[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kirg1 kirg g kirje Sa(kiŕg Khk Pöi) Muh, g kirre Jäm Kaa Pha Var, g kire Mar Tõs Aud Kod KJn Krk, kiŕg Nõo San V; n, g kire Kam
1. tulesäde `korsna otsast kεivad kirjed `välja; kuusepuud tegavad palju `kirgi Khk; Ärge sii kohas tuld tehke, tuul veib kirred elude peele viia Kaa; lihad `pandi `kirgede `kohta üles Pöi; kirjed `lensid katussele Muh; tulel kirg taga, kui na tuli suur oo Tõs; tuli põles nõnnagu kired `lendäsid Kod; `kirge `kargab katussesse KJn; koller tullu talule kit́se näol ja mekutanu: tuld `süvväss ja `kiŕge `juvvass Nõo; ku˽leevä `ahju pühiti, kas siss mõni kiŕg läit́s kohegi üless vai San; paĺlu `kiŕge ju̬u̬sk üless, nigu hirmuduʔ kõik kaiaʔ Har || Kirge katussel kandme (pahandust tekitama) Krk Vrd kirgli, kirje, kirs2
2. tuleleek Vanast näet vanaraass `üt́li, et kibõnast `saabõv kiŕg Urv
1. tulesäde `korsna otsast kεivad kirjed `välja; kuusepuud tegavad palju `kirgi Khk; Ärge sii kohas tuld tehke, tuul veib kirred elude peele viia Kaa; lihad `pandi `kirgede `kohta üles Pöi; kirjed `lensid katussele Muh; tulel kirg taga, kui na tuli suur oo Tõs; tuli põles nõnnagu kired `lendäsid Kod; `kirge `kargab katussesse KJn; koller tullu talule kit́se näol ja mekutanu: tuld `süvväss ja `kiŕge `juvvass Nõo; ku˽leevä `ahju pühiti, kas siss mõni kiŕg läit́s kohegi üless vai San; paĺlu `kiŕge ju̬u̬sk üless, nigu hirmuduʔ kõik kaiaʔ Har || Kirge katussel kandme (pahandust tekitama) Krk Vrd kirgli, kirje, kirs2
2. tuleleek Vanast näet vanaraass `üt́li, et kibõnast `saabõv kiŕg Urv
kirg2 kirg g kire Kuu S L Juu Kos, g kirje Khk; in `kirges Khk Vll Muh Käi LNg Mar Kse Mih Tõs Khn Juu; n, g kire Hlj himu, tahtmine a. iha, kihu [joodik] on `juoma kires Hlj; neil oli nönda `kirges kaśs, mis nönda kisendas; mis kirg sool taga on, et sa `sönna nii nobest tahad `minna; jooseb poiste kirjega alati Khk; mis kirg sellel `selgas oo; nüid oo pärmi `kirges kõik (tahavad pärmi) Muh; mis kirg see inimesel piäks olema Juu; oma `kirge piab talsutama Kos b. nälg, janu tuleb kurja kirjega ja akkab aga `sööma; Anna ruttu süije mool oo nii suur kirg Khk; mis kirg se ommeti on, et sa nii palju `juua tahad Rei; `lehmel `kange kirg (janu) LNg; kana täieste `kirges juba (janust sõge) Mar; Lehm ond `kirges Khn; lehmäd on `kirges Juu
Vrd kiiru, kiramus
Vrd kiiru, kiramus
kirg3 kirg Kuu, kiŕg San kirgas nii kena kirg tasane `huomik, kaik kohad kajasid, kui sai `räägitüd Kuu; kiŕg jäŕv San
kirg4 kiŕg g kire kiremine, kukelaul Ku joba kolmas kiŕg `olli, siss aeti kõ̭ik talurahvas üles; ommuku kikka kire `aigu tullime riiht `pesmä Nõo
pirg pirg g piru, `pirru Jõe Kuu peerg kisuti `pirgu Jõe; emä akkas `kehrämä, s‿ma akkasin `pirgu `nuuskama; pirud [on] tuletegemiseks; iest ora, `keskelt kerä, pihutäis `pirgu `pääle`kauba = arakas Kuu Vrd pird1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|