[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
pisike(ne) pisike g pisik(e)se, pisike|ne g -se R Jäm Mus SaId Muh L K I Trv Ran Puh San(-kõ|ne); pisige|ne Khk Mus Emm Rei, -kei|ne Jäm Pha, -gei|ne Jäm Khk Hi, g -se; piisike Aud, `piisikene Jõh; pissik|e g -(e)se Jaa Pöi Kul Kse Khn Pär
1. kogult, suuruselt väike a. (elusolenditest, nende kehaosadest) pisikesed `piigilised kalad Kuu; [Mees] pisikene nagu pudeli kork Jõh; üks liik [ämblikke] on nii pisigessi, et `umbest nääb; kanadel pisigeised, kukel on suured [lokutid] Khk; [Ta] oo seike pisikse kondiga emane inimene, mis puumaakoha perenaist seiksest ka saab Kaa; Sool on `kangest pisike jalg; tillutajad oo pissiksed allikad linnud Pöi; küll ta on aga pisike inimene, mis `sõuke koa meie `tööga tieb Muh; pisike mees, paesta `pöidla takka mette `väĺlagi Mär; `nootas oo `suuri ja pisiksi [kalu] Tõs; Üks soŕt `luikõsi ond pissiksed Khn; vee lagumise aeg on pisiksed kalad, jõe särjed HMd; `öeldakse ka ainult, et va pisike must (mutist) Hag; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga Juu; vaenuköis, nied on pisiksed tiĺliksed uśsid Sim; võt́tis pisikse naise Ksi; pisike jusku kääbuss Lai b. ealt noor ja ühtlasi kasvult väike isa ikke `ombles - - ja tegi `meile pisikesena ka viel neid `kengi `jalga VNg; pisiksed poisijässid muidu, äga küla‿möda `ulkuvad Vll; Vana inimene ja pisigene laps aa ühte moodi, nödrad mölemad Emm; mei obuse vars veel üsna pisigeine Käi; suurem ulk inimesi oli koos, pisiksi `lapsi ja vano inimsi Mar; see juba pisiksest peast (pisikesena) `niuke võrukael ja vigurivänt Mär; ma olin sis üsna `väike alles - - pisike tütarlaps olin Kir; pisiksi `tallesi kutsutse tiĺlu, tiĺlu, tiĺlu Tõs; Ljõna`piästlikul pissiksed pojad pesäs Khn; [Laps] isi pisike ku kikerpiĺl, aga suur ääl Hää; pisikse lastel oli seĺla pialt `võetud arjast Ris; pisike laps `roomab Nis; pisikesi `lapsi, mõne `kuuseid sai vihelda köie kimbu pial Amb; põrsas oli `kasvand pisikesest `põlve siin ülesse, mõnepäävane oli, kui `tuodi JJn; pisikesest piast akkasin `tüele VJg; mina õlin pisikene poisikene ja meil õli pisikene kut́sikas Iis; temäl oĺli siis `tütreke pisikene, `aastane KJn; pisike laits Trv || (vastsündinust) Juo tämäl pisikene kääs Lüg; Näed iga `aasta tuob pisikese IisR c. (elututest objektidest) `selle pisikese puus ei ole vist `ouni Jõe; `pruudi tanu õli pisikene, siin kesk pia lage õlivad; pisike maa õli ka, `vierand `ektari Lüg; sie õli `piisikene `nelja`nurkeline lapp Jõh; üks pisikeine maja oli Jäm; pisigesed `erned kut kirbud sihes Khk; igal perel oli oma pisigene sepapaja Mus; oage oli suurem kut kauss, kauss ikka pisike Jaa; riie oo pisikeseks jäεn Muh; mes pisigeised on, nee `üita jullad Emm; pisigeine ümargune nööpnöölas Käi; pisiksed nõgesed Rid; üks pisike saana ursik Mär; uied kingad olid - - `kangest pisiksed, et ei võind köiä Vig; Piäme pissikse `ankru kua `sisse `aama Khn; maa oli kole piisike Aud; loot́sik `oĺli pissike Pär; riie pisikses jäänd Tor; Ni̬i̬d pisiksed kirjad, neid `oskas igaüks kududa Hää; meil väga pisike jõgi Juu; kui see vekekene lamp tuli, pisike nagu sitika silm Kos; pisikesed lehed, pisikesed madalad `põesad (hanepajust) HJn; suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel JõeK; ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiema JJn; ulga inimesi [on], kis pisikese paeaga keedab Pee; kivi süda - - see on nisuke pisike kärnikline kivi Sim; õege pisiksed raasuksed Pal; `Reasvere kuusikus on määd ja orud, nii pisikesed suured kui nad on Lai; põle vägev [vili], viletsakene ja pisikene Plt
2. arvult, hulgalt vähene; jõult, mõjult nõrk, vähese tugevusega `saima ka ikke oma pisikesed koppikad [kartulite eest] VNg; tämäl jo `ninda pisikene pere, egä tämäl `leibä pali tarvis õle; minu nägemine on `ninda pisikene, et ei näe enamb `ühta Lüg; siis ma kuuli, pisike kabin oli selja taga Kaa; `topjal on pisike ais juures; See on just `meite ilm, pisike tuul ja paras soe Pöi; naa pisikse äälega Mär; ega siis pesu soand pisikese `viega `pesta Kad
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|