[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 143 artiklit, väljastan 100.

helgetämä elgetämmä Kam; eĺgetämä Nõo, ‑eme San Krl(h-); heĺgetäm(m)ä, ‑l- V
1. tugevat kuumust kiirgama a. kõrvetavalt paistma ku eĺgetäb, siss tulep jälle vanemba `vihma Nõo; eilä˽ka päiv heĺget́, es tulõ˽`vihma es medägi Kan; helgetäss päiv, `täämbä ka‿ks vihmalda ei jääʔ Har Vrd helgatama, elgitama b. hõõguma, kuumust õhkuma ilm helgetäss (virvendab kuumusest) nakass vaśt sadama Plv; `väega hüdse heĺgetäseʔ; tuli `väega heĺgetäss ku palass Se
2. helkima, läikima nu̬u̬˽linaʔ, nu̬u̬ heĺgeti `õkva, nii ilusõ `oĺliʔ Krl; lumi kõ̭iḱ heĺgetäss kui na kibõna pääl omma Se
elukas1 elu|kas (‑o-) R eP M, ‑kass Hel San V(-śs Se), ‑gas Kuu Vai Khk, ‑k Rei Kod MMg, ellu|kas Khk Mus, g ‑ka (‑ga Khk Rei); elu|ka, ‑o- g ‑ga Vai
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas
emandakene dem < emand a. (austavalt, meelitavalt) `kulda emändäkene Vai; õle kaĺlis emändäkene, tule ja anna `mulle Kod b. (pilkavalt) `eiga sie viel emanda ole, sie one vast emandakene VNg; oli üks veike emandakene Trm Vrd emandikene
enne1 `enne R SaLä Vll Muh Hi spor L, K I spor T; enne Sa Muh hv Hi, spor L K I, M T hv Urv, Har(‑eʔ), i- ? Hel V(ińne, ‑eʔ); (j)en(n)e-, jenõ-, `jenne- Lei(tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. esmalt; kõigepealt `Enne `metle, siis `ütle Kuu; laiad `ambad, kolm neli tükki. lapsel need `enne tolad Käi; `enne lää ma `mõisa `luudi `viima, siss räägi sul edesi Hää; [pruudil] `enne `pańdi tanu pähä, siis põĺl Amb; `enne teevad tü̬ü̬d, siis tulevad `sü̬ü̬ma Pal; enne `vihtsiva mehe, peräst `vihtsiva naese; kes kõ̭ige enne pruudi vihaga vihup, tu̬u̬ saab ruttu mehele Nõo; inne sõ̭nudaʔ, peräst laulaʔ Rõu; inne kaaŕsiti käsi`kaarssõga villaʔ lahehess, siss höörütedi lajaʔ `häideʔ Vas
2. (teat ajast) varem(alt), aegsasti; kiiremini et `saavad - - siis `nendega (võrgukudumisega) `valmis, et `enne ku `teised Hlj; mine `enne kut pärast (pigem varem kui hilja) Khk; kaer `tehti (külvati) ikke kõege enne Vän; ma tulin enne kojo kui sa Koe; `enne võt́tis [kakud] `väĺlä kui leevad Pal; mõnel oĺlid juba `enne `ammugi `vaĺmis `tehtud [suririided] KJn; [naine] pidi kolm `aastet noorik oleme, es tohi last olla enne Krk; nakame `võitu `ju̬u̬skma, `kaeme kumb `enne saab Nõo; iä enne ei `keŕku üless, kui keväde Kam; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; kurõ vaśt tulõva˽kõ̭kkõ inne Plv
3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sie `varguse lugu on küll `enne`kuulmata; Nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemata Jõh; Kes seda `enne kuuld ehk näind ~ nähend et `mihklini tehasse `eina IisR; kui oleks `enne `tεεdand Ans; `enne natuse aja eest Khk; jääb jälle kaks vana inimest, kut ennegi oln Muh; ma ei ole sii `enne keind ega sii `enne olnd Kir; paar `õhtad `enne [uppumist] nisukest nuttu old mere pial JõeK; `enne käisin sial, enamb ei käi VJg; `enne ajas ebo kua siin nukan Kod; kes enne om sääl talun `ti̬i̬nin Hel; mia lätsi enne `sinna, temä `olli vil `sanna minemädä Nõo; seo kotuss oĺl jo enne minu kotuss Ote; ma inne olõ õs vi̬i̬l kühmähki nii Vas; ma˽käve inne reheh Se
4. vanasti `enne sai `souetud `paatiega Jõe; meil oli `roikist `enne `aida Vai; enne‿s ole ju `sahka koa mette Muh; ühnä enne siis `lasti veel see põhk kõik `ringi pöördä [vartamiseks] Var; `lät́lased `enne olid alati sii laadal okidega Aud; `enne vanal aal sai kõik loomise moa `tehtud Kos; kilimit on sie, kellega mehed `enne `külvasid käsitsi VMr; kõege `enne olema rehetuba pime olnud Pal; enne olid naistel pool`suapad, meestel kammassid Lai; siss nad `enne kõnelasid ku mea poesike oĺlin Vil; enne visati [looma] pääaju mińemä Ran; enne `käiti iks leiväkotiga `pulme ja `peijit piti Ote; inne vana `keiśri `aigu, käveʔ sańdikõsõ˽kot́t säläh Vas Vrd ennel
5. pigem(ini); meelsamini `Enne loppeb `pergus tuli kui `purje`laevas tüö Kuu; `enne tule `siie `ennegu `sinne `lähte VNg; enne ma võtaks selle kui selle Tõs; enne saab ike küllä küĺlest (rikkalt) kui näĺlä otsast (vaeselt) Hls; enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma `võõral `maale `uĺkme lää; ma anna tõise inimesel enne ta ilma, ku ma siul anna Krk II. prep (ajaliselt) varem; (millegi) eel `enne pühade on `muidugi igaühel tegemist küll Jõe; `enne `aiga saab `aiva `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapse sünnist) Lüg; enne rugiküli sai odra õsuda Mus; põle `aega enne `surma vessata külite Muh; kui kaks nädalit `enne jaanibäd üks ilus vihm sajab, kõik on `süia saand Rid; `enne `vihma akkavad tuule iilid `käima Jür; Einale akati nädal `enne `jaani Amb; sie oli enne minu Kad; `enne kukke juba üleval Lai; enne okki olli kedervaŕs Trv; mea enne siut tulli Krk; [ma] olli enne `tõisi söönu Nõo; mul oĺliʔ inne latsõolõkit `väega˽suurõ˽valuʔ Urv; enne päävä jumaladõ minekit; `koŕsna `oĺli meil enne suisspühi `pühḱmäldäʔ Har; vanaesä oĺl inne minno ar˽kooluʔ Plv; ińne sedä `aigu oĺli ao `tõistõ Se III. postp (ajaliselt) varem – PJg Ris Kei Amb minev`aasta ei oln näha [marte] aga seda `enne käisid Ris; Ammuks obune küńni loomaks sai, seda `enne olid ikka ärjad Kei IV. e n n e k u (i) ~ k u t konj enne seda, kui ma‿p saa `ennekut pühabe ükskord `sönna Khk; ennekui katust akatse tegemä, pannase roovid `piäle Tõs; ma `teenisin mõisas kaks `aastad, `enne kui mehele sain Amb; [keetmisel kapsaid] ei segatud sugugi, `enne kui `vaĺmis on Pal; mitte ma‿i liigu siist koheki, enne kui mu viiäss Nõo; `enne ku sa [kapsastele] `suurma pääle panet, `t́siuka `küĺmä vett Võn; siss es lastaʔ [pulmarongile teed lahti] inne kui siss pudeli `viina ańd; sala pini iks purõ inne ku hürähhäss Rõu Vrd ennegu
Vrd ennem, enni1
erevält erksalt lammas vaśt erevält `õtsa nõnnagu `nõula Kod Vrd ereväss
erkama `erka|ma, ‑da R(`h- Kuu; ‑maie Lüg), ergata Trm; `erkämä Jõh Vai Kod/-ŕ-/; `herkämä, nud-part `hergänd Kuu; `ergämä, erätä Kod; ipf (sa) ergassid Pal; nud-part erganud MMg
1. (unest) ärkama no eks sen kisä `pääle `hergänd siis ne vähikäsed `lapsed ka üles; `Erkas varakuld `päivägä `rinnu; `herkaga `lapsed kell o juo kuus Kuu; sa õled `ninda laisk et `tahtuses `tõrvasse `suitsu `perse `lassa, siis ehk `erkad Lüg; [läänetuul] vei `uopis Agaja `nurga taha ku `erkäsimmö üless [paadis] Vai; nüid `eŕkäväd magamass; eräsin jo esimese kuke laalu ajal üles; ku üles `ergän, ei tule enäm uni; mina ei õles eränud, kuda sa eräsid Kod; mil aal sa ergassid Pal
2. fig Peräst vast `herkas (taipas), ku oli juo `toise `piirist üle mend `heinä `niitäjes Kuu; sie `erkas `mulle `miele (meenus) VNg; ovost `piitsaga lüöd, siis `erkab kõhe Lüg; lilled keväde `eŕkäväd Kod; Mina põle kellegi erganud (usklikuks saanud) ing MMg
esimest esimest Var Mih Khn Aud PJg Hää Hag JJn Trm, ‑ist VNg
1. esmalt; esimesena esimest oli kaks inimest kuh́a `otsas, pärast üks; esimest näd (vaenuköis) läksid sis sedasi, pikalt, ja siss lõid laiale Aud; räägiti kuidas see kool on kõege esimest `siia asutud PJg; `katsus kohe esimest, et ta `kaloo·si sai JJn
2. esimest korda mina nägin esimist vast `moisas neid (rehepeksumasinaid) VNg; `võtsi esimest alles `toitu Var; Eele `mindi `oostõga esimest üle mere Khn; Kaariti esimest läbi ja teist ka, kudas `villa `oĺli või `aega jakkus Hää; nüid mina esimest tulin arsti `juure JJn; Sial saana ehituse juures nägin esimest kuda käsitsi laudu lõigati Trm
Vrd esimeseks
et1 et üld (ät, εt Khk Mus Pöi; õt Plv Se; lausefoneetiliselt t); konj (kuulub sag ühendsidesõnade koosseisu, tähendusfunktsioonid pole alati selged)
Tähendusrühmad: I. põimlauses
1. aluslauses
2. öeldistäitelauses
3. täiendlauses
4. sihitislauses
5. kaudses või siirdkõnes a. hrl saatesõnaks ütlemist või mõtlemist märkiv verb b. saatesõna märgib kõnelemise või mõtlemisega kaasnevat tegevust c. ütlemist või mõtlemist märkiv saatesõna on juurdemõeldav
6. sõltuvusmääruslauses
7. kvantumilauses
8. viisilauses
9. kvantumi- ja viisilausete piirijuhtumeil
10. vastandavas kõrvutuslauses
11. põhjuslauses
12. otstarbelauses
13. mööndlauses
14. tagajärjelauses
15. tingimuslausesII. alustab iseseisvaid, sag elliptilisi fraase a. konstateering, kahetsus, etteheide, imestus; b. soov, käsk; c. keeld, ähvardus, sajatusIII. lause lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavaltIV. hrl fakultatiivse täiteelemendina a. fraasi sissejuhatava abisõnana b. alustab fraasi, mis piirab või täpsustab eelnevat väidet c. välj ebamäärasust või oletust d. rõhutab vastandavat seost I. (põimlauses) 1. (aluslauses) Ei esi`otsa `paistundigi, et sie `lougas `ninda sügäv oli; [kui kaugemal oli hele taevas] siis oli `selge et jääd on siel mere `keskel `sendä küll Kuu; Tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies IisR; midä `kumma sie on et nämäd kotta eiväd tule Vai; See on nii ea, et tulite Pöi; vahest oo koa küll olnd, et uśs oo `põldus, et laseb orase maha Mar; et nad (lehmad) ise tulavad kojo, ei seda põle `ühti Vig; ia küll et ulu all saab `olla; siis see oli vana`eitede rohi, et `ańti iiri sitta `sisse Ann; egä `koski ei õle et laud on eden muku sü̬ü̬ Kod; olli mõnikõrd jaa et tulli [lihale] nagu alb maik manu või Pst; siss om `kindel et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; nüid om täl `tervuss jälle veedike paremb, paśtab et saab iki elulu̬u̬m Puh; tu̬u̬ om ää et ta saab iks ilma tõese abita ärä elädä Nõo; vanast oĺl pruugiss tu̬u̬ et vanõmballõ pojalõ `ańti talu Har; är iks tunnuss, et targa esä tütäŕ om Vas
2. (öeldistäitelauses) Nee olid söhused ät söhussi ma‿p taha mette Khk; mis‿sa oled isi niisuke, et teśt sind `naervad Mär; asi nihuke, et `kauge se `viimine on Juu; siis `oĺli saabas nisuke et võisid käiä KJn; si̬i̬ (aganaleib) olli sihante ollu, et tulege es tohi manu minnä Pst; miul üits kana `ommegi, aga nisuke et, pesä ei oia ja, `kange `pi̬i̬tmä Nõo; ja siss [kivi] küĺlet oĺli nii et, `sinnä‿s saa ka `pääle eedätä TMr; egä om sääl tii pääl sääräne, et ei kanna ei murraʔ Har; ma olõ sääne et, panõ˽vai terä `salvõ, `rammu ei lääʔ Rõu; üt́s innemuśtinõ jutt oĺl õt üt́s vanamiiśs oĺl `veiga rikaśs Se
3. (täiendlauses) lubati `tiedos `anda et `milla tulevad Lüg; [härral] tuli `jällä tuur et `peksada [kedagi] Jõh; sie `muodi oli et ikkunalle ei `tohtind `kardino `pulma ajal `panna Vai; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; rehes o sösune leitse, et ninase hakkab Phl; kus [ta] sõda `aega annab, et lehma `karja lähäd Kul; kuule see oo nihuke va läterdis et las aga `olla Mär; Jah ja `aamen, si̬i̬ on kinnituseks, et olgu nõnda Hää; oli see `siadus kohe, et `vastla saab ua suppi ja sia `jalgu Ann; tuli käsk et tiomi̬i̬s ja vaim `väĺjä Kod; obusel oli paha viga et näris ohjad `kat́ki Pal; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; serände irm, et karva tõseva `püśti Ran; säräne `aiguss om, et ta väristäss minnu nigu vanaajonõ aĺl Võn; ja ma võt́i tu̬u̬ (tütre) henele naasõss, tu̬u̬n mõttõn et ma˽saa sulasõ `orjusõst vahest vallalõ Har; a ma olõ saanu˽`sääńtsiid `pauka, et pää kõlisass Vas
4. (sihitislauses) Elutumad `liikuvad (öeld, kui esemed iseenesest kuskilt kukuvad), tähendab et saab `kustagi `surre sanumi; Et mes `sulle heneläs hüä, sidä tie `toisile Kuu; [naine] `kuulo, et laps ei `engä enemb Vai; eks sa kirjuta et ma ela veel Muh; vaada, et sa pahandust ei tee Rei; nägi jah et parandast `mõrdo Mar; Söömaajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil, sis ti̬i̬, et põllu päl saad Hää; isa `uskus et paenakas käib peal Jür; näed et messugune taud one tänävuade õõnapitel Kod; `oĺli kuulda et ikki mehed oĺlid [õitsilised] Vil; mi̬i̬s saanu täädä, et raha `ot́sme tullass Krk; mia `kulle‿t kõik läävä [laadale] Puh; kae et sa ruttu tagasi tulet, et sa paĺlu `aiga ei viidä Nõo; noh `tunse ärä joba et viimäne aig oĺl [sünnitada] Ote; tu̬u̬d nimä˽`tahtavaʔ, et nimä˽vi̬i̬l uma maa tagasi saasiʔ; no˽tütär, kas sa siss tu̬u̬t paĺluss panõt et sa mul avitat `lihti võttaʔ Har; ei tiiä nüüd et kas ta rago sõ̭ss puud vai Plv; latsõ˽saĺlika ai õt milless ma kõ̭gõ käse Se
5. (kaudses või siirdkõnes) a. (hrl saatesõnaks ütlemist või mõtlemist märkiv verb) `ehtu `süömäajal siis `rääkind et jaa tämä nähnd `tonti Kuu; isä ütel ikke oma pojale - - et no poig et, et nüüd akka siis naist võttama et meil on ikke inimist vaja ka, et kas on sul `pruuti ka vahitud Lüg; No näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama Jõh; Vanasti `ööti, ät aŋŋerjas kεib `erne`pöldus `öösse Khk; Siis papp küsin ka. Et kudas see kerst nii lühike on? Et see oli jo suur pitk mees ikka Krj; ma `keelsin tätä, et mis sa `jaurad nende raamatutega Vig; surnuaja `juurdes `öeldi [surmast], et liiva annus Vän; siis poisid `käskind seda vaestlast, et tie `aigeks ennast JMd; `mõtlesin, et Jaań `mõtleb, et nüid sul nii suur valu Ann; nõnna äralik `ütlemine, et maga kohe kui auk maa `sisse vaeob VMr; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] et, Juku ja Juku; tämä paluma et, ärä `viska Kod; kui ammas ää mureneb, siis `üeldasse, et konts on veel sees Ksi; mi̬i̬s olli `ki̬i̬len küll, et ärä kellekil ütelte Krk; `poiske `kirsnu, et ärge lööge Ran; naene sõõmass [soldatist] mi̬i̬st et, vana sõda Nõo; [kalkun] `rü̬ü̬ḱse iks et kuĺo, kuĺo, kuĺo Kan; kaupmiiśs küüsüss, et mis sa kaet taad väist Krl; luigõl üteldäss õt tulõ lumi takah õ̭nnõ, kurõʔ, õt sõ̭ss tulõva hallaʔ Plv; Kośa˽siss kõ̭nõlevva, õt rahvass õks kõ̭nõlõss, õt sul tütäŕ `höste näe ei Se; timä üteĺ nii, et ma süü üs kõ̭õ̭ päävä; vanarahvass tiiä äs miä um `d́eśtjin ni `jehtar, nimä kut́siʔ et vago Lut b. (saatesõna märgib kõnelemise või mõtlemisega kaasnevat tegevust) vahiti lapsel jaa et kas kaks `püörandaist on et sie saab `vangi VNg; `viimaks `istusime kohe maha et no küll on ull RakR; siis läks et `mõisi ikke võttab minuda; Isä tuli kodo, et kus poiss on Lüg; mie imestäsin, et üväd pabud `oldi, et nüüd `ninda vähä `tuldi `vällä Vai; ükskord ema ja isa pidand nõu kahekesi, et `üösse `valvama akata, et kas `kiegi ei käi `poega `vaevamas JMd; poisike käis, et tule tema kodu mõneks päävaks; nut́tis siin kahe saana vahel, et mina ei `julge üksi `olla Ann; üpand ise `merde, ujund läbi et te piate järel tulema VMr; kutsuti mehi, et `aitate sia ära tappa Lai; [poisikesed täkuruunaja kartusel] `ju̬u̬sknuve kiḱk si̬i̬ aig et kas ta võtt [kinni] Hel; mina naarin et, ooh, mina jõvvan nüt sedä (saladust) pidäda TMr; `Peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokko, et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene, et matamõ timä õigõʔ uma kulu päält vi̬i̬l ärʔ kah Räp c. (ütlemist või mõtlemist märkiv saatesõna on juurdemõeldav) No mehed `estest ei tõhi enamb `vankri ligigi `menna, a `kirjaja, et `menga aga `julgest, et ei nied mehed tie `teile midagi paha Jõh; suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; mõisa mehed panid obuselle saba `alla nõgekseid, et tegime ergutest Jür; mua lammastel oli [sarved] et `sarvedega `oinad VMr; tegi võid, mina et `jõudu Iis; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess, et ärä magatud käsi Kod; kes ästi `norskab, et: `tõmmab `paksu kohe Ksi; no sääl me ligidäl om jälle, üt́s talu. ja siss [räägiti], et, tollel om puuk ollu; siss `aeti kõik latset üless et tulge nüid `voŕste tegemä TMr
6. (sõltuvusmääruslauses) no eks vanames saand aru et oma poig oli Kuu; kes sellega `õigeks saab, et ta maja sees kükitab Muh; Koeral koera `ambad. Si̬i̬ käib selle `kohta, et `seukest `kurja inimest ei tohe äritada Hää; natuke `puudus, et oleks outu `alla jäänd VJg; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; oia et `siśse ei sata sinna `älvede Ran; nimä ei˽tii˽`tu̬u̬ga˽tegemistki, et nimä˽ka˽tulõva˽ja˽`nõudavaʔ Har; ma‿s panõ˽tu̬u̬st täheligi, et kos munaʔ jäivä et Plv
7. (kvantumilauses) suvel sai viel nii`palju kalu et kala`unnigud olid kohe maa pääl. `ruogi nii et `sormed olid kaik `paistes ja nahata Kuu; küll säl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; saim sii nii `kougele, et tulim `seie `sisse (majja elama) Ans; täna o nii `kange pala, ät üsna äretab Mus; maribud oo nõnna täis et ühna `nõrkuvad; `varsti tuleb nõnna `vihma et kole Muh; ahvenad oln mütu `aastad kadun, et üks äi ole oln Phl; `sõnna `maale jõund et‿tä äbi εnäm ei tunne Mar; tämä on juba nii kole valu et valu kohe Kul; nda märg, et üsä nõrisõb Khn; vahel oli lumi oli nii et et et mine üle pea `sisse Hag; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid Juu; [seeliku] all ei old enam, kui et `pańdi se seelik `seĺga Kos; sel aal kui ma tiul käisin siis neid (metshanesid) oli Kallavere väĺlal et ime JõeK; [ta] `naeris kas et `oedis `kõhtu `kinni Amb; `kuhja tõmmati nõnna paĺlu [alt] `lahti, et tikud näha on Trm; niskene kõva sinine et `irmus Lai; [mära] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; siande ahne kah, et rääbiss kokku kikk Trv; siss ant tal varantust `kulda ja õbet, et laev tublist täis Krk; oless ta `annu `niigi paĺlu, et `ümbre sõrme `mähki Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu `käega `kinni võtta Kam; parass ahi, et tä‿s kõrvõta Ote; Tu̬u̬ (vesi) oĺl `endä häste˽kumb, et palut́; `tahtsõ nii juuaʔ, et läbi rät́i nulga immitsi vett lehma jalaasõmast; tan sõ̭an tet́ti kül˽nii ilma armulda tü̬ü̬d et, jummaĺ `hoitkuʔ Har; noh teil saa nüüt suvi `väega hää et, et oi Plv; Taa (mees) om nii kangõkaal et hoiaʔ Vas; ni paĺlo `ahnõhe ja näĺätsehe sei tuud `kiislat [käega] õt es läpe˽`luitsat `u̬u̬taʔ Se|| `pisku pεεlt, et es jää ala; karva pεεlt et es lehe `auku Khk
8. (viisilauses) Mes sa `siprad siel, et eit saa ega `saaki viel `verku `terveks Kuu; eks `ennevanasti ka ikka olid [rätsepad]. ega `siiski old et ei old RakR; midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid Lüg; seppä takko `otsite, `ninda‿t jääb `paksemast Vai; kes sedised `epsam ning ette asjad inimesed `tahtsid olla, et tal kägisevad `saapad vöi kiŋŋad Jäm; See on ikka änamast jäust et kui - - vihma kaśs karjub siis on vihm `lahti Krj; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt kohejoonega Mar; Olgu küll, et majal oo ia elada, aga kodu ikki kõege parem Tor; `seĺtsis sai vaelt [sõnnikut] vidada nii et teene `aitas teesel vidada Pee; oli õma elämine kõik et parem ei või `õllagi; aja kerves üles, et aja kuumass ja tao terä õhukesess Kod; nüid on nõnna säädetud et [tule]lõõsk `väĺla ei tule Äks; ja siis oĺli sedävisi et säl (püstkojas) sis keedeti KJn; [kootud jakid vammuse all] oĺlid sedäsi et poolest saadik oĺlid Vil; Seidse-ka˛eksa `aastat vihma kähen ollu, oless vi̬i̬l et varju all (pehkinud puust) Trv; [angervaksaga värvimisel lehed] `aeti sülege patta ja keedeti ärä, et li̬i̬ḿ ästi paks om Hel; olgu pähle et ta vana om; tennu [surikleit] nii nigu eluinimesele tetäss, aga mitte et koolule; mia tulli ärä ilma et ma `poiga es `näeginä Nõo; tu‿m neile nii sugulõnõ, et neide esä oĺl Mari unu San; keväjelt maa om kihtine, siss ei võiʔ nii maa pääl lammõdaʔ et suu `vasta maad panõt; võta kirvõss ja naka tahuvamma, ilma et sõna`lausumist ei olõʔ; naʔ hiireʔ (haigus) omma nii et lihm `t́siplõss Har; [tatrapuder] oĺ havvutõt, õt väega hää oĺ olnuʔ Plv
9. (kvantumi- ja viisilausete piirijuhtumeil) `kuonal poles et särises kohe VNg; õhu rattas on mõnedes majades `korstna sies, käib et kõrin taga; sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali Lüg; koer veab et jalad üsna `tangis Jäm; Valetab teise näu täis, et `aitab Pöi; tüdrik kedran takku et okk ühna ulun Muh; `ühte `inge `patrab et vahet ei ole; karib nõnna, et kas ing seest `vällä minemas Mar; sõitnd ikka naa et obu `kuumas `vahtus Kir; aga küll ta nut́tis, nõnna et ime oli kohe Juu; ta (põder) lüeb kohe nõnda, et puu killutab KuuK; las joksevad et muda `lendab; `kiskus neid `vindusi küĺlest et (nii et) kõveras JJn; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; kevade õppisivad siin n‿et piad `tossasivad VMr; lasi püśsist et käraki; lasi `püssi et `põmdi; [vikat] `leikas et nahinal Kad; joosi nõnda, et engest pańds `kinni Krk; pańd `ju̬u̬śkma, et jala es putu maa `küĺge Kam; [varss] siss ju̬u̬śk et kabja plakin oĺ ennedä Har
10. (vastandavas kõrvutuslauses) Sen asemel et [halva] `lapse `valmis tegid, tehnd parem kubu agu Kuu; selle asemele, et teda karistada, annab ta taale veel `öigust; selle asemel et varasta, ta oleks vöind jo küsida Jäm; tolle asemel et Täkule `minnä, ta‿less võenu siiä tulla Nõo
11. (põhjuslauses) `Sendäp‿se `tütrik oli nii `kärme, et oli `mieli `miestä `saada Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega et sais `valmis VNg; tühi ei anna äbenedä. [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä; ei `täidind `müiä [kartuleid], et‿ku `lähväd `kallimast Lüg; Sie õli senest paha, et sepp ei saand `ääsi `juures `lõõtsa ise `tõmbada Jõh; `ninda pabil tuli üvä miel, et `köster `oskas üväst `rääki Vai; pidi `mööda `pääva paet `ümber `pöördud `saama et parem öńn olevad Pha; sii jo külitse rukki kõik vagude `peale, et vesi ää ei võta Aud; ju sis nad (pererahvas) ike [püüdsid austada tõnnivakka] nii et loomad surid nendel ju PJg; `võt́sin toedu kottu `juure, et ma jään `öösiks `senna HMd; meil ikka olid vel `akned ies et me nägime [valgust] Kos; saa `siiski vel sõimata et oled laisk; eks sellepärast ole siis saananaine et ega sul põle üiri`maksmest Pee; ja‿t peremi̬i̬s vana Nikalai `aegne soldat õli, siis sae kroonu paiukad Kod; `vastla pääval koa ei tehnud tü̬ü̬d, et tõrva pisarad lähvad linade `sisse Pal; kui `vihma sadas, siss tuĺli `rohkem lina kakku, sellest et siis oĺli `aega SJn; mehed oĺd iki `julgemad et kui, suitsu ais juures on sis uśs `kartma sedä Kõp; si̬i̬ (kotikangas) `koetass toemine, et ta om kõvemb `seismä Trv; täl om `jõudu külländ, selleperäst et tä äste `süvvä saab Nõo; nüt meil ike nahatäis tuleb et `meie oleme maha `aanu [uriinipoti ahjuservalt] TMr; sulahanõ ei taha `täämbä `tü̬ü̬hhe minnä, sest et `täämbä om pühäpäiv Har; uma poig `istõ kõ̭gõ imä pähidse man, et niä˽lasõ õi˽näǵemällä˽kooldaʔ Vas; selle mindäss kerikolõ et `paatõrd `pallõma; `vihmreʔ ummaʔ kuusidsõʔ selle et umma˽`kergebäʔ; et külmänü˽s ärʔ, vaja nappagaʔ kińniʔ `köütäʔ Lut
12. (otstarbelauses) kui kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni, et üht `tilkagi [vett] pääle ei tule Vai; kui aŋŋerud `püitakse, panevad sirbaki `alla, ät kala `mõrtsi läheb Pöi; [saani] kori oli selle `taŕvis, et [hobune] lund `peale ei loobi Mär; korgitsen oo et pudelid `lahti `keerda Vig; obose raua `sisse soab toĺlid keeratud, et obone ei libise Juu; anna `aega selleks, et soab paramini teha Kos; sai kõik [villad] segamine kruasitud, et ei jää `triipu, et kangas tuli ühetasane VMr; tähed on `noodadel, et `õigest vedada Trm; kerves on pandud pruudi sängi `alla pulma aal, et siis tuleb poeg Kod; nurme `pääle iki ülesse `aeti roovik `kõrgese, et [jaani]tuli nätä oli Trv; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää Ran; ma jäti minev`aasta `lamba tolle tarviss, et siss om mul ka elulu̬u̬m Nõo; peräst andass `rahvalõ käsk `mõisast viinavoori päleʔ minnäʔ, et `viinu viiäʔ `Pihkvalõ Krl; iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ Lut
13. (mööndlauses) ehkki, kuigi, olgugi et läks valat ja mere `puole sield (rannalt) ja et oli küll o·kke˛aani üle käünd Kuu; et küll on `tuiskand, aga obusejalg `tunneb tied VNg; Ega kana igakõrd mune, et kaagatab (alati ei täideta lubadust) Lüg; et näväd (esiisad) ei õld `kuolis käind aga näväd õlid `muidu `targad mehed Jõh; sii `sakslased olid, et sa‿s möista küll keelt, ikka sai räägitud Khk; ma soa `siiskid `rohtu ää vötta (kitkuda) et küll vörk ees on Vll; ega sest põle `õhta et vidune oo Muh; ma ei ole mitte seal keind et ta küll on meist üsna ligidal Rid; marjad `maksis ikke ää, et ta ei and kaĺlist raha Ann; Et neid veskid küll kaunis tihti õli, aga ikkagi nad ei jõudnud niipalju teha kui vaja õli Trm; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb (sureb) Plt; vanaemä `oĺli küll siuke tark inime - - ilma et temä kooliski on `kuśkil käind KJn; tal om `päevi küllät, et ta esi `seantse vähikse kasuge Krk; et varass mu küll `puhtass tei, aga nüid om mul `kõiki külländ Nõo; et sul esä vällä˽`ku̬u̬li, imä õks eläss vi̬i̬l; et külh `vihma sattõ, maa õks om kuiv Har; Et küll kehväst `sü̬ü̬de, `sõ̭sske oĺl reńdi `masmisega õ̭ks `väega˽suuŕ hädä Räp
14. (tagajärjelauses) pime kui kott ei nää et `torka `silmä; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; ah! midä me neid `tuurasi viel akkamo rege panema et, tülist Vai; kajakad tulevad `maale, et nüid akkab `vihma sadama KuuK; kui kuusk kolmat kord `pillab okkaid et siis laguneb lumi Amb; [kangas] pidi olema lõdvem et ta villale läks JJn; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; mis mul nüid olli, et ma maha satti Krk
15. (tingimuslauses) ta (lehm) ika `lahti on, εt ta ika lüpsab Jaa; mis ta (lehm) peaks seal nõletama et‿eb `oska `süia mitte Muh; See pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; et oleks `kõrgemast soost ammetmes, aga et alvast soost - - siis on südamed täis Juu; oleks et `järsku istud, siis on aeg pikk; ma jätaksin ta (siili) `siia, kui et koer ei võtaks (murraks) teda; siis akkabki kudumine `piale. et [kangas] on niies ja suas ja sõĺmitud ära JJn; kos nemä olli, et na `räimi är es tu̬u̬ Krk; tõru om `säändene, et ku˽käe `küĺge jääss, siss ei jõua änt är˽puhastõdõ˽tidä San; mi˽ka˽suka (sinuga) lännüʔ et `lastuʔ [taevasse]; et `lasknuʔ, ma ka lännüʔ Lut II. (alustab iseseisvaid, sag elliptilisi fraase) a. (konstateering, kahetsus, etteheide, imestus) Et‿se käsi ka `ninda hüppiss [kirjutamisel] Kuu; piim `aeti läbi masinast ja `sellest `tehti vast suppi. et sa said `roesast `piimast! [seda ei olnud] Hlj; pani minu `kuondla ka polema, et ei pand tuba polema VNg; `Naised on `irmus kädistajad nigu arakad. Et seda vada neil ka `jätkub IisR; Et keela-kaitse küll, niid oo vassikad jälle koplist välja tulnd ning otse kaapsu Kaa; mina pidin kõik `tiadma. tegema, et perenaene oleks koa tüdrukud õpetand Hag; seal on üks tokk, `viska ta `siia! [kui tokk antakse kätte, ütleb keelejuht] et annad kohe kätte; [tanguteradest] et on sińakas. kas nii vähä seda kett on kooritud või millest see tuleb JJn; sa tulid mulle ette. et sina tuled minu luamusse `sisse ajama (noota sisse laskma) Kod; `ossa lit́s, paigal jäänü veli! et tuńn o paigal jäänü (seisma jäänud kellast) Krk b. (soov, käsk) oh, et mette södasid tule εnd Käi; et anna `aega Rei; et lasõ kui tahad Khn; et sa menema saad siit Iis; et tule ette, poiss Kod; et kae sa poiśs, mine sa ruttu Har c. (keeld, ähvardus, sajatus) et sa kaud siit, et ma sinu enämb siit ei nää Kuu; et seda teist `korda änam ede‿p tule Jäm; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; tooge ta ää tuppa, et mitte ei lase küĺmetada ega küĺma kää `olla Juu; et‿sa mul `jälle `aigeks ei jää Plt; et sa mul siin jälle ei võĺsi KJn; Et sa ei naarass [teise inimese teguviisi] Trv; et sinno `maakõnõ kannu‿s inäp Lut III. (lause lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt) ja siis vask`ussid, nied olid old viel nii `irmus `mürgised et Kuu; nda kena veel `istuda‿t Khk; se moa on `söukse parga all et Jaa; seal `öetse nii riieldavad ja raageldavad et Muh; vahest oo ruki [rukkililli] nii täis et Mar; ja nii ilus kollane lõng sai naa et [kaselehtedega värvides] Kir; kis ikka `vahva `leikaja on, `leikab ikka nii paĺlu kohe et et Hag; täna lõõna sõi nii vähä et Amb; pala rehetuba nii et JJn; villad [värvi] `sisse, sai nii kõva sinine et Trm; `rahkle nendega (lastega) nõnna et Pil; pühavase pääva ollin nii `voodis et SJn; siäl um nii illoś liin et Vas|| mõni kõrd oo naĺjajutt. siis naaravad et kas Kod IV. (hrl fakultatiivse täiteelemendina) a. (fraasi sissejuhatava abisõnana) Et kui see vana Rotsi Jaen oli ää surn, et siis `iilased varastan selle aidast ää, `mötlen sea olavad; Et sa parakust arm jah, kui poleks neid va `ussisi olavad mis siis oleks sui viga `metsas `käia Krj; [taibates, millest on jutt] ahsoo·, jah et kurat lõi lappi lauaga `vasta `seĺga kubjale JJn; [mis peigmehe emale anti] ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Nii et kaśsil on neli `jalga SJn; tu̬u̬d su̬u̬lvett keedä et sõ̭ss, panõ˽su̬u̬l `sisse jah Plv; et siss lehm ḱulʔ oĺl üülnüʔ, et elo ḱul om hää Se b. (alustab fraasi, mis piirab või täpsustab eelnevat väidet) ega sis sie koht - - `toitand jo, `ainult et, et kolud olid maas, et ei old `tarvis `ühte`puhku neid `kaasas `kanda RakR; `muudku et sööb ja lakob Mar; ei tea, mis‿se tähendab, niipaĺlu et ma kuulnd olen Mär; kasteein on `süödav ein, niipaĺlu et noorelt ära `niita Sim; minä, vana inimene, muku‿t õlen; muku‿t kohe tämä aśja paneb, siäl `seisku Kod; ainult et sinnäʔ vaja minnäʔ Urv c. (välj teat ebamäärasust või oletust) Vanasti oli neid `vargusi et ösna pailu; Nuudid olid ka `nääripoistel kää, kes `kuskil `pöhkus et magas sellele `anti `nuuti; Neid pardi `poegi‿s saa et `nalja käde `öhti Krj; nüid nad ei viitsigi kududa, et mis sial `viitsida on ta käib [tööl] Pee; [turba] labidas oli‿s nii pikk - - nii et ta lõi et iga kord `turba `laiuse Rak; no nüid on mul, oma `arvamise järele et põline koht; mõni akkas [heinale] `enne `jaani, mõni tegi et jaani `eina Äks d. (rõhutab vastandavat seost) `aukud[e] [jäässe] `raiumine ei ole midägi tüö - - aga et se `külmä Vai; muedu jõuaks ära `käia veel, aga et jalad `aiged Tür; sial (jutustatud loos) `miski `tähtis ei ole, aga et nisukesi `juhtumisi on Koe; ega ta (poolivokk) `teistmodi ei old aga‿t nesuke vanemb [vokk] VMr; mine magama aga et te minu ei erätä Kod
igäväne igävä|ne Plv Räp Se/iǵ-/ Lut/ji-/, g -se Kuu Kod; igäväi|ne g -se Vai
1. igavesti kestev, püsiv nied `asjad on igäväised Vai; asi oo nõnna kõva et, igäväne kõhe; ni̬i̬d vanausu `siädused, kestäväd põlvess põlveni vaśt, ja igäväse ajani Kod|| pärast surma jätkuv igäväne elo Kod; är lät́s jigäväiste `jello (suri) Lut
2. (intensiteedisõnana) päris, täiesti, väga; hiigla-, tohutu kui siis merepuold tuul on, siis tegeb igäväsed [jää] `krunnid Kuu; inimene teeb ise enele igäväse õnnetuse; igäväne ärä `koltunud apu köŕt Kod; aga sõ̭ss tulnuʔ üts igäväne suuŕ must härg Plv; mis‿sä videlet, igäväne loogõruśs Räp
3. (hüüatustes; sõim) oh sa igäväne aig nüüd vast Kuu; iǵäväne tõbrass ~ t́siga Se
Vrd igavene
ihkama2 `ihkama, ihata igama, kestma si̬i̬ (nõu) `ihkab vaśt minu pääväd küll ärä Kod
hiir1 iir g iire Sa Hi(h- Phl) L K I hv M, T(g ‑õ San), iiri spor S L Ha , Pil Trv; iiŕ g iire M V(h‑); eiŕ, eir g eire, pl iiriʔ Lei; `iir(e) g ‑e R(h- Kuu) (hiirt märkivana kohati uuem sõna – S, spor L Ha, T V)
1. hiir; hiiretaoline olend [kass] koe `juokseb `sinne, kus `enne on iird saand Jõe; ei tea kas oli rotta vai oli iir Vai; suured iirid (rotid) on sügise nabrade all Pha; `palju `iiresid, `iirdel tuleb `mürki `anda Käi; nee punase seĺlägä, öödid seĺläs, nee oo iirid, põllal eläväd Vig; enne olid rotid kõik. nüid `ütlevad iiris vähämid Kir; teine oo aĺl, teine pruun iir. [kass] `pruuni iirt ei söö Kse; kaśs mäńgib suure einarit́sikidega `jusku iirtega Saa; äkilene `aigus ‑ ‑ [lehmale anti] iiri sitta ja lehma `piima ja seina vahelt teri, mis oli ravamisega jäänd ja püśsi`rohtu JJn; iire listitud vili VMr; kui paĺju `iiri on, siis tuleb näĺja `aasta Iis; iirte aagud; kat́t käib `aita iirile; küitselg iir kis kot́ta lõhub Kod; olete aeda viĺläst nõnda `puhtass viind, et ei ole änäm iirel ka `süiä Vil; iire elävä urun Trv; ku iire rõugu `pääle teeve pesä, siss tule õhuke tali, ku iire `paeve sügävess, tali tule külm Krk; Verevin om kõik rotid, suured ja `väikset, nüid vaśt noorõmbat kudsuva kah iires Ran; hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ Vas; [mesipuul] ku oĺl suuŕ mulk, tsusate `sisse kuusõ ossakõnõ, hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; suuŕ hiiŕ lehmä säläst aja `karvu ja `lambal `villu Se; `lindaja hiiŕ (nahkhiir); lammõsko‿iʔ hiireh (hiirvaikselt) Lut|| `hiiri `püüd́mä (ringmäng, kus ringi sees asuvat mängijat – hiirt – püüab kätte saada väljaspool ringi asuv mängija – kass) Se
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Suges pää ja lettis `iuksed õli kõhe ku `iiresaba taga [vanal naisel] Lüg; Elu ia nigu `iirel `viĺja `salves IisR; `justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta Vai; pisiksed tilloksed nago iirikõrvad lammastel Mar; nõnna pienikesed porgandid ku iiresabad Kod; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil (valutab veidi ja süda on paha) Plt; [mära] sai ilusid `varssasi, nigu iirid olid, `siuksed aĺlid, mustad jut́id seĺlas Pil; [porgandid] peenikse nagu iire ännäkse Krk; küll täl om ilusa peenikese `amba nigu iire `amba; rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun, elä nigu vana iir jälle Nõo; ma tuĺli siiä˽ku hiiŕ lausa pääle, mis ma siist saanu olõ, puha tü̬ü̬ ja vaiv; [mõni inimene] taa‿m võhl nigu hiiŕ Vas| (puhkevaist lehepungadest) `pissed lehed nagu iire kõrvad Tõs; kasel `veiksed lehed nagu iirekõrvad Kod; kase lehe om iire kõrva suurutse Krk; puu lehe ommaʔ jo iire kõrva suuru Krl; mõtsah jo lehekäne hiirekõrva suuruʔ Se b. (mõistatused) üks iir ja kaks saba, `pastel king ja `paelad taga = pastel Jõe; `iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad Lüg; Kera ees, ora taga, iire`kelder `keskel = kaśs Mus; Iir lääb `auku, saba jääb `väĺla = võti lukuaugus; Üks iir, kaks saba, vana pastel, paelad taga = pastel; Üks iir, kaks `ända = pastel Han; iir lääp `urgu, kaits kuĺlust om kaalan = mehe suguelund Krk; Kerä iin ors takan iire keller keskel Urv c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Ega hiir `vilja`kuhja ala ära ei sure; Ega `hiirigi sure `vilja`salve; Tänä sai `mustika suppi, neh sai `hiire `korvast ärä (esimest korda maitsta); `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg (kuulujutt paisub rahvasuus) Kuu; Iir on mend sitta`kuormaga läbi, jättäs `mulgu `lahti (hammaste väljalangemisel on suhu tekkinud tühik) Lüg; jumal on iirid luon, aga ega ta põle kiiret luon Ris; aista õige iire oru siis suad targema aru VJg; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk (mäng) Se; hiireʔ `piidsväʔ `hiussin, täiʔ `haukvaʔ habõnin (vaesest inimesest) Lut| Midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo Lüg; Mis iirdel viga pidu pidada, kui `kassi põle kodu Han; Mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv| Magaja kaśsi suhu iir ei joose Hää; ega iir magaja suhu ei joose Ann; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ega magaja kassi `perse `iiri ei joose Hls; ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; laisalõ kaśsilõ joosõ õi hiiŕ `suuhtõ Se| (mahajäetud elukohast, tuisanud teest jne) Ei siit pääse läbi iir ega aragas Kuu; Majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil IisR; pole sii iir ega arakas kεind Khk; sealt saa `keegi `sesse, iir egä arakas Mar; [tee] nõnda `ummi, et iire `jäĺge es ole ehen; si̬i̬ maja om iirte üpäte ja `kasse karate Krk| minul ei õle küll `üste iirt egä arakad (mingit varandust) Kod; edimen saa iki iirtel arakil (ebaõnnestunud tööst); põld om `põuden, ei ole iirtel egä arakidel midägi `saia Krk; Ei hiirt ei harakat, kõ̭ik vakka Räp
3. hiirt meenutav moodustis (hrl näol) Laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm) Lüg; Mehel oli iir mis iir näu pial ‑ ‑ Ema kui oli `raske`jalgane, nägi iirt ja `ehmatas ja vot `süńnitaski `iirega `lapse IisR; Iiremärk (karvane laik nahal) Hää
4. hrl pl kõva tükk lihas või rasvas rasva iirid, neid on looma `rasvade sihes, allid natused ‑ ‑ nee `loodud `rasvade `sisse Khk; soolikide seen omma˽ka iireʔ; `hõelass rasvass `pańti rasva hiireʔ. rasva hiireʔ omma˽säärtse˽sinidse˽juṕiʔ Urv
5. (tikand) [särgivärvlil] `üüti iire tieradad, siis nisukesed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad
hilja1 iĺja (ilja) Sa Muh Rid Mär Var Tõs Khn KPõ I Plt; iĺjä Tõs Kod; `ilja R(‑ä Vai) ? Jäm Ans Hi JõeK Amb(ls), h- Kuu Phl; `iĺja Hlj IisR SaLä JõeK Iis Trm Kod; iĺla Khk Kär Kaa PäPõ Ha Tür Plt, ‑ä Rid KJn Trv Ran; `iĺla spor , Ris Juu Amb VlPõ Hls, ‑ä KJn Trv Krk; illa spor , PJg spor Ha
1. hilja; ant vara Paremb `hilja kui ei `millalgi Kuu; `ilja on, aga ei `jaksand `tulla varemb Vai; Kus sa nii ilja änam lihad, teised magamas Pöi; kana paneb vara magama. inimest panevad `ilja Käi; nee o eenälest, kis muud na iĺla köib Vig; tänabu akkas rohi illa `kasvama Ris; sügise on ilja `kangesti viljad viel väĺlal Hag; `iĺla kiriku, vara `veskele, soab ruttu tagasi Juu; iĺja`võitu sai `pandud `kartulid maha JJn; mis sa iĺja `öösse kolad siin Lai; ommuku vara ja `õhtu `iĺlä `tõmbass tü̬ü̬ man Krk; hilja peale ~ poole hilja(ks), hiljem(aks) Merel `käüdi ka `aeva `hilja`pääle sügüsül Kuu; `aiga `lähte jo `ilja `pääle VNg; Papil põles `ööse ilja peale veel nii erk tuluke Pöi; tä tuleb illa peal kodo Mar; vili jääb iĺja `puole korjata JMd; rükkid jäed iĺjä `piäle tehä Kod; `rohkemb sügise iĺlä pääle, siss om noid tumedit `ilmu Ran| sügise illa poolt (hilissügisel) Rid Vrd ilda1, hiljaku, iltsõhe || hiline, hilis- `Ütlesime teistel, et oleme iĺlad (hilised) ja piame nüid teistest rutem `niitma Han; nii `kestis see traĺl iĺla `ööni Rap; läksime külasse, olime iĺja `õhtani sial JõeK
2. hiljuti `pikne vast `ilja loi ühe `surneks Jõe; illa oli nähä, kus tä ikke sai siss Mar; `setverdi mõet tuli ilja Kos; ma nüid iĺja veel `eksisin ära Lai; meil olid veel iĺja käärpuud alles Plt; popsi nime tuĺli alles `iĺla SJn; sii olli `iĺlä alle, ku ta siin käüs Krk; hilja aja eest hiljuti tihesti `kurdus lai käis oli, ilja aea eest kεisid [nendega] Khk; ilja aa eest oln seal `nuhtluse sammas Muh; vanasti `kańti `pastlid ‑ ‑ kingad oo illa aea eest tuln Lih; iĺla aja eest oli Vädamu koht alles Ris; alles `iĺla aja‿est ühe neĺlä`kümne `aasta `i̬i̬stki ma oĺlin `võeras pulmas KJn Vrd ilda1, hiljaku, iljalt
hiljasti iĺjasti KuuK; `iljaste Kuu; `hiljast Kuu Phlhiljuti Vast `hiljast tabid sia, juo liha `otsass Kuu; neid (sarju) oli viel iĺjasti siin meie `küinides KuuK
hiljem iĺjem (ilj‑) Khk Muh Var Kos JõeK(`ilj‑) Amb I, iĺl- Kaa Rid Vig Han Mih spor Ha, Pee Äks KJn Vil Hls; iljemb VMr, `i- Lüg
1. hiljem, pärast(poole) ma `jõusin `sinne `iljemb kui sinä Lüg; puu`vaangaid oli koa ennem, iĺlem tulid sauest `vaangad Mih; kui kanarbik `õitses ladvast, siis `tehti rukis iĺjem Amb; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; tuĺlin kiige iĺlem `sü̬ü̬mä Vil Vrd ildam, ilisem, iljamb, iljemal, iljemalt, iljemast2, hiljemini, illema
2. (atribuudina) hilisem nüüd vast `tuissasse üles. sie on siis `iljem inimine Lüg; täna `olli iljem aeg Muh
hiljute iĺjute Khn/‑õ/ Kod, `ilj- spor R(h- Kuu; ‑o- Vai), iĺl- JJnhiljuti kävi vast `hiljute meil Kuu; mu isal oli küinarpuu. sie oli viel iĺlute alles JJn; aŕjuklased õlid vi̬i̬l iĺjute, üks kolmkümmend `uassad tagasi Kod
hiljuti1 iĺjuti (ilj‑) hv S, Mär Kir Var Kos JMd Koe VJg spor I, `ilj- Lüg IisR, iĺl- spor L(‑o‑), Ris Juu JMd spor VlPõ; illoti Marmitte ammu vot mina vast `iljuti `püksisi akkasin `kanma IisR; iljuti kut käis veel `väljas töös Ans; [veski] iĺluti küll alles `joosis, aga nüüd oo võĺl `katki Mih; iĺjuti alles käis meil Koe; `palvemaja `oĺli vi̬i̬l iĺluti alle Vil Vrd hilja1, hiljaaegu, hiljasti, iljati, hiljute
ill|pill küll on vast illpill plika VJg Vrd hellpill
ilmama1 ilmama Jäm Kaa Phl Ksi Lai KJn SJn Pst Hel Nõo Räp, `i- Jõh Kad VJg Nõo(intensiteedisõnana) väga; ilmatu `ilmama suur Jõh; (suur) ilmama mets Phl; sie poiss on vast `ilmama loigaŕt; küll sel mehel on `ilmama `palju nodi Kad; ilmama ilus nu̬u̬r preeli KJn; nigu ilmama müräk Hel; keeletu meeletu, `ilmama tark = pässerm Nõo Vrd ilmamaa, ilmamata
hirre|vigel = hirrehang irre vigel `oĺli vaśt süĺlä piḱkune, otsan ravvast arud. nońdega `aeti irt edesi, kääneti katele poole Ran
hitse itse g `itsme Kaa spor , Sim spor TaPõ(n `itse Ksi Lai), VlPõ M(n idse Krk), `itskme Sim Lai, `itskma San; pl `itsmed hv Lüg Khk, Pai Koe spor I, `itsed Pär Rap, `itsked Lai, `itskeʔ Võn; itseʔ g `it́skme Krl; itsa g `itsme, `itskma, ‑e M(n idsa Hel), `itsma San; idsa g `itskme T(g ‑a Kam Ote, ‑õ Ran Võn, `it́skme Ran TMr Kam, `it́sme Kam), `itsme Krk; (h)idsa g `(h)itskma, `(h)itskmõ V(g `itsmõ Lei, `h- Lut, `itskme Lei; pl `itsmäʔ Lei; n `hitskma Kan); `itskm|ass g ‑a San
1. hitse a. hrl pl külvirinna äärjoon `Enne `külvamist `vääti `itsmed `põllu `pääle Khk; tõmmati üks itse ‑ ‑ enne kui `viĺla küliti Vän; Mõned panevad ka `itsme `mäŕkimise jaos puu oksad püśti Tor; sa ei `oska `itsmeid vedada, `itsmed väga kõverad Koe; küĺvi rind on kahe `itskme vahel Sim; neli veikest `sammu oli kahe `itsme vahet Plt; Mõni ajas aŕkadraga `itsmed `sisse KJn; üits `itsme `veetev ta (õletuust või taskurätt kepi otsas) olli noh, selle `järgi itsat `veeti Pst; veets õle `itsmit sinna (mulla) pääle ‑ ‑ poodets `õlgi peost tükikse `kaupa maha Krk; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit Nõo; Es ole `tõisi `itskmevedäjit käeperäst, siss tõmmaśs külija esi jalanõnaga `itskme Rõn; `hitskmaʔ ommaʔ jo `aeduʔ Har; `hitskmide `vaihhõlõ külvetäss Plv; Minneh vidi hidsand, tagase tullõh küĺv Räp Vrd ite3, its3 || (jutiliselt külvatud viljast) vaada et [külv] `itsmen ei tule Pst; vili om `itsmen ‑ ‑ üits tüḱk om paksult, tõine om ere; si̬i̬ külväp `itsmes, vahe vahel Krk; külvetäss `itskmile (kahelt poolt hitsme peale) vili. vili om `itskmade (keskelt tihedaks) lännu Hel; peĺlässi et, ma ei mõesta [külvata], külvä peräkõrd `itskmede Nõo; kesü om `itskmade külvetü San b. fig (lonkurist) Tulõ joʔ vana hitskmõvitäi Vas; Ku hitskmõajaja Räp; hot́ `hitskmõ vitäigiʔ, a õks miiśs Se
2. külviesi Kui külimees oma itsmega pöllusörva jöudas ja ‑ ‑ tagasi läks, löi ta jalaga itsme äärde mulla sisse märgid, nende järge pidas ta siis teise itsme vahet Kaa; olen külinu mitu itsed Hää; mind `käśti põllupääl `itsme vahet `käima minna ‑ ‑ miu jäĺled oĺlid siss kahe `itsme vahel. itse oĺli ütelda `mi̬i̬ter lai. ät́t külis korraga kahe `itsmel; kui `itsme `käijad es ole, siss `aeti obesega `itsme jut́id ette Saa; viis `sammu on `itsme `laius Äks; Üits itse maad jäi tühjäss Hls; `olli tu̬u̬ idsa ärä külvetu, siss nakass jälle tõist idsat külimä Nõo; üte peo idsa olli pu̬u̬l `ahtamp, vaśt kat́s pu̬u̬l `sammu laǵa; enämbide külveti iks kate peo `itskma `viisi ‑ ‑ idsa olli viis `sammu laǵa; `itskma piir ~ jut́t `veeti jalaga, ehk kongsiga Kam; Üts peotäiś visati iks veedike korale `poole ja tõne `hääle `poole `itskmede Rõn; ku `pääle `siimne `külvmist paĺlo `vihma tulõ, sõ̭ss lääväʔ `siimnekese `hitskmin piimäle Kan; `itskmõ ots om jäänü `külvmäldä Krl; küĺvi perämist hidsand; vi̬i̬l om vaia ütele `itskmõlle seemet Har; pu̬u̬l `hitskmõt um tühäss jäänüʔ; ka siiä hidsa (külvivahe) jäänüʔ – kiä koolõss; nigu `küĺbjä, nii hidsa Se; katõ `hitskmõga ~ kattõ hidsand ḱulbma ‑ ‑ gu pand sammu ni lask `siemend; üte `hitskmega `ḱulbma ‑ ‑ katõ sammu pääle hiit üte pio siemend Lut|| ?lõikusesi ku˽kolm keśväpääd `leüdse `hitskmõ päält, `laśti `ümbre koŕataʔ Vas
3. tähis, märk `Läksin isäle `itsmeid panema ‑ ‑ puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna Lüg; `Leike seemes on pisike ning ilma `itsmeid (rookõrsi, vitsaraage) panemata külirind äi paista Kaa; itse (pikk latt, mille järele aeti mõisapõllul vagu) Plt
ja rinnastav konj – üld I. ühendav konj
1. (seob samaliigilisi lauseliikmeid ja samaväärseid lihtlauseid) `ninda ärgä ävis ja äviski Vai; kεisi metsa `püuti ja pöigeti läbi Khk; ta `niitis ja `niitis Rei; lapsed ikke `korjavad neid sine`lilsid ja toovad tuppa Mar; neil enesel omad usud ja kirikud ja `riśtvad `entid meres Kse; teenekord jäi `luogki maha, sai maha niidetud ja jäi ja jäi ja jäigi Amb; kosa isä emä one? - isä ja emä one saanan Kod; noorik jagaś sõss veime. `kinda ja ja suka ja ja, `ü̬ü̬kse ja ja `taskuräti ja Pst; sääl na `kuulduss jagelevet ja nägelevet Krk; pangi ja `tu̬u̬bri ja, ja `käśku ja ja kopa ja `luitsa kõ̭ik oĺliva puust Võn; lammõśs kõtulõ maahha ja naaśs vett küńütämä Se ; j a e i ega mina `käisin merel ja ei `kartand Lüg; `kange tuul oli ja ei saand purjesi pialt maha Koe; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle, ja ei tullugi enämp kõnelemist TMr; vesi väega `ju̬u̬skse ojan. ja ess saa läbi San
2. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) kehv aeg oli, tegid `törva, lubja kivisi pöledati ja Mus; `tuhlikotid ja `terved levad ja, ja liha singid [olid heinamaal kaasas] Muh; sügise sai tütär `mulda `aetod ja Mar; jaanitule `juures kiigutse ja lauldetse ja, tantsitse ja Kse; raiu [võsud] maha, pane tulesse ja, kui `tahtsid `saada uudis maad Amb; `lõngu oli jo perätu, `paklasi ja linatsit ja Trv; oĺliva kõ̭iḱ `nü̬ü̬rega ärä `aetu, punatside `nü̬ü̬rega kõ̭ik `käüsse ja, `ümbre kaala ja Võn
3. (iseseisva lause algul, seostades eelnevat konteksti) ja siss korralese tüdrik `estos teinep̀ol laua ja lõi sedäsi eese jaki õlmad laiale Mar; ja `siiski ma elan viel nõnna vanaks, ehk küll `rasket tüöd olen teind Amb; nigu vaĺl olõssi, ja toda‿i lubata `kündä ja seeniaani ei olõ künnetu ka üless Rõn; ja sis käve timä jäŕve viirt pit́eh́ ja armõdu `veiga iḱk Se II. vastandav konj (seob tähenduslikult vastandatud lauseliikmeid v lauseid) aga, kuid vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `paĺlu naised jäu pial ei niit ja kui niidid‿ss niidid päävä‿`viisi Rak; `meske ilos naene, ja mi̬i̬s – jumal paraku `valge silmägä Kod; meestel olli kaits `silku ja naeste`rahvil üits silk Puh; timä om joba siin `kõrgen mäe otsan ‑ ‑ ja sina vi̬i̬l makat Ote III. eraldav konj või aga `muidu ikke üks ja kaks ja [lõhet rüsas] Vai; kolm ja neli part oli kõrvu Amb; katese ja ütese `lehmä meil olli Hls
jahmerdus jahmerdus g ‑e Jäm Jür Kad, `jahmerdus IisRlobiseja on vast üks jahmerdus, võtab et suu vahutab pias Kad Vrd jahmerdis || meeltesegadus Sedine jahmerdus tuli `pεεle Jäm
jalg-jalalt
1. aeglaselt, sammu [käies], lühikeste sammudega `Kõnnib `ninda areldi, jalg-jalalt Jõh; va sańt tee, peab jalg jalalt minema Mar; kolmsada `versta tule jalg jalalt, `ku̬u̬rem piäl kolmkümmend `puuda Kod; [hobune] läit́s jalgjalalt oma `tahtmist `mü̬ü̬dä Krk; ku ma jalg jalald lähä, vaśt ma siss käi ärä Nõo Vrd jalgsi
2. samm-sammult mul om tu̬u̬ mõts jalgjalalt läbi käüt. sääl ei olõ üttegi kotust, midä ma ei tiiäʔ Har
Vrd jalg-jalult
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK(juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ? Rei ? Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(‑maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L(`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ? Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk‑), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(‑me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[‑]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse‑) R; juokse- (juakse‑) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose‑), eL I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas|| fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se|| (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu|| fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas|| fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp|| See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran|| rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv|| rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi ‑ ‑ mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se|| (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se|| (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu|| (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad ‑ ‑ tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab ‑ ‑ teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp|| (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se|| jahvatama kas jahud o joosn Muh|| fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp|| (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har | | (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] Räpmaad piti ju̬u̬sk nigu reboraik | | (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg | | kell `juokseb ette Lüg | | (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote 5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh|| välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian ‑ ‑ ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har|| (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo|| (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld ‑ ‑ siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
joul n `joulu VNg Vai; g joulu SaLä Emm Rei Han Ris JõeK Ote Krl Har Se, `joulu Jõe Kuu Hlj VNg Vai Jäm Ans Hi(`joulo- Phl), juulo Vas sag pl
1. = jõul(ud) `joulude järel on kaepäev Jõe; `ennemb `aesta `lehmättä kui `joulud `ilma `muiatta; `joulust jo mies johugi saab; sia pää `keideti `joulul; Siis oli varestel, kajakujel ja `tiirujel vast `joulud, kidu `süüä `tarbesa; siis ühe`korra `joulun `läksimme `tantsusse Kuu; nelibül on kase pühä, `joulul on `kuuse pühä Vai; `joulu emabä (3. jõulupühajärgne päev) Ans; Toomas toores mees toob joulud, Andres ous mees annab joulud, Nuut liivapulk viib joulud Emm; `joulust oli kuus nädald `küindlabäse, `mihklist kuus `marti, mardist kuus `joulusse Rei; joulu olli vanast taĺsipühäʔ Krl; jõulu jõuluajal – Vai Phl se `joulu olivad vast `pulmad Vai; vanad jõulud jõuluaeg vana kalendri järgi vana joulu `oĺli kat́s nädälit perän Har; uus jõul uusaasta uus `aasta one `uued `joulud VNg; kesknädälä oli uus `joulu Vai; vastsed jõulud jõuluaeg uue kalendri järgi noʔ omma jouluʔ kat́s nädälit varatsõpa ku vanast, nu̬u̬ omma `vahtsõ jouluʔ Har|| kolmekuningapäev `kolmekuninga one `kolmandad `joulud VNg|| küünlapäev sie oli `küündläjoul, `viimine joul Kuu
2. jõuludega seotud asi v ettevõtmine `roodest sai `tehtud, kutsuti `joulud, panime löŋŋaga lage, nee rippusid siis renni kohas Jäm; peremees töi vihu ukse taha, siis küsiti: kauaks töid joulud Mus; `taĺsi pühi tegevä `joulu – kuusõ ilostasõ arʔ; joul ommõgi śjo kuuś; kunas ti joulu tiit́, kas perämätse pühi vai Se
juht|sari hõre, suureauguline sari edimält `lasti vili juhtsarjast läbi, siss läits paksu sarja ala. juhtsarja põhi tet́ti toomõ pinnudest, juhtsarjal olliva nii suurõ kruudi, nigu sii tiku tu̬u̬s, vaśt kaits `toĺli Kam
jutu|aam = jutuajamine jutu aamaga läheb aeg ää Muh jutu|ajamine kõnelemine, vestlemine, keskustelu selle peale tuleb jutuajamist ja `jälle tańts `lahti Ris; `siuge `tõmba `terve ü̬ü̬ `aiga jutu `aamist, siul `otsa iki ta ei lõpe Krk; kas ti ei jätäʔ joba umma jutuajamist Har Vrd jutuaam jutu|alune see, kellest räägitakse see paigal jutu alune Khk; jutualune, kelless tühüjä juttu `aetasse Kod jutu|and = jutuanne mul ei oole jutu `andi, mea ei mõista juttu tetä Krk; mõnel om jo `väega ää jutu ańd, täl om `õkva sõna nigu valmiss ostetu Nõo jutu|anne kõneanne, kõnelemisvõime tal on ika ia jutu anne Hag Vrd jutuand jutu|eit lobiseja, jutukas naine On vast juttueit, kui suu `lahti tieb, sis `uoda `milla `kinni paneb Lüg; eks need jutu eided old, kes käisid jahvatamas [jutte] Lai Vrd jutumees jutu|jaak = jutumees, lobiseja noʔ Minna om vana jutujaak, ega tu̬u̬l jutust `puudus ei tulõʔ; [poiss] taht enne kõnõlda paĺlu, taast tulõ üt́s jutujaak Har jutu|jalg = jutumees õli vana jutujalg, ja pett (pettis) Kod
juurekene dem < juur1 ta oli päris `kuivand, põld juurekestki all Mär; näe juurek all joba Krk; nigu om mõni `väike juurekene, pane maa `sisse, vaśt lääp kasuma Nõo; ilusa tsõõriku kaali, üits juurekene all Ote; ku mul muud `sü̬ü̬ki ei olõʔ, siss ma jürä hainajuurõkõisi Rõu
juurikas1 juuri|kas g ‑ka eP(‑gas g ‑ga Jäm Khk Emm) ? Vas; `juuri|kas (‑gas Kuu VNg, ‑ka VNg, ‑ko Vai) g ‑ka (‑ga) R; juuri|k g ‑ka Kod Trv ? Hls Lei(‑ga), ‑ku (‑gu) VNg Jäm Muh Rid Kod Hls Krk T V
1. (taimel, puul) a. (suurem või jämedam) juur; peajuur; juurt meenutav maa-alune vars [suvivilja] `leigeti `sirbiga ja kui oli madal, siis `kitkuti `juurikatega VNg; `laused kinnidaste selise `küĺge juurigutega; juurigutest ning `okstest punudaste `korvisid Jäm; kui raiutase `kaapsud siss ruŋŋid jäävad `kaapsu `küĺge ning juurigad jäävad maa `sisse Khk; Juurikas lihab [männil] otse moa `pöhja; Vana lehma liha nii `sitke ja köva kut juurikas Pöi; `aprilli lõpul on marja`põõsal juba kõik uued juurikad all, nagu `narmid täis kõik Tor; tedre madara juurikas pannakse viina `sisse, teeb viina nii punaseks ja ilusaks Juu; minu `aegas `kiskusime kõik `erned juurikatega `kahlu Tür; Kange ku juurik (ära külmunud; inimesest ja loomast) Trv; olli suur kolak kabelin ‑ ‑ siis ma jäi kõvass ku juurik [hirmust]; ka neil nii `puuduss olli, et kardule juurikit võtave Krk; kui puu maha `lõikad, jäeb juurik. puu juurik, õts, mes puuss maha jäeb Kod; aŕkadral `oĺli kaits `kurge kuusest, juurikuga `võeti väĺlä Ran b. juurpuu [laeva] `piidad kävivata `poigite üle ühest `puordist `toise. `juurikatega olivata `parraspuu küles; kui juba `suuremb alus ‑ ‑ nied on `piimi `juurikad; koverad `piida `juurikad VNg; lootsiku kaared tulevad kuusepuu juurikatest: puu saab `väĺla juuritud ja puud jääb ka `otsa, muidu juurikas ei anna `väĺla Tor; laeva juurikas ~ kambakas (laeva seina või lae toeks) Hää; juuritud jalas on `kasvand nii, ja kõberus suab juurikast `tehtud Hag; || alt järsem(ad) kaar(ed) laeva või paadi vööris ja ahtris pera `juurikas; `keula `juurikas VNg Vrd juurkaar || midagi suurt või jämedat `lõikas ühe juuriku `voŕssi mulle Kod c. kapsavars kabusta `juurigad `jäävad `aida ku `leikad [pead] maha Vai; `kaapsa juurikas pannasse ruuduss kasuma Vig; Kõver kui kapsajuurikas Vän; `kapsa juurikas ehk `kapsa töegus Juu; [kapsa] juurikid lapsed seid, `maiad juurikite piäle Kod; `kapsta juuriku tahva ärä korjata, maa tahap ärä tettä Nõo; lehmä˽jüräväʔ aian `kapsta juurikit Kan d. (seene) jalg; seeneniidistik `noaga sai alt seene juurikad ää lõigatud Mih; siene juurikad kardavad `külma JJn; kui `lõikad [võiseenel] juurika ära, kohe piim tuleb `väĺla juurikast Pal e. juurvili juurikad ~ juurigud, mis pole kenasti kasund juurvili, peedid ning Jäm; mullatasse juurikid SJn
2. (elundi) kinnitumisosa; (kehaosa, elundi) kinnitumis- või ühinemiskoht a. (hambal) `Amba `juurika `alle õli mädä kogond Lüg; Just juurika pealt `murdis [hamba] ää Pöi; ammas lagund ää, juurikas, va konts oo veel järele jäend PJg; `amba juurikad nõnna pakitavad Kod b. konnassilm jala pial, kõva juurikas sehes Var; konnasilma juurikad jäävad `sisse ikke Vän c. (küünel) kui juurika otsast enam edasi `kasvada ei sua, siis aab maha ja tuleb uus [küüs] Ksi d. sisekõrv `Kõrva`juurikas on `kõrva sies Lüg; nii vali eal et, kõrva juurikast köib valu läbi Muh; kõrva lest, lestast lähäb juurikasse Var; kõrva juurikas on kõrva sees, siin tagapool külles. vanad inimesed `ütlesid, et kõrva juurikas valutab Plt e. minul tulid `juuksed `keige `täiega ära, mul ei ole `juurikugi pias VNg
3. millegi alumine (jämedam või kandev) osa; vahetult millegagi liituv osa akkjalal oo peavihk, see peksetasse `easte otseks ja `siotasse juurikadest `kinni; lehmä sabast `jälle vaadetasse, et kellel saba juurikas tuleb `allapoole kantsroo koodi, siis see `olle ea lehm Mar; Anna taale (loomale) nina juurika pihta Han; saksamoa lammas, suur rammus ilma ännätä lammas, ännä juurikas mud́u Tõs; lehm pidi vajuma tümasse, saba juurikani oli sees; nina juurikas sial `silmade vahel oli Lai; [saarmas] `väikse `jalguge mükerteb edesi, ännä juuriku pääl `toeteb, siis `viskab ike edesi Hls|| vastu pead asuv kõrva osa; kõrvatagune lõi kõrva juurika `pihta Tor; nudid `lammad, ilma kõrvata. vähäkene aga juurikid one Kod; kõrva juurikas on vasta piad; kõrva juurikas jäi valusast, kui kõva piaalune Lai; kõrva juurikid `mü̬ü̬dä anni üte `kukrus (andsin ühe hoobi kuklasse) Hls
4. fig peenis piab ia kõva juurikas olema, muidu selkad `lõhkuda ei sua Ksi; om küll ää juurigumis Krk|| sehest sile ja `valge, päält kõva ja `kange, pögsin kasvap ja `persen juurik Puh= pähkel
5. fig (kangekaelne, väänik, sõnakuulmatu või laisk inimene) poja `juurika one ikke peris `juurika VNg; Küll on vast `juurikas, ei `kuule sõna; tämäl viel kaks `poisi `juurikat; obone ei lähe tulist, on laisk `juurikas; sie `juurikas ei akkagi tüöd tegemaie Lüg; Oh sa igavene juurikas (kirumine) Pöi; Ta on kõva kui juurikas (kiusu ajavast lapsest) Vän; vanapoisi-juurikas KJn
6. leivajuuretis leva juurikas `jäeti `sisse pisike puĺlike. kui seda ei old siis `pańdi aput `piima PJg; Jäta juurikast kah Hää
Vrd juur1
*jõnisema inisema lehem vaśt (vahtis) ja alate jõnisi, nagu mõni õlesi tämäle kallale tullud Kod
jänklema `jänklema Jõe JõeK KadK /da-inf `jänkleta/ vaidlema, sõnelema mis nad `jänklevad seal Jõe; Küll nemad vast `jänklesivad, ei tuld lõppu ega `tultki Kad Vrd janklema
järgi1 `järgi Jõe hv Kuu, Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha, Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ, eL; `jäŕgi Tor Vil spor T Vjärel, järele, järge1I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää; vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür; käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv; aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba; tuul `perrä van ~ tuul `järgi u; ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran; niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai; latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har; joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se
2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls; kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv; saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk; nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha 3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh; mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs; jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud; nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran; `järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo; jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig; Katsutaks `järgi, kudas leib on; siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää; om vaja `järgi `ru̬u̬vi; `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss; me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk; ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud; Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd; Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää; mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst; aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls; ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää; ree jalas ei `painu `järgi Hls; si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk; ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb; jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo; nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid Vän II. postp (genitiiviga)
1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks; niit́ oli nõela `järgi Plt; obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn|| jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää; temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel
2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo; no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har|| (välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; `ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud; mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg; `ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm; raudratta tulliv puurataste `järgi Krk; `rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran; vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam 3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus; sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha; ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs; `ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi; `Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää; `päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb; ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv; `koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi; kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää; lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk; timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä; tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran; sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San; näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl; sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs; Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää; kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag; rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil; ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk; mea säe ta oma käe `järgi ärä; ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi; si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk; küll om jala `järgi `saabass Nõo
4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg; Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive; ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk; ta igatsess kodu `järgi; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme Krk III. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, ‑poolne, ‑poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd; ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi; ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk; välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran
Vrd järge1
jätma `jätma(‑), (ma) jäta(n) (‑ä-) eP eL(`jät́mä Vas Se Lut, [ma] jät́ä Se, part jättünü(ʔ) Urv Har[jättänü], d́ättanu Lei); jättama, jätta(da), (ta) jätab Khk Mus Kaa; jättämä (‑ma, jättama) ‑dä (‑da) R(‑mäie Lüg, `jätmä, ‑ma Lüg Jõh IisR), (ma) jädän Kuu VNg Vai, jättän Lüg Jõh IisR; imps jää- spor R, Sa Emm(jεε‑) Tor K Puh; jäe- VNg Lüg IisR Vai Khk Vll Muh Lih Kir spor , K TaPõ KJn M T Urv Har Plv Vas Lut; jäte- Vai(jäde‑) Hi Trm San V(jät́e- Vas Se; d́äte- Lei) (tähendusrühmade piirid on väga tinglikud) 1. (edasi) olla laskma a. mingis olukorras või seisundis `Istuvalla `täüdüb `tuhli `kuorida, siis ei jädä `selgä `haigeks Kuu; jättas `akna `aagita; ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest Lüg; mineva sügise `jääti keik `lambad eluse; ma `jätsi pesu veel `kuivama Khk; ega `aava‿p vöi lögaseks jätta Krj; kui ein naṕp oo, siis `jäetse kulusse, `niitmatta Muh; Aes löngavihi segamisti ja jättis poole kerimesega Emm; söad `jätvad naised leseks; sandid lapsed jätedaks söömast `ilma Käi; kuib oo üsna kõloks jättend selle vella (vilja); jätä mend rahole Mar; ei viisi `einä `niitä. mutku jätäb `kaari `võlga Vig; Mõni koolilaps jätab õppimise `loisku ja hooletuses Hää; `jääti ikke `inge see viie`tei·skme `aastane pueg Pee; nied on `seeki `jäetud aisad, neid põle vaja VJg; ei tõhi kodo üksi jättä Kod; ku vikadi rahu `jäeti, `panti iki kaari ala Krk; vanast `jäeti vaśk siss kasume kui ta ää lehmä poig olli; ma jätä ka ta (lehma) `kinne, ei nüssä enämp Hel; ku‿sa midägi `ot́sma lätsit, ta‿s jätä su konagi ilma Nõo; ka‿sa ussõ kińni˽pańnitõ, vai jät́it vallalõ San; lät́s ärʔ, jät́t mul `vańkri `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; suurõ valu ja ädäge `jätse kõ̭iḱ unõtustõ Krl; kõnõla neile, et `jätke minnu rahu, na omma mõtsalisõ, ei jätä naʔ Har; Ann jät́t hobõsõ `saisma ja `vahtõ Rõu; Ku ahi tühäst jätete, sõ̭ss tuĺl leeväst vaheʔ, lõppe leib rutto `otsa Räp; ku ar ĺat sugu suurõst, maha ai (ei mahu) inäp `tallo, võt (eks) sis tulõ ar jättä muni `võ̭õ̭rast (loobuda sugulaseks pidamast) Se; maa jätet `süödüst Lut b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) jättis `linna minemata Mih; ta on edev, ega ta ei jäta seda `rääkimata Ris; `jääti söömata ka lõuna, kui ei osand `kosta Ann; mia jäti kah `tääḿbe tuapõrmandu `mõskmade Hel; kes tu toda jätäp tõstele kõnõlõmada Ran; ta jät́t `terveni arimada miu rüämaa Puh; `väega alb ja üle`kohtune inimene, ega `jummal seräst `nuhklemada ei jätä Nõo; oh `jätke `täämbä `kapsta `aida `lõikmada Ote; ta om jättünü `väŕjä `haaki `pandmalda Har; ma võinu tu̬u̬ raha jättä `masmada kah Rõu; mõts jäteti `külvmädäʔ Plv; timä jät́t tegemäldäʔ Se c. kuskil, mingis kohas ema `ketras, jättas vokkile `värtnad `pääle; Süäd `jääti `liede Jõh; miä jädin tama kodo `joude `istuma Vai; ema jättas lapse maha, es vöta `kaasa Mus; ää jäta tanu mehe külje `alla Muh; Meil `viitaks löödid `õhta `merre ja `jäetaks senna`paika, püiavad isi Hää; ää jäta kätt vahele VMr; on jätt nisu maha (sirbiga lõikamisel osa kõrsi kasvama) Sim; kos‿sa rikass võid jättä kõrvale, piäd ike `kutsma; tõese raha jät́t `sisse, peremehe kätte Kod; müristemine jät́s vihma maha, nüid akkass vihm sadame, nüid änäp üle ei lää kunagi (sajust, mis algas äikesega) Krk; täl si asi süd́äme pääl, tahab iki ärä kõnelda, süd́äme `pääle ei taha jättä Ran; egass maha ei jätä `ainu, kaste tulep `pääle, piap rukka panema Nõo; surnu lätt maa päl alvass, `aisamõ, maa pääle ei saa jättä tidä San; sa `tuĺli äräʔ ja jät́i latsõ ni kauõdõ Har; `Varga ‑ ‑ jätivä raha kõ̭iḱ sinnäʔ `paika; Ta ei jätä palavahe pattagi Räp; kartohkmuld vaja `äeśtä, sińnä om `kaibjil paĺlo kartohkit `maahha jät́et Se|| fig Jättas `kuoli kus seda ja teist IisR; kui `aksid `vöitu ajama, siis `jätsi möne `ända (endast tahapoole) Kär; jättis kopsud `kraavi (sai rindel kaevikus tuberkuloosi) Rid; kate siĺmä vahele `jäetu (jäetud tähele panemata) Ran; ma paremb jätä ammaste `taade (ütlemata) tolle sõna Puh; tõne tõist ei jätä puu `taade (inimesed hoiavad teineteist) Rõn; ma hiidä iks vanaʔ `rõivapulga kohe `vaŕjo, noid jätä äi˽silmä nätäʔ Rõu; võta või ~ ehk jäta vöta vöi jäta, üks kut üks, nönda `ühte nägu Khk; võta ehk jäta, aga see oo ikke see küll Mar; see on – võta ehk jäta – tema JMd; võta või jäta, täiesti `ühte nägu Plt; Võta˽vai jätäʔ, taa lat́s u̬m `õkva i̬mä suust sadanu Rõu
2. (midagi) tekitama või tegema kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba Jõh; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; varas jätäb jälled, siis `varga `jälgi `aetasse Mar; jäta vahe vahele Kse; tõkked tehetse jõkke, keskele `jäetse auk ja `sinna pannetse mõrd ette Aud; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; este `jäetasse üks pääv vahele, siis kaks `pääva, siis tõmmatasse veel viimast ja siis jääb [lehm] `kińni Lai; kes ei `oska äste `niitä, jätäb külleluud, jätäb kumõrad jooned aena kaari `pääle kasuma Ran; `rõ̭õ̭ndiku `jätvä [kangale] `sisse, kui alandikku `laskvaʔ Räp 3. a. säilitama, alal hoidma (ka jälle, järel[e], järgi, manu, perra, üle jätma.) tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä; te `tõite `mulle `vaarikaid. `puoled jättasin `omsest Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; ää söög `keiki ää, jäta pire üle ka Khk; ma`jätsi oma levaosa ikka vεhese ööl (õele) Käi; emisepõrsas saab ostetud ja siis saab see elo emiseks `jäätod; `määlestuseks siss ikke `jäätasse Mar; vikatil on `liiga suur suu, jätäb `rohto vahele Juu; kui siga tapeti, `jäät́i sia pia kohe jõulust VMr; vanass `jäet́i esimäsed pojad isäle abiss Kod; `lu̬u̬mi `jät́sid üle talve niipaĺlu kui sa arvasid Pal; `sirge pikä õle, mis sidemidess jäets Krk; aga eńg jätä `alla; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; võib olla ei oless [kallaletungija] midägi `tennu, oless elu vaśt manu `jätnu Nõo; `massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ega ma `tastki˽ei˽saa kõ̭kõ neile kõrragõ `anda, tast piat tõsõss kõrrass ka `jätmä San; jätäʔ alalõ Krl; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ et ütte maia ei olõ sõda pääle jättünüʔ Har; sa sü̬ü̬t [supil] sao alt `väĺlä, jätät nõrga `perrä; varass jätt vaja `saina, a tuli ei jätä˽midägiʔ Rõu; minnoge ilmatoest jätetä ei Räp; tõõsõ vasigõ jät́i elo pääle Se; härgvasigakõnõ jätetäss suu pääle, suu (sugu) tõbrass Lut b. (pärast surma või lahkumist) alles või pärandiks jääda laskma jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `kuoli ja jättäs `naine ja `lapsed järele Vai; suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk; tä on tõstamendi järele jätnd Mar; ku ärä koolep, piab kõ̭ik maha `jätmä Nõo; jät́t paĺlu `võlga maha Krl; timä `võ˛et́i ärä ja ma jäteti `perrä; esi lät́s ja uma halva teo jät́t siiä `perrä Har
4. ära või üle andma, loovutama; hülgama, mitte kaasa võtma `meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest Lüg; sene `raamado jädän `siule Vai; läks ise εε, jättas lapsed `saatuse ooleks Khk; `lapsi ei jäteda nüid sedasi ilma jäuks Rei; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ; no ei jäedä inemiisile piimä `hämme Har; vana riśtkhaina jät́i kaŕa ala Se|| lahkumissõnu ütlema, soovima jättasima jumalaga ja tulima tulema Lüg; juma‑ laga`jätmise aeg on kää Vll; jätame ead `aega Muh; siis akkas jumalaga `jätmene ja kojo minemene Juu; sügise ku linnud ärä `lendäväd, käeväd jumalaga `jätmän, nagu tänäväd inimess Kod; jätävä jumalaga ja annava suud tõene tõesele Nõo; jätiväʔ `tervest ja lätsiväʔ tarõst `vällä Se|| fig Kui tämale kedagi `annad `pruukida, siis jätta kuhe jumalaga. Ei sie enamb tagasi `anna IisR
5. (hrl ühendverbina) a. lakkama, lõpetama; (ajutiselt) katkestama; (millestki või millegi tegemisest) loobuma, taganema (jälle, järel[e], järgi, katki, kohe, maha, perra, välja, ära, üle jätma) Eks pea merel`käümise järel jättämä ja `heinäle hakkama Kuu; minu `lehmad jättasivata puha `piima `vällä VNg; jättas `lapse ja `naise maha Lüg; sie jättas `ammeti maha Jõh; jädämo se nou `katki Vai; lind jätab `kergesti pesa üle kut inime see lövab Jäm; jättas nöu `jälle; ajab oma `kiusu alati, äga ta oma `kiusu‿b jäta; `piame töö käsile `jätma Khk; lammas jättis talle üle, imeta mette Krj; sa pead oma sönast ka järele `jätma, mes sa oma `jönni üksi aed Emm; see pöle lesk olnd, see jättis oma mehe kohe Rei; [ilma prillita] ei näin kojoda, ei näin `lönga üles vötta ega maha jätta koa Ris; me `jät́sime korra selle nõu valeks (~ kat́ti) ja nüid oleme mitu `korda kahatsend Juu; jät́tis kauba `kat́ki Sim; `jätke järele, mis te `ullate; ei jäta `joomist Trm; joer suab viimäte magu, enäm ei jätä `jäĺgi kuhegi; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi; mahajäetud taluase; ei jätä õma `võitu, tahab aga `minnä. kiälä või ärä kiälä Kod; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai; mina oma sõna ei jätä KJn; jätäv piibu maha, ei `tõmba `piipu; me jätim einäteo poolikul Krk; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran; jätäme nüid `perrä, teeme ommen ommuku Nõo; Ega must ei jätä `mu̬u̬du Urv; mu poig om ka jumala maha `jättünü Har; `palka ma‿i jätäʔ, mis ma `ti̬i̬nnü olõ Räp; täl om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ (poisist ja tüdrukust) Se|| mitte harima; söödis, kesas olla laskma põld on maha `jäätud Kär; jätt maa on ikke viletsam maa, ega teda muidu maha ei `jäätud Sim; peremi̬i̬s ja perenaine `aava ütsinti talun läbi ja jätäve põllu maha Pst; maha jäet maa Hls; maa puha maha jäet söödüss Krk; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss, kos tõnõ `aasta rügä tet́ti Kam; `kõlbmadaʔ maa, mis um jätedu maha Rõu|| vihastuma kui `jälle miäle ära jätäb, ei `kõlba kohegi Kod b. vähendama, alandama (alla, maha, tagasi j.) ma jädän vähä ala [hinda] Kuu; jäta sugu maha (odavamaks), siis ma vöta εε Khk; irmus tugeb `kõrge reńt. ei jäta `reńti maha Mär; lehm jätab piim vähämal Ris; lehm jätab jo piima tagasi JMd; kui sa võtta tahad. ma jätän `sulle `alla viis `seńti Kod; perremiiss jät́t `reńti maha; mul om üt́s lat́s jala`ju̬u̬skja, tu̬u̬ jät́t mul mitu `sammu tagasi Har|| vähem tegema kas vana oo `jätnud mõness nuaress vihu tagasi või pihu tagasi Kod c. (selleks päevaks) tööd katkestama, (õhtusele) puhkusele jääma jättama `õhtale juo vai? `omme on ka päiv Lüg; `jätke ju (`lauba) `õhtale Lai; jätäme `õhtul kui pee (päike) `viirma nakkap Vil; `jätke pääl `õhtu jo, minge är magame; nüid `jätke `õhtuss; ma oss ammu `õhtut jätten, ma tahass är lõpete; me olem pu̬u̬ĺp̀e `õhtu iki pääväge jätten Krk; tähe om joba `taivan, jätäme joba õdagule Nõo; miś ti˽ni kaua olt, `jätke˽jo õdagullõ Rõu
6. (ajaliselt) edasi lükkama, pikema aja jooksul tegema; (millegagi) venitama, viivitama jädän sene tüö `ommest VNg; jättama nüid selle tüö edespidi; jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle Lüg; jätab see edasi teiseks päävaks Khk; jätame selle jutu kat́ti, jätame teeseks korraks Juu; jätame `kapsaistutamise `omseks JMd; ühest päävast `teise `jätma VJg; ei õle üvä ku `kaugess jätäd; jätä edesi, mul ei õle `aega tänä `tulla Kod; jätä ommeness si̬i̬ minek Krk; mis‿sa jätät nii pikäle tegemäldäʔ; ma jätä `kanga pikembä ao pääle kotaʔ Har; mis‿sä ta aśa nii pikkä jätät, ti̬i̬ʔ iks rutombide ärʔ; Nimäʔ es jõvvavaʔ uma `tü̬ü̬ga ja pidiväʔ `matmise `jätmä tõõsõst pääväst Räp 7. a. mööndusi, järeleandmisi tegema (ala, järgi, perra, perile j.) ei sie oma `kangust jädä VNg; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb Nõo; Tü̬ü̬ inemine t́ä om, a˽sõ̭nna sullõ t́ä `perrä ei jätäʔ Urv; tu̬u̬ om hää inemine, tu̬u̬ jätt `perrä Har; ku mu `õiguski om, mina jätä ala; siss riśtesä es tahaʔ minnä, a toolõ ka perile es jätetäʔ Se b. rahulduma, andestama; (mitte) kätte tasuma `laimab send, kas sa seda jätad Kir; ega seda ei `jääta ka Kei; ega ta sellega jätt; ega ma `talle seda ei jäta VMr; andeks jätma andeks andma vana eläjä ta meil om, jätämi `ańdiss tal Hel; esä jät́t vahelgi `ańdiss, a sina ei jätä konagi Nõo; see kõrd jät́t esä `ańdiss, ku tõnõkõrd vi̬i̬l ti̬i̬t, siss andass haku hanna alaʔ Har; jätäʔ mullõ `ańdiss Plv
jönn1 jöńn g jöńni Ris Rap Juu Tür spor ViK, Kod, jönni Sa Vig Kse VJg; jönn g jönni Hi, `jönni R(n `jönni VNg)
1. jonn, kangekaelsus Jönn on jumalast `luodud; Tänä olen `ninda kohe `haiguse `jönniss, ei `tiie mes se samate on; Nää ku kanal o suled kohe pöhügällä, sie hakkab `jälle jo `haudumise `jönnisse sättimä Kuu; mida sa `jönnid üht`puhku, jädä oma `jönni järele VNg; sellel on `jönni küll sihes Khk; `jönni ning `punni täis Mus; Jönn aa vanam kut iidlene ise Emm; lapse `jönne peab vahest tagasi ka `vötma, laps peab `kuulama ka Phl; ma oma `jöńni ei jäta VMr; Küll sie laps vast tahaks `suada malakad, küll siis jönni jätaks Kad; jöńnvihaga inime Kod; j ö n n i a j a m a jonnima tämä aja üht`puhku oma `jönni VNg; Räägi taale küll mis sa räägid, ta ajab ikka oma jönni Pha; mes sa oma `tühja `jönni aed Emm; küll seal ka seda jönni ajamist oo Kse; raud oli `pehme ku ta kuum oli, siis raud ei aand oma `jöńni VMr|| siis oleme nüüd üht jöńni olnud (ühesugused) Kad
2. a jonnakas Tõist `niisikest `jönni miest annab ikke `õtsida Jõh
Vrd junn4, jõnn3
kaabakas kaaba|kas Vll Pöi/-oa‑/ Muh L spor K(-oa-, -ua-), I, g ‑ka, -g|as g -a Khk Rei; `kaaba|kas spor R(n -ka Vai); kaaba|k Emm Vig, g ‑ga Jäm Khk, ‑ku Var Hää Saa MMg M TLä San Krl Plv Se, ‑gu Har Rõu
1. hulgus, kelm, varas; kakleja, norija mina `neie `kaabakuiega ei taha `käiä Lüg; kaabak `eetasse selle `kohta, kis joob ning prallib, p‿teeni ning äp tee tööd `kuskil Khk; Poiss akkab koabaka tegusi tegema - - suitsetab, joob, varastama akkab koa; Teab kust `söuke koabakas `lahti `lastud on, riiet pole `selgas, tööd teha äi taha Pöi; nüid lapsed o `metsäs kaabakus (üleannetuse pärast ära peitnud) Var; tohegi magama `eita, tulad `jälle mõned kaabakad Mih; see o kaabakas, ta‿i viitsi [tööd] teha, ta ulgob `ringi, kost ta saab kätte, sealt `tömmab Ris; käib nagu va kuabakas, kuub luabakille Kad; mõni `säänte keĺm, mis `keĺmi tege ja varasteb om kaabak Hls; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme, kas mõni neid kaabakid ei tiiä Hel; tu̬u̬ `oĺli kah üits pät́t ja kaabak, jõi ja laaberd, varast ja Ran|| sõim Ma so kurati koabakale `näita siit (koerast) Pöi; mis saʔ kuradi kaabak, kas saʔ mõni inemeni Krl; kus om vast kaabak, rü̬ü̬k (lehmast) Har
2. endisaegne sõjaväejooksik seitse kaabakast tulnd `siia, `kirvega ehitand maja üles Vig; inime(ne) kes ennäst ää `peitis, kui `numri `võtmene oli, see oli kaabakas Tõs; `Nurtu maa pial oo kaabakad eland, kes soldati irmu eest on saand ära põgeneda, oind ennast `metsas PJg; kaabakas jooseb `metsa ja tahab salaja ära `olla Tor 3. tont, mardus – Kuu
4. kaabaklus tege kaabakut `ilma `mü̬ü̬dä Krk
Vrd kaabask, kaavakas
kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs, Saa hv VMr, Kod MMg Pal Kõp Vil eL
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut|| kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv|| (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo|| fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese-, kahe-, karu-, tuule-, tuul-, vares|kaar
kahjama2 `kahjama = kahjatsema1 ma `kahjan väga taga; Siis vast Juss `kahjand, nää kui `palju tüö`aiga `lähteb nüüd `raisku Kuu Vrd kahitsama1, kahitsema
kahvel1 `kahv|el g ‑li R(n ‑eli VNg eP) (`kahbel Mih, `kaahvel Khk) Trv Puh, g ‑le VNg Kul Mär Lih Kse Hää Ris Kos Ann Tür Koe SJn M(kahvel Hls); kahv|õl g ‑li Khn San; n, g `kahvli Nõo Võn Ote Rõn San(`kahfli) V(`kafli Kan, `kah́vli Plv Se); `kahv|er g ‑ri Khk Mus Pöi Muh Hag HJn JMd Kad Äks Ksi, ‑re Vig(n kaher) Aud PJg Tor Ris Rap Juu Jür JMd Ksi VlPõ; kahav|er g ‑ri Kod; ppl `kahlimi, `kahvrimi Muh
1. söömisvahend eks käsi, `sormed old ned `kahvlid. `kahvli `oltki majaski VNg; `kahvli pää, ruod, `aarad, laba Lüg; voda `kahvliga, ärä `kopraga süö Vai; `linnas süiaste nua ning `kahvliga Jäm; põle seal `kahlimi oln; kus muiste `kahvrimi `olli, piiru pilbas `olli `kahvriks Muh; ega `enni `neoksid nuge ja `kahvlisi olnd Mar; `kahvrel o peä ja arud Vig; `kahvrega tõmmati [paistekakule] ristid `piale PJg; `kahvel on kolme aruga Hää; pualtosinad `kahvlid VJg; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras, kahaver – miässe võõras Kod; süüb väitse `kahvlega Trv; vast es oleki `kahvlid, näpu vahele `võeti Hls; võta, sõge, `luśka vai `kahvliga, me‿sä käpäga võtat Nõo; Käsi oĺl viie haruline `kahvli Urv; olõ õs siss `kahvlit, es `taldrikku Vas; vanast olõ õs õigõʔ `kahvliʔ, sõ̭ss teti `säntseʔ `pilpaʔ, noidegaʔ kastõti kardohkit Räp; `kah́vlil na haroʔ, neĺli harro Se|| fig a a d a m a ~ a a d a m a-a e g n e ~ i s a e m a ~ i s a i s a k a h v e l käsi, sõrmed [söömisvahendina] siis akketi `aadama `kahvliga `süömä Vai; mul isegi `aadama`aeksed kahavrid Kod; Söö seda, mis kätte saad isaisa kahvlega SJn; esä emä kahvel, si̬i̬ om kige ette kahvel Hls; `aadami `kahvli käis kõege i̬i̬st Rõn; vana aadama `kahvli kuʔ käpägaʔ võtat Rõu
2. kalapüügiriist [kui] `kahvel oless old `paadis, oless saand `aŋŋerjä kätte Vai; `kahvlega soab `lutsu `püida Kos
3. (eseme või asja osana) Esimene `kahvel [jalgrattal] on läbi Pöi; `kahvred ehk toĺlid (paaditullid) Aud
kaim kaim g kaimu S spor , Mih JõeK spor , VMr VJg Sim Iis Trm Äks Lai Plt Hls Krk Puh/n `kaimu/, g kaemu Muh Emm spor , Ris Juu Kos JMd VMr KJn, kaemo Ris Juu Kos Kod, `kaimu R, kaima Rid; n, g `kaima VNg Lüg Vai; n kaem Juu Kos Trm
1. nimekaim õlima `kaimad, õlima ühed `Mihklid Lüg; miu `kaima vast `ilja `aiga üks suri Vai; ma sai kaimuga kogu Khk; Kaim läks siit ilmast minema Pöi; Koubi Iida on münu kaim Emm; me oleme jo kaimad Rid; `Villem alate `ütles: tere kaim Kod
2. sugulane; sõber; hea tuttav on tema vend ehk, seda `üiti `kaimust Vai; mo kaimud tulevad Pöi; Tulge kallid kaemud ka vahel mind `vaatama PJg; kas mehed vennad või naesed õed, siis on kaemud; poisid `ütlesid ikka tüdrukulle, et oh sa mu kaem Juu; me oleme ligidalt kaimud Pee; me vanad kaimud oleme, olime ühöskuas `kasvand VJg
Vrd kaimane, kaimas, kaimukene, kaimuksed
kala- 1. kala(de)st Kui liha liem, siis `liipa päält, kui kala liem, siis `kaapa `pohjast (kus rammusam) Kuu; `värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas; kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta Lüg; Too kalalaga ning kasta leib `sisse Jäm; kalakakku `tehti ka, ‑ ‑ `tehti see `ööneks leib sehest ja siis `pandi kala `sisse ka, sedist `värsket kala ning liha leigati ka `pεεle `sönna Ans; kala`leiba `vötma (veidi sööma, sealhulgas kala) Kaa; Kalasuppi `tehti, `tuhli killud sihes, `soola ka; Kalajahu tehakse ja kala`rasva aetakse; Leva tegemise `aegu `pandi kalad leva `sisse, `küpsesid äe ‑ ‑, `ööti kalaleib; Meil pole mitte kala `süĺti `tehtud. Kalasüĺt on kena küll, aavist ja tursast saab kõik see parama süldi Pöi; kalalagast `tehta `sousti; Kalalaga aa ea tuhlikörus. Mönes vaesemas peres polndkid vanast muud, kut elast tuhlistest ja kalalaast Emm; poiss söi koorit tuhlisid ja kalalaga Käi; Lihaleent `liipa pialt, kala leent `kaapa põhjast Han; Lihasuppi lipsi päält, kalasuppi kaabi põhjast Hää; silgusuppi `üitakse `rohkem kalasupp Kei; kala suppi kiädän. kiissa supp õli edemält; kalasuppi kut́sid vanass kala li̬i̬m; kalaleib one leib ja kala; `värskess kalass `kiätässe kala `süĺti; kala eli tuadasse `põŕsile, kui `põrsad ei sü̬ü̬. kala rasvass kiädetässe kala eli Kod; ma `kuulsin, et olema kala`süĺti ka `tehtud Lai; kalali̬i̬m sagenes ärä, vaśt ku kala keedäd Hls; ma esi tei kalapiirakut, panni leevä vahele `kiissu Ran; meil ku kalasuppi keedät, sõ̭ss üldäss: rõba mis rõba, a uhka um tobra; Kalust `võeti `keeti kala süĺt Rõu; ma olõ kala piiraket tennü Räp
2. kala(de) jaoks `Kalla `löüget vett kala`moldi, et saab kalad sulama Kuu; minega viel neid `viia, kui ei ole kala `korvi; kala`vardaga `küpsededa kalu VNg; Kala`kummi sies `oiti eluskalad. Kalakumm `sõisas `ankrus mere`ranna ligi vies, kala`kummil `piened `augud sies Lüg; kala`lahtmed on `tehtud louast, mis virvust `tehtud, nimedeste `sarjadeks; Pogradel (piirivalvuritel) oli kalaveerend `seltsis Jäm; kala kihad on pεεlt laiemad ning alt `kitsamad; kala sarjad `tehti korvi `piirgudest ‑ ‑ nönda kut korvi pöhi; Kalasarja pεεle kalti veri`soolas kalad; Kala`sarjade pεεl kalad `kuisid `ühesuguselt; kala öli piab `joodama, kui jalad `aiged on Khk; kala kiha kut toor, suur nöu, `senna `sisse `mahtus vakka kaks kolm kalu, kui `sisse soolati Kär; kalavarras ja pahl on `ühte`moodi Mus; Kalaoone oli kiviparandaga, sääl oiti kalakiha ning lihakiha; Kalakihase `pandi `talveks kalu `soola; Sätime kalatarjad üles ning paneme räimed tuule käde kuivama; Kalatari jähi palava pääva käde ning päike oo räimed ää kupatand Kaa; pihlapu puust kalapahla pani `uudi (voodi) `jalguotsa `püsti (luupainaja vastu) Pha; `Tuhli- [ja] kalakorvid, nee olid änamast ikka külimetused; Kala nõu oli suur vakane puunõu, puu vitsad peal, koan peal; Kalaait oli viljaaida `otsas, aru korral sauna `otsas; kalaputkud olid `pitklikud; Kala `püüsed `tehti kõik kodu, kedreti lõng ja kojuti võrgu-noodalinad Pöi; kala kessid o lõŋŋast kojotud; kala tari oo roegastest Muh; Kalaait tehta maast tükk maad ülemale, nukkade all ja keskel aa kivid, siis tuul saab alt läbi puhuda; Kalarasi aa vöirasjast suurem. Kalarasi panti kaalakotti; Kalarεεtsiga `toodi kalad rannast kuju Emm; Kalapahl on Kassaris üleni lestlik Käi; kalakessid, lõngast oo `tehtod, kahe`kortsest mõrralõngast Mar; kalad ja lihad, soolatsed kraamid oo isi `aitas, see oo kalakammer; mool oo kala nõu ja silgujärg sees koa Lih; kalapahladese pannasse kalad; kalatarjad põimitse `vitstest, kalatarjadele `pantase kalad `kuima Kse; sõitis kala `püistega mere `ääre Tõs; kala sump, `keskelt on `väiksi `aukusi täis, kalad `oitaks sääl sihis Hää; kala `püised – mõrrad ja not́id Tor; kalamestel oĺl küll kujutud võrgu linast kala keśs, mõŕts, sinna `pandi kalad `sisse ja `toodi koeo Vän; kalakoŕvid on pikad koŕvid, käivad paari `viisi Trm; kala nõud one võrgud ja rüsäd ja; kala kumm, kos kalad siden, `sinna `pańti elos kalad. kala kummid lavvadess testod, neli `pośti, lavvad `külge lüädud; kala varras, lõmmuss pi̬i̬rg, tehässe õts teräväss, sorgatasse läbi kalass Kod; Uugu (Hugo) tei esi kala kummi, võt́t üte tünni, laśk oherdiga lavvat täis `mulke Ran; nääʔ olliva nii jalg vai puultõist `korgõʔ, näit kutsuti kalasaaniss Räp; lavvost tett jalastõga kalasaań Se
3. kogum kalu `viimase `päivä`vieru `luomaga vois `saada kova pattaka [kalu], kui kalapank `luomale `langes Kuu; `kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi Jõh; `kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli Vai; äkiste üks parv tuli, nii tihe kala pank Pha; Kevadeti olid vahest nii suured kala parved Pöi; kus kolmsada `mõetu `mõrdas oo, see oo siis nagu kala pank Muh; kui kala parve `pääle `trehväd, siss annab `väĺlä vedädä Ran
kale|vene kaluripaat (Võrtsjärvel) kale `vennit `olli siin paĺlu. kale `venne põhi `olli vaśt kolm `süĺdä (pikk); mutivene om suuremp ku kalevene, aga vähemp ku noodavene Ran
kangus s < kange
1. jäikus, kõvadus `kõrverätt one tärgeldet `kange, pese ärä, one `lörtsjäs, põle enäm `kanguss `kośkil Kod; sa sait `küĺmä, määri `lämmän lambi eliga, siss kaob ihust si̬i̬ kanguss ärä Ran; joba `kanguss kuńden Rõu Vrd kangõtuss
2. mõju, tugevus (vägijookide jm toimeainete sisaldusest) Ega jahud `ilma sigurita avitanned hüäst, jäid `lahjad, ei old `kangust neh `kohvil midägi Kuu; `Kusse `lahja on, sel `õllel on `kangust küll, paneb `purju IisR; see oo paras `kangus (viinast) Khk; olid nahad `puhtaks `pestud, siis akati neid `tammi panema, katsuti tammi `kangust Kaa; Sinep ja pipar oo `kanguse poolest üsna kibedad, maigust tunneb ää Han; naa kudas lubja `kangus oo, vaśt oo kõvadamad paed, `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; kohe tükk `aega ki̬i̬s, kõik si̬i̬ kõvadus või `kangus läks juba [seentest] ära Äks; õllel `kangust küllät Trv; siss tu̬u̬ umala vesi `panti ka `tu̬u̬bri `sisse, tu̬u̬ ańd õllele `kangust ja ai ulluss Nõo; umalit [paned õllele] ka manu, na `andava `kanguse Lei
3. jõulisus, tugevus; mehisus, vaprus vana all (hüljes) tema on oma `kangusega `väljas, temal on `jõudu Jõe; `juustes pidi ühel mihel keik kaŋŋus olema olnd Käi; kes sõjas oma `julgust ja `kangust `näitas, see oli ka `kangelane Lai; temä loodap oma `kanguse ja kõvaduse `pääle Krk; uma `kangusõga teḱk kõvva tü̬ü̬d Se
4. isekus, jonn, kangekaelsus, järeleandmatus Nii `kaŋŋust täüs, et kui hunt tagant söis, igä tagasi ei valada Kuu; pääst `perseni `kangust täis Hlj; üks on `kaŋŋust täis ja `tõine on `kaŋŋust täis, kumbki ei `anna `alle Lüg; Sie `ninda `kangust täis, et `kuula `kellegi juttu IisR; Mis kaŋŋust sa niid omateeda ajad Kaa; suur poiss äga‿p jäta `kanguse pärast `inkumist `järge Krj; `suurdus suretab, `kangus `kautab, `uhkus vötab `oopis ää Vll; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; Möni inimene on alati oma kangut aemas olgu asi öige voi olemata Emm; oma `kangust pruugid, mes sa jöhkardad Käi; oo jõnnikas, aab `eese `kangust Mar; ta oli va väänkael, `kangust täis, ei kuulegi mis räägitakse Mär; süda `kangost täis Ris; `Õigus igaühel, `kangus kahe vahel, `kangus kahe õlmaga Jür; `kangus `kautab ja nõdrus `nõutab KuuK; ei anna `kanguse pärast järele JMd; kes oma `jońni aeab, `kangust täis, sie on `kange`kaelne inimene Sim; `uhkus `tiutab, `kangus `kaatab, `ütleb vanasõna Kod; nutt tulep iki `süäme aledusest, egä si̬i̬ `süäme `kangusest ei tule Krk; kellekiga läbi ei saa, mugu aab enne oma `kangust taga Ran; ega sa tolle `kangusega midägi ei võeda, paremb kae `ääga Nõo; tuul om `kanguss süämen, tuu ei lepüʔ konagi ärʔ Krl; tä om täüś kanguist, süäme kanguist om täüś Se Vrd kangedus, kanksus, kankus
karlant1 `karlań|t g ‑di üleannetu laps, rüblik oli sie vast üks lapse`karlańt, ronis kaksiti sia `seĺga, asis kõrvad pihusse ja `sõitis; lapse`karlańdid `riastind ulga puid äe Kad
kartuli|supp 1. kartulisupp kui piimaga kardulisuìp, siis `tangu ei `panda, vaśt pannase, vahel lase `piuga nisujahu `piäle, et siis vedel enäm `tummis oo Var; `ki̬i̬tsimä kartulisuppi ja makaruĺlid ulgan Kod; `kartuli supi `sisse pannasse mõnikõrd `tangu, mõnikõrd jahu ja mõni kõrd keedetse peris ilma Äks
2. (vedel) kartulipuder – spor V `kartoli pudro oĺl ni̬i̬ʔ `kartoli supp Kan; kartoli suìp om tambitu kartoliist Urv; veteĺ kartole suìp `suurmidega Räp
Vrd kartuli|puder, ‑roog, ‑söök, ‑tükk
karutama karu|tama, (ma) ‑dan Jõe Kuu Hlj VNg, (ma) ‑ta Jäm, (ma) ‑da Khk; karo|tam(m)a, (ma) ‑dan Vai
1. segama, pöörama a. (heina, vilja) kaarutama `vihma sajuga karutadi `einad `ringi, `muidu lähäb maa `küllest `kollaseks ja mädanema Jõe; mina lähän karutama `luogu Kuu; siis karutasima `einad `kuivama ja akkasima `saatu tegema VNg; mie akkan `eini karotamma Vai b. liigutama, korraldama ahju aŕk, see millega tukkisid karudati; mis sa karudad, teed nii pailu `kirgi; `tuhlid karudasse ka kui nad märjad on Khk c. laiali, segi ajama Tein tua `kerda, nüüd `poissid `jälle käünd siin karutamas; Ku kabist `etsid midägi, valada et sa ei karuda segamiste `kaiki `asju `jälle, ma vast sättisin ilusasti Kuu Vrd kaarutama 2. põldu enne kündmist vedruäkkega äestama vedruga karudati ennem `mulda, `kisti segamini Khk
kauge2 `kaug|e Lei, ‑õ Har adv kaua, pikka aega ku˽`kaugõ mu˽`päivi vai ellu om; Hüd́sile tõmmati tuhk pääle, siss `saisi hüdse˽`kaugõ tulidsõʔ; taal vańgil ollõv pääväärt süüd, ta vaśt enämb `kaugõ ei eläʔ; no ei˽saisa˽`kaugõ rõ̭õ̭sk, hapnõss välläʔ [piim] Har; `kauge `aigu (kaua aega) Lei Vrd kauga, kaugu
kaugel `kaug|el RId eP(-ou‑) M T Krl, ‑õl Khn Nõo Võn 1. a. ruumiliselt eemal, pika maa taga leheks `metsa `raiuma ka, äga nii `kaugel, εb jöva lühise päävaga `keiagid sääl Khk; vanaste oli kao `kaugel Mär; Lehulas oo paas koa [pinnasest] `kaugel, peal oo pehme maa Mih; me oleme rannast nii `kaugel, ei saa `silku ega kedagi Juu; kümme kuke `sammu `kaugel (väga lähedal) Kod; kel kõrvad piast `kaugel, see kaua elab Lai; `umbes pu̬u̬ĺ vakamaat `kaugel Krk; es ole `väega `kaugel, vaśt kümme `sammu Ran; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo|| järjestuses tagapool, esimesest kaugel miu lu̬u̬s om `kaugel `väege Krk b. kaugele, eemale – Phl Kõp Hls Krk kui `kaugel `ku̬u̬rma vead, siis on ikka kõied `ümmer `ringi Kõp; miul om `kaugel minnä, pikk ti̬i̬reiś mul ehen Krk 2. pika ajavahemiku taga (minevikus või tulevikus) Lööb täna `jälle nii `kiudu (kiudpilve), sadu pole `kaugel Pöi; vötame natike kannatist, `öhta `kaugel Pha; Võta natuke kannatist, lõuna oo alles `kaugel Han|| (kellaajast) `kaugel sie kell on juo Lüg; `kello pold koa mette, sis mõõdeti peeru söed ää, siis `teatsid juba, kuipaelu oli põlend, selle järele siis `arbasid kui `kaugel aeg oli Mih; kell one `kaugel jah Kod
3. fig a. (suurest erinevusest) east asjast `kaugel, ea asi on sest `kaugel VJg b. (tööjärjest) läksin `kople `vaatama, `kaugel ne pidid niidoga olema Ris; ma pia `kaema, kui `kaugel nu̬u̬ tü̬ü̬mihe oma `tü̬ü̬ga omava Võn
Vrd kauel, kaugal, kaugõn, kauvedal, kauõn, kavetel, kavvõdan, kavvõkõsõh, kavvõndah, kavvõtõh
kaula|kandja kaelakandja `Kasva `ennemb `kaula `kandajaks ja vast siis void `oigust taga `nouda Kuu; Laps on `kaula`kandaja kahe kuni `kolme `kuuselt Lüg Vrd kaalakandja
kauner `kauner ahnitseja, ablas olend No on see küll vast `kauner, `ahmiks kõik `endale, ei saa täis ega lähe `lõhki IisR
kera|hain, kera|hein rohttaim `suosse sai külvata, sial oli kera ein; kera ein on sie, mis väga vali on luomal VMr; śoo om vast keŕä hain Se kera|hand, kera|händ euf 1. kratt – Sim
2. rõngassaba a. koer (hülge‑ ja kalapüügil) – Rei b. krants, fig suli kerähannaga pini kõiḱ täĺle vajä är˽üldaʔ Se
kesv kesv T V; keśv Hel TMr Kra; kesev TMr KodT Võn/‑‑/ Kam Ote Urv/‑/ Plv Vas Räp; keesev, kessev Rõu; kesõv V/kesõ̭v Se/; kesiv Kan Urv Plv Vas Se; kesi Hls Hel T Rõu; kesü Hls Krk San Lei; keśü Krk San; keśu M Kam Lei(kež́u); kesu Saa Pst Hls Lei; g kesvä p `kesvä eL(‑‑, g kežvä Lut); g kesva p `kesva TMr KodT; n pl kesvaʔ Lei; g keśva p `keśva Trv; n pl keśva Pst) oder a. suviviljakultuur mulle on õlle jaos `kesve vaea Saa; keśu ka joba ülestõusnu; vars juuśk `keśvä Trv; enne olli iki kesü ja kaar; täo `aasta saap paĺlu `kesvi, pihlap̀u om `marju täüs; kesvä uhak Krk; om `küindlekuu sula, tuleb alb kesvä `aasta Hel; kesväl `olli kaits `tahti. nellä tahilise [odrad] tulliva vaśt viiskümmend `aastat tagasi; `kesvä külvä, kui pihlik `äitseb ‑ ‑ kui latik koeb; kui tu̬u̬m äedsess, siss tetti `kesvä Ran; ku kesi `pääde lääb, uhak `küĺge tulep, siss läp `käole `kurku uhak Nõo; kesev nakap jo paadiss mińemä; kesvil jäi `andu [rehepeksul külge] Kam; kesev and makku. siss kasvass pää sisen Ote; niä lät́siveʔ `kesvi kokku `pandamõ; uhaguʔ kasvasõʔ kesvä sisõn Krl; kesi jäi ohkõsõss – halv seeme; sõ̭õ̭rd tetäss rüäss, kesväss Rõu; kadaja `tolmasõ, hummõn tulõ kesev är tetä Plv; ku˽kolm keśväpääd `leüdse `hitskmõ päält, `laśti `ümbre koŕataʔ Vas; `Kesvä külvete õ̭ks paŕõmba maa pääle, kehva maa pääl keśv es kasuʔ; kesev `peĺgäss `kuuma, terä saasõ peeńkene Räp; jala pääl sais noŕm, s‿om kesõv, a ku ar˽pessidõ, s‿omma kesväʔ; kesvä `sõklõʔ – koorõʔ [jahvatamisel]; keśvä uh́agu = keśvä hannaʔ Se|| (eri odrasordid) miu `tütrel om ka alasti (ohteta) kesvä; kate tahiline kesü tahap parepet maad; katetahilise keśväl om `valge iva. pää om pikk. nii ei anna `vällä nõnda paĺlu; neĺla tahilise keśvä om iki nii kige `kangepe; taani keśu (neljarealine); üits jagu `keśvä om ilma uhakude Krk; eesti `aigu `tuĺli kate tahilised kesväd, enne `oĺli nellä tahiline; jeruu·salemmi kesi = kate tahiline kesi (praegu kadunud) Ran; katõ `hõõlagaʔ kesev; nelä `hõõlaga kesev Plv; Nelätahilisest kesväst saava paremba su̬u̬rma ku katõ tahilisest; keśvä omaʔ katõ, neĺä tahiliseʔ, kuvvõ tahiliseʔ Räp; katõ `hõ̭õ̭laga keśväst saa ai suurt seemend; kuvvõ `hõ̭õ̭laga keśväl om peenikene terä; neĺä `hõ̭õ̭laga kesõv and `höśte `väĺlä Se; `paĺlit `kesvi külbet́i tuuperäst ‑ ‑ näid viedemb `vaia `surbuʔ, näil sõkõl ohõmb Lut b. (söögiviljana, söödana) müüsi kaitskümmend vakka `kesvi ärä Trv; ja õlles võets ike kige parepid `kesvi, mis puha kasvave; kastets nisu jahu vai kesvä pü̬ü̬gelt sekkä, tetas karaskit Hls; palgass `oĺli vakk `kumbagi `viĺlä, vakk `keśvi, vakk rügi Ran; kesväsaĺv om tühi, perä `kesvi `rüistse kanadele Nõo; katel pu̬u̬l oĺl kesvä, vahel `kartuli puder – toda kutsuti vadsass Kam; tei eläjille `keśvi, `kaaru pani seḱkä San; `uhmrõ pakk oĺl, sääl suŕri `keśvi `su̬u̬rmõss Vas; surmuti kesvil nahk `maaha, noodega keedete ua suppe Räp; keśvist ummaʔ surpteräʔ, `suurmaʔ, `glut́skaʔ, pliiniʔ; keśvist makus putr um `võismega, keśvist saa `oltki `kiitäʔ Lut
kibe1 kibe g ‑da R(g ‑jä Kuu, ‑ Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (‑) Rid/ke‑/ Vig Mih Puh Võn/‑õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke‑/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu ‑ ‑ kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl ‑ ‑ tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp|| fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv|| päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo 4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal ‑ ‑ läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s ‑ ‑ võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk 8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv|| üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi 9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv|| (sipelghappest) raudikõsõʔ ‑ ‑ `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai|| fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad
kida3 kida TaPõ VlPõkõõlusetupepõletik kida krõgiseb MMg; kida on `raske arstida, vast `siotasse musta siidiga `kinni; kida põlves; vanasti, kui paĺlu käsitsi rukkid lõigati, siis lõid kidad kätte Ksi; kida ragiseb, krõbiseb, krobiseb, rogiseb Lai; kida kää sees, kida sõrme sees, kädiseb sedasi, paestetab üless ja tuline valus Pil; sooned natukene ära `väńtind ja siss ragiseb, see on kida. kui kida on, sis tuleb punane lõng `ümmer käe siduda SJn Vrd kidajas, kide3, kidi1, kidu4
kigama kigama Kuu KuuK Kad Sim Lai kilkama, käratsema, lõkerdama Küll ne `lapsed kigavad kohe suvel `puole `üöni `ouess Kuu; ega nad `kaugel olegi kigavad vast sial KuuK; nää kui lapsed väĺlas kigasid Kad; kiige juures ikke noored kigasid Sim; kigamine kostab Lai Vrd kiatsema, kigadlema, kigaldama, kigatsema, kigeldama
kihlus1 `kihlu|s g ‑se Kuu(‑kse) VNg Khk Vll Emm L spor K, Trm, g ‑sse Lüg IisR; `kihlu|ss g ‑se Trv Krk Hls Puh San, g ‑sõ Krl Rõu Vas, -śs Se; pl kihluksed HljK
1. kihlumine; kihluspidu mina olin kuus nädala `kihluses, siis vast oli `pulmad VNg; `lauba `ommiku õlivad `kihlussed, `sõideti Lüganuse `kihlama Lüg; `peeti suured `kihlused Khk; nende `kihlus jäi `kat́ki Mär; `reede oli se `kihluse pää Vig; `enne ju `aeti uńdi`ända, kui ned `kihlused `peetud olid Lih; noorpaar sõidab `kihlusele Tõs; `aasta `aiga oĺli `kihluse aeg Saa; `kihluste aal läksid `riidu Juu; nende `kihlusest on paelu `aega jo `müedas JMd; pruut paar käis ju `kihlusel Trm; mea ole `mitme `kihluse pääl ollu Hls; `kihluse `aigu saimi `viina San; ar oĺl `kihluśs joʔ Se Vrd kiheldus, kihlatus, kihljatsi, kihltus
2. kihlakink küll `meie Maril on rigas `peigumies, toi kaks kuld`sormust ja viis`kümmend obe `ruplatükki `kihlust käde VNg; este käis viel naine `kosja ja viis nied kihluksed pruudi `kätte. ma pole elades seda miest näind, kuda ma nüüd nied kihluksed `vasta võttan HljK Vrd kihlad
kikkarane kikkarane kissis, pilukil, vidukil `Silmäd kikkarased, oled vast maast üles toust; Kus `neie kikkaraste `silmijegä lähäd, `loisuda uni ärä Kuu
kimmätämä kimmätämä Urv Rõu Vas 1. kinnitama, kinni panema kimmädõ kińni kõvastõ Vas
2. kõvaks muutuma, hanguma sola oĺl, är kimmät́ (külmetas); süĺt kimmätäss ärʔ Urv
3. paranema Oĺl `haigõ külʔ, a noʔ um är˽kimmätänüʔ, vast pidä keväjäńi˽`vasta Rõu
Vrd kimmätümä, kinnätämä
kirgma `kirgma, `kiŕgme Hel; `kiŕgmä, (ta) kiŕg T(‑ma San; [ta] kireb TLä) V(ḱ- Se; ‑me Krl; (ma) kire Rõu Lei, kiriʔ Plv Kan) kirema me kuke akkave joba kellä kate`tõisku `aigu `ü̬ü̬se`kirgma Hel; mõisan kikass joba `kiŕgnu, siss tullu ommuk ka Ran; kikass kireb, tuleb `tõisi `ilmu Puh; ku kana kirevä, siss saap `ku̬u̬ljit, kooleb mõni ärä Nõo; joba kikass `kirgse, nüüd om keskü̬ü̬ Kam; taa kana mul kiŕg, kiŕg ja munõss, munõss ja˽kiŕg San; kikass oĺl `kiŕgünüʔ; tsillakõnõ kikass kuuluss `kiŕgiv Har; ku˽kana kiŕg, siss tulõ õnnetuss Plv; kui täämbä kikas kiŕg, et sis saavaʔ hummõń sadojatsõʔ ilmaʔ Vas; ku kikkaʔ õdagu `kiŕgväʔ, saa `vihma Se; ku kana kiŕg, saa `kuuĺja Lut|| häälitsema; tõrelema si̬i̬ taar om nii apu, et panep vai `kiŕgmä Nõo; saʔ kui kikaśs kiret (tõreled) Rõu; esi˽kiŕg kivi otsan, näĺg hauk habõmõn (muretust inimesest) Räp; tu om õ̭ks paŕeb, ku kikass ḱiŕg inne kanna (tu̬u̬h majah olõ õi `tolku, ku kabõh́hinõ kõnõlass inne poiśsi) Se| suurustama, uhkustama mis sa tan kirit, egass saʔ nii paĺlo väärt ei olõkeʔ Kan; `Kirgü‿i˽midägi uma `nu̬u̬rusõga, küll˽tult pia mi˽vannu rekke Rõu; Mis sa˽kiret inne `aigo, vaśt ei jõvvake˽peräle Räp Vrd kiratsema2, kiräh(h)ämä, kirgama2
kiriku- 1. kirikus või kiriku juures asuv, kirikuga seonduv Ta oli noorest peest kergukooris laulijaks Kaa; kergupakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad; Jaani Juri olnd veel köige `viimaks kergupakkus, see oli `süidlaste `tarvis Vll; Kergu `küünlad olid pisiksed `peened vaha `küünlad; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse [abiellujad] `kantslist moha Pöi; kolm pühabet `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; kiriku `kaakis `pekstud Rid; `enni olid kiriku `teendrid, need aasid kirikus kiriku kotiga raha; kiriku `säädus oo koa, et kui laual keid, siis laua eest maksetasse; kiriku kaak oo olnd kiriku värävas; mes tätt `rääkida, tä oo nüüd keriku kapast `juua saand (leeris käinud) Mar; kiriku `tiindred löövad `kella ja teenivad kirikud Hää; kiriku`laekasse `pańdi koa ikke raha, kui `käidi lauale kirjutamas; `Juurus on kiriku `õue paelu `surnuid `maetud Juu; [enne pühi] `jaetasse keriku `ańdid `vaesile, egä valla vü̬ü̬lmöl̀der jagab õma valla `vaesile; ku kerik `siśse `lü̬ü̬di, kell `sisse lõi, akas keriko tiänistus, siis keriko vaśt akas [hobuseid] `vaśtma, kihelkonnass makseti keriko vahi palk; keriku `samman peksetud vanass inimeisi, mes üks kuŕjategija õli ehk lapse ärä ukas Kod; keriku õues on rist, vanal aal `ümber keriku matetud `surnud; nüid on keriku õvv, aga si̬i̬ kiviriśt on ike alles kerikuõuves Pal; kiriku ussen om suur ein; obesit olli kiriku uśs täis; kiriku lipu viiass `vällä `jordani päeväl, lihade pühäde `ü̬ü̬si Krk; `lauba `õhtupoolen kiriku `teener lää kirikut koristeme Hel; `umbõss kellä kuvvõ `aigu `laśke `pri̬i̬stre kerikust pühäpiĺdiʔ, riśtiʔ ja `keŕkolipuʔ `vällä tuvvaʔ jõe`vi̬i̬rde Räp
2. pühapäeva-, esindus-, kirikuskäimise Savõid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest; `Mispärast sis keriku`kinnas piab minema, kui labakuid võtta on; keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast Lüg; see mo keriku rätik, ää sedä pane Mar; kiriku seelikul oli siis lint all ja kard pial Tõs; Vanasti `tehti vi̬i̬l roosidega sukad, kengasukad või kirikusukad Hää; kiriku tanu oli `riidest, `valge pit́s oli `iares Hag; õmad keriku ilbud ikke one [igaühel] Kod; kiriku `põlledel olid pit́sid all Lai; kirigu`pastla `täŕkme oo peeneba, `kapla es `näeki, õhepa, et na ümmer jala `kińni kurdave. periss`parki [nahka] osteti kirigu`pastliss, nahk oli `pehme ku kädsisiʔ; ega `vastsit kirigu`rõõvit es panna `küllä `seĺgä Krk; Egas keŕku rõevast tüü man ei tohi ärä lörtsutada Nõo; keriko tanu oĺl liina`rõivast Kan; Tü̬ü̬ viisuʔ tet́ti paju koorõst, keriku viisuʔ koeti kõo tohust Urv; ärä putu ta mu kerigu pruńts Krl; Nu̬u̬ oĺli nu̬u̬˽kerigu ohaʔ, pulma sõita ja˽kośa `kävvüʔ; A˽kerigu˽`kinda ja˽käügi `kinda `koet́i suurõ kirägaʔ; Kerigu sukaʔ `oĺli `valgõʔ Rõu; No olõ‿i `vaĺget `rü̬ü̬de inäp sukuge, a kerigorüvvi õks omma˽vi̬i̬l `valgõʔ Se
kisa|kott kisakõri – Kaa kisa|kukk kisakõri – Tor kisa|kull kisakõri – Lüg kisa|kõri kisaja, lärmaja (inimene) Moni mies on peris kisakori kohe, `aeva tämä hädin `kuulub Kuu; Juo sie on vast kisakõri, ei `anna üöl ei `päival `mahku Lüg; On üks kisakõri, `patrab kõva `äelega IisR; Kisakõre, kis suure äälega `lõugab ilmast `ilma Hää; oled üks va kisa kõri, kellele sa kuulutad, et sul ea kõri on Juu; vanad mehed on kisakõrid Sim; va kisa kõri, kisendab laiast kõrist Plt|| kiitleja, kiidukukk Ei sie ole `õige tüömies ega `miski, üks kisakõri on IisR
kitsik kitsi|k (‑t́‑) Khk L K I Hls spor T, Krl, `kitsi|k R(n, g ‑kko Vai, g ‑ku Kuu, ‑kku Hlj Lüg), g -ku; kitsi|k g -gu Khk Rei
1. kitsas, kitsavõitu sield on `kitsik läbi `mennä Kuu; me elame keige kitsigumas Iiu maa kohas Rei; kitsik tee, kaks obo ei pääse teine teisest `mööda Mar; eks teese `juures ole kitsik `olla kua Rap; kit́sik tuba VJg|| vähene, piiratud mõnel inimesel on väga nõder aru, mõni `ütleb et kit́sik aru Kei; öhe kitsiku `mõistusega inimesele ei sua midägi `seĺgeks tehä Juu| s väike piiratud ala metsä kitsik pannase põlema ja `sinna uha moa `piäle pannase nad (naerid) kasuma Tõs 2. a. a vilets, vaene tä elab nisukse kitsiku elo sees Mar; elu oo kibe ja kitsik Kse; kitsik aeg, ei ole `vaesel iä elädä Tõs; elu läheb nii kitsikuse Tor; siin on kitsik elada, üür on väga kaĺlis Koe; kit́sik elo ja `vaene Kod; mul om `väega kitsik elu, ma‿i tule läbi mitte kudagi Nõo b. s puudus, vaesus, häda `oite `kitsik kääs Kuu; `Jaanil on jo `kitsikko kääs Vai; tal on kitsik kää Rei; ta oo üsna kitsikus Kse; sie naine on nüüd kitsikus, mies läks ära Iis; Me jääme sis tüüga kitsikude, sis tuleb kõige asjaga viimäte kitsikus kätte Nõo; kitsik tuleb kätte Võn; mi elämi vägä kit́sikuss San 3. a. a ihne, kitsi nied on kaik `kitsikkud inimised Hlj; Sie õli vast `kitsik, `sandile muud ei `andand kui `leivä tükki Lüg; nii kitsik, εb anna killegitele midagid Khk; oli üks kitsik inime, ei taht `moole `süia anda Tõs; kitsik peremiiss Plv|| ülitäpne, väiklane `olla nii kitsik kõige aśjaga, kõik tahab nii punkti peal `olla Juu b. s ihnuskoi `terve pere ühed `kitsikkud Lüg
Vrd kitsikus
*klanitama nuruma, manguma Mine klanita vi̬i̬l `timmä, vast lupa Räp Vrd klanima
koiku koiku VNg Pha Rei L K(n koitku HJn) Iis Trm MMg/‑o/ Hls Hel Puh Ote Rõn Urv Rõu Räp; `koiku Kuu Hlj VNg Jäm Khk Pöi LNg Mar(g koego) Khn/‑o/ Aud Tor Nis/`koeku/ Kos JõeK Rak Sim Iis Trv Krk Ran Nõo; koigu Var VJg(ill koikusse); kooku MMglihtne voodi või muu magamisase pisukene `koiku VNg; meil oli ika keigil koiku `voodid Pha; Mönes kohas `pi̬i̬ti koa kanad `koiku all Pöi; need olid ikke sängid ja `koikud, mis `seinas olid Mar; nehuke koiku oli koa toas. otsad olid seenä `sisse sedäsi löödud Vig; vana `järgi olid sängid ja koigud, ilma otsata Var; mine `sinna ahu taha koiku `peale Tõs; magamese `koiku oo raamide `moodi Tor; suetsutaludes olid vanasti seena`koikud Kos; Vallasańdi koiku. Sańt käis kord kuus, siis `tuodi koiku tuppa Jür; koiku on seina `ääres, õled pial Tür; vana vuodi`koiku sial küegi nurgas Iis; Koiku vai videvik ‑ ‑ `pulkadest tehtud, see õli ädaase Trm; säng õllud `kambris aga `kookud õlid rehetuas kõik, ei õllutki `õiged `sängi MMg; talvel oli `ümmer rehe, kus inimesed magasid, olid seina sees koigut `tehtud `ümmer seina Plt; karjastel vaśt `lü̬ü̬di koiku kokku `laudest Hel; täll `oĺli oma `koiku nukan, kos ta magas Ran; koiku om lavvakõstõst kokku lööd Ote|| kanatool, pudulojuste aedik tuas oli puuase, selle all oli `koiku JõeK Vrd koigas1, koik1, koika, koikas, koiks
kolotka kolotka Vai Plv Vas Räp Se
1. puutükk (eseme osana) oĺli˽suurõʔ nuiaʔ, kolotkaʔ `otsa `pantuʔ, nu̬u̬ʔ oĺliʔ koodiʔ Vas; rihä kolotkaʔ (rehapea, millesse on kinnitatud pulgad)) Se
2. saapaliist `saapa kolotka, mine pääl sabosnigad tekkod `saapo Vai; muido vast saass `saapa tegemisega nakkama, aga tu̬u̬ hädä om, et ei olõʔ kolotkit Räp; kolotka pääle tetäss [saapaid] Se
3. puuking `puutsõʔ kolotkaʔ jalah; `puutsit kolotkit olõ nännüʔ seo ilma `aigu Plv
kon kon Trv T VLä(‑h Har) Rõu Se Lut; koh VId(kuh Se Kra); kohn Rõu Plv(kohon) Vas I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kon sa käisid Trv; `küskse: kon ta om, nüid küstäss: kos ta om Kam; konh sa˽taa käe olõt kraadsanuʔ Har; `tahtsõ˽laulatamma minnäʔ, a koh sõrmusõʔ; Koh mõtsah saʔ näit sutt Vas; koh naa sõglaʔ ka ommaʔ Se
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kon ta (joodik) istup, sääl ta nokutap Rõn; sualaat́ om tu̬u̬, kon suga seen om Kan; kon om laudan sääl om lauda takan kah Krl; vanast oĺl śaksil tõld konh naa `sõiti Har; ma `üt́li poisi nime, ja külä nime kah, kohn poisi kodo oĺl; vanast latsõʔ iks `loie [kassile] et, kurr kurr, kohn sa˽käveʔ Rõu; kohon tu̬u̬ juudass um, seletä˽mullõ Plv; a koh ar˽koolõss sääl timä (öökull) ikk Se
Vrd konness, kun
3. (täpselt määratlemata koht) a. kus tahes; teadmata kus olõ˽sa kon taht, ma saa su iks kätte Kan; Tulõ jo üless, päiv jo kon taht, muuʔ kaŕaʔ ammu mõtsan Urv; ma saa ei˽ sinnu alasi `sisse `laskma, tü̬ü̬h vai koh `kuagi˽kõrd olõ; nu̬u̬˽videlese˽koh videleseʔ Vas; näid (teat seeni) om inämb kõva kraaviperve pääl ja koh om kõvõmb, kuivõmb maa Räp Vrd konness b. kuskil kui oma inimese olli kon tü̬ü̬ man, siss mõni vanainimene nüśs lehmä Nõo; kas mul tõsõ˽`varda kon ommaʔ Har; sõ̭ss vaśt koh liinah oĺl tu aŕst Plv; tah olõ õi˽pinil ka koh `maadaʔ Vas; ko koh tulõkaih om siss ka lüvväss kolla Se Vrd kongi2II. (rõhuadverbina) no kon ma küĺmetanu ole, taren ole elänu Rõn; no kon sa innembä oĺlit Urv; ka˽konh om süüäʔ Har; kae koh om lännüʔ rahvass targast Se
konna|poeg 1. konnapoeg a. kulles `konna pojad `elläd joes ja `tiikides Vai; Konna poeg on esiti pisikse kala `moodi, suur lai änd taga Pöi; konna poead, ümmargused, saba ka järel Tor; kududest tulevad konnapojad Ris; nagu konnapojad süevad muda ja läkke Kad; kõik oedu vesi on konna `poegi täis Kod; konnapoja omma leon, ännä perän Krk; konna`poige ja vi̬i̬lutikit ka `olli [turbaaukudes] Nõo; konnapoig om `i̬i̬smält hannaga ja ilma jaluldaʔ Har b. mittetäiskasvanud konn Kui [konna] mutikel jo hannaʔ ärʔ `kaossõ siss kutsutasõ konnapojaʔ Räp
2. fig mes sa konnapoig kukõrdat (öeld väikesele lapsele) Nõo; sa kurat olõt `vaenõ niguʔ kunn ~ kunnapoig Plv; [rikas ütles vaderiks kutsujale] Ega sina lollist vast vi̬i̬l lännüʔ ei olõʔ, sääntsele konnapojalõ (vaesele) lää no mina vadõress Räp
kont2 końt g końdi spor T V(ku‑), kondi Hel spor T
1. kink, küngas ti̬i̬ [heina] rõuk kondi `otsa, ärä ti̬i̬ `lohku Kam; kondi om `paĺla kõkk, es tule ülessegi vili Ote; końt põllu sisen, vaja maha `kaiva San; miʔ talo sais periss kuńdi pääl Kan; kuńt um `väikene, vaśt paari süleline Rõu; miʔ maa um kõik `końtõ täüs Plv; suu siseh sääne końt oĺl Se
2. ebatasasus, kühm a. lõngatomp tol om `lastu langa `sisse pink ja końt Kan; villa täpiʔ vai kuńdiʔ langa sisehn Rõu; `veiga jämme `paklannõ lang, suurõ˽kuńdi˽siseh Se b. muhk, mügar jama om tah, sääne kuńt üleväh Vas; kasusõ [hobusel] `jalgu `sääntse ku jamaʔ, kuńt suuŕ Se c. (mulla) kamakas, pank kive ja mättid hainama˽pääl ‑ ‑ `traktur um visanu nu końdi Rõu; `iäne końt ti̬i̬ pääl. ku muna aase `sääntse üless, är külmänüʔ Se
koomits koomi|ts Var Hls Har Räp, g ‑tsa Ksi Lai spor M T, Kan ‑dsa, ‑tsa Urv Plv Vas, ‑tse KJn Krk Hel spor T, ‑tsõ Urv(‑dsõ) Krl Plv; `kuomits Vai, g ‑a Jõh IisR; n, g koomitse Krk
1. varju-, ulualune (hrl taluhoone seina ääres) koomits, kus `vankrid ja reed `alla läävad, kel põle `kuurisi Var; keda ta (loom) sial koomitsas kasvab, küĺm Ksi; koomitsasse `pańti mõni lu̬u̬m, katuss aeda katusse nõjal Trv; koomits sulase põhu `pantav, lauda kõrvale kus tetti Hel; koomitse teid niisama ärä, silmnäo `järgi, es olõ üttegi `mõõtu; koomitsede `panti `turbit, palutusõ agu; meil `oĺli põhu koomits, ta‿ĺ̀li nii sama tettu agadest serände õre, õlekatuss `oĺli pääl Ran; karjalatse om [heintest ja hagudest] koomitse all Puh; mõnel `olli koomits tettü paĺgest, mõnel peenikestest latidest, katuss `pääle katetu. koomitsel lake es ole Kam; koomitse `sisse läits vaśt `ku̬u̬rma `põhku, mõni olli suuremb, mõni vähemb; rehetare otsan i̬i̬n`kamrin `elli kõrvuline ja suvel koomitsan Ote; koomitsan oĺli˽vanast `lamba hainaʔ Kan; solaseʔ eläseʔ koomitsõl Krl; `lü̬ü̬ssi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp|| väike panipaik isal olid kõik kohad koomitsaid täis, plita kumm, ja kaśt kus riistad sees. pisikesed panipaigad olid koomitsad Lai
2. vilets ehitis või olend a. vana lagunenud hoone, hurtsik on üks `kuomits, vana majatükk. `sellel `kuomitsal ei õlegi kattust pääl Jõh; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata, et `kaela ei `lange Ksi; vana maja koomits, ärä vajunud, lagunud Hls; tema taht, et selle koomitsa aken ka `valla om Ote Vrd kohmits2, koonits1 b. (vanast loomast) olli üits vana koomitse (lehm), ei saa põhust jagu egä Krk
kord1 kord g korra S L K Iis Lai, `korra Jõe Hlj RakR VNg; kõrd g kõrra I Äks eL(g kõr[r]a Lei; ḱerd g ḱerra Lei), `kõrra Lüg Jõh hv Vai; kerd g `kerra Kuu Hlj VNg Vai(n `kerda) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad: I. korduvus
1. (sageli koos hulga- või arvsõnaga) ajaline korduvus, esinemissagedus
2. perioodiline esinemus a. söögikord b. menstruatsioon c. (ilmast)
3. (üksik)juht, puhkII. järjekord
1. (ruumiline või ajaline) järjekord, järjestus
2. (omavahel kokkulepitud) tegutsemisjärjekord; kordamööda täidetav kohustus
3. (sag obliikvakäändeis) karjakord; sellega kaasnev ühiskarjase toitmine ja ööbimine peredes
4. (hrl kohakäändeis) teokohustus, korrateguIII. korrasolek; üldine kord, süsteem
1. (kindlaksmääratud) töö- ja elukorraldus; üldkehtiv käitumisnorm ja kohustuslik allumine sellele
2. tegevuse korrapärasus; rütm
3. õigus; kohustus
4. riigikord, valitsusIV. olud tervikuna; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; majanduslik heaolu, elujärgV. aine- või kattekiht, kirmeVI. korrapärane paiknemine või asetus
1. kõrvuti või ülestikku asetsev või asetatud kiht
2. ehitusjärk a. (majal) b. (roo-, õlgkatusel)
3. (paadil, laeval) a. serviti üksteise peale pandud küljelauad b. parda kõrgendus
4. korrus
5. rida, rivi a. võrgusilmade rida b. suka- või kindasilmade rida c. helmekee; helmekeede rida
6. triip, joon a. muster; mustri triip b. sarvepügalVII. ring, tiirVIII. kogus või hulk
1. riietuskomplekt; ülikond
2. tagavara, varu
3. (koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemise või vähenemise astmele)
4. (hulgasõnana) a. mõõtühik b. suur hulk; palju c. tükk, hulk (aega)
5. (midagi väikest ja tähtsusetut)IX. (silmahaigus)X. (mitmesuguseis väljendeis)XI. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)I. korduvus
1. (sag koos hulga- või arvsõnaga) ajaline korduvus, esinemissagedus seda on `palju `kordaid Jõe; `Kerra miest nähä, `toise`kerra `tunneda Kuu; üks poiss käis `piigu `painamass `mitmella `kerralla: `tulga ja `tulga VNg; ma õlen pali `kõrdasi sääl käind; sie ei `kuule `äste, kaks kolm kõrd `räägi üht juttu; kaks `kõrda võtta suppi, ühe `kõrra `ammusta `leibä (öeld, kui toitu on napilt); sel `kõrral ~ sie kõrd ma ei saa `tulla, tulen `tõine kõrd Lüg; tüö `tullo jättä kese, `toisest `kerrast Vai; nee tülitsevad äga nädali korra ära Ans; ju‿ne (karjamõisad) `möisate körvast ühel korral vanal ajal oli `tehtud Khk; keik korrad es `lasta [ehalist] `sisse Mus; `mütmed korrad kεisi sääl Kaa; kukk kiiratab kolm vöi neli `korda enne oomikud Pha; `kordagid põle `tehtud nii õlut Muh; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `korda Kse; paar `kordi `niitad [lambaid] `aastas; ma sain jo pari `kordi `enne `valmisse, ennekui peiupoiss tuli Mih; jättis merele mineku selles korras nõuks Khn; Jusku lehm: kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud (kidakeelsest inimesest) Hää; `linnes ma üksi ei käin ‑ ‑ naine käis `seĺtsis koa paar `kordas Ris; ma käisin `mitmel korral ~ mitu `korda Juu; kuuśk laseb juo kolmat `korda okkaid Amb; ma sain küll `mitmet `korda `küiti JJn; ta (hunt) viis `ühte `puhku neid (lambaid) ää, ega ta seda `ühte `korda viind Ann; mes `aśja sa iśsid, kui es anna neĺjät `kõrda sigadele [süüa]; paĺju kõrradele suad üheldä sedä sõna Kod; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ti̬i̬d ärä ühe korraga et ei ti̬i̬ `kahte `korda `ühte `aśsa KJn; paelu `korda sai `käitud säält kuju Vil; tõmmassime [noota] kaits kõrra `õhtsapoolen ja mõni päev kolm kõrra; kümme kõrra `loetass kolm `lõnga, kolmkümmend `lõnga `paasman Trv; ma ei mõista midägi selle kõrrage `osta; kõrd saa vi̬i̬l `leibä tetä Krk; üitskõrd sai paar `kõrdu väegä paĺlu latikit; nigu räbälä puńt jälle, esi astu üits `kõrda, ilbu `kargava kaits `kõrda Ran; üten kõrran kadusiva (surid) mõlemba Puh; mõni piap `kavva `aega viha, aga miul om viha toss samass kõrrass; panni kaosi [liha] täis, et siss na saava kõrrass süvvä Nõo; kui sa ka esi nädäli‿sen `kõrda (üks kord) neid läńnikid ariss, siiss na olõss küll ilusad ja `puhtad KodT; [isa] kõnõĺ sedä luku `mitmit `kõrdo Võn; perämäne kõrd ku ma käisi, siss es ole tedä kotun Ote; üit́s röömükene `anti, mõnõss paariss kõrruss sai leevä pääle määriʔ San; Suvõl näet um piḱk päiv, sõ̭ss `sü̬ü̬di õ̭ks neläkõrra Rõu; maśsinat es tunda˽tol `kõrda Plv; kuʔ [kukk] jo˽tõist kõrd kiŕät́, siss tuĺl üless tullaʔ; neĺli kõrd `vi̬i̬di [mind] tappaʔ Vas; tal oĺl hää tujo si̬i̬ kõrra `aigo Räp; ma olõ õi `kõrdage sääl käänüʔ; võit `mitmõhe kõrra `risteʔ (ümber ristida); kuuś kõrra ~ kõrd käve päävä pääle; jätät tõõsõ kõrra pääle tü̬ü̬ Se; harva korda harva, harukorral `arva `kõrda käis meil; `arva `kõrda tuleb ette sie asi Lüg
2. perioodiline esinemus temal oli ohatus ‑ ‑ käis iga `aasta oma korra ää Vän a. söögikord veistele tuleb `lountse kord käde anda Khk; `öhtu kord on veel söömata Rei; oodake natuke `aega, tüdrikud toovad `õhtast `kõrda kah Hää; omikune kord ja `lõunene kord ja `õhtane kord – kolm `korda `päävas [süüakse] Juu; mõnes talus on kõrrad, kõik üles kirjutatud mes kiädäd [nädalapäevade järgi] Kod; `õhtun kõrd ~ sü̬ü̬k Pst; võtat kana muna, lü̬ü̬d `katski ‑ ‑ lääb [söögi]kõrra ette Ran; `tu̬u̬ga (suure pajaga) om hää nii katõss kõrrass `sü̬ü̬ki `kiitä `perhrele Har; olõ õi˽himmo `sü̬ü̬ki tetäkiʔ, kaet inne kuiss kõrd `mü̬ü̬dä saa Vas b. menstruatsioon naiste`rahva kord Aud; iga noore inimesel on oma `loodose kord Ris; vanaste pańnid sel ajal naesed körtsiku `seĺga, sis oĺli körtsiku kord SJn; ma oĺl `aige, mul olli iks omakõrd Ote; tu̬u̬l olõ õi kabõhisõ `kõrda inäp; tu ei piä vil [last] `saama, tu̬u̬l olõ õi inemisõ `kõrda; halv kõrd tuĺl `külge Se c. (ilmast) nüid `sõuke alva ilma kord (püsivalt halb ilm), ära `mõtlegi, et sa `eina saad teha; ilusa ilma kord, ega ta nüit `vihma ei tule; Vaa (vaga) ilma kord Hää; talvõ kõrraga (talve aegu); küĺmä kõrraga Lei
3. (üksik)juht, puhk See oli ikka kukkumise kord (raske kukkumine), teine küĺg oli kõik suur sinise punase jutiline; See (mees) korra taris, aga see pole selle (naise) `juure jäänd Pöi; Viibsip̀uude päält ikki ei keritu, si̬i̬ `oĺli vahest `arva `juhtumese kord; Liik on üks munemisekord Hää; tuli `mingi kord (millalgi) `siia JJn; `mõtle ku kalliss pulli kõrd (paaritus) om Nõo II. järjekord
1. (ruumiline või ajaline) järjekord, järjestus `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama `kõrda Lüg; `võrgud [meres] kõik `kõrra järele Jõh; `Villa`veśkil ei pidada kunagi `korda `saama (ei pääse järjekorras ette) IisR; jo‿si surma kord `varsti tule ka, sest korrast ep saa kaudu `ükskid Khk; [ta] Oo eese naisevetmisega tükkis korra taa jäänd (pole õigel ajal võtnud) Kaa; ta (koer) oo vana koa. ega tia, kummal `enne kord kätte tuleb (enne sureb) Kse; jahvatese kord tuli minu kätte JMd; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin Juu; [kordlaine] mis `teatud korra järel tuleb Kad; Üeldi küll, et ega kott kõrda oota. Aga tuuleveskil tuli küll niimoodi välja, et just kott ootas kõrda Trm; `mölder `ütleb kui suama jämedä javatuse läbi tuleb püüli kõrd Kod; lavvakiriku kõrd (armulaual käimine) läit́s `mü̬ü̬dä, jäime kõrrast maha Krk; ta viis koti `veskile, `ommen `olli lubatu `kõrda Puh; kui rüätegemise kõrd kätte `tuĺli, siss pidi valmiss tolle jaoss olema Kam; su˽kõrd om häste lähembäle jo saanuʔ, sa saad `varsti jahvatamma; pedäge kõ̭iḱ `kõrda, `olkõ uman rinnan vai roodun Har; vanast `üĺti et, `kõrda põdeva˽silmäʔ, üt́s `haigõss jääss, nii jääss tõõnõ kah Vas; ku kõrd om suuril puil, sõ̭ss tulõ paiul ka paḱin takan (kui kannatavad suured, siis kannatavad ka väikesed); Kohe kõrd saisma jäi (küsitakse viinajoomisel) Räp; mi saisame ḱerran. oodame kona saa ḱerd `ostmise munu Lei
2. (omavahel kokkulepitud) tegutsemisjärjekord; kordamööda täidetav kohustus `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh Lüg; Keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni IisR; me olime teine teise korra [haiget valvamas] Khk; sauna küti korrad Vll; Millal `teitel piima kord (koorejaama piima viia) on; Küla`kupja kord see tuli üks kord `mütme `aasta tagant Pöi; üksvahe ma olin ambulańtsi kasvandik, nüid kein `aastas `korda või ei `keigi Rid; `Ruumis ning ladumas `oĺdi [laevas] korra piäl, teese reesi teene Khn; korra pial oli `karjas `köimene Aud; piima veo kord Tor; [rehepeksuga] akati vara pial, selle aaks olid juba põllal kui kord oli `minna Ris; ma olen oma korrad ää teind, olgu nad `puhtad ehk mustad (pesupesemisest) Juu; pidime `korda tegema: täna sai teine [hobust], `omme sai teine JMd; öövaht́ on korral (öövahis) Koe; küüdikõrd oo sinu käen. tämä käis õma kõrra ärä Kod; karja kõrralise kõrra `järgi käisiv [mõisas karja talitamas] Krk; [lauakirikus käiakse] keväjelt ja süküselt, ma oĺli iilä˽keväjest `kõrda Har
3. (sag obliikvakäändeis) karjakord; sellega kaasnev ühiskarjase toitmine ja ööbimine peredes `ninda `palju oli talus `kerda, kui`palju `lehmi oli VNg; `nelja talu pääl `käisin `karjas jah. igas talus õlin kaks nädäla `kõrda ‑ ‑ siis `läksin `teise talu Jõh; küla `lambad olid `kordas, küla pered käisid [kordamööda] `lambes Pha; ja siis saand ned (karjaskäimise päevad) läbi saand, siis läks `teise talusse jälle kord Pöi; karjane käis igas peres `kordas. kui paelu `loomasi oli, siis oli kahe `veise pealt üks pää, kel üks veis oli ‑ ‑ käis korra ja kahe takka, aga ikke käis neil koa `kordas. siis `pańdi sealt `talle leevakot́t ja `lähker Juu; kus peres karjane `korda (söögil ja öömajal) oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; mul on `lambataat́ `korda VJg; meie Mańn käis ka korral (abikarjuseks) Lai; kui üten talun kõrd läbi, siss läits karjuss `tõisi `tallu Ran; kaŕuśs lätt nüüd ti kõrrale (teie tallu söögi peale) joʔ; latsõ˽ka kävevä kõrral (abikarjuseks); `määńtsel talol oĺl [karjus] kõrral säält sai `rõiva˽ka `säĺgä Se
4. (hrl kohakäändeis) teokohustus, korrategu isa läks `kerrale [mõisa], `süötas `luomad, `andas `süia ja `juua ja. isa käis `kerral VNg; kaks-kolm inimest oli ühe nädaliga korral Rei; korrad olid `käüä Khn; sulane oli tiul, tüdruk oli korral Pär; minu ema oli küll `mõises korral käind, püigil käind Tür; vanast `käidi `mõisas `lehmade ja `ärgade korral – neid `süetmas VJg; miu emä kõneĺ, temä käenu kõrral `äŕgi laada man (künnihärgi söötmas) Hel; si̬i̬ oĺl kuvve päevä talu, mi̬i̬s kuus `päivä pidi kõrral `käümä nädäliss Kam; vanast `üĺti et `kõrda `mińti ‑ ‑`tüt́rik oĺl kõrran nädäli `aigu Har III. korrasolek; üldine kord, süsteem
1. (kindlaksmääratud) töö- ja elukorraldus; üldkehtiv käitumisnorm ja kohustuslik allumine sellele sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk Lüg; Naiste kord pole (naistel ei sobi) juua Jäm; Kord köva kut Viiburi söa koolis Pha; inimeste `keskel peab ikka üks `öiguse kord olema Vll; See on nüüd ea kord küll, pole änam leva tegemise muret; See oli kohe selle pere kord, pere mees ise ‑ ‑ tegi `koorma, `suiline `andis alt käde; Inimesed `peavad ise `korda pidama, üks soab nii pailu [heina], teine jääb tükkis ilma, ega asjal peab ikka oma kord olema Pöi; igal ajal omad viisid ja korrad Rei; mõrrad lapitakse `paati kõik korra järele; täis rehe`peksmese kord oli, kui neli inimest oli [kooti löömas] Rid; kuhja kord. `esteks `korda (mööda äärt), siis korra taha, siis südamesse ~ `keskele [pandi heinu] Ris; [karjane] käis seal (kuuse otsas) siis `vaatamas `loomade `korda, et loomad ära ei kao Juu; oma korra järele pidid `külvama alati Trm; `niiskene one si̬i̬ ilmakõrd, inimesed one `uhked ja suured Kod; `seitsme põllu kord oli meil Plt; sis te `tääte küll seda maa `korda, kuedas ta on Vil; piab kõrra aru järele sü̬ü̬ḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele ‑ ‑ kolm `kõrda süvväs Hls; ei ole `rõõvit kõrra `järgi (korralikult) `seĺgä panna Krk; nigu ossendust tü̬ü̬d tettu, ei ole `kõrda, kõik segi; ta‿m kenä mi̬i̬s ‑ ‑ temä sääs egäl pu̬u̬l kõrra `maia Ran; kuuskümmend-säidsekümmend `aastat tagasi oĺl venne väen `väega logardinõ kõrd Võn; a ei olõ˽määnestki `kõrda tu̬u̬l tü̬ü̬l Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda; piat tegemä nigu kõrd ja `kombõ `nõudava Har; Tarõh olõ õiʔ pot́ikõrdsi `kõrda kah (väga suurest segadusest) Rõu; pääkaŕuśs oĺl kaŕa man õks kõrra`kaeja, kai `perrä õt `väiko˽kaŕusõ˽`kaŕja kaidsasõʔ; `väega kõrralda (korratu) inemine; vanembest hää kõrd, selle hää latsõ ommavaʔ Se; vanna `kõrda (laadi) inemine Lut|| teat toimimisviis `joukamad pered, noh nie parandid oma `vergud siis `talgu˛e `kerrass Kuu; vie `kiires `kõrras (kiiresti) tagasi Lüg; Äda`maandumine (vallalisena sünnitamine) jah, ta ei ole `õiges korras Hää; ein akkab ära `kuivama, tuleb kiires korras ära teha JõeK; `tehti koduses korras paalad ja lõŋŋad VMr; sõit́ õege `kiirel kõrral siit `mü̬ü̬dä Kod; mehel lähäb ju `kiiremal korral kõik (suguühtest) Ksi
2. tegevuse korrapärasus; rütm `lüögä `kõrda (vartadega reht pekstes), siis on `kerge `peksädä; kui akkasima `kolmekeste [reht peksma], siis käis `kolme `varta kõrd, ku kahekeste, siis kahe `varta kõrd; kui `neljäkeste `kõrda `pekseti, sie õli, kui obone `juokseb; kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä Lüg; [rehepeksul] nelja nuia kord oli ikka ilus kuulda ja nähja ka Mus; nuiad – nee pidid kenasti `korda `käima [rehepeksul] Vll; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; kahe kurikaga sai [kangast] virutada, `korda sai `lüia viel nii et ikke matsud `korda läksid, et segamini ei aand Koe; `korda lüü˛asse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale ‑ ‑ kui ta ilusti `korda lähäb, on `kerge [reht peksta] Pal; kolme kurikaga `lü̬ü̬di `korda, kolme kurika kord; [külvamisel] Jala `astumine ja `käegä `viskamine `piäväd `korda minema. Kui parema jalaga astub, siis `viskab paremale `poole ja kui vassaku jalaga, siis vassakulle KJn; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda! siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn
3. õigus; kohustus vanamate kord (õigus) on vanuti laste kääst `toitu `saaja; pere mihe kord on `palka `maksa ning `suilise kord on tööd teha; see oli ikka ülekorra, et ta nii pailu [raha] küsis Khk; Ah, teeme kudagid valmis – saaks korra (kohustusliku töö) kaelast ära Kaa; `ousta vanemid, see on su kord ja kohus Rei; taĺli man sai kätte [hobusevarga], tapõti arʔ, sääl oĺl timä kohuss ja kõrd Se; kord ja kohus nii nagu peab, nagu on ette nähtud [mustikasupile] panin ikke `suala `ninda `kuida kerd ja kohus ja sukkurd ka vaid `ninda `kuida kerd ja kohus VNg; sie on kõik `ninda `uisa `päisa `tehtud, ei õle nagu kõrd ja kohos Lüg; Nortsib sukad kua `kinni, ei nõelu ilusti nagu kord ja kohus Han; no rattad tuli `rautada nii kui kord ja kohus HljK; elä õma elo`kõrda nagu kõrd ja kohos Kod; ta tegi nii ku kõrd ja kohuss Krl; imäl om kõrd ja kohuśs tõrõldaʔ Se
4. riigikord, valitsus nad jäävad selle korra `aeges veel järele, kis teab mes teise korra ajal tuleb Mar; vana kord on juba `nähtud, et tea mis uuest korrast soab Juu; nüid si̬i̬ (nõukogude) kõrd om ää küll, nüid saap arstiabi ilma rahata Nõo IV. olud tervikuna; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; majanduslik heaolu, elujärg puhas kord oli [Suur]`saares Hlj; Sedakorda oo see asi siis jälle korrapeele aetud (korras); Keik see elamine-olemine oo sii peres nii korrapeelt ää Kaa; ehk ta tuleks paneks me kella seiari `korda Phl; kortsatud kaśs, kortsatud loomal ei ole oma `korda εnam Han; maja on eas `kordas Ris; see (inimene) on korrast ära, on pool `ullu Kei; kevade too magaskiaedast [vilja], sügise vii `jälle ää, `ilmes korra ~ järje `peale ei soa; ega ma teand, et seal nihukest ead `korda (midagi head saada) on Juu; talvel `laśti kõik adrad `korda teha VMr; kõik aśjad o logadi-lagadi, rääsun ja segi. sa ei sua `aśju `kõrda `panna Kod; mo tervis üsnä kenäs korras Kõp; sellel om ää kõrd, tal om egät Krk; miul `olli sõsar `väega armetun kõrran Puh; pää om kõrrast ärä `lastu minnä, om kärnän ja `täie täis; mia sääsi endä poja ka kõrra pääle, nüit ta võib elädä; targast pääst om kõrd inimest (tubli), aga kui om joonu, siss ei olõ aru `raasu pään Nõo; aenaaig joba käen, tulep vikati `kõrda `säädä Kam; tu̬u̬l oĺl rassõ kõrd, tu̬u̬ om päält `kümne ajasta sängün olluʔ Har; ja nii nii sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä Plv; Omaʔ hääʔ kõrraʔ olno (purjus inimesest) Räp; ti̬i̬ nigu kõrd kand ~ kui jõvvat; ma pei tälle hää kõrra (söötsin hästi); meil õ̭ks jumala`andest om kõrd olõ õi `puuduśs õiʔ Se V. aine- või kattekiht, kirme on vähä külm ilm ja kuhe on [merel] kord üle Jõe; lund sada `paksust maha, on `paksu kerd maas VNg; `liiva`lestal ei ole sedä kive `korda pääl Vai; nii öhune sönnigu kord sai pöllule `pεεle; ma sai selle sönniguga korra üle [põllule] Khk; paks soola kord [kaladel] peal; Just `kaste korra tegi (sadas vähe vihma) Pöi; kibil `sambla kord peal Mar; õled o `virnas, põhu kord o peal Lih; meil `metsas oo kohe sinine kord külma`lilli üle Kse; vili pudiseb, kohe kord teri jääb maha Tõs; Supil paks rasva kord piäl Khn; paks tamme tõru kord maas Vän; kääd on `korpas, korba kord peal Kos; külm ärmatis muas, külm ärmatise kord Amb; küll oli `kaarlaid siin ravas pailu, kollane kord kohe Ann; kopastand piimal on roheline kord pial Sim; ku laps puhas ei õle, akab `liikmite kõhalt `kõrda `aama (kestendama); nahk aab `kõrdu, takendab Kod; krobaline nägu, kessendab, mis on nagu kõrrad aab ülesse (nahaekseemist) Äks; ää kõrd lume tulli Krk; leevä `pääle om nigu alletuse kõrra tõmmanu Kam; ta om jo viiś nädälit sannalda olluʔ, tal om jo˽kõrd muta sällän Har; puu oĺli˽kõ̭iḱ lehist `puhtaʔ, kõrd oĺl `lehti maahn Rõu VI. korrapärane paiknemine või asetus
1. kõrvuti või ülestikku asetsev või asetatud kiht Eks pane [külmaga] hüäst `riide `selgä, kerd o igä jo `kerrale lisäks Kuu; [lihasoolamisel] este saab `pohja `suola `panna siis saab lihakerd `panna; [rukki] `kuhja `päälimene kerd oli tihedamb VNg; `silgud `lauditasse kõrd `kõrra järele Lüg; kore sita puu ‑ ‑ suured korra vahed ja süi vahed Pöi; `paedel oo korrad vahel, saab see kord `kat́ki, juba siis tuleb sealt vett Mär; aga keväde, kui `korda juba tieb. mere piäl (vana jää peale tuleb sulamisvesi, millele tekib jääkiht) Khn; [katuse alustamisel] jääb üks kord `õĺga lat́i `alla, teine `peale Aud; ku üks [jää]kord on all, ja teine kord on pääl, sis ta nägu koriseb Hää; siis kui oli [köis] kahe`kordne siis akati uuesti otsast punuma kolmas kord `piale Koe; `kapsa kõrrad, `kapsa piä `ki̬i̬räb, piäl on sinisemad lehed, all `valged Kod; ümarik lade jah, sedasi kõrd kõrra `järgi pekseti purust si̬ põhk Äks; `kindalle `kooti `piale, teisest lõngast korrad `piale ~ `sisse Plt; raavi `põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; kateld jakuld `panti [rukkivihke parsile] ‑ ‑ muedu üteld kõrrald es lää `kuigi paelu Trv; ku [kiidekat] puhastada, siis tuleb `kõrde `kaupa võtta Ote; [anumasse] pandass kõrd `si̬i̬ne, kõrd `su̬u̬la Räp|| (nii ja nii mitme kordselt kokkupandust) `metmed `korda (mitmekordseid) öödilesi ja `kiutu riiet `tehti Var; taal tulõ õkka kaal kattõ `kõrda käändäʔ San; `kolmõ `kõrda kah iśsitäss [lõnga]; tu om katõn kõrran (kõver, küürus), nii jäänü˽kattõ `kõrda, nu̬u̬ langa omma kõ̭iḱ ütekõrralitseʔ vai ütte `kõrda; `pistü puist tettü pinu. `üllest kokku, `mitmalt kõrralt kokku Har; `langa isitäss katõ ehk kolmõ kõrra kokko Rõu
2. ehitusjärk a. (majal) alumine [palgi] kõrd `panna `kundameǹdi `pääle Lüg; viimane seina kord, mille peal sarikad on Vll; mõea kord (seina kõrgus). 15 `korda puuseinal, [nii] kudas palgi jämedus oo; peenemate mõeadel pannas vundamendi `piale telliskivi kord ja siis paĺksein Var; savi `saina tetti `kõrdu `viisi. edimäne kõrd lääb kolm `jalga ‑ ‑ tõenõ kõrd om kah kolm `jalga, kolmass kõrd, tu `päälmäne om kaits `jalga Ran; alumine kõrd (aluspalgid vundamendil); [taimelaval] üt́s kõrd om palgõst `ümbre tett Har b. (roo-, õlgkatusel) kattust tehässe, saab sie kõrd täis, akketasse tõist `kõrda tegemä Lüg; see oli midagid kaks kolm `sülda katuse kord Ans; üle päkatud katus on nönda sile, ei paista korrad Vll; Korra pulk on pisike jala pool`teismene pulk, [roo]katuse tegemise `aegu pistetakse korra `peale ede kui `vitsa pannakse Pöi; korra pialt `tehtud katus (seda tehakse, olles ise valmistehtud katuse lõpus) Var; pannakse vihud siis `sõnna abeme lat́i `piale. jaah, ja siis akatakse `korda `sõnna `piale tegema Koe; ludad ‑ ‑ pannasse katusse vahele, `pańti `senna kõrrade vahele Äks; katuse kõrd `panti pääle ‑ ‑ `vitsege si̬i̬ kõrd `kinni Krk; ega kõrra `pääle pandass üt́s malk, minga kińni käüdetäss [vitsaga alumise lati külge] Har
3. (paadil, laeval) a. serviti üksteise peale pandud küljelauad Paat tahab törvamist, korrad on lahtikuivand Jäm; kaks `korda oli `körge lodi Khk; ma pane laeva `kordi `pääle Rei; korrad, nendest `võetas paadi `suurus, kaks `korda, kolm `korda, viis `korda, siis akkab juba laevas menema Rid; Vana lae oli ‑ ‑ sellele oli viel korra `viisi (ühe laua serv teise peal) uus nahk `ümber `tehtüd Khn; paadil emapuu see mis, korrad tulid `sinna `külge Aud; `Laadimese nikk, kellega puid `laeva `veeti ‑ ‑ Kaarede pääl `oĺli sihis teine kord, et `kordi `lahti ei põruta Hää b. parda kõrgendus kui `muotur kävi siis ott juo [paadi] tagand madalaks ka viel, siis `pandi viel `kerrad (lauad) `pääle ja Kuu; relingi kord Rid|| Laevalõ `pańdi juba `santeki `kordõ (ülemisi planke) Khn
4. korrus mõnel majal kaks kolm `kõrda Lüg; maja ülemine kord ning alumine kord Jäm; pane majale üks kord veel `pääle Rei; pukk`veskil oo kaks `korda, ollandil kolm `korda Var; elab ülemese ~ teese korra pial Juu; õli jutt et, akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä Kod; temä eläb tõise kõrra pääl Hls; alumane `veśke kõrd om `veśke koda ‑ ‑ teräkoti läävä kolmanda kõrra `pääle. tõese kõrra pääl om kaits `paari kive ‑ ‑ tõene kõrd om kivikõrd Ran; Sõ̭ss ehiti `indäle ‑ ‑ suurõ katõkõrraga ja klaaśstrepiga `uhkõ maja Urv
5. rida, rivi `elmid `korda `poetama Pöi; kõrran `mińdi [vilja lõigates] Rõu; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, nelält kõrralt oĺl sih `laudu Vas; lääme kõrrah ~ rinnah; pand otsa pääle `saisma ni `kõrda; kat́s kol˽`kõrda pand rinna pääle [rahasid]; Rahanõ kõrd, ruublitükükõrd (suuremad ja pidulikumad ehted koos preesiga) Se; mi iš́ti kõrran Lei; `kõrda `pantu˽vihuʔ ~ `istme͔ʔ Lut a. võrgusilmade rida `vergu lina `temmati [paelutamisel] `sirgeld ja siis `lueti neli`kümmend `kerda sield pääld ‑ ‑ `solmest `solmeni `lueti siis sie `vergu kerd; [võrgu äärtes] tamps `silmad. jämedad `korrad. nied jämedast `laŋŋast olite Kuu; pool `silma on kord; kui kaks, kolm `korda on juba kujutud, siis pannakse kut́sikas ühe silma sise rippuma Pha; mörra arv kord ~ mörra vitsa kord (jämedama kalasiga kootud silmad) Emm; Võrk muedu `vaĺmis, aga korrad (ääresilmad) allõs kudumata; võrgu korrad ~ võrgu korra siĺmäd Khn; üsna aruvõrk on `kaessateist `korda jala pääl. mis vähe tihidam, si̬i̬ on `öessateist `korda Hää; korra järel kujuti. sai kord täis, siis tõmmati `siuhti `väĺja see kalasi Kei; kõrd om veereh (üks rida võrgusilmi on kootud) Se b. suka- või kindasilmade rida searissed `ollid lõŋŋast, teene `kaks korda `musta ja, teene kaks `korda punast `lõnga Muh; ma kojo korra `piale veel [proovilapil], siis tee `kinni selle ääre Kse; Kui pits`kindu kujuti, siis alle`peale `kooti paremp̀idi kord ka Var; [kindakudumisel] `Öeldi sul `jälle korrad ja silmad ette, niikavva ku kõik kiri käes Hää; `kärpse`tiiba `tehti siis üks silm `tehti, esimase korra `sisse. ja teise korra `sisse `tehti siis, kolm `silma (kindakirjast) KuuK; [sukatallutamisel] `lõika `katskine jagu ärä, aruta iluste kõrd kätte Nõo; Sõ̭ss nakatass kokko `võtma, `võetass kõrd kokko, egä `varda päält üt́s silm, sõ̭ss `koetass kat́s `kõrda vahelõ Urv c. helmekee; helmekeede rida elmed `ollid korra peal `kaelas, `olli kaks `korda ja kolm `korda ja änamgid; vahel `olli neli viis `korda `elmi `kaelas Muh; üks kord `elmid või kaks `korda `elmid või kolm `korda `elmid, kudas `keegi `jõudis neid tuua Mar; eĺmete kord Khn; kord ehk kaks `eĺmi kaelas VJg; Miul olli vana-õbe keedi [kaelas], kaits `kõrda. Mõnel olli kolm `kõrda `ki̬i̬te Hls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; `kästi surmal kolm `kõrda [helmeid] ümmer kaala `panna Krk; mitu `kõrda oĺl `heĺmi kui noid peeńokeisi, noid oĺl kümme `kõrda, `pańti `kaala Se
6. triip, joon a. muster; mustri triip egapäised sukavarred es ole nii `laiade `kordadega, siis kui ne sukavarred vanaks jähid ‑ ‑ siis arutati se lai kord alt ära ning `tehti `kitsam Jäm; laiad korrad `tehti suure kirja ja pakkude vahele ja `alla tanu eare `peale; tanu laiad korrad, kuus `laia `korda Muh b. sarvepügal See on ju sarve `kordadest näha kui vana ta (lehm) on Pöi VII. ring, tiir Ma sai oma töödele koa korra peale (kõik valmis) Pöi; suur lai ja naa pikk [vöö], et `pańdi kord `ööle ja otsad `pandi `siia ette Aud; Ku [kangakudumisel] kord juba `ümmer `riidepoomi sai, siśs `öeĺdi: nüid on ämma perse `kińni Hää; ühe päävaga käärib `kanga ää, paneb `niide ja `suasse ja kujub kolm `korda `ümber poomi Ann; `laulis ja klaaberdas nii et külal kord pial Plt; [kõuts] aap küläle kõrra `pääle, siss tulep kodu, om kõtt tühi Nõo; pane obene `äkli ette, `tõmba linale kolm `kõrda `pääle Kam; korra ümber ümber(ringi) [koppel] korra `ümber maja Jäm; kaśs jooseb rehalest kaudu, korra `ümber; keerd repp mis korra `ümber käib Khk; `Mändi oli sellest εε `juurida, et ta juured olid korra `ömber ösna maa pεεl Kaa; nahklapp o lind, taal `tiibade `külges küined, küined on korra `ümber `tiibade Krj| [rasv] korra `ümbert (kausi äärtest) `angub Khk VIII. kogus või hulk
1. riietuskomplekt; ülikond kõrd `rõivõid, mia sulasõllõ `ańti ja jäi umass, om: kuup, veśt ja püksiʔ; kat́skümmend viiś [rubla] om kõrra `umblõmine; mõ̭ni and `peigme esäle ka kõrra jao – püksiʔ ja säŕgi [pulmakingiks] Har; kõrd (riided) am sälän Lei; kõrd `rõivit, kaadsaʔ ni kulok; `ündrik ni `kuŕtka, `mõŕsalõ ostõti kõrd `rõivit Lut
2. tagavara, varu vana ohrajahu kord sai `otsa; üks sit́sirät́ik mul on veel uus, siis soab se rät́iku kord mul `otsa; seekord ike looma`korda (küllalt loomi) jälle on; ei teä kas tuleva `oasta oleme ilma leeväta või, peäb vana `korda (vilja) `oedma Juu
3. (koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemise või vähenemise astmele) niisugune kaks `korda pikem puu nagu mo kepp, see `üiti vart Kul|| korrutusmärgi sõnaline väljend mütu `korda viis lεheb `kümnesse Käi; kat́s kõrd säidse om nelitõisskümme Har| ennem õlid mul kõrrad (korrutustabel) piän. kõrradega `rehkendän kõik `väĺjä Kod
4. (hulgasõnana) a. mõõtühik kangakäärimisel `käärimise korrad ‑ ‑ üks kord o kümme küünart Aud; Iga korra päl `tehti märk, kas lõngaots `siuti või tumeda `kangal õeruti seebiga [kui seina peal oli kääritud kogus] Hää; käärpuie pääle `aetass [kangas] ülesse. vaest om õge piḱk, kuus `kõrda vai neli `kõrda vai Trv b. suur hulk; palju `tõmbasin (jõin) ia `kõrra vett `sisse Lüg; ea kord tuult `väljas Rid; oli ikke ea kord rahvast; iga `õhta tõi luua, tegi ikke ea korra `luudasi peresse Juu; liha kõrd (küllalt liha) on siden supil ja kõik; pitk kõrd suab näil ajada (saab palju niita) Kod; ää kõrd käkke tett Trv; päiv `olli ikki õge ää kõrd vil ülevän (üsna kõrgel alles); mia viisi neid rohiklaasikesi üitskõrd linalikku ää kõrra Puh; kotost viiäss [surnu] õks vi̬i̬l kõrd maad käśsi pääl Se c. tükk, hulk (aega) Ku˽kõrd `aigu sikati, sõ̭ss rehiti [lade] läbi ja˽pühiti alodsõʔ ärʔ; Ku nu̬u̬˽leevä˽hüä kõrra ahuhn ärʔ oĺliʔ, sõ̭ss `võeti tu̬u̬ puu `lapjuga˽mõ̭ni pät́s `vällä Rõu; kõrra ao peräst tuĺli kodo; kõrrass aoss lätt; hää kõrd `aigo sattõ Se| natuke (aega) olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu
5. (midagi väikest ja tähtsusetut) kõrd `aida kua, lat́id ärä mädänud; kõrd mi̬i̬ss, nõnnagu püt́iku puńn (väikesest mehest); kõrd vihima (väike sadu); `kõrda muna tädä one, ku `peiglä õts (varblase munast) Kod IX. (silmahaigus) silmä põev `kõrda, punase ja vesise nõnda et Hls; mõni `ütlep et egäl pidävet silmä `kõrda põdeme, si̬i̬ `olevet jumalest lu̬u̬d; silmä põev `kõrda, pane pääl `ende lämit kust; silmä põev `kõrda, rähmädet ja `määge üten Krk Vrd kõrratõbi, kortus2X. (mitmesuguseis väljendeis) kord üle üleni; täiesti alli päits, karu (karv) on kord üle sinine aĺl Krj; ega sa süli oma `alla kord üle end (maast hakanud haiguse vastu oli mahasülitamine) Käi; kord üle oln hermus Phl; korra üle id must korra üle Jäm; Jäku kuuel oli korra üle vooder all Käi; pöldkuuses ‑ ‑ korra üle tal on pisised `peened lehed Rei; [kevadõhtul] neid (merelinde) on siis ka korra üle vesi on `valge Noa; korda minema 1. õnnestuma; edenema Vana`aegastel `kuoli`tunnistustel oli `kirjutud: läheb `korda (rahuldav) IisR; Töö lääb korda, peremees kiidab (öeld peeretuse korral) Pha; Pista `sisse `tõmma `välja kiputa perset töö lihab `korda (leivasõtkumisest) Pöi; vili oo `korda läin, see oo `easte kasun Lih; elu akkab `õndama ei lähe enam `easti `korda PJg; ei minu `lambad lähä `korda, surevad `ühtelugu tesed ää VJg; aĺl iiŕ, einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; ku nõ̭naedine ää, siss lääp tü̬ü̬ `kõrda Nõo; kellel karvanõ käsi, neil `lätväʔ mesiläseʔ `häste `kõrda Har; lää äi imäp `kõrda (ei õnnestu) Se; 2. kellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma mis si `moole `korda leheb kui sool pole `leiba Khk; see mo oma asi, äi lεhe see `teistesse `korda Käi; se ei lähä soole `korda, põle so asi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; Mis tu̬u̬ mullõ kõrda lätt Plv| mis see `moole `korda käib Emm; 3. maitsema, meeldima pää valutass, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo (toit) lätt õigõ `äste˽`kõrda San; Eass sõ̭ss [liha] esi es olõ˽võtta˽vaśt et ot ma no võta ‑ ‑ tedä nipaĺlu ku mul `kõrda lätt Urv; korda pidama 1. hoolt kandma, hoolitsema Hobõstõ pääle [ta] oĺl `uhkõ ja hobõsiist pidi timä ka `kõrda Rõu; talost vaja kõrd pitäʔ; ma piä `kõrda, et ta piät `häste `saama, halvastõ tetäʔ ei toohiʔ Se; 2. korraldama, juhtima siäl majan ei õllud naiss, kes `kõrda pidäb Kod; korda pidama ~ võtma 1. lugu pidama; tähele panema, arvestama `vaata kus te panete tähele, võtate `kõrda, et kuuse olli mahan (saite aru, et majas on surnu) Trv; naśte`rahvast ei saa `juhti, ei `peĺgävä, ei võtava `kõrda Ran; sa‿i tohi tälle midägi üteldä, kõ̭igest asjast võtap ta `kõrda (solvub) Nõo; ega tu̬u̬st (mustlase käevaatamisest) no määnest `kõrda piä es kiä Vas| t́sura pidävä kõrrah timmä (tüdrukust lugu) Se; 2. seksima olliva pulma `peetu, aga noorik es taha `kõrda võtta Nõo; korda saama 1. toime tulema, hakkama saama; kellegagi läbi saama küll miä saan oma `tüöga `kerda Vai; vanas saa änam kεimaga `korda ‑ ‑ jalad olid `kanged; `rääkige `meite keelt, siis saame jutuga `korda; `suiline‿p saa pere mihega `korda; sii ma `saaksi tubakaga `korda (jätkuks tubakat) küll, olga talve läbi Khk; ma‿p saa jo änam `lehmdega `üksi `korda Käi; ma ei saa änam omaga `korda Phl; mina ei `saagi valega `korda, mina olen `õiglaselt õppind `rääkima Ann; suur kaŕjatüdrik `eeste es sua `kõrda Kod; ni̬i̬ es saa suguki `kõrda [üksteisega] Krk; inemise murõtasõʔ, kuiss `talvõ saat eluga `kõrda; na eläje `kargasõ ega `päivi, kaŕuss ei taha `kuiki `kõrda saiaʔ Har; katõssatei·sskümme vai kat́skümmend inemist pidi olõma [talvel tindinoodaga], vähämbäga `kõrda es saaʔ Räp| kui jumal ikke laseb elada, eks me siis saa `õige `kõrrale ja tüö `tehtust Lüg; [lehm] kat́s kõrd käve härä man, saa as kõrra pääle (tiineks) Se; 2. aru saama no sai kõrd kätte mullõ; ma tii‿äi naist sõnost midägi, naist sõnost ma `kõrda saa aiʔ Se; 3. No mis laps peaks `pillima, üks ull vilund moed `korda saand (omaks võetud) Pöi; korda panema ~ saatma sooritama, teoks tegema ta `saatis kõik aśjad `easte `korda Aud; `Pandi juba suurem `vargus sial ‑ ‑ talus `kõrda Trm|| ega vägivallaga ep tule `korda mette (ei saa hakkama) tuleb ikka kenasti `rääki Khk XI. [meestesärgi] `trümpidel `tehti ougud. löŋŋad said `väĺla `kistud ning löŋŋast `körge kord `oukude `pεεle ning ala. ühe `varda kord ning kahe `varda kord. keik sai nöölaga `tehtud ning `valge löŋŋaga Jäm; [kangakudumisel tulevad] suured korrad `sisse. niide kord ukka lεind Khk; Veest läbi käind on (riie pestud), siis ikka puhas kord öle Pöi; Poolekorra eest (poolikult) tegema Emm; vesi jooseb `peäle, ja küĺmetab korra järel `ühte `puhku. suured jummikad `ripvad `räästäs; linal o se peä asi, `ästi `äestädä: korrad `peävad nii tihid olema, et üks o teesel peäl; korrad laseb ikke `risti `peäle [linamaa äestamisel] Vig; Kord `ollõ korra vennäke Khn; `Praeguses korras (praegu) ka vanemad inimesed `ütlevad vi̬i̬l kõrulene Hää; aigus on kõik selle korra pealt maha tõmmand, `enne oli ikke ea `priske inime Juu; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd, nõnnapali `poegi on lehmäl Kod; võta˽kõrrast (söö omapoolsest äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se
korplik `korpli|k San, g ‑ku Otepanklik, konarlik ta (põld) om `korplik ja põvvatedu, `mätline; [maa] väegä `korplik, nigu vaśt `äestämädä, mis om `säänne kõva vai `köńtlikane Ote Vrd korplikane
korrale korrale spor S, Mar Mär Tor Nis Juu Kos JõeK spor , Kad Rak Lai Plt KJn, `k- Jõe Kuu Hlj VNg; kõrrale spor I, Trv, `k- Lüg Jõh; `kerrale Kuu Vai(sag liitsõnades)
1. teat arv kordi küttas `ahju kahele `korrale Jõe; Ku `riided on juo esimäsele `kerrale `pestud, siis voib vast neh `kiema `panna tulise ala Kuu; tämä `poiga `altas `kolmele `kõrrale Lüg; `arvas, et saab teisele korrale külida Khk; `kampsuni nuḱk o `saale korrale juba pursit Muh; käesin `mitmele korrale seal Mär; viimase korrale siis ma änam ei läind [soolikaid puhastama] Nis; sai korrale (üks kord) `pestud ära ja kohe `kiema Amb; sai sial [kangas] kahele kolmele korrale läbi virutud Koe; sa õled sadandele ja tuhandele kõrrale ühelnud Kod; riagib `ühte sedasa·ma juttu kas `kümnele korrale Lai