Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
heina|korv 1. veokorv Sii on eina korvid ikka kenad kantis, nelja küljega kut ikka koorm, `võllad ölal ja all, pulgad sihes. Aga `Kurdlas on `söuksed kut poadid, alt `kitsas, pealt laiad Pöi; sai [rukki] vihud eina korviga sis kodu `toodud Noa; enam eina `koŕvi ei `näägi `paĺlu, nüid on plaań `vankrid JõeK; eina koŕvi võisid `panna rie või `vankri `piale Sim; einakoŕv, kellega `einu `vietasse ja `viĺja sügise peksu aal Trm
2. kandevahend a. korv sööda etteviimiseks Einakorv oli seikesama kut tuhlikorv, ainult et mütu korda suurem Kaa; eenä koŕb oli: kaks kõberad puud ja `nöördegä punutud - - viidi lammastele laada juure, ehk kellele `tahtes Vig b. vitskorv heinte seljaskandmiseks soos – Tõs
kartuli|labidas
1. tööriist kartulite väljakaevamiseks van `enni vanaste `tehti, raioti puudest karduli labidas Mar
2. pudrumänd – Kei
leili|auk saunaahju küljeava a. suitsu väljaajamiseks `laudu kohal oli leili auk, öle tuuśt käib sauna leili augu ees - - sauna küttamise `aega oli `lahti, tömmeti - - tuuśt eest ää, siis suits vidas sεεlt `välja Khk b. kerisele vee viskamiseks Viht kasteti märjaks, `pandi leili `auku ja siis vissati `leili, pala leil `tõmmas siis viha `pehmeks; Oli `sõuksi `ahjusi, missel oli lagi peal, rind suu pealt `kinni ja leili auk küljel Pöi
leitse|auk õhutamisava rehetoa (vm ruumi) seinas või ukses leitse väljalaskmiseks `leitseauk oli `selle `ukse `kõrvas,
mis `reietuast `reiale viib Hlj;
kui tuba õli `liiga palav,
siis `lasti `leitse `vällä `leitse `august Lüg;
`saunas `olli `leitse auk,
kust leetse `välja läheb Muh;
meitel oo koa `leitseauk üläbäl,
luuk ees,
see oo seäl `suurukse `kohtes,
lükätässe `puuga kinni ja `lahti Vig;
`leitse auk oli ülal rehaltse ukse `kohtas Mih;
`leitse augule käis lauast `siiber ette Nis;
`kamrel ja toal on koa leitse auk;
kui leetset ehk `vingu on,
siis tehäkse `leitse auk `lahti Juu;
igas reietuas oli leitse auk,
sialt `tõmmas leitse `väĺla,
mud́u ei kuiva rei JJn;
tuba leetset täis kohe,
siis olgu `leitse auk `lahti VMr;
reietua taga seinas käib `leitse auk,
muul aal on sial `leitseaugu topp ies,
aga kui leitset tahetakse `välja `lasta,
siis `võetakse topp iest ära Kad;
`leitseaugust lähäb viĺja `niiskus `välja Iis Vrd leitsauk
naga1 n, g naga R Sa Rei Phl L hajusalt K, Trm Kod Trv Pst Krk Kam/-ǵ-/; naga VMr Pal Vil, g naa Jõe Kuu Hlj VNg hajusalt S, Rid Mar Juu Amb Kad VJg Sim Iis Kod(na˛a) Lai Plt KJn Hls
1. puust prunt, punn vedelikunõu sulgemiseks `tembas naa iest ärä, kali tuli Jõe; võtta naga iest `välla, siis `juokseb kali `välla Lüg; törrel oo naga, kui vanad `katki, siis peab uied naad tegema Vll; naga tõstetse vähe `kõrgemase, siis nõrgutatse [õlut] Muh; Kui `kalja `lasta, siis kergidata vähe seda naga Rei; ma ei saa kaĺla`aśta naga `lahti Rid; [kaljaastja] põhal oli auk sees ehk küĺle laual - - naga oli ees Mär; kaĺla `aśtal on naga - - lased oma kaĺla `väĺla, lööd ta `kinni `jälle Kir; Ää `tõmbag naga iest ää, tuär juõsõb sedäsi maha Khn; tünnil naga i̬i̬st ära tulnu Hää; kaĺla `aśtal on naga, auk `lastakse `põhja, naga pannakse `sõnna ette Juu; tien uue naga `astjale ette JMd; tõrrel all auk ja naga. naga `kiänsima `lahti ja laśkima lehelise `väĺjä Kod; nagast nad `kutsusivad `pruńni, mis [augu] ees oli Äks; ära sa naga `väĺja `tõmba Lai; Taari`aśtal oli auk põhjas, `sinna piśteti pikk naga `sisse SJn
2. (midagi ühendav või kinnitav) puupulk, -tikk keri`kanna naga sies `käiväd keri`lavvad `risti Jõh; nagadega saab elu (maja) kogu `pandud Jäm; ing oli nagadega pööna all ukse küljes `kinni; raadiga kiŋŋad, mis es ole nagadega `tehtud Khk; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; Nagadega `pandi palgid `kinni Krj; `naale tehakse auk ede Pöi; kerilaua juures oli pulk - - sie `üiti kerilaua naga, sie pulk, kis sialt `kinni `oidis keri`laudasi Amb || puupulk nagina pane sinnä naǵa `otsa riha; ei saa naḱka `saina `lüvvä, sain om kõva Kam
3. toru, auk, avaus vee vm vedeliku väljalaskmiseks naga neh oli sen jaoks, et migä `paadiss vesi oli, siis sie juoks ise sield `väljä Kuu; naga on sie, kust `kalja `lassa VNg; all õli püttil sie naga siis, sääld naast - - `võeti sie [vesi] `vällä Lüg; `taari lastase läbi naga `välla Tor; `enne oli naga, kust kali `väĺla `juoksis Kad; naga [on] lüpsiku toro, kos piim `väljä tuleb; lüpsikite naad õlid ärä aĺlitanud, panin `kruusa `sisse ja `õõrsin `pustass Kod; naga pisteti tõrre `sisse ja siss `lasti nagast õlut `alla joosta Pst
4. nolk, nagamann mis te `veikesed nagad `juoksete `suuremitte järele Lüg; Ise just kut naga alles, aga pane teist `naisi taga ajama Kaa; Siin kεib igasugu nagasi Krj; On üks nagade kari, `ulkvad küla kauda ja teevad pahandust Pöi; Anna sellele nagale näppude peale Mar; poisikese naga VJg
naga|auk avaus vee vm vedeliku väljalaskmiseks naga auk kävi naga `korgiga `kinni Kuu; vene naga `auku pääs `lahti; `pronti `pandi naga `augu ede VNg; laiva - - naa auk [on] taga `otsas ema sees; aas mölema törrele naa augud `sisse Khk; Naa auk on nii suureks kulund, kas pane `tooripuu `sisse Pöi; naa august lastasse vesi [välja,] kui paet `randas üles tõmmatud Rid; naga august juokseb vesi paadist `välja JõeK
veebiliides
@ veebihaldur