Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kere1 n, g kere üld (
excl M,
hv I),
-ŕ- San(
ḱ-)
Har Se;
keri g kere Khk Saa Sim I M Se1. inimese või looma keha a. keha põhiosa Nüüd tule küll `toisi `ilmu,
kaik kogu kere kohe valutab;
Kere kui `silgutünn Kuu;
`suure `pitka kerega kala VNg;
Siin külas ühes peres mehed `käivad nii kui `arssin keres,
`sirge `seljaga;
`miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni) Lüg;
`nühkisin kereta Jõh;
`Kiera kere `vinkli,
jäe magama IisR;
ken `lasko vigastil `ümber kere `käia,
sell on `laia `kaare;
tama on `suure keregä mies Vai;
Kui on suur keri,
läheb pailu riiet ää Khk;
tä oo nüid kerest jumpsakaks läind Mus;
nönda matsaka kerega Pha;
Pole ete änam midagi,
kere kardab nii `kangesti `külma just kut vana koer Pöi;
Riina oo `ühmas kerega (naiselike kumerusteta) Muh;
Loll pεε annab kerele vatti;
Suure kuera pueg,
muistus mööda keret laial Emm;
köik kere oli valu täis;
Vea kere korraks maha (heida puhkama) Rei;
suur jäme obo,
oo ikke ea kere eesel `peale võttend;
kus ma `paĺla kerega (alasti) lähe Mar;
see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmatas) Kul;
täitsa isa kere mees (mehemõõtu poiss) Vig;
Keertsi kere maha (heitsin magama) Han;
vanad paksu kerega mehed ei saa joosta mette Mih;
`raske töö käib kere `peale Vän;
kere on `roidund Kei;
täie kerega mies Kos;
täis isa pikkune ja jäme ka kerest JJn;
teenebä kõik kere lõi sinisest `talle ja sie `üeldi ike‿t `viĺli surd VMr;
ilusa kerega tüdruk Kad;
turva kerega - - ehk täitsa kerega mies,
täie końdiga Sim;
isa keri (surnukeha) õli ära `viidud Trm;
one inimene,
ei õle kerd (keret); obese keri. pitkä keregä ja `sirge keregä obene Kod;
oli `äśti tursa kerega,
ikke jäme mees Plt;
inimesi om seantsit küll,
kell pikä jala ja keri pääl lühike Hls;
siin ei‿ol `pihta ega perset,
kere ega kõttu (kõhnast) Krk;
ta om suurõ kerege Krl;
iho kere eläss sul inäp,
ku `vaimu ei olõʔ Se;
täis ~ suur kere (hrl partitiiviga) kogukas täis kere `lehma Hlj;
sie on täis kere miest Lüg;
see on sur jäme keri meest Khk;
On kere meest nagut sur söömer (tuuliku tala) Pöi;
sie on ika täis suur kere miest Ris;
täis kere miist KJn;
me lehm om keri `lehmä küll Hel b. kõht, magu Kui puest `kaugal,
`lähteb igä toit keresse;
`hiivab kere täüs Kuu;
suu viel süöks,
aga kere enämp ei `sünni Lüg;
`Süögä kered täis ja siis `tüälä Jõh;
`Talgul oli kere `ninda täis `parkind IisR;
lehma keri lööb sedasi täis;
Obused äi saand sellest kert täis Khk;
kere söölub,
perse piilib (kõht lahti); Kere nii tühi,
et `viska müts läbi Kaa;
Kui `antakse,
viruta aga kere täis Pha;
Mehel `söuke kere ees Pöi;
kere oo nõnna `aige et Muh;
kere puhudab Rei;
ega ma tüha kerega lähe ennast ventsutama Mar;
veissed `lautes mõni aeg jo tühä keregä Vig;
Poiss vemmeldas kere täis et ägises Han;
Umikust suät süemätä,
kere juba üsä õõnõs;
Kere valutab sedäsi,
et pasalt ää ei sua Khn;
mo kere lähäb tühas PJg;
sõi oma kere nõnna täis et Ris;
kere on nii täis nagu isa pulma aeal Juu;
teda (värsket piima) ei kannatanud jo kere `toorelt `süia Ann;
kere on ummukses Koe;
kere nagu praaga vaat ees Sim;
on küll tämäl ia keri Iis;
sü̬ü̬b ärä niipaĺju ku keri täis Kod;
`kiskusivad jah net kered omal kõvasti `kinni [vööga] Lai;
`larpis suppi kere täis Plt;
Kere tühi kui kueral Pil;
rasvast ei taha miu keri mitte Krk;
mes temäl,
lõmbip kere täis ja lähäb oma ti̬i̬d Nõo;
ärʔ kakasta ḱere ärä San;
vitsuta˽kere täüś,
ei tiiä˽kas lõunagu andass inämb Kan;
kere hele kõht tühi Kered `läksivad eledast;
Kere ele,
et süäks vai `undi `nahka Jõh;
`Kasvajal `lapsel kere ele alati IisR;
`kange töö teeb kere eleks Khk;
Obusel oli ka kere ele Kaa;
Aeg piaks löunat `näitama,
kere päris ele Pha;
küll oo kere ele täna Mär;
Vesitse toiduga lähäb kere kohe eledas Han;
lehem siples laadan nukan,
keri ele Kod;
teil kered eledad ja mul ka kõht tühi Lai;
keri om joba eless lännu Krk;
kere om nii ele,
et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo;
keresse ajama ~ keerama jms ära sööma mei panime ise liha keresse omale Jõe;
Puha `kieras kere Jõh;
Sie on `kange mies `lauvalt `kõike oma keresse ajama IisR;
`pistis tüki `leiba kerese Vll;
pistab keresse mis kättä saab Mär;
oh sa va poiss,
sa `keerasid kõik koogid oma keresse Juu;
ühe põrmu `aaga ängastas kausi täie pudru keresse;
vasikas `luakis ulga `piima nädalas keresse Kad;
aeab kõik `endale keresse Lai;
kere lahti ~ pehme ~
vedel kõht lahti juba teist `pääva `pehme kerega Ans;
seda `kergem sittu oo kui kere vedel oo Muh;
Vettis kere vedelags kut kurejook Emm;
Ää süeg nda paelu `värsked,
`varssi kere `lahti Khn;
hapu piim võt́tis mu kere `lahti Koe;
läbi kere laskma nüid oo kõik raha läbi kere last,
on ää joond teese Juu c. fig inimene (sõim) Mes sa ligund kere sedä `mulle `ennemb ei üeld Kuu;
Ue sina tulitane kere Lüg;
oh siä `raipe kere `poiga Vai;
oh sa mädanu kere küll Hää;
sina õled si̬i̬ patune keri Kod;
Tere,
vana kere (nalj) Räp;
keredel(e) ehal(e) sa kippusid ise kua poistega öhes keredelle;
poisid `siavad `eńdid `jälle keredelle minema;
ega mina nuorest piast pailu keredel põle käind Koe;
me käisime täna `üesse keredel,
kabasime `Vilveri naised kõik läbi Sim;
üle kere üleni, tervenisti kukkusin ko˛e `pliidi `piale,
pärast oli üle kere `villisi täis Jõe;
Ise õled ülä kere loll Jõh;
see on üle kere sörulane Jäm;
ilma `riideta ei või te maha `eita,
maa-alosed tulevad,
ihu täis üle kere Vig;
üle kere vigane Koe d. fig kere peale (~ pihta) andma (~ saama) (peksust ja karistamisest) Pahandust tieb,
`anna kere `päälä Jõh;
Eks ma sai siis ikka kere pεεle ka Jäm;
see oli kere pele saand ühe pauga säält Khk;
Ta `olla sealt ikka pirekse kere `pihta soand Pöi;
sai mo käest kere `peale Mar;
alam rahvas `viidi `taĺli ja nuheldi kere läbi ja see oli tämä aŕst ja `aa·ptii·ker Mär;
kui `peksa sai,
siis sai kere `piale Sim;
Selle teu iest sai ta isa käest kere `piale Trm;
niikaua sa teenid kui kere `piale saad Lai;
sa tahat kere `pääle saia Krk;
ma anna sulle kere `pääle Nõo;
kere täis ~ kuumaks (põhjalikust nahutamisest) `Sõimas kere täis ja mene nüüd menema Jõh;
Mool soomati kere `neukest `sõimu täis nagu põle enne `kuuldud Han;
augutas ja nurgutas nõnna kere täis JõeK;
ku ma ta kätte saa,
sõss ma `sõima tal kere täus Krk;
miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass;
lõhnut sandil kere kuumass;
ta sõemass `vaesel sandil kere täis;
ku ta vähä midägi `kurja tei,
mia kupati kere kuumass Nõo;
kere üle võtma ~ lööma ~ tegema `Uatagu ta,
küll ma ta kere ülä võttan Jõh; [vaja] poisi kere üle `lüia Mus;
Korra kere öle teha,
küll siis `mõistma `akkab Pöi 2. eseme keskne osa ümargune `kumbasi kere VNg;
`uane kere `tievad `talvest `valmis;
riel on `kresla,
`saanil kere Lüg; [mõrra] kerel on `suured varod,
kere varod.
kerel on esimene `paari `ankruid `toise varo `küljes ja perä`ankur on viel `üksite Vai;
tuuligu kere,
misse sehes ne värgid tal keik on Ans;
rataste kered,
pöhi ning lauvad keik kogu Khk;
vilja painandite ja kala `karpide kered `tehti aavast Kaa;
Aami kere on nönda äe `kuivand just kui söel veel Pöi;
ärg suur nago saana kere Mar;
pukk`veski pöörab tükkis kerega kõik Var;
Sie lae (laev) lähäb viel,
kere üsä viks allõs Khn;
sõelal on ümmargune kere ümmer ja põhi all Juu;
kere on ia,
aga `uurded `otsas (tõrrel) Ann;
põhi pannakse saŕra kere jääre `küĺge Sim;
vana kübärä keri;
võta minu lambi keri Kod;
Mõrra `päälmine kot́t – kere lõpeb koonussa `mu̬u̬du `umselt Vil;
lassil om ka keri kesspaigast laiep Hls;
kuvve keri om `valmi Krk;
`veśke kere `lü̬ü̬di lavvust ja laastõst Ran;
sarja kere om puust,
kõrva ommava küĺlen ja vang pääl Ote;
`vańkri kere om tettü kõivo puust Räp;
kerele oone sai kerele (majakarp sai valmis) Plt ||
lobudik; vare Vana toa kere nähakse üksi veel olavad Pöi;
lagun kere oo veel,
lagub `kaela kõik Var;
paĺjas tua kere on ja `aita ka veel Aud;
tilluke laada keri one,
ei õle `aitu ei kedägi;
siis vedän mõrra kere `sirgess Kod;
vana tua keri Pal;
tu̬u̬ vana ahju kere `perrä jäänu Nõo Vrd keri2
kivi|rünk kivihunnik, kivine maa(koht), vare kas ta on põllu sies nisuke vilets tükk,
`ööldasse kibi rünk,
siäl ei kasva kedägi,
rohi egä vili Mär;
üks rihva rünk,
kus ei saa kedagi `peale tiha,
alb kivi rünk Kir;
kibi rüngad on põllu sees Juu Vrd kivi|rümp,
kivi|rüng(as),
kivi|rünts