[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kaer kaer g kaera Sa(g kaira) Muh Emm Phl L K I(excl Kod) u Hls, g `kaera u R
1. suviviljakultuur (Avena sativa) sie kott o `kaeru˛ega siel; puol `kaera üä hobuse sida `unnigust tule `näutäjälle (palgaks halvasti peerutule näitamise eest) Kuu; kaer tahi `tõise `aasta `kartuli maad Jõh; kaera labu Ans; `valged kairad ning mustad kairad Khk; Kaerapahna söid loomad keik Kaa; kairal on aad pääl; ühe külje kaerad, mis ümarguti `ümber keige varre kasuvad Pha; kui kaira ogad nönda laiali egase `poole `oidvad, see on aga, kui `ühte `poole on, see on kaira lakk Vll; kairal on koa elbes Jaa; Kaer on ise küll `söuke kesine vili, aga ead moad tahab Pöi; kaer‿o alles `lembes; ma pane kaeranatukese kokku Muh; kaera ehemed; kaerakuhilas Rid; põllud oo kolme viĺla all. üks kolmandes oo rukkis, teine `otres, kolmas `kaeres; kaera pahmas; kaera mügämes Mar; kaera ja odra põpped o rihal Mär; kuldkaer, sel kaeral olid nagu kulla sädemed sees Vig; ühe poolega kaer‿o peenem, pisike ja peenike kõŕs; türgi kaer o suur, peab `nahkjas olema, põle `tuuma sees `ühti. samma mis lakaga kaer; vene kaer ja türgi kaer oo `ühte `moodi Lih; aralene kaer; rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (kaera tuleb külvata märja põllu peale) Mih; kaera lidvad Aud; `kamsaki kaer Pär; kaera `lipsed Vän; kaera vörvlad Ris; kaera `lemmed lähvad kõik `koltseks Rap; nii pikk kaer oli et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; kaerad paneme `ämmu Jür; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ühe ~ kahe ~ neĺla tahulene kaer Pee; kaera aganad Koe; kaera aunad, kärbiksed; kaera rehi `pańdi üles, kaera `rehte sai `puuga kaevatud, siis `kuivavad; kaera `üsked Sim; vene kaer ~ läti kaer on niisamasugune nagu meie maa kaer. piened kõhe ku okkad. iast `ańnivad väĺja IisK; kaera lesemed Iis; `kaera õli `kahte `seĺtsi, arapi kaer ja maa kaer; `valge kaer ~ mua kaer, `valge kaera ripse õli laiali, paĺlu arusid Trm; kaera `ripsmed MMg; kui mina juba mäletasin, sai odra ja kaer vikatiga maha `niita Pal; kaera kõlud, `aokas kaer; laka kaer olema turgi kaer; lakaga `kaera küliti kelsa `piale Plt; enne (vanasti) `pańti kaerad ja odrad `vihku; üheküllegä kaeral on agu üksipidi KJn || põllul kasvav kaeravili; kaerapõld kure `erned kasuvad odrade ning kairade sias; kaira ädal (hiljem võrsunud kaer) Khk; `veised `aeti kaira tüide `pεεle Kär; loomad läksid `kaeru Tõs; kaera kańn, kaera sees kasvab neid küll Juu; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära Pal || (söögiviljana, söödana) kairadega söödetud obu Khk; Keik kaerad pole vana obuse jäoks (kõik ei ole vanale inimesele kättesaadav) Kaa; ma anna obusele ühe `oodri `kaeru, siis ta köib `jälle Muh; kaerast `tehti apurokka Mih; obust `kraapivad kui `kaeru saavad Aud; läksid `kaeru möda küla `piale `aama, obustele `kaeru `pulme aeg Nis; `oostele `antakse kaera suurust Kos; õpetajalle `viidi vakk `kaeru [kui kihlama mindi] KJn; Kaveh! kaerakakk, saiasarv paistab (öeld, kui paremat leiba hakati saama) Pai; uudistasin obuseid värskete kaertega Kad; kaerast saab `kiisli IisK; Anna obesele vene kaeru (anna piitsa) SJn
2. liitsõna järelosana mitmete taimede nimetustes Ls kadaka|kaer, karu|kaer, lõo|kaer, nonni|kaer, orja|kaer, raba|kaer, soo|kaer, tali|kaer, vares|kaer
Vrd kaar, kakr, kaur

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur