[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
koitma `koitma, koidab (koedab) eP(`koitab Emm Käi) San/-me/ Plv; `koitama, `koitab spor R(-maie, `koidab Lüg)
1. a. (koidu algamisest) koit akkas tulema, kui `koitama akkas Jõe; `koidik `koidab jo Lüg; `väljas koidab juba Khk; Siis akkas juba püsut nägema kui `koitma akkas Pöi; põhjast ei koida, koit tuleb ikka ida alt Muh; pää akkab juba `peale `koitma, punab kõik Mar; omiku poolt jo koedab Tõs; oomik koedab Hää; päe akkab `tõusma, juba koidab VMr; ülevält `taeva piält koit́ lume `piäle nagu veri, lumi kõik punane Kod; kui `koitis, olin juba sial Lai; agu koidap San; `koitma nakass Plv b. selginema ilm lü̬ü̬b `valgemass pilve servä alt, ilm koedab; vahel lü̬ü̬b `valgess, mua pu̬u̬lt koedab, siis tuleb kõhe vihimä Kod Vrd koilama c. (virmaliste vehklemisest) täna `õhta koidab. `virmlased `vehklevad Pha; kui taevas `koitab, siis meitel `ööda, et lapulestele näideta valgust Emm; taevas `tapleb ja, põhi `põõnab, koidab Mar; põhe koedab `küĺma Han; põhja taevas koedab Kad; põhe koedab, keskü̬ü̬ aeg ajab suure `valguse üles SJn
2. fig (aegamööda) arusaadavaks muutuma, meenuma Mul hakkas äkkitseld kohe `jusku midägi `koitama vanast `endisest ajast Kuu; Vei sedati oo see asi, niid akab mul ka püsut justkut koitma Kaa
1. a. (koidu algamisest) koit akkas tulema, kui `koitama akkas Jõe; `koidik `koidab jo Lüg; `väljas koidab juba Khk; Siis akkas juba püsut nägema kui `koitma akkas Pöi; põhjast ei koida, koit tuleb ikka ida alt Muh; pää akkab juba `peale `koitma, punab kõik Mar; omiku poolt jo koedab Tõs; oomik koedab Hää; päe akkab `tõusma, juba koidab VMr; ülevält `taeva piält koit́ lume `piäle nagu veri, lumi kõik punane Kod; kui `koitis, olin juba sial Lai; agu koidap San; `koitma nakass Plv b. selginema ilm lü̬ü̬b `valgemass pilve servä alt, ilm koedab; vahel lü̬ü̬b `valgess, mua pu̬u̬lt koedab, siis tuleb kõhe vihimä Kod Vrd koilama c. (virmaliste vehklemisest) täna `õhta koidab. `virmlased `vehklevad Pha; kui taevas `koitab, siis meitel `ööda, et lapulestele näideta valgust Emm; taevas `tapleb ja, põhi `põõnab, koidab Mar; põhe koedab `küĺma Han; põhja taevas koedab Kad; põhe koedab, keskü̬ü̬ aeg ajab suure `valguse üles SJn
2. fig (aegamööda) arusaadavaks muutuma, meenuma Mul hakkas äkkitseld kohe `jusku midägi `koitama vanast `endisest ajast Kuu; Vei sedati oo see asi, niid akab mul ka püsut justkut koitma Kaa
leegitsama, leegitsema leegitsama Mar, -ämä Kod/liä-/ Vas; leegitsema Mär Kse Tõs Tor Juu Trm Äks Plt Krk/-eme/ Krl/-õmmõ/, lie- JMd VJg, `lie- Jõe Kuu Hlj VNg(`lei-)
1. leegiga põlema, leekides olema, loitma ahi `liegitseb Kuu; tuli leegitsab veel, põle veel `kustund mette Mar; juba tuli leegitses katussel, mis se änam `aitas Mär; tuli leegitseb `kangeste, suur tuli, suured leegid köiväd Tõs; mõnikord peeru söed akkasid moas leegitsema Juu; üks tuluk liegitses metsas VJg; kui [tuli] paessab `kaugele, annab `kaugele `kuumuss `väĺjä, siis liägitsäb Kod; tuli leegitseb `kangesti, pane puid pääle Äks; kuiva `puuga leegitsäss tuli `korgõhõ Vas || fig mu süda `liegitseb, siis süda nagu `läigib sies ja `süögiisu on ära Jõe; see ei ole üks valu, see oo üks leegitsev valu Tor Vrd leegetama, liegitama
2. (virmaliste vehklemisest) – R `põhja meri põleb, ta `jüstku `liegitseb Jõe; `taeva `liegitsemine Hlj; `pohja `taivas `liegitse VNg
Vrd leekima
1. leegiga põlema, leekides olema, loitma ahi `liegitseb Kuu; tuli leegitsab veel, põle veel `kustund mette Mar; juba tuli leegitses katussel, mis se änam `aitas Mär; tuli leegitseb `kangeste, suur tuli, suured leegid köiväd Tõs; mõnikord peeru söed akkasid moas leegitsema Juu; üks tuluk liegitses metsas VJg; kui [tuli] paessab `kaugele, annab `kaugele `kuumuss `väĺjä, siis liägitsäb Kod; tuli leegitseb `kangesti, pane puid pääle Äks; kuiva `puuga leegitsäss tuli `korgõhõ Vas || fig mu süda `liegitseb, siis süda nagu `läigib sies ja `süögiisu on ära Jõe; see ei ole üks valu, see oo üks leegitsev valu Tor Vrd leegetama, liegitama
2. (virmaliste vehklemisest) – R `põhja meri põleb, ta `jüstku `liegitseb Jõe; `taeva `liegitsemine Hlj; `pohja `taivas `liegitse VNg
Vrd leekima
leekima `leekima Jäm(`pl-) Krj Pöi Rei L(`pl- Var; `leekma, -mä Mar Vig Tõs) Nis Juu Ann Trm Lai Plt Pil KJn, `li̬i̬ḱmä (-k-) KJn Trv/-ma/ Võn Krl Har Vas, `li̬i̬ḱme M, (ta) leegib; `liekima, (ta) liegib Ris Jür Koe Kad VJg Sim Iis, `liegib R(-mä Kuu, -maie Lüg); (ta) liägib Kod
1. leegiga põlema, leegitsema tuli akkas paja all `liekima VNg; `metsas ka, kui tuld tehä, akkab päräst `liekimaie Lüg; `ooned `leekisid juba üleni tules, kui ma `sõnna `jõutsin Mär; tuli akan na `leekmä, `viska vett `piäle Tõs; tuli `leekis üsa liidi alt `väĺla Tor; `järsku `terve katus lõi `leekima; tuli leegib sedäsi ülespidi, koe ta vägä suur on Juu; tuli `leekis `laesse, lagi akkas kõik põlema; kadakas on väga elgas, tema leegib `irmsaste Ann; tuli liägib üle metsä `latve Kod; vanamees tuli kirikust, kõrts `leekis Pil; maja `li̬i̬ḱs, ku ta `paĺle Hls Vrd leegama
2. (virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma Lüg Vrd lekkima2
Vrd leegitsama
3. fig a. jooksma, liduma `Tiieti, et `Piedil on kovasti kuldraha ja sie pani `naised üks`toise `voidu `liekimä Kuu; `Liegib `ringi, et kiel `vesti pääl Hlj; `Palja pia `liekis kodu Jõh; läks `nöukse `leekimisega sönnap̀ole Krj; Poiss kohe `leekides `järge, sai [varga] käde Pöi; [ta] `Leekide iga `õhta oma kahessa kilumeetert ää Han; pidid jala `kooli `pleekima Var; Kui puĺl `lahti sai, kus kõik kukkusid `leekima; Leegib `mööda teed nigu üks poisike, isi on va konts ja kõbi Saa; küll sai `liekida täna Jür; aga ma sain `liekida `enne kui nad kätte sain; mis sa va lollakas liegid müeda küla `ringi üsku ull kuer Kad; las liegib, oma jalad Sim; `leekimist `ööldi `rohkem obuse või sälu `kohta - - inimene ei jõua nii kiirest `joosta, et `leekimine oleks, lehm jookseb ka, aga ei leegi Lai; leegib nõnna et kannad välguvad Plt; uńt leegib ees ja kaks `koera järel Pil; kui ta (hobune) siss `li̬i̬ḱma piśt, siss es ole enämb aru `kuskil Hel; siss vanami̬i̬ss `li̬i̬kmä, `lasknu iks jõe `perve pit́i joosuga Võn; Sul virgaʔ jalaʔ, panõ aga silmält li̬i̬ḱmä külä poolõ Vas Vrd lekkima3 b. tööd rügama muku leegi ommokust `õhtuni; peris leegib tü̬ü̬d nõnda Hls; ei ole täo `aaste u̬u̬ ega oobi vahet, `tõmba sedä `li̬i̬ḱmist; akka sõnnigu `laotusest `pihta, sõss leegi senigu sügiseni Krkc. ägedasti valutama li̬i̬ḱs tulist valu; muud ku `kanget valu li̬i̬k Krk
Vrd leegetama, leekama
1. leegiga põlema, leegitsema tuli akkas paja all `liekima VNg; `metsas ka, kui tuld tehä, akkab päräst `liekimaie Lüg; `ooned `leekisid juba üleni tules, kui ma `sõnna `jõutsin Mär; tuli akan na `leekmä, `viska vett `piäle Tõs; tuli `leekis üsa liidi alt `väĺla Tor; `järsku `terve katus lõi `leekima; tuli leegib sedäsi ülespidi, koe ta vägä suur on Juu; tuli `leekis `laesse, lagi akkas kõik põlema; kadakas on väga elgas, tema leegib `irmsaste Ann; tuli liägib üle metsä `latve Kod; vanamees tuli kirikust, kõrts `leekis Pil; maja `li̬i̬ḱs, ku ta `paĺle Hls Vrd leegama
2. (virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma Lüg Vrd lekkima2
Vrd leegitsama
3. fig a. jooksma, liduma `Tiieti, et `Piedil on kovasti kuldraha ja sie pani `naised üks`toise `voidu `liekimä Kuu; `Liegib `ringi, et kiel `vesti pääl Hlj; `Palja pia `liekis kodu Jõh; läks `nöukse `leekimisega sönnap̀ole Krj; Poiss kohe `leekides `järge, sai [varga] käde Pöi; [ta] `Leekide iga `õhta oma kahessa kilumeetert ää Han; pidid jala `kooli `pleekima Var; Kui puĺl `lahti sai, kus kõik kukkusid `leekima; Leegib `mööda teed nigu üks poisike, isi on va konts ja kõbi Saa; küll sai `liekida täna Jür; aga ma sain `liekida `enne kui nad kätte sain; mis sa va lollakas liegid müeda küla `ringi üsku ull kuer Kad; las liegib, oma jalad Sim; `leekimist `ööldi `rohkem obuse või sälu `kohta - - inimene ei jõua nii kiirest `joosta, et `leekimine oleks, lehm jookseb ka, aga ei leegi Lai; leegib nõnna et kannad välguvad Plt; uńt leegib ees ja kaks `koera järel Pil; kui ta (hobune) siss `li̬i̬ḱma piśt, siss es ole enämb aru `kuskil Hel; siss vanami̬i̬ss `li̬i̬kmä, `lasknu iks jõe `perve pit́i joosuga Võn; Sul virgaʔ jalaʔ, panõ aga silmält li̬i̬ḱmä külä poolõ Vas Vrd lekkima3 b. tööd rügama muku leegi ommokust `õhtuni; peris leegib tü̬ü̬d nõnda Hls; ei ole täo `aaste u̬u̬ ega oobi vahet, `tõmba sedä `li̬i̬ḱmist; akka sõnnigu `laotusest `pihta, sõss leegi senigu sügiseni Krkc. ägedasti valutama li̬i̬ḱs tulist valu; muud ku `kanget valu li̬i̬k Krk
Vrd leegetama, leekama
loitlema `loitlema Phl, da-inf loedelda Hää
1. leegitsema tuulega lääb tuli loedeldes edesi Hää
2. (virmaliste vehklemisest) sene `öhta `loitlen, taevas oln ösna ponane; taevas `loitleb täna, siis `arvavad, hakkab külmaks minema, kui `talve aeg Phl Vrd lootlema
1. leegitsema tuulega lääb tuli loedeldes edesi Hää
2. (virmaliste vehklemisest) sene `öhta `loitlen, taevas oln ösna ponane; taevas `loitleb täna, siis `arvavad, hakkab külmaks minema, kui `talve aeg Phl Vrd lootlema
lööklema `lööklema Sa (virmaliste vehklemisest); tõusma ja mõõnama (merest) Kui mere vesi `löökleb, siis tuleb alb ilm Jäm; täna `öhta taivas `löökleb nönda et; vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle Khk; tuli - - vahel `löökleb (helgib) sääl `ahjus Kär; täna `öhta `löökleb (on virmalised) Kaa Vrd lõõglema
maksa|meri (virmaliste vehklemisest) `maksameri läägib Kod; Mass meri lainetab Trv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|