[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 61 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

hain hain g haina, haańa V; ain g aina, aena Hel T

1. niitudel, põldudel vm kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana laesa vili om iki `aina täis Ran; tamä‿i mõśta `niitä, `latvab aena ärä; jäle `väńge ais om noil `ainul Nõo; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; ma pia `täämbä `kapsta ainast `puhtass `kitskma San; sääl es kasu˽ka `haina, puu˽`vaŕssi ärʔ Rõu; siin kasusõ üte˽hainaʔ, kolmõkõrraline rohi kutsutass Plv; ku jalg om `haigõ, nisõldunu, siss `mäh́täss `väŕsket `haino `üḿbre jala Räp; noorõb hain häid́seśs ińne ku vanõb (noorem õde läks varem mehele) Se; pühändüisiga `hainuga `sautadass koto, ku˽tulõ vanaesä (pikne) Lut

2. loomasöödaks mahaniidetud (ja kuivatatud) rohi lääme `ainu tegeme Hel; kui ain `ildass jääb tetä, kõvass lääb, üteldäss aenal raud nagel sehen oleva Ran; ubina küll `saiseva `ainde sehen; kaste tulep `ainule pääle, aena lähvä ligedass Nõo; aena om `ronti `võetu, nüüd nakatass vedämä Kam; aina `panti `kämmu, peräst rukka, ku kuiva olliva Ote; ma maka - - `ainu pääl Krl; haina `oĺli väega `pihmeʔ ku `kuhja `lõiõ, noʔ omma haina palava ku tuli; tu̬u̬l oĺl hain ni terhveʔ hoiet ku˽teńg Har; `Mõisa `haina alustõdi `pandma inne vanna jaani`päivä üt́s nätäĺ, umma `haina kat́s nädälit peräst `jaani Rõu; iloside `ilmugaʔ om hüä `haina pandaʔ Se

3. heinategu, -töö (hrl väliskohakäänetes) om aenal Hel; ma esi käesi kah aenal, taludel sai iki käiduss Ran; me käesime Tõravere `laande aenule Nõo; ku `minti `luhta ainale, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote; vaia `tüt́rik ka üless aia˽ja, minnä˽hainalõ Har; Ku haańalt `tuĺti, sõ̭ss oĺl tu̬u̬ `laulmine; külänaasõ˽käve˽ka sõss `haina Rõu; ma võtasi ei˽`haina minnäki naid `rõivit `säĺgä; mi˽latsõʔ umma˽kah õga päiv ar voori hainah (rohtu katkumas) Vas; peremehele tuĺl minnäʔ hainalõ, `rüäle, `kartolile Räp; meil om hainalõ mineḱ Se

Vrd hein

hele ele g ele S M, -da R L K I, -dä Lüg Vai Kod KJn TLä TMr KodT; (h)ele g -jä Kuu; n, g elle Vai/`e-/ Hls Krk(eĺle) San V(h-; j-, jellõ Lei; n elleʔ Krl); elle g eledä T; helle g helehe Har Vas; heĺle g helehhä Lut
1. tugevat valgust kiirgav; kirgas, särav; valgusküllane Isa `külmi `pohja `tuuli, emä elejä `päivä`paiste Kuu; ele päiv. ei saa `silmi `lahti `oidada Lüg; `Uuvele tehasse `suuremad `aknad kui vana majale, küll siis tulevad tuad eledad IisR; täna `õhta oo nii eled tähed `taevas Muh; korra läks [ilm] naa allisse, aga nüüd `tõmmas jälle eledamass Mih; tema (põhjanael) on ele, nagu tuli põleb `taevas Saa; autul oli ele `valgus Kos; ahve ei taha eledäd, tämä oiab pimedä (lumise jää) `alla; ele ijatus - - ele ja puhas nõnnagu kluaś. paessab läbi Kod; oli ele kuu `valge Lai; kui ilus ele ommiku oĺli, siis `mińti lina külima SJn; kui `taeva pääl paĺlast elembe tähe nätä om, siss tähendeb si̬i̬ maru ja suurt sadu Hel; näeb et sarviline, eledä (läikivate) `siĺmiga, vahib tälle `vasta Ran; nii ele tuli, et siĺmä nakava vett `ju̬u̬skma; ku‿ta eledät `välku `viskab, mina `väega toda `peĺgä Nõo; taavaśs om jelle (virmalised taevas) Lei
2. (värvist, värvitoonist) a. heledavärviline; valkjas; blond `eigas vanad inimesed eledi `riidi taha VNg; Samagońka sul küll puhas ja eleda `karva IisR; küll on monel eledäd `silmäd Vai; `mailane, teine riips on tumem ning teine elem Kär; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺl Vän; [lapsele] `Tuĺlid tulenaksid, eledad punased ja vesi all Hää; on nii ele ja elgas lõng, et ei sedä või voadata Juu; eks nuoremad panevad kõik jo eledasse `riide Amb; õhukesed eledad, `läikisid sedasi nagu õbe, neid `üiti `pärled Ann; vaśk uśs on, noh tema on niesukene ele vaśk VMr; võta ikka kahaver ja nuga ti̬i̬ tämä `läikmä `vuata ku eĺk ja ele; naene tuli `vassa eledän ruasan sit́sin õli Kod; mõni loom on ka eleda karvaga Lai; `värvimene on nii kahmatuks jäänd, ei ole ia ele Plt; rüä lilli sinine olli kige elep väŕm Krk; `valge eledä `pääga nigu linalakk Ran; kohess ma noidõ `elli sukkõge lähä Krl; Väŕv kulõtuss äräʔ, `muutuss helehepäss; Rõõvass `pli̬i̬küss helless Har; Kõnõldass, õt helehhipi `siĺmiga inemisõʔ ommaʔ parebaʔ kuʔ tumõhhidõ `siĺmigaʔ Se; heĺle hõbõhhanõ raha Lut b. valgetverd; jumekas helejä verega Kuu; Õli ele ja ilusa `näoga, läbi`paistva nahaga Lüg; mies oli `kangeste ilusa `näuga, eledad paled Kad; eledä veregä oo `valge inimene Kod; eledäd verd inime KJn; kui ilus jume näon, siss om iki verd ja ele, verevä põse ja Ran
3. tuline, väga kuum; käre, suure leegiga (põlev); hõõguv Lase kivid sütte pial eledast, siis `viska `tüńni IisR; eled sööd Khk; `kange elgas, ele tuli. suur tuli all Nis; ega tal (tammekännul) nii ele tuli ole kui kasel JõeK; vekesed eledad (käredasti põlevad) kuivad puud `pańdi põlema Amb; saana keriss on ele Trm; eledad süded nagu kõlisevad; nahk oo ele seĺjän. vaja `minnä jahutama. palav one Kod; raud on ele, punab Lai; magu tetti `puhtase `aeti kivi elesse, kõrvetedi äräde Trv; rõkendaja päiv `oĺli - - väegä kuumass läits vai eledäss Ran; sepp aab `ravva äksi suu pääl eledäss; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i ole eledä Nõo; [kui piim venib] noh, aame `kirve pliidi all eledäst ja kuumast, ja siss raiume `piimä KodT
4. (häälest, helist) a. kõrge ja kõlav; kile; hästi helisev `naistel on ele ääl. `miestel on jäme ääl; obosel `pieti ele kell `kaulas Lüg; [ostmisel] `Kelksutata vikkat `miski `asja `vasta, eleda `äelega on ia vikkat IisR; `mitme `kümme `äänegä `laulad. moned `elled, moned `kommed Vai; ele äälega koer, kui kibest augub Khk; oli akkan `kiirguma eleda äälega naa et maailm rõkkab Var; ele laks oli, nagu püssi pauk Mih; kiilub eleda jaalega Koe; tuleb `kamri eledä kisaga; kui kiviloesaga `luiskad one ele jääl; veeke kell teeb eledäd jäält Kod; temäl om õige eĺle ääl Krk; mõnel om äste ele laalu eli; aava puu om äste ele, kõliseb äste Nõo; ku helle helü, sõss um kauśs kõva; pill oĺl helle pedäjäne rhvl Plv; Helle ku Petsere klu̬u̬stre kell (kausisetud kiitsid oma kaupa, kausiservale koputades) Räp; tilitedäss määnestki pata, et kas om helle; kummõ kell ja helle Se b. kaikuv, vastukõlav ku keväde mõts elle om, siss kõlap `vastu; enne `jaani olli mõts eĺle; elle ilm, `kuultuss `kaugele ku kõneltess Krk; mõts om ka helle, ei tiiä, kas nakass `vihma tulõma vai lätt põualõ Har; `täämbä `väega om helle, `kaugõhe om kuuldaʔ Plv
Vrd helgas
5. (hrl näljast) tühi `Süömä ajal kere nii ele, tükk suuss, `toine `poskess, `kolmass lusigass; Ele (meri tühi) `nindagu `Else `perse Kuu; no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et; magu on ele. tahan süä `saada Lüg; Lut́tikad `jäened `näĺjaga `ninda eledast, `paistavad läbi kohe IisR; küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjä Vai; sa oled alati ele Jäm; `kange töö teeb kere eleks Khk; perse ühna ele taga (kõht tühi) Muh; No küll on nahk ele sööks või undi ära Vig; Loomad lähtvad pahuras kui kered oo eledad Han; sõi kõik teiste (teoliste) piimad ja leivad ää, siis `üüti ele Juań VJg; keri oo koeral ele ja piänike; kõht ele, süädä tahasin Kod; kesspaik om elle ei jõvva enämp tü̬ü̬d tetä Hls; `elde perse om ike ele; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo
6. elav(aloomuline), peru `suulesed – rauad, mis obosel suus käeväd, kui on noor ele obone Mär; ta on küll vagane `vaikne obone, põle erk ega ele mitte Juu Vrd helgas
7. erk, terav (hrl kuulmine) minul ele terä (terav nägemine) kadus ärä Kod; mia ei kuule `äste, eledät `kuulmist ei ole enäb; ega‿i tohi kõnelda, täl om `väega eledä kõrva, ta kuuleb ärä; vanavuss võtap selle eledä aru`saamise ärä Nõo; ḱull om t́sural helle kõrv Se
8. kibe, terav vahest on nii ele kibe valu Juu; `niiśke ele valu Kod; eledad valu ei ole Pal; valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo || (peksust) odin `vitsa ja tegin `piial `kannigad eledast VNg; `Tarvis `põrgulisel `kõrvad eledast teha IisR; oot ma ti̬i̬n su `perse eledast Trm
9. küll sie ilm oli täna ele (külm) Koe; siäreluu oo ele (sile) ja kõva Kod; Tegi meiäreis mis ta isi `tahtis. Ku mõni liige selle `kohta oles kas või kõssand sis oles ta sellel `vaŕssi elet teenud Vil

jäme jäme g -da (-dä) R(`jämme Vai, g -jä Kuu) L(jämme Rid, `jämme, pl `jämmed Saa) K(? n jämme Kad, ? g jämmeda VMr, `jämme Kõp Vil, jämme, pl jämed Vil) I Trv TLä TMr; n, g jäme S(? n jämme Ans) HMd; jämme g jämedä T (komp jäm[m]emb Puh, jäḿmemb Ran; n `jämme van TLä, Ote Rõn; jäḿme Kam; pl jämme, komp jämemp Ote; pl `jämme Ran Puh Võn Kam; p `jämmet Rõn; transl jämmes Puh); n, g jämme M(jäme g `jämme; el jämebest Trv; n `jämme Krk; komp jämem Pst; p jämet Trv Pst Hel) Võn San(komp jämembest) V(g jämehe Vas; pl jämeheʔ Plv, el jämehest Rõu; komp jäme[h]e- V; jämme g jämeh[h]ä Lut; el pl jäme˛ist Kan Plv, jämist Se); jämme g `jämme M Rõn San Plv; d́ämme g `d́ämme Lei
1. suhteliselt suure ümber- või läbimõõduga, paks, kehakas jne Jäme nagu laeva köis (lõngast) VNg; Jäme nagu tünn ~ aam; `Suure `piaga, seda `kutsuti jämepää Jõh; jumsakas tüdruk – jäme `persega Khk; riis o jämest nöörist, arva silmaga vörk Mus; Jäme ku tarna labu Pöi; see vesi aid oo õte jäme kalasiga kojotud Muh; siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Keskelt jäme kui võll (rasedast) Vän; Jäme nagu paku ots HMd; Jäme kui juurikas Kei; jäme jüst nagu õlekubu Juu; ku jäme lina, kiud one kore ja jäme; vaja kahed `vardad `õssa, tõesed jämedämäd, tõesed piänemäd; siga jäme nõnnagu parkalai Kod; jäme kael nigu võĺv Lai; jäme nõel Plt; Jäme kui ratta rumm Pil; Jäme ku ahi ~ uhmer ~ härg (mehest); `mitmat `mu̬u̬du `lõnga kedräti, jämet ja peenikest ja Trv; `jämmid sooliksid tetti `voŕstess Pst; suur jämme jurak mi̬i̬st; jämme ku tõrrike Hls; jämme ku üit́s vurak (lõngast); kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬ĺ peenep, tõine jämmep Krk; jäḿedä seere marja nigu paku; jäḿe kui jõrak Ran; mõni om `jämme ku paĺk; nii suur ku‿tu paańatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; na palgi omma jämedä nigu orja Ote; `värdli pääle `panmise jaoss niit́ piät olõma kõ̭gõ jämehemp Kan; pudsajaʔ ommaʔ jämehembäʔ kui udsusulõʔ; jämme niu vana mühüss Urv; sa nakat ka jo jämehess minemä, mia vanõmbass, tu̬u̬ jämehepäss Har; Jämehebä˽kabla˽ja nööri˽tet́ti jäl˽kańõpist vai linust Rõu; Jämme nigu lihonik Räp; muni inemine lätt jämehest ku taro pakk Se; `ümbre kaala um hiireliha ni `ümbre suolikidi jämehhidi ka um Lut || rase kui Liisu jäme oli olnd Khk; ta kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; näikse juba jämedaks akkavad minema Ris || fig (ahnest inimesest) Läks suurt `saama ja jämejä jäsimä Kuu; Suurt `saama ja jämedad jägama Han; lähäb jämedad jägama Sim; lähäb suurt `suama ja jämedäd järämä Kod; läksin suurt `saama jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn; mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; jäme ots võim Ära sa jämeda `otsa oma käest `anna; Minia võttas jämeda otsa oma kätte IisR; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Jäme ots naese peos Mär; Jäme ots on ikka alles mino peos Tõs || parem pitk ja pienike nälg kui jäme ja lühike Kod; piḱk peenik näĺg o iki parep ku lühik jämme näĺg Krk
2. suhteliselt suure läbimõõduga osadest koosnev siin oli suur jäme leppik, ajalat́ti jämedused olid küll [lepad] Hlj; suur jäme paĺgimets Tor; Ku jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu a. (vihmast, jahust, liivast jne) ei ole jäme vihm, udu sadab Lüg; jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; jämed purud jäid sarja `sisse Vll; jäme `suhkur oo see pead ja need neĺlänurgelesed [tükid] Mar; nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; liht jahu `üitakse koa jäme jahu ehk leiva jahu Kei; Jäme nagu käsikivi leib (leivast, mis tehtud veskis jämedaks jäetud jahust) Rap; tänavu annab rukis paĺlu `väĺla, jämedad terad Amb; jämedast rukki jahust `tehtu `leiba, kutsutasse kah jäme leib. anna mulle jämedat `leiba Äks; sadass jämet rahet Trv; si̬i̬ `suhkur om jämmep ja karrep, ei ole nõnda peenike; vasiku päädiku tetäs peenikses süldis, jämme süĺt tetäs lihast Hls; siin om ää arakmarja, ni̬i̬ om jämme Krk; jämet `vihma tuleb kui uavarrest; `algusen `olli paĺland jämme su̬u̬l. võid tetti kah `jämme soolage Hel; kui jäme käi, siss peenikse tahuga lehviti üle [höövliraud]. jäme võtab jutid `siśse; kõgerik maa, kõgerit täis, tükiline, ei ole peenike, jäḿe alb maa Ran; ku om `häste jahvõt, omma jahu `pi̬i̬nüʔ, a ku halvastõ – jämmeʔ Se b. (riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts Lüg; `peenem oli linune säŕk. `takne säŕk oli jäme; marli riie on jämem kut ploer Jäm; rüid olid jämedad `riided, jämeda lõngast `tehtud Tõs; [särgi] piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; jäme toim Trv; jakk `olli `paklatsest langast, `olli `jämme nigu nu̬u̬ kot́t Nõo; nii `jämme `reiva `olli, ega es ole liina `reivit Kam; see om jämme rõivass, seest saava hää viĺläkot́iʔ Har c. (trükikiri) seo om üit́s ää jämme trükigõ raamat, seod iks näet San d. suurte vahedega, harv jämedate süiedega puud on `pehmed Tor; peenike ja jäme ari (linahari) alati on öhö laua `küĺgis Juu; jämeda `süiline VJg; ot́sk`paklõ˽kutsuti nu̬u̬˽mis enne `suit́i, jämembest aŕjast San e. (tormisest, suure lainetusega merest) `kange tuulega ta teeb mere nii jämeks, `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; Kui ühest küljest koua tormab, vetab mere jämeks Emm; meri oli üsna jäme kõva meri oli Rid f. (paberrahast, suuremast rahaühikust) `enni olid nee rublased ja viierublased ikke jäme raha; `enni vahetadi peenikest raha, mis `pandi keriku kotti, kes se jämedad pani Mar; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod
3. madal, sügav (häälest) `lehma `ammu jämeda `äänega VNg; jäme mihe ääl, killegil emasel pole sihandust Khk; Jäme ja tõre hääl Vil; sul om hää jämme paśsi helü Har; torrõ helü sääne jämme helü Lut
4. fig a. hoolimatu, jõhker; ebaviisakas, ropp oh, ta on üks va jäme inimene. rumalad on ta teod Mär; on oma sõnadega jäme Lai; jämme jutuga inemine Räp b. lihtne, tavaline, mittepeen nüid on tekid ja linad, `enne olid söbad ja palakad. nii jäme nimi, ta oli ju jämest `tehtud Vll; nemä sedäsi ei kõnele jämmet ki̬i̬lt ku mea kõnele Krk || See reha oo ka üsna jämest kääst (rohmakalt) tehtud Kaa c. (hüüdnimede või sõimusõnade komponendina) Kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun Lüg; latse - sõemassiva üitsütte ku südä täis, iks et suursüdä, jämmejalg, kakukikass, veriammass Nõo; A‿kuʔ süä lätt kel täüs, siss `üt́less, vot om jäḿmemago; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se

kaela `kaela Jõe IisR Sa Muh Emm L K Trm
1. a. adv kaela ümber, kaela külge vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaela Mus; aa raŋŋid obusele `kaela Muh; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi Aud; pani rätiku `kaela PJg; `löustel pannaks pangad `kaela Ris; kütkes oli seina küljes, pang `pańdi `kaela HMd; krapp on puust, ia suur - - `pańdi lehmale `kaela Lai; lapsed tegid `elmesid `kaela pihlakatest Plt; kaela kargama ~ kukkuma ~ langema jne kallistama Ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela `lange Lüg; Kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teisele IisR; kohe nagu `kaela `kargamas, kui poiss tüdrukule ligi tikub, mehkeldab sial Lai || (löömisest) võta malk ja anna teesel `kaela, kuda seda on `tiininu Hää || pani omale nööri kaela (poos end üles) KJn b. fig (tööd, kohustust, muret, süüdistust kellegi peale ajama, lükkama, veeretama jne) `ärga siis `õmmete `kõiki minu `kaela ajaga; krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituse Jõh; Nuo sie on mies oma süid `teiste `kaela ajama ~ `vieretama; On mies oma `aśju `teistele `kaela `mäerima; `Laste `kasvatamise ja `toitmise `vieretas `naise `kaela IisR; ajab oma süi keik teiste `kaela; kui teine `soole `santi `kaela ajab Khk; Kust ta sulle jälle midagid `kaela keedab, seda‿p vei mette arvatagid Kaa; teese `kaela lükata ei soa Juu; alati lükatasse minu `kaela, mis `raskem töö Lai | (ennast kellelegi sokutama, külge kleepima) Vägisi toppis ennast teisele `kaela Pöi; nää sokutas enese mehele `kaela, mis tal nüid viga VJg | ajas talle irmu `kaela (nahka) VJg | (süüdistama, ette heitma; sajatama) ta kuulutas `moole `irmus pailu `kaela; Kus kukkus siis moole kaela laduma Jäm; `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaela; jägasid - - ühetesele sönu `kaela Khk; annab teisele `kaela Mus | (muret, vaeva, häbi tegema) Tüki äbi tõi vanadele `kaela (tütrel oli vallaslaps) Pöi; nüüd muretses omale lapse kua viel `kaela VMr | (tühjast jutust) se oo omale rapu `kaela saan Muh; paneb enesele suure kella `kaela Hag; võtab ~ saab rangid kaela kohustusi võtma, saama Poiss võtab omal naise, ta sai rangid `kaela; ta sai peremehe rangid `kaela Hää; võtab enesel rangid `kaela (tüdruk abiellub) Trm
2. adv (ülalt) peale, otsa Katus lagus pealt ää, mis vihma tilk tuli, see `kaela kukkus; Just `õige kala ilm, `vaikne ja vihm just `kaela kukkumas aga äi tule Pöi; ahu kumm oo ühna `kaela tulemas Muh; kui vahest oo nehoke vana katos, siis saeab `kaela Mar; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; siin pole katost peal änam, se tuleb puhas `kaela Ris; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; se ösm kukub `kaela Kad; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata et `kaela ei `lange Ksi; korraga visati mulle `külma vett `kaela Plt
3. postp külge, otsa, peale nooda keeved pannasse ka pukkide `kaela `kehti; kadakkärt on rohekas lind, `löukese arulene, kadakate `kaela teeb pesa; aesi äge pulgad kivide `kaela katti; `sönna pannasse löŋŋad pulga `kaela; iŋŋed kεisid sagarate `kaela Khk; läks paadiga änna vörgu `kaela rüsudes Mus; Poiss löi varba kivi kaela katti niŋŋ püstas töinama Kaa; [tuulingu] Ratas tehjatse moas päris `valmis, tömmatakse öles ja pistetakse lops völvi `kaela Pöi; `viska köis paalersi `kaela JõeK; puud lähvad teine teise `kaela (kui raiutakse) VJg
Vrd kaala, kakla, kaula

kahu|pea
1. käharpea; sasipea kahu pia on ikke `mieste`rahvastel Lüg; Seda `kutsuti `jällä kahupia, `kellel õlid `juuksed kohukali Jõh; os‿sa kahupää küll Saa; kahupeal on `juuksed kahus Kei; kui `juused on `saśsis ilma sugemata, siis on kahopea Juu; kahupea – käharas `juustega VJg; Krässus juuste pärast on akatudki teda `pilkama kahupea Kusta Trm; kahupia, juussed nigu kudrus, `kraśsis teisel Ksi; tugeva `juustega on kahupiad Plt; `sassis juustega inime on kahupea SJn; kahu`pääga laits Trv; kahu pää otsan ku kolme talu kuhjalava Krk; kel juusse om säbärän, tu̬u̬ om kahupää Ran; nigu igävene kahupää Nõo; kui pää om ärʔ karvutunu `otsa, siss `ütle vana kahupää Krl; kahopäägä inemiseʔ ollev `väega kuŕäʔ; ku habõmõ väädsega juuss maaha aada, sõss saa kahopää Räp
2. (pilvest) kahupead on ülevel `jälle, küllap tuleb `vihma `varssi Kul

kegus, kegusse kegu|s R Juu ViK Lai; -sse IisR Kad
1. kõveras, kössis; viltu, vildakil kui inimene `külmaga kuob, siis on kegus Jõe; `Koorem on kegus Jõh; Muti Ansu piip oli sedäsi kegus; mis sa istud nii kegus Juu; iste on kegus VMr; istub teine kegus riie pial nagu ie essa kurgu all; sie suat jäi kegusse, küllap kukub varssi `ümber kogu kantse kruamiga; `kuorem jäi `kangeste kegusse Kad; persse alune on kegus VJg
2. kehkvel, elevil Vat kus vanames nüüd kegus `nuare `naise `kõrvas; Oli `jälle `teine kegus, `mutku `kiitas oma `värki; Laps oli kuhe kegus `kaasa menemas; Kes sind on `kõrvist `tõstand, et `ninda kegus IisR || Oras läind pärast `vihma `ninda kegusse (kikki) IisR Vrd kekkus

keha n, g keha Jõh L K I, kehä R Vig Tõs Khn Kod VlPõ, kiha Jõe S LäEd HaLo M, kihä Trv Hel T V
1. a. inimese või looma kere; kehaehitus kihasse lüö nii`palju ku tahad, äga kihast täma ära sure (hüljes) Jõe; [merihärg] `itse on `suure `päägä ja `piene kehägä Kuu; `pitkä kehägä ja keregä obone; kehä `luomu puold viks ja ilus inimine; kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie Lüg; väriseb `tervest kehast; `Ilge keha on `niisike `ühtlane nagu `lauaga `lüädud Jõh; kaik kehä aja `suoja tulist üles (aurab) Vai; Kiha on keik valu täis Jäm; leeskanal o mustad tipid, punane kiha Muh; täis `sirge kihaga mees Emm; alumene keha jägo (alakeha) se on siit alt‿pold vööd Käi; täis `ärga kihaga meest; Vanast vaadeti ermuga oma kiha, et kas pole katku lappi; ta ajab ennast juba kiha `pääle (saab terveks); `palja kihaga inimene (vaene) Rei; kõhn `võtku kehä, kui põle `jalgo LNg; riie tehässe kehä järele; kui mo keha `kaetud oo ega sis äda põle Mar; `korbja kehägä obone, - - põle na tugeba kehägä mete Vig; Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä; Nda ku sa sedä tied, nda sa kehä `piäle suad (peksa) Khn; `viska keha maha, ole natuke pikali, `puhka vähä PJg; kümme rubla `antaks ikke üle keha (inimese kohta) kõigil `juure; libauńdi tüdrikul olnu ülemene keha (ülakeha) männakoorest Hää; täie kehaga ehk täis `kasvand tüdruk Juu; võtt tese `kääga tesest `uurdest, võtt keha `piale ja tõi vaadi tuppa JJn; mina olen kaks `korda `rõuges old lapsest piast, - - teine kord puolest kehast ja teine kord puolest kehast VMr; kõige kehaga `tüötas, kui `terve keha on tüös VJg; `vimmas kehaga, see on küirakas Sim; [niites] piad `terve kihaga `pöörama Äks; miul lubati kolmante kiha `otsa panna si̬i̬ pää (hea mälu tõttu) Pst; õige laia `maoge ja jämme kihage Hls; mõni om kuiva kihäga, pikk ja tugev, aga es ole `rammu; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõik kihä `perrä ilusti lõegatu Ran; ää laadiga obene, kihä laat om ää; kui obesel puusslaḱ om, siss obene köhib ja `tõmbap kihäga kõvaste Nõo; Ta - - jäi sis `paĺla kihägä külmä tuule kätte `saisma Rõn; kihä üle kõ̭gõ nii `aigõ et, tiiä kas om `säńgü `jäämine vah San; taa vana kihä ämp ei kanna `külmä Krl; tu̬u̬ (valu) lätt kõ̭iḱ nigu läbi kihä; sul om hää pää, taad om kahju üte kihäga mattaʔ Har; tu̬u̬ halv `ütlemine lät́s mul `väega kihhä piteh; ma oĺli kihäle paks, ni ńaolõ kah Vas; tubli kihäga, sääne `plotna (prink loom); tävve kihägä inemine; `ündrik om poolõni kihäni, a kleit tu om üle kõõ kihä; śääne kildanõ, śääne kihäldä inemine, kui määne rapai rõivastõ all (kõhn); [loom] pidä `höśte kih́hä, ei lää `ramsabast, ei kõhnõbast Se; kihä `pańte ärʔ `hauda, maa ala, a hińg lät́s ärʔ `taivalõ; jummal arm, tuu miä śjonds ańd, `kristusõ kehä (armulaualeib) Lut b. keha välispind, ihunahk kirbud söövad kiha ää Muh; mu keha sügeleb nii paelu Juu; keha sügeleb Sim; kihä süüdäss Se c. kõht, seedetrakt kut looma kiha on umistuses, tehta kolm venidames `sölmi `pääle; [soola] saab loomadel `sisse `antud, kut looma kiha `kinni aa Emm; kiha käib maas (sooled käivad välja) Rei; ta kehäst üsna jäme inimene, tä kukub `varssi `nurka (sünnitab); kehä ei pea `kinni, ma rasvast toitu ei või süüa Mar; kiha `olli puhutsel täis Hää; jääb nõrgass, ku kehä tühjäss lähäb Kod; kui lehmal on kiha `lahti, mõned annavad ravva tagijad Äks; keha ei pea `kinni, laseb kõik läbi Plt; sel on kiha ülearu täis, ei tää, ka ta `lõhki lää või; ku `värskel lihal ei ole vattu päält ärä riisut, siis võtt kiha `valla Krk; kihäst ole `kińni joba mitu `päivä Nõo; läbi kihä lasḱja, lõ̭dõv (loom); ḱihä ḱäü `vällä (sooltest) Se; keha kinnitama sööma, kosutama Vaja on kehä kinnitada, siis jõuab jälle teha Vig; lebaga kinnitas keha Tor; si̬i̬ sü̬ü̬k kinnitäs kehä KJn; ma˽lähä ka siss kihä kińnitämmä Har; umbse kehaga prink, rammus lühikese kubemega ovust `kutsuta `umbse kehaga obusest ka VNg; kie on lühükese kubemega, [on] umb kehägä obone Lüg; `umpse kihaga obu (pasandab vähe) Rei; tugev `umpse kehaga obo, kellel vähiksed tühimused oo Mar; obune on nagu truĺl, nii täis topitud, `umpse kehaga obune Juu; `umpse kehaga siga JMd; `umpse kehaga obune, täis ümmargune, rammus VJg; küll sie obune on `umbse kehaga Iis; `umse kehägä lu̬u̬m KJn; `umbse kihäga obene, ei ole lõdu, kõ̭ik mes sü̬ü̬b, lähäb jõvvuss Nõod. sõim ah sa mädanu kiha Hää; kuradi kihä Hel; `ossa `sińdri kihä, koe sa `lääte San; assa pühüsse kihä Kan; `Ossa suńnitava kihä, kohe leevä om visanuʔ; Midäs sa `sińdre kihä `lõ̭õ̭ndõlõt́ tan; Oh sa `saadlasõ kihä Urv; `assa tuhanda kihä Rõu; Oh saʔ igäväne kuradi kihä Vas; jatsu ḱihä, sukka (sinuga) jovva ai ḱääneĺdäʔ; koess sa ilmadse kihä tügüt; vana halva ḱihä; `vaimlasõ ḱihä Se
2. põhi-, keskosaa. vankrikere, redelite vahe rataste kihad olid `räimid täis; koŕv ratastel olid kihad, teistel olid redelid ning kastid Khk; Kihad `pandi `kahlusi täis, tüid mõlemast otsast `välja Pöi; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö `vankrel oo `kartsad piäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; kehade väät́ köib `lastme alt läbi Kse; `rentskid oo `vankri piäl, mis kehäd laiemase teeväd Var; kehäd, `sioke kast kokku `löödud. kui midagi `tooma minnasse, sõnikud või, siis pannasse `sinna kehädesse Tõs; `Vankre kihat́s - - si̬i̬ on muĺgi pu̬u̬lt sõna, meie si̬i̬ `ütleme `vankre kere või `vankre keha Hää; `vankri kehä täie saema kualikid Kod; Vanad `vankred `oĺlid paelu veiksemad kui `nüidsed. Kangesti `kitsa kehäga KJn; tõi mullõ `vankri kihä tävve `kartold Nõo Vrd kehats b. ehitise, mingi asja põhiosa `uone kehä akkab `valmis `saama Lüg; südamepakk, see oo ta kiha (vokil); paadi kaared oo, kus `külges see kiha oo Muh; `lähkri keha `valmis, põhad `alla panemata Mar; toa kehä oo ülevel Tõs; adra keha on `kat́ki Hää; maeal on paĺlas keha, põle katust peal Juu; maja kehä juba `vaĺmis, nüid muutku akaku puarisid `piäle panema; võimasinal on kua kehä, tüńni siden on kehäd Kod; Karu `veśkel om vi̬i̬l paĺlass kihä `püsti Ran; [hoone] kihä om `üllen, vaja paariʔ `pääle `pandaʔ Har; loodsigu kihä; `kandlõl ei olõ kerre, [on] `kandlõ kihä Se; kehal põhiosa valmis on lae kihal juba (kere valmis) Emm; maja on kihal (seinad püsti) Rei c. rõiva, riideeseme põhiosa `kleiti ehk `paĺtu keha, `ilma `varrukatetta, ehk kasuka keha Jõh; meeste särgi kiha Emm; särgi keha koos, `käisäd alles `otsa `aamata Mar; undrok o kehäss kitsas Kod; neli küünärt olli kiha ja üt́s lät́s `käüstes (särgil) Krk; `amme kihäle `pańti `paklane jakk `alla Nõod. mõrra põhiosa mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; enne `koedass mõrra kihä, siss poig `sisse Hare. kuusapp (taevas) kuu paistab keige kihaga läbi, `ümber sihandene ise`moodi riips Khk; Noorkuu ise on noagu siŕp, aga mõni kord ta paistab läbi udu, terve kuu pole, on ömargune, siis öötakse et paistab täis kihas või kuu kihab täis Pöi; kuul on kehä `ümmer KJn
3. astja, vaat; õlleankur – Sa LäEd suur keha pannaste vett `täide; akkame ölut kehase panema Jäm; ti̬i̬ moole uus liha kiha Ans; üks mees `kaiband ühekorra teise mihe `kohtu, et mees varastand ta kiha εε. `kohtumees küsind, et koes su kiha oli, mees `ütlend et elu taga Khk; mehed tegid ise tammest ölle kihad; ole ise nεind, kui kiha pöhi ära tuli ja ölut läks maha Mus; Peremees akkas ölut kihade `sisse ajama; mine lase kehast `taari; Lammaste suine aeg oli ka otsas ning pandi kes lauta, kes kihase ragede ala (lihatünni) Kaa; levategemise kiha, selle sehes saab tainast sötkutud; kosti pulgaga `löödi kihale `vitsu `pääle Krj; `piima äi vöi kihase jättä, `närdib ää Pha; sörgrohu juurikidega sai neid puu kihasid `pestud Vll; linnassed pannasse kiha `sisse Muh; see ju põhu vädamese kiha, pannasse põhud `sinna `sisse ja Lih; Õlle kihad pidid tugevaste `liutud olema, kui õlut `sisse `pandi Han; kummi ḱihä‿śeh om vili, lõhmuspakust kaibõt Se Vrd kehik
4. lõnga (ja kanga) kerimisvahend eks sa piad [lõngad] ajama keha `pääle `esteks, `aspeldad `esteks kehade `pääle VNg; keri`laua pääld `aeti lõng kehä `pääle; `Kanga õts õli `riidega kehä `külge `kinni `õmmeldud, sis akkas `kaŋŋast kehäle ajama (värvimisel) Lüg; kui vokkiga saab `niidid `ketretud, siis ajama kehadelle; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; ajamo `kaŋŋas kehile Vai; Kellel kehad olid, eks see aas ike kehade `piale, - - mud́u kerimine võtab paĺlu `aega Amb; nii pikk pink oli, et kaks keha oli pingi pial otsakute, kehade pealt siis kääriti JJn; `eśti `aeti viel lõngad kehale - - ja kehadelt siis käärpuie `piale VMr; keha on `veiksem, `aspel suur Trm; kehäd one neĺjä `sammaga ja vändägä Kod; piab lõng kihale `aama, siis saad kangast `luua Pal; kehäst ajasime `pu̬u̬li KJn; siis on siäntset kehät, kehätäsime (lõngad) ärä Kõp; lõnga `olla viil kehade pääl, ommen nakka kangast `luuma Trv; kehä `olli tettu `nellä `kanti, pulgest Ran; aami lang kihade pääle San; Mull läts kihäpulk `katski, ei saakiʔ langa pääle aiaʔ Vas Vrd kehakas

kelluke(ne) kellu|ke(ne) spor Sa, Vig Ris(-o-) ViK I Plt, `kellu|kene VNg, g -kese, g -kse spor Sa L, KJn M; n kellukõni Krl
1. teat lill (hrl liitsõnades) pailu kellukessi Jäm; kellukse kasvave einama pääl Hls Vrd jaani|kelluke, lume|kelluke, mai|kelluke, härja|kelluke
2. dem < kell kas kelluksed eas `kordas keevad Tor; aesa kelluke kõlises Hää; tia mis kelluke on, `varssi `jälle `õhtu tuleb Ris; värieina otsad on nagu veked kellukesed otsas Sim; paneʔ loomaĺõ kellukõni `kaala Krl

kere1 n, g kere üld (excl M, hv I), -ŕ- San(ḱ-) Har Se; keri g kere Khk Saa Sim I M Se
1. inimese või looma keha a. keha põhiosa Nüüd tule küll `toisi `ilmu, kaik kogu kere kohe valutab; Kere kui `silgutünn Kuu; `suure `pitka kerega kala VNg; Siin külas ühes peres mehed `käivad nii kui `arssin keres, `sirge `seljaga; `miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni) Lüg; `nühkisin kereta Jõh; `Kiera kere `vinkli, jäe magama IisR; ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare; tama on `suure keregä mies Vai; Kui on suur keri, läheb pailu riiet ää Khk; tä oo nüid kerest jumpsakaks läind Mus; nönda matsaka kerega Pha; Pole ete änam midagi, kere kardab nii `kangesti `külma just kut vana koer Pöi; Riina oo `ühmas kerega (naiselike kumerusteta) Muh; Loll pεε annab kerele vatti; Suure kuera pueg, muistus mööda keret laial Emm; köik kere oli valu täis; Vea kere korraks maha (heida puhkama) Rei; suur jäme obo, oo ikke ea kere eesel `peale võttend; kus ma `paĺla kerega (alasti) lähe Mar; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmatas) Kul; täitsa isa kere mees (mehemõõtu poiss) Vig; Keertsi kere maha (heitsin magama) Han; vanad paksu kerega mehed ei saa joosta mette Mih; `raske töö käib kere `peale Vän; kere on `roidund Kei; täie kerega mies Kos; täis isa pikkune ja jäme ka kerest JJn; teenebä kõik kere lõi sinisest `talle ja sie `üeldi ike‿t `viĺli surd VMr; ilusa kerega tüdruk Kad; turva kerega - - ehk täitsa kerega mies, täie końdiga Sim; isa keri (surnukeha) õli ära `viidud Trm; one inimene, ei õle kerd (keret); obese keri. pitkä keregä ja `sirge keregä obene Kod; oli `äśti tursa kerega, ikke jäme mees Plt; inimesi om seantsit küll, kell pikä jala ja keri pääl lühike Hls; siin ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu (kõhnast) Krk; ta om suurõ kerege Krl; iho kere eläss sul inäp, ku `vaimu ei olõʔ Se; täis ~ suur kere (hrl partitiiviga) kogukas täis kere `lehma Hlj; sie on täis kere miest Lüg; see on sur jäme keri meest Khk; On kere meest nagut sur söömer (tuuliku tala) Pöi; sie on ika täis suur kere miest Ris; täis kere miist KJn; me lehm om keri `lehmä küll Hel b. kõht, magu Kui puest `kaugal, `lähteb igä toit keresse; `hiivab kere täüs Kuu; suu viel süöks, aga kere enämp ei `sünni Lüg; `Süögä kered täis ja siis `tüälä Jõh; `Talgul oli kere `ninda täis `parkind IisR; lehma keri lööb sedasi täis; Obused äi saand sellest kert täis Khk; kere söölub, perse piilib (kõht lahti); Kere nii tühi, et `viska müts läbi Kaa; Kui `antakse, viruta aga kere täis Pha; Mehel `söuke kere ees Pöi; kere oo nõnna `aige et Muh; kere puhudab Rei; ega ma tüha kerega lähe ennast ventsutama Mar; veissed `lautes mõni aeg jo tühä keregä Vig; Poiss vemmeldas kere täis et ägises Han; Umikust suät süemätä, kere juba üsä õõnõs; Kere valutab sedäsi, et pasalt ää ei sua Khn; mo kere lähäb tühas PJg; sõi oma kere nõnna täis et Ris; kere on nii täis nagu isa pulma aeal Juu; teda (värsket piima) ei kannatanud jo kere `toorelt `süia Ann; kere on ummukses Koe; kere nagu praaga vaat ees Sim; on küll tämäl ia keri Iis; sü̬ü̬b ärä niipaĺju ku keri täis Kod; `kiskusivad jah net kered omal kõvasti `kinni [vööga] Lai; `larpis suppi kere täis Plt; Kere tühi kui kueral Pil; rasvast ei taha miu keri mitte Krk; mes temäl, lõmbip kere täis ja lähäb oma ti̬i̬d Nõo; ärʔ kakasta ḱere ärä San; vitsuta˽kere täüś, ei tiiä˽kas lõunagu andass inämb Kan; kere hele kõht tühi Kered `läksivad eledast; Kere ele, et süäks vai `undi `nahka Jõh; `Kasvajal `lapsel kere ele alati IisR; `kange töö teeb kere eleks Khk; Obusel oli ka kere ele Kaa; Aeg piaks löunat `näitama, kere päris ele Pha; küll oo kere ele täna Mär; Vesitse toiduga lähäb kere kohe eledas Han; lehem siples laadan nukan, keri ele Kod; teil kered eledad ja mul ka kõht tühi Lai; keri om joba eless lännu Krk; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo; keresse ajama ~ keerama jms ära sööma mei panime ise liha keresse omale Jõe; Puha `kieras kere Jõh; Sie on `kange mies `lauvalt `kõike oma keresse ajama IisR; `pistis tüki `leiba kerese Vll; pistab keresse mis kättä saab Mär; oh sa va poiss, sa `keerasid kõik koogid oma keresse Juu; ühe põrmu `aaga ängastas kausi täie pudru keresse; vasikas `luakis ulga `piima nädalas keresse Kad; aeab kõik `endale keresse Lai; kere lahti ~ pehme ~ vedel kõht lahti juba teist `pääva `pehme kerega Ans; seda `kergem sittu oo kui kere vedel oo Muh; Vettis kere vedelags kut kurejook Emm; Ää süeg nda paelu `värsked, `varssi kere `lahti Khn; hapu piim võt́tis mu kere `lahti Koe; läbi kere laskma nüid oo kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu c. fig inimene (sõim) Mes sa ligund kere sedä `mulle `ennemb ei üeld Kuu; Ue sina tulitane kere Lüg; oh siä `raipe kere `poiga Vai; oh sa mädanu kere küll Hää; sina õled si̬i̬ patune keri Kod; Tere, vana kere (nalj) Räp; keredel(e) ehal(e) sa kippusid ise kua poistega öhes keredelle; poisid `siavad `eńdid `jälle keredelle minema; ega mina nuorest piast pailu keredel põle käind Koe; me käisime täna `üesse keredel, kabasime `Vilveri naised kõik läbi Sim; üle kere üleni, tervenisti kukkusin ko˛e `pliidi `piale, pärast oli üle kere `villisi täis Jõe; Ise õled ülä kere loll Jõh; see on üle kere sörulane Jäm; ilma `riideta ei või te maha `eita, maa-alosed tulevad, ihu täis üle kere Vig; üle kere vigane Koe d. fig kere peale (~ pihta) andma (~ saama) (peksust ja karistamisest) Pahandust tieb, `anna kere `päälä Jõh; Eks ma sai siis ikka kere pεεle ka Jäm; see oli kere pele saand ühe pauga säält Khk; Ta `olla sealt ikka pirekse kere `pihta soand Pöi; sai mo käest kere `peale Mar; alam rahvas `viidi `taĺli ja nuheldi kere läbi ja see oli tämä aŕst ja `aa·ptii·ker Mär; kui `peksa sai, siis sai kere `piale Sim; Selle teu iest sai ta isa käest kere `piale Trm; niikaua sa teenid kui kere `piale saad Lai; sa tahat kere `pääle saia Krk; ma anna sulle kere `pääle Nõo; kere täis ~ kuumaks (põhjalikust nahutamisest) `Sõimas kere täis ja mene nüüd menema Jõh; Mool soomati kere `neukest `sõimu täis nagu põle enne `kuuldud Han; augutas ja nurgutas nõnna kere täis JõeK; ku ma ta kätte saa, sõss ma `sõima tal kere täus Krk; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass; lõhnut sandil kere kuumass; ta sõemass `vaesel sandil kere täis; ku ta vähä midägi `kurja tei, mia kupati kere kuumass Nõo; kere üle võtma ~ lööma ~ tegema `Uatagu ta, küll ma ta kere ülä võttan Jõh; [vaja] poisi kere üle `lüia Mus; Korra kere öle teha, küll siis `mõistma `akkab Pöi
2. eseme keskne osa ümargune `kumbasi kere VNg; `uane kere `tievad `talvest `valmis; riel on `kresla, `saanil kere Lüg; [mõrra] kerel on `suured varod, kere varod. kerel on esimene `paari `ankruid `toise varo `küljes ja perä`ankur on viel `üksite Vai; tuuligu kere, misse sehes ne värgid tal keik on Ans; rataste kered, pöhi ning lauvad keik kogu Khk; vilja painandite ja kala `karpide kered `tehti aavast Kaa; Aami kere on nönda äe `kuivand just kui söel veel Pöi; ärg suur nago saana kere Mar; pukk`veski pöörab tükkis kerega kõik Var; Sie lae (laev) lähäb viel, kere üsä viks allõs Khn; sõelal on ümmargune kere ümmer ja põhi all Juu; kere on ia, aga `uurded `otsas (tõrrel) Ann; põhi pannakse saŕra kere jääre `küĺge Sim; vana kübärä keri; võta minu lambi keri Kod; Mõrra `päälmine kot́t – kere lõpeb koonussa `mu̬u̬du `umselt Vil; lassil om ka keri kesspaigast laiep Hls; kuvve keri om `valmi Krk; `veśke kere `lü̬ü̬di lavvust ja laastõst Ran; sarja kere om puust, kõrva ommava küĺlen ja vang pääl Ote; `vańkri kere om tettü kõivo puust Räp; kerele oone sai kerele (majakarp sai valmis) Plt || lobudik; vare Vana toa kere nähakse üksi veel olavad Pöi; lagun kere oo veel, lagub `kaela kõik Var; paĺjas tua kere on ja `aita ka veel Aud; tilluke laada keri one, ei õle `aitu ei kedägi; siis vedän mõrra kere `sirgess Kod; vana tua keri Pal; tu̬u̬ vana ahju kere `perrä jäänu Nõo Vrd keri2

kiagama `kiagama hum surema Sia nda rjõmu, et üsä `varssi `kiagad ää Khn

kidu1 kidu Kuu Hlj VNg IisR Khk Kos Amb JMd Kad kalarapped kass söi kidu Kuu; kala kidud saab `kassi kätte ehk sigude kätte VNg; kidud `saavad `luomadelle IisR; Kassid ning kajagad söövad kalakidu Khk; kala kidu tieb varssi kala apuks JMd; kala kidud visatasse minema, nied ei `kõlba `süia Kad Vrd kida1, kide1

kiikuma `kiikuma, (ma) kiigu(n) S L(`kiikma Tõs Khn; -o- Mar Kul) spor K, I, `kiikmä M(-me), (ma) `kiigun R a. kiikuma, õõtsuma, hällima küll vene `kiiku VNg; mei `lapsed `tahvad `kiiku Vai; pisine laine vötab parajasti laiva `kiikuma Khk; äiu, äiu, kiigu, kiigu, tule, tule uneliisu rhvl Muh; poisiksed oo `kanged puu `latvas `kiikuma Mär; lähme `kiikma, ma tahas `kiikuda Tõs; Ää `kiikug puu aru piäl, `varssi saad (sajad) kolinal `alla Khn; ku tuul `kange on siis lootsik kiigub Vän; `nuoremad `lähtvad jaani`lauba `õhtu `kiikuma Ris; laps kiigub käḱkis JMd; tüdrukud `kiikusid `mõisa määl VJg; kiigu, kiigu aa ots niikaua kui maha kukud Plt; latse `kiiksive eilä `terve päävä Hls; äĺl akaśs `kiikme, ku ma alt `sõksi Krk b. kõikuma; nõtkuma `kange tuul vötab puu oksad `kiikuma Khk; pośt kiigub juba, küll se `varsti `kaela kukub Juu; mäda järvele ei sua ligigi, `kaldad kiiguvad, mine `sisse Kad; `sinna ei `tohtind `minna, ta kiigub, kas sial jäŕv old või Sim; Pedasi all on madal soo, see kiigub, kui `piale lähed, ta ei lähe puru, kiigub mis kiigub Lai; ülestõusmise pühäl piap päe `kiikme Krk || fig `Kiigub ja `viigub, vade maha ei `lange, aga kuub `lähteb `lohki ja lagub = lõnga kerimine Kuu; `ühte `ohja tõmmatasse, kõik maaelm kiigob = lõnga kerimine Mar Vrd kiikema
2. kiigutama meil on `paerga siin `kätkü, kus ma oma `lapsi `kiikusin Kuu; mine last `kiikuma Rei; kiigun teda, akkan last `kiikuma Ris

kiitsakas1 kiitsa|kas g -ka Sa(g -ga Jäm; -gas g -ga Khk Mus, kitsakas Pöi) Muh L(kitsa- Rid, kiitsäkäs Vig[-kas] Var Tõs) Ris Juu; kiitsak Mus g -ga Emm(-gu) Rei harakas Süsimust, lumi`valge, madalam kut regi ja körgem kut kerk = kiitsak Mus; Kui kiitsakid `talve maja lisi tuleb, siis läheb `varsti sulaks Kaa; Oja (hoia) kanapoegi, kiitsakas juba omiku vara kädistab sii riŋŋi Pha; Selle elu (maja) on tehtud kut kiitsaka pesa Vll; Mõne `kangest jutuka inimese `kohta `öötakse: kädiseb just nagu kiitsakas; just kui va kiitsakas vötab pärisest kätt kätt kätt Pöi; kiitsakas toob maksu `käsku, tahetse raha `soaja Muh; Kiitsagatel aa mihist pitkad ännavirakad taga Emm; kiitsakas karjob `õues, `varssi tuleb külalene; Kui siga tapetakse on kiitskas kohe jaol Mar; Suu oo kuiv nagu kiitsaka tiiv Han; kiitsakas oo `õues, ei tia, mis `käsku see nüid toob Tõs; kuule kiitsakas kädistab Juu || (valuvõtmise sõnu) kiitsagale kibu, varesele valu, undile `umbuvalu, mustalinnule muud `aigused Jäm; kiitsakale kibeda, arakale `aigust, varesele valu, mustalinnule muud `aigused Kse Vrd kiits2

kink4 kink g kingi Muh Var Tõs(-ń-, g -u) Khn õllejagaja pulmas kink tõi pulmalistele õlle `välja; kink `olli valit mees, kes `joonuks ei jäen Muh; õlle nõue tühe, mine `ütle kingule, kink toob uut; kink, kink, keres põleb, üitase siss kui õlut tahetse Tõs; Taris kingile `üeldä, et teist õlut kua tuõb, esimene lõpõb `varssi `otsa Khn

kodima kodima R(-maie Lüg) S L Ris Jür JMd Koe Kad Puh
1. a. (vaevaliselt, aeglaselt) käima; hulkuma, kolama `poisid kodivad `müöda küla, ühe ukse tagant ja teise ukse taha, plikade pärast Jõe; akkama nüüd kodima; juo sie kodib `mennä Lüg; mis sa kodid nii `iĺja; nad kodivad kahegesta Jäm; kodune vana inime, kodib `pεεle Kär; Obused kodisid koplis süües `ringi Kaa; see `maarjapäe oli ikka `usside tali`kortri minemise päe, mis siis veel maa pääl kodis, see oli siis paha tegija Krj; ta‿p suuda änam käia, sis ta kodib; poisid kodivad `peale külakorda Jaa; siis nad (ruhnlased) kodivad seal jää tükkide peal Pöi; juba laps akkab `jalga `võtma, akkab `peale kodima Muh; Läks kodides; Mis sa sεεl kodid liigu vεhe nobemene Käi; Sai ajaviiteks niisama koditud Rid; sa lεhäd kodima mere `ääre Mar; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; juba varssi terve, kodib üsna `easti juba Mär; kukk kodib aga `peale Kse; Katsu, et i̬i̬st ära saad kodida Hää; Jalg `paistes all, ikka viel kodib `ringi Jür; kus sa ome kot́tidega kodid JMd; eks ta `piale`lõunast kodi kojo `tulla Kad; kae et sa kodid `väĺlä siist majast Puh Vrd kodjama, kodrimab. ronima See (laps) kodib ka igale `puale Jõh; nirgid sehantsed pruuni karvaga loomad kodivad kivesaide sihes Khk; kodima, lähäd puud kauda ülese Muh c. ära kolima kodis `toise `kohti Vai; paljast majavaremed, mis sa sõnna kodid Muh; kodi `piäle ühüst kohjast `teise Var
2. kokku koguma, kokku korjama `Ilmast `ilma käüb vanaeit küläs kodimas Kuu; kodis oma asjad kokku Phl; kodi oma raam kokku ja mene menema Aud; kodib vana kola kokku Koe
3. nottima, koksama kätte `saavad ja kodivad maha, `süöväd `nahka ka `konna Lüg
Vrd kobima1, kodistama, koditama

kohast kohast IisR(ku-) Khk Pöi Muh Mih(koe-) Tõs Juu HJn JJn Trv, ku- Jäm Khk VJg; kõha|st Lüg Iis Trm, -ss Kod; kohjast Muh; kohest Mar
1. postp lähedalt; sihist, suunast; samalt joonelt mine körvale ukse kuhast εε Khk; varssi akkab pää Tolla küla kohast `tõusma; kui suured tulekahjud olid, linna kohast `paistsid suured tule leegid Juu; mõisa kohast olid läind, kui jälile `jõudis JJn
2. adv suhtes, osas; (mingist) seisukohast või olukorrast lähtuvalt eks sääl `linnas õle mõnest kõhast ia elädä Lüg; Ega minagi omast kohast nannipunn ole IisR; taal on ikka omast kuhast `öigus ka Khk; ja kui oli `meitid `rohkem, siis müttasime koa omast koehast Mih; egä üks `aitas teist omast kohast, oma `jõudu mööda Tõs; Omast kohast olid (naerid) `iad ikke kua Amb; tämä one nõnna `kange iseenese kõhass Kod
Vrd kohalt

koi1 koiüld
1. kahjurputukas, koi koi aja `riided `katki Vai; kuulab köveras kut villa koi; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; Koid on laua jalad nönda äe ajand Pöi; pole nii palju vara koa, et koid ää aavad Muh; koi närib löŋŋa `katki nago vätaks `noaga; `koide pärast peab `riided `välja `tuule panema Käi; koid `raiund `riided `kat́ki kõik Mär; Kaua‿ss jahud `seisväd, varssi koid siss Khn; koid aavad kasuka pialt villa nõnna ää Juu; maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse JõeK; palitu on `koidest `söödud Ann; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg; koi aap kasugu naha ärä; jahude sehen om koi, aap jahu `ellu Krk; sanna man `oĺli alumane paĺk `koidel ärä `aetu, siss tõeva sääld mao jahu Ran; igävetse vana `lamba naha, `koisit kõ̭ik täis Puh; langa om koil ärä `lü̬ü̬du; peräst `leibu, `pańti nu̬u̬ (koitanud) jahu `ahju, ku̬u̬ma käen koi suresiva ärä Nõo; `koise jahu sehen Kam; ku koi `riide läbi ajass, siss om ta otsan San; või˽ku oba rõivass om, `koisil är aet; Langa omma `koidõl t́säd́sele `sü̬ü̬düʔ; `koie täüs, `koijil läbi aet Har; koi aja `kaska `mulka täüs Plv; tubakut kirstu kaasõ vahele `pandaʔ, sõss ei lüüʔ koi rõivastõ sisse Vas; koiss(e) koitanud, koitama Jahud o `menned kaik `kompi, ei `tiie kas on kohe koiss vai; `Villased `riided kipuvad neh suvel igä koisse menemä Kuu; põhja `poole `lasti [puu] maha - - siis ei `minna koisse Kir Vrd kohi2
2. kitsi, ihne Moni on `ninda koi, et ei `raatsi `itsegi `süüä Kuu; Sene koi kääst ei saa `miski. `Ahnussega `ninda koist mend Jõh; koid vöi kitsid inimesed olid Mus; Vanuni läks mees igaveseks koiks Emm; Ei see koi raatsi omale osta sukka jalga ega võid lauale Vig; kuogib igalt puolt omale, igavene koi Kad; `to‿lli serände koi peremi̬i̬s, to‿ss anna midägi Nõo; Ta om koi, kes tõsõ koi paĺlas aja Krl
3. salalik, salakaval Sa oled ju seike koi et äi räägi eese asjadest teistele sönagi Kaa; elab nõnna vagasest, `jüśku koi tõne Trm; käib nagu koi, sõnagi ei laasu Kod; nagu koi aas vagaselt seda `aśja Lai
4. haiglane, vilets, jõuetu sii kaśs om är `nälgünü ku üits koi; ta olli ennegi jo `siante koi, nüid ei ole tat änäp ollagi; mõni terä koi om ka ike siin (aganate) sean Krk
5. teat nahahaigus ajas `siie `sormevahed keik täis - - siis sene nimi oli koi, naha koi VNg; koid on inimese ihu küĺles Jäm; ihunaha koi teeb inimese naha `valgeks, inimesel on koi käe pial Koe; Lamba koi lü̬ü̬b lamba naha sisse, sis aab villa maha Kod

kraana kraana Emm Rei Rid; raana Mus Krj vints; püstpöör nüid `veetse juba paet raanaga `ääre Mus; Naised tegid raanat (tirisid paati maale) Krj; inimest `aesid kraanad `ümber; kraanaga lossida; Laeva meretömmamese kraana Emm; Äga neid sakkud kidagid kaŋŋiga vae, kraanaga nee kännud ja sakkad `varssi unigus Rei; sai uue kraana pesti Rid Vrd krana1

kukispa kukispa (kivi- või liiva)madalik Üsä `varssi lasõd laõva `kindi, kukispa kuõrib külje `iäres Khn

kukkuma1 kukkuma, (ma) kuku(n) S L([ta] kukob Mar Kul) K Iis Trm Hls, kukkun R(-ie Lüg); kukkum(m)a, (ta) kukku(p) Hel Ran Nõo Har Plv Se Lut; `kukma, (ma) kuku(n) Han Var Tõs Khn Kod MMg VlPõ; kukuma, (ma) kukun Vig VJg, kukku Puh San; imps `kuknuva KodT
1. alla(poole) langema jänes kukkund kord `talvel `tormiga `unka `august `sisse Jõe; kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett Lüg; `ahju suu on `meilgi mittu `korda maha kukkund; kukkus `kaldast `alle Vai; suured piisad kukkuvad juba Khk; Nii külm `olla vahest olnd, vares kukkund lennust maha Pöi; kui kuuse mulgid `kaugele kukkuvad, siis tuleb sügav tali; kui sa ülalt kukud, kohe `merre Muh; peped kukkuvad tahapoole Phl; kerves kukkos parandale Kul; mis sa ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär; tammetõrud sügisi `kukvad maha Var; ükskord mul obu pidi lina`liosse `kukma Tõs; einad ei kukkun ratta `peale Aud; kukub vi̬i̬ `sisse ku patsatab Hää; öunad kukkuvad keik puust maha Ris; `pilved old nagu maha kukkumas, nii madalas kõik Kei; ära pane `kaussi nii serva `peale, kukub maha Kos; puud ragisevad kukkudes JMd; taśs kukkus käest maha Koe; kukkus lakast `alle Iis; tukid `kuksid pliita alt `väĺjä; undrukud `kuksid vü̬ü̬lt maha (avarad); täst (täht) kukub maha Kod; kui sa `kõrgest kukud, si̬i̬ on ikke `kukmene KJn; süte pańn `oĺli [pirrul] all kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; mul kukkusi puu `seĺgä Hel; obesed nõnda ärä `aetu kui, vahu tükid kõik `kuknuva obestel KodT; sisse (~ läbi) kukkuma
1. fig alt minema, ebaõnnestuma, hätta jääma sie on [naisevõtuga] `õige `sisse kukkund Lüg; tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Oli kevade [koolis] läbi kukkund; Selle jutuga ta kukkus `sisse Pöi; see üks va läbi kukkund tüdrik Mar; siit peremes kukkus omaga läbi, ei tulnd `väĺla PJg; saksa Villem kukus läbi oma sõjaga VJg; kukkusin reńdi kohaga `sisse, rukki õli alvast `tehtud Trm; Henu kukku kah `täämbä uma jutuga `sisse Har; ta om läbü kukkunu uma aśagaʔ Se
2. langema, vajuma vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned Lüg; ükskord oli nii paelu lund sial rehe katusel, et rehi kukkus `sisse Ann; sie [tee]trumm - - sie kua kukkund `sisse Kad; katus õlesi `sisse `kuknud Kod; välja kukkuma kujunema, välja tulema üks [paat] on üht `muodi, `teine teist, kuda `meistril `väĺja kukkus Hlj; poiss pani ka sene (liha) `suitsemma, aga sie‿i kukkund iast `vällä Lüg; Saand see ühekorra valmis saand, eks siis nääb, kudas välla kukub Kaa; See jutt kukkus küll kenast `välja Pöi || (veelangust) vesi keerab nda jöös koes ta ala kukub Khk; `Mihkle soos oo, vesi kukub kolm `jalga `kõrgelt Vig; üks `kõrgem joats `oĺli, kos suur vesi `rohkem kukkus Vän; vesi kukub ülevelt `alla Ris; `veśki tamme pial on vie kukkumine, vesi kukub koe‿t kohinal Kad; vesi jooseb `veśki juurest, kukub `mauru Plt
2. (püsi)asendit, tasakaalu kaotama Laps kukkub, ega `aiget saa Lüg; tama löi ja miä kukkusin maha Vai; kukkus silmnäu `puhki Khk; vassik kukub igas `poole, ta on nörk Kär; Oli maha kukkund ja jäänd (surnud); Lase mitte last kukkuda Pöi; Kukkus nii pitk kui lai Emm; jεε pεεl kukudaks ikka Käi; kukkos selleti maha Kul; kukkus muhu pähä Mär; siia `sarbe ja silma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha Mih; vaarub `jalgade peal, tahab kukkuda, aga ei kuku ka JõeK; Perenaine kukkund seĺlali Amb; tütar kukkus õla asemelt ära Pee; odikad olivad jalus, näe kukkusin `otsa et `prantsti Kad; `kuksi maha ku latsatas Kod; jalg komistas ja kukkusin maha Plt; lait́s kukub maha, saab `aiged ja röögib Hls; ärä mineśt, ku maha kukku piḱk ku roovik Hel || mies on `nenda `külle `pääle kukkund (voodihaigest) Lüg; vanaeit kukkun asemele (haigestus) Muh || hukkuma; surema sõdades - - kukub tuhandeid tunnis Tõs; kül kukkus neid maha jusku nagu `luogu Kad || varisema vanad ursikud maha kukkumisel Jür; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi
3. fig `Kõrgelt [positsioonilt] kukkumine tieb `aiget Lüg; `selle inimese käest `ükski tüö maha‿i kukku, keik mis ette tuleb, tieb ära IisR; tüdrugud keige `rohkem, kes oma eluga sedasi kukkund on, [öeldakse, et] se pani omale kellad `kaila Jäm; poiss kut isa suust kukkund (väga sarnane) Khk; Vihm oli just `kaela kukkumas (sadu algamas); Eesel puud kukkuvad `õue (mets siinsamas), siis inimene kõssutab `külmas toas Pöi; Pole suu pεεle kukkund (ei jää vastust võlgu) Emm; kukkus tirinal mu `otsa `kinni (hakkas sõimama) Rei; küll oo aga emä `moodi, just nago emä mokast maha kukkund Mar; öhökorra kui se pank kukkus (pankrotistus), ei soand kätte kedagi Juu; enne sulab rubla pius ära muul, ku see vaalitsus kukub (tagasi astub) Aud; Süda kukub suust `väĺla (läheb pahaks); se on pudeles kukkunu (purjus); Regi on kummuli kukkunu (euf rasedus katkenud) Hää; sa oled pia `peale kukkund [öeldakse] kui inime nisuke segane on; justku kuu pealt kukkund `alla teene (ei taipa kõige vähematki) Kei; oli näost väga ära kukkund, kaua põdend Sim; rahad `kuksid pulma `piäle ärä Kod; süda kukkus `suapa `searde (hirmust); laps on üstku ema nokast kukkund Plt; kes rumalaste midagi om tennu [on] pää `pääle kukkunu Hel; maha ~ nurka kukkuma sünnitama `sauna keris kukkus maha tänä `üöse; sie `naine on `varsti maha kukkumas, `raske jalaga Lüg; ta juba kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; eks jälle naine ole maha kukkumas Ksi; mu ristipoja naane ka oĺl kukkumisõl Se
4. langema, alanema, vähenema a. (hinnast, rahakursist) nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; innad kukkuvad `veelgid, egaüks müib Khk; see oli just selle `oasta, kui raha kuŕss kukkus Pöi; innad on juba `alla kukkund Rei; levä ind oo `alla kukkun Tõs; `luamade innad on `alla kukund VJg; rahad `kuksid, aga tämäl one sedä `pahma küll Kod; lina hinna˽kukkunu ommavaʔ Se b. (veetasemest) vesi kukub `laugelt Pha; [kui] Meri kukub alla, rand jääb kuivaks, siis `tulla kena aeg Pöi; vesi kukkus ja lae jäi kuivale Khn; vesi kukub, siis on ilust `ilma oodata Hää
5. hooga alustama, midagi tegema hakkama ja kukkuti `jälle kurikaga sugema Lüg; Hobused kukkusid tagand üläs `raiuma Jõh; kus kukkus `mooga `riidlema Khk; obu kukkun `kangest `irnuma Krj; ema kukub teda öppima (õpetama) Vll; Pili tuli järsku öles, meri kukkus nõnda lainetama Pöi; ihu kukub kihelema Käi; kukk kukkus `loulma Rei; sis nad kukuvad udima mend Rid; kerissele sai vett visatud ja kukusime kohe `vihtlema Vig; kukkus valjuste `nutma nagu `piske laps Kir; vanaeided kukkusid köögis vadistama Saa; kukkusin sellega juttu `aama Hag; rahvas kukkusid `laulma Tür; niikui laua `jaare läks, kui kukkus `eĺpima Koe; Kukkunud siis sööma ja visanud selle kolme päeva moona kõik kinni Trm; muidu oli korralik mees, aga kui `jooma kukkus, siis `päävade `viisi jõi Plt; lahti kukkuma algama, algust saama, vallanduma siis kukkus riid `lahti Khk; kui söda `lahti kukub Vll; sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; tuli kukkus `lahti Rid; nutt kukkus `lahti Var || (äkitselt) saama, muutuma sie on nüüd kukkund `õige `kurjast Lüg; kukkus kohe kurjaks kui ma oma eri ää `rääkisin Vll; mo tuba ja kõik kukkus mädand `aisu täis Mih; silmad `kuksid vett täis Tõs; kes äkine one, si̬i̬ kukob äkki vihasess; vahel ku ei `u̬u̬ta, kukob äkki `valgess (hommikul) Kod
6. (ootamatult) kuhugi juhtuma, mingisse olukorda sattuma kukkus `kohto `kimpu; `seie pere on pali `lapsi kukkund Lüg; söja väĺjalt kukkus `vangi Ans; `sakslased kukkusid `linna `sisse Khk; Jähi [vargusega] vahele ning kukkus kinni Pha; Teab kust `söuke ilbakas `välja kukkund on Pöi; ei tea kust ned `välja `kuksid korra Rid; ei tia kust ta `siia nüid kukkus Juu; poeg sia pealt kukkus `kinni, varastasivad sia ära Äks; `türmä kukko, kinni kukko Se

kuni2 kuni R Pöi L Kei Rap HJn Ann Tür Pee Iis Kod Kõp Trv Krk Hel Puh San Krl Har Räp; kunni Sa Muh Vig Kse Var Mih PJg Rap Kad Lai; kuńni Kul Mär Kir Lih Mih spor K, I; `kunni Hlj VNg; `kuńni Koe; kune Plv
I. konj
1. aega märkiv sidesõna (näitab, mis ajani toimub tegevus) `uota `kunni ma tagasi tulen Hlj; kuni `jälle nähä `saamo Vai; ooda sönni kunni ma ka jöva Khk; Karjased läksid edasi, kunni aid `paistma akkas Kaa; oia sa last kunni ma tule Pöi; `ootvad sõni, kuni tuul `vaikib Rid; kuńni see kestab, varssi `otses Mär; siis pidi sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kuni nad isi akkast omale `leiba `ot́sma Aud; `loĺlab `piäle kuńni suab mis ot́sib Juu; kuni [toa] päris `puhtaks ilusaks soan, lähäb paar `päeva HJn; nii kaua, kuńni viel elan, tahaksin ikka tüed teha JMd; `niitis kuni küllalt sai Iis; `õõgus, `õõgus kuńni läks põlemä Kod; niikavva sõkud `leiba kuńni sõkutud saab Pal; kutsar `oidis obust `kińni, kuńni ärra `piale `istus `kale·śsi Plt
2. ühendav sidesõna (koos arvulist suurust või mõõdet märkivate sõnadega) `vergu parandamise taks oli viiskümend `senti kuni kaks `kruoni Kuu; nie tegivad juo `nelja `viie `kunni kaheksa `mietriseid [rüsasid] Hlj; akkasid põlle `sisse raha `viskama - - nii `korjas noorik kolm kunni viis rubla Mih; pualetõese kuńni kahesülläsed sarikad õlid Kod; [mütsi äär] oli üks kunni poolteist `toĺli Lai; eśti `aigu kävevä˽kalameheʔ järvele kümme kuni kat́skümmend kilo`meetrit `kaugõlõ; perekonna `pääle tuĺl üt́s kuni kat́s vakamaad põllumaad Räp || tüli majas `ühte `puhku, ühe kuni `tõise `asjaga Lüg
II. prep (rõhutab millegi toimumise, ulatumise jm piiri; ärajäämisel ei muutu lause tähendus) `kunni `ohtani VNg; `riie õli perenase puolt kuni `särgini Lüg; pεεlaest kunni jalatallani Jäm; kunni `laupe `öhtani Kär; kiudud kuued olid lastel kuni jala `kandu Pöi; olid seal kuni omingoni; mehed `maksid pearaha kuni kuue`kümneni Mar; seda`moodi sai linade kallal `töötada kunni jõuluni Vig; me köesime `öösi juripäevast kuni jaanipäevani `karjas Aud; kella `kümnest kuni kaheni `viidi maea tühjaks Kei; ilus maine moa kuńni teise mereni Kos; nägin selle loo `algusest kuni lõpuni Tür; jumal on armastand mind kät́kist `kuńni auani Koe; kuńni `põĺvi püksid ülesi kiäritud Kod; vaŕs on pikk, kuńni ladvani `õisi täis Pal; `pastlapaelad olid naestel kuńni suka säärteni Äks; [pulmi peeti] kuni tõeseni `laubani Trv; [ta] ei oleʔ kuni seeni ajani kodu tulluʔ Krl

kuuene a < kuus1 ei ma usu, et sie laps jo `kuuene on, ta on `üsna pisikene Lüg; piaks ta selle kuuese ajagid läbi `saama (kuuekuulise teenistuse) Kär; kolme`kümne viie kuiesed inimesed Vll; `aasta viie kuuene Mär; [poeg] suab `varssi kuietses Tõs; `uasta kuueselt läksin juo `karja JMd; tämäle ańnin kuvvese (kuus seina pika) ja kolmepualese `kanga Kod; `aasta kuuene, sai kuueses KJn Vrd kuueline

kuumendama1 kuumen|dama Khk Var Jür Iis Äks KJn Trv, -tem Hls; `kuumendama RId(-mma) VJg; kuumõndamõ hv Krl
1. kuumaks tegema, soojendama; kütma `kuumendamma nüüd `sauna VNg; `paasi `kuumendetti `ninda taga, et ta pidi `lupjast menema Lüg; tuluke - - `kuumendab seda kivi ja kivi `kuumendamist ei `salli, sis tämä ise löb `selle lõhe `sisse Jõh; `liiva on `kuuma ja `kuumenda `jalgo Vai; mis sa kuumendad sest supist, eks ta nõnda sama süńni `süia Äks; kuumenteb ravva kuumas Hls Vrd kuumundama, kuumutama
2. kuum olema, kuuma hõõgama kehä oli kohe `justku tulises `ahjus, sie kohe `ninda `kuumendas VNg; päiv jo mittu `tundi `kuumendand, `marjad akkavad `varssi jo `küpsest `saama Lüg; ahi kuumendab Iis; ihu kuumendap Trv; kiha kuumõndõss Krl
3. midagi intensiivselt tegema kuumendas puid pliidi `alla Jür; `kuumendas (kihutas) kuda obuse jalad võtid VJg
4. paljaks sööma [maa] nii kuumendud, et põle võtta midagi, `puhtas näritud, paĺlas muld veel Var
Vrd kuumama1, kuumeldama

käkerdama käker|dama IisR/-kk-/ Khk Kär Kaa Emm spor Lä(käkär- Mär), Aud PJg Tor Kos Kad Trm, -dämä Vig Khn Kod Rõu(-ḱ-), -tem(e) Hls Krk
1. kortsutama, kägrutama mis sa käkerdad uue rätigu nii sandist kogu Khk; Käkerdas sene asja nenda εε Emm; Jõstu jõlusast, sedasi uiõd `riided `varssi käkerdet Khn; viis rubla raha, see oli kokku käkerdud Aud; Temä käkeŕts siu kirjä ärä ja visaśs liidi ala Krk; Käḱerd tu̬u̬ põllõ kokko ja˽visaśs ärʔ `nulka Rõu || fig muljuma, vormima savi `puĺla käkerdavad lapsed Tor
2. vaevaliselt liikuma obu `kinni `jalgadega (kammitsas) - - esimestega käkerdab `pεεle Khk; mis sie obune käkerdab `kangesti, ei lähe edasi Kos; jäness õlesi vi̬i̬l käkerdänud, ei suanud üväss `minnä, vilets si̬i̬ minek Kod
3. hooletult või saamatult tegema Käkerdame see ühteviiti valmis, saaks kaelast ää Kaa; Käkerdas sεεl tüki sitta kogu (halvast tööst) Emm; Käkerdab enne poole pääva kui koorma peale saab Han; vähä är käkerdet, ei ole midägi `valges mõst (riiet) Hls; käkertemin om alb `mõskmin - - ta‿i ole puhass, ta om är käkertet Krk Vrd kikerdama1, käkkeldämä
4. väntsutama Latse om kassi ärä käkerten, selleperäst ta `sääte oimane, kõhn ja käkun `kaŕvege om Krk

kärbas2 kärbas Kei, kärbäss Lut; n, g `kärps|ä Vas, -e Har Lei Lut käre, intensiivne a. (väga kõrgest või madalast temperatuurist) väga vali küĺm on, kärbas küĺm Kei; Varssi piat `kärpsede `ahju `pandama. Ku `liiga `kärpse ahu oĺl, võti karra iist äräʔ Har; `kärpseḱulm ~ kärbässḱulm, kärbäss purõ ni ḱulm sullõ ka haard Lut b. eredavärviline Kül‿sul om `kärpsä `undrek Vas; `kärpse verrev (tulipunane) Vrd kärkjas

käula käula Ans Khk Käi Rei pej (vana) veesõiduk vm sõiduriist Ah see va üks käula on, `jätvad poisid ta mere `pöhja, `jätku Ans; pisiksed käulad kadusid ää Khk; See käula tuleb `varssi tagasi Rei

küllap küllap spor Lä, VJg Trm Plt, `küllap RId, külap IisR spor S(-b Khk Vll), Mär Kse Mih spor KPõ, Iis; külläp Mar Kod, küläp Mar Trv T Krl; `külläb, küläb (-p) Kuu
1. (oletust väljendav) arvatavasti, ju vist `külläp siel ka igä midägi siis `sahkerdamist `neie kaluega oli Kuu; külap nahad sojad ka oo Muh; külläp ma ole näind, aga ei määletä Mar; külap see külm ikke täna `öösse mitme elu päris Mär; külap vist parandab `aeda JJn; külap läks lugemisega segamini VMr; ega mia ka‿i tiiä, mes tu tolk tähendäss, küläp ta serände vetel ja laisk om Nõo
2. (kinnitust väljendav) ju, küll; eks `külläb ma tien Kuu; `küllap ma lähän `varsti tagasi Vai; külab see `rohkem `irmu tahab Khk; külap ikka lennuk ne pommid `patsas Muh; Külap sa tuna`eile ennast külmedast Rei; kahupead on ülevel `jälle, küllap tuleb `vihma `varssi Kul; külap se sedavisi ikke on küll Juu; külap sa isegi tiad JMd; külap `aega `jatkub Koe; külläp tiigin o vesi ärä `kuivnud Kod; küläp näiss, mes si̬i̬ ilm ti̬i̬b, kas nakap sadama vai Puh; ärä mureta, küläp saap tettuss kõik Nõo Vrd igäp

küüras `küüras Hlj, `küüräs Kuu(-ss) Lüg Vai, `küiras Hää Pal Lai Plt
1. seljast kumaras, kühmus Ega `tuhli saa `muidu ottadagi kui `küüräss Kuu; [vilja] `leikasime käsitse, olime `küüras Hlj; `küüräs ja kõveras `kõnnib juo Lüg; poiss oli nii `küüräs, et käppile käis Vai; külmaga lehmad väĺjas konutavad - - seisavad `küiras Lai; mees on ka juba nii `küiras, nina künnab teisel `varssi maad Plt
2. kõveras, lookas (puust) `Kängu jäänu puu, vesise maa pääl kasub, `küiras ja kõver Hää
3. ebatasane, kühmjas kui tie on vajund `alle `puole ja jäänd vähe `tõine kõht `kõrgemast kui `vihma on sadand, siis `ütlema et siin on tie `küüras Lüg
Vrd küürän

laht laht Rei, g lahe Kuu Lüg Vai/n `lahte/ Sa Muh Rid Mar Var Vän Tor Hää HMd Juu JMd Trm u Trv, Ran Puh Plv; n, g lahe Hlj VNg Jõh Khk Mus Käi Phl spor Lä, Tõs Khn HaLo Kad VJg Iis KJn Hls, lahi Rei Kse maismaasse tungiv mere või järve osa `üöldi et kui mere siad `läksid `siie `lahte `puole, et siis tuleb pohi `tormi Kuu; juo kevadel sie lahe oli `lahti Hlj; sii all `lahtes on `roogu Kär; `veised `lähtvad sui palavaga `lahte Vll; Lahe `kurkus on alati jooks sihes, see `kergest äi `külma Pöi; Kui tugev külm `väljas, siis lahe varssi viss Käi; `sõitis `lahte `sisse Mär; lahe põln naa täis `kasvan, nüid vesi läheb `umpses puhas Lih; uppus lahese ää Tõs; sie lahe on irmus kivine HMd; laev on säl meie lahesse tuld, madaliku piale joost Nis; pori põhjaga laht Ran

lamba|pea
1. lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo || (rumalast inimesest) `Sõuke `lamba pea tea midagi Pöi; tema on niisugune `lambapia, et laseb alati oma naha üle `lüia VJg; Ta om üits vana lambapää, ei saa midägi aru Nõo; Olõ õs `mõistnu midä üldäʔ, es midä tetäʔ, oĺli˽`vah́tnu nigu˽`lambapääʔ Rõu; sul om kui `lamba pää otsah Se
2. (kaardimäng) teeme üits `lammapää Pst Vrd saaskop
3. Pärnu tuviõun Äga nee lambapääd koua seisa, `varssi seest mäead Rei Vrd lambanina

langema `langema, (ma) `lange(n) R(-maie) L/`langma, (ma) langõ Khn/ K I Trv Ran Puh, laŋŋe(n) S(ma-inf `langma); `lankma, (ma) langen Kod; `langeme Hls Krk, -õma Rõu, -õmõ Krl; pr (ta) `langõss Se
1. (oma raskuse mõjul) allapoole liikuma a. kukkuma `taltrek `langes tema käest maha; Poiss `langend nenä neh puruks Kuu; `Putru õli `nindapali mure, et `langes lusikast `vällä Jõh; `langes treppist `alle Vai; Vaadati seda kus `küĺge täht `langes, sealt pidi siis akkama `jälle tuul puhuma Pöi; Kooli `tundis `langes raamat lauald maha Rei; lεhed `akvad puust maha `langema Käi; ma nägin seda koa, kui meteoo·r Soome `lahte `langes Mih; maha `langenud õuntest võib suppi `keeta, nemad kava ei seisa Saa; nied olid nied `kuivand käbid - - mis mäńnist olid maha `langenud KuuK; kes tõesele `auku kaevab, ise `lanku `sisse `sinna; täst `langeb maha, siis surema üks inimene ärä Kod; `lehtede `langemise aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai || lahti, ära tulema `juuksed `langevad maha, pää lähäb `paljast Lüg; `Kruuvid `langevad ära, `misse enamb `kinni peab IisR || fig Kes `korgeld `langeb, `langeb sügävälle (ametikoha kaotusel) Kuu; egä mari `enne maha ei lange, kui tä küps ei õle (lapse sündimisest) Kodb. vajuma, valguma kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm; kui `kangest palav on, siis igi `langeb Lüg; Siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali; kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti Jõh; kaste laŋŋeb maha Khk; vesi `langes `siĺmi Tor; udu `langeb maha Kei; silmäd langevad `kińni; ärä `lanknud nagu lehmä mago (põhukotist) Kod; päev `langeb, lä˛äb `looja; `veerja maa pial on muidu ia ehitata maea, et vesi ära `langeb Lai c. fig keik süüd `langevad minu `selgä Lüg; mis sa `laśsid sest südamest `sõnna `soapa `seärde `langeda Juu; kõik mure ja vaev o egält pu̬u̬lt `selgä `lanknud Kod; kui akatasse sind äbistama, siis silmad `langevad maha Plt
2. normaalasendist maha või ümber kukkuma, allapoole vajuma a. (olendist) `Hoiberdusin ja `langesin pikkella Kuu; läks `altari ede, `langes pölili Jäm; kaks tükki `langvad seljali, teise pεε ning teise jalad Khk; kana `langeb lossakile ja kohe akkab munema Muh; `langeb põlveli maha Tõs; Obo akkas aestõ vahõlõ maha `langma Khn; kerikus `langevad inimesed põĺvili JMd; langev(a) haigus ~ taud ~ tõbi langetõbi `sellel käis `langev tobi pial; `üöldi `langev `aigus ka, kes maha kukkus - - ja ajas suust `vahtu VNg; `langev `aiguss, mõnel käib tämä tihemäst, mõnel `arvemast; `Ehmätäss, sis sai `langeva `aigusse Lüg; `langeva `taudi Vai || magama, pikali heitma ma laŋŋe korraks asemele `pitka Khk; taarist magama ka `langeda, kellu keib juba `ühte teisend Mus; kes es taha `süia mette, nee `langesid magama Jaa; ma laŋŋe korraks `oetile `pitka Pöi; ma pea oma `aiguse ühna jala peal ää, ei laŋŋegi maha; vanatüdrik laŋŋen `peendra `peale magama Muh; mia `lanksi korra `pitkä `puhkama Khn b. (esemete, rajatiste jms kohta) `tõine puu `langes `tõise `pääle, tuul ajas Lüg; `Leiku`maśsinaga - - `vihku `langeb nigu `luogu, `kussa `sirbiga IisR; tuul murrab puu εε, laŋŋeb maha Khk; rohi üsna laŋŋeb ees (niitmisel) Vll; elu sein o `kiiva laŋŋen Muh; müiri `εεre `tehta `pildar, et müir äi `lange Emm; vana maja, `langeb `kaela Mär; lossi müürid oo veel `püsti, mõni tükk ripub küll nagu õhus - - aga maha koa ei `lange Mih; katus veib lume `raskuse all `sisse `langeda Saa; mädand mets `langeb ise maha Amb; [vilja] piad `langevad maha JMd; vits `lanksi piält ärä, riiss läks laiali; puud `riita ladud üles, tõene kõrd tõesi pidi, siis tä ei anna `lanke Kod; põldluste - - `langeb sedasi `lońti nagu kuke ari Lai; kui sein tahab `sisse `langeda, siss pannasse temäle venitsed rauadest või puust `sisse KJn; vili om maha `langõnu, ei saa kokku pandaʔ Krl c. kõhnuma senel nägo juo `alle `langend Lüg; Olin paks ja `priske, nüüd akkan vähe`aaval juo ära `langema IisR; Pale on `alla `langend, silmad `aukus Pöi; ta on nii ära `langen silmist Ris; näoss o nõnna ärä `lanknud ja kidurass jäänud Kod || Sie `naiste`rahvas on `raske `jalgane, sie `varssi `langeb maha (sünnitab) Lüg
3. alanema, madalduma a. (mingist konkreetsest või abstraktsest tasemest) kogu se `tsaari raha vist oli `langend Kuu; enämb `emma saa sedä `inda, mitä `teisel pühäl `saima Lüg; meri laŋŋeb, ta vöib mütu `korda töusta ja `jälle laŋŋeda Pha; `ooste innad `langevad Mär; meri `langeb `alla kui `kange kuiv on Var; kaev langeb tühjäss; sügise ike ind langeb eläjil; rammu langeb egält pu̬u̬lt Kod b. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima `langend `naiste`rahvas Kuu; pailu inimesi `langevad patu sisse Vll; `langend tüdrek, aab meestega `ümmer PJg; üleannetumad `langevad kõik Hää; pattu `sisse `langen, akkas `juoma Ris; kes sohi lapse suab [selle kohta öeldakse] nüid ta on `langend Ksi
4. (sõjas) hukkuma `Olla ses lahingus mehe`puegi `langend nigu `luogu IisR; söas `langes pailu söamihi Jäm; sõjas `langeb paelu mehi Tõs; söjas on paĺlu väkke `langen Ris; paĺju kahju suanud, lehem ja obene `lanknud Kod; üits kõ̭ik kos `kiägi `langenu om, mere taka vai `su̬u̬de pääl Puh; muʔ poig pidi ka sõahn `langõma Rõu
5. kõrvale jääma, eralduma Üks ei mahu `kiige `piale enamb, võttame `liisku kes ära `langeb IisR; niid `langvad pailud usust ära; see on kirgust ära `langend Jäm; neil one riśsiveri südämen, ni̬i̬d ei taha kudagi ärä `lanke selless usoss Kod || laps `langeb oma suguseĺtsist `väĺla (on täiesti erinev) JMd
6. sattuma; kalduma a. (mingile objektile; mingis suunas) `teie imu `langeb vist kuu `aiga juo `preili `pääle Lüg; Kellele liisk `langes, see pidi vanasti kaheks`kümneks viieks `oastaks roonuse minema Pöi; `õigus `langeb tä `poole Tõs; see patt langeb sinu südame `peale Trm; ei tiä kohe puale sii mürin `lanksi Kod; pilve `langes põhja poole Äks b. (mingisse olukorda, seisundisse) `langesime `ranna`kielesse (hakkasime rannakeelt rääkima) Kuu; `Suurest `ehmatusest `langes menestusse; Ega sie inimesel `kerge old `suurest rikkusest `langeda nisukese `vaesuse `sisse IisR; nimetad sa inimest siaks, siis sa laŋŋed `kimpu Khk; varassaga varassaga, kül‿te `kimpu langeta; `lankus one ku inimene on `lanknud õma elokõrraga, `vaesess jäänud Kod; ta `langes verest ära, ei `mõistnud midagi `riakida Lai; ta on igävese õnnetuse `siśse `langend KJn || kaotama eks sie `maksa `maksud, kie `langeb `kohtoga Lüg; ken laŋŋeb selle `kaela lähvad `kohtu kulud Khk c. (kellegi valdusse, meelevalda) [Riia] oli viel `langematta Hlj; Üks pueg `langes `ulguste `kampa IisR; linn `langes `vaindlaste kättä Trm; `vangi `lanknud paĺjo `tõisi Kod
Vrd langima

lastikas laśti|kas Mär Nis Rap Juu Koe VJg, lasti|kas Käi Mar/laa-/ Ris JMd Kad, `lasti|kas Jõe Kuu/-gas/ Lüg Jõh, g -ka
1. a. kumm lapse lutt on lastikast Käi; laśtik venib pikaks Koe; suka lastikas venis `välja; venib nagu lastikas Kadb. kummist lutt ega ta ema `rinda paĺlu saand, `pańdi `varssi laśtikast tirima Mär; võt́tis `põrssad emise alt ää, viis tuppa ja akkas kohe laśtikast `anma Rap; `ańtsin lapsele lastika suhu, siis jäi vaid kui sukk Kad
2. lutipudel laśtikas on `piimä pooleli Juu; pane `piima laśtikasse VJg
3. voodririidena kasutatav siledapinnaline kangas – Kuu
Vrd lastik3, lasting1

liperdama liper|dama Jõe Sa Muh Rei spor L, Ris Nis Juu Jür Koe VMr Kad VJg Lai KLõ Nõo, -dämä Khn Juu Puh Nõo, -deme Hel, -teme Krk; lipperdama Lüg(-mma) IisR Vai, -ämä Kuu; lipõrdamma Urv(-ma) Krl(-õmõ) Rõu Plv
1. kergemeelset elu elama, ringi tõmbama Akkas `nuorelt juo `poistega lipperdama Lüg; Tüdruk tee midagi, liperdab poistega, ega `õhta uus kavaler Pöi; naa üle käte läin tüdrik teeńe, liperdab peale poestega `ringi Aud; lõbutüdrek - - se ikke üks liperdaea oo, üks `auta inimene PJg; plika, sie on pośtega `kange liperdama Jür; kust nied lipakad siis `väĺla tulevad, muast madalast akkavad liperdamese tüöd tegema Kad; liperdab poistega niisa·ma, ei taha midagi tiha Plt; Temä lipertep egä mehege Krk; siss Liini näi ärä, kudass ta poosiga liperd Nõo
2. lipitsema Mis sa sii liperdad, kasi laua `alla (öeld koerale) Pöi; See koer äi teegid muud, kui liperdab vöörastega Rei; poiss liperdab tüdruku `ümber VJg; liperdab teise `ümber, kiidab ja imestab, tahab teisele `kangest ia `olla Lai; Koirakutsk liperdes egä ütega Hel; Lipõrdas uma keelega, pett vanainemise käest viimätse `vällä; lipõrdass täl `ümbre uma lipõ keelegaʔ, nigagu `äŕki˽lipõrdass Urv; taa mugu˽lipõrdass tõõsõ `ümbreʔ, ei˽tiiä˽mis no taht jälʔ, taa um säänä lipõrdaija Rõu || tühja juttu rääkima mis sa liperdad, `tühja juttu aead Var; mis ta liperdab `tühja Nis
3. asjatult ringi hulkuma, kolama liperdavad küla `koutu Jäm; liperdab `ilma kauda Hää; liperdab teiste nuoremadega `seĺtsis Ris; küll sul on `aega liperdada; plikad liperdäväd `õhtal külä `möödä Juu; liperdab `peale ühest kohast `teise Pil; `tüt́rik liperdäp küllä `mü̬ü̬dä Puh
4. lehvima, lipendama `kerged `asjad `tuule kääs lipperdavad Lüg; `tuhli koored jäävad augu vahele liperdama Khk; Peab `riided `sisse `tooma, kaua nee seal tuule käe liperdavad Pöi; keel liperdab `ambu vahel Muh; `litred liperdavad `küĺges Kse; Tõstand paksõmad kua, mõni tangu terä liperdäb kuĺbiss; Plagu lähäb tormaga liperdes varssi narmastõks Khn; nihuke saba liperdas tanu taga kool`meistri emal Juu; Mõni üksik leht veel liperdab puu otsas Jür; papõr lipõrdõss Krl || lipsama kala õli libe, ei saand pidädä, lipperdas `vällä Lüg Vrd lipõrdõllõma
5. lehvitama `Laksisid `sellega (kärbsepiitsaga) `kärpseid `putrust, nüüd lipperdad teist `süöma`riistade kohal IisR; no koer, mis sa siis tahad, liperdab (liputab) `peale [saba] Vll
Vrd lipitsema, literdama

loode1 g `loode S(n loet; loed Khk) L(n loe, loed; g `lu̬u̬de Hää) Kei Kos KJn, `luode R(n luet, loet) KuuK; n, g `loode spor S, Tõs SJn, loode hv Rõn San, `luode spor R; luõdõ g `luõdõ Khn põhjalääs (NW) tuul `kierdäb `luodesse Kuu; `tuuli `lähte kagust ja `luodest akka lorutama `vihma VNg; tuul on `luodes, nüüd saab kala Lüg; vesigar on lääne ning `loode vahel, teiss küĺles lääs, teiss küĺles loed Khk; `loodest puhub juba mitu `pääva Mus; `loodejooksuga tuli `silku, `löunajooksuga läks vesi minema Krj; Ta akkab täna veel seletama koa, tuul läks `loode; `loode illing - - `loodest tuleb vihma oog Pöi; virmalised oo ikka põhja ja `loode all Muh; öhe lönksu lasi [tuul] vesikaarst `loode Emm; loode ja vesikaar on kõrvu Rid; loe poolt ajab `pilvesse Mär; kui tuul `loodes, siis aab mere täis; taevas `koldas `loode poolt Kse; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; koi`valge paestab `loode poolt Mih; Meie `arvasimõ, et küll võtab [tuule] `luõdõ, meie jääsime vast`rjõnda Khn; `loode põhja tuul ei ole just täieste `põhjas Kei; tuul puhus `loode koare poolt Kos; kui `luodest `kierab tuule, `vihma sajab, siis akkab kohe selitama KuuK; loode pu̬u̬l, päivä mineki pu̬u̬l San || (loodetuulest) pöhituul - - ning loet, kui nee `akvad `kangest puhuma, nee lammutavad meite katussi Jäm; `lõuna tuulõga müenäb [meri] maha, `luõdõga tõosõb suurõss Khn

lume|lörts `laia lund satta - - `laia lume `lörtsi Vai; va lume lörts, va märg lumi Tõs; Saab (sajab) lumõ `lörtsö, `varssi tali käe Khn; lume `lörtsu tuleb täna nõnna et Juu; vara kevade vaest sadab nisukest lume `lörtsi Lai; lume `lörtsi aab taevast maha, ei saa kuiva jalage enämb kohekile Hel; temä võib vi̬i̬l lume`lörtsi ja `kõiki `tulla, ärä sa `mõtle, et temä vi̬i̬l suvele lääb Puh; lume`lörtsi satte, ku ma kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva Nõo; lume `lörtsi satap, kud́a vihmaga segi, serände sula lumi Kam; satass taad vanna lumõ`löŕtsi, aja kõ̭iḱ ti̬i̬ʔ vedeläss ja poritsõss Kan Vrd lume|lorts, lume|lärts, lume|lönts

lõng1 lõng g lõnga L K I M TMr Võn, lõŋŋa Pöi Muh, `lõŋŋa Lüg Jõh IisR; löng Jõe Kuu, g löŋŋa Sa Hi, lönga Ris; long g `loŋŋa Hlj VNg
1. a. (villast) kudumismaterjal kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva Lüg; `ärga `tehka `õige `kierdu `lõnga Jõh; üheksa sölmega punane löng [pannakse] `ümber narra Jäm; sellest villast saab kinad `pehmed `lönga Khk; `viltse löŋŋa kera ning linuse löŋŋa kera Pha; kolla `kolne, `ätse `kolne, madara punane, nende `lõngest kojoti siilikud Muh; `vetsid sene möödu löŋŋaga ära Phl; said sa sis linad lõngaks kedrand, sis sa pidid akkama `kangast kuduma Noa; ta nii laisk, ta vea mette vellast `lõngagi kat́ti Mar; lõngad oo `lõõgas, põle trammil mette Kul; liiga keerud lõngad, lähvad kõik `kruksu Mär; Venib nagu villane lõng (on aeglane ja laisk) Han; `veimi `tehti pruudi kodus, pruut́ pidi isi lõngad tegema, `ketrama, `värvima Mih; `varda lõng oo kahe`korne lõng, `kanga lõng oo öhe`korne, korutamata lõng Aud; Kolmed takud sugiti: ot́siksed, kesstakud ja peeniksed takud, igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem, et ta ei `juose nii tulist Ris; Mida rohkem lõngu võeti, seda laiema paela sai Kei; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; pulma aal `antakse villasest lõngast kujutud vüö piĺli puhjale Kad; lõnga `laskmine, see on kedramine Sim; keri`laudade pialt keriti lõng kerasse ja `aeti kehade `piale kua Trm; ku `piäle kudumise pesed kinnass, suab `pehmem, ku `lõnga pesed, suab kõvem; lõng nõnna inetu nagu kukepäid täis, nut́iline Kod; üks `paasem on kümme lugu, üks lugu kolm `lõnga Lai; tüdruk pidi `mõistma villast `lõnga kedrätä KJn; lõng om ärä `loidunu, keerust `valla `minnu Trv; `kalda si̬i̬ `lõnge `mõstav soĺk säält maha Krk || fig nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas Khk; põle töö `lõngagi (raasugi) tein Vän; töö lõngastki ei tia mitte, `ühtegi tööd ei tee Plt; tast ei oole jo kedägi, ku üits koeo kunagi, eng villatse lõngage kaalan Krk b. linane, takune või puuvillane niit, korrutatud lõng iga `oŋŋal on lips, `lipsu löng taga, enamaste on puom`villa `niidist Jõe; linasest `loŋŋast kodu `kuotud `vorgud Hlj; `elmed `pandi löŋŋa `sisse, kut löŋŋa `sisse `pandud, oli `elmerong Jäm; joosu löŋŋaga kogu `aetud, siis aketasse `ömblema Khk; Panõmõ muttõlõ lõngad `piäle, `varssi ju mere minek käe Khn; linasest lõngast saab särgi riiet Tor; puomvilla lõngast siis `tehti nied tahid HJn; traadi lõng oli ühe `korne ilus lõng, linane Plt; linast `lõnga ei tohi keride `sü̬ü̬rüssess, piat ütsi lõnga kerime Krk || ühekordne niit lõng on ühe`kordne, niit on kaks `korda kokku keeratud Pal; nooda jaoss - - olli üte`kõrdne [niit], lõng kutsuti Trv
2. lõngaviht ei tea, mitu `lõnga tarvis lähäb Mär; küll kerind suured lõngad Juu; mina olin kärmas `kehrama, `kehrasin lõnga `päävas Jür; `martidele oli jo lõng `kaela visata, mardipävast akkas kedrus `piale JJn; nüid om terve lõng ärä kedrät, kolm või neli `pu̬u̬li Krk
Vrd lang2

lõvikas lõvik|as g -a lõhedega, praguline lõvikad puud akkavad `varssi mädanema Tor Vrd lõviline, lõvine

lötsak(as) lötsa|k Saa, lötsä|k Kod Krk, g -ku; lötsak|as g -a Kir/lötsä-/ Kse Han/-t́-/; lötsäk|äs g -ä Khn

1. pehme, vormitu mõni tahab pehmet kala, niisuke lötsäkas Kir; `pasled, `võtsid jalast ära, nagu lötsakad olid märjad Kse; `rõõvad on nõnda kui lötsakud seĺlas, vett täis puha Saa; nõnna ku lötsäk si̬i̬ kehä tämäl Kod

2. lobjakas, lörts lötsäkut ja `lörtsü aap maha `taevast Krk Vrd lotsak1

3. jõud, võhm Mio lötsäkä võtab `varssi `vällä Khn Vrd lõõtsakas

lööma `lööma (-mä) S L/`lüemä Khn/ hajusalt K(-üe-), IPõ, `lüöma (-mä) R(-mäie Lüg, -üä- Jõh) KPõ Iis, `lü̬ü̬mä (-ma) Hää Saa ILõ(lüämä Kod) hajusalt KLõ, eL(-üü-); da-inf `lüia (-ä) eP(`lüüa, lüia; `leüä Khn, lüädä Kod), `lüüä (-a) R(lüä Lüg, `lüvvä Vai), lüvvä Vil M T(`lüvvä), lüvväʔ, lüüäʔ V(löüä Lei)

Tähendusrühmad:

I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne b. müntima c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma d. (tulelöömisest) e. (viske- või löögimängude mängimisest)

2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama b. katma, vooderdama c. (katusetegemisest) d. kokku klopsima

3. raiuma, lõhestama; tahuma

4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) b. pesukurikaga lööma c. linu ropsima

5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma b. kloppima; loksutama c. pumpama d. tuksuma e. üles lööma (hobusest) f. takti lööma g. risti ette lööma

6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma b. patsi lööma c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma d. (puksimisest)

7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma c. tolmu kinni lööma (vihmast) d. (muud juhud)

II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma

2. helistama või helisema (kirikukelladest)

3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama b. (pillimängimisest) c. (seinakella löömisest) d. (nutmisest)

4. (rääkimisest, lobisemisest)

III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema b. piltl heitma

2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) b. (silmade liigutamisest)

3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) b. mängima; kaarte taguma c. pidama

4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama b. külvipinda teist korda läbi kündma

5. a. (kanga- või vöökudumisest) b. (nööri, paela jne tegemisest) c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama d. üle ääre õmblema

6. ehitama, püstitama

7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima b. tanutama

8. (hooga) panema, asetama

9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama

10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma b. vaenlast tagasi lööma c. välja viskama

11. raiskama, ära kulutama

12. varastama

13. vahetama

14. (kahjurite tegevusest)

IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama

2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema b. kellekski hakkama

3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma b. ilmnema, ilmsiks tulema

4. (järsku) hakkama

5. a. puhkema, avanema b. lõhki minema c. (millegi küljest) lahti minema d. paistma hakkama

6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema

7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma b. eralduma (pilvedest)

8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema

9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema b. (rahareformimisest, devalveerimisest)

V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama b. (laine loksumisest) c. ära viskama, ära heitma

2. läbi tungima

3. a. ületama, üle trumpama b. (petmisest, tüssamisest) c. teist endale võtma

4. jätkuma, piisama; vastu pidama

5. palka, hinda madala(ma)ks suruma

6. vastumeelne olema, vastu hakkama

7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma

8. alla langema, alla laskuma

VI. piltl 1. (eri väljendites)

2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) b. (aistingutest)

3. (erinevates ühendites)

I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne vene `saapad olid jalass, `kanna`rauad löid `aina `vasta kivide Jõe; lei `metsäs `ussi `surnest, tappis `vällä; sigä lei `süögi künä `kummuli; ta tahi minuda lüä; `naulad `lüässe `aambriga `kinni Lüg; `kirves on `lüädud `seina; `Tehti siis soust, `õtrajahu soust ja siis `lüädi muna `ulka Jõh; Kes oma isa vai ema lüöb, sel `kasvab käsi `auvast `välja IisR; löi `kirvega `jalga Vai; sa pole täna mette `pulka `persest εε löönd (pole midagi teinud); `öige vihane, lööb `jalga `vastu maad; poiss, mis sa teind, sa löönd `kirve silma `luhki Khk; [tuleb] poisi kere üle `lüia Mus; laps löi `varba `vastu kivi ära; Löö lehma vai kövasti maha, et ta ep kisuks seda üles Kaa; Mis sa loomast ilma asjata lööd; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele; Akkasid seal oma vahel `lööma (kaklema); Pomm oli `pihta löönd, kohe `surnuks; `Kange mees oli `naelu `sisse `lööma, kolm `oopi ja oli sihes Pöi; eida piitsale sõlm koa, siis ta oo valjem `lööma; mõrra nuiaga lüiasse merese mõrra `vaiu Muh; Üks äi löö teist üle örre (üks ei ole teisest parem) Rei; lõin sõrme `lõhki; lehm lööb piima `ümber Mar; lõi ninast vere `väĺla Mär; puĺl lõi tä `raavi Vig; tuled uksest `sisse, et pead löö ää (vaata, et pead ära ei löö); vaiakas lüiatasse maha, kus pannatse veis `köide Kse; köis `mõesas teol, saand kubja käest lüia; lähän `lenna, lüiatse mu nahk `lahti (antakse peksa) Mih; Mia lei pimedäs `vasta puud muhu otsaede; Ma‿mtõ taha su `lõugu `lõhki `leüä; Aug lei mut́i `lõhki ning pani minemä Khn; küsija suu `pihta ei `lüia, aga `võtja näpude `piale lüiasse PJg; `lü̬ü̬mene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed; [tuleb] Aru `persest pähe `lüia Hää; löön lõuad `kurku Kei; lõin käe nii `vasta `lauda, et valus kohe; ko teene lööb `vasta `silmi, [siis] silmäd `kargavad tuld; akkasime `rammu `katsuma ja ma lõin ta nii jalust maha; sepal poiss ikke koa `kõrves, `aitab `lüia; poiss lõi `kamre `akna `sisse Juu; [lehm] ei lase `lüpsa, `ämre lüönd laiaks Tür; ära mine, obune võib `lüia Koe; poiss lõi uue vikati vasta `kandu purust VMr; tuo `mampsel `seie, ma lüen vaia kõvemine `sisse Kad; lõin ta kuker`kuuti seilali maha VJg; löön sul sańdil jalad `taeva `alla Trm; kel käed, si̬i̬ lü̬ü̬b, kel suu, si̬i̬ `sõimab; minu käsi ei lüänud õma `lapsi vitsaga; minä nägin mi̬i̬ss, kellele kakssada `lü̬ü̬ki `lü̬ü̬di; `villu lüädud kepidegä, siis vanutasid villad vat́ti; lapulised õma`keskis leid vahel õege tolmu maha (kaklesid) Kod; laśk siŕbile `ambad lüia MMg; [hein] tuleb anguga `ümbert `ringi kõvasti kokku `lüia [kuhjategemisel] Ksi; `ambad lubati `kurku `lüia Lai; kui lehm täis aab, siis sealt tühimuse kohalt `löödama `sisse Plt; `tempel lüiässe kirja `piäle KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja; sel om kondi `perrä lü̬ü̬d, tublist tappa saanu; vasare vaŕs läits katik lüvvän; `mustlin olli obese üless löönü (peksnud, et teda erguks teha) Krk; siss aga tulli sääl (kõrtsis) ette väedsege `sisse `lü̬ü̬misi Hel; [vikati] terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist - - ja kui `kivvi lü̬ü̬d, no siss muidugi lü̬ü̬d terä katekõrra; obesele andass oosikuga, lehmä `lü̬ü̬mist ma‿i tiiä; tapime kuan kana, Jaan kadunuke lei `kirvega ta `pu̬u̬lde`vinna, kana läits `lendu; kui uśs `riśti pooless `lü̬ü̬dänä, siss kasunava pooled kokku ja om jälle uśs; kuhja `lü̬ü̬di päält terävämbäss - - tu̬u̬ lei, kes kuhja otsan `olli, peśs `kuhja pääld kokkupoole; `lü̬ü̬di käśe `lämmäss, `vasta `pihta Ran; miul om kõ̭ik ameti `seĺgess opitu - - tulep `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, mia ti̬i̬ kõ̭ik läbi; lü̬ü̬ si̬i̬ saevass maa `sisse; ole ää laits, lü̬ü̬ mu `säĺgä (vihtle); pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits; `minti sepä manu, sepp lei sirbile `amba suhu Nõo; ei olõ `lü̬ü̬düski kellestiki inemisest saanu ja mina esi kah es lü̬ü̬ mitte kedägi Ote; Pinil om jalg `perrä lü̬ü̬d, no likatass `jalga; naiseʔ pidiväʔ `põuda `lü̬ü̬mä (mullapanku purustama); `akna kruut oĺl jäl˽puruss `lü̬ü̬dü Urv; virut́ kunna `vasta maad, lei `ku̬u̬luss `õkva Krl; `leie käe välläʔ, ku `kirvõga puud lät́si raguma; ala˽lüü˛ü˽tõist; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle ei˽lüüʔ, ku˽`võtma lähäde, siss lüüäss päkki pääle; vassaŕ `lü̬ü̬di jo mahaʔ, medä sa vi̬i̬l pakut (oksjonil); nuia `otsa om naal `lü̬ü̬d, et `iäga ei nilvastu mahaʔ; tu̬u̬ lü̬ü̬ vasarõga `pähkne `kat́ski Har; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ; oss lei `silmä, lei silmä `kat́skiʔ; lehmäle ei˽tohe˽lüvväʔ kooridu vitsaga; Nii kõvastõ pidi nu̬u̬˽`kapsta kińni `lü̬ü̬mä, et vesi pääle˽tuĺl; sattõ iä pääle ja päänaha lei `kat́ski Rõu; ku külm ilm talvõl, sõ̭ss mine˽`mõtsa, lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak, sõ̭ss kuiuss ärʔ Plv; paĺlo siss muido taad `lü̬ü̬mist ette tulõ, a iks suu peräst; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d; oĺl löönü˽tu̬u̬ ussõ `maahha Vas; lasõ hobõsõl umma `tahtmest `peŕrä tökotadaʔ, löögu‿i·ʔ piidsagaʔ; hüd́si `pańti paku pääle, sõss [poisikesed] leiväʔ `kirvõsilmäga sinnä˽pääle, sõss ańd suurõ paugahusõ Räp; lüvväss rusiguga `rindu, et jummal lasõʔ ar mullõ patuʔ Lut; maha lööma ära tapma, surnuks lööma lihunik lei `luoma maha, `kirvegä `lüöväd Lüg; Lüö vai maha, `inge taga mul koppika `rohkemb ei ole IisR; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; se `löödi üsna jala pεεld maha Emm; saand ussi maha `lüia Mih; Sie siis `undrehti kua praõgu, kui `sioksõ aśja päräst maha leüässe Khn; Ära lase ennast koera pähe maha `lüia Hää; see koer tahaks maha `lüia, temaga ei `tehta kedagi Juu; oleks tema nüid obuse ette pand ja minema läind, siis nemad oleks ta ikke tee pial maha löönd Ann; neid vanu `ärgi ika nagu obune, lüiakse maha sigadele Koe; lei ühe kana maha Kod; ku ma ta kätte saa, ma lü̬ü̬ ta maha Krk; ku ma oless väli tark ollu, ma‿less `saibaga tu `varga maha löönu Puh; lü̬ü̬ vai maha, ta ti̬i̬b ikke oma koomuskit; ollu `ulka raha, aga `lü̬ü̬du maha, ei ole `lastu tulla tedä tolle raha`ku̬u̬rmaga; `uhke `rõiva säĺlän, lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdrigu annaga maha Nõo; pini om maru kuri, ma õks ta üt́skõrd mahaʔ lüü Har; Mõ̭ni lehm vai puĺlikõnõ `lü̬ü̬di mahaʔ Rõu || piltl tuul lüöb tulukese `surnest (kustutab ära) Lüg; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (taganesime), sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran b. müntima riik lüöb raha, ei muu lüö `kiegi Lüg; linnas lüiasse raha Trm; `pääle Rimmi sõda, ku ni̬i̬ kulla ja õbe om kokku korjat, sõss olli `kuntru ja `kaupme esi rahasit löönü Krk c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma otti ahingi ja läks kala `lüöma VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas Lüg; [ta] oli ühe kina `ülge löönd Jäm; maa äärest mennakse `lööma - - nuiaga lüiakse Pha; lahe `ääri kade saab ahingaga lüia Kse; kui meri oli plank vaga, siis nägid kus‿ned angerjad olid, said selle siis ää `lüia Tõs; Terve üe läbi sai müttä `leüä, aga olõs ühe siia suan; Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga `leüä, et murdn varrõ ää Khn; ahingiga soab kala `seĺga `löödud Rap; avi `lü̬ü̬mine, muud kala ei sua lüädä, muud kala tulussega ei lüädä ku avi Kod; tuli põleb lootsika otsa piäl, tule `valgel `västregä lü̬ü̬b KJn; kala `lü̬ü̬mise väster, kisakse otsan Trv; mi̬i̬ss sais `västrägä `vennen ja kui kala näi, lei ärä Ran; kui sügise om nu̬u̬r iä, mes pääl kand, siss poesikse leivä `vempega `lutse Kam; `haugi lüvväss `västrägäʔ Plv d. (tulelöömisest) `taelasse `lüödi tuld, linase `riide `pulber oli, `pulbriga sai tuld `vuetud Jõe; tuleraavaga lüiasse tuld pölema Khk; köbjas, sellega sai ju vanal ajal tuld `löödud Vll; tael `pandi tulerava vahele ja `löödi tuli `külge Muh; tulerauaga `löödi kibi `vastu ja siis tuli läks taela `külgi; ega naised osand tuld `lüiä Mar; taela ja tule rauaga `lüödi tuld JJn; ega sie tule `lüemine `kerge ole Sim; mina olin laps ikke - - kui isa tuld lõi ravvast Pal; vanast tikka ei olnud, siis löödi tuld Äks; taala tüḱk `panti ravva `küĺgi, kui tuld lüvväs Vil; tagel - - `panti kivi `pääle ja ravvage `lü̬ü̬di tuli üless Krk; räni küllest `lü̬ü̬di tuli `väĺlä pessi `külge Ran; räniga tu̬u̬l tulõssõl lü̬ü̬ tulõ vallalõ Har e. (viske- või löögimängude mängimisest) `meie `mängisime siga, siis `tõine lei mõnikõrd kive `tõise iest `vällä Lüg; see o poiste amet, `kurni `lüia Khk; poisid löövad kalidega ketast; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta igaüks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; Poisid läksid mere `ääre `lutsu `lööma; Ega pühapäe on suur palli `löömine Pöi; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `kurni `löödi Mar; Poõsid `leüäd tanavas `kjõtsu Khn; `enne oli julga `löömene - - kepigä `löödi `julka; poisid läksid muna `löömä Juu; meie lüöme ikke siŕgat́sid, poisid lüövad siŕgat́sid ja tidrukud mäńgivad kiva JõeK; vede`tilpu lüäväd kividega vede jäären Kod; lõeme `kuŕni. nüid ei ole enäm kuŕni `lü̬ü̬mest KJn; lapsed löövad `kat́skid SJn; nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä; ku ma vi̬i̬l `väikene oĺli, sõ̭ss sai tõistõ lastõga pini`pulka `lü̬ü̬düss Kan; `poiskõsõʔ lööväʔ `paĺli Plv; kumanit̀sa `lü̬ü̬di - - tetti tu puinõ tu muna sääne, s‿tud `aeti sinnä imä`hauda; `kirpu `lü̬ü̬di õks ińne kodo minekit vai magama minekit Se

2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama tahab `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä Lüg; tall (tald) lüiasse nakkidega `alla; nüid lüiasse nahk naeltega `seina Muh; Et ta (vikat) äi lönguks, peaks `vaiu vahele `lööma Emm; `jeesus `olle `risti `löödud Tõs; Mia lähä `varna seenä `külge `lüemä; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; põdra sarved `löödas `seina varnaks Hää; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; soabastele tulid pooled tallad `alla `lüia Tür; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni Kod; teĺle ei seisä muidu kogusin, ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; lü̬ü̬ mõni vagi `seinä Krk; miu esä lei puu `pulkega paenatuse `kinni, kui ta `vastse ri̬i̬ `teie; ku obene kolme `aastasess saab, siss `lüvväss raud kabjale `alla; ma pia `sahvri lakke üits raud konk `lü̬ü̬mä, kos ma leevä `otsa pane Nõo; kaariʔ lüvväss `nakloga ja puu `puńnega põh́alavva `külge kińni; saina oĺl `lü̬ü̬dü puu varn, kos mulgu `luitside jaost Võn; lät́s hobõst `rauda `lü̬ü̬mä (rautama); ku hobõsõl neli `jalga tahat `rauda lüüäʔ, siss piat kol˽kümmend kat́s hobõsõraua `naala `ostma Har b. katma, vooderdama `enne õli `latrun `karraga (plekiga) `lüödod; mõnel on `pilli`ruoga `lüödod `seinäd; mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa Lüg; maja on `laudoga päält `vällä `lüödü Vai; See oli kena maja, `laudadega oli `löödud ja värvitud oli Pöi; pulmamaea seenad olid kangastega `löödud, `ümmer seena, kus pruut́ `istus Mih; lagi on papiga ära `lüödud Ris; see maja sein on `laudega `löödud, teene on paĺlas Juu; arilikule uksele on `lü̬ü̬dud vi̬i̬l `vu̬u̬der `piäle; suań ehk sõedovanger `lü̬ü̬di karraga sidess ärä Kod; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud Lai; `laudege lüvväss äräde, lavva lüvväss `pääle seinäl; luśtoone - - kasetohuge olli ärä lü̬ü̬d ja kasetohukatuss kah Krk; `lü̬ü̬di edimäld `lauduga `veśke kihä ärä, peräst `lü̬ü̬di `laastega üle vi̬i̬l Ran; mul tsõdsõpojal om tarõ papõrdõga sisest vällä lü̬ü̬d, noo‿m nigu härrätarõ Har c. (katusetegemisest) `ennevanast `lüödi kattust puha pikki `piergudegä Lüg; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; katost tegevad, suure labidaga lüüasse ülesse tätta Mar; [ta] lõi oma toa katuse joba `peale Juu; katus on `vaĺmis, ärä lüädud; õlekatuss tehässe, aga `sindrikatuss lüädässe Kod; ku maja on roovitud, siis akatasse katust `lü̬ü̬mä KJn; katuse `lü̬ü̬mise nagla Krk; laastu katust `lü̬ü̬di järjest kõrra `viisi Ran; jät́t mul katusse löömätä Rõn; ma võt́i Masa `rahva elumaja katusõ lüüäʔ; ma olli - - laua katust löömän Har d. kokku klopsima lööb kapi kogu, teeb ta `valmis Khk; löö see kaśt kokku Mar; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; asemed olid puust `tehtud, lauad kokku `lüedud JJn; kaśt [oli] neljast lauast kokku `lüedud VMr; kravat `oĺli `pośtest ja `laudust kokku `lü̬ü̬du Nõo; suuŕ kaśt oĺl lavvust kokku lü̬ü̬d, kon rüä˽sisen Urv

3. raiuma, lõhestama; tahuma lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis; `lõipu `küljest `lüödi `särmed `kirvega Lüg; suured alud, nende küljest sai `löödud, letsiga `löödi `piirgu Kär; Löö mõned aad; `Sitke puu oli, aga `lõhki lõi Pöi; löö `pilpud ja pane tuli pölema Emm; `löödi `piirgo ja `pandi süsi kahe piiro vahele; puid lüüasse suurest laastost ää - - siis akatasse - - vähiksi laastosi `lööma Mar; löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; jäme puu alg - - ei lähä `ahju, löö `lõhki Tõs; `piirgu soab `löödud ikke kase lõmmust Juu; lõin pakupial agu; `teiba ots tuleb teravast `lüia, muidu ei lähe maa `sisse Amb; `lüedi kahe sõrme `paksused pieru alud VMr; oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud Lai; saare pakud - - kõik oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud; vanad rehe toad on löömätä `paĺkidest `tehtud KJn; kase lõmmud oĺlid ärä kuevatud, säält `lü̬ü̬di `pi̬i̬rgu Vil; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel; kas `olli tarviss `lenki tetä, vai tala - - `tuĺli paĺk `kanti lüvvä; võsast `lü̬ü̬di agu; vene kirvess om raguda ää, aga `lahki lüvvä ei saa Ran; [laetalad] `oĺliva ümärigu, kes‿si neid `lü̬ü̬mä nakass Kam; Ega ennembi `paĺke es lüvvä, pua ümärigult `pańti `saina Rõn; tu̬u̬ om vana `liipri miiśs, tu mõist `liiprid lüüäʔ; lüü˽sa taast pedäje plukist lõmmu puid kah Har; pluḱk um ilmä `lahki löömäldä puu, halg, tu̬u̬ um `lahki `lü̬ü̬düʔ Rõu; mõtsameheʔ löövä `pruusõ mõtsah Plv || kaatriga lõikama `laudu lööväʔ ni `lasta lööväʔ; oli lippe löömäh Se

4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) `pääle `püöramist `lüödi [vihud] `kolma `kerda üle VNg; `lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä Lüg; viho `latvad `lüödi `vasta `seinä, siis sie `vilja karises sääld `vällä Vai; mis tuast ikka vihk tuli, see `löödi korra läbi Ans; parssil kuivatud ruki vihk `löödi `vasto `seina LNg; laed `pandi maha, siiss akati `varta `lööma Mih; mina ole `varta küll löön Tõs; lau pääl `lü̬ü̬di pindadega, `pinta `ańti Hää; kaks `korda sai üle `lüödud, vardaga ei jõund jo läbi `lüia Amb; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; meil oli kahe jalaga pińk - - selle `vasta siis `lüedi ladva `plartsti, `plartsti JJn; `korda lüüasse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; koodiga tuli ühe korra `lüia, trämps trämps trämps, `taktis lõivad Trm; ku ladvad o ära rabatud, siis lüätse tüvikod kua kõrd vassa `seinä Kod; ku sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; lade oli maas, koodiga sai terad `väĺla põrutada Plt; i̬i̬st`otsa `lü̬ü̬di siss sedä tüve `vastu `penki, oĺlid tüve`lü̬ü̬jäd Kõp; lätsive `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä `tarre; valla inimese rabanu rügi rehen, mõni löönü vähä ja jätten teri vihu `sissi Krk; taren rabatass rükki, väĺlän lüvväss tüve; tüvelööjäl `kästi kolm kõrra `lüvvä kõvaste - - siss olli õĺg lahe ja puhass nigu suĺg Puh; `lü̬ü̬di `vasta `peńki, ike üle pää si̬i̬ vihk käis TMr; edimäne kõrd `lü̬ü̬di `tassa, muidu oless pää otsast ärä löönü, perän `lü̬ü̬di kõvõmbide Kam; tu̬u̬ `ku̬u̬tõga `lü̬ü̬mine, tu̬u̬ `olli rassõ, obõstõga sõkutamine, tu̬u̬ oĺl nigu paremb Ote; `takti pedi `lü̬ü̬mä `ku̬u̬tõga, siis oĺl illuss kullõlda, ku ärä `vaśsu Har; ku `lü̬ü̬mä `naksit, siss külä kõllass inne Plv; koodiga ka‿ks saa ai˽lüvväʔ ku mõista aiʔ Vas; neli inemist lü̬ü̬ `pääle, nela tõlvaga taktin `lõiõ Lei b. pesukurikaga lööma lüö kurikaga `pääle, siis lähäb pesu `puhtast Lüg; sai [kangad] jõkke `viidud, sial sai virutatud kahe kurikaga - - `korda sai `lüia viel Koe; kangast lüiasse laksulaua pial kurikaga Ksi; villast kurikuga ei `löödud, aga linast `löödi kurikuga Plt; anna kurikaga `seĺgä, küll sõss `puhtase läävä Trv; kate tõlvage `mõsti `rõõvit, `lü̬ü̬di lugu `vällä Krk; [kui] kirikule lännuve, `mõsknuve `rõõvit, tõlvadege `lü̬ü̬nuve ku üit́s plakin Hel; kui kangast nakati `mõskma - - `panti likku, nakati tõlvaga läbi `lü̬ü̬mä, es panda `si̬i̬pi ei Kam; tulõ mullõ appi `rõivõid `ussõ `lü̬ü̬mä Har; lööge innõ tõlvaga, siss pankõ `ki̬i̬mä Rõu c. linu ropsima mõned `rookvad lenad kohe ää. mõned lööväd `enni suurest luust ää Mar; lähme linu suurest luust `lööma Lai; emä `lät́se linnu rabama, mina lät́si ka üten, lät́si suurest luust `lü̬ü̬mä Võn

5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma tuna`mullu `läksimma `eina `lüöma. küll olen `eina lüönd, jo `neljatoistküma `aastasest `saate VNg; ei sada `suurest, udutab vahest, lüä saab küll, aga `luogo ei saa; rukki vikkastimmega `lüödi; lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis Lüg; `lähmo vigastiga `otra ja `kaura `lüömä Vai; nüid pole vigadid `saaja mette, kas löö rohi roobiga maha Khk; Küüniesine sai kohe `lahti `löödud, pärast läks niidu järg `kaugemale; Nee löövad `õhtaks omal [heina] maha küll Pöi; kui oli tugev ruki, nagu mõisa põllal, `andis ikka `lüia Kse; sie `kange `eina maha `lüöma; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; lõin selle nurga teinep̀olt ekki ära JJn; lähme `eina `lüöma - - omiku vara on ia `lüia Sim; ia ulk sai täna maha `löödud Trm; `valge juśs on kõva nigu sia arjuss, ja kui sa teda lööd, siis kärsub Lai; keda sa lü̬ü̬d, kui sa ei ole `süia saand, ei jõund kedagi `lüia Pil; `Õhtuse om vakamaa maha kah `lü̬ü̬dü Trv; no olliva `vahva poesi, leevä õdaguss tolle tüki maha Ran; ku ma `säitsmä`kümne olli, mia lei `aina nigu mi̬i̬s Puh; kes ommava vana `lü̬ü̬ja, noo lööva ilust Ote; Riśtk`aina `leime õdaguss kolm valangut maha Rõn; i̬i̬rootsuga `lü̬ü̬di rügä Har; kõŕs om vaĺmiss ja kuiv ja sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; tuu mi̬i̬ś lüü ni kõvaste `kaari, õt hamõh säläh likõ Se b. kloppima; loksutama lüöb `leiväd üless - - kie on tugev `naine, `peksäb nii et `taigen vahutab Lüg; läks obustele rokka `lööma Vll; Vana `istus `kolde `aukus ja lõi võid kogu, koor oli kausi sihes, koostaga ööritas `ömbe`rinki Pöi; või `putkus oo suur `visper, misega ületsi alatsi lüiasse Muh; `oostele saab rokka `löödod Emm; vasikatele `löödi enni ikke rukki jahu rokka Mär; `Si̬i̬pi lõigati vi̬i̬s, `lü̬ü̬di `vahtu Hää; kui või ei lähe kokku, saab pudelisse `pandud ja kokku `löödud Kei; kui muna `kooki teevad, siis löövad muna `lommi, `easte vahule Juu; `ankrud kua said kividega `lüedud `puhtaks JJn; `lüedi rokka uastele - - poisid mõlaga tagusivad Iis; mine - - löö või kokku, kui akas minema, siss läks ruttu kokku Äks; obustele `tehti rokka, `löödi rukki jahudest `valgest kui piim Lai; Ei tohi levä juurt `lendu lüvvä, siss leib aap nõust `vällä Krk; kui pütti `lü̬ü̬di, pesseti katele poole - - vesi ja kivi ja liiv sehen Ran; `ankrude `panti väikse kivi `sisse ja kivedega `lü̬ü̬di `ankru `puhtass Nõo; vanaemä tei võid, `leie pöörüssega koore anuman kokku Ote; Sõ̭ss saava˽hää˽koogiʔ, ku muna`valgõ om vatulõ lü̬ü̬d Urv; `lü̬ü̬de kirnoh `võido nigu patsin õnne; lü̬ü̬˽taa ku̬u̬ŕ kipõstõ soomilõ, muido lätt võiuss Räp; `võismelüüvä annum (võikirn) Lut || välja raputama kilud `lööda [võrgust] `välja Emm c. pumpama tämä lei pumbaga vett Kod; olli pombaga kajo, `lü̬ü̬di `lauta ka vesi, suur simendi tüńn `oĺli laodan, `sinna `lü̬ü̬di vesi `sisse Nõo; nakatass vett `lü̬ü̬mä Har d. tuksuma `tohtrid `katsuvad, kas pulss lüöb. pulss lei Jõh; süda lööb Lai; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil Plt; pane käsi `pääle, siss tunned, kud́a [süda] lü̬ü̬b Ran; ku `lambal ruttu pää ärä `lõikat, siss `tõmbab `õkva kõveride kaala, nu̬u̬ soone löövä vi̬i̬l Puh; südä - - tõenekõrd pessäp nii kõvaste, lü̬ü̬b nigu vasaraga; mia vahel kae `endä käe su̬u̬nd, lü̬ü̬b vahel üits, kaits, jääb vakka, aga mõnikõrd tuksub, ei jõvva lugeda Nõo; taal lü̬ü̬ elusu̬u̬ń vi̬i̬l `kõvva Krl; ma rapudi tedä, täl süä `liikõ, sõ̭ss nakaśs `lü̬ü̬mä Rõu e. üles lööma (hobusest) moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless VNg; obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält Lüg; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega, vahel lööb aiste vahel tagant üles Jaa; Obu oli tagant öles löönd ja vana kukkus seljast maha Pöi; obo lööb takka ülesse, üsna siu ja säu Mar; sel obusel koa nii luśt, lööb eest ja takka ülesse Juu; sie luom on üks viguritäkk, lüeb aga tagant ülesse Sim; kui obused täkka ot́sivad, siis inguvad ja löövad tagat üless SJn; si̬i̬ om `siande obene, et nii kui sa piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üless Hel; sa˽`ku̬u̬rma päält maha minnä ei saaʔ, taa hopõn lüü `persega üless Har f. takti lööma kes `laulu juhatab, lööb `takti Vll; ku̬u̬l`meister annab jäält ja ise lü̬ü̬b `takti Kod; peremiss - - `olli `sände naĺlak, tu̬u̬ lei `taktit, siss tõese laoliva Puh; `takti lüvväss ku juhatadass `mängu vai `laulmist, siss juhataja lööse `taḱti Räp g. risti ette lööma vene usul on see alati, et näd lööväd `risti ette, söömä `alla ja söömä `peale lööväd Mar; mede usus oo see, et `peäme `risti ette `lööma Tõs; arjakas löönd `risti ette ja läind ukst `väĺla Nis; veneläse löövä kõ̭ik `risti ette, ku na `keŕkun om Nõo

6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma `juasse `tervisse `liikusi `pulma ajal, siis `lüässe `klaasid kokko Lüg; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku ja `soobvad `õnne Mar; `talve olime - - varrul, lõeme seal nõnna kloasid kokko et kõlises Juu; siss ku nakati `mõŕsalõ `müt́si pähä `pandma, siss `ju̬u̬di `viina ja `lü̬ü̬di `laaśõ kokko Har b. patsi lööma kui isa `andas `saia vai `kompekki, siis laps pidi ikke `patsi `lüömä, lõi kõhe, et `plaksus `vasta pihu Lüg; lüö onolo `patsi Vai; Lapsed `tahtsid `kangeste `patsi `lüia Han; `pat́si `löömesega laps tänab Kei; löö `pat́si, siis õled üvä laps Trm; `väikõni lat́s lü̬ü̬ `pat́si Krl c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma lapsed lõivad `paśsi jõulu`lauba `õhtal, keerutasid `õĺgedest paśsi HJn; jõulu pühäd‿al `lü̬ü̬di `passi. õle tetti kablass, jämme junniss, `lü̬ü̬di tõisel `pihta Krk; jõolu`lauba `tu̬u̬di õlet `sisse ja pikäd õlet `tarre maha, siss latset `mäńgsevä sääl ja leevä `paśsi TMr; paśsi `lü̬ü̬mine - - toda `naĺja tet́ti `pulmõ pääl. tuĺliva noorõmehe kokko ja `naksiva `paśsi `lü̬ü̬mä Võn; vanast `lü̬ü̬di `passi, tetti õlist köüds ja märräti Ote; `paśsi `lü̬ü̬di vanast. jõulu `puulbä `tuudi olõʔ `sisse, kääneti `kuŕsti ja `naati üt́stõsõlõ `lü̬ü̬mä Plv d. (puksimisest) jäärud löövad `puksu, panevad sarbed kokku Mar; `oinad löövad `puksi Mär; ema`lambad lüevad vahel koa `puksu JMd; `õinad lüäväd `puksu, nõnnagu sarved plaksuvad Kod

7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne siin on `praegastki midagi `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, aina lüöb `senna Jõe; välk lei `sisse, tuld keik kõhad täis; välk lei `metsävahil siä `surnest Lüg; kou löi maja ära (lõi majja sisse) Jäm; ea pool löi eile `öhta `välku Khk; Suur kena puu oli, aga kõue lõi öhe sui `sisse Pöi; `pitkne lõi kohe majase; kõueke lõi maa põlema Muh; Kui müristab ja `valku lööb, siis vanapagan `silku sööb Rei; tänä oo üks `kange valgu `löömene Mar; `pikne lõi `sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oless majasse löönd Kir; `kuiva `välku lööb Var; `pikne lööb `alla äkki säuh ja säuh Tõs; Juba lei `valku, varssi akkab müristämä Khn; ära vahe `akna all, `pikne lööb `sisse kah Vän; `pikne lü̬ü̬b puu ära Hää; `pikne oli möda vahart ala lüön Ris; `pikne lõi tuppa ja lõi `tütre `kamresse `surnuks Juu; väljas lüöb `välku JMd; kuuskümmend `aastad kui `pikne lõi elumaja põlema - - põles `maani maha VMr; sialsamas `lüöndki välk mõlemite `pihta Rak; välk lei uksess ja `aknass; lei `välku, tuli `ju̬u̬ksi silmiss `mü̬ü̬dä Kod; `pikne lõi kõrtsi põlema; kui `pikne lü̬ü̬b põlema, siis ei kustuta `keegi Pal; ma olen nähnud, kos [pikne] lööb kuuse puru, `algudest kohe Lai; käis kõva kärgatus, lõi kusagile `sisse Plt; `välku lõi sihva-sahva KJn; `pikne `lü̬ü̬magi `tamme, temal on laialdased juured SJn; piken lei karjal sekka - - lei kolm `lu̬u̬ma ärä, sinitse juti käisiv üle küĺle Pst; ku aamtaladel `risti otsan ei ole, siis lü̬ü̬ pikken ärä Krk; päĺk lü̬ü̬b nüid kõik viĺlä valmiss Ran; vette `piḱne ei löönä, nõnda na kõneliva; vanami̬i̬ss ai pää `aknast `väĺlä ja välk lei poole pää seest elu ärä, tõese poolega eläss vi̬i̬l mitu `aastat Puh; vanast `panti iks prügi `suitsema - - et siss ei lü̬ü̬ väĺk `sisse; illuss kõjo, aga `piḱne lei ladva ärä; välk lei mehe kooluss, aga maja palama‿ss lü̬ü̬ Nõo; `piḱne võip `lüvvä `kivvi ja maa `siśse ja - - kohe taht Kam; ega˽minnu `piknõ es lü̬ü̬ʔ, tu `kangõ mürrin, tu̬u̬ lei mu mahaʔ; nigu `piknõ löönüʔ, nii tuli joosnu `auda ja kirst palama; `piknõ lei ku˽tsärätäss sinnä˽tsiŕbi pääle Urv; `piḱse om mäel kõo `puhtass puruss pinnõlõ löönüʔ; välgü lei periss tarõ `aknõst `sisse Har; sääl mäe takahn lei [välk] suurõ pedäjä purulõ; mõ̭nõ um `piḱne löönu˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ; `piḱne lei mineva suvõl `lehmi, surmaśs mitu tüḱkü Rõu; pühä `piḱsekene, lü̬ü̬˽no minno purus, jahva˽jahuss Vas; `piḱne lei ärʔ poisiʔ; `piḱne lei talo palama. inemise˽saa as hukka, a no elo `paĺli ärʔ Se || `poisi suu lüöb `välku (naerab) VNg b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma tuul lüöb `vilja maha, siis ei saa `niitada Lüg; rahe löi rugid maha Khk; vihm lööb kaunad `lõhki Muh; rahe lõi kõik viĺlad puruks Mär; `väetimad linad, ega sedä vihm maha ei löö, aga mis vägev lina, selle lööb vihm maha Vig; Raeterad löövad lihavad lehed kõik risus maha Han; rae oo tämmu ruki ära löön Aud; rahe lüön rukis puoleks kui ruĺliga Ris; `raske vihm lõi rukki maha Kei; lüend rahed kõik purust rukkid VMr; rahe lõi kõik sodist, aedviĺlad ja Äks; kui `kange tuulega `vihma tuleb, siis lööb viĺja maha Lai; mõtsan marja ka är löönü, kus‿si rahe jut́t läits, säält tei puha lagess Krk; rahe lü̬ü̬b rüä kure`põlve Ran; räese tegi jäĺedät kahju, lei mul kõ̭iḱ rüä puruss, `kapsta lehe ka lei `mulke täis; ta‿m `maaline ain, vihm om maha löönu Nõo; räise lü̬ü̬p `erne ja viĺlä ja `kapsta ja kõ̭iḱ aia kraaḿ lähäp Ote; lumi oĺl kat́s `päivä maahn - - hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; räüsäga lei ar rüä. orasõlõ vil ŕauss tähendä‿i· midägiʔ, a kuʔ `vaĺmi viĺä lüü ar, siss olt leeväst ilma Se; jegä lüü rüäʔ `põĺvi (murrab kõrre pooleks) Lut c. tolmu kinni lööma (vihmast) vihm lüöb `tolmu `kinni. tuli küll vähä, aga lei `kinni Lüg; tuleks `niigid pailu `vihma, et selle tolmu `kinni lööb Khk; las `tulla [vihma], lööb tolmu `kinni Tõs; üsna ea, vihm lõi tolmu `kińni, nüid tee ei `tolma `ühti Juu; nüid tule `vihma, lü̬ü̬ tolmu `kinni Krk; vihm lüü tolmu kińniʔ Har d. (muud juhud) tuul lõhub pesu, lööb `lõhki, ku ta `vaĺlu virutab Aud; nii suured raheterad tuld, et lõi `akna kruudud kat́ti Juu; tuul visass `akna `vasta `saina, lei kolm `kruuti `katski Nõo; vana `hu̬u̬nõ oĺl kokko löönüʔ tuuĺ Plv

II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma `mõisas käis `küögi`tütrik kloba `lüömäs; õli pere kell, `sengä `lüödi `lõunele; lokk lei `õhtalle juo Lüg; kui loga `löödi, siis teu vaimud said `sööma; rapp lööb, siis `kuultesse, koes loom on Khk; `Mõisas oli kell, pere kell oli missega pere `sööma `löödi. Tükk raua lapakad oli `kuskil ölal, kubjas virutas vasaraga `sönna `pihta Pöi; kui õnnetus ehk tulekaho oo, siis akatasse kloba `lööma Mar; mõisa ärg oli nii tark, et kui keskommiku `löödi kola, jäi `seisma Kul; kutsutse kojo, lüiäse lokki Tõs; lõi `klaśsi - - siis täisvah́t tuleb tekki, laeva kamandu on siis kõik jalul Hää; `löödi karja kola omiku, kui kari läks `väĺlä. lauad rippusid karja väräväs puu `küĺgis, `löödi plau, plau Juu; `lüödi kola, et pere `süöma tuleb Koe; kes näeb tuld, lü̬ü̬b kola; leid kola pruudile järele, et meks ei and `viina. tõid pada ja pańnid `väĺjä, leid kola Kod; ku `mõisates kolad lõevad, siis läksivad talurahvass ka `sü̬ü̬ma, keskommukut pidama Äks; `mõisas `löödi `kolku, kubja naine ikke oli se lööja Lai; kell katese lüvväss `valla, `kümnest lüvväss `kinni Krk; kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel; ku kell kõlatap, siss piap ruttu võrgu `väĺlä `tõstma Puh; ma olli ka iks künnipoiss, ku vi̬i̬l `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `mõisan oĺl kelläaig, `lü̬ü̬di uma koĺk, sis oĺl kat́s `tuńni söögi`aigo Võn; `Mõisa loṕp `lü̬ü̬di, siss lätsivä talurahvass kah Rõn; mõ̭nõn talun oĺl kloṕp üless pant - - oĺli `puudsõ vai rauadsõ vasarõʔ, nuidõga `lü̬ü̬di laua pääle, ku `kaŕja kodu kutsuti Har; ko koh tulõkaih om, sis ka lüvväss kolla Se

2. helistama või helisema (kirikukelladest) kerikumies läks `kellä `lüömä, õppetaja akkab juo tulemaie; kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; ma‿s olegid nii kaua sihes, kut kirk `välja `löödi Khk; lõi `surnole `kella Kul; lüiakse kirikut `sisse ja `surnutele `kella. ma käesin koa ükskord `tornis, peab ikke õppind olema, et sa nad `löödud soad Juu; püha lüedi `sisse Kad; vene kerikun kelläd lüäväd Kod; si̬i̬ nädäl pääle lihade `lü̬ü̬di `kellä. olli vahet, raasikse aa peräst `jälle Krk; rikkale `lü̬ü̬di kate kelläga eńge`kellä, `vaesele `lü̬ü̬di üte kelläga Puh; pühäbä ommuku siss `keŕku kellä löövä, inemise lähvä `keŕkude; ku surnuga `mińti, siss kell lei niikavva ku kabelide saeva; eńge`kellä `lü̬ü̬di egäle ütele, kedä mateti Nõo; pühäpääväl ku kolmass kell lüüäss, siss lätt kerik `sisse Har; oĺl sõ̭ss matõt är˽külʔ, a ilma kellä löömädä ja kõ̭gõdaʔ aet `hauda; `keŕko`kellä joba `lü̬ü̬di, ku `keśkmäne kell jo ärʔ um lü̬ü̬d, siss tulõ `sisseminegi kell Plv; keistri lüü `keĺli ni lätt är kerikulõ Lut || möni lööb `kella alati küla kattu (kannab jutte edasi) Khk; kis `tühja juttu tieb - - lüöb `kella Hag

3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; õli külm `nõnda kõva, et puud ja `seinad `praksusivad, `leivad `nõnda ku `püssi `paugid; `üöbik lüöb `metsäs oma lugusi; poiss on `kange vilet `lüömä; emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska; `lapsed `juoksevad - - ja `lüöväd kila Lüg; `lüömö `laulu `lahti; `kissa lüöb `nurru Vai; konnad `akvad kevade vara `pεεle `kürru `lööma Khk; [särgede] Kudemise aeg on käe, juba akkavad `laksu `lööma Pöi; kõik aja `teibad löövad `plõksu Mär; lõks`aspled, nee lööväd `lõksu, kui kuuskümmend `lõnga täis oo Vig; Ku pääsuksed `õhta i̬i̬s madalasti `lendavad ja vit́ti löövad, tuleb teine päe `vihma; `peidlatega lü̬ü̬d `nipsu Hää; ei müno mokad änam vilet lüö; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu Ris; löön `sulle `lipsu (nipsu) nina `alla Juu; kui tedre poaritamise aeg on, siis lüöb `sihku Jür; külm lüeb `tiksu VJg; sõidab nii et maa lööb `põrri Trm; vü̬ü̬rihmaga lüäväd `laksu; viligä lü̬ü̬b laaluviisid `väĺjä Kod; kellele ülekohut `tehti, see lõi lärmi `lahti Lai; isi läind lammastega Jõgeva `poole - - ja löönd `laulu Plt; kaśsi vurrud `püśti, kaśs lü̬ü̬b `nurru KJn; kala lööve `laksu ännäge; lööme üit́s laul `valla Krk; vahel `oĺli kõva küĺm, lei aid`saiban `plaksu; pahand lastega, lei `mürtsu Ran; tule säält tule veerest ärä, ao nakava `plõksu `lü̬ü̬mä; ku ta täis joonu om, siss lü̬ü̬b `larmi ja pessäp kõ̭ik segi Nõo; tõne päiv satap `vihma, tõne päiv om küĺm, lü̬ü̬p `tiksu ja `plaksu Kam; tsisaśk lei `laksu Rõn; mul ka˽mõ̭nikõrd oĺl tan haina rit́sik `sisse tulnuʔ, tu̬u̬ lei kui Urv; mihe nakasõ `laulu `lü̬ü̬mä, ku˽`viina saavaʔ Har; setoʔ lööväʔ lekorit Plv; lü̬ü̬ `laulu küllä piteh ja käü `ü̬ü̬se `tüt́rikka man Vas b. (pillimängimisest) lüöb `kanneld; `köster on `kange erilaid `lüömä; lüö üks lugu `vällä, üks `tantsu tükk Lüg; `Rummi ta oli vali mees `lööma Pöi; ma akka sari `luike `lööma Muh; kaks surt preilnad tulnd tuppa ja `tantsima, ise löönd lugusid Mar; `köster - - lööb orilud Vig; trumm lüiatse pillile `kõrva Kse; ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga ma ei taha täna `lüia Mih; siis `löödi pill `lahti Tõs; poisikesed löövad `rummu Tor; lõi toru`piĺli Hää; löö nüid lugu `piĺli Juu; siis oli ike torupiĺlil ka lugu selle järele, ega ta sis iga tükki lüend Kad; kanle lüäjäd - - õlid vanal ajal Kod; vanad mehed peris lööväd lehe `piĺli KJn; `rommi lüvväss kate otsa `pihta Krk; mu˽poig - - opiss `kandlõ `mäńgmist. üte lugu lei jo välläʔ Har; hädä ei˽tulõ˽toro`piĺli lüvven ega˽pahanduss piibarit `puhkõn Rõu; ma lää lõõdsa `piĺli `lü̬ü̬mä Plv; jarmonit lööse; `kiika lei Se; õdakudsõl üül tulõvaʔ ni `kiikoga ni barabaǹnõga ni bubinidega ni `kõikiga lüvveh (nõidadest) Lut c. (seinakella löömisest) kell lei kolm, aig on juo `karja `mennä Lüg; onts kellu kümme εε löönd Khk; Kellu akkas juba `kuute `lööma, kui ma `ärkasi Pöi; kell lõi jo kolm ää Tõs; seni ta müras, ku kell südaü̬ü̬d lõi Hää; kell lõi üks, pean nüid `lüpsma minema; ta lööb küll, aga ega ta `õigeste löö Juu; kell lõi parajast kaks Trm; kellä `lü̬ü̬mised one segi Kod; kell om kol˽vällä löönüʔ Har d. (nutmisest) `kaotas oma raha `vällä - - lei `pilli `lahti; Paha laps, `ühtälugu lüöb lusi`pilli Lüg; laps akkab aga `peale `irri `lööma `jälle Muh; mis joru sa nüid lüöd JõeK; laps lüöb õige `luĺli Iis; kül‿tä lei `luĺli - - siĺmist ju̬u̬sk vesi maha, esi lei `luĺli Kam; Ka‿kuʔ uma piĺli vallalõ lei, sõ̭s laśk ku˽passuń Rõu

4. (rääkimisest, lobisemisest) küll sie - - lüöb sedä mokka; `räägi jutto, lüö üks lugu Lüg; sie on üks tühi kielekõlksu `lüömine Hag; küll ta lüöb oma ead kielt, jahvatab VJg; ia jutu lööja oli - - `alba juttu ei saa `lüia, lõi iad juttu Lai; lü̬ü̬ sedä `lirti nõnda paĺlu ku tahat, siu lirdist ei `vaate `kennigi (keelepeksust) Krk

III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema nüüd pisikesed `lapsed lähävad `puodi - - `lüövad letti `pääle rahakotti `lahti ja `ostavad `saia VNg; iga `tüöle lüön `kinni (teen kõiki töid); luom lei `põigite `augu `pääle, `tõine ei `pääse `aiast `vällä; `lüödi raja kahe `krundi vahele, maa `mõõtjad leid; lüö `raamat `lahti; kie ikke `ambad `külge lei ja `ammustas, sie suri kõhe Lüg; `laiva `seilid `lüödi `lahti; rotta löi (jäi) äkkiste `seisoma Vai; `löödi uus kaev Khk; ma löi tagatsi, `pöörtsi tagatsi Pha; ma tule löö `käia `ümber Vll; Ole mees löö pudel `lahti Pöi; rebane tuleb ja lööb ennast `istuma Noa; kui roogitud, siis löö keerd `sisse, pane pengi `peäle ja `tõmma `kinni Vig; obused lõid kolmekesi `püsti orijalade `moodi Tõs; lüön paela `sõĺmi Ris; lõin `õues `riided `lahti, `voatasin, kas on `koitama läind; lööme jutud `lahti, mis me mud́u tumma `moodi seesame; `enne sai `linnes turul `käidud, siis `löödi või `vankre eäre peal püt́ist `väĺla ikke klõmps-klõmps Juu; [nad] pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; lõi õlmad `lahti Trm; vana Kustale lüädud sõit `sisse; leid `kińni selle pud́eli (jõid ära); ei `aita kedägi, mu‿ku lü̬ü̬ palve `lahti; lü̬ü̬b müt́si `kukla taha Kod; kui ooletult akki lõid (tegid), tuul `lõhkus ära Pal; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; ära karda, me oleme veel noored inimesed, küll ma löön `poegi kah sul; `teisi `tõmmab nagu ull koer lööb `ammad `küĺge (tagarääkimisest); oli nõus ja lõi `peaga (noogutas) Plt; lei raamatu `valla Hls; lü̬ü̬ perä`airu kõvasti, siis saame ennemp. muidu kannap nooda loomusse päält ärä Ran; ommuku jälle `lü̬ü̬di tuli [pliidi] `alla ja keedeti Nõo; ma˽kääni - - mõtsati̬i̬d `sõitma, ni hopõń lei äkki `riśti; kana˽leivä vao paheldõ; lüü no `õkva täüe `jouga pääle (tööd alustades); enne oĺl tuuĺ põhjast, no˽lüü jo `lõunõ pu̬u̬lt; ku [jänes] minnu näḱk enne, siss lei kõtulõ mahaʔ Har; sängüʔ olliʔ üless `lü̬ü̬düʔ; ku mul häü `tunmist ei olõss olnuʔ, sõ̭ss ma‿lõss tu̬u̬ livvatävve `vorstõ kõ̭iḱ kińni˽löönüʔ (ära söönud); mul um taad `lü̬ü̬mist (tegemist) paĺlo Plv; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; seto˽`korssiva nu räbälä ärʔ, Räpinäl oĺl papõri vabrik, `veievä˽sinnäʔ, `lü̬ü̬di papõrist; kaŕuśs lei `hindä haańa `sisse `lõsso (peitis ära) Räp; `püüd́lit `lü̬ü̬di kivi man; `lü̬ü̬di `piĺti (pildistati); lööse mullõ vi̬i̬l peräkõrra naasõss (hakkab mulle viimati naiseks) Se || meni `talvel raha `lüöma (teenima), meni `metsä `tüöle Lüg b. piltl heitma `päike `töusis, akkas puna `lööma Pha; hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se

2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) lööb `varbad `arki Khk; Vahest lööb [musträstas] änna `tiivade vahele `püsti kut pöial Pöi; lõi pea maha ja jäi tukkuma Kei; `uhkust täis, lõi nii pea `seĺga ja lähäb Juu; ahju kõrval one lesing. ku külm one, lü̬ü̬b jalad `sirgu `sinna Kod; titiluu om kiisal `seoke ku nõgel, ku tõine kala tahap tedä `ni̬i̬lä, sõss temä lü̬ü̬p selle `püsti Trv; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi Krk b. (silmade liigutamisest) lein `silmäd siis ülesse, `vahtisin ka, et midä nägu [peigmees] on Lüg; Akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha Jõh; Lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles IisR; surnu lõi silmad `lahti ja `tõusis `istu Muh; ta löön silmad `akna poole ja aan enese asemest `vällä Kse; lõin silmad tagasi, `vahtisin tagasspidi Juu; tämä ei lü̬ü̬ `silmi maha kellegi eden Kod; nii ää uni `olli, lei siĺmä `valla, siss ma‿lli nii lahe, nigu `nu̬u̬russ oless vi̬i̬l ollu Puh; Võõraga kõnõldõh lüü siĺmäʔ maaha Vas || huvituma, valmis vaatama käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle, `tõine kõrd tuon `vällä Lüg | (järele) vaatama löö vahest `silmä mo `loome `piäle koa, `vaata mo `loome `järgi koa Tõs; nigu `tohter siĺmä pääle löönu, ütelnu: latsed om ärä `näĺgenu Ran

3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) `poisid `käivad - - `lipsu `lüömas (ehal) Jõe; `Lastel on `oite hüä keväjäll mää pääl `hundiradast `lüüä Kuu; `lüödi ikke `tantsu toru`pilli järele VNg; nuor luom on `kange `lusti `lüömä; `Naine akkas keil`panni `lüöma - - `tõise mehega; en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli; pian akkama `jalga `lüömä (minema); kalad `lüövad `endid viest `vällä, üppäväd üless; lüöb `tõisele ihu (seksib) Lüg; `Teised `piavad tüöd tegema, sina tahad aga `lillat `lüüa IisR; mies alalde lüöb `trilli ja `tralli Vai; `tantsivad natuse `aega ning löövad `lusti Jäm; akad sa `jälle sii `kelmi lööma (nalja tegema); talled `akvad `köpsu `lööma Khk; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; sellel pole tehja midagid, lööb `elka-`pulka `peale Jaa; `Sõukest `nalja lõid kas või naera ennast `katki; See riu lõi noorelt öle aisa küll; sui läbi löid `loodrid Pöi; tüdrik ei viisi tööd teha mitte, `tahtis paljast kink-`kõnku `lüia; lööb aga luusikara `piale sii päevad `otsa Muh; Akkas üsna litsi lööma Emm; lapse löövad kuker`palli Rei; mis sa siin `luuskant̀i lööd, eks sa või vekatiga `niita Mar; uńdiratast `löödi - - mehed `laśsid käppade peal Mär; talled löövad `lulli Kse; See oo suur tüdrik, aga lööb kenderlent̀i Han; noored loomad koa `lusti täis, lööväd `lusti Tõs; lööb aga `laiskust Tor; külade sihis lüüdass `simmanni Hää; kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast Juu; lapsed lüövad kemu Jür; lähme `vainule `naidu `lüöma Amb; nuored talled ja vasikad lüevad kebu; lapsed lüövad piller`kuari JMd; tüdrukud lüevad linna peal `litsi VJg; mis `lõõri sa lüed Iis; talleke akas `keksu `lü̬ü̬mä; lei sedä `kemmo, kui nüid vants (laps) käen; kalad leid `lipsu, sabaga lüäväd ülesi. nõnna kava peksäb sabaga, kuńni kõege kehägä lü̬ü̬b `väljä; mugu leid kuńa, pääv `õtsa; kerbud leid eeĺa `leiki, na `kärmed õlid; küll tä lei `lipsu tulen (madu vingerdas) Kod; `terve päeva lööb `löödorid Pal; vasikad olid `koplis, lõid sial `kendu; jätab teise `kaela tegemise - - lööb luppi; siis `peeti `õhtaline ära ja akati trau `lööma Lai; kes nisukestega akkab lattarid `lööma, need mõned tüdrukud või aśjad; poeg on ikke täitsa töö mees, aga tütar akkab libu `lööma Plt; lööme `tańtsi kui `trõĺli KJn; kõneldi, et sinna om matet rootsi sõa ajal soldati - - siss luu lõiva `vurri sääl Trv; `kepsu lüvvän tullim `alla; näe, meast tirilil̀li ta lü̬ü̬; inimese lööve jõppi küĺmäge (lõdisevad) Krk; noore looma löövä `õlpu; tahab `keŕgeld elädä, `paĺlald `luikari lüvvä; nüid löövä sedä vana polkat Ran; kui vanger koliseb ja joosep `kivve `mü̬ü̬dä, siss puu alu ka `vankrin löövä `sõtsu (hüplevad üles-alla) Puh; sul midägi amõtit ei olõ, käüt omma lekerit lüvven San; mugu lü̬ü̬p `luikari, kaep kudass ta `kergembide läbi saab Rõn; Noorõ˽käävä˽pitõ `mü̬ü̬dä, löövä˽tirilit́ti Urv; ta lei `loodõrit, ta is tii mitte medägi; latsõ löövä˽pilla`kaari, ku˽latsõ `hullasõʔ; tii ei mi˽latsõ medägi, käävä niisama `pringu lüüen; śuug `naksi husisamma ja `lu̬u̬ka lüüen mu˽poolõ tulõma Har; Mõ̭nikõ̭rd lei˽`lauta pite hummugult jo˽`prõssu Rõu; ta lööse üttelukku `luisku, ei taha˽midägi˽tetäʔ; üte tõsõ mehegaʔ lei `tilpa Plv; sulanõ ja `tüt́rigu lei˽sääl prõ̭ngulit, minnu es avida˽`kiäkiʔ Vas; lääme üttekokko `luśte `lü̬ü̬mä; mäńgiʔ noʔ, miʔ lüü kaśatsokat Se b. mängima; kaarte taguma `enne olid jua `kanged `liisku `lüöma. `võeti kepp maast. kelle käsi `piale jäi, sie sai Hlj; `lüöväd `marjaa·si Lüg; löövad tuurakad Vll; Nii pea kui `õhtaks läks, kukuti kaardid `lööma Pöi; lähme turakad `lüöma Ris; akkame `trumpi `lööma Juu; sirepit `lüätse, `pantse tõene käsi tõesele `piäle. kumma käsi `piäle jääb, si̬i̬ one siis `võitja; lähmä `ässä `lü̬ü̬mä Kod; lööve turakud Hls; lõevä nelläkesti kõśsat Ran; tõese lõevä `mängu, aga temä läits tühü Nõo; tu̬u̬ om tsia jala seere`luukõnõ, minga latsõ `huńni lööväʔ; kas sa no `kaartõ `lü̬ü̬mä jäl lähät Har; kaartit lüvväss, raha‿päl löövä t́suraʔ; lei nimä hummogust õdaguniʔ `mängu Se c. pidama mõni mees ja naine löövad `ühte`puhku kodus lahingud Trm; sääl (kõrtsis) oli `lü̬ü̬du kakelust nii et Trv; ma‿le temäga külländ lahingut löönu Nõo || lein `arvo (pidasin aru), kust ma saan huost Kuu

4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama `einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti `kuivamaie Lüg; Kui oli `vihmane suvi, pidi vahest mittu `korda `einu `lahti `lüöma IisR; ma löö kaare `ümber Vll; löö eese `juused `lahti, nad oo üsna märjad Mar; eena ännad oo täna juba kaks korda ümmer `löödud Mär; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud - - et ta ää koevab; sa löö se ein ümmer, oome paneme `saadu Vig; naised `võtsid [linapeod] käde ja lõid laiali Mih; `viljä lüiäse koa `ümmer, kui teri kuivatatse; eenä kubud `tahtvad `lahti `lüiä Tõs; lööme koared `lahti, siis soab ein `kuima Juu; `taŕvis `minna `einu `lahti `lüöma. saavad veikesed uńnikud `tehtud ja teinebä `lahti `lüödud JõeK; `kaarded, niidu aal sa võisid vikati lüsiga neid `lahku `lüüa VMr; märjad einad, ei saand `saatu `panna, siis `pańdi nukku, nukkusi oli `kerge `lahti `lüia Sim; kui paks loog õli, siis `lü̬ü̬di `lahti Trm; kõhe rehägä lü̬ü̬d lu̬u̬ `lahkess, lü̬ü̬d lu̬u̬ ülesi; mehed lüänud `villu `lahkess Kod; einä kaari tahave üless lüvvä Krk; korguta ain üless, lü̬ü̬ kaarid `valla; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre Ran; edimätse päevä lei laḱka aena, tõese päevä pańd üless, nüid om `aige; ain saesap kaarin, kellelgi ei ole `aiga minnä laḱka `lü̬ü̬mä Nõo; `lü̬ü̬di riha `pulkega tu̬u̬ latem üless (pöörati ümber), latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; minge lööge haina kaarist laḱka, siss saava kuiuma; lüü˽taa tuli laḱka, siss kistuss rutõmbadõ välläʔ Har; Ku hää põud ilm oĺl, sõ̭ss sai hain kuivass jo paari kõrra üles`lü̬ü̬misegaʔ Räp; hainaʔ ommaʔ `veit́kese `peh́meʔ, löögeʔ viil üt́s kõrd `üḿbre Se b. külvipinda teist korda läbi kündma odre lüiasse `ümber, tehasse `ümber lööma küńd; nädali `aega pärast küli `kündi meni lööb `ümber Khk; Olete te eeste odra juba ümber löönd Kaa; Odra küli `löödi siis `ömber, kui odral sakk `järges oli, nõnda kolme päeva pärast; Kui küli moas oli, siis akati odre `ömber `lööma Pöi

5. a. (kanga- või vöökudumisest) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; Sööstipuuga löödi kude kanga sisse Rei; kaks `korda löön kollast [triipu], siis löön `musta JJn; kui kirju kangas, siis neli viis surnukad pidi olema `vaĺmis, kellega sai `triipusi `lüia VMr; piiritsaga ehk mõegaga lü̬ü̬d `kińni [vöökudumisel] Pal; süśtikuga visati lõng läbi, `löödi sua `laega `kińni; oli linane lõim, villast kudus `sisse, süśtikuga lõi villast `ulka Plt; piäb oma `tundmuss olema, arupidämine, mitu `langa sa kedägi `värmi lü̬ü̬d sinna [kangasse] Ran; temä kuab, lü̬ü̬b äste kõvaste koe `kinni, saab rõevass äste tiht Nõo; Noolõ nõ̭narätele˽`koeti vi̬i̬l verevä˽maagõlanga `vi̬i̬rde, tu̬u̬d `lü̬ü̬di põĺlilõ˽ka˽`sisse Rõu; kolm verevät `langa är leit, sis lü̬ü̬t jäl üte `valgõ Räp b. (nööri, paela jne tegemisest) täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine Vll; paela`löömise massin oo, võrgu `paelu ja `köisi, `kõiki lüiasse; raebakud `löödi vahel kööveks Muh; kodo `löödi ikke `enni `köisa Mar; roogetakud, nendest `löödi `paela Tõs; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; lüiakse `kausta, kellest rangi `roomasi tehäkse ja telga `rihmasi - - kahe mehega lööväd Juu; keids tetti pöörägä - - tõene ki̬i̬l `olli pulga pääl, tõene pöörä pääl, siss `lü̬ü̬di kokku, kolmass ki̬i̬l `lü̬ü̬di peräst `pääle, kui kaits ki̬i̬ld `olli kokku `lü̬ü̬du Ran; `sirduse lüvväss `köidsess Ote; tet́ti `väega peenükese˽kablaharuʔ, siss `lü̬ü̬di `hanka pääle, siis `lü̬ü̬di kokku ja `lü̬ü̬di sõlme˽`sisse. sai hää valluss `lü̬ü̬pse piitsk Har c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama mul on `präigus `vuodis `saari`aigane tekk - - `mustad `ruosid on `linnas `ümber `lüödu VNg; mul oĺl õks ostõt jaḱk ja taa lü̬ü̬d pruńts Har; Vanaimäl oĺl liinah lüüdü ündrek, pruun valge kiŕäline Vas; lüvväʔ vei `rõiva; vanast `tu̬u̬di Võrolõ vai `Tartohe lüvväʔ rõivass; sińenik (värval) lei kirä pääle, `värme arʔ, sis jäi t́äṕiʔ `sisse Se d. üle ääre õmblema Keik `õmblused lüö ilust üle`äere IisR; [särgi] `värvlitel olid siis - - nisuksed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad; pead `riide ääre ää `lööma, siis ei `argu Plt; `kańgla latiʔ tetti `kańgla ala kummutustega inämbüsi, mõ̭ni lei ka är üleveere Kan

6. ehitama, püstitama lei `uuve maja üless Lüg; Saun `veike asi, `selle `lõivad ülesse `paari `päevaga IisR; nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis Vai; `mustlased löid telgi üles, üks vari, koes all nad elavad Khk; Löi eese uie maja ühe suiga üles Kaa; Ma akkasi oma `aida `lööma; Silmapilk lõi maja öles ja sügise kolis `sisse Pöi; poja lõi seinad üles Lih; omingu `löödi pood ülese Tõs; välis küögid olid - - `laudadest `lüödud KuuK; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud (halvasti tehtud) Amb; `seia onga `alla lööme ośmi üless Trm; lü̬ü̬di `laagred üless [heinamaal], rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli, vanger ja obeset ja Ran; om üte ubriku üless löönü Ote; `lü̬ü̬śsi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp

7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima No küll o lüönd henesä tänä muhingesse Kuu; See on ennast täna nii öles löönd Pöi; `uhked pulma põlled, `litritega ja kudrustega ja `kõikide suurte `värkidega `lüödud Muh; Lõi enese üles nagu noor poiss Han; lüö ennast ülesse, `vuata, mies kohe armastab Koe; vata kui nakki enese lüeb Kad; küll ta `olli toredade `endä `väĺlä löönu Puh; sa‿lõt henne nii üless löönüʔ nigu moodu unik Har || hauda korrastama om vaa kabelide `minnä, `auda üless `lü̬ü̬mä; kabelivaht lei avva üless, aga temä ei ole `masnu kabelivahile Nõo b. tanutama ruut `löödi pulma `aegas tanule; lapsele `anti punased paelad tanule `löömise eest; põle nüid εnam laulikid ega tanule `löömist `ühti Muh

8. (hooga) panema, asetama vanamor meni sigudelle `õlgi `alle `lüömä; `lüöme `kaura vihud `auna; nüüd lähäd - - `puodi ja säält lüöd omale ülikoǹna `selgä; `laagris `lüödi `püssid akki Lüg; älä lüö `ninda kovast ust `kinni Vai; jakk, veśt ning püksid, see meiste ülikond - - lööb palitu vöi `mantli ka `pεεle Khk; `Niitand, löönd vikati `oksa (pani oksa külge rippuma), läind minema Krj; `Sõukse suure `koorma müraka lõid `peale et oli Pöi; Kevade löödi laev purju alla Emm; ma lõi kerstu kaane `kinni Mar; poiss oli maksujõuetu ja `löödi `kinni Var; parama jalaga üks samm ette ja vasak jalg [tuli] sedasi `juure lüia Mih; lööme nüid rahad kokko, soame öho `liitre `viina kätte Juu; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; `lüödi sial kohvikatel ülesse ja ikke jõid seal `kohvi Koe; `pietasse teda (lehma) ka ühe koha pial, ei `lüüa edasi VMr; nuarem sõsar lei vanema tõrre alla, nuarem läks `enne mehele Kod; [mõisa] taĺli ette `löödi pingi `piale ja laduti kätte, mis oli mõistetud (ihunuhtlusest) Lai; lööme ilbud kokku (abiellume) Plt; lõin priĺlid ette Pil; mea ole iki ta suu `liikme löönü (olen talle söögipoolist andnud) Krk; viis kuuskümmend `puuta lei kalakaupmi̬i̬s `ri̬i̬le `pääle Ran; sis‿ma lätsi kavalambass, siss lei raha kõrvale; vanast `olli `erne ja ua suṕp, `lü̬ü̬di apu piim `pääle, ja `amba saesiva kah suun Puh; lü̬ü̬d [tule] palama ja iks näed Nõo; siss `võeti `lü̬ü̬di `jälle obene ette ja‿s `lü̬ü̬di minu `pääle‿s `viiti `linna KodT; kui kangass ärä keedeti, siss `lü̬ü̬di `ki̬i̬mise vi̬i̬st läbi Kam; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi Rõn; ku ma uma hiiro saani ette lü̬ü̬, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; lehmäl ummaʔ tuliraiaʔ - - tulinõ hüdsi `lü̬ü̬di koorõga kokku, `tu̬u̬ga määriti; Sõ̭ss `kańti sälägaʔ nuu˽vihu˽kokku ja `lü̬ü̬di haḱki Rõu; oĺl löönüʔ `hindä `uhkihe `rõivihe Plv; `t́seituni `lüüdi (pandi ajalehte) Se

9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama `minga‿päle nie `löivad kätt VNg; `lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad Lüg; kauba tegemise ning mene kihl väu juures lüiasse käsi Khk; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Kui teisele oli midagi lubatud, kui käed olid `löödud, siis änam taganeda äi saand; Vädasid sii `kihla, ma lõi käed `lahti Pöi; löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; keisid kirikus `kässa `löömas (kihlamas) Mar; mis me `vaidleme, lööme käed, jo näeb, kel `õigus oo Tõs; käed lüiaks ää, kosilane oli `körves ja kaup oli `vaĺmis Ris; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; lüädässe käed, et kes on nii `julge poiśs, et lü̬ü̬b ühe märgi ehk tähe `surnu`keldri ukse piäle Kod; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; Me leime käe, Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; na lei käe kokku joʔ, nail om kaup `vaĺmiss Har; midägi lepütäss, siss lüvväss käsi Se

10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma lüö `karja `vasta, `lähväd juo `vilja Lüg; löö `lammad `kapsust `vasta Mär; löö loomad siält `vasta, aa loomad `vasta Tõs; isa viis `eśtiks seda `karja - - seletasin tal keik ää, kus kohast pidi `vastu `lööma ja kus ei pidan `lööma Ris; `veised lähvad sõnnap̀ole, mine löö nad sealt `vasta Juu; lüö kari `vasta Koe; eläjäd lähväd kuŕja `piäle, lü̬ü̬ `vassa Kod; sel karjussel oli ka koer, koer `aitab `vasta `lüia Äks; lõin loomad viĺlast tagasi Plt; Kari sei vakka, es olegi mul vasta lü̬ü̬mist Nõo; mine ruttu, ruttu lüü˽tu̬u̬ lihm `vasta Har; mehitse sülemelle lüvväss `vasta Plv; liema um `lamba - - naid veide löüä tagaž́di Lei b. vaenlast tagasi lööma `kumbas änam mehi on ning tuplimad, nee löövad `vaenlase tagasi Vll c. välja viskama `kõrtsmik lei `rahva `vällä, lei `kõrtsi `tühjäst Lüg; Akkas `riidu `kiskuma, `lüödi tuast `välja IisR; `Sõuke inimene [kes varastab] löö kohe majast `välja Pöi; suvel `lü̬ü̬di vanamur `väĺjä Kod; ma `leie ta majast minemä Har

11. raiskama, ära kulutama küll sie mies on pali raha `surnest lüönd; sie on `kange läbi `lüömä, ükski asi ei pia `vasta Lüg; mis ta teenib, selle lööb vastalt läbi Khk; lõi palju raha joomaga läbi Muh; Löi aega surnuks Emm; `raiskas ja lõi raha läbi Mär; teeb koera teud `vaĺmis, lööb raha `surnuks Kse; Lõi isa raha ühü õhtaga `sirges Han; naene ostaks ikke tarvi `aśju, mees lööb kõik raha läbi Juu; lei varanduse läbi Kod; mis sa lööd `surnust aast (aega surnuks) Lai; ega temäl ei jää `seisme kedägi, ta om kiḱk läbi löönü Krk; mes mul siin viga lebedäld olla ja `aiga surnuss `lüvvä Nõo; tu `leie uma raha kõ̭gõ läbi Har; tä lei nii läbi, ku nuusaśs arʔ Se || si̬i̬ om `autu tüdruk, au maha lüänud Kod

12. varastama Lau `pohja jäi moni kodiline `heini, `läksin ära `tuoma, joba olid üle `lüödüd Kuu; lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab; sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab Lüg; Lasi - - pienjahu kotti `vankri `kastist üle `lüüa IisR; üvä `asja oli, aga üle `lüödi Vai; pulma lagu taheti üle `lüia Mus; [tal] Oo see va ülelööma viga küĺges Kaa; mool `löödi metsast kaks vikatid üle Vll; Kokk lõi liha `kõrva Han; on käppa löönd (näpanud) PJg; see asi on küll üle `löödud, seda põle kusagil enäm Juu; ta on mu `kirve kõrvale lüönd JMd; sie poiss on `kange võerast ligi `lüema Kad; raha leid `kińni mehel, võtid sala ärä Kod; seni angeĺts naistege, ku leive `puhtess ta Krk

13. vahetama `lüöme `saapad `ümbär Lüg; vii oben laadal, lü̬ü̬ ümmer Krk; sa olõt ka uma vana märä `ümbre löönüʔ; raha vaia vallalõ lüüäʔ (peeneks vahetada), mul om vallalist raha vaia Har; hobõsit lüvväss `ümbre Plv

14. (kahjurite tegevusest) Koirohi riiete vahel oli, äi siis pole koi riiet ää löönd Pöi; iired leid peso kõik räbäliss Kod; koi är löönü, villast rõõvast lööve Krk; koid löövä väegä ruttu villatse läbi; puu om `koitanu, koid om läbi löönuva temäst, alt tuleb koi `tuhka `väĺlä Ran; langa om koil ärä `lü̬ü̬dü Nõo

IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama mei küttame `rohkemb seda `suitsu`sauna. `suitsuga lüöb alt `suemaks Jõe; lei kõhu `lahti, minä igä `toito ei `kannata; [tüdrukul] lei vie `lahti (pani nutma), kui `kuulis, et poiss ei taha [teda]; lüön südäme kõvast, enämb ei `anna oma tüö `riistu `tõisele Lüg; akab juba koidu piiret `lööma Ans; [vihm] löönd köik kuhad läkku Khk; Lõi piima `lahti (tegi rasedaks); Põllu on juba rohekaks löönd Pöi; tuul löönd mokad `lõhki Mar; külm lööb aja irred `lõhki Tõs; virmalest lööb `taeva `koltsese kõik Pär; se vihm lööb küll `lainesse kõik Vän; täna tuli nii paelu `vihma, et on tee vedelaks löönd Tor; [kui] Märg vili rihituppa üles sai, `esmalt lõi tua läppu täis Hää; löö süda kõbaks ja tee tükk läbi, mis sa veel kardad Juu; lumi `autab ära, lüeb aĺlituse orakse `piale JJn; kuda sa `paĺla käsi võid ometi `olla, külm lüöb su `lõhki VMr; `kange leitsak sies, lüöb inge kohe `luksti `kinni Sim; ma panin kivile tule `piale, tuli lõi kivi `lõhki Trm; vihimä tuleb, lü̬ü̬b mua mädäss; riśsikein lü̬ü̬b lehmä ja `lamma `lõhki; kui ei `julge, lü̬ü̬ südä `rindu, lü̬ü̬ südä külmäss ja mine Kod; kapuste `lehti kasvateve ja päid ei lü̬ü̬ kokku Hls; siss tulli küll suur u̬u̬g `vihma, si̬i̬ lei küll maa ligesse Hel; kos ratass om `sõiten avva `sisse löönu, sinna tulep vesi `sisse; `tuĺli suur sadu ja lei mul `rõiva säĺlän ligedass; voḱk lei langa kõrvale `lonti Ran; vahel kui lü̬ü̬b kõtust `valla, siis situ kas vai ärä `endä; ku pälgib, siss lü̬ü̬b `taivaalutse `valgess Nõo; rasu `kange küĺmägä lü̬ü̬p poti `lahki Ote; kuum vesi om purgile löönu mõrja `sisse Rõn; ku ta uma `süäme kõvass lüü, siss ei lausu ta sullõ mitu `päivä sõnnagi; ilma lüü külmembäss Har; Tu̬u̬ neh keśkü̬ü̬l tuĺl ja keeletüss lei Rõu; tu̬u̬ kardoka `ku̬u̬ŕmine lei ka `käśsi, no‿mma˽käeʔ `haigõʔ; pääśokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm vesi lööse keresse `lahki Räp || kui kõva tuul, siis laev lü̬ü̬b vede `lõhki (lõikab vett) Kod

2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema `luomal on vaev, ta lüöb `märjaks Jõe; löi `kahvatunneks Kuu; `laine tuleb - - äkkitse lüöb `valgeks piald Hlj; `paise löi mädale VNg; muld lüöb `panka; võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi; `õtra lüöb verele - - akkab juo `küpsenemmä; süö `kapsa suppi, siis põsed `lüöväd punasest; kas juba lüöb tüdimusest (kas tüdimus tuleb peale); ilm lüöb `tuulele, akkab `vihma `kiskumaie; uss lei `luoka mättä `õtsas; poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti; `taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli Lüg; rohi lüeb `aljast Jõh; `silmäd `lüöväd vesisest; `kartuli `varred `löiväd `mustast, siis kui `külmä on näbiständ Vai; vili `küpseb, pöld akab `valgeks `lööma; lehed löövad `koltseks Jäm; jalg ikka valutas `pεεle, `viimaks löi pεεlt `lammu Khk; tume must pili - - taevas lööb `kangeste mustaks; Äi see mees löö kessegid ees verest välja (ei kohku) Kaa; taimed köik löövad nii `tirki Vll; Märjaga porgandid löövad maa sihes `lõhki; Vihma akkab tulema, raudkivid löövad `päikse ees märjaks; Tuba lõi kohe särama, kui - - lamp põlema `pandi Pöi; odr akkab juba `punga `lööma; `järsku jähi `aigeks jälle, lõi äkist `aigeks Muh; `talve lööb puud keik `valgegs, lööb uude `pεεle Käi; vilja pöllud löövad `aljaks Rei; kui laps ei imend ää, siis piim lõi pähä, läksid rumalaks; ma ehmatasi nii `kangeste, süda lõi üsna külmaks sees Mar; puud lõid eila `ärma Mär; `Silme ies lei mustaks; Põĺvist lei `jarsku nõdraks Khn; kesspaik lööb na nõrgas juba (kõht on tühi), kas lähme `lõunele PJg; `Lõuke, si̬i̬ on si̬i̬ põllulind, mis kevadilt kohe `siia tuleb, ku mättad mustaks löövad Hää; `järsku lü̬ü̬b lõõnast sinises, akkab müristama Saa; mets lüöb iirekörval Ris; ilm annab külmast tagasi, ilm lööb `pehmemaks Kei; kui ehmatasid, siis lõi jala või käe sinise triibuliseks Juu; `õhta tuli kätte, akkas videvikuks `lüöma JõeK; mets lüeb mähele Amb; vanames teeb niikaua `eina, kui jänese perse lööb `valgeks Ann; kääd lüevad `komparasse (konksu); `omme vist lüeb `suemalle, lähäb `suemalle; lüeb kohe kot́t pimedast pialt pääva `luoja; titte lüeb (läheb punga) VMr; muhk aab ülesse, lüöb sinisest Kad; kanad lõid `ergu (muutusid kartlikuks) - - vist nägid `kuĺli Iis; meel lööb `nukrast; tuli lõi lõkkele; `juuksed löövad lokki Trm; külm ei `kõlba maja õlema, lü̬ü̬b rõsisess; kõrvad lüäväd lukku; ku katus mäda one, siis akab katus `samle `lü̬ü̬mä; aken lü̬ü̬b igisess, pada aur eedäb `akna `piäle; mul lei südä külmäss (ehmusin); `eeste lei nõnna tõsisess; plekkasi one lupi `sisse lüänud, one `lossi lüänud; no mes sina nõnna `norko leid, enäm ei tańtsi; kui angervaks `varde lü̬ü̬b, ei sü̬ü̬ `uńtki Kod; `enne lina ei `kista enne kui kupar lööb pruunist; udar lõi `paiste; ara vereline kardab `kõiki `aśju, lööb verest ruttu ära Lai; nägu lööb vihaseks; `silmade ees lõi `kirjuks; süda lõi pahaks Plt; õhk lü̬ü̬p jahemass Trv; tuul o `u̬u̬ksepess löönü; lõng lü̬ü̬ `särgä, ülearu keeruss aet; või akass kokku `lü̬ü̬mä joba; ihu lü̬ü̬p rassess, une ramatse tulli `pääle; ilm lü̬ü̬ vagapess, ei `tuiska ääp ninda; puri lü̬ü̬p lippi kohe Krk; ärä‿ss tolle peräst vi̬i̬l arass lü̬ü̬, mes sä sitast `peĺgäd; kaala rahud - - aeva üless, kas veri tükki lõi; kae mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla; maa löönu `aina täis; põvvaga lü̬ü̬b vili kõllatsess Ran; kui kala om `lõpmisel, siss ta lü̬ü̬b jo `loiku Puh; taevass lü̬ü̬b joba lahedass; edimält läits küll suure õhinaga `riibma, peräst lei `lönti Nõo; vihmasadu lätt üle, siss lü̬ü̬p ilm kuivass Kam; `kapsta omma ka nüüd `arku löönüve San; ei näe medägi, tähe lüü tükkü Har; kuum aig, siss lei jala mädänemä Rõu; `verdelle lööse, `verdümmä nakass vili; rõivass um jo lõhvele löönüʔ (õhukeseks kulunud); silmänäǵemine um kehev, kõ̭iḱ lööse haĺliss Plv; [ta] lei minijäle `väega˽kuŕass Vas; edimält lei sinitses, `arvssi, et tulõ [vihma] Räp; jahu löövä ḱakku, ku är hämmusõʔ Se || naisõʔ löönüvä (tundsid) `hirmu, et üt́s kropin oĺl Kan b. kellekski hakkama `leigi mõtsavahiss Võn; peremi̬i̬ss - - lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa Ote; tu̬u̬ `leie `usklikuss; mu˽poig lei ka timahalt sulasõss; egass toole is `julgu `käemihess lüüäʔ; [võõras] pini lei sõbrass mi˽pinnega Rõu; poig teḱk `sääntse tembo, lei kaupmehess Vas

3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma kaks`kümmend kaheksa `paiset löi ühe`korraga ihu `pääle VNg; `tõine kõrd lüöb üle kehä rakkud `külge; mina‿i tia, mis asi sie õli `õmmetegi, et siekõrd `piimäle `ussid `sisse lei; `aigus lüöb ihu, võttab `pitkäli; `kartulid akkavad juo `alle `lüömä (mugulaid kasvatama); vikker kaar lüöb `taiva; kui on kuiv, siis `õhta lüöb `allatus maha Lüg; Palav igi lei `õtsaette Jõh; Koid olivad `leivajahudelle `sisse lüönd IisR; vesi lüöb `silmä; `lieted `lüöväd `külge Vai; vahel narr lööb kää `rande `liikme `sisse Ans; lööb `täisid täis; löi moole suure villi jala `pεεle Khk; pölend `aigele lööb tulelaasid, kärnad löövad Kär; puuga pask lööb kivi `pεεle vöi seina `pεεle Mus; `oolmed löövad üles, paisetab köhu üles Krj; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa; mul lõi südamest läbi, et - - nüüd on juba kaevatud, et mul `raadio on Pöi; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; mo liigendesse löi `kange valu Käi; karu uhak, teraba, lilla höied, nupp lööb `otsa Phl; karduled pakatavad, kasumisel löövad praod `sesse; `paergo lööb kohe lõngale sõlme `sesse Mar; `võile lõi kibekas mekk `sisse; ku ta `keema akkab, lööb leemel vahu `peale; kramp lõi `jalga; rabandus lõi `sisse Mär; kui vee lööb eenämasse, mis sa tääle teed Vig; üks mõte lõi pähä, tuli pähä kohe Tõs; Südämesse lei valu; Ristluudõssõ lei `juõksva sisse Khn; kui virmalist `taeva löövad, siis tuleb `vihma teese päeva Aud; ku vee pial puĺlid löövad, `öeldakse: see oo pikaldane sadu PJg; suurest joosust lööb `püstaja `sisse; sańdist verest lööb `paise ülesse; `aigus kord nagu paraneb, a lööb uuesti jälle Vän; Kui [supp] `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; ku küĺmavalu akkab tagasi andma, siis lööb küüntesse `kange valu Kei; mul vahest lööb nagu must pank `siĺme ette; `jõele lööb juba jää korra `peale; kripist lööb vahest kopso põletik Juu; `pilved lüövad ülesse HJn; valu lõi lõua `luusse JMd; põleks seda `vähki lüend, aga see oli jo `tapja tõbi JJn; palavaga lööb jo kramp `sisse, kui `järsku lähed `külma vette; tema noorelt jäi ka vigaseks, särlad lõid `jalgadesse Ann; `õhta lõi küll paksu udu kohe maha VMr; kui nüör on liiga kierd, siis lüövad kuurud `sisse; nisuke korba kord lüeb pähä, siis kui pia on `kärnas Kad; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse; piimale lüeb kuar `peale; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse, ein on siis kõva VJg; ehmatamisega veri lüöb näkku Sim; puu `riistade `külge lüöb aĺlitus, kui ei saa `õige kuivast IisK; lõi musta `pilve ülesse Iis; lina `ulka lü̬ü̬b tutar; lahed pihuss nisuteräd `kluasi vede `ulka, tilk lü̬ü̬b `õtsa, nagu `erme terä lü̬ü̬b õbedane tilk `õtsa; vahel lü̬ü̬b valu südäme `alla; nõnna tusk lü̬ü̬b vahel ja igäv one; vamm lü̬ü̬b `niiske kõha `piäle; ru̬u̬ś lü̬ü̬b vihassamisess; taud lü̬ü̬b rahava `piäle - - perede `viisi võtab maha; kui külm keväde, lü̬ü̬b rükki karu`kaara täis Kod; [õllele] lü̬ü̬b vahu pääle, kui `käima akkab; teesele [puu] unikule löövad kohe seened `otsa Äks; aavale lööb koore `piale Ksi; `vistrikud löövad näo `piale; `piale `vihma - - kui [maa] `kuivma akkab, lööb lõhed `sisse Plt; peeniksel lõngal löövad tenekord kuurud `sisse SJn; põletnik kätte löönu Trv; ku `liiga ruttu lina kakud, siss lü̬ü̬b kidsi `sisse; nagu virvetep `siĺmi ehen, lü̬ü̬b varju ette Hls; last ei tohi äkitseld eedutada, võib mõni ädä `küĺge `lüvvä; mõnel lei kõõmet pähä Ran; ku valu `sisse lei, siss võti `kü̬ü̬mnit, läits valu üle; krambi lei jala `sisse Nõo; leib vanass lännü, alle `küĺge löönü; lü̬ü̬p serätse viirastuse siĺmä ette Kam; nii väkev piim `oĺli, et ku ta `nüsse, siss lei nigu või kibena pääle tolle piimäle; Egäkõrd ei paranegi obene ärä, lü̬ü̬p vi̬i̬l `pousslaki `küĺgi Rõn; hallõʔ om löönüʔ piimä pääle Kan; mi˽`mõśki ja puhasti külʔ, a iks `leie täi˽`säĺgä Krl; [maja ehitamist] alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lüü naid prussakiid; ku kauõmbadõ kaet, siss nigu udsu lüü `siĺmi ette; nigu langa lõimõ päält maha võt́i, ni lei kuuru `sisse Har; tuhaperä um `kapstile `pääle löönüʔ; `vi̬i̬le um karsõtuśs pääle löönüʔ; Esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naaʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu; iho pääle um löönüʔ kublaʔ Plv; ku iks `su̬u̬ldunu liha om, siss `vaklu `sisse ei˽lü̬ü̬ʔ; hobõsõl löövä hiireʔ, kanna ai `sõitu; tõbõ lei `külge Vas; ku rüäl om paĺlo mesikastõt, siss lööse paĺlo tungõĺterri Räp; vasigõlõ leiʔ veimeʔ `säĺgä; kui sula om, lööse lumõ‿päle kirbuʔ Se b. ilmnema, ilmsiks tulema Kus sa neid vigu `varjad, nied kippuvad ikke `välja `lüöma IisR; Vana `aigus lõi `jälle `välja Pöi; Ju tal oli `aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei `vällä Khn; kahe nädala pärast pidi se `aigus `väĺla `lööma Juu; ku `aigus lööb `väĺla, sis‿on ike parem Plt || (sarnanemisest) tea, kelle nägu see laps lööb, kas isa või ema nägu Juu; kas ta ei olõ vahest Alatarõ sulasõ Jaani sõ̭sar, ta lüü nigu `õkva Jaani ńakku Har

4. (järsku) hakkama lüöb `kartama Hlj; põhud `lüöväd `allitamma; lein `arvamaie, kas saan või en saa; lüöb `mõtlema; `ihmised `lüöväd `kohkomaie; `luomad `lüöväd pasale, kui akkavad `metsäs `sieni `saama Lüg; Nied pahad viad on `talle pärast `külge lüönd IisR; kääd `löiväd `külmetämmä; jogi löi vahotamma; puud `löiväd palama Vai; oli va ara verega mees, löi `kartama Khk; Ma lõi selle jutu öle kohe `kahtlema Pöi; ilm lööb `lahkuma, kui `taevapilved `seĺgivad Rid; lõi üsna `kohkuma Mar; karduled lõid mädanema Kul; lööb ikke vähä paranema juba Mär; `Jalgealune lööb `kõikma Han; mõtted lõid piäs `liikuma Tõs; rukki põld lööb kolletama; süda lõi värisema Tor; Põõsas lõi `närbuma; lõi näust punetama Hää; võtan öhö napsu ää ja juba lööb pähä Juu; kualikad jäid ummuksesse, lõid `pehkima; palitu on juba vähekese `kolkuma lüend Kad; ihu lõi ~ lei üsna värisema Trm; äkitse tuli lü̬ü̬b põlema, ku kuumass lähäb, lü̬ü̬b põlema Kod; õlu lü̬ü̬b kobrutama Äks; ammas - - lõi `tuikama Plt; iho lü̬ü̬b `tuhkama KJn; `käisse suu karvendama löönu Trv; lei joba `kahtlema, sis‿ma julgusti tedä; lume lobjak om - - väĺlä pääl kah sulama löönu Ran; lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh; kui ma tu perämätse krehvi ärä `võtse, lei pähä, nigu ma `sängi lätsi, oĺl uni pääl `kauhti Ote; ma lei ka `pallõmõ (hakkasin paluma), ja `õkva nigu tuulõst tuĺl abi; iireʔ lööväʔ `väega kasuma Krl; ma˽näi, et sa˽lei `kahtlasõss, sa olõt õks `süüdü; haina löövä joʔ kopitumma; `lamba `pańni `ju̬u̬skma, eläje lei kõ̭iḱ `vah́tma; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ, ei˽sa taad enämb `ümbre ei käänäʔ; sa olõt no˽siss löönüʔ raha kokku ajama Har; taivass lööse seletämmä Plv; piim om haĺlitumma löönüʔ Se || sa olõt poolõterä pääle löönüʔ, nii saat kah terä˽poolõss (hakanud rentnikuks, kes jagab teisega saagi pooleks) Har

5. a. puhkema, avanema `Heided `lüövad `lahti Kuu; `paise lei `lahti, akkas `juoksemaie; aav lei `lahti, õli juo `tervest `saamas; `puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti Lüg; edermed löövad kevade `lahti Khk; `õitsed alles `lahti löömata Muh; kui lehed põle veel `lahti löönd, siis puud oo alles `pungas; paese pakitab, akkab `kat́ki `lööma Mar; paese lõi `lahti. umb paese kaob mud́u viimaks `ummes ää, ei `löögi `lahti Mär; paiu `õitseb ka, urmad löövad `lahti PJg; löövad iga üks oma õied `lahti, akkavad `õitsema; jalg lõi `lahti ja mäda tuli `väĺla Juu; `aige koht - - ikke mitu nädalad `enne `kasvas, kui `lahti lõi VMr; ruasid lüend õiled `lahti VJg; `este ajavad `veiked pungad, siis `lüövad lehed `lahti IisK; õõnap̀u eelitsused `eeste `punnavad, ku `laśti lüäväd Kod; õunapuu `äitsne om `valla löönü Krk; `uibu häiermä löövä jo laḱka Har b. lõhki minema Terava `vorsti `pulgaga `torgiti `vorstile `augud `sisse - - `muidu lei `vorstid `lõhki Jõh; Ta (lehm) paugib ennast nii täis kas lööb `lõhki Pöi; nied olid nied `kuivand käbid - - `kuivand ja nisuksed `lõhkilüönud käbid KuuK; urb lü̬ü̬p `lõhki, säält tulep lehe pung Krk; Küdsäp leivä iluste ärä, es lü̬ü̬ pääld `lahki `leibu ei Rõn || piltl rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran c. (millegi küljest) lahti minema [seep] oli `katlas nii`kaua ku `jahtus ära ja siis täma löi `katla `küljest sedamodi `lahti VNg; tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs; raud vits lei `jatkost `lahti; `akna värv lei päält `lahti; `luoma karv lei `lahti Lüg; kui lina kiu `lahti lõi, `toodi merest ää, `pandi tuppa parsile `kuima Han; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; kiudu küĺjess lü̬ü̬b luu `lahti Kod; murak lü̬ü̬p `valla lülü küllest, ku ta `valmi om Krk || tõbi joba lei `lahku (haigus läks üle), joba aa `silmi `valla Krk d. paistma hakkama tänä lei päiv `lahti juo, sadu meni üle Lüg; lõi pääva `lahti Tür; ku päävä lü̬ü̬b `laśti, tuleb soe Kod; `täämbä om sääräne ilm, et lüü õks `päivä ka vallalõ vahel `piĺve vahelt Har

6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema vahel löid pere `nuored siis kogu - - `lüödi nii kahe `kolme `pääle siis `kampa ja `viedi [võrgud] merele Kuu; lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi Lüg; `löivad kahe `keste `ühte `nousse Vai; `lambad löövad `ühte `rumma Khk; löö end ka teste poiste troppi Rei; must`rεstad akkavad `parve `lööma ja ära minema Phl; kui varesed `salku löövad ja `lähtvad mere `peale, oo sula `lahti Rid; ta lõi nendega `ühte `meśti, mis ma änam sain teha Mär; lõime `seĺtsi ja akkasime minema Tor; poisid lõid `kampa kokku ja läksid `kõrtsi Saa; mina nende `vargate `kilda küll ei löö end Juu; rahvas löönd ennast tõlla `ümmer kokku Kos; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama Koe; `sinna `kilda ma ei lüö, ei eida VJg; `piäskest lüäväd troppi; vananaesed leid kerikun nagu vede laene kokko; minä lü̬ü̬n teie `nõusse Kod; kalakajakad - - sügise löövad nemad `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; tal oli `õigus ja kõik lõid tema `poole Plt; `lamba leive `kerrä kokku [kui hunt karja tuli]; `mõisniku lööve `parti kokku, om ütel nõul puha Krk; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa; kudu `aigu löövä kala `parve Ran; nemä `noore inimese, lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh; löövä `endä `tilka ja ajava juttu Võn; ku varesse tsähmäkude löövä ja vaaguva, siss üits rõebe om näil sääl maan, ega na muedu tsähmäkude ei `lü̬ü̬vä Rõn; kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan; lüü˽sa˽ka mi˽`seĺtsi, leki õdagult `kõŕtsi; üt́s salk ollõv `rü̬ü̬vlid kokku löönüʔ, nu̬u̬ käävä varastõn ja `rü̬ü̬vin; tu naanõ `leie tõsõ mihega kokku ja võt́t tõsõ naasõ käest mihe välläʔ; sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä; ma is lüüʔ timä manu selle, et timä is tiiʔ kirjalikku `kaupa mukka (minuga) Har; tsirguʔ löövä `paari; `kärpseʔ umma˽`hindä nukka `turbahe löönüʔ Plv; süĺlem lööse `kahha haańa `pääle vai puu ossa `küĺge; löömi˽katõ`keske kokko ja teemi äräʔ Räp || asuma `leeri lüvväss, siss pandass püssü˽haḱki ja teĺgiʔ üless Räp

7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma kruppist `leima `lahti ja akkasima kahe`keste [heina] tegemä; lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka; lüön `ennäst tüöst `lahti; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; `löiväd eri `leibä Vai; löid kevade `lahku, teine läks `teise tükki `leiba Khk; Lõi ennast teisest perest `lahku ja elab üksi oma ede Pöi; ma löö eese nendest `lahti - - ma nende `kampas änam ei kei Mar; lõi eese teenistusest `lahti Kul; `tahtis ise tükki `lüia, ühe laual ei maho `süöma Ris; lõin sealt pereme juurest `lahti, nüid lähän uut `ot́sima; lõeme `lahku, iga üks läks oma `küĺgi Juu; tema lõi ise `leiba VJg; mesilasse pere lü̬ü̬b `laśti, emä tuleb eden `väĺjä, tõesed taga järel Kod; sulane lõi perest `lahti Plt; lööb tõśtest `lahku Trv; peräst kahits küll, et ta Jaanist `lahku lei Nõo; oĺl ka umast esäst eräle löönüʔ, no süü ega üt́s uma laua päält Har; [ta] lei umalõ söögile Rõu; ma lei `hindä vallalõ Plv b. eralduma (pilvedest) `pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast Lüg; taevas akkab pugalaks `lööma - - pilved akkavad `lahku `lööma Nis; pilved lüövad juo `lahku, nüid tuleb eina ilm Koe; `vihma tibab küll vähä, aga si̬i̬ jääb `varsti `järgi, piĺve lööve joba `lahku Hel; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ Vas || (terendamisest) Metsad ja `sõuksed `kõrgemad kohad löövad moast `lahti, just noagu `õhkus ripakil Pöi

8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema ehk lüöb `külma tagasi; `paisetus lüöb `alle juo; vesi lüöb jões `alle; kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle); `aigus lüöb juo `kontidest `vällä Lüg; jumal oo külmä tagasi tänä löönd Mar; silmanäu paistetab ülese, vahel lööb tagasi Aud; jää plaksub - - nüid akkab küĺm tagasi `lööma Juu; valu lõi tagasi VJg; põhja `valgus vahel `eitleb, on õege suur, siis lü̬ü̬b `jälle tagasi Kod; maa akkab küĺmetamisest tagasi `lööma SJn; siis akas juba `rohkem ingäta `saama, lõi tagasi, paśtets akas vähänema Kõp; küĺm akkass joba tagasi `lü̬ü̬mä Krk; üits pitsit ütte, tõene tõist ja valu lei tagasi; kõtt kõva ja nii `räńkä täis et `lahki minekul, ku saad, et tulep `pi̬i̬ru tirdsuke, siss lü̬ü̬p tagasi Ran; nüid om ilm küĺmäst tagasi `löönu, om joba `lämmämb; emä `oĺli kidsi aŕst, ei tiiä, mes ta posiss sinnä pääle, siss lei tagasi Nõo; vihm lü̬ü̬p joh tagasi San; ku jummaĺ külmä tagasi lüüssi Plv; mä ka lei `perrä (andsin järele) Se || (kuu kahanemisest) säntsel pääväl lüvväss kuu `alla, ku jääss jo vähäbäss Se

9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema lei tagasi `kaubast, taganes `vällä; mies lähäb naist `õtsima, pruut lüöb tagasi, ei tahagi tädä enämb; kaup on `kindel, enämb ei saa tagasi lüä; lüö oma miel `ommete `ümbär ükskõrd (muuda arvamust) Lüg; pärast oli ta kaks kuud kihlatud ja siis löi tagase ennast Ris; tämä pidi `tü̬ü̬le minemä, aga ei lähnud, lõi tagasi Kod; rokulü̬ü̬r (prokurör) lü̬ü̬b `ümber `kohtu otsuse Hls; ku ta ütte naist luba võtta, ei võta, lü̬ü̬p ümmer, võtab tõise Krk b. (rahareformimisest, devalveerimisest) rahad `lüödi `ümbär, `tõise `numbri `pääle Lüg; kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer Vig; rahad `löödi tühjäs Var; löövad `ühte `puhku raha `ümmer Juu; Nüid om - - üttelugu tu papre raha odavass lüümine Nõo || piltl (poolearulisest) `mõistus oli `ümmer `löödud Var

V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama vihm krabiseb `vasta `akna - - `tuulega lüöb `vasta `akna; lõks lüöb `kinni, kui iir `pääle lähäb; tuul lüöb kalad `randa; püss lüöb tagasi, kui on pali `rohto Lüg; tuul löi ikkuna `lahti; `püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti Vai; tuli raksub korra, lööb sädeme `välja Khk; lammas löi (kukkus) ülekaela vee `sisse Kär; Nüid on neid vähe - - sahk lööb marivarre juured segamine, kaduvad ää; Tule `sambad lõid öles taeva `poole Pöi; seal on tuld keik kohad täis löön Phl; `vankri ratas `loopab all, lööb `vällä Mar; tuli lõi `räästast `väĺla Mär; regi lööb `ümber lebeda tee peal Kse; Tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; kui vurr on mee `väĺla löön, on kärje puru täis; tasa keeb - - `puĺla lööb üles Var; suur tuli, lööb `leeki Tõs; Kui `trummõl `jästi juoniss ond, siis lüeb vilja `vällä Khn; Vahest `tehti vallatust, `lü̬ü̬di `vahtu üksteśel `kaela Hää; vesi löi paet kummuli Ris; meres lüöb ummikas paadi `ümber JõeK; tuleliegid lõid majast `väĺla JMd; kaev lõi [pumpamisel] jäätükka `väĺla JJn; tuli lõi lõkkele Trm; kui sopitsad ei õle, lü̬ü̬b `venne `riśsi; `kange laene lü̬ü̬b kalad järve `jääre `väĺjä Kod; suur tuul lõi leegi metsa poolt `vasta ja kõik põles ära Plt; `suitsu lõi `siśsi Vil; regi lei `lihvi, vedäśs obese ka `risti ti̬i̬d Krk; no tuul lei siss agana ja kõ̭ik `väĺlä, ja terä jäevä `sinna `tuulme pääle; kõrva`kuulmine ka om alb, nigu laḱka lü̬ü̬b selle eli, ei saa aru, mes tõene inimene kõneleb Puh; aava puu `praksnava `väega, löönävä tulekibenit kõ̭ge tuha ja tolmuga pliidisuust `väĺlä; vibupüśs `olli serände looga `mu̬u̬du, kabel `olli küĺlen - - kablast tõmmati, kabel lei tolle nooli `väĺlä Nõo; No ku leib kütse oĺl, sõ̭ss `leie `tarrõ lõhna üles Urv; ku kiä edepu̬u̬l `piipu `tõmbass, nii lüü sau˛u taga`tarrõ Har; näile lei tu̬u̬ tulõ lõhna `kurku, siss läppüʔ ärʔ; tu̬u̬ maru lei aia küllülde; `pernase lei poḿm `kü̬ü̬ki poolõ elogaʔ Rõu; `lainõga lei loodsigu `ümbre Se b. (laine loksumisest) oli kova `laine, kui löi `ruoli `rummust üles VNg; laine lööb `vastu laiva `külge Khk; laane lööb `vastu `paati Rid; lokse tuli ja löön `vasta kuuri `seina, `tõmman adra ja läin sellega Aud; laene loksob `kaldalle - - lü̬ü̬b nagu nõks ja nõks; `veiksed `lained, madalalt lüäväd Kod || Ta on `kõrgeks kasunu, `luh́tab tuulega, jusku `laini lü̬ü̬b Hää c. ära viskama, ära heitma pütt lei `vitsa `vällä Lüg; kiha löi vitsa pεεlt εε Khk; Nendel õlle nõu oli põha alt ää löönd, läind kõik Pöi; `taargas lõi vetsa ää pealt Mar; pudel lõi korgi pealt ää Kse; `Toorid löövad vitsad ää Han; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangeste Tõs; ing lööb pudeli puńni ää Tor; õlle punts lõi vitsad pealt ää Juu; maŕjad ei `kõlbama `ki̬i̬ta, `lü̬ü̬mä puńnid pudelil piält ärä Kod; `tu̬u̬re om vitsa är löönu päält Krk; pańgil ärʔ um vitsa päält löönüʔ Plv || magamise pääld lü̬ü̬b une ärä ja tulep tu õnnetu elu `mi̬i̬lde Puh

2. läbi tungima vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast Lüg; [vihm] löi labud läbi Vll; `pealmesed `riided lõi kõik läbi see vihm Mär; Vihm lei luuni läbi Khn; eenad olid koredalt pääl, vihm läbi löön Aud; `kange sadu o läbi lüänud eenä suadu Kod; ädal akab läbi `lööma (tärkama) Plt; nüid lei [vihm] maa läbi Krk; `tuĺli mitu `u̬u̬gu järjest, lei sarrad läbi Ran; ma `pilse rüä vihu laḱka kujuma - - vihm oĺl läbi löönü Kam || hakkama saama Täma lõi egast poolt läbi Pöi

3. a. ületama, üle trumpama oli üks vägev `meister, kes neid [triivpaate] tegi. se lei `Tallina mehed üle vel oma `teuga VNg; üks lüöb `tüögä `tõise üle, on `kangemb tegemaie Lüg; Ramu `puolest lüöb kõik mehed üle; `Laiskusega tahad `teisi üle `lüüa vai; Magamises lüöb keik üle IisR; tursa lööb [särg] mitu `korda üle (särg on tursast parem) Jäm; Löi teda kui rannamiis rotti (võitis jooksu veenvalt) Pha; kui `valged [kartulid] tulid, siis nied lõid punased üle VMr; sa olõt Lüüsi `Ańdre üle löönüʔ, olõt tu̬u̬ pruudi henele võttanu Har b. (petmisest, tüssamisest) löi selle kaubaga teise nönda üle Krj; `mustlane lööb sind egal aeal viluks Vll; `Katsus ikka teist öle lüüa, kõik ikka omale Pöi; lõid ta `persse läbi, taale jäänd mette kedagi Mär; lõid mehe `kuurmaniss Vig; kabalad inimesed oo - - kes `oskavad teist üle lüia Var; Lõi teise naha nõnda `lõhki ku, teine ei saanu mitte midagi Hää; lõid mu `persse viluks Rap; tema on niisugune `lambapia, et laseb alati oma naha üle lüia VJg; si̬i̬ naene laheb ennäss - - läbi lüädä, suab `lahti varandusess Kod; nüid või ta minnu vaest kolmesaja rublage üle lüvvä Hel; ma˽lasi hennest pettäʔ, is tiiäki tu̬u̬d, et tõnõ su üle `leie Har; ta lei tõõśõ üle, nigu˽silmä joosiva, aga midägi tetäʔ es saaʔ Se c. teist endale võtma ilus [tüdruk], aga sen `lüöväd `viimaks `toised mihed üle Kuu; Oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase IisR; See mees oo kange teiste meeste naisi üle lööma Kaa; Oli teise mehe naise öle löönd ja nüid elab sellega Pöi; tüdrikud ja naised ja, löövad üksteise mehi üle Mar; lõi üle tüdruku Kad; nika ta meelüt, ku lei timä õks üle Har; [ta] Oĺl Väinol pruudi üle löönüʔ Rõu

4. jätkuma, piisama; vastu pidama leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; `Kauvas sie palk `vasta lüöb; Nüüd on siga `astis `suolas, sie piab nüüd `aasta läbi ette `lüöma IisR; Kas meitel ein kevadeni ikka vastu lööb Kaa; Ninaesine äi löö änam ede (toitu kipub väheks jääma) Emm; Kui raskid - - töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; eks seda `oeti kokku - - et ta `iasti ette lööb Nis; see pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; [kui viinavabrikus] oma karduled `vasta ei löönd, sis `toodi Venemaalt `maisi Kos; puadi sukk ei lü̬ü̬ kedägi ette Kod; ega see kevadine lumi kedagi `vasta ei löö, nagu se pääv `väĺja tuleb, on kohe läind Lai; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midäg leib vastu‿i lü̬ü̬, tegu teo `järgi; kavass si̬i̬ tal ette lü̬ü̬, temä lõhk ta `varsti maha (virgast kangakudujast) Krk; liha, ku sa tedä tü̬ü̬ manu üten võtat, ei lü̬ü̬ midägi `vasta, tu̬u̬ om pia `sü̬ü̬dü Ote

5. palka, hinda madala(ma)ks suruma `palgad `lüässe `alle, aga kraam on `kallis; `innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä Lüg; See lõi [õunte] inna `alla, et väljast nii pailu `sisse `toodi Pöi; lõid inna na madalase, ei maksa `looma `müiä Tõs; tal `löödi see palk alamaks, põle nii `kõrge enäm `ühti Juu; lina inna om maha lü̬ü̬d, ei ole si̬i̬ ind, mis enne olli Krk; `tü̬ü̬lisi palga omma `alla `lü̬ü̬dü Har

6. vastumeelne olema, vastu hakkama toit lüöb `vasta, on `vasta `tahtmist Lüg; ei ole üvä `toito, lüöb `vasta Vai; mõni kõrd südä lü̬ü̬b `vassa, ei taha `minna; sedä ei taha, si̬i̬ lü̬ü̬b nõnna `vassa Kod; ku ma tütärd `kandse, siss ma‿s taha peenikest `leibä, miu südämele lei tu̬u̬ `vasta Nõo; mõnikõrd ku sü̬ü̬t, lü̬ü̬p `vasta sul - - nigu osse tükip pääle Rõn; vaist sul ka üit́skõrd `vasta lü̬ü̬, et änänt ei taha San || vana lähäbegi midägi tegemä, joba kõ̭ik kondi löövä tagasi, nigu `vasta om kõ̭ik Ran

7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma lüöb tüöst `kõrvale, ei `viitsi tehä Lüg; ma lõin sellest jutust üsna `eemale Mär; lüöb tüöst `kõrva Koe; ku näd `sõimleväd ja `tapleväd, lü̬ü̬n kõrvale kõhe Kod; `meie oless kõrvale löönu ja ärä lännu TMr; kõrvalõ lööse arʔ tu̬u̬st tü̬ü̬st Se

8. alla langema, alla laskuma suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; õhk muudab siis kui suits maha lüeb Amb; täembä lü̬ü̬b suetsu maha, tää, kas ilm sulale lääb Trv || kui leib maha lööb (tainas alla vajub), siis sõtkutasse maha Pär

VI. piltl 1. (eri väljendites) `tõine lei rusikaga `kaula `pääle (keelas), vat, ei `saagi sedä `asja Lüg; obu olnd `valges `vahtus, jεi `öue, siis `löödi külmaga (külmetas) Khk; nüid ma löö aga sarved `seina (ei tee enam midagi) Muh; ta ikka `nohke teist `viisi, `jüsku mütsiga `löödud (poolearune) Var; saab [sõjas] lüia Mih; kõik nagu ühe vetsaga `lüödud (sarnased) Koe; olid nagu sõgedusega `lüedud VJg; kiŕjutas `vekslile `alla, õli pali `lü̬ü̬miss (vaidlemist), `enne ku aśjass `lahti sae Kod; läme (sooja) leivaga pähe `löödud, see oli loĺlakas või topakas; ta on nigu pimedusega `löödud, ei taha nigu nähagi; `kange rahamees - - lõi tummast selle aśja (maksis vaikimise kinni) Lai; täl löövä küll nüid pögsi `püidlit (on hirmu täis); t‿om `kahtlik asi, kas ta võtapegi toda Reenet ärä, lü̬ü̬p `tüt́rigu `perse õredass (röövib süütuse), jätäp siiä `paika ja lähäp oma ti̬i̬d Nõo; `küindlepäevä `aigu lüvväss küĺmäsüä `lahki, siss nakava ilma joba `pehmembäle mińemä Kam; om kavval, lü̬ü̬ `endä `aigõss (mängib haiget), siss ei sunnitõ `riibma San; ma kuuli, et üt́s oĺl `autu alaʔ jäänü, siss lei mul nigu väidsega `süämede Har; noidõ juttaga lei nigu põõna ette, es tulõ˽tu̬u̬ `umblõja inäp siiäʔ Rõu; löödud rõhutud meeleolus `Enne ikke tegi `nalja ja `rääkis, aga senest ajast jäi nagu `lüädud Jõh; kui inimesel mõni suur mure `süäme pääl, siss ta om `lü̬ü̬du Ran; Om sul suur pahandus, et nii lüüdü olet Vas

2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) nii väga läksi `vastu ust et, silm löi tuld; läks nda‿t tallad löid `välku Ans; ma sai ete söhuse oobi, et üsna - - silmad löid tuld Khk; lõi `moole nii kõbaste `vasto `silmi, et silmist lõi tuld Mar; Lähvad, mis jalad löövad tuld Han; Siĺmad löövad üsna tuld, piad ü̬ü̬d ja päevad `lat́sis olema Hää; nüid ta lähäb nihukese valuga, et kannad löövad `valku Juu; kui midagi vasta `silmi lähäb, siis silm lüöb tuld, tuli lüöb silmist `väĺja Sim; kui sa oled `irmu täis, siis silmad löövad tuld Plt; lätsive ninda ku kanna lõive tuld Hls; ku inimese om `väĺlä puhanuva, siss na lähvä niidävä nii et vikati löövä tuld Ran; nooren sai alati `käiduss `paĺla jalu, mõnikõrd jala talla leivä tuld; minule ańd esä puu`luśkaga serätse kõlaku, et silmist lei tuld Nõo; ju̬u̬sk nii, et jalaʔ tuld lööväʔ Har; nii häpe sai ku silmäʔ lööväʔ tuld Se b. (aistingutest) kõrb lööb `pilli, ilmad `lähtvad sulaks Mar; `surnud peavad `tahtma inge `armu, kui körvad pidid `pilli `lüöma Ris; Mu kõht on kohe nii tühi, et sooled löövad sees pilli Jür; ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har

3. (erinevates ühendites) käega lööma ükskõiksust väljendama; loobuma, pooleli jätma lei `kääga ja tuli tulemaie; lei `käägä sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; ää pane tähelegi, mes näd `rääkväd, löö `käega takka ja Mar; `Kääga ei või `lüia, kui `alguses mõni töö ei lähä Han; vahest soab `kääga `löödud, et ei temast sitast `aśja soa Juu; pärast lõin kääga, ei tia mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; mõni on `vintske kui koera liha, `vasta panija - - teine lööb `käega Plt; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; külge ~ ligi, serva lööma flirtima; ligi tikkuma üks taht igä Valeville ligi `lüüä Kuu; `poisid `lüöväd `tütriguile `külge Lüg; `Ilma `asjata `katsub `külge `lüüa, `teine ei võtta vedu IisR; Vene poiss akkas seal kohe tüdrukutele `küĺge `lööma; Nii kena noor tüdruk oli, oleks veel noorem olavad, oleks veel `serva löönd Pöi; [see on] nüüdseajal, [et] löövad üheteisel `külgi Mar; ilus, kenä tüdrik - - mis sa `ootad, löö `külge Tõs; `tahtis `mulle ligi `lüia KuuK; eks ma teise `tütrega `tahtsin `sõrva `lüia Kad; `kange tüdrukutele ̀küĺge `lööma, sehvti poiss Trm; naene `lü̬ü̬mä `servä tõessega Kod; nüid ju tüdrukud ise löövad poistele `küĺge Ksi; vanast oĺl `häüläse inemiseʔ, `tihka is poisõlõ nii `küĺge lüüäʔ nigu no noorõ˽tegeväʔ Har; nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp; risti mitte ette lööma kõigeks valmis olema `kartamata mees, see‿p löö `kuskil risti ede Khk; ma ei löö - - ühügi asja ees `risti ette Tõs; tu̬u̬ `oĺli äste südi poiss, süäk ja `kange, es lü̬ü̬ `kossegi `riśti ette Ran; vedelaks lööma kartma hakkama, araks lööma Pühabe öhta - - pidi Loona meestega löömaks minema, aga meite poisid löid vedelaks Kaa; Lõi vedelaks - - jättis `ostmata Pöi

mage1 mage Jõh Vai Muh Emm, g -da VNg Lüg Rei L/-õ- Khn/ K I Ran Nõo, -ja Kuu; make g mageda Puh Nõo(n makke) Kam San; n, g mage Sa Phl Kse Trv(g make) Pst, make Hls Krk Hel(-ḱ-), makke Vai, makõ San V(magõ-); n maḱke Saa, makkõ Võn

1. vähe, nõrgalt soolane; soolatu mageja vie `allikas; suol loppend ka `otsa, kudas sa sööd neid mage˛i kalu Kuu; mina tahan ikke tahedamma `süömist `ennemb kui mageda Lüg; `vatsa mäni `lahti, sõin makket `toitu Vai; Sool olgu kalal tugev, [kui] mageks jääb, on ukkas Pöi; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; parem suutäis soolast kui maotäis magedad Mar; suu ohatlend `katki külmä päräst - - mageda `võiga tätä määritässe koa Vig; Magõdan lähäb kala üsä varssi mädänemä Khn; jõgide sees on igal pool mage vesi, a merede sees on soolane vesi Vän; liha saab magedas `leutud Tor; eering liguneb vi̬i̬ sees magedamass Hää; ma tahan ikke soolasemad `soada, ma magedad ei taha Juu; magedate `süökidega ei jõua tüöinimene elada JMd; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; tegi õige mageda pudru Iis; puhas mage kala ei `kõlba, piäd ike `su̬u̬la panema KJn; veri lastasse riista `sisse, mage ei seeśa, `su̬u̬la [pannakse] `ulka Pal; mõni tahab soolasemad suppi, mõni tahab jälle magedamad, nõnna kuda inimese süda on Äks; ku üteldi [kala] kaŕm soolane `ollev, sõss `timsime makembess, ää maik pia oleme Trv; räime `leotedi magemes Pst; oiame makest peräst (värskelt) liha Hls; make sü̬ü̬ḱ lää `süäme `pääle, siss akkat soolast `tahtme Krk; mes sa nõnda mageda söögi keedid Puh; suṕp om makke, `ot́ske `su̬u̬la; ti̬i̬ suṕp magedamb, ega meie rahvass soolast ei taha Nõo; magõide `sü̬ü̬kegõ ei saa söönüss Krl; ma‿lõ õks magõhõppa harinu `sü̬ü̬mä Har; [latikale] piäp iks nii `su̬u̬la `pandma, et makõst ei jääʔ, muido lätt hukka Räp

2. vähe, nõrgalt hapu tä (leib) oli appust mage Jõh; [kui leival koorik lahti lõi,] siis oli tä mage apu poolest või oli tä `liiga küpse PJg; kali on nii mage alles, põle veel apuks `läindki `ühti Juu; apust on mage viel, ei `kõlba viel apu`kapsa suppi `kieta VMr; va ää tilgastand sola, ole tene apu ega mage (piimast) Sim; kui kapusta väegä apu olive, sõss `panti `puhtase vette ja pitsitide läbi, et na magemase lätsive Trv; leib om ärʔ valaunuʔ, leib jäi `hapnamisest magõ˛õss Kan; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koorõ ala Räp || hapnemata, rõõsk supi `peale panime seda magedad `piima Rap

3. lääge; magus ulk magedud `sõstrud Rid; muulikad oo magedamad ja suuremad kui maasikad Kse; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; `liiga mage `sukrust JJn; mõni õun on apu, mõni on mage Lai; Meil om aian suur make uibu, õuna om suure läbipunase ja maguse ku suhkur Hls; [ta on] maḱass magõhõdõ `sü̬ü̬ke pääle; see upin om magõhõp Har; makõ ku mesi Rõu; immäünü makõ taaŕ Plv; jovva ei inäp taad magõhhõt süüäʔ Vas; tu̬u̬l (vahtral) om magõhhõp [mahl] kui kõol Se || mesi maad́sa mi˽makõt, `täämba `saimõ edimäst `kõrda uudset Räp

4. libekeelne; lipitsev libe ja mage inime, kes alati meskeldab Mär; Mäetare Veeda `oĺli ni maḱe jutuge ja mudu ka moodun poiss, et tüdriku pidi omma au kate käpäge kinne pidäme Hel; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; tu̬u̬ om lipõ keelega ja makõ, mõist häste meelütäʔ Har; `mustlanõ tulõ nigu kõ̭gõ paŕõmb küläline, ilestäss sinno ja aja magõhõt juttu; ta om võõrastõlõ nii makõ ja `vastatulõlik, et paŕõmbat mi̬i̬st ei olõkiʔ Vas; makõ ki̮i̮l pett `pehme inemise araʔ, ku ta `väega makõtass; makõ olt kui repän, a kavvaĺ olt kui susi Se

5. ilmetu, maitselage; vilets, kehv Oh on ikka magesi mustrid maa`ilmas (kampsunitest) Khk; Nii maged `värvi ma pole `tahtand Kaa; See on nii mage mees oma juttudega (räägib rumalasti) Pöi; inimene `natke puudulik, jutt one mage, mes ta ajab Kod; siuksi mageda moodiga teene, põle ilus KJn

Vrd mahe

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp

2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se

3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har

4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn

5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se

Vrd maalõ

6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har

7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe

8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

majale1 majale ~ maeale ~ `maale Sa Hi Lä PäLo Ha Jä VMr VJg KJn SJn Vil Pst, `maalõ Khn, maa˛ale Kad mujale minge majale `kohta ka küsima Kaa; Lεhe ma siit änam majale kusse Emm; Käi ainuld `poodis, ära sa majale mine Rei; tuul aas aganad majale ja vili kukkus `senna `alla Noa; mena ei ole siit `kuskisse maeale saand Kul; `silkudele ja kapsastele pannakse `vaotist `peale ja majale koa Mär; Ei Ants majale lähä, kui tuleb `meile Han; ma taha siit majale `menna `ühti Mih; ta - - läks majale, ega ta sii põle Aud; lähän sitale, ei lähä maeale `ühti PJg; ega nad majale lähä, kui nad teste orasele lähväd Juu; pojad läksid varssi majale `tööle, nooremad tüdrukud jäid talusse Kos; kus nad `maale `jälle läksid kui kahekesi `trehvama Koe; ega neid `seie `rohkem mahu, paneme muist `maale VMr; ta oli üöld, et tema veśti `tasku nääb, maa˛ale ei nää Kad; ega teda (voodit) majale saand `panna SJn Vrd mojale, mõjale

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna (-ä) R(-mäie Lüg) Muh Hi Lä Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut

2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp

3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut

4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod

5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har

6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se

7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se

8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu

9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi

10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San

11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas

12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se

13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv

14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

mood mood (-d́) g moe Kul Mär Vig Lih hajusalt Pä, Juu Pil SJn, moodi Käi Rei Mär Kse Tõs hajusalt Ha Jä, Trm Lai Plt KJn Kõp, moodu Var Saa Trm Äks Lai Kõp; muod (-d́) g moe Jõh Vai/n `muodi/ Jür Iis, mue Jõe Kuu Lüg Jõh Juu VMr Iis, muodi hajusalt KPõ, `muodi hajusalt R(g `muodu Kuu), muodu Pal; moed Mar, g moe Sa Muh Rid Ris, moodi Khk Rid; mued (muõd) g mue (muõ) Khn; muad g mue Jõh VJg, muadi Kad VJg; mu̬u̬d Tõs Saa, g moe Hää/-d́/ Trv, moodi KJn, moodu Vil M T V(n moe Se), moodo Võn Plv Räp, muodo Kod(mua-), muoda Lei, mu̬u̬ Nõo hajusalt V

1. tava, harjumus, komme sie on vana muod, et tiha `nalja, kes esimest kord merel on, et kui `omme kala ei ole, siis `kastamme `perset pidi vette Jõe; eks moned `suitsetand ka [liha], aga ei sidä `muodiks ole old sidä `suitsetamist siin `meie puol küll kohe Kuu; igal `linnul on oma viis, igal perel on oma muod vns VNg; `kassil `ilged moed Jõh; taal sehande sańt moed `küĺges Khk; see oli elu`aegne moed olnd - - [et last ristides] `pandi `püuga vett lagi‿pele Kaa; kuutöbised, mul oli ka lapselt se moed, käind katuse arja kauda Vll; öpi mette omal seust `santi `moodi `juure Käi; pole `süia annund mette, täl oli see moed olnd Mar; `vastla päe sii olid sia jalad, see oli vanaste moeks `võetud Mär; lapsed olid `öössi `koolis, oli kohe see mood Vig; igas peres isi mood, igas talus isi taar vns Mih; Obosõl ramp muõd, egä vao `otsõs tahab sestä Khn; põln nagu `moeski, et arsti `juure `mindi Aud; tal on si rumal it́sidamise mu̬u̬d Saa; igal ajal on oma moodid ja oma inimesed, keik `muutuvad HMd; kõik asjad on vanaks moeks jäänd, ei käi kirikus `keegi ega Juu; minu nuorena oli sie muod́ ikke, pruut́ `kińkis `peigmelle ka oma ülikonna `riide KuuK; [kass] tuli õues üppas `seĺga sulle, nüid ta selle `seĺgaüppamise moodi on maha jätt Amb; ega sigu pailu ei `pietud, põld se moodiks `võetudki, et sui liha oli Ann; sel aeal kui mina `kasvasin ja `veike olin, me lahutasime [sõnnikut] ik‿kõik kätega, siis veel argi `muodi ei `oltki Rak; elopääväd näil si mu̬u̬d one, jutt lähäb ku kede`veski; kodo riśsitäti, kes tiäb, mes muadod nüid one Kod; sedä `mu̬u̬di siin ei olnd, et lahus läksid, `peigmis tuĺli kodo, võt́tis pruudi piäl, läksid laalatselle KJn; ei olnd sedä `moodu, et sedäsi `aasta `ümmer`ringi - - `piimä `oĺli Kõp; kas si̮i̮ mõne mehe mu̬u̬d Trv; si̮i̮ om `siande obene, et nii kui piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üles, ti̮i̮ mis sa tahad, aga `mu̬u̬du mant ärä ei arjute kah Hel; vanast `oĺli si mu̬u̬d, kui küläline `tuĺli, siss küd́sätedi panniga liha Ran; vanast `olli nigu mooduss `õkva, et `kaejat̀si `minti, `viidi latseemäle parembat `sü̬ü̬ki Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi, si̮i̮ maa nukk eläs nii sedä`viisi, aga tõne tõist `mu̬u̬du Kam; Ei jätä˽must `mu̬u̬du (vargast) Urv; timä eläss õ̭ks uma maa moodu `perrä; lihm halva moodugaʔ, ei anna `piimä kätte, mõ̭nikõrd lü̬ü̬ nüśsikuga˽piimä `ümbre Har; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ vns Rõu; venelaisil om niisugune moe, kutsutass noorõʔ kokko, joovaʔ ja sööväʔ, kõiḱ ü̬ü̬ ei `maataʔ; kiä varsast mu̬u̬ võtt, vanani pidä vns Se; moe pärast mulje jätmiseks, moepärast Muidu moe pärast läks siis koost ää koa Pöi; Naad tulad meide `juure moodi pärast Rei; ku [kuhi] valmiss om, sõss moodu peräst pannass ka üits eenänuuśt ülesse `varda `otsa Trv; nüid om si̮i̮ `paariminek nigu mooduperäst, iks naene eläb mõne teesega ja mi̮i̮s eläb teesega Nõo; mõni `tsuskse randi `ümbre kuhja, tu̬u̬ tet́ti moodu peräst, ega ta kasu peräst es ole Kam; Ku˽`kiäke tuĺl söögi `aigo ja timäle es taheta süvväʔ `andaʔ, sõ̭ss üteĺde trööstiss vai kah moodoperäst: muud́o kutsusse küll `sü̬ü̬mä, a ei olõ˽luitsat Räp

2. mingit laadi rõivaste, kommete vm väärtustatus, populaarsus teatud perioodil `Räimi, kilu ja `kammila `suitsetamine läks siin `suuresti `muodi Kuu; oled olid [jõululaupäeval] porandal, sie oli kohe `muodis `keikide peres VNg; kui mina nuor õlin, siis õli `naistel ka muod, et `saapa`apsatid õlid `kõrged Lüg; See kübar on uie moe `järge `tehtud Kaa; On paar kord `selgas käind, juba moest ää, `aita änam `kuskile Pöi; kujutud jakid on `moodis Rei; see lühikse püksi mood kadus ää Mär; Öhe vahe `oĺli `kangesti `mu̬u̬dis `eĺme`lu̬u̬dused, poest osteti `väiksi kirju `eĺmi, lükiti lõnga `sisse; Noored ikki moe `järgi, kus sa moest maha jääda võid Hää; pärast `tehti [jakid] nisukst `lahtist laiad, kudas jälle `muodi tuli ja sedamoodi jälle `tehti Ris; käib muodi järele `riides Koe; ni̮i̮ om nüid üte moodun `rõõva Trv; siss olli si̮i̮ mu̬u̬d ja egaüits tah́t iki moodu `järgi olla nagu `nüidigi Pst; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega Nõo; moodu niisama nigu `nüitegi, `saisi mõni `aasta, siss `tuĺli `jälle tõine mu̬u̬d Võn; Nüid om jälle pikä kleidi moodun Rõn; nüüd um jälʔ `vasnõ mu̬u̬d tulluʔ, näid `mu̬u̬dõ ei jõvvaʔ kiäki ärʔ tetä Plv; noʔ `jälki om `vahtsõst `muudu lännüʔ tuu piimälivva tegemine Se

3. olek, olemus; kuju, välimus Tämä `annab pualkaut oma isa `muadi `vällä Jõh; ke sedise vaga `moega, nee on vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed Jäm; va konk inimene, sandi `moega, äi taha teistega leppida Khk; Ta on nii suure vesise `vingus `moega, kas ta nüid just täna sadama akkab, aga `pitka `aega sii pole Pöi; see inime oo nii nigela `moega Mär; põllulepa ~ pasklepa puu pannatse `sisse, siss ned ajavad lootsiku laiali, seni kui ta oma moe `väĺla võtab (paadiehitusest) Tor; Kõrvakivi on `seukse `moega jusku inimese kõru Hää; se oli `ümmer nagu suur `laabrok, temal põld `enne `moodi ega tegu kedagi Juu; see tüdruk on jo muodist väĺlas (tüse, vormist väljas) JMd; üks põrsas on nisukese õnnetuma `muega VMr; kui `ammid ei õle, siis inimene one muodota; sel aśjal ei õle nägo ei `mu̬u̬du ei `münti Kod; vana juśs [on] kõva ümmargune ein, selle moodu pääl nagu murulaugid on Äks; `turteltuid on õrna moodiga linnud KJn; sel om surma mu̬u̬d man, ega si̬i̬ kava‿i elä, tal joba mulla mu̬u̬d man; tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk Krk; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du, kui nad tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu, aga nüid tuleb mu̬u̬d, kasvap joba and Ran; temä võt́t naese, aga `väega inetu mooduga Puh; mõni inemõni om väegä ilusõ moodugõ Krl; tu̬u̬ hobõnõ um `väega moodon (ilusa kehaehitusega) Plv

4. viis, komme, moodus ega neid [merelindude mune söödud] `suurel muel (palju), `lapsed kajaka muni ikke `korjasitte Jõe; Sen `muodiga `kiikujess `käüte `varsi kuger`pallu ka Kuu; võttasid sialt `muodi (eeskuju), akkasid ka seda `muodi `miski `asja tegema Lüg; Seikse moega tööd tehes me‿p saa jöuluks ka eese vilju pöllalt ää Kaa; niisama `moodi `peksti sedä `rehte, üks moed oli ikke Mar; `tahtis - - selle moodiga rikkas `saada Tõs; `Sioksõ `muõga, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Khn; jalanõud oĺlid sedäviisi, et muul moodul es saa, `tuĺli siis - - paeo `niinä `kisku paeo küllest - - ja tegid sis viisud Vil; selle moodug ma sai tast iki jagu Krk; mia kullelsi nii tõte mooduga (tõsisel kombel), meh nä kõneliva Puh; tu̬u̬ ei kanna˽`milgi moodol `vällä (ei tasu ära), et `mõrdoga `tinte püüdäʔ Räp; kõige moe peal(e) ~ alla , kõige moega igal viisil, igatemoodi, kõigiti ma ole kige moodug ennast ärä eläten Krk; tol ajal `püiti `äste neid `kiissu, siss `olli kõ̭gõ moodu pääle neid `süvvä Ran; sa `ütlet tõesele rumalit `sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat (näägutad) tõese läbi Puh; küll temä meelit mu kõ̭ige moodu pääl, temä `irmsade mu `tahtse, aga mina‿s lähä tälle Nõo; temä olli nooreld ää ja armass inemine kõ̭gõ moodu pääle, aga nakass kamandama naese mestega Rõn; Tiä sai jo˽kõ̭gõ mu̬u̬ ala tettüs, noid `rõivit sai `koetus kül˽kõ̭kõ sugumat́si Urv; mett taŕvitadass kõõ moodo ala, süvväss leevä kõrvalõ, tetäss mi̮i̮ `li̮i̮me, mõni pand tsäi `sisse Räp; pouḱ (öökull) alg kõigõ muoda‿päle tänitä Lei

5. liik, laad neid riideid tehase üsna mütmed `moodi Rei; Eks see kedramine old kua mitmed `moodi Amb; ma˽lasi kah henele vastast `mu̬u̬du säŕgi ummõlda Har

munele mun|ele Lüg Krj Vll Muh Rei Mar Mär Vig Tõs Aud Saa Ris Juu Koe VJg IisK I Plt KJn M(munel Krk) Puh Nõo Kam, -õle Võn, -õlõ Khn Rõu munema kana ku lähäb munele, siis akkab munemaie Lüg; kanad kaarutavad, kui nad munele `tahtvad `minna Krj; kana kõerutab, kut ta munele tahab Muh; Ma `passisi tükk `aega, et kus `kohta see kana munele läheb Rei; kana paremine akkab munele, kui [üks] muna on [juba] pesäs Mar; kui tä (kana) munele tahab, siss kõõretab Vig; Varõsõd akkavad juba keväde varakult munõlõ Khn; linnud läävad `pessa munele Saa; siis ku kana munele akab, ari lähäb punasest IisK; pani kana munele, sõul `piäle Kod; kana on jo sulil, `varssi akkab munele KJn; ku kana akkas munele, lääve kõrva `valgess, ari lääb punatsess Krk; kae, kos kana munele läävä Puh; `audja kana piab eräld olema, mitte sääl kos tõese munele käevä; Su saadetass asja peräst, et käid nigu lõhn ärä, aga sina jääd sinna munele piltl Nõo; kanale `pańti looduss ala, kui munele läits Kam; kana lät́s munõlõ Rõu Vrd munale

möllama `möllama Jäm Kaa Krj Pha Vll LNg Kul Mär Aud Vän Ris Kei Kos JJn Kad VJg Sim Iis, da-inf möllata Pöi Emm Rei/-da/ Rid Saa VMr Trm Ksi Lai Plt, `möllada Hlj RId; `mölläma Vai, da-inf mölläta Kõp; `möllame, nud-kesks möllanu Hls; `möllämä Kuu Lüg LNg Rid Khn Kam San/-me/, da-inf möllä|tä Juu Kod, -däʔ Rõu(-mmä) Vas

1. tormakalt liikuma või tegutsema a. mängeldes hullama, mürama küla`poisid õlid kõik siin kuos ja `tütrukud - - `tantsisimma ja `möllasimma Lüg; `Lapsed `möllaned tua puha segamine IisR; mamma es lase meid möllata, tõmmas kohe vitsaga Saa; küll nad aga müräväd ja `mölläväd Juu; inimene `mölläb, ti̮i̮b `koeruss Kod; keevalised poisikesed - - `möllasivad ühes koos, ei seisnd paigal `koskil Lai; `ullavad ja `möllavad, kuńni `kiskuma läävad Plt; Noorõ˽mugu˽möĺssi `hainu pääl Rõu b. (muud juhud) ärgvasikad `lähvad karuks, `möllavad ja `tuuseldavad Hlj; `aigus `möllab - - võtab perekonna `kaupa `aigid Vän; sie on nüüd küll kurat, keś inimeste sies `möllab VMr; sõda‿o mölland jo mitu `oasta Trm c. piltl Oled küll `mölland (võimutsenud) siin majas - - nüüd `olgu lõpp IisR; muidu `möllab oma mokkadega, pole `aśja ees ega teist taga (tühja jutu ajajast) Jäm

2. marutsema, tormama (ilmast) Meri `möllas ja `mässas tugevast Jõh; `Õuves `möllab mis kole, sie on `pärtli raju, võttab `möllada kolm `päeva IisR; Möllas ette mütu pääva ühtejooni lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; maru tuul `möllab sügiseti, purub keik asjad ää Vll; Vahest `möllas `talve `mütmed ööd päevad Pöi; `mölläb nõnna tuisata, et ei nää maad ega taevast Rid; `Kuldsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll `varssi akkab `möllämä Khn; ilm `möllab, saeab ja tuult on Kei; kül `möllas nüüd vällän ja `tuiskas Hls; küll ilm mölläp Kam

3. jändama, vaeva nägema, rassima Tänä `ehtul `täüdüb `sauna küttä, sai kogu `päivä kalujega `möllätüd Kuu; isa võttas `kella `lahti ja `mölläs tämäga Lüg; Ära akka `möllama `ahju parandamisega, sa ei `mõista `õiete IisR; küll mie `möllasin nüüd tüöd teha Vai; `rähkle ja tie ja `mölla, aga selle taga `järge põle midagi VMr; kahekeisi `mölläväd selle `tü̬ü̬gä Kod; einaga suab vahest mitu `korda möllata, ennegu kuivaks suab Ksi; tetäs käkke, mõni küdsätes ja raad́, mia ei ole möllanu nendege Hls

4. ära määrima – Pha Vrd möllima3

Vrd mõllama, müllama

noorik noori|k g -ku hajusalt S(-gu Jäm Khk), L HaLo Jür Amb JMd Koe Iis Trm Ksi VlPõ eL(-gu), -ka Var Trv, -ko TMr Räp, -ke TMr Rõn, -kõ, -gõ Plv Vas Räp Se; nuori|k Ris HaId Jä VMr Rak Iis, nuari|k VJg Kod(g -ke), nuõri|k Khn, g -ku; `nuori|k g -ku Jõe Lüg(-ua-) Jõh, -gu Kuu VNg; `nuori|ko g -go Vai; nooŕk Se Kra, g `nooŕke Võn

1. pruut; vastabiellunud naine; abielunaine esimese lapse sünnini `anti `louna ajal viel `süia ja siis `akkati `nuoriku tegema, linudatti Jõe; mõnel mittu `aastat ei õld `lapsi, siis pidas `nuoriku `põlve `kaua Lüg; isamies, `ruoskakäsi ja `peio`poissi `tostivad `nuorigo `vuode Vai; taal oo niid noorik majas Khk; kui lapsed akkavad tulema, siis pole änam noorik, siis juba laste ema Vll; Omikust `ilma ja `oastast noorikud äi tea veel `kiita Pöi; `valge lina `olli noorikul üle, siis `olli noorik ojo all Muh; noorik `toodi perenaiseks Rei; `enni olid tanod koa noorikudel peas Mar; lammaste `lauta `viidi noorikud-`peimed magama Lih; `Meile `tuõdi nuõrik, `varssi tõuassõ `kätkü kua tuba Khn; esimese `aasta sihes ikke `öeti noorik, pärast oli juba naene PJg; ma olli alles nu̬u̬r noorik, elasimme mehega Arumetsa külas Hää; enne pruut́, saab tano pähä, on noorik Ris; pühäbä - - `õhta, siis `tehti noorik `vaĺmis, see linutamine oligi see nooriku tegemine Juu; nii kaua kui last ei ole, on nuorik Pee; nuarikut tanutata VJg; kas õled jo nähnud täma nuorikud Iis; minul õli juba kaks last, ike kut́sid nuarik Kod; [kaasitades] õpetadi noorikud virgass Ksi; nooriku põlle `sesse koguti raha SJn; mede noorik läits kah kirikuse Trv; olli noorik senigu `väike kähen olli Krk; me peremi̬i̬s tõi noorigu kodu Puh; miu - - `pulma es kutsuta, arvati, et vaest ma nooriku ärä irmuta Nõo; toda `väega peläti, et nooŕk ärä kahetõdass Võn; ku är laulatasõ ja pulma är peet, sõss um noorik Kan; sa olõt vi̬i̬l noorik, sul om sanna muna putr söömäldä ja paĺlastõ `jalguga Riian käümäldäʔ (ei ole sünnitanud) Har; noorikõl um õigõ `häste `kraami Plv; üt́s noorik oĺl nõrgahhanuʔ lavva `taadõ arʔ, ni˽kõvastõ oĺl linik `päähhä pü̬ü̬rt Vas || (uuest võrgust) `viimme `nuorigu mere Kuu

2. neiu; noor naine noorigud `lipsavad nüid suurele maale, pailu neid änam sii on Khk; poisid käivad `lauba `õhtati nuorikus (ehal) Koe

nões nões g `nõekse Juu HaId Amb JMd Koe ViK nõges `nõekseid on `kolme jägu; sõin `nõekse suppi HJn; nões - - sie tieb ka muhud ülesse Amb; `kapsad on `nõekseid täis JMd; `nõeksed - - kui `narmasse lüevad, siis on puised VMr; ihu on kupal, kui `nõeksed kõrvetavad VJg; kui on inimisel `kange köha, siis `nõekse `vaŕssi põletada, sie suits `aitab köha `vasta Sim

nägema nägema (-mä), da-inf näha (-ä) R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR

2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se

3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo

4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv

5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har

6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San

7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se

8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär

nömmus nömmus g -e nõmm kana`rohtu kasvab nömmuse pεεl, mustigu `varssi ning möned männid kuused ka Khk

ootama `ootama L Juu Ann Tür Koe Trm Plt, `u̬u̬tama Hää Kod(da-inf uadata) Äks Ksi KJn Vil, da-inf oodata; `ootama, `ootma S, `u̬u̬tma eL(-me M), (ma) ooda; `uotama, da-inf uodata Ris HJn Amb JMd Koe VMr VJg/`ua-, da-inf ua-/ Sim Iis, `uota(da) R(`ua-); `uõtama Khn

1. a. arvestama kellegi või millegi saabumist, millegi toimumist ei `joudand enamb sinu `uota, tulin ära Hlj; `uotasin `nindagu `päivä `pilve tagand VNg; Mehed `uadeti (ootasid) `ommikuni Jõh; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; [jõulupoisid] `ootsid nii kaua, kut kellu kaksteist ära lööb Jäm; ooda täna, ooda oome, tulemas pole kedagid Khk; kedagid `oota pole kena, tüdib ää Vll; oodatse, millal kukulind kukkuma akkab Muh; mihi oodedaks `sööma Käi; ma ole `ootan, et mu silmad on venin Phl; kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul; oodake `meitit koa järäle Mär; Oodates olas aeg nagu pikem Han; Kissi neid `uõta jõvab Khn; oodasin senikava, kui vihm üle läks Saa; ma `uotan aina nõnna lugijad, et mis ta lueb ka `rahvalle HJn; eile `ootsin mitu `tuńdi Ann; `uota justkui `surma, ei tule ega tule VMr; õli paelo sepiliìsa, sai `kõrda oodata Trm; lü̬ü̬b igäväss ja tusass si̬i̬ `u̬u̬tamine, kavva ei tahagi uadata Kod; ommen on `jälle `vihma oodata Äks; olen küll `surma oodand, aga ei tule Plt; si̬i̬ tulli ninda, et ma es `aimagi sugu, ilma `u̬u̬tmede Trv; si̬i̬ u̬u̬t ku uńt obese mokka maha puduvet; ta pańds miu `u̬u̬tme, mea oodi ja oodi Krk; `u̬u̬tive eilä tõist Hel; jätä maha niidsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; piki silmi sai oodetuss tedä; temä vahip ja oodab, et kas emäd om joba nätä Nõo; puu `otsa om kaśsil ää minnä, aga `alla tuleb tagusiperi perse i̬i̬n, toda rebäne all oodapegi Võn; vanal ei ole muud ku ooda, et eńgekene `väĺlä lätt Ote; küll ma olõ sinnu `u̬u̬tunuʔ Krl; hõbi inne ruttu ja ruttu, ega˽puśs ooda aiʔ Rõu; ma jo oodigina (ootasingi), mul um kangass `niitsehe `pandaʔ Plv; `väega hüä om, ku mõ̭ni `u̬u̬tmalda˽`küllä tulõ Vas; Ooda tä suust sõnna ku ku̬u̬lja persest pusso Räp; mul vaja mi̬i̬s ku̬u̬ (koju) `u̬u̬taʔ Lut || (käskivas kõneviisis ähvarduse või hoiatusena) `Uota sa, küll sa viel mu käest saad IisR; Ooda poiss, ma sulle näida Kaa; küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun, uodaku ta VMr b. rase, tiine olema; sünnitamas, poegimas kui naisel oli oodata, siis `oiti ölut Khk; oo `ootamise ligidal - - kukub `varssi `nurka Mar; ei tohi nüid kottu ää `minna, lehm oo üsna oodata Mär; tä oo `ootamese pial juba PJg; oi sa `eldekene, mul om lehm nüid `u̬u̬ta, küĺm võtab `vaśka ärä Puh; tol naisel om ka varsti `u̬u̬taʔ Rõu; tä om `u̬u̬tmisõ pääl Se

2. lootma, eeldama, kartma ma‿s tea `ootagid veel, et kellu aeg nii `kaugele läin‿o Muh; mul ei olõ `kostki api `u̬u̬taʔ Har

3. piltl ees seisma `Poissisi `uotab kodu saun, ta matterdab neid iga tühise `asja pärast IisR; keretäüś om sul `u̬u̬taʔ Kan

otses `otses Khk Kär Pöi Muh Kul Mär Vig Lih Var Mih Tõs Khn/-õs/ PJg Ris HMd Juu Tür Ksi VlPõ, otses Koe Pal Plt SJn Vil

I. postp peal, ülaosal; otsa küljes (rippumas) uśsid oo pääva `paistel mätta `otses; tilk oli nina `otses Mär; jõe `kaldas silla `otses olnd see vabrik Vig; `vanna `otses oo raud Lih; Lae `tõmbas `ankru `otsõs Khn; obu kõõlub aja `otses ühest `teise PJg; rattad käevad asside `otses Ris; katk oli `istun seal kivi `otses HMd; üks oli kuhja `otses Tür; talu - - siit paśtab, siäl mää otses Pal; lükkasin need `pühkmed maha ja sõkkusin jaluli otses Plt; kas sul `õlpid ei ole, et sa käe otses viid Vil; silma otses üldse mitte nüid ep vöi teist änam silma `otses `sallida Khk; ei või teda silma `otseski näha Mär

II. adv 1. küljes, peal arueenal oo must pea `otses Muh; õõnapudel tänabu põle `õisi `otses nähä `ühti Mär; töbi vikat oo `otses Var; punane päitsik lehm, suur `valge päits pia oli `otses Tõs; see va pea on ka nii ull mul `otses Ris; kuusel on käbi `otses Juu; `õmblus oli õla pial ja varukad olid otses Koe; `ekslemasin, vänt oli `otses, kellest `ümber sai `aada Ksi; tapp kasvab nõnna `ümmer puu, umalad otses Plt; tommingas - - mustad marjad otses SJn

2. a. lõpul, läbi nädalt kaks sai `käia, siis olid [pätid] `otses `jälle Pöi; jõud‿o `otses Muh; tuli oo pliida alt `otses juba Mär; see oo `viimne angutäis, [siis] on `otses (heinast) Vig; taris `laska uus mere puät tehä, vana juba `otsõs Khn; vahest oli raha `otses, akati uuesti `korjama Ris; tervis nii vilets ja `otses, vanudust ka nii koledasti HMd; need on ike eäd iiringid küll, aga tänä olid jälle `otses Juu; voŕst oli `otses Ksi; oleks kõik siuksed mehed, siis töö oleks `vaŕssi `otses Plt; Olid `linnas käies nii söönd ja joond, et nüid raha `otses SJn b. haige, viletsa tervisega ta nii `otses, `paĺlad raamid järele jäänd piltl Mär; mõlemad `otses, tegijud põle Vig

Vrd otsas

piotõ `piotõ lähedal(t) `Piästlikud `lendväd `piotõ muad, lähäb `varssi `saolõ; Laśsimõ `piotõ `metsä `tulla; Miin plahvatas `piotõ laeva `külge Khn

pooksel `pooksel Pöi Aud Hää/-u̬u̬-/ Juu, `puõksõl Khn, `poossel Muh pooksil obu nii `pooksel köve sihes Pöi; obo üsä `puõmisõ piäl, `puõksõl Khn; ma `päästsi obuse `lahti, olle teene `pu̬u̬ksel Hää; lehm oli nii `pooksel, et oleks `varssi ää poond Juu

praegu `praegu IisR Ans(`präe-) Khn PJg Hää Saa(`raegu) HMd Jür HJn Kad Sim Iis Plt Pil Vil, `praigu, `präi- hajusalt R(-o Vai), `präägu Jõe Jäm Hi(-εε-); `paergu Sa Muh L(-o) K Trm MMg Lai, `päergu Ans(-ää-) Pär nüüdsel ajal; käesoleval hetkel `aŋŋerjaid sai `praetud - - iad olite `süia, et süöks viel `präägu Jõe; neid `vargaid oli `enne viel `rohkemb ku `präigu VNg; `praigo on nähä, et on kalad `liikel Vai; `sönna ta jähi moost `loulma, loulab ta `praegu veel, seda ma‿p tee; roog on kallis ka `päärgu, tükati tahetakse kaks rubla süllast `saaja Ans; mool pole `paergu `aega Khk; `paergu on öö `otsa `valge valu Pha; ma akete `paergu menema Pöi; rootsusse pesa oo meil `paergugid vist puu `otsas Muh; oripuu kannab lagipuud, `prεεgu käib mütu `palki üle, nee on paarid Käi; hobuse raua jälg on `prεεgu sεεl kivi pεεl Phl; `paergu pole seal suurt vett kedagi Rid; ma tulen pärast, mette `paergo Kul; üks raudkibi oo `paergu `Kirvlas Kir; vanasti `tehti sedasama `sööki kui `paergugi Mih; `Praegu `naervad, `varssi `nutvad Khn; `paergu `vihma satab Vän; nii arenes talu nii`kaugele, ku `raegu on Saa; kanarbik `õitseb `paergu juba Ris; õde on mul `paergu elus, vend suri vekesest peast ää Juu; munade `koksimine oli `enne ja `praegu koa HJn; `paergu [keegi] ragistab sial padrikus Pee; vares on `praegu aja pial Kad; `praegu jookseb küll õige tugevast, aga küll ta pikka`müeda `paatub Sim; meil on `praegu viel `sirpisi Iis; vanast üheldi tuadasse, mõni vana inimene `ütleb `paergugi MMg; kus nad ohverdasid, kivi on sial `paergu väljal Ksi; noored Pärdid on `paergu Alberdid KJn; `paergu käevad kah poisid tüdrikute juures SJn; `praegu tullin metsast kodu Vil Vrd para-aegu, praega, praig

puduma puduma, (ta) pudub Hää Saa, puõb Khn, (ma) putu M(ma-inf -me)

1. kukkuma, pudenema, langema Vili nda `vaĺmis, et `varssi puõb ää Khn; pudusin maha, pihakorvi lõin `sisse Saa; raamatuke put́te ti̬i̬ pääl maha Trv; küll om ta emä nägu, kui emä suust pudunu Hls; ka‿sa vette puttit vai käisit ujumen; `jämmit vihma pisarit putuss Krk

2. puutuma temä put́te miu `käege Hls; mea ei putu kellekidess `kinni; mea ole sellest pudumede Krk

puru1 puru üld(puro Mar); p purru Võn San V

1. a. millegi osakesed, raasud; peenike praht, prügi; raas, kübe `Ukse edine sul alade puru täüs, miks sa ärä ei pühi Kuu; `anna sie `leivä puru kanudelle Lüg; `Jälgede puru `vöetakse värava alt ja suitsetakse, `aigused lähvad ära Jäm; kui laine kuiva `pεεle tuleb, paĺlas `valge puru Khk; Ammuks ma pühkisi, juba jälle keik kohad puru täis Kaa; las obused nosivad nee purud ää, siis annab `jälle `uusi Vll; `Turba sõnnik on nii peenike puru, et mitte aŋŋu pääl äi seisa Pöi; kui `silmas puru oo, siis pannasse vähikivi `silma Muh; vilja sees on purud Rei; küll oo paĺlu purusid `piimäs Mar; Suṕp akkab `varssi `kiemä, panõ viel natuke puru `alla (männiokastest) Khn; kui `saetse või puuritse, siss tuleb puru Saa; puru kukub laest `alla Ris; kui `palka makseti, `teenijad nurisesid: oled `mulle sedä va alt tuule puru and, va kõlu (kehvast palgast) piltl Juu; oian tuld [pliidi] all, lastu puru on kaśtis JJn; sooja leeva puru ja võileeva puru [pandi paisele] `piale VMr; puru läks `siĺma Iis; puu`lõikusel on puu puru ja sepäl on ravva puru Kod; kaks kera olid sõelas põrandal, maha ei saand `lasta, siis läksid purud `sisse Plt; vili alles puruga ku̬u̬s KJn; kui `lambit `pöetess, siss piat ka `lambal kaastige puru sällast ärä `tõmbame Trv; meil om lina ku rämps, pudeve puru Krk; prõ̭lla om serände aig, et puru ka lääb elämä (augustikuust) Ran; kui rihi ärä sai atetuss, siss pühiti `puhtass ahjupääline, et sääl es ole üttegi puru Puh; liimusk om tu̬u̬ puru, mes jääb üstest maha, ku üd́se om ärä `kistenu Nõo; mihe tõmmassiva läve ette purru pruudilõ `pühki Võn; Hõ̭õ̭rd `käega˽seeniss ku puru lätt `silmä Urv; hõ̭õ̭, ku˽paĺlu ma˽`pindõ ja purrõ (purusid) `vällä `koŕja leevä si̬i̬st Har; meil `tu̬u̬di Võrolt lastu purru eläjille ala˽`pandaʔ Rõu; sul om säŕk puruga, nii jället `prah́ti täüś Plv; puru silma ajama ~ puistama valetama, vassima Tahab tõist pettä - - `tõine saab aru, siis `ütleb: ärä aja puru `silma Lüg; Sie on mies `teisele puru `silma ajama IisR; Eks see jutt ole keik üks puru silma ajamine Kaa; Aru`saaja inimene `ütleb, ku teine petta tahab: ära aja puru `siĺma Hää; nimä võlseva siin ja aeva puru meele `siĺmä Võn; Puistaku õi˽purru `siĺmä, ma ka‿ks saa `arvu nigu˽suuŕ inemine kunagi Rõu b. (peenestatud toidust) mina puru ei ole tehend, see kole, näri veel `katki, mul viletsad `ambad VNg; `lapsele `tehti puru, kui `ambaid viel ei õld Lüg; Pisiste lastele tehti ikke suus puru Khk; ma tee `soole suus natukse puru Muh; tee lapsele ilusti puru, ää anna lapsele sedasi tükki kätte Mär; ma `antsi lapsele oma suust puru Var; puru - - närid kat́ti ja annad lapsele Kei; minu ema tegi kaśsile puru JJn; näĺlane võeras tuleb, puru kukkus suust maha Koe; vanast nigu puru suust lõppi, nii karassit kipest jälle tü̬ü̬ manu Puh

2. midagi väärtusetut, kehva vana elu ramp oli - - toimetasime sääl selle vana elu puruga Jäm; Kuiv pani kasu `kinni, muidu purud (kartulitest) Pöi; mis ma vana puru εnam tee Muh; Pisikest puru, neid süe `kiegi (prügikaladest) Khn; olen üks vana inimese puru Ris; näed kui ädäline ma ole, ei saa üless saesta ei `kõndi, ma‿le nigu ädä puru jälle Nõo; vana ihupuru, naka noʔ minemä - - mis sa no˽vahit siihn Har

3. (rahast) Eks sellel seda va puru ikka ole Kaa; Mis viga õsta, kui seda puru küll käes on Trm; temäl iki sedä va puru om Krk

4. a. (millegi rohkusest) üöd läbi paranditte `verku, siin olid `jusku `solme purud kaik Kuu; [ruum] `ammetnikkusi täis `niigu puru Jõh; Mehi nagu puru Han; ega `laudu siit saa, `selge oksapuru JJn; teid one ku puru siäl lavva `ümber (kärbestest) Kod; `mätlin einämaa, ku mättä puru; nõndagu üits `äitsne puru puha, küll om siin paĺlu `liĺle Krk b. hoog, kiirus Äga suure puruga saa õiete `aśsu õiendada Han; `lambad `joosvad väga suure puruga Tõs

5. katkine `sormevahed ja keik olivad purud VNg; olid - - vanas purus `riides Jäm; `Juhtmed-aisad puhas purud Pöi; kevade olid küll `kat́ki, seared olid purud, nõnna‿t `irmus Koe; kui lau lõime teed, siis kududa ei saa, lõngad purud kõik Plt; [rahe] `lõhkus juba lepavõsad ja - - `kapsad, sibulad, kõik olid purud Pil

6. puru taga 1. tükid taga, sodi järel suur kari, ku si̬i̬ `viĺla lähäb, siis on puru taga Äks; sia karduless lännu, nüid om puru taga puha Krk 2. (ägedast käitumisest) Ta piab oma `tahtmise `saama, kas vai puru taga Jõh

päästlik `päästli|k Pha Han, `piästli|k Khn, g -ku; `pääsli|k Vll, g -kse Hls; `pääsli|ke g -kse Saa Hls pääsuke ma nägi tänavu `öite vara `päästlikku Pha; `Piästlikud `lendväd `piotõ muad, lähäb `varssi `saolõ; [tulihänd] nagu `piästlik lennäb ülese ja `alla ja kaob ärä; Mõnõl käevarrõd kua `piästliku täppesi (tedretähne) `täüde Khn; `pääslikse ka joba `vällä tullu Hls

raja2 raja Emm Käi LNg Rid Kul Mär Vig Lih Hag, raea Kul Kir

1. a. varbadest ree põhi tegi uue ree raja Kul b. laiendusraam, laamits `koorma raja - - rajapuud ja kõrbamalgad, muku aka tegemä Vig

2. hrl õlgedest ja pulkadest seade õlle- või kaljanõu põhjas taarile pannasse pulgad ja õled ja ristpuud - - tehässe taari raja Vig; kaĺja `aśtjas - - raea `tehti `alla, `õlgedest `tehti Kir; õlle raja ehk kaĺla raja Lih

3. tuuliku made tuuliga raja on tuule`veski `külges `loudadest [tehtud]; Sadas tuuligu rajald alla Emm; trepp on ees ja lεhed üles raja `pεεle Käi

4. vundament tua raja on paadest `tehtud, looma virts jo `määndab `varssi palgi läbi; rehealuse raja, see oli suur `kõrge Kul

raksti `raksti IisR Khk Vll Mär Mih Tor Jür Trv Hls Krk Puh raksuga, raksatades `Raksti `läksivad ajalat́tid purust IisR; kukkus `katki `raksti Khk; üks `raksti käis korra Vll; tuli `raksti kõige oksaga `alla Mär; [härjad] `kaapad `jalgega `mulda üless, `varssi lööbad sarbed `raksti kokko; tämal oli kuld ikke kottis - - pani kotiga laua `peale `raksti Mih; Piab üks abras asi olema, mis `murdes `raksti tieb Jür; tõmmasi kördi katik ku `raksti Krk; miul tu̬u̬ peni onde tõmmass `undrigu `lahki nigu `raksti Puh Vrd rakstik