[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 612 artiklit, väljastan 100.
haab2 aab g `aabi Jõe, h- Kuu väike paat `Haabiga `tuldi igä aluksest `maale; Ega `haapi `rohkemb mahuki ku paar, kolm miest Kuu Vrd aabju
haabi `aab|i Nai, g -ja Jõe Kuu(h-) Hlj väike paat enne vanast `üeldi `aabi, `väikene `aerudega. `keskelt lai ja kaks `otsa teravad, pohi lame `niigu porand Jõe; pisikesed `laeva`paadid olid `jullad, `enne `kutsuti `aabjaks Hlj Vrd aabju
aabju `aabju Hlj VNg(-iju) väike paat venedest `veikemmad olivad `aabjud Hlj; vene oli `miska `käidi `nuotasi `sisse `lasekmas, `aabiju käis `nuoda peras, et kalad `kuera`airust merele ei `pääsiss VNg Vrd haab2, haabi, aabja
haak aak eP(h- Phl; [v]ua-, [v]oa-, vaa-) TLä Kam, aaḱ M Võn Ote Rõn San V(h-), aek Muh Tõs, g aagi; aak g `aagi R(h- Kuu; n `aaki VNg Vai)
1. väike konks, hrl kinnise vms osana; selline konks koos aasaga a. (uksel, aknal jne) panen `ukse `haaki Kuu; veräv on `aagist `lahti, siis `luomad `lähväd `väljäle Lüg; karjamal `seoksed väravad, kos pole `aaki mette Khk; Tuulingu `külges keti `otsas [oli] oak, tiiva sihes oli oas, `kange tuulega päŕs üksi äi pidand, siis pani `oaki Pöi; veta uks `aakist `lahti Emm; `akna aagil koa aas Vig; aak on jämedast rauast `taotud Nis; oak läks kat́ti, oagi nokk tuli ää Juu; `kaśtidel õlid koa ennevanast vuagid, käisid vuagiga `kińni Kad; pane aken `uaki, ärä jäta uagiss `lasti Kod; aak pannasse ubaduse `sisse KJn; kergita uśs aagist `valla Puh; `värjäʔ haagiga kinniʔ Har; panõ kraḿp haagilõʔ Rõu b. (riietusesemetel, jalatsitel) `riide `haagid `panna `kinni Kuu; kamassi `aagid, `vaskised Lüg; `püksi `aagid - - `tõisep̀uol on aak, `tõisep̀uol on `vastuss Jõh; `kuubedel olid pisised mustad aagid; sest`saati, kut saabas `lahti käib, on aagid Jäm; `enni olid naistel `aakidega `saapad koa, `aakidega olid paĺlo paremad `kinni `panna kui `pussidega Mar; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; maśsil (kamassil) olid kummid, nüid on vaagid Nis; `kampsunite ies olid suured riad `oaka Hag; kuuel on oagid ja vastuksed JMd; `uaka one küll, aga vassuśsid ei õle Kod; i̬i̬st oli ta (pikk-kuub) kate aagiga `kinni Trv; kui mina `kasvi, siss ei ole üttegi `aaki es `amme `nöpsi Nõo; suurembil `rõivil ommaʔ nüüd ka kaala all aagiʔ Kan; mõlõmba˽piat olõma, nii immän haakkui ka essnn haaḱ Har c. muu konks; kida, kisk Minuti viis vai `kümme, `lüömäiel (enne löömist) lasid [seinakellad] kovast `haaki `vasta `polti Kuu; `aadri `rauval on ka `piskene aak sääl `vetro `külles; [kanga] `templi `aagid Lüg; varna `sesse `tehti aagid, viis-kuusteissend `aaki, siiss ega lusik käis ühe aagi sees Käi; kaalkoogud on teina haak teise `otsas Phl; [meremees] lü̬ü̬b aagi [ankru] ket́i lüdist läbi, siis on `kergem vidada Hää; koĺgil piab uak olema, muidu ei sua obust ette `panna Hag; õngõ aaḱ Võn
2. hammas, sakk a. (vokilühil) vokkil on `lühvi `külles `traatised `aagid Lüg; lühü `ravva `küljes on lühü `aagid - - niit `juokseb lühü `aagi ehk `amba päält Jõh; oagi pealt lähäb lõng `värtne `peale Juu; aagi om voki siiva küllen, `väikese kõvõra traadikese Kam; pooli `pääle aagi `viisi lätt lang Urv b. (hobuseraual) raud sai `kapja järel ära `paśsitud, `aagid said `alle `lüödud Hlj; taliraud, nendel o vällap̀ol `ääres aagid Mar; obusele pannase talve iarauad `alla, tehäse raua `otsa ja ette vahedad aagid Tõs; obose raual kaks `oaki taga päka all Juu; aagid olid igal raual. kui teine aak `löödi teravast, siis oli talveraud Lai; obese ravval om aagi, käänets ruvidega ala; `talve pannass teräve aagi Krk; aagi om nüriss lännuva, ärä kulunuva, sepp lü̬ü̬b obese ravva alt ärä, siss lü̬ü̬b aagi teräväss. üits aak om i̬i̬n suur, ja kaits `aaki om taka Nõo; suvõravva oĺli ilma haagilda Har
3. konksuga tööriist a. vitsahammas aak, kenega puu vits pütti `pääle `panna VNg; varutamise `aagid Jõh; vitsutamise vuak Kod b. pootshaak silla jakk (jätk) `olli keśkpaegan sillal - - `lasti palgipaŕv läbi, jakk tõogati kõrvale - - `aakega juhiti `õkva Ran c. sõnnikukonks aagi ommava kolme arulise ja kate arulise, aaḱ ehk sitakonks Ote d. vahend rattarehvi pealetõmbamiseks akkad `rehvi `pääle `tõmmama, siis on aak, obose `ravva `muodi Lüg e. palkide kinnitusklamber `palgi tahumise aak, kui `palki tahutasse, et palk `sõisab `paigal Jõh; Tahumisel lüiakse paĺk oagiga `kinni Pöi f. tempel aaḱ, mis `rõiva sirun hoit Kan
4. sälk, täke `lõikata üht `riiet `sirgest, ei `lõika - - `aakisi `sisse Lüg; Niidu `aegu lõigati `lambale oak `kõrva, siis `tundis sügise oma ää Pöi; kivi läks vigadisse ja aak tuli tera `sesse Käi; Sarikatele ja ülemistele `palkidele raiudi aagid `sisse Rei
5. mõrra osa, külgmõrd mõrral oo karjaaead, aagid ja vesiaead; aagid nagu uksed, kaks keppi, teene teenep̀ool `ääres Tõs; aak oiab mõrra `kinni Hää
6. piltl a. (äkilisest suunamuutmisest) `ussid olid nii `kanged old - - et `vaata tie `aakisid, ei `joua `ussi iest ärä Kuu; jänis `viskab `aaki, püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; mõni vana lu̬u̬m ti̬i̬b `aake, `viskab `kõrva Hls b. (hambakuju muutumisest) obune `peale viie `aasta akkab `aaki `lõikama, `amba üks nurk kulub ära ja teine jääb pikaks Hag; uńdil `ambad uagin, siis ei sua osa (liha) `kuśkilt võtta Kod c. lätt tõõsõga `haake (tülli) Räp
abaja, abajas abaja Hlj Vai hajusalt Sa, Muh Kse Var Tõs Khn Hää; abaj|as g -a Kuu Hlj Jõh Vai Ans Khk Pöi Muh Tõs Khn Tor Hää Kad SJn Vil
1. a. väike kitsas laht, meresopp (sag koos kohanimega) `siia abaja `alla tulad `varsti soola laadungid Khk; Argi abaja - - `lambaid [käidi seal] pesemas Vll; Aĺjava abajas luiged kisavad; meri `olli [paadi] abaja aan Muh; mehed vädasid võrgud abaja `peale Kse; perssjalg eläb abajatõs Khn b. noodavedamisekoht meres nie on sen külä abajad Kuu; abaja, `nuoda jäuks `välja `mõedetud plats Hlj; igaühel on oma abajad juo tiata Kad
2. kinnikasvanud meresopp või jõekäär; mäda maakoht laps vajos abaja, pää oli vaid `välläs Vai; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks; `veised olid täna abajas, pidid `sisse `jääma Pöi; abajas oo põhjatu. aeas obose `sisse ja uputas obose abajas ää Tõs; Sii põle enne teed olnd, `oĺli aenult `pehme abajas, kust läbi ei saand Tor; kui on abajas, säält obene `koormaga läbi ei läha Saa; abajas om mäda koht, mis kõegub `kangeste SJn
3. hrv ruum ahju ja seina vahel ahju abajas Khk
aedik aedi|k VJg Kod(g `aetku), `aedi|k Jõh IisR, g -ku väike aed, sulg panima nuumsia - - `aediku Jõh; siad on aedikus VJg; vanass õli obese aedik Kos Vrd aadik
aidak aida|k g -ku Ksi Hel/ae-/ väike ait Vrd aidik
aidik aidik Krk; `aidi|k g -ku Lüg (väike) ait, panipaik `ennevanast õlivad inimistel `riide`aidikud - - ehk `vilja `aidikud Lüg; `väike aidik om sääl tõise aida kõrvan Krk Vrd aidak
ao|räim suvel püütav väike räim Jää räime, ao räime ja sügisene räime Pöi
harjake1 dem < hari1 1. väike linnuhari kikkal om haŕjakõnõ verine Har
2. väike vagu mul tanh kümme haŕjakõist `kartulid Har
3. haŕjakõsõʔ (sõlmpistes tipud särgi käisevärvli ääres) Har
hark|pink väike seljatoeta pink aŕk pengi - - kolm vai neli `jalga. jala alt `laembale - - jala `arki enämbide - - kolme jalaga ümärigu, nellä jalaga `oĺliva `piḱligu Kam
arulik aruli|k g -ku ”väike merekala” sii meres oo igasugusi kalu: ahvena, vimma, särje, aruliku - - kalu Tõs
asmuska `asmu·s̀ka ”⅛ viinatoopi; väike tubakapakk” `Asmu·s̀ka oli sie `veike pudel, perä akkasivad asunikust `kutsuma IisR
hassak assa|k g -ku eL(h-; -ko; -gu, -go) subst, adj midagi väikest, kidurat a. nigel, kidur, kängu jäänud, väike, vilets; jändrik, peenike vai sääl muud kasvap kui mõni pedäjä assak; jäsärik om `väike puu, serände madal, assak Ran; va assaku `kapsta pää: serätse `pehme, tühä, `pála lehe enne kokku `käännuva Kam; neo [rukkivihud] nigu igävedseʔ hassaguʔ Plv; saa eśs mä õigõʔ midägiʔ uma hassako rüä iist; ta nigu hassak, ta mõ̭ni `ku̬u̬rma sul `pääle `panto Räp || kidur mets, haomets mõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate. ah mis mõts tal om, `väike assak iki om; mõts üleni puha assak Krk; tu̬u̬ mõni mõts - - nigu vana assak Kam b. sasi, murdunud kõrs, haraline oks, praht `juusse om nigu assaku, pää niu Pärdi pedäjäs; `juusse - - lähvä serätsess assakuss, nigu kuevass `väegä Ran; ku räǵä oĺl atõtu, siss `pühksemi nuid assakiid kokku, rüäassakiid - - nu̬u̬˽mis pudinõss rüḱi küllest, ku riht atõtõss San; ao kräbu vai assak Urv c. vits, hagu Ka ku˽saat hassakut hanna alaʔ Rõu; latsõlõ lubatass hassakut `anda Vas; võta üt́e hassagu, sis ma sullõ anna Se
hata|noot hata nu̬u̬t ”väike päraga noot, mis lasti sisse suure noodaga piiratud vette vastupidises suunas, st sealpool, kus suure nooda sisselaskmise koht, toimub väikese nooda väljatõmbamine” – Se
ati|noot ”väike noot, millel pära keskel” vaja at́inu̬u̬t `sisse `pandaʔ; at́inu̬u̬t om vähämb ku suuŕ nu̬u̬t Urv; at́inoodal om perä keśkpaigan Räp
hatt1 att g atu Hi(h-, g hati Phl, ato); n atu Rei Hää, at́u MMg, at́tu Koe, attu R(h- Kuu)
1. endisaegne naiste talvine peakate, (valgest) villasest riidest peakott – Hi vana `naistel olid atod, `valgest vellasest `riidest tehet; Müts justkui va att Emm; ato olen näind; atu kaŋŋast `tehte, pleegidete `öues ka. teina oli torus att, see ehidete toruse Käi
2. van meeste müts, kaabu – R `Pruudil oli henes krants pääs ja tämä peigmihel oli hattu pääs Kuu; `miestel õlivad attud; en minä õle nähnd `mieste attuda Lüg || väike v vana müts – Lüg Vai Hää Koe attu pääs. sie ei õle `kellegi müts, vana, `tolgendab ja ropp, ei õle enämb `mütsi `plaanigi tämäl Lüg; lapsed kannavad ka atusi Hää; higi hatus piltl kiiruga Kuhuss siin `pistäd, `aeva kohe higi haduss; Ei avida, saab `tehtud kohe higi haduss, et vade hüäst raha sais Kuu
hauake(ne) dem < haud 1. (väike) haud, kalm, kääbas lapsele kaevati veike auakene VJg; pojakõsõlõ kaavõti hauakõnõ `vaĺmiss, ja `pańti hauakõis̀tõ `puhkamma Har
2. (väike) auk, lohk, süvend – Nõo V ni̬i̬du pääl om `väikene avvakene, sääl om vesi sehen Nõo; tuhkhaud om aho suu i̬i̬n sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistass, ku ahi ärʔ om palanuʔ Kan; tanh om üt́s hauakõnõ, ala `lasku ratta tsõõril sinna `sisse minnäʔ Har
haua|mirt väike igihali (Vinca minor) `Audade peal kasus aua miŕt, `talve oli lume all aljas Pöi
havi|purikas = haug a. väike haug – Võn b. suur haug Sain tubli havi purika kätte Trm c. isahaug avipurikad one isäsed avid, käeväd emäsegä ühen; avi purikad o veiksed, ni̬i̬d isäsed, emä o suur Kod
ebu2 ebu, -o ebe; helves; piisk; (väike) raas; õhuke kord, kirme vähäkene lume ebo tuleb. lume ebod, lillelised üheldässe ebode `kõsta; lume ebod ehk vihmä ebod; linal pudeneb ebosid ja luid `ketruse aal; taku ebod; `enne ajas ebo (tibas peent vihma); õhukesed `juuksed, üks ebo aga; piimäl kuare ebo piäl Kod
heina|nukk väike heinahunnik `einä nukkud mõned `tieväd `ümmärgused Lüg; kui kaks sületäit `risti paned, see on eena nukk Hag; eina nukud on `väiked, saud on suuremad Amb; eina nukud - - [kui olid] märjad einad, ei saand `saatu `panna Sim
heina|topp väike kogus heinu `ommiku on `kaura õled `luomale `andada, `lõunast siis `õtra õled või `einä topp Lüg; `Puista kõik `allitand `einatoppid `laiali IisR; `Keldril oli korsnas peal kust `tuhli aur `välja läks - - `Talveks `pandi eina topp `sisse Pöi; Ja viimast kuhja terituse aeg antasse aga nii vähe [heinu üles], et ädalt seal angu arude vahel see eina topp seisab Trm
heina|tutt 1. rohututt eina tut́t, änamasti see mis vikat lööb keie juurdega Khk; eina tut́t jäi `kasvama Iis
2. väike kogus heinu eina kuhjal `pannakse varras `püsti ja selle `otsa eina tut́t et vesu `alla ei juokse VMr
heina|tuust 1. väike kogus heinu Toppi sia`lauda akken `eina`tuuśtiga `kińni, piab paremast `suoja IisR; Eina tuust on maha kukkund Rei; visati einatuuśt `mülkale `piale Lai; `vaate üits einä tuuśt om maha sadnu Hel
2. (müügiks, vedamiseks) kokkukeeratud heinakimp kirikerral `viidi üks eina tuuśt Ris; eina tuustid, kierati kokku agu paĺmitud saiad Jür; jaaniävast `tehti eina tuust. nailast (naljaks) `tehti VMr
Vrd haina|tuust
heina|tuut 1. väike kogus heinu `eena tuudid. piiri `peale `panda tuudid `püsti [märgiks] VJg
2. (müügiks, vedamiseks) kokkukeeratud heinakimp `Tehti `einätuut, `kiereti `einäd, `pandi pikk rida, `unniku `tõisest `õtsast pulk `sisse, sis `kiereti jämä trull; `vääneti `einä `tuudid, `kiereti ja punuti. nied `viedi `jaama `juure `posti ovostelle Lüg; enne `keerti eina `tuuta, kui pitkad einad `ollid; eina tuudid `võeti koa kalakaubale `seltsi Muh; einätuut́ `pańti köiegä ri̬i̬ taha Saa; eina tuut (presshein) Trm; `este `vi̬i̬di keriko `mõisa eenä tuudid Kod; taludel olli `sundis viia eina`tuute jaamamoonas Pst
Vrd haina|tuut
heina|tükk 1. väike kogus heina näe, mis lodinaste sa riisod. jätäd kõik einä tükid maha Mar
2. heinamaatükk; teat surusega tükk mõisaheinamaast, kust tehti heina rendi tasumiseks ei saand `einatükki `enne maha Lüg; kuluse jäänd einatükid Rei; eenätükid õlid kõege `raskemad tehä [mõisale] Kod; iḱi `kartuli tüḱid, eeńä tüḱid ja rukki tüḱid `oĺlid tehä [talul mõisale] KJn
eine eine Pha Muh Rid Mar PJg Kei Hag Ann, g `eine Jäm Khk Kaa Mär Vig Kse JJn Lai Plt Hls, eine Koe Iis; eene Sim SJn, g `eine Vig Juu Kos Kod, eene Tor; `eine Kuu hajusalt RId; p einet Ris Amb ViK Trm, ee- Ann VMr Äks (hrl partitiivis)
1. raas, pala; väike toidukogus `milla minu suus ka liha `einet on käind; Kui jumal loub `eŋŋe, siis ka `eine Lüg; voda vähä `einet `muidu südä nork Vai; ma põle mitte toidu einetkid maitsn täna Muh; ega ma nii `eineta (söömata) ei ole; üks eine oli `końti ka, muidu oli `selge liha JJn; ta (haige loom) ei võta inetki Ann; nää põle viel palga eenetki and (sugugi palka maksnud) VMr; tänä ei õle mu suun jumala eenet õllud, `leibä egä kedägi eenet ei õle `võtnud Kod; meil ei old leiva einetki Plt
2. (kerge) söögikord, oode `tousin üles `vuodest, odin `einet [hommikul] VNg; eine ehk vahepaluke se on nönda sööma vahele vötta Kaa; [söögi] vahe`aegas `tuuakse `ootist, ehk `tuuakse einet PJg; Ommiku enne keskommiku sööki võeti einet, söödi natuke Trm; vaja võtta eenet ja akata tüäle minemä Kod
3. (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte mitte `einet ei ole tühi koht (kõht); ei `kuula mitte üks `eine Kuu
eines väike asi või olend üks veike eines, kes teda (haiget oinast) kardab JJn
elane elane Khk Mus Pöi väga väike Mine vaada, sääl elane tilk ölut Khk
elavane, elavene elava|ne Jõe, g -se Jäm Khk Kaa Pöi Rei Koe, -ene Kaa Rei Kse Plt; elävä|ne Nõo Har Se, g -se Kuu Khn Kod, -vene KJn San Krl (hrl nominatiivis)
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod
hell3 ell g `elli Hlj(-ĺ-), h- Kuu väike kivine saareke `ellisid on `rohkemb `Suome `rannas; `Soome `ellides `käivad. `noota `veeti `eĺlides Hlj Vrd älv
elps|tükk väike eraldi maatükk meie kruńt oli `kolmes jäos, üks elpstükk oli seal `kohtes, teene `teises; pisike põllu elpstükk kas kroavi ja aja vahel või Juu Vrd hilp
helt elt g elda Sa Muh Phl/h-/ Rid Mar; pl eldad Han, -äd LNg
1. hrl pl (kuke, kana) lokuti, lott – Sa Muh LNg Rid Mar kukel on eldad. kanal on pisised eldad ka kurgu all Khk; kuke eldad o punased, rippuvad ühna maeni, kui ta teri nokib; kuke elt ja ari verised Muh; kukel eldad seal koono all Mar Vrd ildad
2. riietuse osa a. pl kirikuõpetaja valge kaelasideme otsad, lõkad – Pöi Muh Mar luteruse õpetajal oo `valged eldad kurgu all Muh b. lehv(i ots) lindi paelale `tehti eldad; [juukselindi] teene elt jähi `teisele Muh c. reväär eks riietel ole koa eldad, ega elma `elteta `tehta; palito eldad; `kargas tä `elta `kinni ja `tõmmas `lahti kohejoonega sabani Mar
3. helves, ebe; lible, leheke; (rukki) tolmukas; kest, tupp kase eldad (tohu pealiskihi lahtised ribad), mis tükkis öhune; kurdi seemestel eldad taga; `pähke sika eldad; roo eldad Khk; `lehmadele es tohi pühusid anda, odra eldad (ohted) akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; Ma `pühkisi `eltu, mis kibuspuu `öitsest olid maha `langend; kaera `üiges oo `eltade sehes Kaa; Omiku rugi `öitses, pead olid `eltas ja pöld `tolmas; Kuke eldad mis rugis kasuvad, punased eldad noagu kukel Pöi; mõega rohud - - pitkad varred ja eldad `otsas Muh; lome helt Phl Vrd elles
4. (millegi suurema külge kuuluv väike osa) kaks `oime oo aŋŋεral. pea `juures oo koa kaks pisikest `elta; `kirve elt (keel, nipp); [hundioda] Elt (tiib) Muh; `Lõika naha küĺlest need eldad (jala, pea või saba tükid) ää Han Vrd õlt
1. hrl pl (kuke, kana) lokuti, lott – Sa Muh LNg Rid Mar kukel on eldad. kanal on pisised eldad ka kurgu all Khk; kuke eldad o punased, rippuvad ühna maeni, kui ta teri nokib; kuke elt ja ari verised Muh; kukel eldad seal koono all Mar Vrd ildad
2. riietuse osa a. pl kirikuõpetaja valge kaelasideme otsad, lõkad – Pöi Muh Mar luteruse õpetajal oo `valged eldad kurgu all Muh b. lehv(i ots) lindi paelale `tehti eldad; [juukselindi] teene elt jähi `teisele Muh c. reväär eks riietel ole koa eldad, ega elma `elteta `tehta; palito eldad; `kargas tä `elta `kinni ja `tõmmas `lahti kohejoonega sabani Mar
3. helves, ebe; lible, leheke; (rukki) tolmukas; kest, tupp kase eldad (tohu pealiskihi lahtised ribad), mis tükkis öhune; kurdi seemestel eldad taga; `pähke sika eldad; roo eldad Khk; `lehmadele es tohi pühusid anda, odra eldad (ohted) akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; Ma `pühkisi `eltu, mis kibuspuu `öitsest olid maha `langend; kaera `üiges oo `eltade sehes Kaa; Omiku rugi `öitses, pead olid `eltas ja pöld `tolmas; Kuke eldad mis rugis kasuvad, punased eldad noagu kukel Pöi; mõega rohud - - pitkad varred ja eldad `otsas Muh; lome helt Phl Vrd elles
4. (millegi suurema külge kuuluv väike osa) kaks `oime oo aŋŋεral. pea `juures oo koa kaks pisikest `elta; `kirve elt (keel, nipp); [hundioda] Elt (tiib) Muh; `Lõika naha küĺlest need eldad (jala, pea või saba tükid) ää Han Vrd õlt
elus elu|s (-o-) R( n elosa Vai) spor eP(h- Phl), Nõo, -ss Puh Nõo, g -sa; eluss ind San Räp/-o-/ (adjektiiv ja sõna elu inessiiv võivad eP alal kokku langeda)
1. elav, elus (olev); elujõuline; elama jäetav, elusalt säilitatav Pane `angerjad `huomigull `sumpi, siel `seisuvad nii `kaua ku tahud, elusad Kuu; kui on `raiumatta siis on elos puu; elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule Lüg; Mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud) Jõh; elosa `kissa; [angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs Vai; elus kala on `liikuv, kallutab `paati Pha; elusad kalad `lastakse sumbuga jõkke ~ vette Mär; Siu telliskivi sabase, mud́u jooseb elusast piast `taeva (öeld väga silmakirjalikust inimesest) Han; sui on ju puu elus (ei kõlba maha võtta) PJg; kõik elusad loomad sigivad; naene olnu varju `surmas, saanu `jälle elusass; me `peśsime [inimest] enne elusast pärast ja pärast seda (surma) `peśsime viinaga Hää; elusinimesest võib paha `riäkidä; ta oli nagu koerde kää old, va talimüt́s peäs, viĺdinuiad `jalges, nagu elus niru Juu; elusast piast `tahtis konna ära `süia Trm; mina ei ole elusalt piast [hunti] nähnud Äks; ega ta koolu es ole, ta‿lli periss eluss inimene; egass eluss lammast ei nüllitä, enne tapetass Nõo; `pandoriga `veetäss elosskallo Räp
2. hõõguv; (suure leegiga) põlev, laus- maja elusa tule `liegi sies Lüg; Valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust) IisR; kadus on elosas tules Vai; tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl Khk; Olid sööd nenda ää `öhkun, et meni elus kübeke veel oli, siis `veeti säält `niiske `otsa [sütt] Krj; ühessa elus tule sütt visati `jälle vee `sisse. `veele `tehti ristid `peale [kui huuled olid katki] Aud; ja üe korraga mina näe elust tuld kõik mede kuhjede vahe täis Hää; elus tule kustutan ära, aga lambi tule lõpetan ära Saa; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; elusad ~ tulised süed Trm; elusad süed `õhkuvad; elus süsi tuli jala pääle ja põletas jala ära Äks; kui pühab `leiba ti̬i̬d, se põleb [pärast surma] elusas tules SJn
3. (hüüatustes, kirumissõnana) tõeline, päris sa elos kurat Mar; elus raibõ Khn; oh sa elus kurat, mes nüid vi̬i̬l `ütles Kod; elus kurat isi KJn
Vrd elav
4. (väga) väike üks elus kiba `leiba sii maas; Sida oo küll elus pire Khk
1. elav, elus (olev); elujõuline; elama jäetav, elusalt säilitatav Pane `angerjad `huomigull `sumpi, siel `seisuvad nii `kaua ku tahud, elusad Kuu; kui on `raiumatta siis on elos puu; elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule Lüg; Mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud) Jõh; elosa `kissa; [angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs Vai; elus kala on `liikuv, kallutab `paati Pha; elusad kalad `lastakse sumbuga jõkke ~ vette Mär; Siu telliskivi sabase, mud́u jooseb elusast piast `taeva (öeld väga silmakirjalikust inimesest) Han; sui on ju puu elus (ei kõlba maha võtta) PJg; kõik elusad loomad sigivad; naene olnu varju `surmas, saanu `jälle elusass; me `peśsime [inimest] enne elusast pärast ja pärast seda (surma) `peśsime viinaga Hää; elusinimesest võib paha `riäkidä; ta oli nagu koerde kää old, va talimüt́s peäs, viĺdinuiad `jalges, nagu elus niru Juu; elusast piast `tahtis konna ära `süia Trm; mina ei ole elusalt piast [hunti] nähnud Äks; ega ta koolu es ole, ta‿lli periss eluss inimene; egass eluss lammast ei nüllitä, enne tapetass Nõo; `pandoriga `veetäss elosskallo Räp
2. hõõguv; (suure leegiga) põlev, laus- maja elusa tule `liegi sies Lüg; Valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust) IisR; kadus on elosas tules Vai; tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl Khk; Olid sööd nenda ää `öhkun, et meni elus kübeke veel oli, siis `veeti säält `niiske `otsa [sütt] Krj; ühessa elus tule sütt visati `jälle vee `sisse. `veele `tehti ristid `peale [kui huuled olid katki] Aud; ja üe korraga mina näe elust tuld kõik mede kuhjede vahe täis Hää; elus tule kustutan ära, aga lambi tule lõpetan ära Saa; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; elusad ~ tulised süed Trm; elusad süed `õhkuvad; elus süsi tuli jala pääle ja põletas jala ära Äks; kui pühab `leiba ti̬i̬d, se põleb [pärast surma] elusas tules SJn
3. (hüüatustes, kirumissõnana) tõeline, päris sa elos kurat Mar; elus raibõ Khn; oh sa elus kurat, mes nüid vi̬i̬l `ütles Kod; elus kurat isi KJn
Vrd elav
4. (väga) väike üks elus kiba `leiba sii maas; Sida oo küll elus pire Khk
esik1 esi|k g -ku Lüg Jõh u Pöi, Tor Koe ViK I spor VlPõ, -gu Kuu; esiko g -go Vai
1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko; juo siin esikus (verandal) külm magada; `Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg; Rehetua ies oli ka esik Jõh; `tuĺlid tua esikuse Tor; aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe; esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg; esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim; ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus; tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod; mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal; saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik, eesik3, esimik
2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med) – Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg; aida esiku põrand on aida sild Sim; esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis
3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu
Vrd esine
1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko; juo siin esikus (verandal) külm magada; `Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg; Rehetua ies oli ka esik Jõh; `tuĺlid tua esikuse Tor; aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe; esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg; esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim; ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus; tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod; mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal; saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik, eesik3, esimik
2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med) – Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg; aida esiku põrand on aida sild Sim; esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis
3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu
Vrd esine
ibi n, g ibi sõim väike laevakokk – Emm
idu3 idu Jäm Kaa Muh, g idu Lüg Jõh IisR Khk(g iu)
1. kirme, õhuke kiht; väike kogus, raas püsut jahu idu on sii pεεl; mis paksu koore all on pisine idu, see `üitasse ihukooreks Khk; põle seal rasva idu peal ega; sel põle mitte meele idu (väikese aruga inimesest) Muh
2. hõre(daks kulunud), (heidele) kulunud `Ilbud `õige idust mend; vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha nagu `varrastega `puisetud Lüg; `riide on idule mend; `Ninda idust kulund, et `torka `sõrmega auk `sisse [riidele] Jõh; Nied `püksid on ka vanad idud juba IisR; suka kand on üsna idu juba; riie iuks kulund Khk Vrd idukaine, idukene2, idulane, hidunane, idune
1. kirme, õhuke kiht; väike kogus, raas püsut jahu idu on sii pεεl; mis paksu koore all on pisine idu, see `üitasse ihukooreks Khk; põle seal rasva idu peal ega; sel põle mitte meele idu (väikese aruga inimesest) Muh
2. hõre(daks kulunud), (heidele) kulunud `Ilbud `õige idust mend; vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha nagu `varrastega `puisetud Lüg; `riide on idule mend; `Ninda idust kulund, et `torka `sõrmega auk `sisse [riidele] Jõh; Nied `püksid on ka vanad idud juba IisR; suka kand on üsna idu juba; riie iuks kulund Khk Vrd idukaine, idukene2, idulane, hidunane, idune
igavene igave|ne Kuu IisR eP(e- Khk Vll Käi Rid) Trv Pst, igä- hv Lüg Vai, Rid Mar Khn Juu KJn eL(-n Krk; -ni Krl; iǵ- Hel spor T V), g -se (-eise Rei), g -tse spor T V(-dse); igäbene Mar
1. ajaliselt lõputu a. jää(da)v, igavesti kestev; (väga) pikaajaline, püsiv, põline saad igavesed rattad kui `sönna tiha viid Ans; `ükskid asi pole igavene Khk; [surnu hing] `Käie köik nurgad läbi kus inimene on eland, siis ta `soaje alles oma igavese paiga `peale [pärast 40 ööd-päeva]; Ing on igavene Pöi; see on nii tõsi kui igavene tõsi Rid; aeg on igäbene ja elma `otsa ei tea Mar; mete kätetööl on ika oma löpp, ei see igaveseks jää Ris; [kivisamblaga saadud värv] nisukene igavene pruuń ka mis ei läind `jälle pialt ära KuuK; õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene [tuulamisel] Kod; vanad igavesed talu majad Plt; vanast igävesest aast kaastiti [villa]; si̬i̬ om üits igävene (väga vana) sõna Trv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu, iǵävetsess omandusess veliste seltsile Ote; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; [õlekatus] `Vasta `põhja sammõldõdi är, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl jo iǵävene Rõu || pärast surma jätkuv mina usun liha üles`töusmist ja igavest elu Ris; igavene elu, see on raamatus Lai; maa`päälne eluaig om meil lühükene, a tõsõn ilman om meil igävene aig Har; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma iǵävetse elo kätte saa Vas b. igapäevane see põle igavene tarvitatab sõna PJg; aga ikke `talvel oli sie (rehetuba) ikke igavene elumaja KuuK c. fig Vana oo eese poisiga igaveses päivis (hädas) Kaa; oled teist - - `vargale ässitand, igavene surm [tabab sind selle eest] JõeK; käib kui igavene juut́ (kodutu rändur) Lai | (surmast; suremisest) igavene `tohter ~ aŕst Muh; lähäb igavesse rahu`paika Vän; Igavese unele minema Hää; lät́s joʔ igäveste `hingustõ ~ igävesele unõlõ; [ta] maka joʔ igävest und Rõu
2. (kogust või omadust märkivalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, erakordselt suur, rohke, väike jne; täielik Tia mis ta (siil) `üöse `toimetas, aga igavest krõbinat tegi [põranda all] IisR; ta sai igavese napsu sεεlt kukkudes Khk; [ma] Igavese pirekse ise sedakorda sai, niid oo see ka otsakorral Kaa; Inimesel köht ees kut suur igavene `lähker Pöi; igavese ulga kalu saeme Muh; üks igäbene kiho (imevähe) oli Mar; [jaanalind] elab igaveses `kõrbes Hää; se on igavene vale Jür; ta oli nii `ihnus nigu üks igavene koi VMr; ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe) Trm; kole keerd lõng, igavene ruuksu puru SJn; temä olli igäven joodik Krk; siin ju `olli iǵävene sõda, niisugune `laskmine et Hel; nemä oppeva temäle igävest lori ja igävest labi Puh; lagunu põĺl i̬i̬n, nigu igävene paega punnatuss Nõo; siin om igävetse mäe ja oru, ja vi̬i̬ lombi Ote; taa om jo iǵävene ḱugrat́s, kühmäh kõ̭iḱ Vas b. (koos adjektiiviga) väga, üsna, päris [härgadel] igavese suure pitka `puuga [ader] Ans; koera nael tuleb ise, see igavene `aige Khk; rebase saba on egavene tore Käi; tuulekala on üks igävene pikk kala, ja igävese suure pikä ninaga Rid; siin sammas õue pial oli. igaven suur räśtik oli HMd; aeab igavest vägevad kõva joru, `vińtis `piaga Lai; viĺla kerstud olid, igavesed suured kaaned käisid `piale ka Plt; kõrdsimi̬i̬ss olli `väege suuŕ igävene jämme mi̬i̬ss Hel; temä pidi jo igävene alb ja võemak inimene olema Puh; raud kańg, igävene tugev ja `rasse; ja kos igävene `kange naene `olli, kõ̭ik tü̬ü̬ temä `teie; üits igävene paegatu lagunu `uńdrik jäi `mulle `ümbrele Nõo; lehmä oĺli˽`mõtsa lännüʔ, taha iǵäveste `suurtõ suhuʔ Urv; [haugid] igävetse jämme ja suurõʔ; taa vana igävene kõhõn inemine kui vana `kimle Räp
Vrd igane2, igavine, igäväne
3. (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) igavene aeg Jäm; oh sa igavene aeg, mo mees oli irmus `kange `pähke `korjaja Kär; ui igavene Muh; Igavene aeg `oitku, ta lööb sind jüst maha; Jigavene `oitku Rei; oh sa igävene, mo kerest käis nii `irmsaste läbi Rid; oi igäbene kui kauaks sa `jälle jäid Mar; oh igavene `oitku (imestavalt) Kul; oh sa igavene aeg, mis sa tahad teha Kos Vrd igavine
4. sõim täielik, tõeline Oh sa igavene märä Kuu; Igavene raisk IisR; sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse ette VJg; sa igävene aia toe all tettu; oh sa igävene mait, mes sa sääl otsit Nõo; igävene huśs, jätäʔ ommeti üt́skõrd minno joba rahulõ; igävene tat́itõõsik mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud Räp
1. ajaliselt lõputu a. jää(da)v, igavesti kestev; (väga) pikaajaline, püsiv, põline saad igavesed rattad kui `sönna tiha viid Ans; `ükskid asi pole igavene Khk; [surnu hing] `Käie köik nurgad läbi kus inimene on eland, siis ta `soaje alles oma igavese paiga `peale [pärast 40 ööd-päeva]; Ing on igavene Pöi; see on nii tõsi kui igavene tõsi Rid; aeg on igäbene ja elma `otsa ei tea Mar; mete kätetööl on ika oma löpp, ei see igaveseks jää Ris; [kivisamblaga saadud värv] nisukene igavene pruuń ka mis ei läind `jälle pialt ära KuuK; õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene [tuulamisel] Kod; vanad igavesed talu majad Plt; vanast igävesest aast kaastiti [villa]; si̬i̬ om üits igävene (väga vana) sõna Trv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu, iǵävetsess omandusess veliste seltsile Ote; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; [õlekatus] `Vasta `põhja sammõldõdi är, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl jo iǵävene Rõu || pärast surma jätkuv mina usun liha üles`töusmist ja igavest elu Ris; igavene elu, see on raamatus Lai; maa`päälne eluaig om meil lühükene, a tõsõn ilman om meil igävene aig Har; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma iǵävetse elo kätte saa Vas b. igapäevane see põle igavene tarvitatab sõna PJg; aga ikke `talvel oli sie (rehetuba) ikke igavene elumaja KuuK c. fig Vana oo eese poisiga igaveses päivis (hädas) Kaa; oled teist - - `vargale ässitand, igavene surm [tabab sind selle eest] JõeK; käib kui igavene juut́ (kodutu rändur) Lai | (surmast; suremisest) igavene `tohter ~ aŕst Muh; lähäb igavesse rahu`paika Vän; Igavese unele minema Hää; lät́s joʔ igäveste `hingustõ ~ igävesele unõlõ; [ta] maka joʔ igävest und Rõu
2. (kogust või omadust märkivalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, erakordselt suur, rohke, väike jne; täielik Tia mis ta (siil) `üöse `toimetas, aga igavest krõbinat tegi [põranda all] IisR; ta sai igavese napsu sεεlt kukkudes Khk; [ma] Igavese pirekse ise sedakorda sai, niid oo see ka otsakorral Kaa; Inimesel köht ees kut suur igavene `lähker Pöi; igavese ulga kalu saeme Muh; üks igäbene kiho (imevähe) oli Mar; [jaanalind] elab igaveses `kõrbes Hää; se on igavene vale Jür; ta oli nii `ihnus nigu üks igavene koi VMr; ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe) Trm; kole keerd lõng, igavene ruuksu puru SJn; temä olli igäven joodik Krk; siin ju `olli iǵävene sõda, niisugune `laskmine et Hel; nemä oppeva temäle igävest lori ja igävest labi Puh; lagunu põĺl i̬i̬n, nigu igävene paega punnatuss Nõo; siin om igävetse mäe ja oru, ja vi̬i̬ lombi Ote; taa om jo iǵävene ḱugrat́s, kühmäh kõ̭iḱ Vas b. (koos adjektiiviga) väga, üsna, päris [härgadel] igavese suure pitka `puuga [ader] Ans; koera nael tuleb ise, see igavene `aige Khk; rebase saba on egavene tore Käi; tuulekala on üks igävene pikk kala, ja igävese suure pikä ninaga Rid; siin sammas õue pial oli. igaven suur räśtik oli HMd; aeab igavest vägevad kõva joru, `vińtis `piaga Lai; viĺla kerstud olid, igavesed suured kaaned käisid `piale ka Plt; kõrdsimi̬i̬ss olli `väege suuŕ igävene jämme mi̬i̬ss Hel; temä pidi jo igävene alb ja võemak inimene olema Puh; raud kańg, igävene tugev ja `rasse; ja kos igävene `kange naene `olli, kõ̭ik tü̬ü̬ temä `teie; üits igävene paegatu lagunu `uńdrik jäi `mulle `ümbrele Nõo; lehmä oĺli˽`mõtsa lännüʔ, taha iǵäveste `suurtõ suhuʔ Urv; [haugid] igävetse jämme ja suurõʔ; taa vana igävene kõhõn inemine kui vana `kimle Räp
Vrd igane2, igavine, igäväne
3. (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) igavene aeg Jäm; oh sa igavene aeg, mo mees oli irmus `kange `pähke `korjaja Kär; ui igavene Muh; Igavene aeg `oitku, ta lööb sind jüst maha; Jigavene `oitku Rei; oh sa igävene, mo kerest käis nii `irmsaste läbi Rid; oi igäbene kui kauaks sa `jälle jäid Mar; oh igavene `oitku (imestavalt) Kul; oh sa igavene aeg, mis sa tahad teha Kos Vrd igavine
4. sõim täielik, tõeline Oh sa igavene märä Kuu; Igavene raisk IisR; sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse ette VJg; sa igävene aia toe all tettu; oh sa igävene mait, mes sa sääl otsit Nõo; igävene huśs, jätäʔ ommeti üt́skõrd minno joba rahulõ; igävene tat́itõõsik mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud Räp
iha3 iha Nõo; ihä Ran Nõo
1. valguskuma päeväihä joba `tõśsi; nii pime et üits ihä `koskild es näe Ran; joba `valgeiha om väĺlän, lähme üless magamast; ommuku om iha, ja õdagu ka om iha Nõo
2. väike kogus, raas; kirme neli viis `päivä `lasti piimäl saesta, siss kooriti ärä, `sinnä es jää koore ihägi; siga tapeti - - siss kos vi̬i̬l vähä `valge ihä midägi `oĺli, siss `võeti rasvass toda; paned vähä sinist [värvi] `seḱkä, sińe ihä pääl, siss saab sinine aĺl Ran
1. valguskuma päeväihä joba `tõśsi; nii pime et üits ihä `koskild es näe Ran; joba `valgeiha om väĺlän, lähme üless magamast; ommuku om iha, ja õdagu ka om iha Nõo
2. väike kogus, raas; kirme neli viis `päivä `lasti piimäl saesta, siss kooriti ärä, `sinnä es jää koore ihägi; siga tapeti - - siss kos vi̬i̬l vähä `valge ihä midägi `oĺli, siss `võeti rasvass toda; paned vähä sinist [värvi] `seḱkä, sińe ihä pääl, siss saab sinine aĺl Ran
iile1 iile Jäm Muh(ls), g `iile Ans Khk Kär tuli a. märgutuli kaluritele [sügisel] nii kaua kui jää eest meres sai `käia, siis iga `öhtu pidime `saama iile pölema `pandud, [rannamajas] `akna peal, latern; ja iga mees pidi `maksma sada `räimid siis, `iilepöletijale Ans; rannas pöledasse mere meestele iilet. `iile `järge mere mihed tulad `ääre Khk Vrd iiletis, iiletuli b. väike tuli või lõke; valguskuma kui seda‿visi `öösse tuld pöledasse, siis `eetasse: teeb mis iilet see pöledab; teeme `iile üles, pisise tule, saame `sooja; Ilja öhta paistas teite aknast veel tuleiile Khk; pisike iile, kui lamp pisikselt pöleb. selle `iilega‿p nää; pisike tat́tnina iile oli `nurkas Kär Vrd iiletis
iiletis iiletis g -tse Muh, -dis g -e Jäm Khk märgutuli; väike lõke mis iiledist sa sii teed Khk; `koldes oo vahest neh `sõukest iiletist mis põle `õige tuli mitte (põleb sinise leegiga) Muh Vrd iile1
hiire|jüri väike viinapudel (1/8 toopi) `Iirejüri – pisemb kui sorokuska, pudel, `kõrtsis `müidi `viina `iirejüriga, puol `kortli Lüg
hiire|oblikas `iire `oblikas väike oblikas (Rumex acetosella) IisR
hiire|vihk esimene väike rukkivihk, mille lõikas peremees või perenaine – Mar Saa M Räp Iirevihk panti edimese aki süämäse ja jäeti edimese akil pää pääle panemata Trv; peremiis läit́s kige päält, lõigaśs iire vihu ja tõi aida `rästsess; iirevihk `panti aida `rästsess üless, siss iire ei sü̬ü̬ kot́te puruss ja ei tule näĺg Krk
hilbakas ilbak|as Khk(-g|as) Pöi Muh spor L KPõ, Trm Pil KJn, `i- hv R(h- Kuu), g -a; ilba|k g -ka Kod ?Puh, -ga Khk, -ku Phl Saa Kod Ote Rõn San, -gu Krk Krl; hilba|k Rõu Plv, g -ku, -gu Vas Se
I. s
1. hrl pl kulunud või õhuke riietusese, hilp Küll sie o pand `hendäs `uhkutasa edevisse `hilbakuisse Kuu; `Söuksi ilbakid võib taal `olla, pole sellel teab kui suurt riiet `öhti; See on muidu leidi ilbakas, nii lühike Pöi; tal va ilbakad `seĺges Tor; kui tuul ni̬i̬d ilbakud seĺlast `lõhki lü̬ü̬b, siss oled `paĺla `persega Saa; no näil mõned `riided, sit́siilbakud one Kod; vii oma ilbakad aia `piäle `kuima KJn; üit́s räti ilbak; `rõõva ilbagu seĺlän Krk; tu̬u̬ kui ilbak õhukõnõ rõivass Ote; Egapäiv tüü man teet `peete `määńtset taht hilbaket; hilbakidegaʔ käü ku muni `vaenõ õ̭nnõ Se
2. mingi tükk, siil a. (riide)lapp, räbal tuul on vörgud paljasteks ilbagateks käristand Khk; sellel o ilbakas ees, tallukas taga, kes sandist `riides köivad Muh; Rüi riide siilakud ehk ilbakud takistati kas ruudulise söba või ühekarvalise villase teki külge Phl; Ilbakas lipendab, narmendab, et ta põle `nõela näinu Hää; kaśs oli pisikse ilbaka kätte soand, kül‿ta sellega `joosis ja `mäńgis nõnna et Juu; üt́s hilbak i̬i̬h, tõõnõ hilbak takah (viletsalt riides) Se b. väike tükk; riba tark pannud `papre ilbaku [haige koha] `pääle ja valu läint minema Saa; [lusikaga võitegemisel hõõrusid seni] kui ni̬d võiilbakad kõik [peti] si̬i̬st ära tulid Pil Vrd hilp
3. räbalais inimene, räbalapundar — Kuu Hlj Khk KJn Rõn spor V Eit ei annud ilbakale, taat ei pannud paĺlakale rhvl Hlj; kärisend riietega [inimest] `üitasse ilbagaks Khk; latse nigu ilbaku, seeni ku saeva `rõiva `säĺgä Rõn; käüse kui hilbak, `rõiva kakõnu säläh Se Vrd ilbukas
4. kergats; kergemeelne naine — Lüg IisR spor eP Egas külakuhas `ilbakaid ole IisR; Söuke, kis muudkut poiste poole vahib [sellist naist öeld] - - Oh on see üks va ilbakas Khk; nõnnagu ilbak `tõmmab siin. `kerkleb aga Kod Vrd elbakas
5. `laśsin ilbakud (jooksin) KJn
II. a
1. närune, katkine hilbagu `rõiva säläh Se
2. kerglane See on meie kubja süü, ilbaka isanda süü rhvl Hlj; ilbakad tüdrukud tahvad `ringi `joosta Kos Vrd elbakas, ilvakas
I. s
1. hrl pl kulunud või õhuke riietusese, hilp Küll sie o pand `hendäs `uhkutasa edevisse `hilbakuisse Kuu; `Söuksi ilbakid võib taal `olla, pole sellel teab kui suurt riiet `öhti; See on muidu leidi ilbakas, nii lühike Pöi; tal va ilbakad `seĺges Tor; kui tuul ni̬i̬d ilbakud seĺlast `lõhki lü̬ü̬b, siss oled `paĺla `persega Saa; no näil mõned `riided, sit́siilbakud one Kod; vii oma ilbakad aia `piäle `kuima KJn; üit́s räti ilbak; `rõõva ilbagu seĺlän Krk; tu̬u̬ kui ilbak õhukõnõ rõivass Ote; Egapäiv tüü man teet `peete `määńtset taht hilbaket; hilbakidegaʔ käü ku muni `vaenõ õ̭nnõ Se
2. mingi tükk, siil a. (riide)lapp, räbal tuul on vörgud paljasteks ilbagateks käristand Khk; sellel o ilbakas ees, tallukas taga, kes sandist `riides köivad Muh; Rüi riide siilakud ehk ilbakud takistati kas ruudulise söba või ühekarvalise villase teki külge Phl; Ilbakas lipendab, narmendab, et ta põle `nõela näinu Hää; kaśs oli pisikse ilbaka kätte soand, kül‿ta sellega `joosis ja `mäńgis nõnna et Juu; üt́s hilbak i̬i̬h, tõõnõ hilbak takah (viletsalt riides) Se b. väike tükk; riba tark pannud `papre ilbaku [haige koha] `pääle ja valu läint minema Saa; [lusikaga võitegemisel hõõrusid seni] kui ni̬d võiilbakad kõik [peti] si̬i̬st ära tulid Pil Vrd hilp
3. räbalais inimene, räbalapundar — Kuu Hlj Khk KJn Rõn spor V Eit ei annud ilbakale, taat ei pannud paĺlakale rhvl Hlj; kärisend riietega [inimest] `üitasse ilbagaks Khk; latse nigu ilbaku, seeni ku saeva `rõiva `säĺgä Rõn; käüse kui hilbak, `rõiva kakõnu säläh Se Vrd ilbukas
4. kergats; kergemeelne naine — Lüg IisR spor eP Egas külakuhas `ilbakaid ole IisR; Söuke, kis muudkut poiste poole vahib [sellist naist öeld] - - Oh on see üks va ilbakas Khk; nõnnagu ilbak `tõmmab siin. `kerkleb aga Kod Vrd elbakas
5. `laśsin ilbakud (jooksin) KJn
II. a
1. närune, katkine hilbagu `rõiva säläh Se
2. kerglane See on meie kubja süü, ilbaka isanda süü rhvl Hlj; ilbakad tüdrukud tahvad `ringi `joosta Kos Vrd elbakas, ilvakas
ili1 ili (väike) tuulehoog, vinu tasane tuule ili; Täna `söuksed tuuleilid, äkist saad `külma Khk
ille1 ille spor Sa, Emm Phl/h-/; iĺle Kse; ill g ille Jaa Emm, illi Käi
1. lstk (väike) lambatall pisine `lamba ille Khk; lähed sa illesi `vaatma Krj; kui ta `sündind oo, siis ta o ill, suand ta kuu kahe kolmeseks suand, siis ta o tall; `lamba pisiksed illed Jaa; `lambal on pisi hille Phl Vrd illu
2. int (lamba kutsumiseks) ille ille tule `siia Krj; vähike laps kutsub ille-ille, kui ta pisist `talle nääb Jaa; ille, ille, ille `üita `lamba `talle Emm Vrd illu
1. lstk (väike) lambatall pisine `lamba ille Khk; lähed sa illesi `vaatma Krj; kui ta `sündind oo, siis ta o ill, suand ta kuu kahe kolmeseks suand, siis ta o tall; `lamba pisiksed illed Jaa; `lambal on pisi hille Phl Vrd illu
2. int (lamba kutsumiseks) ille ille tule `siia Krj; vähike laps kutsub ille-ille, kui ta pisist `talle nääb Jaa; ille, ille, ille `üita `lamba `talle Emm Vrd illu
illu illu
1. lstk (väike) lambatall Valgeutt oo täna illipisikse illu toond; Anna illule kakku Kaa
2. int (lamba kutsumiseks) Kaa
Vrd ille1
1. lstk (väike) lambatall Valgeutt oo täna illipisikse illu toond; Anna illule kakku Kaa
2. int (lamba kutsumiseks) Kaa
Vrd ille1
hilp ilp g ilbu eP(g -o; e- Rid Mar Juu; jõ- Khn) eL(h- V), `ilbu spor R(h- Kuu); n, g `ilpu VNg Vai(g `ilbu)
1. hrl pl (kulunud või õhuke) riietusese minul ei old midagi suurt `kaasavara, aga eks mul oma `ilbud ka `olned Jõe; Sai täna möne ilbu ää loputa Pöi; üks va elp oo täl `selgas ja sellega `uhke koa veel; kus sa nende va vanade `elpodega lähäd eks sa pane ikke `puhtamad elbod eesele `selga Mar; laps paneb titele ilbud `seĺga Hag; mul on siin `põllesi küll, põlle `ilpusi; eks teda `aeti niipailu taga, et ta süegi ja ilbud tasa tegi JJn; kuue ilp `paĺlalt seilas VJg; ei näe paremid `ilpa `selgä panna Kod; lööme ilbud kokku (hakkame koos elama) Plt; Nende `ilpege sa külmät ju ärä pikä ti̬i̬ pääl; miul ei joole räti `ilpu ümmer‿pä panna Krk; pääle `sanna `sääsit sa `puhtad ilbud lastele `säĺgä Ran; õhukese ilbu säĺlän, selle tulep `aiguss ja ädä; `endä ihu, tõese ilbu (öeld, kui uhkeldatakse laenatud riietega) Nõo; kas sa siss noʔ vana hilbu `säĺgä võtat Har Vrd hilbakas
2. riidetükk, -siil, narts varrastel kujutud - - [mütsi] tut́t oli `ilpudest `tehtud; [võrgu] kivid `räntsade ~ `ilpude sihes, said pailaga `kinni ömmeldud Jäm; pole midagid `ilpusid, et `paikaks jäkki; `ilpudest varraste kot́t Khk; Mitte `ilpu polnd `selgas (täiesti alasti); [sõrmele] Siu natuke `ilpu `ömber Pöi; [vastsündinu] `pandi oma `elpude `sesse ja oli kõik `kordas Rid; [õllekannu küljes] tuti paelad olid - - `kummagis `otsas olid seukst kaltsu ilusad ilbud lõigatud Lih; Ilbud oo `siuksed uued `riide tükid, mis räätsep maha `lõikab Tor; vanast olid pikäd põllud nagu elbud Juu; tite ilbud (väiksed riidetükid) Koe; vanass ei õllud puadi`riide `ilpu Kod; varass tei mu nii `puhtass, ta‿s jätä `mulle mitte ütte `ilpu Nõo; `rõivaʔ nigu ilbuʔ sällän Krl Vrd hilbakas
3. fig (viletsast, närusest riietusest) Hilp iess `tallugas taga Kuu; `ilpu ies ja `talluka taga, ja ise ka viel `uhke VNg; pane ilbud `seĺga, kaltsud `kaela; mis sellel tühjal on. öĺss ~ öŕss `ümber, `kamber `kaelas, ilp ees ja teine taga Jäm; leheb kalsa kalsa, üks ilp annab `sooja, teine `külma Khk; Üks ilp ajab teist taga; Just kut va `erneirmutis, pintsakil üks ilp `uitab teist taga Pöi; elp lööb talokast takka teisel Mar; na lohakas, et kõik o koristamatta, ilp annab talukale takka `pihta Var; ilbud `ümmer, kaltsud `kaelas Tõs; käib ilp ies, tallukas taga, kalsud riputavad alati Kad; sa oled vana sańdi tallukas üks ilp ripub siit teine sialt VJg; ilp lööb talluka `surnust Trm; ilp oli ees ja teine taga; põle `ilpu ega inarad Plt; ei tal põle `ilpu inart `seĺga panna SJn; ilp lü̬ü̬ närdsu `surnuss; esi ilbun, naine `närtsen; tüḱk ihu, tõine `ilpu Krk; ilp lü̬ü̬b närdsu kooluss Ran; [väike poiss] lätt nigu vana mi̬i̬śs, üt́s hilp iihn, tõnõ takan leühhelless ennedä Har; kiä sääńe luhak ja `hu̬u̬ĺmalda oĺl käve `rõiva˽`riśte säläh, hilp i̬i̬h, närts takah Se
4. tükk, siil a. väike eraldi põllutükk `veiksed moa tükid, üks tükk oli sii, teene oli seäl, siis need olid elbud; põllu elbud; öhöl peremel oli mitu `elpu old Juu Vrd elpstükk b. kartulilõik kartuli ilbud. ilbu suppi tehasse Mih; paĺt li̬i̬ḿ, ka mõni kardule ilp olli põhjan Krk c. raas; riba Väike purju ilp ka olemas Jäm; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd; pole mette tuule `ilpu, εi saa `ingada Mus; Vahel lεheb torm naa kangeks, et äi vöi änam purju-ilpugid näita Emm
1. hrl pl (kulunud või õhuke) riietusese minul ei old midagi suurt `kaasavara, aga eks mul oma `ilbud ka `olned Jõe; Sai täna möne ilbu ää loputa Pöi; üks va elp oo täl `selgas ja sellega `uhke koa veel; kus sa nende va vanade `elpodega lähäd eks sa pane ikke `puhtamad elbod eesele `selga Mar; laps paneb titele ilbud `seĺga Hag; mul on siin `põllesi küll, põlle `ilpusi; eks teda `aeti niipailu taga, et ta süegi ja ilbud tasa tegi JJn; kuue ilp `paĺlalt seilas VJg; ei näe paremid `ilpa `selgä panna Kod; lööme ilbud kokku (hakkame koos elama) Plt; Nende `ilpege sa külmät ju ärä pikä ti̬i̬ pääl; miul ei joole räti `ilpu ümmer‿pä panna Krk; pääle `sanna `sääsit sa `puhtad ilbud lastele `säĺgä Ran; õhukese ilbu säĺlän, selle tulep `aiguss ja ädä; `endä ihu, tõese ilbu (öeld, kui uhkeldatakse laenatud riietega) Nõo; kas sa siss noʔ vana hilbu `säĺgä võtat Har Vrd hilbakas
2. riidetükk, -siil, narts varrastel kujutud - - [mütsi] tut́t oli `ilpudest `tehtud; [võrgu] kivid `räntsade ~ `ilpude sihes, said pailaga `kinni ömmeldud Jäm; pole midagid `ilpusid, et `paikaks jäkki; `ilpudest varraste kot́t Khk; Mitte `ilpu polnd `selgas (täiesti alasti); [sõrmele] Siu natuke `ilpu `ömber Pöi; [vastsündinu] `pandi oma `elpude `sesse ja oli kõik `kordas Rid; [õllekannu küljes] tuti paelad olid - - `kummagis `otsas olid seukst kaltsu ilusad ilbud lõigatud Lih; Ilbud oo `siuksed uued `riide tükid, mis räätsep maha `lõikab Tor; vanast olid pikäd põllud nagu elbud Juu; tite ilbud (väiksed riidetükid) Koe; vanass ei õllud puadi`riide `ilpu Kod; varass tei mu nii `puhtass, ta‿s jätä `mulle mitte ütte `ilpu Nõo; `rõivaʔ nigu ilbuʔ sällän Krl Vrd hilbakas
3. fig (viletsast, närusest riietusest) Hilp iess `tallugas taga Kuu; `ilpu ies ja `talluka taga, ja ise ka viel `uhke VNg; pane ilbud `seĺga, kaltsud `kaela; mis sellel tühjal on. öĺss ~ öŕss `ümber, `kamber `kaelas, ilp ees ja teine taga Jäm; leheb kalsa kalsa, üks ilp annab `sooja, teine `külma Khk; Üks ilp ajab teist taga; Just kut va `erneirmutis, pintsakil üks ilp `uitab teist taga Pöi; elp lööb talokast takka teisel Mar; na lohakas, et kõik o koristamatta, ilp annab talukale takka `pihta Var; ilbud `ümmer, kaltsud `kaelas Tõs; käib ilp ies, tallukas taga, kalsud riputavad alati Kad; sa oled vana sańdi tallukas üks ilp ripub siit teine sialt VJg; ilp lööb talluka `surnust Trm; ilp oli ees ja teine taga; põle `ilpu ega inarad Plt; ei tal põle `ilpu inart `seĺga panna SJn; ilp lü̬ü̬ närdsu `surnuss; esi ilbun, naine `närtsen; tüḱk ihu, tõine `ilpu Krk; ilp lü̬ü̬b närdsu kooluss Ran; [väike poiss] lätt nigu vana mi̬i̬śs, üt́s hilp iihn, tõnõ takan leühhelless ennedä Har; kiä sääńe luhak ja `hu̬u̬ĺmalda oĺl käve `rõiva˽`riśte säläh, hilp i̬i̬h, närts takah Se
4. tükk, siil a. väike eraldi põllutükk `veiksed moa tükid, üks tükk oli sii, teene oli seäl, siis need olid elbud; põllu elbud; öhöl peremel oli mitu `elpu old Juu Vrd elpstükk b. kartulilõik kartuli ilbud. ilbu suppi tehasse Mih; paĺt li̬i̬ḿ, ka mõni kardule ilp olli põhjan Krk c. raas; riba Väike purju ilp ka olemas Jäm; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd; pole mette tuule `ilpu, εi saa `ingada Mus; Vahel lεheb torm naa kangeks, et äi vöi änam purju-ilpugid näita Emm
immergriin immer|griin g -griini väike igihali (Vinca minor) Immergriinid olid aava (haua) pεεl `kasvand roheliseks pargaks; Immergriìnidel on pisiksed sinised `öitsed Kaa
hinge|maa
1. van jaos-, hingemaa minu ema ajal olid `alles `iŋŋemaad Hlj; `Tsaari ajal õli vabadikkudel `ingemaa `mõõdetud `ühte - - [igal] pikad `kitsad sirad, kuda pere suur Lüg; Ükskord oli siin tuhing, rahvas `tahtis `soada ingemoad Kei; pidid pikad `kitsad tired olema, ingemoa lapid HJn; nagu ingemaa põllud olid pikad ribad ni̬i̬d põllud Äks; `mitmest roonu `mõisast `anti engemaad; enge`maase olli mis riigi pu̬u̬lt `anti vana soldatil Krk; sai siit kolm vakamaad soldati maad, kutsuti eńgemaa Ran; Kääni külän `olli eńge maa. egäl eńgel `olli viistõistkümme vakamaad Nõo; perüss hingemaid tuĺl Vennemaal ja Petserimaal ette Räp; hingemaad oĺl neli veerändet, ja tuu hingemaa `pääle `pańti neli `süüjät Se
2. väike maatükk; u kolhoosniku õue-aiamaa kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merd Jõe; Iŋŋe moa on sahatud Pöi; ega minul nüid ole `rohkem kui sie minu iŋŋe moa KuuK; ingemaa pośt JJn
1. van jaos-, hingemaa minu ema ajal olid `alles `iŋŋemaad Hlj; `Tsaari ajal õli vabadikkudel `ingemaa `mõõdetud `ühte - - [igal] pikad `kitsad sirad, kuda pere suur Lüg; Ükskord oli siin tuhing, rahvas `tahtis `soada ingemoad Kei; pidid pikad `kitsad tired olema, ingemoa lapid HJn; nagu ingemaa põllud olid pikad ribad ni̬i̬d põllud Äks; `mitmest roonu `mõisast `anti engemaad; enge`maase olli mis riigi pu̬u̬lt `anti vana soldatil Krk; sai siit kolm vakamaad soldati maad, kutsuti eńgemaa Ran; Kääni külän `olli eńge maa. egäl eńgel `olli viistõistkümme vakamaad Nõo; perüss hingemaid tuĺl Vennemaal ja Petserimaal ette Räp; hingemaad oĺl neli veerändet, ja tuu hingemaa `pääle `pańti neli `süüjät Se
2. väike maatükk; u kolhoosniku õue-aiamaa kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merd Jõe; Iŋŋe moa on sahatud Pöi; ega minul nüid ole `rohkem kui sie minu iŋŋe moa KuuK; ingemaa pośt JJn
hinge|rohi väga väike kogus; haruldane asi `tu̬u̬di `veikse pudelega [õli], `võeti teda niikui inge `rohtu `pańti pisike lamp põlema SJn; si̬i̬ om ku enge rohi. sedä ei ol(e) saia `kustigilt Krk
hinge|terakene väga väike kogus noh sõrme jämedune klaasike oli ja seal `põhjas oli üks engeterakene oli [rohtu] Tõs
ingu|kivi `ingukivi (väike merekala) Hlj
iste iste g `istme S(g `isme Vll Pöi, `isna van Rei; pl `istnad van Phl) L(n istmes Kse) K I spor M T(n -eʔ San), `iste VJg Nõo; istõ, -õʔ g `istmõ Võn Krl Har Plv Vas, -a Rõu; `iste g `iste R(n `istme Lüg; g `istme VNg Lüg); isse g `isme Kod; (j)õstõ g `(j)õstmõ Khn; este g `estme LäLo
1. istumise alune, igasugune ese (pink, tool, järg jne) istumiseks mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere); sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl; `Einä`niidu`massinale - - `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati] Lüg; laste kiiga iste Khk; oh ää joose [tooma], ma saa ise estet ikke Rid; nüid panevad künä `estme `peale [mitte kraejalgadele] Mar; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; üks‿pä kukkosin `istmega tükkis maha Ris; [katuselöömise] `istmel on suur rauast konks `küĺgis Nis; istu `seia `istmele Kos; anna külalisele kua istet JMd; iste oli vommil ja `istme pial `vihtlesime JJn; tua `istmeid `juure VJg; pärast `pańdi `sinna (lõkke juurde) lauad, not́id `istmeteks Sim; kolme `istmega tõld Iis; ei õle isset `paknud Kod; iste om alb [vankris] Trv; ma lassi `vastse pengi tetä, et siss om ää `istu - - olgu vähämbäld istegi ää Nõo; jala om madalamban ja iste om nigu `kõrgemban Rõn; Suurõrihä istõ oĺl kõvast paksust plekist vällä pressitü Vas; kerikuh umma `istmõʔ kon istusõʔ esändä ni vanaʔ Lut; istet võtma ~ ottama istuma Oda `istet, siis tie `joudub (öeld teekäijale) Kuu; vöta `meitel istent koa Vll; võta istet Kos; `võtke istet ~ `istuge Trm Vrd istuk
2. (eri liiki iste) a. (õlg-, kõrkja- jne põhjaga) tool – S Rid Mar Kse Han Khn vanast oli istendel `ölgedega pöhjad - - kori oli taga Khk; vöta omale istend ka; `eitas püksid ära ja pani `istme `külge `kaela Mus; siis olid nee öle `istmed ning pingid - - jah öle pöhjaga toolid olid Pha; kui iste tehakse peenemini `valmis, siis on `tooli. ölgpöhaga on iste Jaa; `Kõrked `tehti nööriks - - ja siis nöörist `tehti istende põhad; Jänese `nahku pargiti `istme peal `perse all Pöi; `istme tulbad Muh; Istu `isna pääle Rei; Sukki `kindud uhuti õlepõhaga `istme põha `vasta Han; korjuga jõstõ Khn b. (väike) pink, järg Ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all Lüg; saŋŋaga iste Jäm; vεhe iste ~ poiss iste Emm; toolil oo ka kori seĺla taga. ei `istmel ei ole `korja Mär; tulejalg, kolmejalaga iste oli, seäl `küĺgis oli `seoke pikk puu, `istme sees Vig; iste `oĺli kolme jalaga; lakaga `istmel `oĺli `toetis seĺla taga Tor; kolme`jalgne iste Hää; auguga iste tehäkse lastele - - auk oli sees, `pańdi laps [sinna] `püśti Juu; `istmel on jalad, toolil `sammad Kos; `Aasta-paarine laps `pańdi `püśti `istme `auku `seisma, kańnid `ümmerringi `istme `piale, siis laps `mäńgis; Vanaste oli pisike `neĺla `nurka [lüpsi]iste, neli `jalga all ja saba taga Jür c. (mesipuul) iste oo mesipuu ees see pulk, kus mesilased `peale `laskvad kui `sisse lähvad Mär d. [hobuserautamisel] kaks istent `pandi ning - - üks `söuke ümargune puu - - see `toodi ikka siis `sönna `istme `pεεle `pandi kesk`paika Jäm
3. istmik ku `istusin, siis oli [juukse]`otsad siit `iste all VNg; `tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid Lüg; `Einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi IisR; suured pikad `juuksed, allepidi istet kohe Kad; Suure isanda suud ja imeva lapse iste õtsa ei või uskuda Trm; tekk `pantse `isme `alla `vankri piäle Kod; Aańa märs mis - - ratastõ vai ri̬i̬ pääle istmõ alla pandass Võn; sul om taa istõ nii `väikene. ku inemist – nii istõt Har; ku ti̬i̬ veereh um, `viskass mõ̭ni [rukkivihu vankrisse] istm‿ala ja lätt Plv
4. istumine ää tü̬ü̬ nõvvap iki pikkä istet; vahet es pia, üte `istme pääl (ühe hooga) tei ärä ninda paĺlu tü̬ü̬d; mea kudasi suka talla valmiss, üte `istme pääl Krk
1. istumise alune, igasugune ese (pink, tool, järg jne) istumiseks mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere); sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl; `Einä`niidu`massinale - - `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati] Lüg; laste kiiga iste Khk; oh ää joose [tooma], ma saa ise estet ikke Rid; nüid panevad künä `estme `peale [mitte kraejalgadele] Mar; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; üks‿pä kukkosin `istmega tükkis maha Ris; [katuselöömise] `istmel on suur rauast konks `küĺgis Nis; istu `seia `istmele Kos; anna külalisele kua istet JMd; iste oli vommil ja `istme pial `vihtlesime JJn; tua `istmeid `juure VJg; pärast `pańdi `sinna (lõkke juurde) lauad, not́id `istmeteks Sim; kolme `istmega tõld Iis; ei õle isset `paknud Kod; iste om alb [vankris] Trv; ma lassi `vastse pengi tetä, et siss om ää `istu - - olgu vähämbäld istegi ää Nõo; jala om madalamban ja iste om nigu `kõrgemban Rõn; Suurõrihä istõ oĺl kõvast paksust plekist vällä pressitü Vas; kerikuh umma `istmõʔ kon istusõʔ esändä ni vanaʔ Lut; istet võtma ~ ottama istuma Oda `istet, siis tie `joudub (öeld teekäijale) Kuu; vöta `meitel istent koa Vll; võta istet Kos; `võtke istet ~ `istuge Trm Vrd istuk
2. (eri liiki iste) a. (õlg-, kõrkja- jne põhjaga) tool – S Rid Mar Kse Han Khn vanast oli istendel `ölgedega pöhjad - - kori oli taga Khk; vöta omale istend ka; `eitas püksid ära ja pani `istme `külge `kaela Mus; siis olid nee öle `istmed ning pingid - - jah öle pöhjaga toolid olid Pha; kui iste tehakse peenemini `valmis, siis on `tooli. ölgpöhaga on iste Jaa; `Kõrked `tehti nööriks - - ja siis nöörist `tehti istende põhad; Jänese `nahku pargiti `istme peal `perse all Pöi; `istme tulbad Muh; Istu `isna pääle Rei; Sukki `kindud uhuti õlepõhaga `istme põha `vasta Han; korjuga jõstõ Khn b. (väike) pink, järg Ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all Lüg; saŋŋaga iste Jäm; vεhe iste ~ poiss iste Emm; toolil oo ka kori seĺla taga. ei `istmel ei ole `korja Mär; tulejalg, kolmejalaga iste oli, seäl `küĺgis oli `seoke pikk puu, `istme sees Vig; iste `oĺli kolme jalaga; lakaga `istmel `oĺli `toetis seĺla taga Tor; kolme`jalgne iste Hää; auguga iste tehäkse lastele - - auk oli sees, `pańdi laps [sinna] `püśti Juu; `istmel on jalad, toolil `sammad Kos; `Aasta-paarine laps `pańdi `püśti `istme `auku `seisma, kańnid `ümmerringi `istme `piale, siis laps `mäńgis; Vanaste oli pisike `neĺla `nurka [lüpsi]iste, neli `jalga all ja saba taga Jür c. (mesipuul) iste oo mesipuu ees see pulk, kus mesilased `peale `laskvad kui `sisse lähvad Mär d. [hobuserautamisel] kaks istent `pandi ning - - üks `söuke ümargune puu - - see `toodi ikka siis `sönna `istme `pεεle `pandi kesk`paika Jäm
3. istmik ku `istusin, siis oli [juukse]`otsad siit `iste all VNg; `tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid Lüg; `Einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi IisR; suured pikad `juuksed, allepidi istet kohe Kad; Suure isanda suud ja imeva lapse iste õtsa ei või uskuda Trm; tekk `pantse `isme `alla `vankri piäle Kod; Aańa märs mis - - ratastõ vai ri̬i̬ pääle istmõ alla pandass Võn; sul om taa istõ nii `väikene. ku inemist – nii istõt Har; ku ti̬i̬ veereh um, `viskass mõ̭ni [rukkivihu vankrisse] istm‿ala ja lätt Plv
4. istumine ää tü̬ü̬ nõvvap iki pikkä istet; vahet es pia, üte `istme pääl (ühe hooga) tei ärä ninda paĺlu tü̬ü̬d; mea kudasi suka talla valmiss, üte `istme pääl Krk
istumise|pink istepink a. (kangastelgedel) Rei Hag `istumise pink. Inimene istub selle pääl kui ta kangast kujub Rei b. väike pink kabelis altari ja kantsli vahel pastorile istumiseks (enne ja pärast jutlust) Kuu
itik iti|k pl -god Phl; idi|k g -ke Lüg; pl itigud Jäm (väike) elusolend a. väike putukas, kihulane – Jäm Phl Ühed itigud ~ itikad ronisid sääl mööda `oksi Jäm b. (inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]; me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel Lüg Vrd itikas1
itikas1 itik|as IisR Jäm JõeK/it́-/ KuuK, idik|as spor R, ittik|as Jõe(-g|as) Kuu, g -a; idi|ka, -kä g -ga, -gä Vai; p idikä Lüg
1. (väike) elusolend a. (putukas) ittigad on puttugad, ja porilased ja sitta porilane Jõe; Õhus on itikad, `väiksed putukad IisR; `vainu köüs on `pieni idiko täis Vai; Ühed itikad ~ itigud ronisid sääl mööda `oksi Jäm Vrd itik b. väike kala(maim); ?lepamaim ittikaid saab `talvel `ästi `nuodaga Jõe; Ega `neie idikujega ole muud tehä kui mere tagasi `lassa vai `siale, kanujelle `süötä Kuu; Kõik `väiked kalad olid idikad. Vahi kus idikad mätta `juures `mängivad IisR; it́ikad samma nagu karitsad; it́ikad olid `järvedes JõeK c. hingeline; jõmpsikas – Kuu Lüg IisR KuuK `ühtki inimise idikä sääl sies ei õld Lüg; Lapseitikad ei anna vanainimesele rahu KuuK Vrd itik d. loom `piened `luomad on idikad VNg; `rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas hum `ongi `laudas Lüg
2. (kirumissõna) `Ossa igavene idikas, vahi, mis tegid IisR
1. (väike) elusolend a. (putukas) ittigad on puttugad, ja porilased ja sitta porilane Jõe; Õhus on itikad, `väiksed putukad IisR; `vainu köüs on `pieni idiko täis Vai; Ühed itikad ~ itigud ronisid sääl mööda `oksi Jäm Vrd itik b. väike kala(maim); ?lepamaim ittikaid saab `talvel `ästi `nuodaga Jõe; Ega `neie idikujega ole muud tehä kui mere tagasi `lassa vai `siale, kanujelle `süötä Kuu; Kõik `väiked kalad olid idikad. Vahi kus idikad mätta `juures `mängivad IisR; it́ikad samma nagu karitsad; it́ikad olid `järvedes JõeK c. hingeline; jõmpsikas – Kuu Lüg IisR KuuK `ühtki inimise idikä sääl sies ei õld Lüg; Lapseitikad ei anna vanainimesele rahu KuuK Vrd itik d. loom `piened `luomad on idikad VNg; `rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas hum `ongi `laudas Lüg
2. (kirumissõna) `Ossa igavene idikas, vahi, mis tegid IisR
iva iva R hv S, L K I Hls Krk Võn Kam San; n, g iba Kul Mär Vig(ibä) Kse Vän HaLä Tür; ivä Kod KJn Vil M T; pl ived Kuu
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha Jä, MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha Jä, MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä
ivakene dem < iva
1. (väike) tera `Ańti vi̬i̬l `pinta pääl [lademele], et `ühte ivakest kudagi `sisse‿i jää Hää; odra ivakene Trm; üksikud ivaksed, `väiksed. põle vägev vili Plt Vrd jüväkene
2. väike kogus a. (väike) tükk, raas anna üks ivakene veel, soh niid oo küll Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; võt́tis mud́u kuus seetse ivakest [enne surma]; leva ivakesi `antas kanadel Hää; mõne rohu ivakse kasvatab `sinna (lahja maa) `piale; rauva ivakesed (killud); Mitte musta küine ivakestki ei ruatsinud anda; leeva koorukene ~ ivakene Trm; läks naese kõha `piäle, jätt õma ivakese (väikese maatüki) rendi `piäle Kod; tuule ivake (kerge tuul) tõuseb Plt; neil (vaesematel) olli kardule puder karbin, mõni iväke liha võis sehen olla Pst; mõni `tervep ivak (riidelapp) saa paigass; lõigats pikä seebi kangi, siss lõigats ivaksess; pilve ivak (limane sültjas tükk) om maha pudunu, vihmage tulevet mõni ivak maha; põllu ivakse (väikese maatüki) mi̬i̬s olli; temäl `endel suur perekond ja vähike maa ivak (maatükk); üit́s ivak o `püstüst lina, tõine ivak o `maalist Krk; mul pole leivä iväkestki Puh Vrd ivakane b. vähene hulk, arv (asju, olendeid) vana obese `ruaskene kua, `lamba ivakesed kua Kod; need `oone ivakesed mis siin on; kännukesed on jäänd, kännu ivakesed [raiesmikus]; oli `taskus mõni `kompeki ivake Plt
3. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte ivakene `keokraa·hviad ka [koolis] VNg; Ivake aega saimegi rääkida Hää; Tal põle kanale ivakestki odre `anda Koe; ivakese `töńkab kirjutata; näkid ivakese `kuiva `leiba Trm; piäb `võtma `leibä ivake suhu, siis ei `petvä kägo ärä Kod; ivakse aaval nopid kõik segamini `valged ja mustad villad Pal; esimine sõŕm jääb nüid ivake lühemast `jälle sest suurest sõrmest; tegi ära ivakese aeaga kohe Lai; lehm on tua taga ivakene maad siit Plt; ivak maad iki om kah Krk; tulõ ivakõnõ siia San; oodaʔ ivakõnõ `aigu Plv
Vrd ivikene
4. (atribuudina) vähene; õhuke tüdar läks ivakest `eina `niitma veel Hää; õmal kua ivakesed muad Kod; [kütise tegemisel] aod `alla ja ivake mulla kord `piale; ivakse maa pial `murdis [torm] üle kolme`kümne puu Plt
1. (väike) tera `Ańti vi̬i̬l `pinta pääl [lademele], et `ühte ivakest kudagi `sisse‿i jää Hää; odra ivakene Trm; üksikud ivaksed, `väiksed. põle vägev vili Plt Vrd jüväkene
2. väike kogus a. (väike) tükk, raas anna üks ivakene veel, soh niid oo küll Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; võt́tis mud́u kuus seetse ivakest [enne surma]; leva ivakesi `antas kanadel Hää; mõne rohu ivakse kasvatab `sinna (lahja maa) `piale; rauva ivakesed (killud); Mitte musta küine ivakestki ei ruatsinud anda; leeva koorukene ~ ivakene Trm; läks naese kõha `piäle, jätt õma ivakese (väikese maatüki) rendi `piäle Kod; tuule ivake (kerge tuul) tõuseb Plt; neil (vaesematel) olli kardule puder karbin, mõni iväke liha võis sehen olla Pst; mõni `tervep ivak (riidelapp) saa paigass; lõigats pikä seebi kangi, siss lõigats ivaksess; pilve ivak (limane sültjas tükk) om maha pudunu, vihmage tulevet mõni ivak maha; põllu ivakse (väikese maatüki) mi̬i̬s olli; temäl `endel suur perekond ja vähike maa ivak (maatükk); üit́s ivak o `püstüst lina, tõine ivak o `maalist Krk; mul pole leivä iväkestki Puh Vrd ivakane b. vähene hulk, arv (asju, olendeid) vana obese `ruaskene kua, `lamba ivakesed kua Kod; need `oone ivakesed mis siin on; kännukesed on jäänd, kännu ivakesed [raiesmikus]; oli `taskus mõni `kompeki ivake Plt
3. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte ivakene `keokraa·hviad ka [koolis] VNg; Ivake aega saimegi rääkida Hää; Tal põle kanale ivakestki odre `anda Koe; ivakese `töńkab kirjutata; näkid ivakese `kuiva `leiba Trm; piäb `võtma `leibä ivake suhu, siis ei `petvä kägo ärä Kod; ivakse aaval nopid kõik segamini `valged ja mustad villad Pal; esimine sõŕm jääb nüid ivake lühemast `jälle sest suurest sõrmest; tegi ära ivakese aeaga kohe Lai; lehm on tua taga ivakene maad siit Plt; ivak maad iki om kah Krk; tulõ ivakõnõ siia San; oodaʔ ivakõnõ `aigu Plv
Vrd ivikene
4. (atribuudina) vähene; õhuke tüdar läks ivakest `eina `niitma veel Hää; õmal kua ivakesed muad Kod; [kütise tegemisel] aod `alla ja ivake mulla kord `piale; ivakse maa pial `murdis [torm] üle kolme`kümne puu Plt
ivikene ivike|ne Juu/ib-/ Koe Kod Pal(ii-) Lai, ivike MMg Pal Plt, i(i)bike Juu, g -se; ivi|ke Plt KJn, ivi|k Krk, g -kse
1. (väike) tera teese `vuasta sai ainult ibikesi – teri põld `ollagi; `erne iibike on kaana sees; ohra iibike Juu
2. väike tükk, raas `ańdsin `talle ühe ivikese `leiba Koe; ta (emapärm) on tükkis, `veiksest ivikesest teda suurendasse Plt; anna mul üit́s `väike ivik. ta ei anna ütte ivikest ka mul Krk
3. natuke, pisut ivikene muad [läksin], siis mu ing nõnna õli `kinni Kod; teeśed saavad iivikese vabad `olla Pal; kui `vasta tuult `vaatab, siis ivikse aeaga jookseb siĺmist vesi Plt; anna ivike võid ka levä `piäle KJn
Vrd ivakene
1. (väike) tera teese `vuasta sai ainult ibikesi – teri põld `ollagi; `erne iibike on kaana sees; ohra iibike Juu
2. väike tükk, raas `ańdsin `talle ühe ivikese `leiba Koe; ta (emapärm) on tükkis, `veiksest ivikesest teda suurendasse Plt; anna mul üit́s `väike ivik. ta ei anna ütte ivikest ka mul Krk
3. natuke, pisut ivikene muad [läksin], siis mu ing nõnna õli `kinni Kod; teeśed saavad iivikese vabad `olla Pal; kui `vasta tuult `vaatab, siis ivikse aeaga jookseb siĺmist vesi Plt; anna ivike võid ka levä `piäle KJn
Vrd ivakene
jaala n jaala S(jala Phl) Khn Hää Ris Kad; `jaala R väike 2-mastiline tekita või pooltekiga purjekas `Jaalaega `mendi igä keväjäl `Suomesse kala`püüdü Kuu; jaala esimise masti purjul oli pile kut kala `paatidelgid Mus; Kihnlasõd `ośsid Ruhnust jaalasi ning tegid nied kivi`laevõks Khn Vrd jaalakas, jahla
jakukõnõ dem < jatk
1. (väike) tükk, osa ku `viĺla sõõruti, siss jäiva pulgakõsõ ja kõrrejakukõsõ sõgla pääle Ote; [küünalde tegemisel] lina jakukõnõ tõmmati iks `ussõ ja jäl `sisse, ku `ni̬i̬ldu; ku `võrgõt tetäss siss `võetass lina jakukõnõ piiu ja nakatass keerutamma Har; Miä nu mõ̭ni olõ jakukõ̭nõ sinnä terri pääleʔ sattõ, tu̬u̬ `laśti `kergüüsi väikese kõo luvvakõ̭sõga päält är aganiidõ poolõʔ Rõu || loe jaku (stroofi) `kaupa [luuletust], üit́s jakuk äräde Krk
2. „oksa-aastaring puuvõras“. lähä loe noid jakukõisi [männil] nii paĺlu `aastid um `mü̬ü̬dä Rõu
1. (väike) tükk, osa ku `viĺla sõõruti, siss jäiva pulgakõsõ ja kõrrejakukõsõ sõgla pääle Ote; [küünalde tegemisel] lina jakukõnõ tõmmati iks `ussõ ja jäl `sisse, ku `ni̬i̬ldu; ku `võrgõt tetäss siss `võetass lina jakukõnõ piiu ja nakatass keerutamma Har; Miä nu mõ̭ni olõ jakukõ̭nõ sinnä terri pääleʔ sattõ, tu̬u̬ `laśti `kergüüsi väikese kõo luvvakõ̭sõga päält är aganiidõ poolõʔ Rõu || loe jaku (stroofi) `kaupa [luuletust], üit́s jakuk äräde Krk
2. „oksa-aastaring puuvõras“. lähä loe noid jakukõisi [männil] nii paĺlu `aastid um `mü̬ü̬dä Rõu
jalakene dem < jalg
1. (väike) jalg, peam lapse jalg lapse pisine jalagene paljas Khk; lapse jalakene on `aige VJg; jalakõse enämb ei taha `kõndi Nõo; kuḿmkäblik om nii tillekene nigu päkäkene, jalakse om nigu obese jõhvikse all Rõn; siiĺ ku käü, omma harjasõ `pistü ja jalakõsõ alh; joosõ noʔ sa ette, sul omma noorõ jalakõsõʔ Har; kas na jalakõsõ veidü joosnuʔ ommaʔ Vas Vrd jalakaine
2. mitmesuguste esemete osa; jalg, tugi ku nii [savi] poti ahjun kuivave, siis om `väikse jalakse all, nii võets peräst ärä Krk; peńgi jalakõne San; suka jalakõsõ (sukapöid, -tald); nigu püssäl jalakõist (päästikut) liigutat, ni om kikass maal ja om pauk ussõn Har
3. [taime] idujuur jalakõsõʔ lask `perrä kolmadal pääväl terä kandsust Lut
1. (väike) jalg, peam lapse jalg lapse pisine jalagene paljas Khk; lapse jalakene on `aige VJg; jalakõse enämb ei taha `kõndi Nõo; kuḿmkäblik om nii tillekene nigu päkäkene, jalakse om nigu obese jõhvikse all Rõn; siiĺ ku käü, omma harjasõ `pistü ja jalakõsõ alh; joosõ noʔ sa ette, sul omma noorõ jalakõsõʔ Har; kas na jalakõsõ veidü joosnuʔ ommaʔ Vas Vrd jalakaine
2. mitmesuguste esemete osa; jalg, tugi ku nii [savi] poti ahjun kuivave, siis om `väikse jalakse all, nii võets peräst ärä Krk; peńgi jalakõne San; suka jalakõsõ (sukapöid, -tald); nigu püssäl jalakõist (päästikut) liigutat, ni om kikass maal ja om pauk ussõn Har
3. [taime] idujuur jalakõsõʔ lask `perrä kolmadal pääväl terä kandsust Lut
jalaline1 jalali|ne g -se Jõe Hlj Kad sirbiga lõigatud vilja peotäis; väike sületäis hagu `leikas jalalise, vihu `piale ja `kińni; jalaline, kiin `alla ja `jälle `tõstsid au kubu `piale Jõe; `enne leigatakse vili jalalisesse, siis nied jalalised `kantakse kokku ja `siutakse `vihku, mitu jalalist ikke koe läheb `vihku Kad Vrd jalandane, jalandus, jalatäis
jala|pink väike pingike istumisel jalgade toetamiseks jalapenk `niisuke madal, kus jalad pääl õlid Lüg; kui naesterahvas istub laps süles, siis oo `väiksed jalapengid `jalge all Mär; jalapink oĺl `laudõlõ minnäʔ Räp Vrd jalats2
jalg|lodi väike parv pisikesi jalglodjasid olli; `kandis paaŕ inimest ää, lat́iga lükka Vän
jalg|noot väike jalgsi veetav noot `jalga `nuotasi neid oli sääl küla`rahval `palju VNg; jalgnoodaga püidasse `särgi. jalgnooda reis ja pära Muh; kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid selle jalgnuodaga JõeK; suvõl püvväme jalgnoodaga `ahnikka, `säŕgi Se
jalg|värav jalakäijate tarvis olev väike värav; (väike) uks üks jalgveräv kävi sield `kampri `otsast läbi Kuu; rõhu veräväd `onvad - - `tõisel on jalg veräv sies; kui lähäd `reietoa iest `riiala, siis on jalgveräv Lüg; roho`aeda lähäb pisike jalgvärä Juu; ukse iest reia `alla lähäb jalg verav Iis; ku riha aluse väräved `kińni `pańti, siis kääsid jalgvärävess Kod Vrd jalg|uks, jalg|värak, jalg|värat, jalg|väre, jalg|värik, jalg|värjä, jalg|värä
jammak jamma|k g -gu väike heinahunnik üt́s jammak sai; [hein] pandas jammakuhe Vas
jant3 jant g janda väike puust leiliviskamise nõu sanna jant Võn
jants jańts (jants) g jantsi Mus Pöi Hi(jaants- Phl) Khn Hää; `jantsi Jõe Kuu; jänts Emm, g `jäntsi Jõe Kuu JõeK väike kahe- v kolmemastiline ilma raadeta purjelaev kolmemastiline jänts Jõe; olin suvel `jantsi pääl Kuu; sii ma ole söitnd veel jantsi peal Mus; Tagand tuulega äi vea jantsil keik purjud Emm; kolme mastiga `jantsisi on keige `rohkem Käi; kaksmaśt jańts on `sõuke `kahvellaev, sellel ra˛easi ei ole Hää Vrd jantslaev
japs jaṕs g japsi väike hapu õun – Hls
jatku|vihk rukkilõikuse algul koju aidalakka viidav väike vihk jaku vihk, tulu ja jakk `viiti sellege kodu Krk
jemlik jemlik g -o väike laps lahe tõene jemlik kasvab; veike jemlik, `ütleväd veikeisi `lapsi Kod
jents jeńts g jendsi väike olend; jõmpsikas pullikse jeńts; `väiksed poesijendsid Ran
jentsik jendsik g -u väike olend ahuna jendsikud nu̬u̬ om valid Ran
jobo jobo väike puust piip `veike piibo jobo; kosa mino piibo jobo one Kod
jonn2 jońn g jonni Hls Krl, jońni Plv junn a. väike ajutine heinahunnik neva veeretive ristik `einu unikus `jonni kokku Hls b. kidur, kängus asi v olend põrss jää `jonni Krl; suur ossa jońn oĺl, taad ei jõvva `lahku Plv c. (kartulisort) vanast oĺliva piḱä `valgõ `kartuliʔ, kutsutiva jońniʔ Plv Vrd jonnkartul
joosu|pael joosu- „väike punane pael, mida noorik viskas pulmalistele, tarvitati sukapaelaks“ – PJg Vrd joosivöö
joot|raha
1. teenuse eest makstav väike lisatasu kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha Lüg; saksa anniv ju̬u̬draha; õpeteje ruuvva ańds `mõisa tüdrukidel ju̬u̬draha, `terve `ruuble Krk; posti poesi saeva vähämp `palka, et noele `loeti juutraha Ran
2. = jooduraha [pulmade] `lahkumise pääval [kannu] poiss töi kannu lagedale, ölut täis ja akkas jootraha `korjama. igaüks kes `viskas omad rahakopigad `sisse, pidi pεεlt `jooma Khk
1. teenuse eest makstav väike lisatasu kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha Lüg; saksa anniv ju̬u̬draha; õpeteje ruuvva ańds `mõisa tüdrukidel ju̬u̬draha, `terve `ruuble Krk; posti poesi saeva vähämp `palka, et noele `loeti juutraha Ran
2. = jooduraha [pulmade] `lahkumise pääval [kannu] poiss töi kannu lagedale, ölut täis ja akkas jootraha `korjama. igaüks kes `viskas omad rahakopigad `sisse, pidi pεεlt `jooma Khk
jugar jugar Hlj Sa Muh Vig Han Aud Jür Sim Kod SJn; jügar Käi Rei; g -a
1. lühike ja jäme ese v olevus: a. jupp, tükk, julk, tolk `paisel tuli sihande suur mäa jugar `välja Khk; kuuse mulgid `lähtvad suureks, mustad nagu jugarad; see oo muidu üks puu jugar Muh; kaśk akkab oksendama, jugarad jäävad `tolku sial kus ta tilgub Aud; vat kus paku jugar, ei lähä `lõhki; tuo se raua jugar `seie Sim || väljaheitepabul see va loĺl koer, köik kuhad suuri koira jugarud täis Jaa b. väike (tüse) inimene v loom pullijugar Vig; poiss jäme jugar Sim; teesed lapsed `oĺlid kõik jugarad, `veiksed SJn Vrd jugal, jugarik, juger
2. adra „kurepulk“ adra jugud ja jugar Kod Vrd jugarapuu
1. lühike ja jäme ese v olevus: a. jupp, tükk, julk, tolk `paisel tuli sihande suur mäa jugar `välja Khk; kuuse mulgid `lähtvad suureks, mustad nagu jugarad; see oo muidu üks puu jugar Muh; kaśk akkab oksendama, jugarad jäävad `tolku sial kus ta tilgub Aud; vat kus paku jugar, ei lähä `lõhki; tuo se raua jugar `seie Sim || väljaheitepabul see va loĺl koer, köik kuhad suuri koira jugarud täis Jaa b. väike (tüse) inimene v loom pullijugar Vig; poiss jäme jugar Sim; teesed lapsed `oĺlid kõik jugarad, `veiksed SJn Vrd jugal, jugarik, juger
2. adra „kurepulk“ adra jugud ja jugar Kod Vrd jugarapuu
juhm1 juhm g juhmi S L K Trm Rõu; juh́m Khn M(juhm g juhma Hls) Plv; `juhm(i) g `juhmi R; n, g `juhma Hlj
1. a, s rumal, taipamatu, nürimeelne; uimane on üks juhm, on ise enestas, ei võtta `kellegi õppetust `kuulla Lüg; tεεb kudas sa ka nenda juhmiks oled jäänd Khk; juhmi olemisega Pöi; näe, mo peä oo juhm sii, kuku paegal maha Vig; siniku põle ea `süia, need teevad juhmis ja panevad oksendama Aud; `joonud juhmist saab `aśsa, aga `loodud loĺlist ei saa Tor; juhm inimene, ta ei `teagi mis ta teeb Plt; juhmi `mõistusege Hel Vrd johm, johmetu, juhkam, juhmakas, juhmane, juhtund, juhvetand, jõhm
2. väike hall parm, sõgelane juhmid oo need `pisksed aĺlid parmu `moodi, aga ammustavad valusaste, `ooste kallal ikke oo Aud
1. a, s rumal, taipamatu, nürimeelne; uimane on üks juhm, on ise enestas, ei võtta `kellegi õppetust `kuulla Lüg; tεεb kudas sa ka nenda juhmiks oled jäänd Khk; juhmi olemisega Pöi; näe, mo peä oo juhm sii, kuku paegal maha Vig; siniku põle ea `süia, need teevad juhmis ja panevad oksendama Aud; `joonud juhmist saab `aśsa, aga `loodud loĺlist ei saa Tor; juhm inimene, ta ei `teagi mis ta teeb Plt; juhmi `mõistusege Hel Vrd johm, johmetu, juhkam, juhmakas, juhmane, juhtund, juhvetand, jõhm
2. väike hall parm, sõgelane juhmid oo need `pisksed aĺlid parmu `moodi, aga ammustavad valusaste, `ooste kallal ikke oo Aud
julk1 julk g julga L K I; n `julk(a) g `julga RId; g julgu spor L, Kos; juĺk g julgi Sa(jü- Mus) Muh ?Juu/g juĺgi/ a. midagi lühikest, piklikku; teat osa millestki; jupp, ots, tükk `paljad löŋŋa julgid; [teeb] nii pisissi kaaritäsi kut `julkisid Khk; ma annan `sulle ühe julga `voŕsti VJg; paĺgi julk KJn; suka `villu kaastiti, tetti `seantse julgada, veeretide kaasti seĺlä pääl Trv || puupulk, -kaigas noppisime ned puu julgad metsäst kokku ja tõime koeo Mar; pani julk oavalt puud pliidi `alla Kos; tule `näitset sa `kuskilt ei saa, ütte `kuiva puu `julka ei ole `kuskil Krk; julga löömine (karja)poiste mäng, milles pikema kepiga 15–20 cm pikkust puust „julka“ edasi lüüakse `julku `lööma Kse; julgu `löömine. `tehti rink, kes rinki `sesse julgu lõi, sai `lahti sellest löömast `jälle Han; `tehti aed, kepigä `löödi `julka, kui `aeda läks, akkas `klõpsusi `löömä, pani kepi `peäle julga ja üpitas, mitu `klõpsu ta sai Juu || väljaheitepabul laps `kõnnib `julgad peräs Lüg; tegi kõva `julga Jõh; Va kassi raibe teind oma julgid `siia moha Pöi; läks nii et julgad taga (kiiresti, põgenes) Mär; `Uhke kui koer `keskmise julgu pääl Hää; Jumalaga! (hum vastus) Julgad taga Lai; Ägäb nagu koer viimse julga pääl Vil; om nii tõte (tõsine) kui Pit́su perämätse julga pääl Ran; Kõnnib nagu julk oless `persen ollu Trv; `lamba julgaʔ; lätt nii mis julga ti̬i̬ takan Rõu || piklik hunnik ku ärä rehitseduss sai, siss pannit põhu `julka, põhk `viidi julgast `küini Puh; õle rehitsedi `julka; rüä kõrt riibutass `julka Ote; riha oĺl käen, `jalga `vasta `võeti tu̬u̬t́ `põhku, sõ̭ss rehitsedi sain `vi̬i̬rde `julka Urv b. väike vahemaa, jõnks, nõks kui oled selle jäo [kangast] ää let́tind, lased [käärpuid] `jälle üks julk edasi Juu Vrd julikas, julp
julla n, g `julla R; n, g julla Jäm Mus Muh Emm Rei(jülla) Mar Ris Kad; n, g juĺla Mus Tõs Khn; n, g jolla Phl(n joll) Ris; n, g `jolla hv VNg; joĺl g joĺla Ris; jõĺl Rid(n, g jõlla), jõll Var; g jõlli väike 1–2 inimese sõudepaat; suuremal laeval randa sõiduks kaasas olev sõudepaat, päästepaat julla on vähe suurem ja vähe teravama pohjaga kui eistruk, jullal käib trae `alla eistrukil ei käi, tal on lai pohi; `eistuk on `keikse pisemb `julla on vähä `suuremb, paat on `jullast `jälle `suuremb Jõe; `Julla on `oite hüä `kerge `kammila `vergul `käüä Kuu; juĺlal on kiil all kua, aga `lot́kul ei ole Tõs; joĺlaga minnakse suurema paadi `juure, mis `väĺlis merel on Ris Vrd aabju, heistuk, julla(s)paat, jullik
jumala|lammas „väike punane putukas, roomab rohul“, sametlest Mes sesd jumala`lambast igä tapada, ega sie tie `kellägille midagi paha Kuu Vrd jumalalehm
jumpal `jumpal g -a (väike, lühike) jupp, tükk Ega sen lühükäse `paula `jumpalaga midägi enämb tehä ole; Oled viel peris `jumpal, ole sinust miest midägi Kuu
juna juna, juńa Krk Hel Ote V(junä Kan, jünä Plv Vas) väike ese v olevus, midagi väikest ja ümmargust a. ka määne puu juna; iä juna; sita juna Se; hüörüdä savi, kaʔ saa juna Lut b. vorp, muhk keä `leie, `nõśsi juna üless Lut c. kartul latsõʔ kapatagõ junnõ, mul riih küttüss, panõm küdsämä Lut d. omakeeratud pabeross, plotski `vilka ehk juńa tu̬u̬ om üits; pane juńa näkku Ote; `Poiskõnõ om ka `hindälle juńa `hambillõ `käändnüʔ, nigu `põrsal olõkõŕs suun Urv; käänäʔ no üts juńa Vas Vrd junna e. väike poiss, jõmpsikas poisikse juńa Krk Vrd junak, junask, junastik, junn1, jupp
junn1 juńn g juńni Mär spor Pä K, I(g juni Kod) T V, junni Sa Muh Kse Tõs Hää Kei M TLä San, junnõ Kan, `juńni Jõh JõeK; junn VNg, g `junni Kuu Lüg Jõh, junni Muh Rei; n, g `junni Vai väike lühike jäme ese v olevus a. jupp, pundar, pabul `kierab aga omale `junnisi ja `tõmmab Jõh; `niisukaised `junnid laps `lasko `vällä et Vai; `küislaugal üks ainuke pisine juńn (juuresibul) kasub ala Jäm; pisised ouna junnid; `tuhli junnid; pisine kaku juńn; jaak toob jahu junni, ool toob uued `tuhlid Khk; saab törvast `tehtud üks suur must juńn, sellega saab `kingi aritud Pha; obese `juńnisi (väljaheidet) söödetse `siale kah Saa; voŕsti juńn VJg; sita juńnid Iis; `lõhksin selle puutüki kõhe juńna; `põrsa jalaluud, tiĺlukesed junid paab võriluuss Kod; kaali junni; lõnga junni `pulke pääl (lõngapool); mõni panep tubagu junni `põske Krk; juńn oless nigu `väiksemb vai ümärik, kõva, julk oless ehk piḱemb Ran; Kui tävveligult iluste `pääle `oĺli `pantu [katusekate], sais kavva, ku ta `juńni es saa tõmmata Rõn; imä `pandse `junnõ (lihast klimpe) [supi] `sisse Kan || teat soeng pani `juussed pεε `pεεle `junni Khk; Juused `kuklas `junnis Pöi; `juusse juńn `kukrun Trv b. kidur, okslik puu kase juńn KJn; siin `seantse su̬u̬ junni kasvav Krk; c. väike ajutine heinahunnik `eina rõuk on ümmargune `eina juńn, `juńni saab [heinad] `aetud `tuorelt, `kergem `lahti `lüia kui suurest JõeK d. väikesekasvuline (jässakas) inimene v loom `poissi junn Kuu; lutsu juńn, kuid augi pulgad Kse; pisike löhike nagu pisike juńn teste `ulkas Juu; pisikene lapse junn Tür; oh sina pisike poisi ~ tüdruku juńn VJg; `põrsa juńn KJn; uujoh `poiskõsõjuńn, mis sa lorrat hüppä Har Vrd jonn, juna, junnakas1, junu, jönn2, jünn
junnakas1 juńna|kas g -ka Jäm Vll JJn Lai(juńna|k) a. väike jäme tükk; mügar, kamakas puu `külges kasvavad kut nupud, lepa `külges, juńnakas Vll; porgandid on vekesest jäänd, pisike·sed, juńnakad on Lai b. inimest ka `ööldasse juńnakas või juńnak, pikkuselt veke, aga võib tugev `olla Lai Vrd junn1
junnikene dem < junn1 a. Õlejuńnike (üks kokkuseotud õlekimp matis); õlejuńnikestest om kokku keidetu `aknamaśt Rõn b. jõmpsikas, väike laps `väike junnik alle `seitsme `katsme `aasten Krk c. kasvus kängunud olend `Kasvab sest üks `junnikene, suurt ei tule Jõh; Toho taam jo `lühkene nigu juńnikõnõ Rõu
junts juńts Tor JõeK VJg Puh Krl Se, g juńtsi Kod San Rõu, juntsi Muh Kse JMd, juńdsi Har, pl jundsi Krk; g juńsi Jäm Plt KJn, junsi Khk; juńss Kos; jüńts g jüńtsi Ris väike olevus v ese puu juńts; `lühkene juńtsikõnõ Se a. väike inimene v loom; juntsu pisine poisi juńts tuleb; tüdrugu juńts; oisu juńts Khk; õli lühike mi̬i̬s, kutsuti juńts. piä õlaluie vahel nagu `vi̬i̬ri Kod; `väikene juńts, mine tu̬u̬ tõsõst tarõst mu suitsu siiäʔ Har; muni havvõ juńts Se b. sarve- v habemehakatus muĺlikitel one juba tublid juńtsid piän, lüäväd sarved `väĺjä Kod; joba akkav abeme jundsi kasume Krk Vrd jont2, junn1, juntsakas, juntsik, jupp
juntsakas juń(t)sa|kas g -ka Hää JJn, `juńtsakas San, jundsak Plv, g -u Urv, -o Räp
1. väikesekasvuline olend; jõmpsikas, väike paks laps ma `oĺli `seuke juńsakas alles Hää; `poiskõsõ jundsak Urv; ta (laps) um ku vana jundsak Plv Vrd junts, jüntsakas
2. okslik puu ei lääʔ `lahke om jundsak, jundsakonõ puu Räp Vrd jundsakonõ, junt2
1. väikesekasvuline olend; jõmpsikas, väike paks laps ma `oĺli `seuke juńsakas alles Hää; `poiskõsõ jundsak Urv; ta (laps) um ku vana jundsak Plv Vrd junts, jüntsakas
2. okslik puu ei lääʔ `lahke om jundsak, jundsakonõ puu Räp Vrd jundsakonõ, junt2
junu juńu Han Hää Hls Krk Ran Rõn Urv, juńo Räp; junu R(-o Hlj)
1. väike ese v olevus a. poisike, jõmpsikas; väike inimene v loom mea olli tiĺluk juńu, tõise olli iki suure karjatse Krk; oh sa `väike poesi juńu Ran; `väikene inemine vai elläi kui juńo Räp || laevapoiss, junga laeva juńud on `sõuksed tekipoisid; auriku pääl on ikki juńu Hää Vrd jundass, jungu, junkmann b. plotski `Poiskõsõlõ võta malk, vai om `hindäle ka juńu `käändnüʔ Urv Vrd jonu, juna, junn1
2. int (välj imestust) Juttas ja junu küll, kudas ma nüüd akkama saan Kuu; oh sa juno Hlj; oh junu, kus siis sedamoodi Lüg; oh sa juńu Han
1. väike ese v olevus a. poisike, jõmpsikas; väike inimene v loom mea olli tiĺluk juńu, tõise olli iki suure karjatse Krk; oh sa `väike poesi juńu Ran; `väikene inemine vai elläi kui juńo Räp || laevapoiss, junga laeva juńud on `sõuksed tekipoisid; auriku pääl on ikki juńu Hää Vrd jundass, jungu, junkmann b. plotski `Poiskõsõlõ võta malk, vai om `hindäle ka juńu `käändnüʔ Urv Vrd jonu, juna, junn1
2. int (välj imestust) Juttas ja junu küll, kudas ma nüüd akkama saan Kuu; oh sa juno Hlj; oh junu, kus siis sedamoodi Lüg; oh sa juńu Han
jupa3 n, g jupa lühike, väike Näüss kas taa kasuki õi suurõmbas, `jääśki sääne jupa Rõu
jupakas jupa|kas g -ka Sa Muh Tõs PJg Saa(-gas g -ga) Kos Jür JMd Sim KJn Hls Rõu; jupak Saa Kõp Plv
1. väike lühike ese v olevus a. jupp,tükk teeb, koes see puu jupakas jähi, see oleks mool `tarbline olad Khk; kaalu vihid pannasse kaalu `peale, pisikesed jupakad oo Muh; tükk oheliku jupakad Kos; puu jupakas Rõu || lühike riietusese tääl oo jupakas `seĺgas Tõs; üks alusköŕsiku jupak oĺli Kõp b. väikesekasvuline inimene poisi jupakas Jäm; ime mies üśtku jupakas, aga kerib `käia mis ime Sim
2. puuduliku mõistusega, rumal üks o vähe jupakas Muh; ta on väha piast jupakas JMd; see miis on peris jupakas KJn Vrd jopakas
1. väike lühike ese v olevus a. jupp,tükk teeb, koes see puu jupakas jähi, see oleks mool `tarbline olad Khk; kaalu vihid pannasse kaalu `peale, pisikesed jupakad oo Muh; tükk oheliku jupakad Kos; puu jupakas Rõu || lühike riietusese tääl oo jupakas `seĺgas Tõs; üks alusköŕsiku jupak oĺli Kõp b. väikesekasvuline inimene poisi jupakas Jäm; ime mies üśtku jupakas, aga kerib `käia mis ime Sim
2. puuduliku mõistusega, rumal üks o vähe jupakas Muh; ta on väha piast jupakas JMd; see miis on peris jupakas KJn Vrd jopakas
jupp jupp g jupi eP eL(n juṕp), g juppi VNg(n juppi) Lüg IisR
1. väike lühike (jäme) olevus, ese v osa millestki a. tükk, väike osa, väike kogus, hulk, raas, pala suured jämed palgid said `vöötud ning teind juppideks Ans; kägarik pöld, koes sihantsed saue jupid sihes on; kauss kukkus `mütmeks jupiks Khk; [pudrujahu peab tasakesi laskma, muidu] jäävad jupid `jälle, ta jääb jo juppi Vll; oheliku jupp oli `vankre ies Kos; sai vorstijupi kätte, nüid näsib `süia JMd; karu äke `tehti kuusest. `rauda ei õld mitte üks jupp Trm; lõnga jupp; paku jupp Kod; sõir oĺl `väikeisiss jupõss lõigut, sõirajuṕi˽`pańti `sisse, tu̬u̬ oĺl `peestüss Urv; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔ Rõu || natuke, pisut mulle es jää mitte üits issändä juṕp Nõo; sulanõ ei olõʔ [palka] inne `väĺlä `võtno kui `aaśtaig oĺl är˽teenit, sai juṕi rahha; mükerd tõnõ juṕi `aigu ujah ja sai sõ̭ss kolm `lutsu Plv; jupp maad `sõitaʔ Se || väljaheitepabul `lamba sita jupid mustad, pisised pitklikud Jäm; Aga ta läks nõnda et jupid olid päran Saa || jupp rinnus, noh söömine‿p lähe ala Khk || pliida jupp (pakk pliidi ees puude lõhkumiseks) Rei || jämedam koht lõngas löŋŋal jupp sihes, jämeks läind Jäm || mustad iduaugud kooritud kartulil kartohkal omma juṕi seeh; ar˽sa juppõ `jätku‿i `sisse Se Vrd jupats1, juppal, jupstükk b. lühike riietusese; jope lühike särgi jupp Saa; palitu juṕp Trv; `uńdrik nigu juṕp `ümbre Kam; kasugu juṕp Krl Vrd jubi2 c. väike laps v loom poisijupp Kse; taast jupist saa˛ai eläjät; üü, sa vana latsõ juṕp, mis sa ḱäut siih jaloh Se || fig [Omast ei tagane,] kas tükk või jupp Emm Vrd juna, junk, junn1, junts, jups1, jõmp1, jänk2
2. fig lihtsoldat; jaoülem sõjaväes vahi mees siis `tõstis keppi, `välja `joosi kümme juppi (laulust) Muh; jupi jumal Rak Vrd jupi|jumal, jupp|jumal
1. väike lühike (jäme) olevus, ese v osa millestki a. tükk, väike osa, väike kogus, hulk, raas, pala suured jämed palgid said `vöötud ning teind juppideks Ans; kägarik pöld, koes sihantsed saue jupid sihes on; kauss kukkus `mütmeks jupiks Khk; [pudrujahu peab tasakesi laskma, muidu] jäävad jupid `jälle, ta jääb jo juppi Vll; oheliku jupp oli `vankre ies Kos; sai vorstijupi kätte, nüid näsib `süia JMd; karu äke `tehti kuusest. `rauda ei õld mitte üks jupp Trm; lõnga jupp; paku jupp Kod; sõir oĺl `väikeisiss jupõss lõigut, sõirajuṕi˽`pańti `sisse, tu̬u̬ oĺl `peestüss Urv; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔ Rõu || natuke, pisut mulle es jää mitte üits issändä juṕp Nõo; sulanõ ei olõʔ [palka] inne `väĺlä `võtno kui `aaśtaig oĺl är˽teenit, sai juṕi rahha; mükerd tõnõ juṕi `aigu ujah ja sai sõ̭ss kolm `lutsu Plv; jupp maad `sõitaʔ Se || väljaheitepabul `lamba sita jupid mustad, pisised pitklikud Jäm; Aga ta läks nõnda et jupid olid päran Saa || jupp rinnus, noh söömine‿p lähe ala Khk || pliida jupp (pakk pliidi ees puude lõhkumiseks) Rei || jämedam koht lõngas löŋŋal jupp sihes, jämeks läind Jäm || mustad iduaugud kooritud kartulil kartohkal omma juṕi seeh; ar˽sa juppõ `jätku‿i `sisse Se Vrd jupats1, juppal, jupstükk b. lühike riietusese; jope lühike särgi jupp Saa; palitu juṕp Trv; `uńdrik nigu juṕp `ümbre Kam; kasugu juṕp Krl Vrd jubi2 c. väike laps v loom poisijupp Kse; taast jupist saa˛ai eläjät; üü, sa vana latsõ juṕp, mis sa ḱäut siih jaloh Se || fig [Omast ei tagane,] kas tükk või jupp Emm Vrd juna, junk, junn1, junts, jups1, jõmp1, jänk2
2. fig lihtsoldat; jaoülem sõjaväes vahi mees siis `tõstis keppi, `välja `joosi kümme juppi (laulust) Muh; jupi jumal Rak Vrd jupi|jumal, jupp|jumal
jups1 jups (juṕs eL) g jupsi Mar Kse Tõs Aud PJg Jür Trm Ksi Plt KJn Trv Hls San Krl Har/juṕsi/ Rõu; jupsu Mih
1. = jupp; väike lühike ese v olevus a. tükk, raas, väike hulk `pissed kera jupsid jäävad `käärmesest järele Mar; ma olen `jälle naapaelu jupsu noorem, et ei näind teo˛`orjust koa änam Mih b. lühike riietusese lühiksed särgid, nat́ike võta [riiet] ja piske jups `jälle `vaĺmis Aud; lüheke kördi jups PJg c. väike laps v loom jääri jups; `piśke jups tüdruk Kse; poisi jups Plt; uujoh poisijuṕs misa tanh käüt `haukun Har
2. vigurdamine, asjatu töö sio tü̬ü̬ ei ole muud kui‿ts juṕs San Vrd jupsima
3. puuduliku mõistusega – KJn Vrd juhm1, jupakas, jupijups
4. suguakt kuule anna mulle üks jups Ksi
1. = jupp; väike lühike ese v olevus a. tükk, raas, väike hulk `pissed kera jupsid jäävad `käärmesest järele Mar; ma olen `jälle naapaelu jupsu noorem, et ei näind teo˛`orjust koa änam Mih b. lühike riietusese lühiksed särgid, nat́ike võta [riiet] ja piske jups `jälle `vaĺmis Aud; lüheke kördi jups PJg c. väike laps v loom jääri jups; `piśke jups tüdruk Kse; poisi jups Plt; uujoh poisijuṕs misa tanh käüt `haukun Har
2. vigurdamine, asjatu töö sio tü̬ü̬ ei ole muud kui‿ts juṕs San Vrd jupsima
3. puuduliku mõistusega – KJn Vrd juhm1, jupakas, jupijups
4. suguakt kuule anna mulle üks jups Ksi
jupstik2 `jupstik g -u, `jöpstik g -i väike kerge riietus; lühike mantel Kus sa `söukse pisikse `jupstikuga lihad, külm vötab sind `kangeks; Pistsi `jöpstiki selga ja tuli korraks `välja Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|