[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

atstahvku ats|ta·hv|ku Rei/-gu; obs-/ PJg Tor Hää/-gu/ Kei/-h̀-/ Trm KJn Kõp Pst(at́s-) Ote, -taahvku Rõu, -tah|ku Juu Koe Plt SJn Trv/-gu/ San, -ta·h̀ku Lüg Juu Krk Krl, -tavku Vig Plt; `at́stah̀vku Har; ats|tahvka Kos Se, -tah̀vka Emm, -taavka Vas Se/-fka/, -tauh̀ki Har, -ta|hk Krk(g -hu, -hi) Nõo, -taa|k g -gu Rõu, -taavik g -u Plv; astah̀ku Trm; `as·tahki VJg; `astauki Vai; ants|ta·h̀ku Jäm Khk(-tah́vku) Han Tõs; anstahku Kse; `a·psta·h̀ku VNg Lüg; `altstahu Plt; ots|ta·h̀vku Trm, -tahku Rid Koe, -tah̀ku KJn, -ta·v̀ku Khk, -tahvka Kaa Trv(-tavku) Plv, -tah̀ka Kuu; vats|tah̀ku Mär Kse Ris(vas-)

1. eru(-) atsta·h̀ku `soldat ei `tieni `kruonot enämb Lüg; `vatstah̀ku soldat, ku tal teenistuse aeg üle oli Mär; soldat oo atstahvkus Tor; ma `atstahku `soldat ja au sees Juu; si̬i̬ om joba atstahk `soldan; si̬i̬ om `atstahu pääl, temät änäp ei tarvidede kohekil Krk; `atstahvku mehe olliva kroonu teenistusest vabastedu Ote; mitu `soldaǹ́ni `lasti `atstauh̀kiss Har; tuul soldannil om jo `atstaak käehn Rõu; sõamehele `ant́i atstaafka Se

2. ametist lahti, kindla tegevuseta, prii; käibelt ära sie kuol`mester jäi `a·psta·h̀ku, sai `kuoli päält `lahti Lüg; nee kiŋŋad saavad nüid `antstah̀vku Khk; Küll oo antstah̀ku `raske elada Han; ta sai nüid juba vastah̀ku Ris || lõpparve, töölt vabastus kui sai üks töö lõpetatud vanasti, siis `tehti `otsta·hvku Trm