[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

armu|laud 1. püha õhtusöömaaeg, ristiusu sakrament kirikus, kus pakutakse Kristuse surma mälestuseks pühitsetud leiba ja veini; jumalaarm haigele või surijale kävid `lau˛al ~ `armu`lau˛al Kuu; armuloual `eetaste niid εnam, vanasti oli jumalaarmule minema Jäm; need, kis maha `lasti, `võeti armulauale Vig; Armulaual andetse `veini ja vihalehe`suurdune kareajahust õjhuke lebake inimesele Han; armulaual käiakse ikke, mõni kaks kord `oastas ja kudas `keegi tahab Juu; vana`uasta `õhtul oli armu laud VMr; õpetaja loeb kõik ära mes `altariski, kui võtab `aiged [kodus] armulauvale Pal; ta om rasse `aige, imustess armu`lauda Hel; jumala teenistüss ja armulaud Har

2. (altari)laud, millel asuvad armulaualeib ja -vein õpetaja `ütleb teese pühaba, et kui `soovijaid on, siis soab armualud `kaetud Juu; armolavva piäl oo samet kangas; vü̬ü̬l`möldrid katavad `lauda, õiendavad armo`lauda Kod
3. (liitsõnades) armulauaga seotud, seal kasutatav `Armu`lauaraha (väike rahasumma, mis makstakse armulauale kirjutamisel) Kuu; armu loa karikas misse sihest [õpetaja] `viina annab Jäm; `kerkus `antakse armu laua `leiba Khk; armulauva viin Trm; armulavva pühä (püha[päev], mil kirikus jagatakse armulauda) Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur