Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
hiilima `iilima spor R(
h- Kuu)
eP,
-ä Kuu,
`iilma Kod,
-ä spor T(-
e San),
`iiĺmä Trv Hls/-
e/
V(
h-), (ma) iili(
n) (
h- V), (ma) `iili(
n)
R Emm (1. ja 2. tähenduse piir pole alati selge)1. varitsedes või ettevaatlikult liikuma Jahimies `iilis `tetrele lähemalle Kuu;
`Poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unesta Jõh;
Rebane tuli nii lidus maad kauda `iilides Pöi;
Ta iilis siit ühekorra minema, äi mina tεε millas ta siit εε kadus Käi;
obusevaras iilib metsäs ei `julge `väĺlä `tulla Saa;
`iilimise `kaudu käis `toitu toomas Jür;
iilib kikivarvul, et `kiegi ei nääks JMd;
`iilisime vähe aaval lähemale Iis;
`iilis ikke ligemale `tulla Lai;
ta tahab teiste juttu kuulata, nagu niilus iilib igal pool järel Plt; [kass] iilib salaja tuppa, ei `julge `tulla Vil; [kadakapõõsast] es `julgu `mü̬ü̬dä `mińnä, kost me siss iks `iilseme säält läbi Kam;
nemä torutava küll sedä su̬u̬d, aga pori iilib iks `aigapiti manu ja litsup `umbede Rõn;
Kell kat́stõist oĺl üt́s kogu `hiiĺnü˽`Piitrele sälätakka Rõu;
ma `hiilse mano Vas2. varitsema; salamisi piiluma või kuulama mida `asja sina `iilid siin `ommetegi VNg;
Körvatagused alles märjad juba iilib tüdrukuid Pha;
nõnna iilitse poiste kohe et (noor tüdruk vahib poisse) Muh;
mes `asja sa iilid et sa saa siit menema mette Mar;
iilib nagu va ilves KuuK;
iili `järgi, siis kuuled kus `poole ta (kana) kõhinal lähäb JJn;
mes täl viga siäl `iili ~ `iiĺdi võsun Kod;
kes säält si̬i̬st iilib (uurib) ja vahip `pańgi;
ta pidi keĺm oleme, ku `tohtre nii `järgi `ii’ĺdsive Hls;
temä lännu üte silla `alla `iilmä, mes‿tu võõrass vägi ti̬i̬b;
olluva tüki `aiga ülepää `rõiva all, `iilsivä sääld `rõiva alt Ran;
kaśs iilib rotti sääl saena veeren Nõo;
susi tuĺli `põrsiid `hiiĺmadõ Har;
oĺl `hiiĺnü toidutsika susi Rõu Vrd hiilama2,
iilduma2,
iilistama,
iiluma3. (salaja) soovima või püüdma, himustama `seoke suur asi, mis ta taab omal `iilida Hää;
si̬i̬ om `ihne, ken iilip kokku panna `raami Hls;
tä hiil mu Hildat `hindäle;
kül˽timä mu sõ̭sard vi̬i̬l `hiile Vas;
timä `väega `hiiĺe lüvväʔ;
sa hiilide hiilide nik̀ava kooń ar `lü̬ü̬deʔ Se4. mõegad `iilisid `peale teineteese `vastu (pulmas hõõruti mõõku vastamisi mõõgalaulu ajal) Muh
iskima `iskima, (ta) issib Sa(
`iss-)
Hi(
h-), (sa) `iskid Emm, iskid Khk (ainiti) vahtima, piiluma; passima, luurama; nuhkima, varitsema `ülgid `iskima Jäm;
ma `issisi sääl küll ka, aga ma‿s saa säält midad omale;
`iskis suurde `silmadega Khk; [ei] ole ma so `akna taga `iskimas keind Mus;
Mis sa, tüdruk, peaksid ükslugu sönna peele sisse iskima Kaa;
mis sa sii issid `nurki kaudu Krj;
Mis `asja sa issid nii `kangesti, on sool midagid kadund Rei Vrd iisima,
isima1
lummima2 `lummima(
ie)
salaja vaatama, piiluma, varitsema `tõisel mehel `jälle õli püss kääs,
`viisus ja `lummis,
kust puolt [hunt] tuleb;
`vargade `kõhta,
küll `viisusin ja `lummisin,
aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni;
midä sa `lummid sääl,
kui et tule lagele;
rebäne on nisukene elokas,
tämä `lummib,
on vagane ja kaval Lüg Vrd lumbima
luurama `luurama Vai Vll Hel/-
me/, da-inf luurata Jäm Khk Pöi Muh Emm spor L,
Ris Juu JMd Koe VJg I VlPõ Trv San,
luurada Har/-
mma/
Krl/-
mõ,
-dõ/,
`luurada Kuu VNg salaja jälgima, passima, varitsema mie lähän `luurama,
voib `olla `trehvan midägi sääld nägemä Vai;
`luuras pεεlt,
kut ma `aita läksi Khk;
kaśs `luurab rotti,
vahib `peale Vll;
Va kuĺl `luuras sii ölal,
kanad olid `õues Pöi;
`vaata kus ta (sokk) `luurab sealt `okste vahelt Noa;
kaśs oĺli sääl terve päeva iire augu juures luuranud Saa;
`vargad `luurasid maja `ümber JMd;
`luuras mind taga VJg;
mes sa siin `luurad Trm;
`luurab teise järele KJn;
varast luuratõss Krl;
no˽käü vana `luuramma,
kis tu piass olõma,
kiä sinna˽`vaŕgilõ käü Har ||
luusima, uitama käisin `luurasin ja `luitasin sedasi sammati möda `metsi Juu Vrd luurima
noidlema `noidlema, da-inf noielda Emm Tõs PJg Tor Hää Saa; `noidlõma, da-inf noiõldä Khn
1. laisklema, aega viitma kes mette pole verk ega `töökas, se `noidleb Emm; `noidled, vedeled, tööd ei tee PJg; Ku sa tööd teed, sis tee, aga ära `noidle Tor; nid poisid säl põllu‿päl es mõśta muud tehja ku noielda Saa
2. sõnelema eest`otsa läksid muedu `noidlema, siis akkasid `riidlema Tõs; `Noidlõvad sõni, kui `viimes `riidu `lähtväd Khn
3. varitsema; hiilima metsavahed `noidlesid meil korra kärvanu obuse juures rebasi; kaśs kui ta `iiri püida tahab, [siis] `noidleb Hää
oduma odu|ma Jäm Pöi Muh Han Khn/odo-/, -me Trv ootama; passima, varitsema lehm, kut vassik ikka olemata, siis ika odub Jäm; Ta odub `päevade `viiti sääl poe `juures Pöi; koer, mis sa sii odud, ega sii ometi `rot́ta põle; poiss odun ja odun, et soab [kiviga] vissata Muh; kaśs läheb rohu sees `mauli maas `lindu oduma; Köisi kaks omingud tetri odumas Han; Kas sie vae tasub ää, et õngõga päävä läbi kai piäl odod Khn; odut ja `u̬u̬tat, kunass ta tule Trv || aeglaselt liikuma See oo laisk obu, odub pial; Odub nagu täi, edasi ei saa Han
passima `paśsima, (ma) paśsin Mär Vig Kir Aud Pär Tor Hää Ris KPõ TaPõ Plt; `passima, (ma) passi(n) hajusalt S, Mar Vig Kse Han Mih Tõs PJg Hää Ris, `passin R; `paśma Khn, (ma) passi(n) Tõs M(ma-inf -me) TLä San, paśsi(n) Saa Kod KJn KodT Ote hajusalt V; impers paśsitse Vil
1. sobima; kõlbama `Sulle `passib sie jakku `oite `hüästi Kuu; `pruovib küll neid `ammetisi, aga tämäl `kuski ei `passi Lüg; nied `passivad iast `ühte Jõh; ülikond istub - - kenast, passib ästi Jäm; vähe on neid abielu inimesi, kes - - `easti kogu `passivad Vll; siis ei passi laulda mette Muh; Tölbi otsaga nöölas passib arva `riide jäuks küll Rei; see vana keel ei paśsi noortele änam `ühti, noored mõestagi seda Vig; tä‿i passigi ju teeste sekkä Tõs; viidikid - - teravad końdid, ei passi `süia Ris; see kleit ei paśsi `sulle JMd; põll `pańdi koa ette, isame naine [proovis] ike kõrgemalle ja madalamale, et kuhu akkab, viimaks siis pani sinna, kuhu paśsib Kad; ike ei paśsi `paĺja jalu `minnä keriku Kod; läksin `linna lihuniku `juure, sääl ei `paśsind, olin üks `aasta Äks; sedäsi oles paremini paśnd KJn; usse raami passive `parrast lengi soone või valtsi `sissi Pst; linna lehmäss oless ta `passin Krk; tu `kangru nimi temäle (kudujale) paśs Ran; vene saabass ja naśte rahvass `paśna egäle mehele Nõo; ta ei kannata minijät, ei paśsi kokku Har; Kae˽taa jutt `passõ sul `õkva nigu˽sipuĺ suṕi `sisse Rõu; majalõ paśsiss õks kõllanõ väŕm kõ̭gõ paŕõmbahe Vas; [nad] paśsissõva `häste kokko, ütte näko ja üte suuruʔ Räp
2. proovima, sobitama raud sai `kapja järel ära `passitud Hlj; Ise `õmbleb omale ja ise `piegli ies `passib IisR; sa tegid `ühte `asja, millel mütu osa on, nüid sa passid kogu, kas sünnib Vll; Läks ülikoǹda `selga `passima, kaks kord käib `selga `passimas; Akkas `aknud ede `passima Pöi; Passiti `kleita ikka mo `seĺga Han; paśsib [hobusele] ravva `alla, et raud ei `kompa Hää; kaks `korda `paśsis [rätsep] `riideid `seĺga, `enne kui `vaĺmis tegi Kos; Siis kaalu kivi, sea sinna alla kiilusi, loodi ja passi sada kõrda, ennem kui loodi said Trm; `laśsin `seĺgä `paśsi KJn; päräst paśsitse `kinga `jalga Vil; mine `rõõvit `paśma Trv; nuka tegemise man passiti palgi `otse kokku Ran; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb Rõu
3. varitsema, luurama; valvama läks `passima, ehk saab `trehvata `selle `tüdrukuga Jõe; `passisivad paraja aja, kui `viina parajast `aetasse, siis `saavad kätte Lüg; Kaśs `passis sii `nurkas rotti Pöi; Ma `passisi tükk `aega, et kus`kohta see kana munele läheb Rei; `paśsis parast `aega, milla ea näpata oo Mär; viis ühü mätta `senna söödi `ääre, kus nad ikke jänesid `passisid Mih; pean sui `otsa `passima siga, lammast PJg; Paśsib kui unt `oina mune Hää; rebane on siin mitu `päeva [kanu] `paśnud, ega ta `enne ei jäta, kui öhe saab ära murda Saa; poe käimaga on ull, `oota ja paśsi seda `kaupa HMd; peremies `paśsind seal poole `pääva, `peale seda põle änam kedagi old Jür; `vargad `paśsisid parast `aega JMd; ma jõvva temät är `passi Krk; teda ei tahetagi sennaʔ `paśma Krl; varõsõ˽kah, ku är˽harisiʔ, siss passõʔ ja võt́i˽kanapujaʔ arʔ Vas || tegevustelt vahtima Mes sa `passid kogu aja siel `toise pere verävä taga Kuu; Mis tah inämb `paśseʔ, aig om jo˽kodo minnäʔ Räp; peale passima 1. valvama, jälgima sie (piirivalvur) akkas `piale `passima, `kesse käib siel - - ja vottasitte vaname `kinni Jõe; kaks miest `passisivad - - `pääle ja sis kui `mullika `kallale läks, lasivad `undi maha Lüg; passi `peele, et ta koju jääb Khk; Pidi `kangeśti pääl `paśsima, et `ahju vara `kińni ei pane Hää; eks ma‿sis paśsi `pääle, kui teie tulete Kad 2. ette vaatama, tähele panema Passi pεεle, et sa teist korda änam ounavarga äi tule Jäm; Poiss, passi peele, mis sa teed Kaa; Passi `pääle - - et sa täna `jälle `piule äi lähe Rei
4. teenima; hooldama Olen `tienind pagari `juures ja `passind `saksu Kuu; ei kaik inimesed `toisi `passi taha Vai; oli `linnas `saksu `paśsimas Mär; Mia‿mtõ akka sjõnd `paśma Khn; ma ole mõni kolm neli `aiged sii `aigemajas ära `passinu Hää; ta on kaua `aega `saksu `paśsind JMd; eks tema tia ju küll, kud́as pulma süegid `siada, oli ju `saksu `paśsimas Sim; kui sa iks söödetäv ja passitav olet, viĺländ saab egäl ütel Nõo; sõss sai paśsituss tedä, kül˽söödetüss, kül˽kasituss Krl; mu imä oĺl `haigõt `paśman Mõ̭nistõn Har; ar˽`naaku˽kodo minemä, kes sinnu śaal paśs, kes sinnu kaess Vas
5. jalutama, kõndima kaśs paśsib `mü̬ü̬dä ti̬i̬d, lähäb õige `paśmise `mu̬u̬du Kod; tima ei viidsi `viiske tihä, paremb paśsib `paĺlajalu KodT
piilustama piilustama Vai/`p-/ Kad, piilussama, piilo- Kod piiluma; varitsema ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed, nämäd `piilustasivad ja `vahtisivad neid `nuori `kaasiko, ken sääl `lavva taga `istusivad Vai; `keśki mies käis‿säl `põtrasid piilustamas Kad; nüid ta (lehm) piilussab siin, et kui inimene `vältib, one kõhe kurja piäl; lapsed piilossavad õõna`aida `minnä Kod
piiveldama `piiveldama Lüg/-ämä/ Jõh varitsema, piiluma vahib ja `viisub salamiste, nagu kass `piiveldäb iirt Lüg; `Piiveldab siin `nurga taga Jõh
püssämä `püssämä hiilima, varitsema kaśs `püssäss köögin iirt Har