[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

elutus elutu|s hv Ris Ksi/-d-/, -ss spor T V(-o-; -śs Räp Se), g -se, g -sõ V
1. elukoht a. elamu; (talu)hooned mudu üks elutus (väike koht), pöle ta suur kedagi Ris; meie eludus ei ole suur Ksi; olgu ta nii `väike ku ta om - - aga ta‿m miu elutuss Nõo; `väega paĺlo tarõsit vai elotuisi oĺl Mäkip̀ääl Võn; täl ei ole kedägi elutust – ärä lagunu Kam; Laśnitsa eläsi aida all. Ku `valgõ˽laśnitsa oĺli elutusõn, sõ̭ss üteldi `valgõ hobõsõ häste edesi minnev; Ega rot́i˽tähendäse˽katu, ku neid elutustõ paĺlu sugõnass Urv; mul olõss hää mi̬i̬ĺ olnuʔ, kui ma uma elotusõ olõss raba su̬u̬ pääle tennüʔ - - a ega elotuss ei olõ˽kübäräss ärʔ `nõstaʔ; koh elotusõh sa eläde Plv; tetäss jäl vastast elotust; ei tiiäʔ ma neid elotuise, ei olõʔ siin elänö Räp b. eluase, korter sääl majan om kaits elutust, minijäss eläp sääl tõesen poolen Nõo; sääl [linnas] tõse elutuse man om täl `tutvit `rohkemp Kam; ahu perä nulgan sääl oĺl perreme elutuss [rehetares] Har
2. elulaad, -järg a. majapidamine; talu muud `lu̬u̬ma elutusen ei olna, kikass kanaga kakelnava sääl muru pääl Nõo; Kurõmäel oĺl kah periss suur elutuss – neĺlä hobõsa krunt; Sulasõnaasõl oĺl õks uma osa maad ja pedi `lihmä, oĺl esiʔ hainamaa. Sulasõnaanõ is putuʔ uma elutusõga maja manuʔ; tu̬u̬l om esi elutuss. lihm ja˽t́siga, latsõʔ ja˽miiśs Har; sääne elotuśs oĺl, et es olõ [viljapuu] `aida kohe tetäkiʔ Räp b. elamine, elujärg näide koton om periss iĺloss elotuss Kan; noʔ om kõhnass jäänüʔ, silmä˽`t́sompu sattu, ei olõ `miaki ellu ei elutust eiʔ Har; hüä, halv, rassõ elotuss Se
Vrd elamine
3. korrus tõsõ elutusõ pääl, om tõsõ kõrra pääl Urv; lät́s `päälmäiste elotuistõ; katõ elotusõga `härbäń; `mäemäne elotuss; ja sai kaʔ maja tälle kolmõ elotusõga Se
ihuma1 ihuma R(-o-) spor eP(e- Rid; iho-), M(-e), (ma) ihva(n) Saa Trv Krk Hel; ?`ihvame Krk (osa vorme langeb kokku verbiga ihkuma3)
1. (hõõrumisega) teritama; vastastikku nühkima `Kirves `tahtub `saada kovasiga ihumist Kuu; vikkasti ihumine oli iga kesk`ommiku ajal. siis tuli mittu vikkastid ära ihuda Hlj; `pliita `serva pääl ihusivad nuga Lüg; Kes seda `käiama lihab, ihu natuke Pöi; ruudi vend ja peimehe vend ihuvad `mõeka, teene mõek teese `pihta Muh; ku änäm [vikati] `luiskamene ei aedand met‿siis sai `jälle tahuga koa ihutud ja käiä peäl ja Mär; vahedase ihutud kerves Tor; ma olen keik terariistad teravas ihunud. akkan nüid nuga ihuma, ihvan teravas Saa; kõhutakse kõbasi peäl, tahu peäl ihutakse Juu; ihumese tahk oli käia kivist Pai; `enne olid pikad tahud ja sial pial ihuti kerves teravast, nüüd on käiad VJg; sii kerves ei lähä ihudeski teräväs KJn; ihva kirvess ärä, `omgi ärä ihvet; kõvaśk om väitse `ihva, tahk `kirve teritä Trv; nuga ihutse, aga vikatid luisatse Pst
2. fig Metiskuke ihumine (osa pulmamängust) on, nagu nuga teritaks IisR; `Söuksest ihumisest (nüri saega saagimisest) tule `välja midagi; Ta pole kergest läbi soand, ta ihund (rassind) küll Pöi; hammast ihuma halba kavatsema, kättemaksu hauduma; endale himustama Eks akkand `selle `einama tükki `piale `ammast ihuma IisR; kirus ning ihus `ambud taga`persse teise kohe Jäm; Mis seal teise peale nõnda ammast ihuda, omal koa süid Pöi; Ihus teise vastu ambud Emm; tigedusest ehub tese päle ammast Rid; ihub ammast mõne aśja `piale, tahab seda `saada Sim; ihunud iḱe ammast teeśe `piale Pal; sa ihvat küll `ambit mu `pääle Krk
Vrd higuma2, ihkuma3, ihotama
jumala|ristike
1. ristimärk; kaitsesõna tontide jne vastu, sag nõidusevastastes vormelites [kui keegi imestab:] võe kui ilus lehem, [tuleb vastata:] sitta sinu sõna järele, jumalariśsike minu lehmä `juure Kod; jumala ristik `oitku ja `kaitsku tat esi Krk; jumala riśtikõsõ lei ette Plv
2. int (välj kohkumist, imestust) jumalariśsike, mina õlen õma siidi`rät́ko ärä `kaotanud; jumala riśsike, misperäss ma tahan tehä! (st mul pole põhjust tahta teha); jumalariśsike ri̬i̬ssa juuren. ku kedägi õnnetuss õli, vanad `ütlid sedäviisi Kod
jumala|vastane
1. s uskmatu, jumalasalgaja kie jumala ei usu ega kerikus ei käi, vanad inimised ikke `ütleväd et jumala `vastane Lüg
2. a egä tä midägi jumale vastast ei `ütle Krk
juut1 juut (juut́) g juudi eP(juud Kaa) eL(pl kom `d́uudidega Lei), `juudi R(n `juudi VNg) Ans Khk; n, g `juudi Jäm
1. juut Õli `juudi`muodi mies, ei õld `valgenahaga, must Lüg; juudid on konoka ninägä Kod; topsi tiku vai `juute tiku, `paprest topsi, väävel otsan (juudid käisid müümas) Hls; vanast olli katus`lü̬ü̬ja juudi, `kenksepä ja `rätsebe juudi Krk; juudi kannive naestele `värmi ja rohusit Hel; arjukset ja juudid müisivä rõevast `küindrega; kes tumedat verd, mõni ütel juudiss Ran; käńksepä ~ `saapa juudi; üits armeè·nläne `petnä ütessä `juuti ärä ja üits juut `petnä viis `kreeklast ärä Nõo; Ennembi täku`lõikaja käesiva `ilmapit́ti nigu `rõiva`müija juudi vanast Rõn; meil Petsereh om kat́s `juut́i, nä `ostva hobõsõ `handu ja t́sia haŕaśsit Se; Valge juut (tüssaja, pettusega äritseja) Räp || lastehirmutis – Pär Sim Hel Kan juut́ tulõ, `võtvaʔ `panvaʔ latse kotti Kan
2. fig sa olid `lotsis nagu `juudi tuop, `tahtsid nii magada Jõe; Otsas nagu seitse seepi juudi habemesse (kasuta kulunud) VNg; `kaupleb nagu juut `viimase vere `tilgani Lüg; Otsin sinu nõnda ku juut vana õbeda otsib Jõh; nenda kut juut – tiŋŋib poole `inda muha Vll; Kaupleb kut juut vassika naha kallal Pöi; Maksan su kinni nagu juut vasika naha Kul; sula `eestlane aga must nagu juut Var; kui sügelesed oo, kui ää paranevad, sis nahk `kestab kõik nagu juudi kuub PJg; sa oled ku igavene juut́ Hää; Laseb ümber nurga nagu juudi püssist HMd; teab nii paĺlu ku juut sea lihast Kei; sa loodad ta `sisse nagu juut́ tühja tõrre `sisse; pale `iilgas piäs nagu juudi toop; luud on nagu juudi abe Juu; Ei usalda, kui juut tagumisid rattaid Koe; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; Kaval kui juudi hobune (vigurimehest) SJn; Ta tege jala juuti (varastab) Trv; Usmade ku juut Hel; Siäb ja sordib nigu juut loeb oma kasu kopikit; Ehib ennäst nigu juudi jõulupuud; mina ei ole `valgõt `varblast `nännu ei `ju̬u̬bnut `juuti Nõo; ta om tõte ku juudi kohupiim Ote; `ilkass ku juudi muńn Urv; juut́ oĺl `kauplõmma, a˽härrä oĺl `masma Har; Esi värisi ja hüdisi nigu˽juut́ unigu otsan, a˽`tarrõ ka‿s tulõ Rõu; Ta om kui juut, söö kübärägä Vas; Tiid niisama pallö nigu juut tsialihast; [segamini] Ku juudi pu̬u̬t́ Räp; must ku hüdsi, `valgõ ku lumi, ni `täńtäs ku juut́? = harak Lut | Ennem saab juudi persest peeru, kui su käest midagi saab Jäm; [kui küsimusele – kellest te rääkisite? ei taheta otseselt vastata, öeld] Juudist ja tema pruudist Amb; Juut sünnib (öeld, kui seltskonnas ootamatu vaikus tekib) Kul; [kui mõni teisele ütleb, et ta valetab või petab, vastab see] Jumala pärast juut ei petta Hls | śjoost kiŕäst ei sa juut ka `arvo (segasest kirjast); Habõnidega juut́ke jõvvaiʔ ärʔ seletäʔ Se; selle töö juut mingi töö tegija, oskaja või tundja, millegagi tegeleja `Suitsu ja `viina pakutakse, sis `ütleb et ei õle sene tüö juut; mina sene tüö juut ei õle elädes õld Lüg; mina üksite selle tü̬ü̬ juut õlen Kod; mina ei õle sii tüü juut́, ei tia nime MMg || juudi(le) palka ~ pearaha ~ rehknut ~ võlga maksma (ekskrementeerimisest) tämä `maksab `juudile piaraha, on oma `asjal Jõh; kus‿sa köisid? – juudi piaraha `maksmas PJg; Lähen juudil `võlga `maksma Hää; Käis juudi pääraha `masman Trv; ma käve juudilõ massi pää raha ~ `võlga Krl; juuti nuiama ~ peksma ~ pooma id `Este ei õld juo `kemmergu, sai `käiä `lauda taga, `metsas, `juuti `nuiamas Lüg; Kuhu sa lähäd? – Lähän `juuti `peksama Jõh; `Oota ma liha juudi jutule id; Juut vöttis kohe jutule (kõht oli korras, sai ruttu toime); Juudiga on jutud aetud (kõht käis läbi) Pöi; [peab minema,] juut ei lepi ju muedu Muh || siss jäät juudi `hõlma magama, ku˽kangast kodama nakat ja ei kua rõõvast ütte `kõrda `rõiva `võlla `ümbre Har Vrd juutlane
2. lehma nimi Juut́ oĺl iks inäp must: juudiʔ musta `ńäogaʔ Rõu
kaetsema1 `kaetse|ma Kuu S L(`kaetsõ- Khn) Koe, kaetse- JMd
1. kadestama üks akab teist `kiusama, tahab ta loomad ää tappa, siis ta `kaetseb Khk; Jo täda kädagid ikka nönda `kaetses, ät tä `lahti `tehti [ametist] Jaa; teina inimene `kaetseb teist, vaadab tige silmaga Käi; Ää `kaetse, sool omal veel ilusam Rei; ta kaetsõb mjõnd Khn
2. kurja silmaga vaatama, ära tegema paha silmaga mõeus teese villa või looma `piale, `kaetses ää. kui `keegi `kaetses, akkas `loomi `kiitma, siis pidid teese loomad kiduraks `jääma, siis tuli vastata: sitta `sulle suhu, siis oli se mõeu `otsas Kul; ta kaetseb mo `luoma: kül‿so lehm on `äśti `rammus. `varsti jätab piima ää ja jääb lahjaks JMd
Vrd kadetsama, kaetlõma, kahetama, kahetsema2
klanima klani|ma R Jäm Khk Rei Rid Mar Kul Vig Hää K I TLä San Urv Plv Vas Räp, -me Trv Hel; lani|ma spor S, Mih Plt Pil Ran Rõn, -me Krk
1. nuruma, manguma, lunima küll sinu `täüdüb klanida `ennegu midägi tegemä hakkad Kuu; Klanis mo kääst kousitääve saiajahu välja; lanib mind ennast abi Jäm; laevamihed keisid, lanisid sii ulga `aega, `tahtasid `leiba ja liha `ostada Mus; ta lanis mo kallal `terve päeva Muh; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib järjest völgu lanimas Emm; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää; käis teist klanimas, ää ole pahane Juu; va `Mihkel klanis einama omale Kad; klaniss jumala kiäli Kod; Küll klanis minu käest kah igasugu manti aga ma ei and KJn; ta om periss `mustline, seni ta lanip ku ärä saap Krk; Ei ole tol latsel kah äbi sedävisi klanide Hel; klani `essä, et ta sõsara annap sulle alestajass ehk tallitajass Puh; Klanib nii et ei jätä järgi enne kui saab Nõo; Mi‿sa˽lasõt innäst niipaĺlu klanida Urv Vrd klanitama2. a. siluma, sättima; ilusaks tegema, üles lööma `endast `ehti ja klani; sie one klanitu ja puhas kui sie ühe`kerra lagedalle tule VNg; `Lähme juba, mis sa `ennast nii`kaua klanid Jõh; Oli ennast nönda ära klanind Jäm; Kaua sa end klanima sead, jäed illäs viimäti Vig; plikad klanisid ennast Kei; küll sie klanib aga, üstkui läheks `kośja JMd; klanigu ennast niipailu kui tahab, selle uolest ta on VMr; kui sie müt́s ülesse klanida, otsi vastast; ota las‿ma klanin vähä oma `juukseid Kad; Määri juuksed eliga üle ja klani siledaks Iis || silitama sie õli aus mies `saksa `vasta, `õtsis suurt au, klanis `saksa `põlvi Lüg b. lakkuma (lehmale) `Kaua sa klanid seda `paĺjast läniku `põhja Jõh; Mis te vahite nagu kaks klanitud koera Kul; kaśs klanib `puegi Kad Vrd klaanima
3. lööma, peksma suand `riidu, klanind näu ülesse; mis sa kekutad siin, vata kui klanin näu ülesse Kad
4. laitma, teotama; tühja juttu rääkima ilm`aśta klanib teist inimest Ksi; klanitasse või räägitasse `tühja juttu; teda ju klanitud küll, klanitasse ilma `aegu Plt (hv)
kääni|kaar vastaskaar käänikaaŕ niidetäss katõlt pu̬u̬lt kokku, siss saa [hein] üttekokku Har; ma aja `siiä kääni kaari Se Vrd käärikaar
kääri|kaar vastaskaar Śo niidü päält om hää käärikaariga `niitä Rõu Vrd käänikaar
lang1 lang g langu L(-o Vig) Ris(-o) Hag VMr VJg Sim TaPõ Plt KJn SJn spor eL(- V), `langu (-ŋŋ-) R; lank g langu Mar/-o/ Juu; n, g `langu VNg Lüg Vai(-o); pl laŋŋud Muh Phl hrl pl hõimlane (peam mehe ja naise vanemad vastastikku); pulmaline Nüüd `saamme `laŋŋuks (hum kui tööd tehes pead kokku puutusid) Kuu; `kutsu `langu `meile Vai; laŋŋud `viidi pärast `pulme `jooma Muh; me oleme kahegeste langod Mar; mis sä moole annad, egä me languss saa; kui teesed pulmalesed veel kolmandema või neĺlandema päeva tagasi läksid - - `ööti, näe langud tulevad Vig; `Langude asi, `riidlevad ja `leṕvad Han; teised olid teise päeva langud (pulmalised) Var; need vanemad oo langud, kust lapsed `paari `lähtvad Tõs; `kaugelt nad vist sugulased oo, isad olid neil ju langud Aud; teise omigu `peimes tuli siis oma langudega nooriku järele Pär; lähme langule `kośti JMd; tulen koa `langu `voatama Pee; nemad nimetavad `eńdid langust, et lapsed on kokko `viidud VMr; meie saame langust Iis; äiäd ja ämmäd ise kut́sid tõenetõiss lang Kod; minu lang oli ühessakümmend kaks Äks; peiupoiss ajab `ratsa obosega tulist `langudelle `vasta KJn; langu `ollive kikk kogusin pulman Hls; mine langu `kõrva `sü̬ü̬mä Krk; languʔ omma no kokku saanuʔ, ajava juttu Har; langu jooma järelpulmi pidama kui pulmad `ollid, siis `viidi tõise `laupa `õhta nooriku vanamad `langu `jooma Muh; sõidive noorigu kodu `lange `ju̬u̬ma; tõine pühä `minti `lange `ju̬u̬ma; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät-isät Krk Vrd languksed, langune
langu|rahvas hõimlased; pulmalised kui ruudi pulmalesed läksid `peigme `juure, ehk `peigme pulmalesed ruudi `poole, siss `öeti, langurahvas tulavad PJg; langurahvas, mis vastastiku keevad pulma `aegis Tor
latv latv R(-a) LäPõ Kir Lih Var u Khn, Saa Ha(ladv Ris) Tür ViK TaPõ Plt Krl Har Rõu Lei Lut, latp Vig PJg Rap, ladev MMg Äks Ksi Plt KodT Ote Lei, ladõv Võn V(laadõv Rõu, ladv Kra), laduv Kan, ladva Rei Vän HJn ViK Ksi Plt, ladu Sa Muh hv Rei Phl, Kse Han(-o) Var KJn Kõp Vil M T Lei; g ladva eP (hv Hi) eL, `latva R, ladba Vig Han Mih PJg
1. taime ülaosa a. puuvõra ülaosa puu latv on `lönkäs, tuul ajab puu `ümbär Lüg; `latvas oo kinad punased öunad Khk; päe oo puude ladude tasa Muh; oksad oo puu `latpes Vig; seina palgid, teise tüi, teise ladu Var; ladva jäi maha Vän; peal sel nihuke tut́akas latv, tut́akas kuuśk Juu; `okse akatakse `klaasima `tüikast ladva puole Amb; lennukid käeväd juśt puie `latvega sego Kod; mõnel puul on mitu ladva, on kahe ladvaga Plt; päe om puu `latve kõrgun Krk; tuul tuhisep puie `latvun Nõo; lõhmussõll oĺl ladu kõ̭ik maha˽murrõtu; ladu om igäl puul, ladu ja tümi San; laduv oĺl är murt Kan; taa puu enämb pikembäss ei kasuʔ, ta om ilma ladvaldaʔ Har; metsa latv metsapuude ladvad tuliänd läks metsa `latva mööda edasi Kse; päe üsä metsä ladva taga Tõs; `päike akkas aaviku ladvast `tõusma, kui ühed kaared olid juba niidetud Sim; päev `kõrbab metsä ladvan vi̬i̬l, paessab läbi puie ladvade Kod; päiv mõtsa `latvo takah joba, kunass kodo saa Plv b. rohttaime või oksa ülaots, tipp `latva `otsa `kasva üks nuppu [linataimel] Vai; kud rugi ladva `otsast `öitseb, siis on köhn saak Jäm; külm näpistän roho ladvad ää Tõs; vahest odra on üle ladvade vee all Amb; laia ladvaga kaar, paĺju `ripsmid küĺjen Kod; kraśsid on kuńni ladvani `õisi täis Pal; kaste tilga einä ladvan `vastu `päevä `eĺkäv ku õbe kunagi; pütsigu ladu pää arja `mu̬u̬du; ei ool‿ütte orase `latva ka nätä, `sinna ei tule `lauka kah Krk; esäsõnajalg om tu̬u̬, kel üits `jämme aru lähäp üless ja kahar ladu sääl otsan Nõo; ku kanarik ladvast nakass `häitsämä, siss külvä˽rüǵä varajadsõ küĺvi`aogaʔ, ku `keśkelt `häitsäss, siss `keśkmädsegaʔ ja ku kandsust `häitsäss, siss illadsõ küĺvi`aogaʔ Rõu; lilli ladõv, ladvast `häitsess, mõni jälʔ `häitsess tüvest ladvani Plv c. juurvilja maapealne vars ja lehestik Too mõned sibula ladvad koa, kui sa ajast tuled Pöi; tal (unilaugul) lähäb pia`aegu nigu küislaugu ladu kua, `sioke oras ein sial Tõs; sügise tulliva `roste, võtiva `kartoli ladva ärä Nõo; kaali lätsivä nii `kangede kasuma, suure ladva pääl ja Ote; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga; Kohupiimäle `siäti sibula`latvu ja˽`su̬u̬la - - ja˽`luidsa täüś ku̬u̬rt manuʔ Rõu d. kimbu (viljavihu, luua jm) ladvapoolne ots `pandi kaks `vihku `latvad `vastastikku VNg; viis `vihku oli `parmas, nied `pańdi siis `tüikad teinebole `otsa ja ladvad teinebole `otsa Juu; vihu ladvad `pańdi kuorma `sisse, kui `kuorma `teh́ti Sim; tuuli luud - - õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega muidugi pühiti Äks; lasi `keŕgelt luvva ladvage `seinu üle; ladupidi katussel [õlevihkude] ladva om allapu̬u̬l Krk; lina `panti katsipäädi kuppu, tõesel `puistusel `olli ladu, tõesel `olli tüvi Nõo; sõ̭ss puistati olõʔ ärʔ, kääńti kuppu - - tõsõl käetävvel tüvi, tõsõl ladõv Urv; ku ladva otsaʔ ar ommaʔ rabaduʔ, siss kooditõdass tüv́vi Se
2. millegi lõpuots, tipp a. ülemine ots, hari `korssna latv on `tiiliskivest ja `simpsidega Lüg; masti ladvas on plokki; julla oli `laine ladvas Jäm; Jaanitule ladu keis poole puuse üles Kaa; mää latv oo seal, kus mägi ää lõpeb Kir; ku sa püve pesä levvat, `suska toḱk `sisse, püvi munep toki ladvani Nõo; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; mäe ladõv Rõu; Üle kuh́a ladva `pańte kas kolm kõovitsast `vahro, et tuu `kuhja päält ärʔ ei laotaʔ Räp b. karva või sule ots ned `sulgi `patjad ja nied on kõik mul näppiga noppitud, no luu `küllest kõik `lahti kuni `latvani, sule `latvani Lüg; sulel on töegus ja latv Juu; võtan sule kätte, `lõikan konso ära, latv jääb järele Plt; villa ladva lööve punakatsess [lambal], temä‿i kurda süsimust; `lõika `juuse `latvu vähä tasatsess; sule ladu ja tüvi Krk; `hiusõ ladõv lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast Se c. kiudpilve haraline ots; pilveribake `pilve`latvast sadab vähäkäse, sie `lähteb ruttu `müöde Kuu; noalaeva ots oli põhi`loodes ja ladu poole `päeva Kse; Kus pool on tuule latv, sealt poolt tuleb tormi. Tuule latva nimetatakse tuule agaks Pär d. (kohanimedes) neeme veealune tipp Selle kursiga piäks Sorgo ladvast kaudu `juõsma; Kiäräbä latv Khn; fig ea latva elu lõpuni kut ia `latva, kunni iga `otsa saab. inime ka, sellega läheb kunni ia `latva; emis [nimetatakse] ikka emis, kut ia `latva, kunni iga `otsa saab Khk
3. koodi vars kuadil one tüvik ja latv, kuadi latv one si̬i̬, kelless oiad `kińni Kod; `täämbä hommugult `leie rüäharu pääl nii kõvastõ, et `leie koodiladva puruss Har; Luka es olõ˽muud midägi, kuʔ otsa pu̬u̬lt peenembäss tett koodi ladõv vai vaŕs Rõu
4. fig a. pea Kiira ta latv kahekorra Pha; se (õlu) annab tunda, akkab `latva ronima Mus; Kadus siitpoolt ära, nüid ei tiagi, kos ta oma latva liigutab Trm; `vaata mis ladev ti̬i̬b, pia kutsuti latv ~ ladev Ksi; ei tiia kon pu̬u̬l ta nüid `latva liigutass, kon ta om Ote; Nika ju̬u̬, ju̬u̬, ku˽satass laadõv lavva pääle Rõu || fig (purjusolekust) Mees on ladvas (purjus) Saa; Mõ̭nõl mehel lätt purjun `pääga laadõv vereväss (vihastas) Rõu b. (arust, mõistusest) `latvast kuiv (rumalavõitu) Kuu; `kerge `mielega ja lühükese `latvaga Lüg; `kerge `latvaga `ihmine, vähä öbölä Vai; Ladvast lage Emm; Muudkui sorts siia ja sorts sinna, ei nii ilma ladvata maksa koa olla Mar; põle `latva pääs, aeab loba suust `väĺlä Saa; kui ladvast rabatud, siis ivakene oli `puudu, siis oli latv `kerge Lai; Kas sel täit `latva om Trv; si̬i̬ om ää targa ladvage Hls; temä olli otsast saandik `taoline, temä es ole tävve ladvage Krk; oh mu pääd ja `latva, nüid oless obese ärä `tapnu Nõo; Tää om jah sääne ladvaga mõtsa poolõ Vas c. arukas sisu, mõte Ei sinu jutul pole ka õiget latva peal Vän; jutul piab iki olema üks ladu ja ots Hää; si̬i̬ ei ole `õige jutt, mis sa aat, ei oole tävve ladvage Krk
Vrd labl, lade2, latel
loll loĺl g loĺli, -lli üld(n loll R Muh Hi, `lolli VNg Vai; g `lolli R)1. a. rumal, lihtsameelne (olend) `lollimba inimest ma pole viel mere pial nähnd, kui tema on Jõe; Loll saab `kirguski `peksä, tark ei saa `kortsiski; Loll pää o igä `jalgujelle `nuhtlukseks; `Kiidä `lolli, loll tegeb tüöd Kuu; `ninda loll, ei `muista `kolme lugeda Hlj; `Leidandki `lolli, kes ta settuka ära `ostas IisR; üks loĺl jöövab `rohkem `küskida, kut kümme `tarka `vastada; loĺl kut lammas Khk; Kes loĺl sündind, see ka loĺl sureb Kaa; Ega ta loĺl mees äi olnd, ta oli muidu `söukse lolli `näuga; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, tark inimene soab pailu `kergemine läbi Pöi; Tark muistab ise, lollile näida näpuga, saa siisgid aru end Emm; sa oled üks va loĺl inimene, muud üht Mar; tä oo naa loĺl kui juudi `valge täi, ei oska näridä egä ronida Vig; jumal oo loĺli loon ja loĺlile koa moĺli loon Aud; `loĺla tuba täis Tor; Loĺliga vaielda ja vasikaga võidu joosta on üks ja samma Hää; see inimene on alati nihukse loĺli moodiga Juu; Loll nagu köstri valge vasikas, kolm päeva enne vihma tuleb koju, siiski sabaots märg Jür; luomad on ka loĺlid, ilus ädal oli [söömiseks], kui valasid (kihutasid) `siia odrasse JJn; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; sie on loĺl poiss tegudelle ja sõnadelle Kad; nii loĺl kui üks õenas Trm; ike üks loĺl rahvas näväd one, ei mõessa kedägi tehä; tä tükib õma ninägä egä `kõsta ette, [et] tä tark, tõesed loĺlid Kod; minu isa jät́tis meid loĺlist, et ei pand `kooli; üks loĺl jõuab `rohkem küsida, kui üheksa `tarka vastata Lai; kui ma aru ei saa, ega ma sellepärast loĺl ole Plt; periss loĺl ta‿i olnd, aga periss tark ta ka ei olnd KJn; peremi̬i̬ss om `väege loĺl, lask naesel lennute Hel; loĺl saab `keŕkun kah `pessä; lolli `pääga sai lubatuss Ran; ta‿m loĺl, aga ta ti̬i̬b ennäst targass Puh; pää ei jaga enämb, pää om loĺl; ega ma nii loĺl ei ole, nigu ma pääld näe Nõo; ma `teie loĺlist `endä neide i̬i̬n, laśsi ennäst opeta Võn; sa olet küll loĺl, et sa nii teit San; mi sa ajat naid `lollõ juttõ Har b. ebameeldiv, halb nüüd on `keige `lollimb elu, mul ei ole `oiget kodu ega `oiget `süömist ka VNg; si̬i̬ one üks loĺl tü̬ü̬, põle kellegi tü̬ü̬ Kod || veider vee `sesse ta (naerukajakas) teeb pesad ka, sellel on nii loĺl ääl, ta ei saa maal `käia mette Vll2. a. puuduliku mõistusega, hull, segane lähän `lolliks `selle `arvamisega Kuu; jäi jo `nuorenna `lolliks Hlj; Eks ta üks pual `lolli õle, aga `muidu tüä mies Jõh; kaśs pidi kalaga lolliks `sööma Vll; Ta on parandamata loĺl, see terveks äi saa; See on `sündimisest sandik loĺl, see pole param olnd Pöi; no see (õlu viinaga) tegi inimesed juhmiks loĺliks Mär; `joonud juhmist saab `aśsa, aga `loodud loĺlist ei saa Tor; loĺl räägib ja naerab päe `otsa Hää; kooliärra oli nii pool `loĺli, aga käis `koolis `lapsi `katsumas Juu; [kortel viina] oli paĺlu, see tegi ju inimese loĺliks Kos; inimesele lööb piim pähe, kui ei saa rinnast `väĺla imetud ja see teeb tema loĺliks Ann; pruudi pärast oli vihastand, jäi loĺliks Koe; aab pośtega `ringi kui loĺl Kad; poeg õli puhas loĺl Kod; mõni loĺl õpib lugema ka, aga ilma `juhtimata teha ei `oska Lai; ta om loĺl, ei ole ämp `terve aruge; vaeste majan on puha siandse lolli Hls; ull ju̬u̬sk `mõtsu mü̬ü̬dä, loĺl kurt kodun Krk; kuus `poiga, aga lolli olliva, üits `olli periss loĺl; sa aad mu lolliss periselt, küsit serätsit `asju, midä ma‿i ole kuulukina; ega mul mi̬i̬l loĺl ei ole, aga nägemine ja `kõńmine om otsan Nõo; egass taal üttegi mutsu ei olõʔ, ta‿m loĺliss lännüʔ Urv; timä jäi [viinamürgitusest] nigu loĺliss, kapõrdõlli ja oĺl nigu ilma jaluldaʔ Rõu b. marutõbine Ei mina `tohtind mitte `hiiskuda `piesa taga, ku loll kuer `müöde läks Kuu; koer ku lähäb loĺliss, siis suu juakseb `ku̬u̬la Kod; loĺl koer pidi vett `kartma Lai c. uimane; tuim mu jalg nii loĺl, paisetand Jäm; on aga täna [päikese]paiste - - nii lolliks tegi Khk; et ta küll pole `kaugel `menna, aga jalad on lollid (ei käi enam) Vll; va `kärpsed akkavad ka sügise puole `jääma loĺlimaks Ris
3. lollus mis te `lolli püllute Jäm; aeab puru `lolli suust välja, va `joonud inimene; Keis muidu külas lolli pillumes Khk; Jaen `parrab, ajab suust `lolli `väĺja, pole `öige jutt mette Mus; nad tegid `lolli küll; [seal oli] `tapmist ning agulemist ning `lolli `püllumist Pha; `pillab `lolli, ajab `lolli juttu Jaa; mis sa sii `lolli pillud Muh; meie õmad tegid `loĺli, et esid lähä eenämule Kod || `lolli moodi (väga palju) oli `kerpusi Khk
4. jahukaste `tulgõ `loĺli `sü̬ü̬mä Har
Vrd lola, lolk, lollakas, lolu

maja maja üld, maea hajusalt eP, Krk, maa Jaa Pöi Muh Kul Mih PJg Ann; p maia T V, `maia Rõn San

1. a. (elu-, töö- jms) hoone Uus `valge maja, `uksi akkunu [pole] `ollagi = muna Kuu; pueg tegi `selle `uuema maja Hlj; siin `onvad kõik majad ühe `kõrdased Lüg; Üks maja, sada akkent = puuriit IisR; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel; majad on `tehtü kaik tie äärt `müödä Vai; Maja tehti püstati palkidest Jäm; `linnas oo suured `körged majad; sääl majas on üks elanik sihes juba Khk; ümber`rinki tehakse uiesti majasi `juure Kaa; Maja rind (esikülg) `tehti ikka `päikse `sisse; See maja on nii suutumaks kadund, et leva änam seda `kohta koa, kõik üks põld Pöi; majas oo rehalune, üks tuba, kolm `kambrid; `pitkne lõi kohe majase Muh; `varsti tegid `korsnaga maja Phl; läks `uude majasse elama Kul; `pikne lõi sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oles majasse löönd Kir; `linnas oo paelu majasi Tõs; Sügüses suamõ `uudõ maja Khn; katuse ung on ülebal arja all poole viiluga majadel Aud; Viluverest, `Valgust ja Kõnnust ma vädasin oma maa palgid PJg; põletasid see maea koa ää Ris; tuli `seia maja elama HMd; saime maea juba katuse `alla Nis; kes ei `oska isi teha, kutsub tegijad, kes ehitavad majasi; need on öhö maja rahvas, elavad kõik öhös majas Juu; ehitasid maa vennapuale (vennapojale) Ann; sõja aeg pomm kukkus majasse Tür; kui `uude majasse suame, siis `piame kohe pidu Kad; meil on kolm majada Iis; ku metsä `sisse suad, siis kõhe nagu `majja, ei õle enäm tuul; kihutasima, kuńni saema meie majada nähä Kod; vanast kõik majad olid riśtnurgaga. eks neid vanu maju ~ majasid ole veel `praegagi Äks; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi; `eńdised majad oĺlid `paĺkidest `tehtud KJn; mina `seandsin majaden es elä Trv; kate eluge (kahekordne) maja; vanast, ku maea ehitedi, siis otsiti vi̮i̮soone `tunje Krk; pääsukestel `oĺli pesäsit kõ̭ik maja `ümbruss täis; ärä sa putu tuld, siss palad esi ja lääb maja ka palama Ran; tõene ehitäp `endäle majasit, tõene ei saa egäpäeväst `leibä; küll om ull, ku vana inimese omast majast `väĺlä `aetass; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; enne sedä sõda kägu kuḱk majade man, `aidu sehen ja `akna all Puh; ega ta majad ei paranda, temä mugu makap; pimme ü̬ü̬ `olli, ma `peĺgusi, oesi iks majade `varju; tuli ti̮i̮p tüḱke, palutap majasit ja palutap `lat́si Nõo; ega latsile tikke ei saa `anda, paneva maja palama; tuleva nädäli nakame maia `väŕvmä Ote; ei anna mina omma `maia pojale, kos sain`vi̮i̮rde mina siss sure; me majan ei ole lutiket ei prussakut Rõn; tu̬u̬l om mitu maia liinan San; põrra ei˽taha˽`kiäki maia `ostaʔ; Üts maja, viis tarrõ, igän tarõn üts miis = sõrmkinnas Krl; ma˽taha nakada ka˽henele vastast maiaʔ tegemä Har; `rohkõp maiu sääl ei olõʔ; kolmass lat́s ka `sündü sääl majahn Rõu; ku‿t́ä taad maia `naanu es teǵemä, siss olnu˽täl raha külät; sinnä oĺl ni˽paĺlo maad nigu tollõmatsõ majaniʔ; nii `uhkõʔ majaʔ, et `tihka as `sisse minnäʔ Vas; maio ka sammõldõdass naide `paklidõgaʔ Se b. võrgu-, paadikuur kel olite majad ja `aerud - - nie toppiti keik majasse `talveks; meil nüüd ei ole `pääste`luupi, `selle maja lagus ära Jõe; `Järvije all olid kaik majad; Eks täü majasse `panna `talveks kaik `köüed ja kubud, `vergud ja `mastid `varjusse Kuu; searelt `olle maa uksed eest ää `viidud Muh c. kuut vm pisem ehitis `kuuse agust õli maja (varitsusonn) `tehtud Lüg; meil on neli mesilaste maja (taru) Vai; Koer läks vihma eest eese majasse Kaa
2. pere, talu; majapidamine; kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi; Ku perenaist põle majas, sis maja ilu `õtsas, ku peremest põle majas, sis maja elo `õtsas Lüg; ei ole `leivä murust (raasukest) majas; varas varastas maja lakkest Vai; Saaks tuhlikiskumise ka veel ää, siis oleks rahu majas Kaa; nilvakad ilma koŋŋita [teod], teisel maja `selgas Vll; Koirohi oli vanasti suur arstirohi, seda pidi majas olema; Pärisest on nendel riid majas, seda teeb kõik see va `joomine Pöi; poeg tõi minia majasse; kord oli ma˛as Kul; ega see põle ilus, et `kõiki maja `aśju seda`viisi `väĺla saab räägitud; meil oo ikke piim majas Mär; kukulind kukkus sii - - maas `lahkumest ette toleb Mih; ei võin uut `looma majase `tuua Tõs; Nda kaua kui leib majas ond, põlõ `nälgä `ühti Khn; kui sa `sõnna maeasse lähäd, kus `väike laps on old, pane kivi `tasku ja `viska tite emad (tühjade kätega ei tohtinud minna) Kei; ma‿i ole `näĺga omas maeas näind Rap; kaks obust oli majas, siis oli kaks rege ka `järgi `panna Amb; ikke oleks jo noorem inime majasse vaja olema Ann; vanass vanem veli jäe `majja, nuaremad läksid `väĺjä; `põrsa kaupmi̬i̬s käib majass majaje; ma en tu̬u̬ võõrass `majja Kod; sedäsi tule `pankrot́t `majja, ku sedäsi elets Krk; es saa `kiissu ka võtta, es ole viit kopikat ka majan Ran; kõ̭ik elämine om ripakeli, ei ole üttegi `kõrda majan Nõo; egän majan `oĺli oma `veśki kodu, kutsuti kivi`laudi TMr; kis maia pedäve, nuil ommavõ ägle kah San; raudvara pedi majan olõma, tu̬u̬d is tohe˽sa vällä müüäʔ Har; umast majast ei˽`pühkü˽midägi `vällä (koduseid asju teistele ei räägita) Rõu; suurõ maja `pernane käve `sańti; imäʔ iks tougatasõ˽sõ̭ss kõrvalõ, ku mińni `majja tulõ Vas
Vrd mõja
3. (teat asutus) selle eest olnd kolm `pääva `mustas maeas (vanglas) `kinni Khk; vai näväd sess jumalasõna majass (kirikust) lugu pidid Kod; avalik maja (lõbumaja), sial pole äbi ega kedagi Ksi; noored kasusid `pääle ja ni̬i̬d änäm maja (kiriku) `juure es lähä jumalasõna kuulatama Vil; lugemise maja (palvemaja) Hls
4. tuba, ruum Ma tee keigepääld tule `alla, saab majad soojaks Rei; ma `pessin täna pesu, mei majad on keik segamisti Phl; kuŕgid `seisid saana esimäsen majan (esikus); majan `seisnud vesi oo juba `leige; tagumased majad o `pustad Kod; söögi `nõude pesemine, maea `pühkimine, põranda puhastamine, need on toimingud `rohkem Lai
5. viljarõuk maead `tehti - - `sinna `piale `pandi siis [vili] `kuima Tõs

mansett manse·|t́t g -t́i Mär Hag VJg, -ti Khk Vll Hää; manse·|tt g -t́i Tor JMd, -ti Jäm Rei Mar, `manse·tti IisR; `manse|t́t g -t́i Hag Plt, -ti Trv; `manse|t(t) Lüg, g -ti VNg/-ät/ Jäm Muh Tõs; manse|t VJg Trm, mandse|t Plv, g -ti; mantse·|t́t Ris KJn, `mantse|t́t Juu, g -t́i; `mantse|tt g -di Kuu, -tti Lüg Jõh; pl manse·t́id Jür, `mansetid Lai, Mansetid Mus, mantsetid Hag kätis `naised `tärgeldavad juo `lipsusi ja `kraesi ja maniskuid ja `mansetteid Lüg; eks `nuored mehed `kanna `mantsettisi Jõh; Manse·tt oli `värvlist `laiem ja `otsad ei käind ülestikku, `käisid `vastastikku IisR; manse·tid on kää`rande `ümber, `uhkuseks Khk; kessel `puhtad `valged raed oo, nendel‿o `mansetid koa Muh; mehed `kandvad manse·ttisi Rei; `enni olid käte `ümber manse·tid, valged ja, mõned tegid varrastega koa Mar; peenematel ja noorematel oo manse·t́id Mär; `mansetid - - meitil `öeti ikke vanaste tulbid Tõs; mõned `ütlevad `käiksed, mõned `manset́id Hag; kaabut́ oli niukse kroogitud varrukatega ja siis siin olid punased manse·t́id Jür; mehed kannavad manse·t́ta, ega mina manse·t́ti kanna JMd; poistel on manse·t́id kää VJg; kõik nist (niisugused) uued `riided old seĺlas ja manisk old kaelas ja, ja siis kõik `manset́id kää Plt; kõnd nigu säks mandsetiʔ käeh Plv

miilits miili|ts Kam Ote, g -tsa Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Tõs Tor Hää Saa Juu Kos Jür JMd VJg Trm Plt KJn Trv Puh, -tse Rei Tõs Ris Hls Krk Nõo Rõu Plv, -tsä Nõo Räp, -dse Har, -dsä Rõu Vas, -dsõ Krl; `miilits g -a Lüg IisR Vai, Kuu; n, g `miilitsa VNg; mili|ts g -dsä Se; miĺts g `miĺtsa Se uus korravalvur `enne õlid `sanda·rmid ja `urätnikud, `miilitsasi ei õld Lüg; Esiti oli egas `valdas miilits, nüid käib vahest linnast Pöi; miilitsat sii küläs ei ole, miilits oo vallamaea `juures Mar; miilits tegi `protogoo·li ja kõik jah Tõs; kus `vargad oo, sinna miilitsad lähvad Tor; `enne oli `varguse `ot́sijad - - `sandrid - - käisid nagu nüüd miilits käib VJg; mea sedä mede vastast miilitsat ei tunnegi Trv; mia ole `latsi kallistanu ja kasvatanu, nüid teie teede `vargass, `lähte miilist `tu̬u̬ma; temä satte viina`aamisega `sisse, miilits käis läbi `ot́sman Nõo; ommuku `tu̬u̬di kaits miilist Kam; miilitsil oĺl veripeni üten ja säält `saadu siss tu̬u̬ kraaḿ jälle kätte (vargusest) Ote; [kurjategijat] `veeti miilitsiidega ku terä kot́ti; kae˽sõ̭ss tuĺli˽miilidsä˽tu̬u̬d last `ot́sma Rõu; [mindi] `miĺtsahe üless `andma Se

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna () R(-mäie Lüg) Muh Hi Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut
2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp
3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut
4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod
5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har
6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se
7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se
8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu
9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi
10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San
11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas
12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se
13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; väega `piistü katuss, mis pikkämìisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv
14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

mood mood (-d́) g moe Kul Mär Vig Lih hajusalt , Juu Pil SJn, moodi Käi Rei Mär Kse Tõs hajusalt Ha , Trm Lai Plt KJn Kõp, moodu Var Saa Trm Äks Lai Kõp; muod (-d́) g moe Jõh Vai/n `muodi/ Jür Iis, mue Jõe Kuu Lüg Jõh Juu VMr Iis, muodi hajusalt KPõ, `muodi hajusalt R(g `muodu Kuu), muodu Pal; moed Mar, g moe Sa Muh Rid Ris, moodi Khk Rid; mued (muõd) g mue (muõ) Khn; muad g mue Jõh VJg, muadi Kad VJg; mu̬u̬d Tõs Saa, g moe Hää/-d́/ Trv, moodi KJn, moodu Vil M T V(n moe Se), moodo Võn Plv Räp, muodo Kod(mua-), muoda Lei, mu̬u̬ Nõo hajusalt V

1. tava, harjumus, komme sie on vana muod, et tiha `nalja, kes esimest kord merel on, et kui `omme kala ei ole, siis `kastamme `perset pidi vette Jõe; eks moned `suitsetand ka [liha], aga ei sidä `muodiks ole old sidä `suitsetamist siin `meie puol küll kohe Kuu; igal `linnul on oma viis, igal perel on oma muod vns VNg; `kassil `ilged moed Jõh; taal sehande sańt moed `küĺges Khk; see oli elu`aegne moed olnd - - [et last ristides] `pandi `püuga vett lagi‿pele Kaa; kuutöbised, mul oli ka lapselt se moed, käind katuse arja kauda Vll; öpi mette omal seust `santi `moodi `juure Käi; pole `süia annund mette, täl oli see moed olnd Mar; `vastla päe sii olid sia jalad, see oli vanaste moeks `võetud Mär; lapsed olid `öössi `koolis, oli kohe see mood Vig; igas peres isi mood, igas talus isi taar vns Mih; Obosõl ramp muõd, egä vao `otsõs tahab sestä Khn; põln nagu `moeski, et arsti `juure `mindi Aud; tal on si rumal it́sidamise mu̬u̬d Saa; igal ajal on oma moodid ja oma inimesed, keik `muutuvad HMd; kõik asjad on vanaks moeks jäänd, ei käi kirikus `keegi ega Juu; minu nuorena oli sie muod́ ikke, pruut́ `kińkis `peigmelle ka oma ülikonna `riide KuuK; [kass] tuli õues üppas `seĺga sulle, nüid ta selle `seĺgaüppamise moodi on maha jätt Amb; ega sigu pailu ei `pietud, põld se moodiks `võetudki, et sui liha oli Ann; sel aeal kui mina `kasvasin ja `veike olin, me lahutasime [sõnnikut] ik‿kõik kätega, siis veel argi `muodi ei `oltki Rak; elopääväd näil si mu̬u̬d one, jutt lähäb ku kede`veski; kodo riśsitäti, kes tiäb, mes muadod nüid one Kod; sedä `mu̬u̬di siin ei olnd, et lahus läksid, `peigmis tuĺli kodo, võt́tis pruudi piäl, läksid laalatselle KJn; ei olnd sedä `moodu, et sedäsi `aasta `ümmer`ringi - - `piimä `oĺli Kõp; kas si̮i̮ mõne mehe mu̬u̬d Trv; si̮i̮ om `siande obene, et nii kui piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üles, ti̮i̮ mis sa tahad, aga `mu̬u̬du mant ärä ei arjute kah Hel; vanast `oĺli si mu̬u̬d, kui küläline `tuĺli, siss küd́sätedi panniga liha Ran; vanast `olli nigu mooduss `õkva, et `kaejat̀si `minti, `viidi latseemäle parembat `sü̬ü̬ki Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi, si̮i̮ maa nukk eläs nii sedä`viisi, aga tõne tõist `mu̬u̬du Kam; Ei jätä˽must `mu̬u̬du (vargast) Urv; timä eläss õ̭ks uma maa moodu `perrä; lihm halva moodugaʔ, ei anna `piimä kätte, mõ̭nikõrd lü̬ü̬ nüśsikuga˽piimä `ümbre Har; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ vns Rõu; venelaisil om niisugune moe, kutsutass noorõʔ kokko, joovaʔ ja sööväʔ, kõiḱ ü̬ü̬ ei `maataʔ; kiä varsast mu̬u̬ võtt, vanani pidä vns Se; moe pärast mulje jätmiseks, moepärast Muidu moe pärast läks siis koost ää koa Pöi; Naad tulad meide `juure moodi pärast Rei; ku [kuhi] valmiss om, sõss moodu peräst pannass ka üits eenänuuśt ülesse `varda `otsa Trv; nüid om si̮i̮ `paariminek nigu mooduperäst, iks naene eläb mõne teesega ja mi̮i̮s eläb teesega Nõo; mõni `tsuskse randi `ümbre kuhja, tu̬u̬ tet́ti moodu peräst, ega ta kasu peräst es ole Kam; Ku˽`kiäke tuĺl söögi `aigo ja timäle es taheta süvväʔ `andaʔ, sõ̭ss üteĺde trööstiss vai kah moodoperäst: muud́o kutsusse küll `sü̬ü̬mä, a ei olõ˽luitsat Räp
2. mingit laadi rõivaste, kommete vm väärtustatus, populaarsus teatud perioodil `Räimi, kilu ja `kammila `suitsetamine läks siin `suuresti `muodi Kuu; oled olid [jõululaupäeval] porandal, sie oli kohe `muodis `keikide peres VNg; kui mina nuor õlin, siis õli `naistel ka muod, et `saapa`apsatid õlid `kõrged Lüg; See kübar on uie moe `järge `tehtud Kaa; On paar kord `selgas käind, juba moest ää, `aita änam `kuskile Pöi; kujutud jakid on `moodis Rei; see lühikse püksi mood kadus ää Mär; Öhe vahe `oĺli `kangesti `mu̬u̬dis `eĺme`lu̬u̬dused, poest osteti `väiksi kirju `eĺmi, lükiti lõnga `sisse; Noored ikki moe `järgi, kus sa moest maha jääda võid Hää; pärast `tehti [jakid] nisukst `lahtist laiad, kudas jälle `muodi tuli ja sedamoodi jälle `tehti Ris; käib muodi järele `riides Koe; ni̮i̮ om nüid üte moodun `rõõva Trv; siss olli si̮i̮ mu̬u̬d ja egaüits tah́t iki moodu `järgi olla nagu `nüidigi Pst; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega Nõo; moodu niisama nigu `nüitegi, `saisi mõni `aasta, siss `tuĺli `jälle tõine mu̬u̬d Võn; Nüid om jälle pikä kleidi moodun Rõn; nüüd um jälʔ `vasnõ mu̬u̬d tulluʔ, näid `mu̬u̬dõ ei jõvvaʔ kiäki ärʔ tetä Plv; noʔ `jälki om `vahtsõst `muudu lännüʔ tuu piimälivva tegemine Se
3. olek, olemus; kuju, välimus Tämä `annab pualkaut oma isa `muadi `vällä Jõh; ke sedise vaga `moega, nee on vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed Jäm; va konk inimene, sandi `moega, äi taha teistega leppida Khk; Ta on nii suure vesise `vingus `moega, kas ta nüid just täna sadama akkab, aga `pitka `aega sii pole Pöi; see inime oo nii nigela `moega Mär; põllulepa ~ pasklepa puu pannatse `sisse, siss ned ajavad lootsiku laiali, seni kui ta oma moe `väĺla võtab (paadiehitusest) Tor; Kõrvakivi on `seukse `moega jusku inimese kõru Hää; se oli `ümmer nagu suur `laabrok, temal põld `enne `moodi ega tegu kedagi Juu; see tüdruk on jo muodist väĺlas (tüse, vormist väljas) JMd; üks põrsas on nisukese õnnetuma `muega VMr; kui `ammid ei õle, siis inimene one muodota; sel aśjal ei õle nägo ei `mu̬u̬du ei `münti Kod; vana juśs [on] kõva ümmargune ein, selle moodu pääl nagu murulaugid on Äks; `turteltuid on õrna moodiga linnud KJn; sel om surma mu̬u̬d man, ega si̬i̬ kava‿i elä, tal joba mulla mu̬u̬d man; tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk Krk; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du, kui nad tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu, aga nüid tuleb mu̬u̬d, kasvap joba and Ran; temä võt́t naese, aga `väega inetu mooduga Puh; mõni inemõni om väegä ilusõ moodugõ Krl; tu̬u̬ hobõnõ um `väega moodon (ilusa kehaehitusega) Plv
4. viis, komme, moodus ega neid [merelindude mune söödud] `suurel muel (palju), `lapsed kajaka muni ikke `korjasitte Jõe; Sen `muodiga `kiikujess `käüte `varsi kuger`pallu ka Kuu; võttasid sialt `muodi (eeskuju), akkasid ka seda `muodi `miski `asja tegema Lüg; Seikse moega tööd tehes me‿p saa jöuluks ka eese vilju pöllalt ää Kaa; niisama `moodi `peksti sedä `rehte, üks moed oli ikke Mar; `tahtis - - selle moodiga rikkas `saada Tõs; `Sioksõ `muõga, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Khn; jalanõud oĺlid sedäviisi, et muul moodul es saa, `tuĺli siis - - paeo `niinä `kisku paeo küllest - - ja tegid sis viisud Vil; selle moodug ma sai tast iki jagu Krk; mia kullelsi nii tõte mooduga (tõsisel kombel), meh nä kõneliva Puh; tu̬u̬ ei kanna˽`milgi moodol `vällä (ei tasu ära), et `mõrdoga `tinte püüdäʔ Räp; kõige moe peal(e) ~ alla , kõige moega igal viisil, igatemoodi, kõigiti ma ole kige moodug ennast ärä eläten Krk; tol ajal `püiti `äste neid `kiissu, siss `olli kõ̭gõ moodu pääle neid `süvvä Ran; sa `ütlet tõesele rumalit `sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat (näägutad) tõese läbi Puh; küll temä meelit mu kõ̭ige moodu pääl, temä `irmsade mu `tahtse, aga mina‿s lähä tälle Nõo; temä olli nooreld ää ja armass inemine kõ̭gõ moodu pääle, aga nakass kamandama naese mestega Rõn; Tiä sai jo˽kõ̭gõ mu̬u̬ ala tettüs, noid `rõivit sai `koetus kül˽kõ̭kõ sugumat́si Urv; mett taŕvitadass kõõ moodo ala, süvväss leevä kõrvalõ, tetäss mi̮i̮ `li̮i̮me, mõni pand tsäi `sisse Räp; pouḱ (öökull) alg kõigõ muoda‿päle tänitä Lei
5. liik, laad neid riideid tehase üsna mütmed `moodi Rei; Eks see kedramine old kua mitmed `moodi Amb; ma˽lasi kah henele vastast `mu̬u̬du säŕgi ummõlda Har

mõnitama mõnit|ama Mar Mär Tor Hää Saa Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Trm Kod Äks KJn Trv TLä, -amma Rõu Plv, -eme M(-em) San, -õmmõ Krl; mõ̭nitam(m)a Urv Har(mõ-); mõńnitama Juu Trm Kod Ksi Plt KJn; möni|tama Jäm(mönni-), -dama Rei; monita|ma VNg, -mma Vai

1. häbistama, solvavalt pilkama, laimama; naeruvääristama mis sa mõnitad teist Iis; mõńnitab teist inimest KJn; kül‿na - - seda inimest - - mõnitave Trv; see om iki pulma `rahval täädä, et na vastastiku pulma rahvast mõniteme akkave Hls; nätä, ka‿ta saa rikkass nüid sellest, mis ta `kehvä inimest mõnits Krk; esä `olli siss ku̬u̬l`meistret mõnitanu ja `nu̬u̬mnu, et vai sina `tohtsit minu tütärd nukka panna; ega mina ei mõnita sinu, su teo mõnitava sinu; esi om pää keĺm, aga `tõisi om `kange mõnitama Nõo; mõnitass minno, nigu esi targõmb olõss Plv
2. narrima a. ära rikkuma, lohakalt tegema, solkima `rätsep om `rõõva ärä mõnitanu Trv; vesi ärä mõnidet - - no kust ma söögi vett saa nüid Krk; kui sa `põldu üt́skõrd mõnitet, põld mõnitess sinnu ütesse `kõrda Hel; käńgsepp om `saapa naha ärä - - mõnitanu Ran; `kalli `rõiva om ärä mõnitanu; om küll mõni inimene käpärd - - mõnitab tü̬ü̬ ärä; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo || (välimusest) ta mõnits ennäst nõnda äräde, ei mõista ennäst `rõõviss `säädä Krk; vanemba inimese iki pahandiva, et `tüt́rigu `endit `väŕmnuva ja mõnitanuva Ran b. rüvetama, teotama si̬i̬ är `lasken ennäst mõnite (rasedast tüdrukust) Krk; ärä mõnita jumalat, ega sa oma viimätsit `päivi ette ei tiiä Ran; ärä mõnit tüdrukese, ja pääkoolin `oĺli vi̬i̬l käemätä Nõo c. kiusama; tüssama mugu mõńnitab tõiss, ei anna [asjast] `selguss Kod; mis sa latsest mõnidet, anna [rind] kätte; `kehvä inimest mõnidets ümmer - - annav alampet `viĺlä [teenijale palgaks] Krk
3. valivalt sööma, süüa tõrkuma mes sa mud́u mõnitad toidu juures, söö, kui sa ei taha, mine laua juurest ää Mär; ära mõnita söögi kallal Saa; mõńnitab teene, ei tule `söömä egä Juu; mõnitavad ni‿sa·ma, ega nad midagi süe JMd; luom mõnitab selle süöma juures, ei taha easte Koe; ei taha `süia - - se jo toidu mõńnitamene Plt; norib ja mõnitab, ei taha sedä egä teist KJn; Mi‿sa˽söögiga˽mõ̭nitat, ku `hambist edesi ei˽lähäʔ, sõ̭ss mine˽lavva mant Urv; niä ei taha süvvä, mõnitõsõ enne söögi man Krl; ei naka `sü̬ü̬mä, nakass mõ̭nitamma ennedä; lihm mõnitap, ei sü̬ü̬ʔ, saisap, vahib `nakride (naereid) Har Vrd mõnitlema
4. hellitama mis sa nüid mõnitad last, anna laks `persse, küll ta siss teab Tor

märgutama märgutama Nõo TMr Rõu, märgotam(m)a Plv Vas

1. aru pidama Ku neh tuĺli˽nu̬u̬˽pulmaʔ, sõ̭ss oĺl inne tu̬u̬d `mõtlõmist ja˽märgutamist Rõu; `Naksi miʔ sis märgotamma, mis tu̬u̬st asäst saa Vas
2. aru saama, taipama Kui laits nakab joba märgutama, siss om noid küsimisi nii paĺlu, et ei jõvva ärä vastata Nõo; Vanast jäänu, ei märguta enamb TMr
3. mõtlema, meenutama Ma˽`naḱsi üt́skõ̭rd märgutama, et kunas Ene `sündünüʔ um. Märgudi, märgudi, nikagu õ̭ks `vällä märgudi Rõu; mina ole vana mi̬i̬ss, midägi mul siin suurt tetäʔ ei olõʔ, istut ja - - märgotat nii`saatõ Plv

nii1 nii üld; nei Lei Lut

1. sedamoodi, selliselt õppetaja pani lugema, minul õli pias ja nii ka minu `peigmel IisR; vahest nii, vahest naa Khk; nii see on, näh Vll; elama nii, päävast päävani Rei; see töö jääb mul üsna nii kohe Phl; tee nii Tor; nii ei tohi see küll jääda JMd; ennemalt tõmmati nii, kuda obune `jõudis vidada (tehti võimalikult suur koorem) Pee; tammed olid nii - - neil olid ladvad ära `murdnuvad Äks; ma tegin nii, ärä aga sina küll nii tee KJn; jäŕg om nii Hls; ma pääd `anda ei saa, aga nii ma kuuli Ran; aid tuleb iks nii tetä, et tõeste eläjä väĺläst `sisse‿i saa Nõo; sirbiga kogoti rüät nii `pihku ja lõigati ärä `jäĺle TMr; siin üteldäss nii Võn; tu̬u̬ `tüt́rik ollev nii (rase) Rõn; nii ei `üldäʔ, kes sõ̭ss nii `ütless Kan; vaest no˽nii `aigu`mü̬ü̬dä olõss saanuʔ Har; kävemi nii vastatside riiht `peśmä Plv; timä mullõ nii ütel Vas; ak nei (ah nii) Lei
2. sedavõrd, sel määral; väga, eriti `meie vanal oli nii üä elu Kuu; tagusimma seda `riiet - - `paugud [pidid] `korda `müöda `käima, sis sie oli nii - - ilus, `niigu `püssi `laskemine VNg; älä kudista `minnu nii kovast Vai; meid oli nii suur liik minemes Jäm; jöi nii pikad seemed ölut, `tahtas nii seda ölut `saaja Khk; karu (karv) on koeral nii paks pεεl et Mus; se veel `maksis viis tuhat `eesti `krooni - - se‿on nii tõsi Pöi; luupeksi kondid, nee oo nii ellikud, nii õrnad Muh; ta on üks nii äkine inimene Emm; `enne peremes `olle nii rekas, nii rekas Phl; meri lähäb nii `kangesti uttu, et sa ei näe `kuskesse `minna Mar; ma `naersi nii et Lih; nii ia meel oli kohe, kui saad aga `pulma `minna Lih; kõri lääb kinni - - nii kinni, ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimaga Ris; vahel oli lumi oli nii, et et et mine üle pia `sisse Hag; sellele tuli koa surm nii äkitselt Jür; neid `tienijaid, neid ei suand nii pidada JJn; vaeo põĺvini `lunde, nii tie on `umbes VMr; siin määs [on] nii suured puud olnud, et sülega `ümber võta Pal; piibu õõn on ka nii `kińni läind et tuleb pohasta, mud́u ei tule änäm suits `väĺlä Vil; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste, aga esi sitt ei `oska midägi Ran; nii ää vili ei ole meil vi̬i̬l ollu Puh; nii sõemassiva vastastikku - - peräst `lät́sivä `tüĺli ja `taplema kah; tu kivi oĺl nii teräv TMr; anna nii valu, et perst õõrd `vasta maad Rõn; nu̬u̬ latsõkõsõ `oĺli nii alastõllaʔ Har; nisukatsõ prii inemise - - kel es olõ maad eh́k nii käen - - tu̬u̬ `püüse jäl˽käsitü̬ü̬ga hinnäst elätäʔ Plv; no nii ilosat rät́ti ei olõ˽mul joht pääh olnuʔ Vas
3. umbes, (millegi) ringis kakstõist `aastat õlin ikke küll vai kolmtõist `aastat, aga `täpselt mul `mieles ei õle, aga nii ma õlin Jõh; punts on suure vaadi poig, nii kaks `pangi Saa; tegime jua ühed `nõnna `kõrged `uńnikud, ikke nii kolm neli `veiket `uńnikut `jälle kokku Rak; nii kellä kuvve `aigu TMr; iilä sattõ meil `rässä, noʔ oĺli `väikese, nii `herneterä suurudsõ Har; nii päävä tõsõngo `aigo, no‿ss `mińte kalolõ `perrä Räp; `buĺbit pandass maa `sisse nii maie `kümnedäl Lut
4. väljendab ajalist järgnevust; niipea kui nii kui siduma akkasid, nii se üks `tõmmas `jälle `säuhti ära paelad `lahti (põllest) Lih; nii kui päe nina `püstis, nii mine [tööle] Aud; nüid nigu laalatadass, nii lahutadass ka pia Nõo; sai üt́s `ainu `aasteg sepätü̬ü̬d, nii olli kroonu pääle minek San; Ku˽kõsahuss om `eńdä, nii tulõ lat́s üless Har
5. (ühendsidesõna osana) nii et (alustab viisi- ja tagajärjelauset) pühä `lounast - - `mendi siis `sinne (kalale) ja `oldi `terve nädälä, nii et `laupä `uomigu siis `tuldi `alles `siie tagasi Kuu; kevadene aeg old, nii et metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; pialt oli see raam `laiemb - - nii et kaks turvast sai `vastamisi `piale `panna Rak; laud lükäti `püśti, nii et ta ei olnd seäl oma kohas KJn; nii ... kui (seob kaht rööpliiget) Nigu kera `teine, nii pikk kui lai IisR; nii `Mehkel kui Jaan jähid tõda `ootama LNg; nii vanad kui lapsed `nutvad suure äälega Mar; na‿m ärä kooluva mõlemba, nii naene kui mi̬i̬s Nõo; kõ̭iḱ pidiväʔ üteh `tü̬ü̬tämmä, nii `väiko˽ku noorõʔ Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur