[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
haldjas `aĺdjas (-l-) Jõe Hlj Vai Khk Krj Rei Rid Kul Kos JõeK Koe VMr Kad KJn, `aldij|as R Ans Vll Hi(h- Phl), alij|as Mär HaLä Kos Ann Tür Pai Plt(aĺli-), `aĺgj|as HJn Jür JõeK Amb JMd Kod VMr Rak VJg Sim, g -a; `aĺjas (-l-) g `aĺja (-l-) Mar Ris Juu Amb Koe Kad Lai; aĺjas (-l-) Jäm Pöi Vig HaLo Hag Iis Trm Plt, aĺjass Pal Äks, g `alja; aĺlas Pha Kei, g `aĺla Lai; aĺgas g `aĺka HJn; pl -`aljad (-ĺ-) Jäm Pha Vll Jaa Pöi Muh kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim kolm `aldijast tuld [laeva] `pääle ja - - `aldijad akkand `riidlema, akkand ühttoist `välja ajama `laevast Jõe; kive `juures oli `aldijas, sie vei `lapsi vahest - - ku niisugune lai kivi oli‿s `kardeti VNg; `aldijas on `jusku kodokävijäs - - `surne `näidäb kodo, ̀jusku `aldijas käib tagurperi (tuleb koju tagasi) Lüg; `aldijas on `metsa vaim Vai; näh `metsas ja meres `öötasse ikka `aldjad ja näkid olad Khk; suurde `metsade sees olnd suurt `aljad uiland eloste ja laulnd Mar; `aĺdjaid oli `paĺlu, `metsas oli, vees oli koa; `aĺdjas udu seest tuli, metsa vahel ennast vahest ilmutas Kul; aljas o `öössine `nõiduslik asi, `niuksed `köimesed ja `köijad pidid olema Vig; ta oli aljastega kokku `trähvan Ris; `metsas olijas uilata `vastu Rap; kui `aĺgja `jäĺgede `peale `metsas astud, siis eksid ära JMd; Ebavere mää pial elada ka `aĺdjas; kui `aĺdjaga `võitled, piab seĺla kuu `puole `oidma, ei siis saa `aĺdjas kedagi tiha VMr; aĺjas lupistas poisi ää Trm Vrd aldijaine
djekan djekan g -a vanem vaimulik katoliku kirikus – Lut
eit1 eit g eide S, eide, eede, eed́e L K I, `eide R, eidi Rei Phl, eidu Pha; `eite Muh eL, g `eite VNg Vai (hrl neutraalne)
1. vanem (abielu)naine; pereema üks `tühjäjudu eit Kuu; sii külas pole paĺju `söuksid vanu `eitesid kut ma sii ole Khk; `eite, kas oled omigust söön; palju `eita `olli koos Muh; mede eededel sii oli, olid kiudud kördid Tõs; kas Lauri eit ei tian `rääkida, eit ju koa siit inime Aud; tütar teeb [naise] ikke kohe eedeks poeg ei tee, on ikke [edasi] noorik ehk naene ehk; eestvidaja eit (saajanaine) käis [laulatusel] ees, pani põlle ette ka müt́si pähä, tegi `õhta aset ja viis pruudi-`peimed magama Juu; eedel ilp ies, talukas taga JJn; [külas] meie vanaema `üiti ka eit. pahapoolist [selles] midagi ei old JJn; [vanad inimesed] kõik olid eided ja taadid; eit ja tuat́ olid ikka ausõnad VMr; on üks eit, vana tüd́rik Kod Vrd eita
2. naine, abikaasa – R S Saa Ha Ksi minu eit oli kaheksa`kümmend kaheksa `aastad vana kui suri Hlj; kes ikka naine see ikka eit. `eetasse vahel noore kohe ka, mo eit Jäm; seda es küsi `keegi, kus miu naine on, ikki kus miu eit on Saa; minu esimesel eidel oli kaelakee õbedst HJn; nagu mees võtab naised, `ütleb: minu eit Ksi
3. ema ema-isa läksid `kirku, möni `itleb eit ning taet Jäm; teesed `üitsid [ema] emmeks jälle ja pisike eit [kui peres oli ka vanaema] Muh; lapsed `üitsid `enni eit ja taet - - aga nüid oo isäd ja emäd Mar; `eite ja `taati tulevad `seltsis PJg; mo eede eit (naise ema) `reäkis Juu; meie eided toadid (vanemad) kõik kottu ää; `kirju eit (võõrasema) Jür; kui eit (peremehe ema) `maetud old, siis matukse `õhta kohe eit tuld kodu JMd; esimise juama `sisse pańdi [lehmale pärast poegmisit] alati neid linnakse `jalgu. seda `üüti siis eide apu. eks sie õld siis ema `juamine, eide app Kad
4. vanaema eit ja äi; eit ~ ämm Kuu; isaema oli eit ja emaema oli eit, `eided ikke molemad. ja minu ema oli minu `lastele viel eit VNg; meil suuremad lapsed üiavad ikke vanaemä, aga se `piske üiab eit Mar; minu vanaema või eit KuuK
eksitaja 1. tgn < eksitama
2. teelt kõrvale eksitav vaim `eksitaja akkas `määgima `õtsegu `lamba `talleke Lüg; essütäjä um üts vaim kes tä mõtsah `õigõlt ti̬i̬lt kõrvalõ vii, et inäp kotust ei tunnõʔ Vas; kua latsõʔ ummaʔ kuolnuʔ `ristmäldä, nuuʔ ummaʔ essütäjäʔ. `ikväʔ mõtsa siäh; essütäjä saa inemisele manoʔ ni vii ni vii, är vii umast kodost `ussõ Lut
emm1 emm g emme Lüg/g `e-/ Sa Muh Emm Mar Kse Vän Kos VJg Kod Lai KJn Krk
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm – Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm – Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
esi|mees
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumisel – Krj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumisel – Krj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh
hiis iis g iie spor eP(h- Phl; iiś Lai), `iie spor R(g `iisi Lüg; n `iisi Vai; hiis g hii˛e Kuu); n, g iie Vän Ris Kod; g hiie Har Räp; pl iie Krk Hel
1. hiis, pühaks peetud salu, puu, kivi jne (sag kohanimedes); (suur) mets `iie `metsä. `nuored pedäjä puud Vai; obuse mäńg oo, [lauldakse] irnu irnu iie `alli, karju karju kalevi `lauki Muh; pöha lepp oln sii - - sii oln `enne vana hiis Phl; iied `olle oln `enne, `ohvri˛iied Tõs; männiku ääres on lohk, se on vana iie Vän; iis on jälle `väike metsasalk, sehuke pikk kasumets Tor; iis on nuor istutatud mets JõeK; iied olivad niisukesed mäńnid, kus mälestusi oli Amb; `õite ia rukis nagu iis VJg; puuk tullud iitess tulesaba taga Kod; ilus mets nagu iiś Lai; isa `rääkis vanasti et, vanad iied old sial Pil; Õniste suured iie puud - - `öeldi iied SJn; iie olli pühä kotuse kun ohverdide; tüdruku lännu läbi mõtsa tõisele `pu̬u̬le [tallu], esi laulen: ei meid nännu iide neiu, ei meid kuulu iide koera Krk; [ikoonid ja kirikulipud toodi] jõe`vi̬i̬rde, pähnäpuie ala. sääl om üt́s paganausu hiie asõ Räp Vrd iid Vt hiie|hiis
2. endisaegne jumalus, vaim – Juu Kod Ksi Hel `iiedele `viidi `toitu `jõulu`lauba `õhta. kis `iidesi kõege param `toitis, sel oli se kõege param õńn. uue`oasta `õhta `viidi koa - - `terve vald `toitis, aogod olid moa sees, kus `neile `toitu `pańdi Juu; iied oo vana aja jumalad. tegid saviss kuju ja panid iie nimess; iiede kerik õli Iitemäel Kod
1. hiis, pühaks peetud salu, puu, kivi jne (sag kohanimedes); (suur) mets `iie `metsä. `nuored pedäjä puud Vai; obuse mäńg oo, [lauldakse] irnu irnu iie `alli, karju karju kalevi `lauki Muh; pöha lepp oln sii - - sii oln `enne vana hiis Phl; iied `olle oln `enne, `ohvri˛iied Tõs; männiku ääres on lohk, se on vana iie Vän; iis on jälle `väike metsasalk, sehuke pikk kasumets Tor; iis on nuor istutatud mets JõeK; iied olivad niisukesed mäńnid, kus mälestusi oli Amb; `õite ia rukis nagu iis VJg; puuk tullud iitess tulesaba taga Kod; ilus mets nagu iiś Lai; isa `rääkis vanasti et, vanad iied old sial Pil; Õniste suured iie puud - - `öeldi iied SJn; iie olli pühä kotuse kun ohverdide; tüdruku lännu läbi mõtsa tõisele `pu̬u̬le [tallu], esi laulen: ei meid nännu iide neiu, ei meid kuulu iide koera Krk; [ikoonid ja kirikulipud toodi] jõe`vi̬i̬rde, pähnäpuie ala. sääl om üt́s paganausu hiie asõ Räp Vrd iid Vt hiie|hiis
2. endisaegne jumalus, vaim – Juu Kod Ksi Hel `iiedele `viidi `toitu `jõulu`lauba `õhta. kis `iidesi kõege param `toitis, sel oli se kõege param õńn. uue`oasta `õhta `viidi koa - - `terve vald `toitis, aogod olid moa sees, kus `neile `toitu `pańdi Juu; iied oo vana aja jumalad. tegid saviss kuju ja panid iie nimess; iiede kerik õli Iitemäel Kod
hing ing g `iŋŋe, `inge R(h- Kuu), inge hv Hi, L K I, iŋŋe S(h- Phl) JõeK KuuK VJg; ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (h)ińg, (h)ing g (h)ińge, -ng- V; eng g `eŋŋe, `enge hv Kuu, RId(n -i VNg Vai, -e Vai), enge ?Rei spor L(-ńg- Mih Khn); eńg g eńge, enge M(eng) Krl, eńge T(g eńgu, -ng- Puh) Lei(j-; eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg; pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai; pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja; töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk; maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh; orika põied `aetasse `inge täis Vig; meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud; ing lööb pudeli puńni ää Tor; tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal; vaat ei peä `inge; Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn; Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn; nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls; piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk; õlu peäb eńge all `saisma Puh || fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg; ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk; `lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi; `issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud; ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki; kas ta ingegä (söömata) eläb Kod; paha ing käib suust `väĺlä KJn; kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk; kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man; ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran
2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu; `eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse; vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg; Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm; paneb iŋŋest `kinni Vll; ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; `Jooksis nenda kut ing `andis Rei; joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar; ing karjub sees [astmahaigel] Kul; eng oo `rindus `kinni Tõs; Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn; mool matab inge `piale Pär; inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris; painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr; siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod; ińg jäi `kurku `kinni Ksi; lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai; ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn; taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk; tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran; engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh; juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas; ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se; hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg; `pouslahis obu vä˛ab `inge Khk; Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi; kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi; ing on `kinni, kisub `inge PJg; keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks; viab `ińge nigu `paela läbi Ksi; taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har; hinge tõmbama 1. (raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg; iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans; `tõmbab `inge, kui ing oo `kinni; `inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar; `aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu; mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2. (pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu; obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg; ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk; kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar; lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos; es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh; Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv
Vrd hõng
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg; Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku; Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh; mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk; Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj; oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga; Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm; Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei; võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle; joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar; `uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se; ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg; kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm; räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε; virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk; paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh; Ma pesi üheingega lounani pesu Han; seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn; ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad; ühe ingega `tehtud KJn; ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal; Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu; tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg; ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh; siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai; niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm; see suits vötab iŋŋe εε; pool `inges kala paadist `vöötud Khk; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus; on‿se `inges alles Pöi; surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes; visa kassi `persest ing menema; nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid; kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh; valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl; `inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid; tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar; ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki; nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär; Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada; `Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; Angõrjas nda vjõsada engegä Khn; `inges anid; inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg; Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab; Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb; pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää; kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris; maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap; `võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis; kisendä kas ing ihoss jäägu; kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod; jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls; sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde; mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole; pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä; mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk; see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel; mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo; visa minekiga hińg seehn Rõu; ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se || elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk; `Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge; lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk; ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg; mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad; puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls; kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn; är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk; hingega 1. eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad; neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm; nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh; ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris; engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2. (raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg; vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3. kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega; Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää; engel 1. elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2. (retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk; poole hingega 1. poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk; `Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj; pole hiŋŋega vana loom Phl; poole ingega jähi veel Mar; mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2. vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn; sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar; saeme soja engega `kalda Tõs; sooja ingega `piases viel kääst ää Kos
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh; Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk; Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj; Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad; Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi; ing ja ihu väriseb sehes Muh; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem; nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl; venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa; eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih; inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi; kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod; ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk; raha rikkus, eńge ukkus Puh; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv; eläjäl om toss, inemisel hińg; Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ; poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu; ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se; ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei; kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä; hüä hing lätt `taivalõ; luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut; hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk; inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal; jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale; `ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo; seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv; `hińgi mälehtedäss; kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ; jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi; nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk; eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran; hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se; hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (`viina) `hiŋŋe sise Kuu; `Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh; ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk; Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus; Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar; muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs; Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls; lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta; miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk; `aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran; Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp; hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu; Noored söid vanadel inge seest εε Emm; sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa; tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar; küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää; mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod; obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu; tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk; torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud; ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr; Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm; Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn; tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu; puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg; muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk; Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR; taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk; Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei; se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu; mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod; kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls; vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh; nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har; Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas; Ei olõ muud ku titt ja hing Räp; täl mudgu paĺass hińg; hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu; veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg; sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg; nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas; `umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk; kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh; Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han; ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi; mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän; Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää; kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa; ing `niiti pidi sies; ing paelaga `kaelas Kad; ing ripub niidi õtsas Iis; kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk; eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb; mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo; Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu; hińg nööräga kaalah Plv; hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg; Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi; lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg; tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad; `tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod; eits `enge Hls; tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha; `hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se; hinge vaakuma 1. pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar; Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han; si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod; ammu joba vaagup `enge Krk; vana pernańe `vaakse `eńge San; 2. u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han; hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg; enge juba `väĺla `viskanu Hää; üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod; kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg; Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet; Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg; `juokseb `ninda et eng `ambas Jõh; `Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk; karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar; Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas; Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää; kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai; et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; Joose naa‿t ing armas sees Lih; Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh; `ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk; neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu; pimme udsu, sõss enge tulev `taevast; enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või; ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk; keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh; eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam; pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei; hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut || hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki: enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä; `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki: lääme nüüd enges; enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki: käkki, karaskid ja liha Pst
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli; iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu; küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai; mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk; `Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj; Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi; Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar; Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää; kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu; siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod; miul ei ole elävet `enge kodun; üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk; ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel; turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo; ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har; ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi; kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se; meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg; ära kadund (patune) ing Jäm; üks ära valitsedud ing Emm; ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt; patanõ ińg Krl; nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har; riš́tit (j)eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg; kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai; `veisid viis `inge `lautas Khk; `kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm; vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh; meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kolmteist `ingsid kano Mar; kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var; No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs; metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud; kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn; vallan eläb kolmtuhat `ińge; pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod; viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil; engede mass pannass engede `pääle Hls; meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel; egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo; inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har; suuŕ kruńt nelä hinge maa Se; nääd́e hinge pääle (nimele) Kra || fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh; Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm; Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei; mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir; Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu; Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää; jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim; õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis; ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm; ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod; ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om; ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli; miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk; miä es tiiä eńgestki Nõo; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu; ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har; Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu; mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas; sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ; kost saʔ mu hinge `sisse tiiät; sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist; proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj; ing täis sappi Lüg; siis olid mehed `inge täis teise `pεεle; tegi mo iŋŋe nii täis Khk; Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm; aga mo ing `kerkis sees Mar; aga mo ing oo täis ta `peale Mär; Vaname ing karand täis Kei; mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal; eńg saa ~ lää täis Trv; eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu; timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas; hinge all 1. enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg; eńge all mul ei ole saladust Ran; 2. varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas; ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se; hinge peal(e) ~ pealt 1. enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR; see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada; komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk; tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar; sel on inge peal pakil kedagi Jür; kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk; mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo; `jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2. varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk; hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs; si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas; hinge taga ~ taha ~ tagant 1. enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää; see asi kipitäs `piäle inge taga Juu; no pajata `välja mis sul inge taga on Kad; ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2. varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi; `Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu; killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; viimane `kopkas inge taga Kos; nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim; tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv; eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har; Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp
11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj; `valju `eŋŋega obone Lüg; Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus; ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud; Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää; si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk; väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu; siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran; taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas; hingele (südamelt) om hüä ineminõ; pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se; elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg; tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk; `Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tämä tast iho ingegä mennä; mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod; tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai; ta on ihul-ingel sääl `juures KJn; ihuld engeld püünäb tüdrukut; ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv; ta püünäp nindagu ihust ja engest; sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk; püis kogu eńgest, aga es jõvva; me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran; temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo; ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn; `tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har; timä `väega taht, umast ehost-hingest; kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass; tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega Se | timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka; pole söö `ingesid `liitis Khk; Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing; Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi; ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh; suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir; sa `tohtind `ingegi ütelda Vig; nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn; akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris; ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan; minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod; nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks; nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi; Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn; sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim; mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod; lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi
13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg; kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga; Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk; avi ing käib `mööda seĺg`roodo; torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl; kala ing, mis selgroo `külges on Rid
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu; kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg; No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans; Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi; kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad; oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod; kohe sa eńg lääd Trv; oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San; Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv; Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu; no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm; Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj; Ah sa katkend ing; Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla; Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi; oh sa `põrgu ing Tõs; kurat su iŋŋe `sisse JõeK; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; oh sa `saadlase eńg Ran; `ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo; oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv; kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se
15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu; mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg; pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai; pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja; töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk; maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh; orika põied `aetasse `inge täis Vig; meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud; ing lööb pudeli puńni ää Tor; tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal; vaat ei peä `inge; Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn; Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn; nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls; piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk; õlu peäb eńge all `saisma Puh || fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg; ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk; `lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi; `issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud; ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki; kas ta ingegä (söömata) eläb Kod; paha ing käib suust `väĺlä KJn; kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk; kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man; ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran
2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu; `eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse; vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg; Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm; paneb iŋŋest `kinni Vll; ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; `Jooksis nenda kut ing `andis Rei; joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar; ing karjub sees [astmahaigel] Kul; eng oo `rindus `kinni Tõs; Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn; mool matab inge `piale Pär; inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris; painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr; siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod; ińg jäi `kurku `kinni Ksi; lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai; ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn; taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk; tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran; engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh; juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas; ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se; hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg; `pouslahis obu vä˛ab `inge Khk; Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi; kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi; ing on `kinni, kisub `inge PJg; keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks; viab `ińge nigu `paela läbi Ksi; taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har; hinge tõmbama 1. (raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg; iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans; `tõmbab `inge, kui ing oo `kinni; `inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar; `aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu; mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2. (pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu; obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg; ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk; kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar; lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos; es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh; Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv
Vrd hõng
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg; Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku; Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh; mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk; Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj; oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga; Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm; Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei; võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle; joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar; `uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se; ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg; kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm; räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε; virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk; paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh; Ma pesi üheingega lounani pesu Han; seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn; ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad; ühe ingega `tehtud KJn; ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal; Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu; tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg; ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh; siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai; niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm; see suits vötab iŋŋe εε; pool `inges kala paadist `vöötud Khk; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus; on‿se `inges alles Pöi; surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes; visa kassi `persest ing menema; nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid; kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh; valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl; `inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid; tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar; ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki; nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär; Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada; `Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; Angõrjas nda vjõsada engegä Khn; `inges anid; inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg; Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab; Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb; pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää; kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris; maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap; `võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis; kisendä kas ing ihoss jäägu; kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod; jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls; sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde; mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole; pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä; mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk; see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel; mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo; visa minekiga hińg seehn Rõu; ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se || elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk; `Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge; lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk; ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg; mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad; puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls; kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn; är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk; hingega 1. eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad; neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm; nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh; ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris; engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2. (raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg; vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3. kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega; Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää; engel 1. elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2. (retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk; poole hingega 1. poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk; `Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj; pole hiŋŋega vana loom Phl; poole ingega jähi veel Mar; mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2. vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn; sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar; saeme soja engega `kalda Tõs; sooja ingega `piases viel kääst ää Kos
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh; Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk; Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj; Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad; Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi; ing ja ihu väriseb sehes Muh; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem; nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl; venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa; eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih; inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi; kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod; ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk; raha rikkus, eńge ukkus Puh; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv; eläjäl om toss, inemisel hińg; Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ; poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu; ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se; ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei; kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä; hüä hing lätt `taivalõ; luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut; hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk; inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal; jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale; `ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo; seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv; `hińgi mälehtedäss; kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ; jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi; nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk; eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran; hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se; hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (`viina) `hiŋŋe sise Kuu; `Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh; ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk; Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus; Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar; muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs; Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls; lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta; miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk; `aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran; Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp; hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu; Noored söid vanadel inge seest εε Emm; sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa; tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar; küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää; mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod; obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu; tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk; torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud; ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr; Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm; Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn; tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu; puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg; muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk; Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR; taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk; Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei; se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu; mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod; kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls; vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh; nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har; Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas; Ei olõ muud ku titt ja hing Räp; täl mudgu paĺass hińg; hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu; veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg; sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg; nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas; `umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk; kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh; Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han; ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi; mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän; Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää; kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa; ing `niiti pidi sies; ing paelaga `kaelas Kad; ing ripub niidi õtsas Iis; kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk; eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb; mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo; Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu; hińg nööräga kaalah Plv; hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg; Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi; lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg; tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad; `tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod; eits `enge Hls; tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha; `hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se; hinge vaakuma 1. pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar; Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han; si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod; ammu joba vaagup `enge Krk; vana pernańe `vaakse `eńge San; 2. u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han; hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg; enge juba `väĺla `viskanu Hää; üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod; kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg; Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet; Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg; `juokseb `ninda et eng `ambas Jõh; `Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk; karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar; Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas; Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää; kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai; et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; Joose naa‿t ing armas sees Lih; Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh; `ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk; neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu; pimme udsu, sõss enge tulev `taevast; enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või; ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk; keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh; eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam; pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei; hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut || hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki: enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä; `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki: lääme nüüd enges; enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki: käkki, karaskid ja liha Pst
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli; iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu; küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai; mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk; `Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj; Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi; Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar; Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää; kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu; siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod; miul ei ole elävet `enge kodun; üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk; ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel; turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo; ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har; ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi; kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se; meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg; ära kadund (patune) ing Jäm; üks ära valitsedud ing Emm; ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt; patanõ ińg Krl; nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har; riš́tit (j)eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg; kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai; `veisid viis `inge `lautas Khk; `kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm; vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh; meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kolmteist `ingsid kano Mar; kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var; No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs; metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud; kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn; vallan eläb kolmtuhat `ińge; pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod; viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil; engede mass pannass engede `pääle Hls; meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel; egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo; inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har; suuŕ kruńt nelä hinge maa Se; nääd́e hinge pääle (nimele) Kra || fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh; Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm; Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei; mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir; Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu; Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää; jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim; õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis; ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm; ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod; ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om; ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli; miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk; miä es tiiä eńgestki Nõo; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu; ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har; Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu; mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas; sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ; kost saʔ mu hinge `sisse tiiät; sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist; proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj; ing täis sappi Lüg; siis olid mehed `inge täis teise `pεεle; tegi mo iŋŋe nii täis Khk; Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm; aga mo ing `kerkis sees Mar; aga mo ing oo täis ta `peale Mär; Vaname ing karand täis Kei; mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal; eńg saa ~ lää täis Trv; eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu; timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas; hinge all 1. enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg; eńge all mul ei ole saladust Ran; 2. varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas; ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se; hinge peal(e) ~ pealt 1. enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR; see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada; komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk; tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar; sel on inge peal pakil kedagi Jür; kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk; mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo; `jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2. varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk; hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs; si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas; hinge taga ~ taha ~ tagant 1. enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää; see asi kipitäs `piäle inge taga Juu; no pajata `välja mis sul inge taga on Kad; ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2. varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi; `Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu; killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; viimane `kopkas inge taga Kos; nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim; tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv; eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har; Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp
11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj; `valju `eŋŋega obone Lüg; Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus; ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud; Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää; si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk; väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu; siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran; taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas; hingele (südamelt) om hüä ineminõ; pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se; elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg; tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk; `Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tämä tast iho ingegä mennä; mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod; tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai; ta on ihul-ingel sääl `juures KJn; ihuld engeld püünäb tüdrukut; ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv; ta püünäp nindagu ihust ja engest; sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk; püis kogu eńgest, aga es jõvva; me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran; temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo; ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn; `tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har; timä `väega taht, umast ehost-hingest; kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass; tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega Se | timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka; pole söö `ingesid `liitis Khk; Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing; Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi; ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh; suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir; sa `tohtind `ingegi ütelda Vig; nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn; akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris; ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan; minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod; nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks; nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi; Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn; sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim; mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod; lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi
13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg; kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga; Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk; avi ing käib `mööda seĺg`roodo; torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl; kala ing, mis selgroo `külges on Rid
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu; kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg; No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans; Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi; kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad; oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod; kohe sa eńg lääd Trv; oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San; Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv; Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu; no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm; Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj; Ah sa katkend ing; Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla; Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi; oh sa `põrgu ing Tõs; kurat su iŋŋe `sisse JõeK; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; oh sa `saadlase eńg Ran; `ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo; oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv; kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se
15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu; mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
itse3 itse Vas Se(it́se, id́se, id́sä) lstk ristiisa, -ema; (viisakusavaldusena) vanem sugulane või võõras inimene itse `üt́li latsõʔ riśti immä Vas; it́se (ristiisa) naańe; id́se tu om `ristäm. vai mõ̭ni `üt́less riśtäśsä ka id́sä; peĺaku‿iʔ, taa om itse; uma it́se (ristiema, -isa); vanõba inemisõ õks kutsu ui itsest, a lat́sil om õks pareb üĺdä itse ku uno vai lell; latsõ `ikva itse poolõ, `vaakva vana imä poolõ rhvl Se
jätk jätk g jätk|u (-o) eP; `jätk(u) g `jätk|u (-o) Hlj VNg Lüg Jõh IisR; `jätk|ö (-o) Vai; jäkk g jäku Vän KJn SJn Krk Lut
1. lisa; pikendus a. see, millega jätkatakse või pikendatakse; kulunu asemele pandav uus tükk `ennevanast `pieti ikke `jätkuga `sieligud VNg; `jätkuga sukkad. `onvad `sääred kõvad. tehässe `uuved lavad (labad) Lüg; Kala·nski jätk (elamu alumiste palkide jätkamisviis); Kalasaba jätk (palgiseotis) Jõh; `mastil on nied `jätköd ka viel – `stengid Vai; kasujätkud (patsidesse pandud valejuuksed) Käi; mine too `mulle köie `jätku Mär; sul ju nii lühike ümrik, pane kohe mitu `jätku alla Ris; `jätkasin ohelikule jätku `otsa Kad; nagu jutu jätkust ööldud Trm; Lamab kui rooma jätk Pal || fig prillid `eetasse silmale jätkuks olad Khk; Kui keegi teisele midagi kätte ulatab, siis oli teine talle jalajätkuks, ehk ka käe jätkuks Mär b. endisaegse naistesärgi takusest riidest alaosa piht oli linane ja altpoolt oli takune, se oli se jätkuga säŕk Tür; aan pihale vi̬i̬l jätku `alla, siis `ongi säŕk `vaĺmis Lai; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; särgi jätkul särgiväel juba ommogo vara võt́t särgi jätkul `einä ajada Kod; siis vata tuleb nii soe et kõńnite kõik särgi jätkul Lai Vrd jakus c. lisand, mis teeb toidu, joogi jne jagusamaks `kartulid on `leiväle `jätkost Lüg; ma pani `villadele omast kääst `jätku `juuregid veel; pahnast saab eina `jätku Khk; vesi pikkä piimä `jätku, aganas oo lebä `jätku; piimäle `pańdi ike vett jätkus `juure, kui eenamaale `mińdi Vig; aganad ikke leevä jätk, umalad õlle jätk Juu; tie `kuaki, siis sie on jälle leiva jätk VJg; vesi viina jätk ja vesi piima jätk Trm
2. a. liikumist võimaldav ühenduskoht, liiges sõrme `liikmede jätkod Kul; kaela końt `kat́ki, jätkust `lahti Lai || fig (kangekaelsest või tugeva tahtejõuga inimesest) ajab oma `õigust taga, ei `anna `jätkost järele; `enne ei `anna järele, `jätkost järele kui piab `saama `tehtod Lüg; Teeb tööd, kas jätkust lahti (väga palju, kõvasti) Ris; mõni inime on, ta järele ei anna, kas jätkust `lahti kohe Juu b. (sõrme, selgroo jne) lüli Kõmp on `peidla jätk, kõmbaga mõõdeti ka Hää c. (kõrrelise) sõlm; hv sõlmevahe vilja jätkud on `valmis kasund juba – akab pεεd tegema Khk; Roog (pilliroog) on `neukstest `jätkudest koos, `sõlmedega `kinni Han || fig (jutu sisukusest, tuumakusest) ei ole jutul jäkku egä sõnal `sõlme Krk
3. (piiratud) osa, jagu, hulk; järk sie köüs one `mitmest `jätkust kogu `pandu VNg; maja `õtsa tegin `jätko Lüg; siis ehitasid `senna [majale] `jätku `otsa Amb; köied on `mitme `jätkulised, mitu `jätku pannakse otsastikku JMd
4. piisavus, jagusus; tulu, kasu, edu ta teeb oma tööd ka, aga äi temal sest `jätku äi ole Emm; ju ses jätku pärast `pandi [aganaid leiva sisse] Muh; [kratt] tõi `viĺla, pani jätku piale Nis; jumal annab `talle tulu ja `jätku VJg
5. (tervitus, soov sööjale või töötegijale, vastus sellele soovile) Jätku ~ jätkaku jumal rooga (vastus) Jätk on hea ~ jätku tarvis Jõe; `jätku `villa `niitajalle; [pesupesijale öeldi] Jätku valgele Jõh; `jätku toidule Khk; Tere ja jätku Krj; mõni teeb `jälle `naĺla ja `ütleb: tere `jatko tööle Mar; leba `jätku Kse; jätk `leiba Mih; jumal pangu leival `jätku peal Ris; jätku leivale üld, jätku leiba spor, üld (sagedamini Eesti idaosas, ?vanem); jätku (leivale ~ leiba) andma jätku soovima, sööjaid tervitama tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis; mõni ulakas `ütleb: `kelle täkk sie läks teiba Lüg; kui sööma ajal `teisse `kohta minnasse, siis `antasse `jätku: `jätku levale Khk; Jätku leivale (vastus) Jätku taevast Phl; `jätko `antasse ikke leiväle, egä sa sia`viisi tuppa ei lähe Mar; `jätku jummal teie leivale Kos; Jätku teie leivale ~ hum Täkud teie reial (vastus) Jätku tarvis ~ hum Täkud tallis Jür; `jätku leivale (vastus) jumal `jätku Kad; `jätku jumal `leiba (vastus) `jätku tarvis ~ `jätku taeva isale Trm
Vrd jatk
1. lisa; pikendus a. see, millega jätkatakse või pikendatakse; kulunu asemele pandav uus tükk `ennevanast `pieti ikke `jätkuga `sieligud VNg; `jätkuga sukkad. `onvad `sääred kõvad. tehässe `uuved lavad (labad) Lüg; Kala·nski jätk (elamu alumiste palkide jätkamisviis); Kalasaba jätk (palgiseotis) Jõh; `mastil on nied `jätköd ka viel – `stengid Vai; kasujätkud (patsidesse pandud valejuuksed) Käi; mine too `mulle köie `jätku Mär; sul ju nii lühike ümrik, pane kohe mitu `jätku alla Ris; `jätkasin ohelikule jätku `otsa Kad; nagu jutu jätkust ööldud Trm; Lamab kui rooma jätk Pal || fig prillid `eetasse silmale jätkuks olad Khk; Kui keegi teisele midagi kätte ulatab, siis oli teine talle jalajätkuks, ehk ka käe jätkuks Mär b. endisaegse naistesärgi takusest riidest alaosa piht oli linane ja altpoolt oli takune, se oli se jätkuga säŕk Tür; aan pihale vi̬i̬l jätku `alla, siis `ongi säŕk `vaĺmis Lai; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; särgi jätkul särgiväel juba ommogo vara võt́t särgi jätkul `einä ajada Kod; siis vata tuleb nii soe et kõńnite kõik särgi jätkul Lai Vrd jakus c. lisand, mis teeb toidu, joogi jne jagusamaks `kartulid on `leiväle `jätkost Lüg; ma pani `villadele omast kääst `jätku `juuregid veel; pahnast saab eina `jätku Khk; vesi pikkä piimä `jätku, aganas oo lebä `jätku; piimäle `pańdi ike vett jätkus `juure, kui eenamaale `mińdi Vig; aganad ikke leevä jätk, umalad õlle jätk Juu; tie `kuaki, siis sie on jälle leiva jätk VJg; vesi viina jätk ja vesi piima jätk Trm
2. a. liikumist võimaldav ühenduskoht, liiges sõrme `liikmede jätkod Kul; kaela końt `kat́ki, jätkust `lahti Lai || fig (kangekaelsest või tugeva tahtejõuga inimesest) ajab oma `õigust taga, ei `anna `jätkost järele; `enne ei `anna järele, `jätkost järele kui piab `saama `tehtod Lüg; Teeb tööd, kas jätkust lahti (väga palju, kõvasti) Ris; mõni inime on, ta järele ei anna, kas jätkust `lahti kohe Juu b. (sõrme, selgroo jne) lüli Kõmp on `peidla jätk, kõmbaga mõõdeti ka Hää c. (kõrrelise) sõlm; hv sõlmevahe vilja jätkud on `valmis kasund juba – akab pεεd tegema Khk; Roog (pilliroog) on `neukstest `jätkudest koos, `sõlmedega `kinni Han || fig (jutu sisukusest, tuumakusest) ei ole jutul jäkku egä sõnal `sõlme Krk
3. (piiratud) osa, jagu, hulk; järk sie köüs one `mitmest `jätkust kogu `pandu VNg; maja `õtsa tegin `jätko Lüg; siis ehitasid `senna [majale] `jätku `otsa Amb; köied on `mitme `jätkulised, mitu `jätku pannakse otsastikku JMd
4. piisavus, jagusus; tulu, kasu, edu ta teeb oma tööd ka, aga äi temal sest `jätku äi ole Emm; ju ses jätku pärast `pandi [aganaid leiva sisse] Muh; [kratt] tõi `viĺla, pani jätku piale Nis; jumal annab `talle tulu ja `jätku VJg
5. (tervitus, soov sööjale või töötegijale, vastus sellele soovile) Jätku ~ jätkaku jumal rooga (vastus) Jätk on hea ~ jätku tarvis Jõe; `jätku `villa `niitajalle; [pesupesijale öeldi] Jätku valgele Jõh; `jätku toidule Khk; Tere ja jätku Krj; mõni teeb `jälle `naĺla ja `ütleb: tere `jatko tööle Mar; leba `jätku Kse; jätk `leiba Mih; jumal pangu leival `jätku peal Ris; jätku leivale üld, jätku leiba spor, üld (sagedamini Eesti idaosas, ?vanem); jätku (leivale ~ leiba) andma jätku soovima, sööjaid tervitama tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis; mõni ulakas `ütleb: `kelle täkk sie läks teiba Lüg; kui sööma ajal `teisse `kohta minnasse, siis `antasse `jätku: `jätku levale Khk; Jätku leivale (vastus) Jätku taevast Phl; `jätko `antasse ikke leiväle, egä sa sia`viisi tuppa ei lähe Mar; `jätku jummal teie leivale Kos; Jätku teie leivale ~ hum Täkud teie reial (vastus) Jätku tarvis ~ hum Täkud tallis Jür; `jätku leivale (vastus) jumal `jätku Kad; `jätku jumal `leiba (vastus) `jätku tarvis ~ `jätku taeva isale Trm
Vrd jatk
kaitse|vaim kaitsev vaim inimesel oo ka oma `kaitsevaim Khk; nevä `ütlive, et miut olevet kaidse vaim är `ki̬i̬len, et mia es tohi minnä Hls
kapuk|jalg
1. hobune, kel jalgade alumised otsad valged kapukjalg obune, kui pealt puolt kabjatukka natuke `valge on VJg; tämäl one kapuk`jalgegä obesed Kod; on kapuk`jalga obesid KJn
2. hobune, kel suured kabjatutid, alt karvased jalad `ardeni obused `onvad kabukajalad VNg
3. vaim – Plt
Vrd kapet|jalg, kapp|jalg, kapus|jalg, kaput|jalg
1. hobune, kel jalgade alumised otsad valged kapukjalg obune, kui pealt puolt kabjatukka natuke `valge on VJg; tämäl one kapuk`jalgegä obesed Kod; on kapuk`jalga obesid KJn
2. hobune, kel suured kabjatutid, alt karvased jalad `ardeni obused `onvad kabukajalad VNg
3. vaim – Plt
Vrd kapet|jalg, kapp|jalg, kapus|jalg, kaput|jalg
kosja|moor `kosjamuor kosjakaupa sobitav vanem naisterahvas – Kuu
krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań(t)si Jäm Ans spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp || pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma - - `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osaa. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn
5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp || pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma - - `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osaa. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn
5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants
krantsikene1 dem < krants1
1. pärg, vanik pane `aualle üks `krantsikene VNg; lille krańtsike Hää; vaja `viia kua veke krańsike lapse aua `peale VJg
2. rinnaesine, manisk randsike olli nagu käterät́t, iluse, peenikse `rõõvast, pääauk tetti nagu `ammel, pooleratastega. kui jämme amme olli, siss `panti randsike vi̬i̬l `pääle, `sõlgug `kinni Hls
3. kirve kida Kransikõnõ minka raunakla kistas Lut
1. pärg, vanik pane `aualle üks `krantsikene VNg; lille krańtsike Hää; vaja `viia kua veke krańsike lapse aua `peale VJg
2. rinnaesine, manisk randsike olli nagu käterät́t, iluse, peenikse `rõõvast, pääauk tetti nagu `ammel, pooleratastega. kui jämme amme olli, siss `panti randsike vi̬i̬l `pääle, `sõlgug `kinni Hls
3. kirve kida Kransikõnõ minka raunakla kistas Lut
kroon1 kroon Hi spor L, Hag Trm, krooń Jäm Mär Juu Kos Ann Äks Lai Plt Vil, kru̬u̬n spor T, kru̬u̬ń Hää Hel TLä San V, kroen Jäm Khk Mar, g krooni; kruon g -i R(-ua- Jõh, n `kruoni Vai); kruoń KPõ Iis, kru̬u̬n Lei, g kruoni; kru̬u̬ń Kod, kruań IisK, g kruani; roon Khk Vll Pöi Muh Vig PJg, rooń LäLõ Tor, roen Khk Muh, ru̬u̬ń Saa KJn M, g rooni
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran
kummitus kummitus JõeK ViK, `kummitus Hlj RId, g -e; `kummidu|s Vai, g -kse Kuu VNg
1. (surnu) vaim; kummitav olend [mees] `kartand `aeva noh kui sai neid kaap`jalgu ja `kummiduksi `räägitüd Kuu; `kuulime `kummitust; ei tia `kelle `kummitus vai `mardajus sie oli Hlj; `räägiti kodo kävijäid ning `kummitusi õld Lüg; Sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas Jõh; tuli teine aupinu tagant `välja nagu kummitus, ise ägises ja pugises Kad; kummitus, nõnna kui näha on, aga kaub `jälle Rak || sõim Oled `jusku `kummidus kohe, ei `tiie `milla ka `sääliseks saad; Oled kohe `jusku `kummidus `toiste `korvass Kuu || mida `kummitus sie siel `seisab (tundmatust inimesest) Hlj; `vaata nagu kummitust (edevalt riides inimesest) JõeK
2. kollitaja, hirmutaja Mes sa `kummidus tied oma viguri ja `irmudad `lapsi Kuu || vahel `tievad kummituisi (kollitavad) VJg; `Nuored mihed o kohe `jusku `kummiduksed (häbematud), ei ne valada vanainimise `puolegi Kuu
1. (surnu) vaim; kummitav olend [mees] `kartand `aeva noh kui sai neid kaap`jalgu ja `kummiduksi `räägitüd Kuu; `kuulime `kummitust; ei tia `kelle `kummitus vai `mardajus sie oli Hlj; `räägiti kodo kävijäid ning `kummitusi õld Lüg; Sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas Jõh; tuli teine aupinu tagant `välja nagu kummitus, ise ägises ja pugises Kad; kummitus, nõnna kui näha on, aga kaub `jälle Rak || sõim Oled `jusku `kummidus kohe, ei `tiie `milla ka `sääliseks saad; Oled kohe `jusku `kummidus `toiste `korvass Kuu || mida `kummitus sie siel `seisab (tundmatust inimesest) Hlj; `vaata nagu kummitust (edevalt riides inimesest) JõeK
2. kollitaja, hirmutaja Mes sa `kummidus tied oma viguri ja `irmudad `lapsi Kuu || vahel `tievad kummituisi (kollitavad) VJg; `Nuored mihed o kohe `jusku `kummiduksed (häbematud), ei ne valada vanainimise `puolegi Kuu
kurat kura|t g -di (-ti) üld [-t́ M V(kuŕat Lut Kra)]; kurät Khn, korat Rei Phl Kod TLä, koŕät Se, kuirat Khk; rõhutatult: kurrat, -t́, korrat
1. a. kuri vaim, saatan, sarvik ei ole jumalad, ei ole kuradid Jõe; Egä kurat `sendä `nindä `irmus ole kui tädä kujudeda; `Anna kuradille sorm, odab kogu kää Kuu; Kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob Lüg; ma vii koŋŋiga kuradile `marju, jo ta siis `moole oukuha annaks Jäm; `laiskus on kuradi peapadi Vll; Kes oma iŋŋe kuratile oli äe müünd, see `polla `öiged `surma soand surra; Kurat kulutade ennem seitse `poari jala`varjusi ää, kut kaks inimest `poari lähvad Pöi; kurat `õerude ome ahelad, et soaks `laia `ilma `tulla Muh; vana kurat ise `seitsme sarvega Emm; äi ole mina kuradid mette näind Käi; kuradisi `olle seitse leegoni Mar; metu vakka sa kebade kuratisi maha külisid, et sa nii paelu üiad tetta Kse; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast); Kurat kitsi seĺlas (sobimatust asjast) Hää; kus `kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; kurat oli ta (moonamehe) ära kohe mielitand, inge ära mielitand JJn; puu kurat ja raud `ambad = vokilüht VMr; tõene inimene on su kurat, ei lase elädä ja preśsib `piäle Kod; mes sa nimetad sest kuradist, kutsud `endale `juure Pal; si̬i̬ om küll kuradi ori, kurat́ kurt tal ilmast `ilma suhun Krk; korat olna nii sama tark ku `jummal - - ta ti̬i̬s kõ̭ik mes jummalegi, aga korat ti̬i̬p `kurja Ran; kõ̭ik serätse looma, mes inimese `kiusaja om, ni̬i̬ olna kõ̭ik vana kurati `lu̬u̬du Puh; nigu korat püvväb inimesel `eńge kõ̭ge moodu pääl, nii nemä ka `kiusava; korat kolme jalaline, raud`amba suun, to‿m voḱk Nõo; kes ei usuva jumalat, nu̬u̬ om muidugi kuradi latse; tu om vaśt tu kuradide esä, tu `saadan; vanast iks nättu kuradit, `kõńnu `küllä pitti, and takan ja sarve pään; vana kõhn kurat ja paks kurat ja jäḿme kurat ja kõegi päedi tedä kutsutass, toda `vanna kuradit Kam; mi ei olõ˽`põrgun käünü, ei˽tiiä˽kas om noid kuratit paĺlu vai veidüʔ Urv; kuradi ommaʔ kõ̭ik esädseʔ Har; kurat́i jalapoiśs (nõid); kurat́it täüś (õelast inimesest); võhl olõ‿i jumalagaʔ, om kuradigaʔ Se; kurat́ elass ińemidse š́üämnen, mädä `mielega õigutass Lei || (võrdlustes) sen `lastiga migä meil tuli jo `karta `kaiki `mundrimihi `jüskü kurat kugu`laulu Kuu; Just kut pisike noor kurat üppab teise silma kohas Pöi; mustad kui kuradid Lai; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun, `ta‿lli mõrru kui kurat Nõo || fig Kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda) IisR; Kuradi piiblid lugema (kaarte mängima) Jäm; kuradile luhta, untsu Keik see värk läheb kuradile Kaa; keda kuraditki mitte kedagi mehed ikki uhkustasid, ma‿i karda keda kuradidki Saa; kurat (seda) teab (välj ebamäärasust, kahtlust) kurat seda teab kui vana see [küla] oo Muh; kurat näid tiäb Kod; kurat timmä tiid Räp b. pisuhänd vana saana viht, pahema käe sõrmest verd ja pudel `viina ja kurat käe, viab suule `vilja naa et küll Tõs; olli tennu kuradit, kolm neĺläbä `õhtut saanu tetä Krk
2. kirumis- ja vandesõna a. vandumisvormelite osa tuhat kurat ja must kurat ja sinine kurat. kis väga õel on, `ütleb kohe, oh sa tuline must kurat Jõe; kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud; sina, kuradi perald, taad malaka `saada Lüg; Kui [mehe] kätte `saavad, siis on küll kurat `lahti (asjad hullusti) IisR; Mis kurati pärast ma sind pia lihutama Krj; Ise `vandus ikka kiri kurat, kiri kurat; No tuhat tuline kurat, kus see [kirves] siis on Pöi; olin ikke tublisti `vintis koa, kurat Mär; kurat ma pane su `ambad na `kurku et Kse; kurat kus sa läksid Tor; oh sa tuline kurrat, kas sedä vaea tehja `oĺli sul Saa; kurat `võtku ned ärjad Ris; sa tuline kurat, ma `sulle `näitan Juu; sa kuradi kurat VJg; kuradi `pihta, kurat `võtku Iis; oh sa tuline kurat Kod; kurradi `saadan Krk; no medä korat ma noist `riistust puruss pessä Puh; vai temä tulep korat meie `aia `taade `sõkma; korat sa‿i tohi miu puid ärä `kanda Nõo; kurrat́, mis sa alasi hannan käüt; no˽kurat́, mis sa mu˽käest tahat; kurat́ `võtku sinnu; kuradi perält, ma ei saa kaʔ arru, kis neid `põrsa`jalgu `kat́ski pess Har; Saʔ igäväne mädädnüʔ kurat Vas || (vandumissõna kurat lausumisest) teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Laob kuradisi välja Kaa; tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; [nööri] iga sõlme `sisse loed viiskümmend kuradit - - siis tuleb krät́t Rid; kui `kurjus oĺli südames, siss kuradid `muuku lennasid Saa; mõnel kurat ees ja taga Mih; nüid on `niiske `vaĺtsus, et ei tõhi jumalad `üeldä egä kuradid nimetätä Kod; küll `vandus kuradisi KJn; muidu sõna `järgi ei kõnele kui kurat́ ehen ei käü; kuradige minnäs magame, kuradige tõustas üless Hls; eideke mõnikord ütleb ka kuradiid Rõu b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi (hv millegi) kohta täh saatan, põrguline kie neid kuratisi (rakvere raibet) `jouab `kisku; tuli neid parunid `vasta - - aga tämä `ühta ei teretand, `ütles, et mida kuratisi vel teretan VNg; `anna kuradittele Lüg; Ma pani pütiga vett kajule päikse käde `sooja, va konna kurat läind `sisse; `Teite kuratite eest ep vei `kerkus ka änam `keia Pöi; ega me `teitid kuratimi oma `juure lase Muh; mes nendel kuradidel `tarbis oo Mar; kes kurät jõuab nied ää `kjõsku, nied ljõnad Khn; `vuata kuradisi, mis nad ää teind Koe; sie luom on jo nigu `püśti kurat VMr; tige naine kohe `püśte kurat VJg; kes kurat one selle nime minu lapsele `pannud; tõiss `niiskess kuradid ei õle mua `piäle luadud Kod; tema (koer), kurat, `kargab kohe `jalga `kińni Plt; `kärpse kuradid on tulnd tuppa; ma sind tulist kuradid tahan reegutada SJn; `lamma kuradiga on äda, vaist (vahest) oĺlid eenamaass Vil; ka seast koradit siiä vaja oli Trv; temä nännü saksa kuradi ärä; tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil Krk; latse koradi om nüid magama jäänuva; susi üteldi alb lu̬u̬m oleva, aga mina tedä koradit nännu ei ole; nüid ole vana, aga koerastüki koradi ei jää ärä Ran; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada; `olli tu̬u̬ emä ka vana korat, nii `kange rahaimuline Nõo; oi ta kurat `purri `minnu väegä valuste Kam; küll kuradil om perse, kedä üless ei jõvva `kaalu Ote; kurat́ide pääle olõt paĺlu kulutanu, a˽hääd ei˽saa medägi (mesilasi kirudes); `sü̬ü̬mä olõt sa˽kurat́ küll miis, a˽tetäʔ ei˽taha midägi Har; um ta maru kurat́ Plv; kus kurat ~ kuradi|le, -sse kus tahes, ükskõik kuhu `Käigu sie oma `lolli löraga kus kurat IisR; mine kus kurat Jäm; `viimaks mo süda `kargas tulist viha täis ja `ütlesin siis taal ka, et mene kuradisse Käi; mene kus kuradile Mar; käi kus kurat Tõs; [sepp] Visanud pihid ja vuamri kos kurat ja lähnud pajast `väĺja Trm; vihalasõlõ üteldäss kurrat́, mine˽kos kurrat́ Plv
3. kuradi (intensiteedisõnana halvustavalt, taunivalt, harva tunnustavalt:) kuradima, pagana, sunniku vms Sa kuradi saadan, kao mu silmist Kaa; Kudas see `sõuke kurati uńt on (halvast inimesest) Pöi; mis koradi keerud nee on Rei; sa oled minu ees üks kuradi `kerjus PJg; Poisisiga, kuradi `moĺkus, `oĺli `siivre `kińni lükkanu Hää; on üks kuradi `kiuslik inime, kiustet on ta alati otsani täis Juu; kuradi poisid, mis nad teind on JMd; küll tema kuradi ing on `kriukeid täis; mis sa vana kuradi pialuu valetad VJg; niesukese kuradi pambuga ma‿i `käigi kohe Sim; ah sa kuradi vaim, si̬i̬ on muku maha lüädä Kod; `karjusid kuradi kõvast, `irmsast kohe Lai; se Ivaśk oli üks kuradi mees Plt; oh sa kuradi tõbrass, näe kos läits; olli kuradi marutaudi aig Hel; vahi kos koradi kadekops Ran; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi; olgu muud vi̬i̬l mis om, aga si̬i̬ kurati lennuk situp `kaala (kunstväetise külvamisest) Nõo; oi˽sa‿lt üt́s kuradi kavvaĺ Plv
1. a. kuri vaim, saatan, sarvik ei ole jumalad, ei ole kuradid Jõe; Egä kurat `sendä `nindä `irmus ole kui tädä kujudeda; `Anna kuradille sorm, odab kogu kää Kuu; Kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob Lüg; ma vii koŋŋiga kuradile `marju, jo ta siis `moole oukuha annaks Jäm; `laiskus on kuradi peapadi Vll; Kes oma iŋŋe kuratile oli äe müünd, see `polla `öiged `surma soand surra; Kurat kulutade ennem seitse `poari jala`varjusi ää, kut kaks inimest `poari lähvad Pöi; kurat `õerude ome ahelad, et soaks `laia `ilma `tulla Muh; vana kurat ise `seitsme sarvega Emm; äi ole mina kuradid mette näind Käi; kuradisi `olle seitse leegoni Mar; metu vakka sa kebade kuratisi maha külisid, et sa nii paelu üiad tetta Kse; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast); Kurat kitsi seĺlas (sobimatust asjast) Hää; kus `kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; kurat oli ta (moonamehe) ära kohe mielitand, inge ära mielitand JJn; puu kurat ja raud `ambad = vokilüht VMr; tõene inimene on su kurat, ei lase elädä ja preśsib `piäle Kod; mes sa nimetad sest kuradist, kutsud `endale `juure Pal; si̬i̬ om küll kuradi ori, kurat́ kurt tal ilmast `ilma suhun Krk; korat olna nii sama tark ku `jummal - - ta ti̬i̬s kõ̭ik mes jummalegi, aga korat ti̬i̬p `kurja Ran; kõ̭ik serätse looma, mes inimese `kiusaja om, ni̬i̬ olna kõ̭ik vana kurati `lu̬u̬du Puh; nigu korat püvväb inimesel `eńge kõ̭ge moodu pääl, nii nemä ka `kiusava; korat kolme jalaline, raud`amba suun, to‿m voḱk Nõo; kes ei usuva jumalat, nu̬u̬ om muidugi kuradi latse; tu om vaśt tu kuradide esä, tu `saadan; vanast iks nättu kuradit, `kõńnu `küllä pitti, and takan ja sarve pään; vana kõhn kurat ja paks kurat ja jäḿme kurat ja kõegi päedi tedä kutsutass, toda `vanna kuradit Kam; mi ei olõ˽`põrgun käünü, ei˽tiiä˽kas om noid kuratit paĺlu vai veidüʔ Urv; kuradi ommaʔ kõ̭ik esädseʔ Har; kurat́i jalapoiśs (nõid); kurat́it täüś (õelast inimesest); võhl olõ‿i jumalagaʔ, om kuradigaʔ Se; kurat́ elass ińemidse š́üämnen, mädä `mielega õigutass Lei || (võrdlustes) sen `lastiga migä meil tuli jo `karta `kaiki `mundrimihi `jüskü kurat kugu`laulu Kuu; Just kut pisike noor kurat üppab teise silma kohas Pöi; mustad kui kuradid Lai; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun, `ta‿lli mõrru kui kurat Nõo || fig Kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda) IisR; Kuradi piiblid lugema (kaarte mängima) Jäm; kuradile luhta, untsu Keik see värk läheb kuradile Kaa; keda kuraditki mitte kedagi mehed ikki uhkustasid, ma‿i karda keda kuradidki Saa; kurat (seda) teab (välj ebamäärasust, kahtlust) kurat seda teab kui vana see [küla] oo Muh; kurat näid tiäb Kod; kurat timmä tiid Räp b. pisuhänd vana saana viht, pahema käe sõrmest verd ja pudel `viina ja kurat käe, viab suule `vilja naa et küll Tõs; olli tennu kuradit, kolm neĺläbä `õhtut saanu tetä Krk
2. kirumis- ja vandesõna a. vandumisvormelite osa tuhat kurat ja must kurat ja sinine kurat. kis väga õel on, `ütleb kohe, oh sa tuline must kurat Jõe; kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud; sina, kuradi perald, taad malaka `saada Lüg; Kui [mehe] kätte `saavad, siis on küll kurat `lahti (asjad hullusti) IisR; Mis kurati pärast ma sind pia lihutama Krj; Ise `vandus ikka kiri kurat, kiri kurat; No tuhat tuline kurat, kus see [kirves] siis on Pöi; olin ikke tublisti `vintis koa, kurat Mär; kurat ma pane su `ambad na `kurku et Kse; kurat kus sa läksid Tor; oh sa tuline kurrat, kas sedä vaea tehja `oĺli sul Saa; kurat `võtku ned ärjad Ris; sa tuline kurat, ma `sulle `näitan Juu; sa kuradi kurat VJg; kuradi `pihta, kurat `võtku Iis; oh sa tuline kurat Kod; kurradi `saadan Krk; no medä korat ma noist `riistust puruss pessä Puh; vai temä tulep korat meie `aia `taade `sõkma; korat sa‿i tohi miu puid ärä `kanda Nõo; kurrat́, mis sa alasi hannan käüt; no˽kurat́, mis sa mu˽käest tahat; kurat́ `võtku sinnu; kuradi perält, ma ei saa kaʔ arru, kis neid `põrsa`jalgu `kat́ski pess Har; Saʔ igäväne mädädnüʔ kurat Vas || (vandumissõna kurat lausumisest) teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Laob kuradisi välja Kaa; tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; [nööri] iga sõlme `sisse loed viiskümmend kuradit - - siis tuleb krät́t Rid; kui `kurjus oĺli südames, siss kuradid `muuku lennasid Saa; mõnel kurat ees ja taga Mih; nüid on `niiske `vaĺtsus, et ei tõhi jumalad `üeldä egä kuradid nimetätä Kod; küll `vandus kuradisi KJn; muidu sõna `järgi ei kõnele kui kurat́ ehen ei käü; kuradige minnäs magame, kuradige tõustas üless Hls; eideke mõnikord ütleb ka kuradiid Rõu b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi (hv millegi) kohta täh saatan, põrguline kie neid kuratisi (rakvere raibet) `jouab `kisku; tuli neid parunid `vasta - - aga tämä `ühta ei teretand, `ütles, et mida kuratisi vel teretan VNg; `anna kuradittele Lüg; Ma pani pütiga vett kajule päikse käde `sooja, va konna kurat läind `sisse; `Teite kuratite eest ep vei `kerkus ka änam `keia Pöi; ega me `teitid kuratimi oma `juure lase Muh; mes nendel kuradidel `tarbis oo Mar; kes kurät jõuab nied ää `kjõsku, nied ljõnad Khn; `vuata kuradisi, mis nad ää teind Koe; sie luom on jo nigu `püśti kurat VMr; tige naine kohe `püśte kurat VJg; kes kurat one selle nime minu lapsele `pannud; tõiss `niiskess kuradid ei õle mua `piäle luadud Kod; tema (koer), kurat, `kargab kohe `jalga `kińni Plt; `kärpse kuradid on tulnd tuppa; ma sind tulist kuradid tahan reegutada SJn; `lamma kuradiga on äda, vaist (vahest) oĺlid eenamaass Vil; ka seast koradit siiä vaja oli Trv; temä nännü saksa kuradi ärä; tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil Krk; latse koradi om nüid magama jäänuva; susi üteldi alb lu̬u̬m oleva, aga mina tedä koradit nännu ei ole; nüid ole vana, aga koerastüki koradi ei jää ärä Ran; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada; `olli tu̬u̬ emä ka vana korat, nii `kange rahaimuline Nõo; oi ta kurat `purri `minnu väegä valuste Kam; küll kuradil om perse, kedä üless ei jõvva `kaalu Ote; kurat́ide pääle olõt paĺlu kulutanu, a˽hääd ei˽saa medägi (mesilasi kirudes); `sü̬ü̬mä olõt sa˽kurat́ küll miis, a˽tetäʔ ei˽taha midägi Har; um ta maru kurat́ Plv; kus kurat ~ kuradi|le, -sse kus tahes, ükskõik kuhu `Käigu sie oma `lolli löraga kus kurat IisR; mine kus kurat Jäm; `viimaks mo süda `kargas tulist viha täis ja `ütlesin siis taal ka, et mene kuradisse Käi; mene kus kuradile Mar; käi kus kurat Tõs; [sepp] Visanud pihid ja vuamri kos kurat ja lähnud pajast `väĺja Trm; vihalasõlõ üteldäss kurrat́, mine˽kos kurrat́ Plv
3. kuradi (intensiteedisõnana halvustavalt, taunivalt, harva tunnustavalt:) kuradima, pagana, sunniku vms Sa kuradi saadan, kao mu silmist Kaa; Kudas see `sõuke kurati uńt on (halvast inimesest) Pöi; mis koradi keerud nee on Rei; sa oled minu ees üks kuradi `kerjus PJg; Poisisiga, kuradi `moĺkus, `oĺli `siivre `kińni lükkanu Hää; on üks kuradi `kiuslik inime, kiustet on ta alati otsani täis Juu; kuradi poisid, mis nad teind on JMd; küll tema kuradi ing on `kriukeid täis; mis sa vana kuradi pialuu valetad VJg; niesukese kuradi pambuga ma‿i `käigi kohe Sim; ah sa kuradi vaim, si̬i̬ on muku maha lüädä Kod; `karjusid kuradi kõvast, `irmsast kohe Lai; se Ivaśk oli üks kuradi mees Plt; oh sa kuradi tõbrass, näe kos läits; olli kuradi marutaudi aig Hel; vahi kos koradi kadekops Ran; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi; olgu muud vi̬i̬l mis om, aga si̬i̬ kurati lennuk situp `kaala (kunstväetise külvamisest) Nõo; oi˽sa‿lt üt́s kuradi kavvaĺ Plv
kuri|vaim
1. kurat, vanapagan; paha vaim kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; `jusku kurivaim tulo `pääle Vai; `ütles, et ta ihu väriseb veel ikka, et ta kurja vaimu pääl `söitand Kär; mis `ristimatta laps oli, selle kurivaim vahetab ää Krj; mõni tegi viis`nurka levale `piale - - sis kurivaim es lähä leva kallale mette Pöi; kurivaim võtn ristiinimese lapse omale Muh; pull `möirab, jooseb, ju ta kurja vaimust vaevat oli Emm; kis teda sitta näind oo, aga vahel `öötakse, et sel oo saba taga, see oo kurivaim Mär; kurjad vaemud köeväd `rinki ja meelitavad inimesi Tõs; eks kurivaim pia tuld `kartma Ris; `enne olid inimesed `rehtes alati `kurja`vaimu `näind Rap; muud kuradid ei `olla, teene inime `olla teese kurivaim Juu; Oru vanamiest käind kurjadvaimud `enne `surma `kiusamas JMd; nigu sada tuhat kirju `kurja `vaimu `lahti `lastud (tuiskamisest) Lai; kurivaim om kuradi pu̬u̬l`velle Krk; vanast iks `oĺli, et kuri vaim tullu inemise näol inemise `pääle Kam; eläjeil ka‿mmaʔ `painjaʔ sällän, nigu kuri vaim Har; nu̬u̬ ei olõ `määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ, ni̬i̬ʔ ku kuŕavaimuʔ Vas; mi sannah oĺl üt́skõrd `olnu kurivaim Se; pühä vaim oppas et inemine tennüʔ hüvvä, kuri vaim et tennüʔ `halva Lut || Supp pala kut kurivaim Kaa; tegin tööd kui kurivaim, aga nüid oo perse `õhtul Rid; kõva luu kui kuri vaim Ran
2. leebe kirumissõna oh sina kurivaim, õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama Lüg; Mis tal, `kurjal `vaimul, nüüd `ninda tuli takkus IisR; see viha (vähe) tohmigene, mis sa kurjavaimule räägid Jäm; on ühäd kurja vaimu karmansigud Khk; On see ikka kurjavaimu loom, et ta `kuskil seisab, seda äi ole Pöi; no mis sa kurivaim `paĺla jalu tulid Nis; Kustase kurivaim lubas, et ma truĺlin täna moa ää, nüid truĺlib seda õlut seal Juu; mis kurjavaimu pit́spaĺlid teil `jälle seal on; Neid `kärpse kurja`vaime muudku lüe maha Jür; ta (siga) oli nii kurjavaimu kaval kohe, `tuśtis selle ninaga ja sai `küeki JJn; tõrva tiina tiruski kurivaim, sie kõik oli sõimunimi; kurja vaimu näilakot́id, tulevad `kaugelt `seie ja tahavad `endid `täita VJg; kolm tuhat kurivaim võt́t Kod; `põrsa kurivaim oli ujunu läbi jõe Äks; vata kevade aeg on rebased `näĺgind ja sis küt́t teda `kurja`vaimu ei lase, sis ta nahk ei maksa kedagi Plt; `ü̬ü̬śsi lähme `väĺlä, oh sa kurivaim, tuline küĺm; ilus maja kurivaim sihest mädänd KJn; ei kurda kurivaim (laps) ka paigal `kunnegi Hls; si̬i̬ (kaupmees) kurivaim tüssäśs miut Krk; kaśs kurivaim, om mul ulga ku̬u̬rt `nahka `pistän Hel; kit́s kurivaim om kuri, aab kate jala pääle üless Ran; oh te kurjavaemu, nüid paneva maja palama Nõo; rebäne kurivaim om kannu ja `kaśse pääle majass Võn; nisukest kurjavaemu koerastigu teiva inemise (ehmatasid teise sandiks); sa kuri vaim, sa nii`muudu teit, sa kurjavaemu kihä Kam; Nu̬u̬ (hundid) kurjavaemu `tüknuva `varsu `murdma Rõn; tuulõ kurivaim oĺl tulluʔ ja oĺl visanu [roovi] mahaʔ Har; kaśsi kurivaim oĺl lännü üless ja kusnu kõ̭iḱ ligõss Plv; Kikass kurivaim om laadah mino viisoʔ ärä `lahknoʔ Räp Vrd kuri|elajas, kuri|haud, kuri|hing, kuri|kere, kuri|kints, kuri|loom, kuri|nahk, kuri|patt, kuri|pea, kuri|rist, kuri|sinkel, kuri|sinker, kuri|tuhat, kuri|tõrs, kuri|valu, kuri|võrk
1. kurat, vanapagan; paha vaim kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; `jusku kurivaim tulo `pääle Vai; `ütles, et ta ihu väriseb veel ikka, et ta kurja vaimu pääl `söitand Kär; mis `ristimatta laps oli, selle kurivaim vahetab ää Krj; mõni tegi viis`nurka levale `piale - - sis kurivaim es lähä leva kallale mette Pöi; kurivaim võtn ristiinimese lapse omale Muh; pull `möirab, jooseb, ju ta kurja vaimust vaevat oli Emm; kis teda sitta näind oo, aga vahel `öötakse, et sel oo saba taga, see oo kurivaim Mär; kurjad vaemud köeväd `rinki ja meelitavad inimesi Tõs; eks kurivaim pia tuld `kartma Ris; `enne olid inimesed `rehtes alati `kurja`vaimu `näind Rap; muud kuradid ei `olla, teene inime `olla teese kurivaim Juu; Oru vanamiest käind kurjadvaimud `enne `surma `kiusamas JMd; nigu sada tuhat kirju `kurja `vaimu `lahti `lastud (tuiskamisest) Lai; kurivaim om kuradi pu̬u̬l`velle Krk; vanast iks `oĺli, et kuri vaim tullu inemise näol inemise `pääle Kam; eläjeil ka‿mmaʔ `painjaʔ sällän, nigu kuri vaim Har; nu̬u̬ ei olõ `määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ, ni̬i̬ʔ ku kuŕavaimuʔ Vas; mi sannah oĺl üt́skõrd `olnu kurivaim Se; pühä vaim oppas et inemine tennüʔ hüvvä, kuri vaim et tennüʔ `halva Lut || Supp pala kut kurivaim Kaa; tegin tööd kui kurivaim, aga nüid oo perse `õhtul Rid; kõva luu kui kuri vaim Ran
2. leebe kirumissõna oh sina kurivaim, õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama Lüg; Mis tal, `kurjal `vaimul, nüüd `ninda tuli takkus IisR; see viha (vähe) tohmigene, mis sa kurjavaimule räägid Jäm; on ühäd kurja vaimu karmansigud Khk; On see ikka kurjavaimu loom, et ta `kuskil seisab, seda äi ole Pöi; no mis sa kurivaim `paĺla jalu tulid Nis; Kustase kurivaim lubas, et ma truĺlin täna moa ää, nüid truĺlib seda õlut seal Juu; mis kurjavaimu pit́spaĺlid teil `jälle seal on; Neid `kärpse kurja`vaime muudku lüe maha Jür; ta (siga) oli nii kurjavaimu kaval kohe, `tuśtis selle ninaga ja sai `küeki JJn; tõrva tiina tiruski kurivaim, sie kõik oli sõimunimi; kurja vaimu näilakot́id, tulevad `kaugelt `seie ja tahavad `endid `täita VJg; kolm tuhat kurivaim võt́t Kod; `põrsa kurivaim oli ujunu läbi jõe Äks; vata kevade aeg on rebased `näĺgind ja sis küt́t teda `kurja`vaimu ei lase, sis ta nahk ei maksa kedagi Plt; `ü̬ü̬śsi lähme `väĺlä, oh sa kurivaim, tuline küĺm; ilus maja kurivaim sihest mädänd KJn; ei kurda kurivaim (laps) ka paigal `kunnegi Hls; si̬i̬ (kaupmees) kurivaim tüssäśs miut Krk; kaśs kurivaim, om mul ulga ku̬u̬rt `nahka `pistän Hel; kit́s kurivaim om kuri, aab kate jala pääle üless Ran; oh te kurjavaemu, nüid paneva maja palama Nõo; rebäne kurivaim om kannu ja `kaśse pääle majass Võn; nisukest kurjavaemu koerastigu teiva inemise (ehmatasid teise sandiks); sa kuri vaim, sa nii`muudu teit, sa kurjavaemu kihä Kam; Nu̬u̬ (hundid) kurjavaemu `tüknuva `varsu `murdma Rõn; tuulõ kurivaim oĺl tulluʔ ja oĺl visanu [roovi] mahaʔ Har; kaśsi kurivaim oĺl lännü üless ja kusnu kõ̭iḱ ligõss Plv; Kikass kurivaim om laadah mino viisoʔ ärä `lahknoʔ Räp Vrd kuri|elajas, kuri|haud, kuri|hing, kuri|kere, kuri|kints, kuri|loom, kuri|nahk, kuri|patt, kuri|pea, kuri|rist, kuri|sinkel, kuri|sinker, kuri|tuhat, kuri|tõrs, kuri|valu, kuri|võrk
känd1 känd g kännu hv, u Ans Mus Jaa, Muh Emm L(ke- Mar) K, `kännu u Jõe Lüg IisR; `kändu VNg
1. puukänd `tõrvaga `kännud, neist tuli must tõrv Lüg; me lähme `kända käristama Muh; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; täma (koskel) muneb kännude `sisse Var; `kuibi `kände tembeldab Vän; koorivad kännu ää, et uśsid koore vahele ei saa Tor; kännud said `viatud viina vabrikusse HMd; `kändusi on `raske `lõhkuda Kos; mäńni `kända `pantasse põlema MMg || (roo) tüügas känd vöib nii pikk `olla, siiss roog on ea, aga teed sa `söukse [kõrge] kännu, siis on öhugene kord (rookatus jääb liiga õhuke) Ans Vrd kand2, känt1
2. fig a. (üksik) vanainimene vanad kännud kaduvad ja pole sii εnam kedagid Mus; ma ole üks vana känd Muh; elad nagu üks va känd üksi Mar; Vanad inimesed oo nagu vettin kännud, ei neid taha `kiski Han; sa oled üks va vana känd koa Ris; päris `terves `siukest vana `kändu ei ti̬i̬ `ki̬i̬gi änam SJn || kalk, kaastundeta kõba nagu va känd, tema küĺlest ei tule tükki ää, `niuke ihnus kõba inime Juu b. (esi)vanem; suguvõsa `kuida `kändu ies, `ninda vesu taga VNg; kudas kennud, nõnna võsud Mar; nönna kudas känd `ieli, nönna vösa järel koa Ris; kuidas känd, nõnna võsu, kuidas lind, nõnna laul; me oleme ühest kännust `kasvand, oleme kõik ühe kännu võsud Juu; käbi ei kuku kännust `kaugelle JõeK; kuda känd, nõnna võsu VMr
3. suur tükk, käntsakas suured mustad suitsuliha kännud olid `kausside sees Rid Vrd kändam, käntsak
1. puukänd `tõrvaga `kännud, neist tuli must tõrv Lüg; me lähme `kända käristama Muh; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; täma (koskel) muneb kännude `sisse Var; `kuibi `kände tembeldab Vän; koorivad kännu ää, et uśsid koore vahele ei saa Tor; kännud said `viatud viina vabrikusse HMd; `kändusi on `raske `lõhkuda Kos; mäńni `kända `pantasse põlema MMg || (roo) tüügas känd vöib nii pikk `olla, siiss roog on ea, aga teed sa `söukse [kõrge] kännu, siis on öhugene kord (rookatus jääb liiga õhuke) Ans Vrd kand2, känt1
2. fig a. (üksik) vanainimene vanad kännud kaduvad ja pole sii εnam kedagid Mus; ma ole üks vana känd Muh; elad nagu üks va känd üksi Mar; Vanad inimesed oo nagu vettin kännud, ei neid taha `kiski Han; sa oled üks va vana känd koa Ris; päris `terves `siukest vana `kändu ei ti̬i̬ `ki̬i̬gi änam SJn || kalk, kaastundeta kõba nagu va känd, tema küĺlest ei tule tükki ää, `niuke ihnus kõba inime Juu b. (esi)vanem; suguvõsa `kuida `kändu ies, `ninda vesu taga VNg; kudas kennud, nõnna võsud Mar; nönna kudas känd `ieli, nönna vösa järel koa Ris; kuidas känd, nõnna võsu, kuidas lind, nõnna laul; me oleme ühest kännust `kasvand, oleme kõik ühe kännu võsud Juu; käbi ei kuku kännust `kaugelle JõeK; kuda känd, nõnna võsu VMr
3. suur tükk, käntsakas suured mustad suitsuliha kännud olid `kausside sees Rid Vrd kändam, käntsak
kääbakas kääbak|as Jaa Pöi Kul Aud Pil, g -a Jõh/`k-/ Mar Kse Tõs; `kääbäk|äs g -ä Jõh; kääbä/k g -ku Kod/kiä-/ Krk
1. pej a. äbarik, kängus (olend või taim) `kääbäkäs, kui tämäl on kasu `kinni jäänd Jõh; kääbakas loom on `kängu jäänd Jaa; kiäbäk one piänike ja närune, kole kõhna - - inimene ja lu̬u̬m; puu on kua luagan ja vinnan, kõverik ja kiäbäk Kod || sõim vana kääbäk, egäss pu̬u̬l ta käppege man Krk b. korratu, vildakas asi `Sõuke `istme kääbakas just `noagu sea sadul Pöi Vrd kääbokas, kääbus
2. vaim, kodukäija kääbakas oo kodu`köija; kääbakad olid öösite `väĺlas Kse
Vrd kääbas2
1. pej a. äbarik, kängus (olend või taim) `kääbäkäs, kui tämäl on kasu `kinni jäänd Jõh; kääbakas loom on `kängu jäänd Jaa; kiäbäk one piänike ja närune, kole kõhna - - inimene ja lu̬u̬m; puu on kua luagan ja vinnan, kõverik ja kiäbäk Kod || sõim vana kääbäk, egäss pu̬u̬l ta käppege man Krk b. korratu, vildakas asi `Sõuke `istme kääbakas just `noagu sea sadul Pöi Vrd kääbokas, kääbus
2. vaim, kodukäija kääbakas oo kodu`köija; kääbakad olid öösite `väĺlas Kse
Vrd kääbas2
kääbas2 kääbas Pöi, g -e Khk Kul, `kääpa Rei Lä(-äs g -ä) Ris; `kääbas(s) VNg Lüg
1. äbarik, kängus, väikesekasvuline olend või taim `Kääbaspuu, pisike ja kõvera `kasvand, ükskõik, kask vai mänd Lüg; muidu pisine lapse kääbas Khk; see oli üks `põrsa kääbas, üks `väeti loom Pöi || sõim sina koradi kääbas Rei Vrd kääbus
2. vaim, kodukäija `kääbass `oiab maja `keige paha iest, `ninda et `vieras midägi ei tie, temä on üvä `vaimu VNg; kääbäs jooseb [pimedas] LNg; kääbäs oo üks inimese vaim, öösi tuleb. tuleb mudu `akna taha ermotama, `valged riided `selgis ja seisäb seal, egä tä tee kedägist Mar; sa oled `valge (valges riides) nagu kääbas Kse; vanal ajal on oln `kääpad; kardan `kääpaid; akkame `rääkima `kääpadest, `tontidest Ris
Vrd kääbakas
1. äbarik, kängus, väikesekasvuline olend või taim `Kääbaspuu, pisike ja kõvera `kasvand, ükskõik, kask vai mänd Lüg; muidu pisine lapse kääbas Khk; see oli üks `põrsa kääbas, üks `väeti loom Pöi || sõim sina koradi kääbas Rei Vrd kääbus
2. vaim, kodukäija `kääbass `oiab maja `keige paha iest, `ninda et `vieras midägi ei tie, temä on üvä `vaimu VNg; kääbäs jooseb [pimedas] LNg; kääbäs oo üks inimese vaim, öösi tuleb. tuleb mudu `akna taha ermotama, `valged riided `selgis ja seisäb seal, egä tä tee kedägist Mar; sa oled `valge (valges riides) nagu kääbas Kse; vanal ajal on oln `kääpad; kardan `kääpaid; akkame `rääkima `kääpadest, `tontidest Ris
Vrd kääbakas
köster|kukk „vanem ja tugevam tedrekukk tedremängus“ `Kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali IisR
küla|äi vanem mees külas Ennemalt lapsed küla vanema mehi ütlesid küla äi Trm
külm|king – S
1. fig (kuri) vaim, kodukäija `metsas sattusid külmkiŋŋa raja `pεεle, εi osa kusagile minna Jäm; `üitasse - - külmkiŋŋa `aigut, äkine külmarapudis, `eetasse üle külmkiŋŋa raja läind Khk; kui külmkiŋŋa `jälgede `pääle `juhtub, siis jääb iŋŋitumaks Pha; Kui käsi oli paisedand, [öeldi] et külmkinga muhk Rei || külmapelglik inimene kis sedavisi `külma kardab ning väriseb, selle `kohta `eetesse: kut külm king Khk
2. taim a. kuldking külm kiŋŋad - - kollane ödrem, `umbest kut king `otsas Khk b. käoking siniking, siniste `öitsmetega, `metsas on tä külmking Khk Vrd külmkingaroos
1. fig (kuri) vaim, kodukäija `metsas sattusid külmkiŋŋa raja `pεεle, εi osa kusagile minna Jäm; `üitasse - - külmkiŋŋa `aigut, äkine külmarapudis, `eetasse üle külmkiŋŋa raja läind Khk; kui külmkiŋŋa `jälgede `pääle `juhtub, siis jääb iŋŋitumaks Pha; Kui käsi oli paisedand, [öeldi] et külmkinga muhk Rei || külmapelglik inimene kis sedavisi `külma kardab ning väriseb, selle `kohta `eetesse: kut külm king Khk
2. taim a. kuldking külm kiŋŋad - - kollane ödrem, `umbest kut king `otsas Khk b. käoking siniking, siniste `öitsmetega, `metsas on tä külmking Khk Vrd külmkingaroos
lätuska lätuska kodukäija, vaim, keda öösiti üksi olles kardetakse – KJn
mamma1 mamma Sa Muh Rei hajusalt L, Ris Juu Tür Koe VMr VJg TaPõ eL, `mamma R
1. ema, harvem ka vanaema `mamma jäi `suure `ulga `lastega järele Hlj; `lapsed `viivad `mammadelle `marju Lüg; emädä `kutsutigi `mamma, ikka `mamma Vai; poisid ojusid ning mamma ojus ka; vanam, see änam mamma tüdar Khk; kes peenema `liiki olid (end paremateks pidasid), nee olid papa ja mamma Krj; Mamma `asju, neid äi lubata võtta Pöi; ju sa mammaga lähed muda koa vεdama Muh; mamma `tul´li koju, mamma tõi `mammu Tor; miu näńn ütel, mia ei taha näńn olla, siss `ütlesime mamma Saa; `õika mamma rõialu Juu; papa mamma paganast, isa ema issandast nalj VJg; lapsed `õikavad oma emada mamma Trm; ema oli arilik nimi, mamma oli peenem Pal; `teĺlis mamma kääst, et ma kanu karjatan SJn; ei ole mammad kodun Trv; armast sina ka oma mammad Puh; tule mamma `kaema, kes tu̬u̬ ukerdab sääl kraavin; kos papa ja mamma `olli, sääl üteldi vanaesäd esäss ja vanaemäd emäss Nõo; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; tulõ mammalõ õpp (sülle) Krl; olõ no `vaiki, mamma tulõ pia Har; meil oĺl mamma, selle et vannaimmä kutsuti imä; muʔ mamma um Murusu̬u̬ Tsäpsih `sündünüʔ Vas; tulõ ruttu, mamma tulõ jo kodo Se Vrd maama
2. a. perenaine, pereema Uavagi mamma on jutukas Kod; siin külas kutsutasse pere`naisi nime järele - - Reenoksese mamma ja Villemi ema Pal; pahemad kätt talus on vana perenaene, mamma SJn; [tema] mamma `olli kidsi, tu̬u̬ es massa `tü̬ü̬lisele midägi Nõo b. vanem naisterahvas Lihulas oli `jälle üks mamma, kis `õmles `niuksid `müt́sa Kir; nägin `ühte vana mammad - - ei tiä, kes ta on Juu; `oĺli üks vana mamma, mis `üeldi nikatse `aitaja SJn
Vrd mammi
mammi mammi Jäm Khk Pöi Rei Vig Kse Tor Tür Koe Rak VJg Iis Trm Kod Plt KJn Hls Puh San Krl Rõu Plv Vas, `mammi hrv, uus Kuu VNg Lüg Vai
1. ema, harvem ka vanaema `mammi `andas `jälle malakaga `müöda `turja ja küll siis rahu jäid VNg; `pienemalt `ütlevad `mammi ja pappi Lüg; minul oli taet ja memm, ma aksi mammiks `kutsuma Jäm; mammi, anna `saia Rei; nüid `ütlevad ikka papi-mammi Rak; pai mammi, anna `mulle `süia VJg; peenemad rahvas `õikavad mammi Trm; anna mammile koa `õõna KJn; mes sa mammist tahad Puh
2. vanem naisterahvas mammi on vanem inimene, vana mammi Kod
Vrd mamma1
mardus `mardu|s g -se VNg Muh Lä(-o|s Mar) Ris KuuK Amb Koe ViK(mardu|s Kad) I, -kse Kuu Hlj VNg
1. folkl (surma ennustav) vaim; kodukäija mina olen ise ka `mardust ka küll kuuld Kuu; nägin oma `mardust Hlj; `mardus tuulega nutab Kul; nagu `mardus lähäb läbi, ei lausu sõnagi Amb; mardus käib `surma `ieli ja koputab, lähäd `vuatama, põle kedagi Kad; kui `mardus kedrab ehk nutab, siis sie tähendab `surma VJg; just ku `mardus käib `üöse Iis; nägin nagu `keegi läks, see oli vist surma `mardus Lai || (laste)hirmutis kutsun `marduse su kallale (öeld lapsele) Iis Vrd mardajus, marras1
2. a. õnnetus, häda et sol nüid koa `sõuke `mardus pidi ette tulema; sellel `olli `sõuke `mardus `juhtun, looma õnnetus Muh; täl oo üks `mardus üle keind Rid; ikke üks `mardos tuleb, teine lähäb. mette `teagi, joba `mardos kaelapeal jälle Mar; nagu üks `mardus `kaelas, öets (öeldakse) kui tulekahi või varas tuleb Lih; oli mul seda `mardust `kaela `tarvis Kse b. riid, tüli seal oli nihuke `mardus naa et seda jõund keegi änam vaigistada Lih; Juhanil oli igavene `mardus söömese, `joomese ja `löömestega, kõik `naabrid joosn laiale Han; üks `mardus õli neil siäl (peres) Kod c. maru, torm Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han
margus1 `margu|s HaId Krl, g -kse Kuu; margus Ote Krl, g -e Pöi
1. viirastus, vaim siin on mõni `margus käind - - vaimu `muodi, kis nägematta käib Jür; kole tuul, kui `margus nutab JõeK
2. a. lastehirmutis `voata, `margus tuleb või kot́i vana Jür; margus tuleb, viib latse ärä Ote b. hernehirmutis tehakse vahest `ümber rugi, üitakse marguseks Pöi
memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R
1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai; mo memmel on kaks last olnd Jäm; suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk; Teise pere memm käis ennest meil Pöi; kuhu see meie memm läks Mär; teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän; ma lään memmega `metsa seenele Saa; memm läks eenamale Juu; tema on veel memme laps (ei käi koolis) MMg; vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi; memm tuli kodo KJn; memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; mia latsen küll näi `memme alati unel Ran; vahi kos sa vahid, a [meie] memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä; taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo; memm oĺl ütsindä˽koton Kan; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu
2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn
3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed; mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar; kõik vanad memmed koos Juu; istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu; tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran
Vrd mämm2
4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür
mutt4 mut́t JJn, g mut́i Saa Kos Kod Pal Ksi Plt, muti M Puh Nõo Ote San; mutt g mutti Lüg; Mutt Kan (vanem) naine, eit; abikaasa; ema noh mutt, mida `keidad ka täna; `naabri muttidel õliväd kabatanu - - ja pitstanu, a minu emä neid ei `kandand Lüg; miu mut́t läks külapääle Saa; mut́t (sünnitamisel abiks olev vanem naine) oli üeld: kui jo kõrvad kätte saaks JJn; mut́t [on] kodo, küsi mut́i käess Kod; vanad mut́id mõlemad, nemad ei käi töös Plt; Jaagul olevet mut́t `aiges jäänu Krk; küll om mut́t, `varsti saab saa (saja) `aastane ja tahab vi̬i̬l ilusat laalu eli; otsi pähle, seräst mutti sa‿i `levvä; juudi mutile tõmmati koŕv `kraami täis, juudi mut́t ütel, et me avitame üits-ütte Nõo; maa mut́t opip, mis liina elu om Ote || lähän mut́ti (ehale) Ksi
parukas1 paruk|as Pöi PJg Tor Hää JMd Plt KJn, parruk|as Jõh/`p-/ Mär Koe, paaruk|as Var, g -a; `parru|gas g -ka Kuu; paru|k Muh Iis, g -ka Kse Hää Plt Trv, -ku Saa Hls Krk; parru|k g -ga Khk; paru|ka g -ga Vai
1. a. juustesarnane kate `Juuksed nagu `parrukas Jõh; panen paruka pähä `karvu asemelle Vai; `mängis parrugaga `näite`mängu Khk; mäŕdisańdid oĺlid suurem jagu parukidega Saa; ta kannab - - parukast JMd; `liiga laialt krut́tis [juukseid]- - siis oli nagu parukas pias Plt; paruk pähän, si̬i̬ om `võõra juustest tett Krk b. piltl juuksed `Sõukest parukad pole ega mehel Pöi; sul oo aga paks paruk peas Muh; kus su paruk nüid on jäänu Hää
2. pärg, vanik; pats karjalatse vaest teive karja man, mis taht lilliksist, [siis] olli paruk `sarvi ümmer pant; paruka tuleve lõngage `mähki, siss om iluste Trv; ta kannab `juusid parukun Hls
pärg pärg Kir Mih, g pärja hajusalt Sa, Mär Lih Kse Aud Vän Tor Hää KPõ Iis Trm Äks Ksi Lai VlPõ, `pärja Jõe Hlj Jõh(-e), pärjä Vig Var Khn Saa Juu KJn, `pärjä Kuu Lüg, pärje LäLo Kse Tõs Pär PJg Ris Hag Rap Kod MMg; päŕg g päŕjä Pal Har, pärjä Trv Hls Krk hajusalt T, pärje IisK; peŕg g pere Räp Se; n `pärgä VNg Vai
1. lilledest, okstest vm põimik, vanik `lieri `lapsed tegivad `kuuse `õksast `pärjäd `ümber keriku Lüg; `tütrukud, neil õlid `juuksed `lahti, `pärjed pias Jõh; kui matused on, siis tehjakse pärjad Vll; Kullerkuppudest lapsed tegid `pärgi ja panid neid piha Pöi; väravate `küĺgis ja kõik olid suured pärjad `tehtud [pulmadeks] Lih; me olime lapse`põlves `kanged `lillesi `korjama ja `pärgasi tegema Kse; lapsed tegeväd lilletsed pärjed pähä Tõs; `Surnu aua `piäle pannassõ `oksõst `pärgi Khn; Ristipääval pandi loomadele pärjed pähe Pär; lapsed punuvad `pärga õt́est Juu; sõdurite `audade piale pannasse nüid `pärgasi JMd; kui lehmad esimist kord `lõunele tulid, siis `pańdi `lehmadele pärjad pähe Kad; pärjad pannasse avvale Iis; mõnele `pańti viis kuus `pärge, ku mateti Kod; päŕjäd tegime pähä, nagu lillekruuń piäs Pal; pärjä om avva pääl Trv; latse `koava `päŕgi ja viivä `audu `pääle Puh; latsõʔ kudava sineliĺlest `peŕge Räp; liĺlist tetäss peŕg Se || rangipadi obusel‿o raŋŋi pärg, suur `pehme obuse kaela `vastu, pärje sehes oo õled ja sea karvad ja Muh; puurangi arjused olid pealpool `pärgä Var
2. neidude pidulik peaehe `pulmas `mängida `pärgä `pruudi piast ärä VNg; `pulmde `aegas `pandi pärjed pähe, kõva papper `pandi `rinki, `pärglid `peale, kudrussed ja siiditahi ristid ja Muh; pruudi `pärga `lauldakse peast ää Mär; tüdrekud `laulsid ja pruut pani pärja ühe tüdreku pähe, kus `trehvas Hag; pärg `võeti ää ja `pandi müt́s pähe, see oli linutamene Rap; pärgade `külges on `litred Jür; pruudil ikke suur pärg pias ja `leier järel Amb; pärg oli `üövli luastust tõmmatud nõnna pikk, et ulatas `ümber pia, all oli sitsipael VJg; akatasse ratass tegemä ja laaletasse pärje `laalu, pruut `viskab selle pärje ja `leieri `tutvale tüdrikole pähä Kod; tütarlaste piaehe oli pärg, ike punane lińt, lehvid ka punased, mustad `pärlid pial, nisuksed loogad sees Lai; mängigä mängitse pärg piäst ärä KJn; `rõivanõ päŕg `panti pähä, ilusa roosi küllen Ote
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|