[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kaanevass kaane vaśs kangamuster ma olen kõik kaane vaśsidki ära kudund, aga nüid seda kilpsiĺmist ei `oska Lai Vrd kaanivaskine
kaasetaja kaasitaja nooriku poolt kaasetajad `seisid [sööjate] seĺlataga ja laultsid. `peime poolt kaasetajad sõid ühüs teestega `laudes ja `vastasid siis sealt Vig
kaksi|pidi
1. kahes(t) suunas(t), edasi-tagasi, siia-sinna mis sa joosed kaksipidi Khk; Kellel `keike kää oli, see‿s akka tümaga kaksipidi `keima ka Kaa; kaksipidi `lained, mere jooks käis pial Pha; täna ma ole nii pailu kaksipidi keind et Jaa; ta nüd loksub kaksipidi (noor abielumees käib kahe kodu vahet); nee kondid, mis on sõda`viisi kaksipidi (laiali) Pöi; rihva saag, kaksipidi kõver puu Var; mis sa vahid kaksipidi; [hobune]`Taagleb, paigal ei seisa, `kargleb kaksipidi Hää; nää nüid, inime läind kaksipidi sedasi (ekselnud); lumi on nüid nii kaksipidi tuisand Juu; Loksuta piäle kaksipidi (õlleankrut); mõned `ku̬u̬vad [sukka] päriss üleni kaksipidi (kahtpidi), aga sis ta tarvis sedävisi just kaksipidi ei ole kududa KJn || vaheliti, kahtepidi `Räästa korrad `pantaks kaksipidi – selipidi laast `alla ja kummuli [laast] pääle Hää; [puu]riida ots `pantse `jummi, jumm on kaksipidi Saa; piha aid on kaksipidi kuuse `okstest KJn || kaksiratsi istub kaksipidi obuse `seĺgas, istub kaksipidi, jalad laiali Juu Vrd kahtepidi
2. kaht (eri) moodi, nii ja teisiti (ka kahekeelsuse või järjekindlusetuse tõttu) a. s ärä `mõtle `kaksipidi; kõva usuga mies, kes ei usu mitte `kaksipidi; mõni on `niisikene, et ei `räägi `õiete, `räägib `kaksipidi, sõna siit, `tõine säält Lüg; `kaakleb, `kahtleb kaksipidi, teha vöi mette teha Khk; Sii polnd kaksipidi `mötlemist, vaid aketi kohe otsast `pihta Kaa; ma `mõtle ikka kaksipidi Muh; kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; Juttu kannab ja nõnda kah, ku kaksipidi räägib, koorutab juttusi Hää; roamatus `ütleb, et oja kaksipidi `mõtlemese eest Juu; kaksipidi `mõtlema, kas ta on tõsi või ei ole Kos; ta `mõtleb seda `aśsa kaksipidi; ta aab kaksipidi juttu JMd; `mõtleb kaksipidi, kas jäen `süidläsess vai suan `laśti; kaksipidi kõneled ehk `kaste `mu̬u̬du Kod; kaksipidi juttu `rääkmä KJn b. a kahetine, kaksipidine kui `räägib seda ühes kõhas ühtpidi ja `tõises kõhas tõistpidi, siis on `kaksipidi jutt Lüg; `kaksipidi asi, see `ongi kiusatus, kaks `vaimu `vastamidi Aud; kaksipidi mielega inime ei tia, mis teha `tarvis Kos
3. aina, ühtelugu kaksipidi käib `ulkumas, ei seisa kodus Vll; On `päeva pailu `ussisi kaksipidi `jalgus teede ja radade peal, siis `tulla `jälle mõne päeva pärast `vihma; [jääral] Pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi; kolme kopikesi rahasid kõrsist kaksipidi `käidi vahetamas Pöi
Vrd kaksi|pite, kaksi|päidi, katsipidi
katkuma1 `katku|ma Vai(`katko-) eP, `katkma Khn Kod, kakku- Hää Saa Juu TaPõ VlPõ TMr, -me Hls; `kak|ma VlPõ M(-me), T/-me San/, V(- Krl, -madõ Har); (ma) katku(n) eP, kaku(n) Hää Saa TaPõ VlPõ eL
1. välja kiskuma; välja tõmbamaa. (umbrohtu, lina jms) kitkuma linu katkudaste pärdi ajal Jäm; Mede naesõd `õuni (kartuleid) `katkmas Khn; malts kasub üle porgandite, põle `aega `rohtu `katku Vän; `pi̬i̬ndrad tahavad ära kakkuda, ein on sehes Hää; minu ema `rääkis, nemad kakkunuvad odra, kuiva `aaga kakutud odra Äks; ku tulli lina `kakmine, iki `aeti miu `mõtsa lina `kakma Pst; esä kanepe kakuts `vällä Krk; kaali ja peedi piab ajald ärä `kakma, nu̬u̬ kasvava päälmaa, ku̬u̬r om paĺlass Nõo; tatrik põimeti tsirbiga ja mis lühike olli, tu̬u̬ kakuti Ote; latsõ, ala˽tii `porknõid üless kakkuga Har; mi lasõ [linu] kakku peo päält (peode arvu järgi tasustades), siss näʔ rutubahe `kakvaʔ Se; kabõheisil `vaia `oh́tjit koŕädaʔ ni kakku `juuriga `ussõ Lut b. (karvu, harjaseid, sulgi jm) eemaldama `ehmed o sulud, mis kanade ja `lindude seljast ää katkudasse Mus; katku karvad koonu otsast ää Muh; seal saab `tapmise `juures `karvu katkutud Tor; ma laśkin `väĺjä `katku aĺlid karvad Kod; akkam `karvi `kakme. kuuma `vi̬i̬ge kakuts; ani kakuti kuivalt, kana sule `võeti `vi̬i̬ge Krk; `amba om kõ̭ik ärä kakutu suust Nõo; vanast oĺliva suurõ arjassega t́sia, ku t́siga ärä tapõti, siss kakuti turja päält kõvvu arjassit, noist tet́ti pää `arju Võn; haŕa haŕasõʔ kakutivaʔ inne ärʔ, `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; sa olt kui kakut kana (närustes riietes inimene) Se || fig (tülist) nendel on kana `katkuda Jäm; meil tuleb tõene tõesegä ani `katku Kod; `kiisleva ja `kakleva, mes kana näil kakku piass olema, tollest ma aru ei saa Nõo c. heinakuhja (~ koormat) siledaks tegema kuhi tuleb ilusti ärä kakku, mud́u ei ole tal `mu̬u̬du ja einä lääve mädäneme kah Hel; `ku̬u̬rma köödete päie orrõga˽kõvastõ kińniʔ ja riibute ja kakute alt `ku̬u̬rma `häste ärʔ Räp
2. (millegi küljest) kiskuma, rebima, korduvalt tõmbama mine too‿si söńn ee, mis‿si katkub muidu seda köit säält Khk; `katkus `karvu, karvustas mind Tõs; Lae katkub keti otsas sedäsi, et pill üsä nagisõb ning raksub Khn; vasikad akkand seena pialt `rihmu kakkuma SJn; opetaja - - kaḱk tu̬u̬d mi̬i̬śt hiussit pite Vas; `väega `lüügeless [loom], kakk `hindä vallalõ lõ̭ia otsast Räp; `haigõ päält kakut `nahka. kakuku‿iʔ, `putku‿iʔ, las eiśs tulõ tu nahk `maahha; lat́s tükke suud `kakma, na (rõuged) `väega süüdäseʔ Se || (oksendamisel) `õkva võim lähäp mant selle `irmsa ossendamise ja `kakmisega; südä nii kuri et, kaku vai `süäme soone `väĺlä Puh; süänd kakk niipaĺlo, et lökkelemmä nakat Plv|| pakitsema; mäda kiskuma Pani [haavale] küpset sibulad peale, see riu akkas nii `kangest `katkuma Pöi; `kaśvjas pakitab ja katkub mädä Kod || fig (maaharimisest) kos väega kehv maa kotuss, sääl kah inemine `eĺli, `kakse sääl kah `endäle leevä `väĺlä Kam; Tu̬u̬ puu äägel oĺl olnuʔ `väega hüä äestäʔ, tu̬u̬ oĺl kõ̭ik `turba˽puruss `kaknuʔ Rõu; haŕk adõr oĺl tu̬u̬ riist, kellega kakut́i `vastnõ maa üless Plv; a. noppima sui pidid aga kakkuma `lehmile `rohtu ette ja `raiuma kat́ti ja `suĺpi tegema Pil; mia `kakse sääld `erne `kõtru peo täis Trv; sai lehmäle `ainu kakutuss Ran; mia kaki serätsel `väiksel `uibul `äelme küĺlest ärä; si̬i̬ `väike kakup jäńestele `ainu joba; kui kõtt valutama nakass, kaki jälle `kü̬ü̬mnit, pisti suhu Nõo; Kliḿbi tet́ti püügijahust, lütsikä tet́ti kesväjahust, kastõti kõva tahass, kakuti `käega patta Har | sulgi rootsudest puhastama sule`talgusi `tehti. sulede `katkumise aeg oli kaks kolm `tundi ja siis `löödi pill `lahti Tõs; `suĺgi kakutass välläʔ, tetäss `pi̬i̬nüss Har b. lahutama, harutama; kraasima Vanad tõrvaköied kakutaks `lah́ti takudeks, si̬i̬ värgitaks `jälle laeva `praude vahel - - ikki naised käisid `värki kakkumas; kakutse kakkumine `oĺli enne lastel igapäevane tü̬ü̬ Hää; `kraase tõmmati peripidi ja `vastapidi, kakuti vill lahedass Ran; kakussõ om `rõivalaìpest kakutu villatsõ langajupi, `kraasega kraasiti lahedass ja tetti lang Nõo; Innõ `ku̬u̬t́sli `kakmist horgutõdi kolga ilusahe ärʔ nii et nu̬u̬˽lina hinne˽kõ̭iḱ tüḱüst är˽lät́siʔ, sõ̭ss kakut́i kohe lavva pääleʔ Rõu c. lõhkuma; katki rebima; räsima ma ole `katkun tεta küitsakatega Muh; mis on torm võtt, ei see tule, ta katkub ära, lõhub võrgu ära Rid; Suaru puõlt võtab vähemäks: laenõ katkub ärä Khn; kaśsil oĺl ka õ̭nnõtuisi, külä kaśsi˽kaḱi˽`kaska ärʔ, no um tõõnõ silm ka verine; susi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; vesi um jõ̭õ̭ ar `kaknuʔ; `tuhkri ot́s `säntse hüä kotusõ, kost vesi maa alaʔ um mulgu `kaknuʔ Rõu; Manda poig kaḱke mul taa saina ärʔ; lontsatuss um sääne haud, mis vesi esiʔ um `niitu `kaknuʔ Plv; haugaśs oĺl jänesepujal silmä˽pääst är˽`kaknuʔ; tuuĺ `väega kakk, tiiä‿i mis ta tuuĺ kakk. tuuĺ kakk `vihma Vas; Mä kaku sul munaʔ persest (ähvardades); kahr oĺl Jaagu ärä˽`kaknu, kõiḱ sälä soonõʔ ja Räp; pini kaḱk˽är imise; häŕg mürrä ni kakk maad Se
3. katki kulutama Hinnel oĺliʔ alasi ńapu˽kirstu põhahn, jovva õss nii˽paĺlo tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakut́i Rõu; seeni˽ku `tütrik mehele saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas; ko paĺlo `ḱaumist oĺl, siss kakit mito `paare [viiske] ar üte pääväga Se
4. energiliselt midagi tegema Muasillahn `eĺli vanast Tõrva-Ants - - tü̬ü̬d kaḱk timä `hirmsahe Rõu a. kiiresti minema, ruttama vanamiis `naksi `nuia habahõllõma, pini kaḱk minemä Har; Kakuʔ niguʔ jalaʔ `võtva kodu poolõ; Kahr kaḱk õ̭ks edesi mõtsa `sisse, a Juhań lät́s kodu riiht sikkama; Es kae˽kohe poolõ tä kaḱk; Kaḱi ega üt́s umalõ poolõ˽laḱka Rõu; naaśs mi̬i̬ss põh́a poolõ `kakma t́sial peräh, et kos tä lät́s; inemise˽`kakva˽`tüühhü mineḱit Vas; Susi nipsaśs leevä kõ̭gõ väädsega ärʔ ja kaḱk `mõtsa minekot Räp b. (vihastamisest, tülist) Kakub süät nigu äŕg kui tõist ärgä näeb Nõo; küll kaḱiva viil tõnõ tõsõlõ sõńno Plv c. (naermisest) `kaknuva `naaru Plv; Esi kakk naaru, `hambaʔ intsile, ei saa sõnnagi suust; Noʔ kül‿sai naatuss naaru `kakma, ess jovvagi inämb pitä Vas
küüne|pära küünevall `kartuli panemise või võttamise `aigu akkavad `küineperäd `vassama, `kierab naha `raasukesed üles Lüg; küise pärad vastatavad, löövad naha otsad üles Khk; Kui [naisterahval] küüne pärad `vastasid, siis `kästi mehe püksi `perse `vastu `pühkida, see pidi ää `kautama Pöi

made1 made g -me Kuu IisR Emm Tõs; madem g -e Käi Rei; hrl pl mademed Khk Kaa Phl L Ha JMd Tür

1. kividest, puudest ehitatud ülekäigukoht, purre `soose vöi jöge tehasse mademed, pannasse kiviriad jöge; üle mademete saab `kuivade `jalgadega üle Khk; säält üle jöö pole mademid Kaa; jöö madem, `pantags puu üle Käi; Ma‿p läbe teed kauda `minna, ma lähe siit otse üle mademe Rei; mademed põle jätkatud puudest `ühti, põle pukkisi all Kul; mademed oo jõe või oja või kraavi peal sedasi, käsipuud oo `kõrves Mär; esite oli lodi, siss tegid mademed koa, `viimis tegid sella Vig; se ikke jo sild, kui käsipuud `kõrvas oo, mademed ikke mud́u paar pisikest puud üle Tõs; mademed tehakse pasaoeade `peale, pannakse puid `sisse, et jala üle saab käia. obesega ei saa mademetest üle `käidud Vän; mademid `mööda `keitase `pehme maa peal Tor; jõel on nihuke läbi`käidav koht, siis seal on puu lohod, mademed, pannakse `peale, kus rahvas üle käevad Juu
2. aida trepipealne `Aida`uste esistel olid mademed. Made pidi olema `küllalt suur ja pealt sile IisR; aeda mademed oo see põrand aeda ees Mär; Aida mademete pial oli vihmaga [hea] `istuda Han; koera put́ku on mademete peal Rap; kui sa viĺla kot́i peält maha võtad ehk `peäle aad, s‿aeda mademete peäl [oled] Juu
3. leos olevate linade vajutis (puud, kivid) linaleo peal olid mademed, puud ja kibid `pańdi linade `peale `raskoseks LNg; linaligu tuleb `kinni `panna. `pandi latid `piale ja kivid lattele `piale. mademed, olid siis puud või kivid Tõs; mademed `pantase linade peale, ku nad lina leu `aukus oo Tor; puu mademed said [linadele] `piale ja kivid `puude `piale, et vesi üle `seisis KuuK Vrd mate
4. okstest, riietest vms kate, vari `Vergu linuje `pääle `pandi mademi - - `voisid `seisuda `ninda moned `päiväd `paadiss mademije all, ädä old midägi; Mademije all [võrgu] `paulad enämb `külmämist ei `kartand Kuu; paneb [peenrale, kartulikuhjale] mademed `peale Kei
5. viljavihk, lade rukki vihud `pandi `vastamidi maha, seda kutsuti mademetes, siss pekseti või `löödi vardadega Aud; lauda `juures olid pikad õled, `laotud mademesse, neist `tehti sidemeid õlekubudele Hag

mate mate g matte Tor Juu Amb Koe Lai Plt; pl matted Mär Mih Pee VMr Sim Kod leos olevate linade vajutis matted - - `vaotis `piale, mud́u linad `tõusvad üles, jäävad kõvaks Mär; `pandi matted `peale, esite `pandi `risti `kaikad ja raod linade `peale, siss `pandi suured kibid `senna `peale Mih; kui linad oo juba ligund, `võetase matted ää Tor; linade matted, nendega sai linad `kińni `maetud, kivide ja putega Juu; ilma matteta ei kõlvand jätta, siis `tõusid ülesse, jäid kuivale pialt Amb; matted olid linade pial, kivid ja not́id, suured tüńnid vett täis, ikke `rasked aśjad Sim; Linu `pańti likku, matted piale, kivid ja puud, ni̬i̬d vajutasidki linäd vette Kod Vrd made1, matmed

minek mine|k Kaa Pöi Kad Hel San, g -ku IisR Jäm Khk Vll Muh Mär Kse hajusalt , Ris Juu JMd JJn Sim IPõ Plt Pil KJn Krk Puh Nõo Kam Ote Har, -ki Tõs Kod MMg Plt Krk T(-ń- Ran Kam) Plv, -gu Rei Krk Rõu Lei; mine|ḱ Hel, g -ki Trv Võn V(-gi), -ke, -ko Räp; mini|k Pha LNg Var PJg Kõp, g -ku Kir Aud Ris Tür Koe, -ki Tor, -gu Khk; mene|k g -ku Lüg IisR Vän VJg; meni|k g -gu Kuu; mińeḱ, mie|ḱ, -k Lei; g mineku Lut

1. liikumine, minemine ma jähi `eese mineguga `iĺjaks Khk; kas nüid oo minek käe Mär; naa kui kiri tuli, naa oli ka minik `lahti Var; enne raba `piäle minekid Tõs; oome neil `Tartu minik Tor; ta jät́tis selle mineku pärast `söömisegi kat́ti; `enne armulauale minekud peab `paastuma Saa; `linna minikuga jähin `aigeks Ris; ega mul `kuśkille minikud põle Tür; jät́tis miniku järele Koe; menekust ei tuld `miski `väĺla VJg; mõned o kõhe ilosad obesed, aga minekid ei õle Kod; kas teil `kaugele minek Plt; `enne `ku̬u̬li minekud sai `süiä KJn; ku miul kirikuss minegu ti̬i̬d ei os ehen ollu Krk; `vaate, kos olli minek, või `ojja `sisse kohe (hobusega sõitmisest) Hel; ilbutanu ennäst mińeki `pääle Ran; ku kesä üless sai künnetuss, siss `olli meil kippe aenale minek Puh; ilma asjanda minek, muku kõnni `ulka maad ärä; jätäme tolle mineku ommeniss Nõo; undid länno ike oma minekit KodT; obesel om `vastapidi minek, piḱk mägi `vastapidi minnä Ote; kui kavvele om minek San; tuĺl õks pinikene tagasi, susi lät́s umma minekit Har; es keeläʔ `üt́ski˽tu̬u̬d `pulmõ minekit; `ü̬ü̬se kell kat́s oĺl rehele mineḱ, kes sul sõ̭ss `maada laśk Vas; mullõ om mińeḱ ti̬i̬d saad́ma (pean minema teed tegema) Lei || väljaminek, kulutus `suures talus olid veel suuremad minekud kui `veikses talus oligi, sial on maksud suuremad ja `tööleste palgad `maksa ja; `linnes on muedugi `kaĺlimad palgad jaa aga noh, sial on suuremad minekud ka Pil
2. a. lahkumine, äraminek; (tugevdatult:) ära, minema akkame menekut tegemä Lüg; siis akati pulmarahvast `välja `pühkima kolmandamal pääval, siis pidi aru `soama, et minek oo Muh; olime jo minekul Tõs; kui kolmas kord kuuse apused maha tuĺlid - - siss oĺli lumel minek käes Saa; tie siit minekut JMd; kurede mineki aal one kuŕjad ilmad; nüid o - - keltsä mineki aeg Kod; vee mineki (äravoolu) `kohta ei olnd Plt; ma akka nüid `säädme minekul Krk; siss tennuva minekit, et serätse kotusse pääle enämb ei või `tulla Ran; siss roobitsedi ärä ja siis visati minekit, tu̬u̬ [linapeo] Puh; ennembide ütel, no jääge siss jumalaga, ku minekit läits; poesi - - karassiva maast üless, lassiva minekit; kui suure vihmaga sagar tulep, siss - - pühip kõ̭ik minekit Nõo; pu̬u̬ĺ `tunni om pussi minekide Ote; hää külh et sa no˽tuĺli. mi `oĺli `õkva kotust minekil Har; vai kat́s `tuńni `omgi minekihe `aigo Vas; nakass joba kabima mineket; es kuulõ inämp midagi, `muudku lahaśs minekot Räp b. (loojangust, loojumisest) `kapsta `lu̬u̬me istutedi perän päevä mińekit Ran; me‿i saa päevä minekuss kodu Nõo; tuul om päevä mińeki pu̬u̬lt Kam; eläje˽tulõsi `lauta `laskõʔ, päiv om minekin Krl; olõss ta tuulõ suvitsõhegi pääväminekuhe pöörässi Plv; `Tü̬ü̬tedi päävä tõsõngost päävä minekoniʔ Räp
3. (surmast, suremisest) Ei minust enamb, mul minek ies IisR; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; kui `aiguse tuurid tulevad, siis `mõtlen vahel, et nüid on minek käes Kad; mis sa sest obuse sut́ikast ääm (enam) peksad, ing mineku pial Sim; mai mitu `kõrda minekul ollu, aga elä `pirla alle Krk; `oĺli joba mińekil, aga ärä paravusi Ran; lätt `aastaig vai kat́s, om mul ka maa`mulda mineḱ Võn; ińg om minegi pääl Krl; süä nakaśs nii `kloṕma et, kas vai elovaim minekil Rõu
Vrd menuk
4. teise olukorda või seisundisse siirdumine See soldatisse minik oli küll raske ja vastik asi PJg; koeral akass enne `marruminekit suu ila `ju̬u̬skme Krk; nüid om inimese lihast `lahki minekil - - siss olliva kõ̭ik kehväksed Ran; `enne soldatiss minekut tei `tüt́rigule latse Nõo; uma naanõ oĺl jo hulluss minekil Rõu; pöksi põlvõʔ joba hevvetäseʔ, `kat́ske minekel joʔ Räp
5. nõutavus Menel toidul oo ee minek Kaa; nüid om kanadel minek Nõo

peksma `peksma (-mä), (ma) peksa(n) (-än) eP(`peksama Khk Mus); `peksama (-ämä), (ma) `peksan (-än) R(-maie, -mäie Lüg); `pesmä eL(-ś- Hel Se Lut; `ṕ- Lei), `pesme Hls Krk, (ma) pessä

1. a. (korduvalt) lööma, taguma, kloppima; löömist meenutavaid liigutusi tegema tie one kaik `aukuline ja `peksetu VNg; tien viha, `sellega käin `ennast vahel `saunas `peksamas Lüg; `paaligaga `pekseti peso joe `ääres Vai; mu ema oki olid puruks `peksand Jäm; peksab luupüksid üksteśe `vastu ära Ans; koes `liiva ning lubja segamini peksetasse, see on lubja kaśt; apud kaapsud peksetasse suure tünni `sisse Khk; rugi jahu sai `pandud ja vesi, labi `sisse, `peksid rokaks Pha; `joonust piast `peksand `taldrikud puhas puruks Vll; Ta (lind) pidade `eesele `pähkid `korjama mõne kivi `peale - - kus siis neid pärast nokiga `katki peksab (linnust); Sügise, kui noor `selge jää oli, `võeti nui käde, täks `alla ja `augi `peksma (põrutamispüügist) Pöi; tikk‿o suur suilind, kui aa peal näed, siis sa peksad `varba `vastu kivi ää Muh; Roudnögesed - - `peksta `rohkem `peeneks ja `panta `aige koha `pääle Rei; obuse `raudi pekseti sügise `ulka `aega Rid; kurikaga pekseti tael `pehmeks Mar; peksab `käśsa kokku Mär; Kui - - põld `pahkrud täis oli, siis pekseti `pahkranuiaga - - suured `pahkrad katti Han; ku püili`leibä tehase, siis peksetse `sohkse kulbiga ta `kangest ära ja pannase jahu `juure Var; akati `kangaid `autama, siis tõsteti pesukünasse, pekseti ja pleegitadi neid HMd; `peksis `jalgu `vasta muad ja oli tige Juu; `vankri pial peksab - - kopsud-maksad segamine Sim; obene peksäb tagass üless Kod; muna`valge `peksti vahule, `tehti `torti Lai; vaśt külmäge es lää kokku ku̬u̬ŕ `pessen, sis `pańti kuuma vi̬i̬ `sisse Hls; ku käe külmetev, sõss ütelts: pessä, pessä käse; tuuleluuage pessets, kis ala kuse, siis jää kusemine `järgi Krk; `pesnu jalaga `vasta ust, `õiknu ja `rü̬ü̬knu; nu poesikse om kah üte võrukaala - - kae, et `aknit `siśse ei pessä Ran; sääl `olli `tütrel `väega `pesjä lehm, nii jäĺedäde peśs `nüsmise `aigu, aga `ulka `piimä ańd Puh; ku nätsität, siss alumane lõug pessäb `päälmätsega kokku; vanast tambiti `ipsi, ips `tu̬u̬di suurden tüḱken, siss kodun `pesti puruss; õtak tuleb, om vaja padja `pehmess `pessä, om ää magada Nõo; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü Võn; ku `kärbläse man ommava, siss annaga pess lehm Ote; `kärbläiste `pessäʔ om sääne lapits Kan; ta põrss om ni˽kõhna, et pess `kindrõid kokku; ai sääräst naĺlajuttu, et naasõʔ naari˽kõ̭iḱ käśsi kokku `pessen; tulõsõga `pesti ka tuld siss üless Har; lat́sil um ka piḱk kühä, nu̬u̬˽ka iks läḱätäseʔ, siss pestäss `säĺgä Rõu; opõtajal `peśti `akna kruudi˽ka puruss Plv; higo `väit́si ja pess raud`naklu ja `rõ̭ngiid, üt́s ravva kõĺlin om õ̭nnõ Vas; `nakseme peenikest leevä kohetust `pesmä, `säärne `väikene mõlakõnõ [oli] Räp; `peśke tu̬u̬ põllu vi̬i̬ŕ ar `maaha (niitmisest) Se; ḱerik ṕestass `ussõ (kirik lüüakse välja, st kella löömisega tähistatakse jumalateenistuse lõppu) Lei; mullavasaraga pestäss `mulda Lut || peksuma õõnad on kõik ärä `peksnud ja `klopnud Kod b. (sademetest, tuulest, lainetest vms) kova torm oli ja `peksas nüid jääd `siie `randa `sisse Kuu; suur ragi `peksäs `vilja purust, kõhe mitte midägi ei saa Lüg; `vihma `peksa `marjad maha Vai; Oli ikka toŕm, peksis mütu vakka öuni ala Khk; laev lingerdab, laineste vahel kaksiti peksab Mus; meri peksab muda `maale Rei; sajab rahet, see on olnd, et villad oo kõik puroks peksnd Mar; vali vihm peksab karduli varred `kat́ki ja viĺla maha kõik; tuule `pekstud õõnad, ega need `oida süńni ega kaua seesa Mär; Läks `jälle vaĺjuks, siis peksis `lainõga laeva lekiks Khn; `riided lehisevad tuule kääs, tuul peksab puruks viimaks HJn; rahe lõi meil kua ükskord kõik rukki maha VMr; laene peksäb `kanga `servä minemä Kod; suure vihmage om kiḱk otsast maha `pessen, marjaponni ja ubine ponni Krk; kui si raheu̬u̬g `tuĺli, peśs viĺlä kõik segi Ran; üitskõrd suvel `tuĺli suur vihm ja räese segi, siss - - `kartulilehe peśs ka `alla Rõn; `ü̬ü̬se peśs `välku `irmsalõ Krl; tuĺl nii suuŕ rässähu̬u̬g, et meil peśs `kapsta ja runguli looma puruss; suurõ tuulõga lappõ (lained) `pessäväʔ üless `perve kauõdõ Har; nii suuŕ räüss, et kõ̭iḱ `akna˽peśs purulõ Rõu
2. peksa andma, nuheldes lööma sie oli `jälle nii vihane `meiegä, püüs kohe meid `peksädä Kuu; `itkeb nagu `vitsul `peksetud Lüg; Senele õlivad nied `peksajad `suured `sõprad ja no mehed `mõeldi, et kuda sa akkad omakülä miest `peksama Jõh; `peksas tä üsna `vaese omaks Khk; nagu oleks `vitstega pekset Muh; see `peksis teda üsna armutumaks Emm; kooliõpetaja oli jätt `lapsi söömata ja peksn neid Noa; `mõisas `olle `enni inimesi `surnuks peksetud Mar; `kupjad olid `väĺlä valitud, kes `peksid Vig; oma vitsad `peksväd vns Tõs; Mjõtu `korda läbi pekset, aga ikka norib `riidu Khn; ädalt ka ei tule, tia, mis loomade kätte `anda, aga kelle persset sa peksad Ris; ei ole `müt́si piast ää võtt, `aetud `taĺli ja peksetud Kei; Alus `trehvas ia valitseja olema, see ei last kedagi `peksa Rap; küll ta peksab õt́e oost, nüüd ta peksab ta `vaese omaks Juu; ema oli ka nii vali, `summis teda (last) `peksta, tuli ja `sahmis JJn; kiriku ees old `siuke pośt, `sõnna oli `siutud need naised `kińni ja peksetud, kel [vallas-] lapsed olid Ann; tema ei ole ennast `peksa last Tür; [mõisas] `peksivad, et veri oli taga VMr; minuda kodu `keśki ei peksnd, mina kua ei lüend [enda lapsi] Trm; [kroonus] vanass pekseti, ku ei `võtnud õppuss Kod; ei saa ilma `peksmätä lapsega `ühti KJn; Vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; kes obest pessäp, si̬i̬ pessäp naist [ka] Krk; tallimi̬i̬s ütelnu, et mitte mu käsi ei tõse tolle latse `vasta, ma‿i saa tedä `pessä Ran; `ruśkaga pessäb `vasta nägemist, täl võiss `endäl kah `ruśkal valuss joba `olla Puh; nüid om `mõtsa nii `veedi, et latse `pessä `vitsa ka‿i ole `kostegi võtta Nõo; säĺg oĺl är˽pest, sõ̭ss t‿oĺl sinine ku paa põhi Urv; rummaĺ saa kerikun ka `pessäʔ vns Krl; pestäss nii, nigu säĺg nii `pihmess lätt, ku kõtt om Har; meile tuĺl ka küläst üt́s litakõnõ, kõ̭iḱ peśsi˽tedä, ma võt́i `vasta, `naksi `sü̬ü̬tmä Rõu; kiä piḱä iä eläss, tu̬u̬ `pessä˽ka saa, `pesmälläʔ ei jääʔ Vas
3. põllutaimedest teri või seemneid eraldama `läätsudelle `anti ka ikka `vardaga `pihta - - `pekseti VNg; `mõtlesin, et sel `aastal saan `õige `palju ube, akkasin `peksämä, ei saand kedägi Lüg; Mis nüüd `nuaridel viga elada, ei `pekseta enamb `vartastega `vilja Jõh; `möisates pekseti auru massinaga `rehte Khk; vanal ajal oli üks pink - - neli inimest `peksid korraga ühe pingi `peele Kär; saab ühel perel peksetud, siis läheb massin `teise perese Muh; talivili peksedi käsil ära Phl; odra masin `peksis ära, see ei ole inimeste `peksa olnd Rid; kui ein `tehtud sai, siis - - sai ju rehesid `peksa Mär; enne pekseti `pintega `kuprad ää; ma `peksi vahel `köömnid Vig; rehi pidi kuiv ikka olema, kui ta natuke `niiske alt vel oli - - siis ei maksn teda veel `peksa Lih; `enne `valged oli jo rehi `valmis `pekstud Mih; `Arva mõnõstas peksetätte viel `rihte käsitsi, kui `õĺga tahõtattõ `suaja Khn; rukki vihud `pandi `vastamidi maha - - siis pekseti või `löödi vardadega Aud; kui üks reht sai maha peksetud, siis sai uus üless ahetud Juu; `enne pekseti rehed ja neid olen ma küll peksnd KuuK; Oli kaks `peksjad, siis `tehti üks lade, oli aga neli `peksjad, `tehti kaks ladet ja `ańti `varta Amb; `oostega sai rehed pahmatud ja käsilt peksetud Tür; lademed kaks kord peksetasse üle ja siis kieratasse VMr; mõni peksab `vartadega `kuprad, pärast tuulatakse saŕjaga ära Sim; `erme luudad ja uba vihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; tü̬ü̬ oli küll `raske, aga leib oli ia, kui olid käsitsi peksetud rukkid Pal; enamast `valgest sai rehi ära peksetud, siis akati `ahtma Äks; kell kaks sai üless `tõustud, kellu kaheksamass `oĺli rehi maha peksetud Vil; Rüärihe `järgi akati kohe `tõugu `pesmä Pst; ku rehege [vilja] pesseti, siis läits jõuluni ärä Krk; ku ni̬i̬ masina tulliva, siss inimese nigu imetivä, et kas nendega nüid midägi `pessä saab Ran; lina`si̬i̬mne rihi `olli kõ̭ige alvemb `pessä, ta tolmass nõnda, et sa‿s saa `silmi `valla `laske Puh; ku kuju suvi `olli, siss rabati nii rüä ärä, parsile es viiäki, üteldi uvveld `pesmine Nõo; koodiga `tõugu es pestä enämb, lina`si̬i̬mnit `pesti ja vaest kańepi `si̬i̬mnit ja upõ kah Ote; tõug sai ka enne `vihma ärä pessetuss Rõn; rüä oĺli är˽`pestü joba, `tu̬u̬di maśsin, `laśti kaara˽ka läbi, sai˽nu̬u̬˽ka är˽`pestüss Urv; tarõtäüs `viĺlä oĺl maha `pessäʔ ega ü̬ü̬d, ku rüä`riihhe `oĺli, siss nuid `pesti üle öie Har; mäŕdiss iks rehe˽saavaʔ är˽`pestüss Rõu; peśs vi̬i̬l `ü̬ü̬se sulasõga˽nu̬u̬ʔ riśtkhaina `si̬i̬mneʔ ärʔ Vas; mi peśsä jo mitu ajastakka massinaga `viĺjä Se; mu `aigu `määntsitki masinit olõ‿ss, `peśti `ku̬u̬t́õga Lut
4. (nahaparkimisest) sedä [nahka], mis `ruomadest lähäb, sedä `peksetässe, ratta pääl `pekseti Lüg; `lambanaha är `pesje kätte viiä Krk; Naha pandass apnema, siss mõne aja peräst nakatass neid pesmä, sikkess ja siledäss tegemä Nõo; Vanast pesseti `kaska`nahku sannan Rõn; Ega nahka üle aaste pesmäde saista es tohe laske San; ku är˽sai `pestüss, sõ̭ss tuĺl naha `vu̬u̬ĺmine Urv; naha pestäse enne välläʔ, pandasõ kuiuma, siss koogutõdasõ `pihmess Har; Vanast naa˽kasugõ naha˽ka esi˽paŕgiti vai `peśti Rõu; paju `pantasõ `ku̬u̬ri munu, sis `saava `ṕessa `nahku Lei
5. tukslema, pekslema `Ninda `ehmatasin, süda akkas `peksama IisR; ei tia, miks miu südä tänä nii `peksa Vai; süda naat (nagu) `lamba änd peksab sehes Khk; Naba akkas äkist nõnda `peksma Pöi; käe vaim, mis kää sees peksab Mär; `rinde all peksäb Tõs; `aige inimese süda peksab Kei; sooned peksavad tugevasti Koe; süda peksab tihimalt - - kui kõvemast on [tööd] `tehtud Sim; ei tiä, mes sel obesel on, ańnin vett, akas kehäss `peksmä Kod; ma joosi nõnda‿t süä pess sehen Krk; elu su̬u̬nt `kaetass, kas ta pessäb Puh; mõnel süä nii `pesnä, et kõ̭ik `rõiva liiguva Nõo; südä lü̬ü̬, ku är väsüte, siss naks `pesmä San; taa su̬u̬ń vai puĺst, ku taa `välläpoolõ pess, siss koolõt välläʔ, ku taa sisepoolõ pess, siss elät Har
6. hoogsalt, otsustavalt midagi tegema ära `peksag oma suud nii pailu (ära räägi vastu) Jäm; nad `tahtvad Oosti mere peremed `olla, küll teid siit εε `jälle peksetase Khk; lapsed pekseti vahel ahju‿päle ka, kui `öige külm tuba oli Pha; pessi na maast üless Krk; peremi̬i̬ss `pesnu kõ̭ik poesi minemä, et ärge tulge tü̬ü̬inimeste une`aiga `viitmä Nõo; latsõ˽`pesvä˽`paĺli Kan; no omma kõ̭iḱ sõa liinist vällä˽`pestüʔ, no‿mma varõsõ ja haki˽plat́sin Har; keelt peksma taga rääkima, tühje jutte levitama lähäb külä oma kielt `peksama Lüg; meite `suilisel on ju ka keele `peksmise ammet Khk; mis sa seda keelt mudu `tühja peksad Mar; temä peksäb ki̬i̬lt kahe vahel, one tühjä juto ajaja Kod; tu̬u̬ om keele`pesjä tõsõ pääle, pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har

peri|pidi päripidi katuss tuli seina küllest `viilamisi `alla, vihma `viele peripidi `joosta Sim; loe issämeie ärä, peripidi ehk tagusipidi, siis suavad silmäd `selgess ja suad `õige ti̬i̬ `piäle Kod; elu läks `vasta`oksi, ei lähnud peripidi Pal; kui lõng on peripidi keerutud, lähäb ta nüripidi kokko KJn; säält om õige alamp, peripidi `alla minnä Krk; `kraase tõmmati peripidi ja `vastapidi Ran; sõit läits peripidi mäest `alla Ote

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur