[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kitse|vitsa|puu = kitsevisnapuu kitse vitsapuu on kõige rabedam puu. kasvavad soo `maades, tihnikus. `valged õied on `kändlas nigu pihlaka õied; kitse vitsapuul on punased marjad, `enne `valged. tal on `kitsad pikerikud lehed Lai

rabe1 rabe Mus Jaa Pöi Kul Lih Ris Rap JõeK KuuK Rak VJg Sim Äks Ksi Trv Krk, g rabeda R/-ja Kuu/ Khk Mar Mär Tor Hää Saa Juu Kos Jür HJn VMr Kad I Plt KJn T; n, g rabe Kaa Pha Käi Phl, rabõ Kan Urv Plv, rapõ Krl Rõu kergesti murduv, murenev või katkev, pude Küll‿o tänäne leib jäänd rabejaks, vist sai vähä `sotkitud Kuu; vanad `võrgud `lähvad rabedaks Hlj; kui `taigin lähäb juo `sitkest, siis on üväst `sõtkutud, a kui on `vaesest `sõtkutud, siis on rabe kui `kalja raba Lüg; rabe riie käriseb nii `kergesti Khk; Nahk oli rabeks kulund ning king läks katti Kaa; se ikka `söuke va rabe raud Pha; See leib on nii suur ull rabe, kinnita lõigatagi Pöi; justkui köva pudru, mis kokku äi akka, siis `üitas rabe Phl; rabe muld, pala päe tä nii ää põletand, et tä nii rabedaks läind Mar; nahk oo rabe, ei kannata venitada Tor; kevadi lähab jää rabedas, kui päe ära sööb Saa; ohrajahu sepikes oli - - nihuke rabe Ris; riie on rabe Jür; lepakoor on rabe, ei `kesta, aga kasetohi on `sitke, soab teha torbikud HJn; üks seĺts puud on ikke kohe `palju rabedam teisest Amb; all põhjas oli rabe turvas, pealtpoolt `viskasid `sitkemad JJn; lepakuortega sai `värvida, aga sie lepakuorte värv tegi `riide rabedast VMr; ühekorra akkasin üle suone minema, jäe oli pial, aga oli rabe, `sulpsasin `sisse Kad; puu on pagana rabe, mureneb ära, ei saa üht õiget `algugi Sim; lõng jäi rabedast, ei `kesta mitte üks raas Iis; vana `lambil one rabedad ja murojad villad Kod; riie on nagu `pehkind, ei kesta tõmmata, on rabe Pal; kitse vitsap̀uu on kõige rabedam puu Lai; rabedad kivid KJn; ku ta äält ei ti̬i̬, ta om rabe, ta ei võta `eina midägi, piab oleme `sitke teräss (vikatist) Trv; lüĺune puu om rabe Krk; vesi om alt ärä joosnu ja iä om õhukesess jäänu, nigu lähät, satad `sisse, vana rabe iä; `ütlevä, et lepäparge ti̬i̬b villatse rabedass Nõo; voŕst kah, kui ärä `küĺmäp, kui `ahju panet, siss om rabe, `suurma satava esi `endäst laḱka Kam; vanaemä `pandse `püidlit kesväjahule seḱkä, siss sai karaśk nigu `vindsep, kesväjahust `oĺli nigu rabedap Ote; leib pudinõss nigu raba inne, om rabõ ku karaśk Kan; Taa vana rapõ puu, saa õi˽taast midägi Rõu; `valgõ vaśk um rabõ, a verrev vaśk um `vindsõ vaśk Plv || piltl (haiglasest olekust) Tänä on kere `ninda rabe, ei `tiie, kas kohe paneb `haigeks vai Kuu; mu końdid nii rabedad Jür

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur