[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
aju2 aju (ajo, aeu, aeo) R Jäm Khk Mus Pha Hi L Kos Jür HJn Ann ViK Kod Plt Trv Hls Krl; ao (au) hajusalt Sa, Muh Mar; kaasaü `aoga Juu
1. kihutamine, tormamine; rutt, hoog tont pani ise `jälle aju, tulejuga taga VNg; mis kuradi ajo sul `ühte `puhku on; `Lehmäd tulevad vahel koleda ajoga Lüg; Akketi - - tulema, ikke ajuga `kõige tie kuni kodoni Jõh; mis aju sa täna aisid (mis käimist sul oli) Khk; üks suur ao `ühte `jooni; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; läks `kange aeoga Mär; `sõitsid suure aeuga ja läksid `ümmer Tor; veis laseb nõnna `aoga et Juu; uśs sai tigedaks, tuli kohe ajuga kallale Ann; aga kihutasid teised võidu ajada, ei tia, mis aju sie neil sies oli Kad; üks aju teise `piale, ega `aega ei ole VJg; siis ku [tuulel] ajo tuleb, puud kõik luagan; jänes tuli `irmsa ajoga Kod; läits suure ajoga Hls || indlemine lehmal on aju - - lehm otsib `pulli VJg
2. a. triivpüük olimme `vennaga kahekesi ajus - - `vergud `paadi `küljes `kinni Jõe; `ennevanast `käüdi ajusse - - `pandi `vergud mere ja siel akkas siis paat `triivimä `neie `verkuega `seltsiss; ajus `käidi `kaugemal Kuu; mihed läksid ajule, ajule minnasse sügise Khk; läksid kilu `vörkudega ajuse Mus; Sörve mehed keivad ajul, nendel on suur lage meri Pha; vörgod on ajos (triivimas) Emm; käisime sii lounatsepool `püidmas ajus Rei; täna `ü̬ü̬si `oĺlime aeus. aeus `käitaks sui räime lõppemese aeg Hää || mereaju `ranna `äärest `viati kohe `kardulimaa `piale seda `ranna `sonniku ja aju Jõe b. ajujaht `meie `nõusima tiad karu `singi ajo iest Lüg; undi aul `keidi Khk; räpadid tarvidatti undi aul Mus
3. a. korraga niidetud hein Sidä aju on juo maas küll - - ei `rohkemb voi `niitädä Kuu; aju on ühe korraga niidetud ein Kad b. pöetud vill va kebadesed aod - - need oo kõige räbälämäd vellad, lühiksed ja purosed Mar
ajukas1 ajuk|as g -a talvel niidetud vill Ajukad on - - taline vill, `vastlaniidu vill, niideti enne `tallesi, muidu talled sõkuvad vanadel küĺled `paĺlaks; Ajukad `pańti tekivilladeks Hää Vrd ajuka|vill
ajuka|vill talvel niidetud vill Ajukavill, `seuke lühike, ära vanunu ja `väntsunu; Ajukavill `oĺli alvem, teised `oĺlid ääd niidud Hää Vrd ajukse|vill
ajukse|vill talvel niidetud vill Ajuksevillast kangast ei `tehtu, nemad on lühiksed ja purused, räbused, ei anna venitada Hää
aju|vill 1. kevadel niidetud vill ajuvillad on `valgemad kut teised villad Khk; kenad kevadised ajuvillad Kaa; ajuvill on kevadine vill, `talve läbi `kasvand vill Pha; aovillad `peetakse paramaks - - `sitkem ja Pöi
2. tallevill keige esimene vill, mis niidetse - - o ajuvill Mus; mes talle pealt esimest niidetasse, see oo aovell Mar
kadri|niit kadripäevaaegne lambaniitmine; kadripäevasel niitmisel saadud vill kui oli kadriniit, siis olid kua pikad villad Ris; Kadri ja vaslaniit olid paremad. Kõige parem oli siiski kadriniit Kei; `lambaid niideti kolm `korda `aastas. oli kadriniit ja `vastlaniit ja kolmas kord niideti suvel JõeK; Eks kadri niidus sai kõege `rohkem `villa KJn
karv1 karv R(`karva VNg Vai) Käi L K(karb g karba L SJn), I T V, karu S L M T Lei, g karva (`karva R)
I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; ei kannata (ei salli) teise karva ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm Kod
II. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod
I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; ei kannata (ei salli) teise karva ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm Kod
II. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod
kasvaja n, g `kasvaja R S L Ris VJg M(-je)
1. a. s kasvaja, tuumor (hv mingi muu haigus, nt paise, vistrik, vill) noole kiviga muljutse kui `kasvajad ja `paised oo Muh; `kasvaja aab ka suurt mäda `väĺla Vän; kõegel `kasvajatel `pańti sibult `pääle Saa; südämesuone `kasvaja, kui südäme `juure midägi kasvab VJg; obese jalal om `kasvaja Hls Vrd kasuv, kasuvik, kasvand, kasvandane, kasvandik, kasvane, kasveljas, kasvija(s) b. kasvaja puu küljes, pahk, kasekäsn `kasvajed, suured jummid [nendega] aritakse, keedetakse vett, et piab vähja `aigust `aitama Khk; kase karp, `kasvaje Kär; Puul on vahest `kasvaja, `söuke ümmargune Jaa Vrd kasv
2. a kasvav `Nuored, `niisikesed kese`kasvajad ei `tõhtind lõppu`kannika `süia, et siis jääb kasv `kinni Jõh; `kasvaja laps `kasvand särgist `välja Rei; terve puu, tä ei tohi `lõhki `olla, täma peab olema `kasvaja puu Kul; ühel kadagal oli `kasvaja või oks, see oli seest ära õõnitsetud, sellest oli siis see toru, kust piim läbi `jooksis PJg; ku sa tahat, et kasvass `mõtsa vai lepikut, raiu `kasvaje aal, kolm neli `päevä ku kuu täis saa; kuu om maon - - siss om `kasvaje kuu Krk
Vrd kasuja(s), kasvja(s)
1. a. s kasvaja, tuumor (hv mingi muu haigus, nt paise, vistrik, vill) noole kiviga muljutse kui `kasvajad ja `paised oo Muh; `kasvaja aab ka suurt mäda `väĺla Vän; kõegel `kasvajatel `pańti sibult `pääle Saa; südämesuone `kasvaja, kui südäme `juure midägi kasvab VJg; obese jalal om `kasvaja Hls Vrd kasuv, kasuvik, kasvand, kasvandane, kasvandik, kasvane, kasveljas, kasvija(s) b. kasvaja puu küljes, pahk, kasekäsn `kasvajed, suured jummid [nendega] aritakse, keedetakse vett, et piab vähja `aigust `aitama Khk; kase karp, `kasvaje Kär; Puul on vahest `kasvaja, `söuke ümmargune Jaa Vrd kasv
2. a kasvav `Nuored, `niisikesed kese`kasvajad ei `tõhtind lõppu`kannika `süia, et siis jääb kasv `kinni Jõh; `kasvaja laps `kasvand särgist `välja Rei; terve puu, tä ei tohi `lõhki `olla, täma peab olema `kasvaja puu Kul; ühel kadagal oli `kasvaja või oks, see oli seest ära õõnitsetud, sellest oli siis see toru, kust piim läbi `jooksis PJg; ku sa tahat, et kasvass `mõtsa vai lepikut, raiu `kasvaje aal, kolm neli `päevä ku kuu täis saa; kuu om maon - - siss om `kasvaje kuu Krk
Vrd kasuja(s), kasvja(s)
kaula|vill lamba kaelalt pügatud vill `Kaulavill ei õle `ninda ia kui `selja`päälise vill, `kaula `villa `pandi kokku `tõistega Lüg
ketrama `ketrama (`keträmä) Rid Khn Saa Hls MMg Äks Plt, kedrata (kedrätä) Muh L Kod VlPõ eL(`keträme, kedrä|de, -te M San, `ket́räme Krl; `ketramõ Har, kedradõ Krl; pr (ta) `ket́räss Võn); `keträmmä Kam Plv Räp; `ketramaie Lüg, `ketrömä Vai; da-inf kedradaʔ, kedrädäʔ V; `ketrada, `keträdä RId(`ketretä Lüg), `ketra VNg Vai; kedrama (kedrämä) Noa Iis Kod MMg KJn, da-inf kedrada S L hv Ris, Jä ViK TaPõ Trm Pal Lai Plt, kedrata (kedrätä) Khk Krj Vll Mar Kul Han Var PJg Ris Amb JMd JJn Lai Pil; imps `ketre- R, kedre- Sa
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama
ketrus1 `ketru|s Muh Rid Kul Äks Räp, g -se RId Mar(-o-) Mär Vig Kse Mih Tõs Saa Kod KJn Trv Pst, -sse Lüg, -kse Vai; `ketru|ss g -se Trv Krk TLä Kam San, -sõ Har Vas Se; `ket́rü|śs g -se Rõu, `ketrü|ss g -se Plv; kedru|s Krj Pöi HJn Amb Ann Pal Lai, g -se Jõh Jäm Khk Kaa Vll Hi Aud PJg Tor Ris JJn Koe Trm Plt, -sse Iis, -kse JMd VMr VJg Sim, kedruss g -e Trm
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus
krell1 krell g krelli Hi vill, rakk; lööve, ohatis Pöledand oma jäla pööva εε, aend suure krelli `pεεle; king öörab krelli üles Emm; leedred on pisigest krellid, lööb iho ponaseks poha; krellid läksid `lahti ja öisvesi tuli `välja Käi
kubel1 kubel Saa Kõp M Nõo, kubõl T VId, kupl VLä, g kubla; pl kublad I VlPõ; kupel Mih, kupl Lä(g -o Mar) Ris, g kublu; n, g kublu VNg LNg Mär Hää
1. hrl pla. kubel, väike (ärritus)muhuke nahal lapsele sokot ei tahagi anda, kublud või mutid aab ülesse, nagu nõgese kõrvetis LNg; üks elajas oo `jalga söönd, aab kublod ülesse; silmnägo sääse `kuplosi täis Mar; nüid oo kublud üleval Mär; Käed-jalad sääse `muhkusi või kublusi täis Hää; kui külmaga üles `tõmmab naha, kublad naha `piale, sis on nahk kana ihus; nõgesed võtavad kublad ülesse Plt; laits o ninda `sääskel ärä sü̬ü̬d ku kubla kuhi Krk; kõik säĺg täis kirbu `sü̬ü̬dusi `kuple Nõo; kihulane om purenu, kubla om üless `võtnu Ote; Nõgõstõga kõrvatõn aja kublaʔ üles Rõu b. vistrik; (vesi)vill; odraiva kublud peal, `viske `moodi Mar; seant kubel om üless aanu, vesi sehen Krk; ta kubla `haiguss om soŕdi `järgi, nail omma lat́sil ka jo kubla siĺmin (marjad silmas) Har; mõnõl aasõ `silmä kublaʔ Plv c. õhumull `vihma saeab siis veel kublud peal Kse || leib on tuli rakkus, kui kuoriku pial on kublad (koorik kohati lahti kerkinud) Iis; kublah ~ kublal(e) ~ kublan ~ kublel(e) ~ kublus kupla(s), villi(s); mulle täis ihu on kublus keik Ris; käe lööb nigu kublale, siis `öeldasse kana ihu; vesi on kublal, `keema akkamas Plt; ihu kublan Trv; käe om kublan; `nõstse om kublan ja kärnän Krk; küll ańd kakku toda lina, käe olliva kublel ja `paistedu; kanal om kah ihu kublan Ran; ihu võt́t `keskeld `villi, võt́t kõik kublele `katski Puh; mõ̭nõl um suu kublah Plv Vrd kubla
2. a. (lina)kupar, seemnenupp kubla omma jo vereväʔ, lina vaia vällä˽kakkuʔ; `Algussõn `lü̬ü̬di vana vikadi pääl kubla mahaʔ; koŕviga hää `kuplu pääle `puistaʔ [linarõugule]; ristikaina `kuplu pessät koodiga, kublakõnõ, kon seemen sisen om Har b. (jõe)kupp – Plv Lei
3. kärjekann läsä `haudmõʔ omma suurõmbide `kuplõga, tü̬ü̬ `haudmõʔ omma vähämbäʔ; lei kimalasõ pesä vallalõ, sääl oĺl paĺlu kimalasõ `kuplu ja mett Har; kimaladse `tuobiksõ `ommava kubluʔ Lei
1. hrl pla. kubel, väike (ärritus)muhuke nahal lapsele sokot ei tahagi anda, kublud või mutid aab ülesse, nagu nõgese kõrvetis LNg; üks elajas oo `jalga söönd, aab kublod ülesse; silmnägo sääse `kuplosi täis Mar; nüid oo kublud üleval Mär; Käed-jalad sääse `muhkusi või kublusi täis Hää; kui külmaga üles `tõmmab naha, kublad naha `piale, sis on nahk kana ihus; nõgesed võtavad kublad ülesse Plt; laits o ninda `sääskel ärä sü̬ü̬d ku kubla kuhi Krk; kõik säĺg täis kirbu `sü̬ü̬dusi `kuple Nõo; kihulane om purenu, kubla om üless `võtnu Ote; Nõgõstõga kõrvatõn aja kublaʔ üles Rõu b. vistrik; (vesi)vill; odraiva kublud peal, `viske `moodi Mar; seant kubel om üless aanu, vesi sehen Krk; ta kubla `haiguss om soŕdi `järgi, nail omma lat́sil ka jo kubla siĺmin (marjad silmas) Har; mõnõl aasõ `silmä kublaʔ Plv c. õhumull `vihma saeab siis veel kublud peal Kse || leib on tuli rakkus, kui kuoriku pial on kublad (koorik kohati lahti kerkinud) Iis; kublah ~ kublal(e) ~ kublan ~ kublel(e) ~ kublus kupla(s), villi(s); mulle täis ihu on kublus keik Ris; käe lööb nigu kublale, siis `öeldasse kana ihu; vesi on kublal, `keema akkamas Plt; ihu kublan Trv; käe om kublan; `nõstse om kublan ja kärnän Krk; küll ańd kakku toda lina, käe olliva kublel ja `paistedu; kanal om kah ihu kublan Ran; ihu võt́t `keskeld `villi, võt́t kõik kublele `katski Puh; mõ̭nõl um suu kublah Plv Vrd kubla
2. a. (lina)kupar, seemnenupp kubla omma jo vereväʔ, lina vaia vällä˽kakkuʔ; `Algussõn `lü̬ü̬di vana vikadi pääl kubla mahaʔ; koŕviga hää `kuplu pääle `puistaʔ [linarõugule]; ristikaina `kuplu pessät koodiga, kublakõnõ, kon seemen sisen om Har b. (jõe)kupp – Plv Lei
3. kärjekann läsä `haudmõʔ omma suurõmbide `kuplõga, tü̬ü̬ `haudmõʔ omma vähämbäʔ; lei kimalasõ pesä vallalõ, sääl oĺl paĺlu kimalasõ `kuplu ja mett Har; kimaladse `tuobiksõ `ommava kubluʔ Lei
kõhu|alune
1. (looma) kõhupiirkond kilul on juo teräv kohualune, sie `suomus on niisugune teräv Kuu; `lammastel kohualune `paljas VNg; `lehmade köhualused nii sitased Khk; [looma] Kõhualune kõik `paisus, ripakil Pöi; pugal lehm, `valge kõhualone na `kaugelt [näha] Vig; Esteks niideti [lamba] kõhualused ja reiepialsed Kei; `kamblil on kõhualune sile, peal on suomus Trm; lammastel on sõńnikune ase, kõhualune on sõńniku pial Plt || äbenen oma kõhualust (kubet), on `paljas, ei taha `tõiste inimistele `näitädä Lüg
2. kõhupiirkonnas asuv, kõhu- kohualused ujumuksed `onvata [kalal] `väikemmad; kohualune liha on `keige odavamb VNg; kalal on seĺlaoemud ja kõhualused oemud Vän
3. pl lamba kõhualune vill Kõhualusi `korjand jo ulk, `vaatab keda `nendega tegema akkada IisR; Küljevillad ja kõhualused pandi `teisele Pöi; ännavillad ja kõhualused `pandi kokku Muh; kõhualused ja reie`pealsed olid siis alamad `seĺtsi Rid; kõhualused, teesed olid `õiged villad Aud; alamad villad need kõhualused Juu; [villaveskil] vuadatakse, et ei ole `mustasi `salkusi `ulkas, et on kõhualused `väĺlas JJn; Kadripäe `niitsin [lamba] ärä, sain kolm `naela `villu ja kõhualused piäle KJn Vrd kõhualusevill, kõttalatsed
4. fig naine; armuke kõhualune on juo `raske (rase) ja magu suur Lüg; Sohenaine ja kõhualune, kis teeśe mehega litsib; Ju ta‿s (tüdruk) tal ikki kõhualuseks ka ära `oĺli Hää Vrd kõhuõde
Vrd kõttalune
1. (looma) kõhupiirkond kilul on juo teräv kohualune, sie `suomus on niisugune teräv Kuu; `lammastel kohualune `paljas VNg; `lehmade köhualused nii sitased Khk; [looma] Kõhualune kõik `paisus, ripakil Pöi; pugal lehm, `valge kõhualone na `kaugelt [näha] Vig; Esteks niideti [lamba] kõhualused ja reiepialsed Kei; `kamblil on kõhualune sile, peal on suomus Trm; lammastel on sõńnikune ase, kõhualune on sõńniku pial Plt || äbenen oma kõhualust (kubet), on `paljas, ei taha `tõiste inimistele `näitädä Lüg
2. kõhupiirkonnas asuv, kõhu- kohualused ujumuksed `onvata [kalal] `väikemmad; kohualune liha on `keige odavamb VNg; kalal on seĺlaoemud ja kõhualused oemud Vän
3. pl lamba kõhualune vill Kõhualusi `korjand jo ulk, `vaatab keda `nendega tegema akkada IisR; Küljevillad ja kõhualused pandi `teisele Pöi; ännavillad ja kõhualused `pandi kokku Muh; kõhualused ja reie`pealsed olid siis alamad `seĺtsi Rid; kõhualused, teesed olid `õiged villad Aud; alamad villad need kõhualused Juu; [villaveskil] vuadatakse, et ei ole `mustasi `salkusi `ulkas, et on kõhualused `väĺlas JJn; Kadripäe `niitsin [lamba] ärä, sain kolm `naela `villu ja kõhualused piäle KJn Vrd kõhualusevill, kõttalatsed
4. fig naine; armuke kõhualune on juo `raske (rase) ja magu suur Lüg; Sohenaine ja kõhualune, kis teeśe mehega litsib; Ju ta‿s (tüdruk) tal ikki kõhualuseks ka ära `oĺli Hää Vrd kõhuõde
Vrd kõttalune
kõhu|aluse|vill hrl pl lamba kõhualune vill kõhu aluse `villu `tõistega kokko ei `pannaksegi Jõh; kõhoaluse ja reie`pealse vellad pannasse ise, neist tehasse koet ja suka `lõnga Mar; kõhualuse villad, neist `tehti sokisi Tõs; köhualuse villad, nie `pandi ise tükki, `tehti alvemad `asja Ris; kui on sitased karvad, `võetasse kõhualused villad `lahku sukki tiha Pal
liugel `liugel g `liugle; `liukel g `liukle
1. harv, kehv vili (ka hein, vill) aru kehv vili, mõni aru otsake, mõni `liugel om pääl - - ei saa `niita ega kokku aia; mõni `liugel om kasunu, ega säält midägi saia ei oole; sääl ei oole kedägi `einä, mõni `liugel `kande ja puie ümmer; `liugle sõnage käip ta viĺlä `pihta ja einä `pihta, ku ta aru om Krk Vrd liugents
2. kübe, helves `kerge lume sadu, tulep mõni `liugel `alla Krk Vrd liugen
1. harv, kehv vili (ka hein, vill) aru kehv vili, mõni aru otsake, mõni `liugel om pääl - - ei saa `niita ega kokku aia; mõni `liugel om kasunu, ega säält midägi saia ei oole; sääl ei oole kedägi `einä, mõni `liugel `kande ja puie ümmer; `liugle sõnage käip ta viĺlä `pihta ja einä `pihta, ku ta aru om Krk Vrd liugents
2. kübe, helves `kerge lume sadu, tulep mõni `liugel `alla Krk Vrd liugen
looma|vill talle esimene vill see oo talle looma vill, kui esimest kord niidetse; loomavillast soab kõige `pehmemad `kindad ja sukad Muh; tallevill on looma vill, senega oo `ilmale tuln, senega `loodud Phl Vrd loonavill
loona|vill loona-, luuna- Hi talle esimene vill luuna vellast saab `sallisid, väga `valge teina Emm; loona vell, vanal äi ole änam Käi; musta talle loona villad oli `nöiuse asi Rei Vrd loomavill
luha|vill pikk sirge vill ia luha vill seĺjas [lambal]. luha vill on pikk, luha vill ei ole `kruśsis Lai
löömed pl `löömed Khk(`löi-) Mus Krj tallevill; lambalt niidetud esimene vill talle villad olid `löömed; `löömed olid sihanted sammud villad kut teised; `löömed [pandi] soki pöiste `sisse, alvemate `kohtade pääle; talle `löimed, köige esimene vill Khk; `löömed, esimene vill, `pehmed udemed, sellest `tehti rätiguid; lastele `tehti sukad talle löömetest, need `olla sojad Mus; [see on] `löömetest tehtud Krj Vrd liem, lõim3, lõõmin, löhmused, löömud
massoll masso·ll g `masso·lli vill, rakk ku vie `kõrjab naha `alla, `ütlevad `masso·llist. masso·ll tie `katki, siis saab `tervest Lüg
muru|puhastus a. kevadel niidetud vill kevadi tuleb peenike prügine vill, kutsutas murupuhastus MMg; ku `lambit `pöeti keväde, üteldi, na murupuhastusvilla, lihavete pühi `ümbre Kam Vrd muru|pühkme b. talle esimene vill voonakese `villa kutsutass murupuhastuse vill Ote
muru|vill lühike vill muru villaga lammas, lühike vill Kod; muru vill on lühike, `kangest `kruśsis või `keerdus Lai
nope1 nope g noppe Trm, `noṕme Hls; nobe g noppe Vai; pl nopped Jõe Kod Ksi, noppe Nõo Räp/-eʔ/ üles harutatud või näpitsetud lõng, vill vm `riide nopped saab vanast `kaltsudest kisutud ja teha `uuesti `riideks Jõe; nopped, ku arutad vana suka siäred ja kisod õtsadess Kod; kõhualuste nopete si̬i̬s on paelu puru Ksi; Nopetele pandass ilusit villu manu, lastass ärä kraasi ja kedrätä villa vabrikun Nõo Vrd nopid
ohatis ohatis Sim Trv, ohates Mär Plt, uhatis Var Koe, uhates Jür, g -e; ohat|es Hää, uhat|es Hää KJn, g -se vill või vistrik kas se ohates ei `kaogi sul ää Mär; ninä - - oo uhatises Var; Ohatse `vasta - - ennevanasti ju `pańti midagi, magedat võid tõmmati Hää; uhates lüöb rakku, suurem osa lüöb moka `peale Jür; obusel või sälul ninasse aasid nihukesed pisikesed näksid nagu uhatis oli Koe; ohatised näu pial Sim; uhates on moka piäl KJn; pane võid ohatise `pääle Trv Vrd ohatus
putsak1 putsa|k g -ku Hel Nõo Kam Kan
1. tuustak, tomp; ka kehv või vanunud vill kõttalutse, ni̬i̬ mõne villa, ni̬i̬ putsaku Hel; `juusse pään nigu putsaku - - ei saa kudagi sugida näid; timä ańd mulle kõtualutsit putsakit Nõo; küll ta lina om `albu putsakit ja `tätrit täis, küll temäst om alb `langa tettä Kam
2. närb olend põrss om - - ku putsak inne; vaśk om putsakuhe (kängu) jäänüʔ Kan
rakk3 rakk g raku eP(rako Mar Ris) Trv Puh, rakku Hlj Lüg Jõh IisR, ragu Kuu; rakku g ragu VNg Vai/-o g -o/
1. vill, kubel Kui `kiele `otsas on rakk, siis - - moni kirub tädä kovast Kuu; tuli vottab rakkud üles Hlj; nie vanad raudnogelaised - - nie `torgivad, sa lähäd kohe rakkusi täis üleni keik VNg; ajab rakkud üless, kui nõgelased `kõrvetavad Lüg; ragod ajavad käde, ku `lapjo on käes Vai; suured rakud püus Vll; nöges kipidab rakud öles Käi; loom ammustab ähk tuleb ihu `pääle, siis on rakk Rei; põlend rakkodele tuuasse ikka lennast `salbi, selle paned rako `peale Mar; rakk läks `kat́ki, akkas valutama nüid Mär; tä oli `suuri `paisi, rakka täis Tõs; põletad `veega, siis aeab raku üles Vän; pala tilk `kargas käe pääl ja rakk üleval Hää; soabas ja passel õerub, võtab raku ülese Juu; rakud aavad pihusse, kui sai `töötada sõnniku `tõstmisel ja rukki `leikusel Amb; oja varrest kõvasti `kińni, muidu õerutab rakud `pihku VMr; rakk tuleb `õerumisest ja põletamisest Kad; rakud õlid pihus Trm; suurem õli si̬i̬ rakk kui si̬i̬ peiäl Kod; rakk tuleb sellest, kui inimene ei ole kedagi teind ja võtab angu või labida kätte Ksi; sul rakk keele otsas, olet `teisi taga `riakind Lai; mäda rakk, mäda on si̬i̬s SJn; mul om mitu rakku peon Puh || `kärpsesiäned one suured nagu kobakud, `valged rakud piäl Kod
2. mull `kuoki - - `pandi `leiva`ahju suu ette `küpsema, vahest kohutas veel `niskest `korged rakkud `sinne, mei ikke mittu kord `torkisimma `katki neid VNg; siep lähäb juo rakkule - - mõla `küljest juo `vällä; vesi akkab rakkule vedämäie, akkab `kiemä `varsti Lüg; vesi akkab `ki̬i̬mä, joba rakud piäl Kod
3. põis `silgu rakku `üeldi `ennevanast, nüid `üella pois VNg; sia rakkust saab iad tubaka kotti; rakk - - lähäb `lõhki, siis lüöb `plaksu nagu `püssitong (kala ujupõiest) Lüg; Las obune kuseb, ära sega, `muidu jäeb rakk `aigest IisR; sia raku `sisse pani isa teri, sidus kaśsil sava `küĺge, ah kuda sie siis `juoksis Sim; kala rakk on `keskelt `kinni, tõine on lühem õts, tõine pikem Trm; kui kuseäda ja ei saa kud́agid, siis `ööldasse, et rakk lääb `lõhki Lai
4. herilasepesa Ärä sa hörülase rakku pöhüdä Kuu; `Lõhkusin kogematta erilase rakku ära, oh sa `eldus, kus erilased `läksid tigedast IisR; öröläise rakko, neid on sääl rago sies mittu sada, `elläd sääl rago sies Vai; udjasin erilase rakku udjakaga Kad; piriseb nagu erilase rakk VJg; erilaine tieb oma raku, kuhu ta saab; katuse külles on erilaise rakkusi IisK; eriläse rakk oo `aukline, õõnes, nagu sõrmega soŕgitud Kod
5. kärg; kärjekann mee rakud, poja rakud, möni mett täis, möni `poegi täis Jäm; mee täma `korjab rakkude `sisse, ise ta ka ika vahel raku sehes Krj; mesilese rakud on `keikidel mesilestel Emm; kärje sees on vεhesed augud, need `hüitakse rakud Phl
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|