[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lämbuma `lämbuma VNg Lüg Jõh Muh Mar Var Tõs Aud HJn JMd VMr Sim Kod Ksi Lai KJn SJn Nõo, -me Hls Krk(`lämbü-)

1. õhupuudust tundma; õhupuuduse tõttu surema mies ei saand `nielada, sis mina rikkusin `vällä [mandlid], sis sai jo `nielada, `muidu pidi `lämbu VNg; kui ei saa engätä, `lämbub ää - - eng jääb `kinni Tõs; ma `lämbun ära `seie palavasse JMd; `lämbus ära, oli kedagi kõri pial, suu pial Sim; ing jäi `kińni, kas või `lämbu ää KJn; `tahtsi sääl är `lämbude Hls; paksu tossu `sissi olli är `lämbünü Krk; temä sai vi̬i̬ suhu `tõmbama ja `oĺligi `lämbenu Nõo || kustuma kattasid siis `liivaga sene õhu`augu kõik `kinni ja - - siis `sinne `lämbusivad kõik nied süed Lüg
2. valguse ja õhu vaegusest hukkuma (taimede puhul) aŕkrohi one, kes viĺjä `kińni paneb, vili `lämbub ärä Kod
Vrd lämmuma, lämmästuma
3. läppuma, kopitama a. (heinast, viljast) kaerad lähvad `lämbuma, põle täis kui mette Muh; einad `lähtvad allitama ja `lämbuvad ää. vili `lämbub koa ää, [kui] jääb märjast pärast `seisma Mar b. (õhust) soe märg õhk `üiti `lämbund õhk, mõnel on tuad, mis `kangest resedad `seisavad HJn; piale ahju küt́i [on] `lämbund õhk Lai; `lämbunut `õhku om kammer täüs Krk
Vrd lämpuma

lämmuma `lämmuma Kul Mär Vig Var Kod Vil lämbuma a. õhupuuduse tõttu surema `lämmus `leitses ää Mär; kui ing jääb `kindi, `lämmub ära Var; rind vajos lape suu `piäle, laps `lämmus ärä; jääväd `ku̬u̬rma `alla ja `lämmuvad ärä; siga tuhnib, saepuru lähäb `kopso, paab inge `kińni, siga `lämmub ärä; mere `piälgi mehed upovad ja `lämmuvad ärä Kod; konnaksed oĺlid kiik selili, `lämmuvad ärä ummuses Vil || kustuma tuli `lämmub ärä tuha all, mata vi̬i̬l `tuhka süte `piäle Kod b. valguse ja õhu vaegusest hukkuma (taimede puhul) kuusetaimed `lämmusid ära Kul

Vrd lämpuma

must1 must g musta eP eL, `musta R; n, g `musta Hlj VNg Vai; most g mosta Käi Phl; muss g mussa Kod; (loomanimedes:) muśt Hls Puh Har Rõu Se, g musti (-ś-) Nõo San Krl Plv Vas

1. a. musta värvi; tume, tõmmu ei mina `muste obusi ei taha; mida `musta `juustega oli, siis `üeldi, sie on `musta verega VNg; ilm viab tõist `karva, vesi lähäb `mustast; meil `musta kesä ei õle, kõik maa on `vilja all Lüg; `Silmide ies läks `mustast Jõh; `Juuksed `mustad kui pigi `teisel IisR; `mustiged tekköd suu `mustast Vai; ahi on pailu äre, tömmab levad saiad mustaks pεεlt Jäm; suur must pili `töuskis vesigare poolt üles; punased `antspärid ning mustad `antspärid olid Khk; mustad linnud (musträstad) söövad kurgid ära Mus; Kukkusi nii önnetult, et jala luu läks katti, oli valus, vettis silmad mustaks Pha; Kui piiberlehe ein `vihma sai, siis `tõmmas mustaks kut va karu sitt oli; Rehetuba oli - - sihest nii must kut öö; Oli omikuid, kus rand oli must (kala ei olnud) Pöi; paakspu marjad `lähtvad mustaks Muh; Mustlase juuksed on nii mustad kui süsi Rei; `lämmab nii `mosta `suitsu `välja Phl; need mustad `rõuged olid mustad `vesked naha peal, nagu suured kobarad Mar; ike mustad olid meste `riided Vig; tä `sohkse musta veregä inimene, mustad `juused ja mustad silmäd Tõs; Ühe musta `lamba piäks kua `lauta panõma Khn; Must kaśs vahelt läbi `ju̬u̬snu (on tülis) Hää; musta kaśsi nahk oĺli kurgu rohus, kuivatadi ära ja sellega mäśsiti kurk `kińni Saa; [leeripühal] keik olid musta `kleitis ja mustad rät́ikud pias HMd; nad on mustad kui kerikuakid Kos; must üstku `erne irmutes tene JMd; `rõuge `aigusesse suri mul omal laps ära, mustad `rõuged olid Tür; nüid ei taha `saiagi `süia, kui `musta jahust on Pee; mure mustaks tieb ja tõbi tieb tõmmumaks inimese Kad; sie lammas oli ise must kui sit́ikas Sim; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned [on] päris `valged; pärast sõda tulnud must surm (katk) Trm; sügävus võtab vede mussass; pada naarab katelt, ühed mussad mõlemad vns Kod; isa `vaatas `ahju, `naeris ja `ütles, et nääh poiss, must siga sul ahjus juba (tuli on kustunud) Lai; kel mustad `juussed, see on kõva verega; must kesa, see jäi `puutumata (sinna ei külvatud) Plt; ku `musta liblikut näed edimelt keväde, saad muret; ää sööjä, temä sü̬ü̬p maa mustass puha Krk; ma `väŕmsi villa mustass Hel; vaśk näru säräsi kah nigu kuld jälle, ku ärä õõruti pääld tu must Ran; ku `kartolipäälisse musta om, siss om joba vaja `kartold `võtma nakata; lehm olna `õkva must `parmest Nõo; `väega suur must piĺv õdagust `tuĺle ja lät́s ommogule Võn; meil omma oaʔ mustass `lännüʔ nigu `lamba sitaʔ; ku sa paan tsia kardulid keedät ja - - siss pudru tu̬u̬ `paaga keedät, tu̬u̬ om must nigu üü Har; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ (mustadest rõugetest) Rõu; kaaraʔ rooviti kivi man arʔ, siss sai puhass `valgõ `kiisla, ru̬u̬v́malla jahvõst sai `kiisla mustõb; must piḱksäŕk oĺl, kel sinine oĺl, tu̬u̬ oĺl `uhkõ Vas; mustaʔ tsiaʔ Lut; musta lehma piim (veest) `kaivost saab `musta `lehma `piimä, `selle iest raha ei õle `nõutu Lüg; kui `piima põle, eks me söö musta lehma `piima Lai || (piimata, rammuta toidust) `piimä es panna kedägi manu, rüä jahust ike tetti `musta rokka Hls; jumalest must sü̬ü̬ḱ keedets, päälist sääl pääl kübent ei ole Krk b. (lumeta maapinnast) jädan sene tüö `musta `maale VNg; `katso, ku nied lina`västrikkud `laulavad, kui jo `musta maad akkas nägemaie Lüg; Sie `aasta tulivad `mustad `jõulud IisR; ega see `musta maad ep nää änam (ei ela kevadeni) Khk; Sellepärast on ka `õhta nii püme, et must maa on, lumi maas on, kohe tüki `valgem; `Muutlik aeg - - täna on lumi maas, oome must maa Pöi; Ega `mustade `jöuludega pole seda `röömu, mis siiss, kui maa on `valge Rei; kui talve mõni `aige oo, siis ütleb isi: tiä, kas ma näe veel `musta maad või Tõs; ehk ta no `viskass raasikse vi̬i̬l lume manu, kos sa selle mustage läät Krk; meil omma timahalt keväjelt eläje ni kõhnaʔ, ei tiiä, kas `musta maad nägevä vai ei näeʔ Har c. valguseta, pime kige mustepe ja pimepe aa, kate ämärikse vahe Krk; miä küll ei `julgess ütsindä läbi mõtsa minnä, ta‿m `ü̬ü̬si `pimme ja must Ran
2. a. määrdunud; pesemata, kasimata vai ne `lapsed siis `tiesid `hoidada, nie `läksid `vastu `seina ja `nühkisid `hendäs `jälle `mustaks, ku `pestud said Kuu; pesovied on `mustad, `tarvis maha `viskada Lüg; Käed `mustad kui sia jalad IisR; tämä suust `musta (roppu) sana ei kuuld Vai; nägu nönda must, koes sa kεind oled Khk; Särk must kui söö kot́t `selgas Kaa; Nende maja on ikka nii must, et ösna irm `sisse `minna Pöi; riie oo mustaks läin Muh; εε vaada, mo padjapüir na must Käi; pang oo musta vee jaoks Kul; viska see must vesi siit riistast maha; ihu pesu ja aseme pesu koa oo juba must Mär; Vanamehe kael must nagu käristi võĺl Han; laps enese mustas tein - - mine ari `puhtas Tõs; musta `veega `peśsin `siĺmi, aga `puhtas läksid Tor; põll läind‿ni mustaks Juu; ega ei ole kauat `aega vaja, et [tööd tehes] mustaks `saada JJn; ei mina taha su `muste käsa näha VMr; sa oled just nagu kerikse topp, must ja nõgine VJg; tule `õhta kodu, õled must kui siga, kui obusega `äästad Trm; jakk on mussass lähnud Kod; põrandad pesemata, mustad Lai; ära musta pluusega küll mine, nigu rehelene Plt; [lüpsiku] tiba si̬i̬st must ja piimäne alle Vil; ihu om nõnda mustas lännü, vaja mõsta või `vihtu Hls; nägu olli nõnda must ku paa põhi Krk; siiä `tarre ma eedä küll, aga `sinna `musta `komkade ma‿i eedä Ran; ma mõssi ubina ärä, et vaśt tolmuga om vai musta Puh; pliit `muste `mõskmada anumit täis, ja `kärbläse man `õkva kuhjan; ku ma laits olli, siss `olli `väega must ja ropp kõ̭ik tu̬u̬ `sü̬ü̬mine ja elu Nõo; meil om prõlla ka mõni tõlu alali, om ää meeste jalarät́te vai `muste `kartuli kot́te `mõske Ote; kusnu `musta `pańgi, mes i̬i̬st sa `puhta pangi ärä `tsoĺkset Rõn; latś om tennü sängü mustass Krl; mul musta˽käeʔ, naa‿m ar˽`paŕkunuʔ Rõu; sul umma˽kül˽naa˽kaadsa˽`väega musta˽`keŕkohe minnäʔ Vas; tä oĺl must ku hüdsi, kui tä reht `pesmäst tuĺl Räp b. kasimatu, puhtust mittepidav möni inimene nönda must, pole `puhtust üht Khk; Va must inimene, ta äi pese ka ennast Pöi; `Siokõst `musta inimest [on] vähä nagu tämä ond Khn; kõik said mukid ja kõik said kekid, ma sain musta ja rumala PJg; sie on must ja ropp inime Koe; loderik on laisk ja must Sim; must inimene - - ei korista `endä Ran; küll ta mõnit miu kõ̭igess - - et mia olna laisk, ei `viisnä tü̬ü̬d tetä, nii must ja ropp olna Nõo; üteldäss küll, et tsiga om kõ̭gõ mustõmb lu̬u̬m, aga ega ta tarrõ ei roojasta Võn c. määriv, määrdunuks tegev `Sõnniku vedu, rehepeks ja `kartuli`võtmine on `mustad tüöd keik IisR; Lina lougudamine on üks va must ja tolmune töö Rei; sepäl om must tü̬ü̬, aga `valge leib Hel; `rõiva säĺlän läävä mustass, mõne mustemba tü̬ü̬ jaoss `kõlbava küll Ran d. erilisi oskusi mittenõudev Ju kohegile musta töö peele ikka saab Kaa; ega amet meest ei riku, olgu ta või kõige mustem töö Lai; musta tü̬ü̬ tekij, nii `ti̬i̬ńve odavembe palgage Hel
3. piltl a. rõõmutu, raske, sünge (ka negatiivse emotsiooni tugevust rõhutavana) `musta `päivade jaust ikke `oia ka - - ära `vällä `raiska Lüg; Minu süda on küll `musta muret täis `selle `asja pärast IisR; katsu `kaugele sa seanduse musta eluga saad Khk; Tuulingud olnd sii juba vanal mustal orjaajal Pöi; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; mustad päävad on mul `paerga Lai; ka kõege mustemb mure kaob `valge liiva all Ran; Küll oĺl süä `musta murõt täüs, ku˽poig är˽`ku̬u̬li Rõu; sis tulõ vi̬i̬l tu sinine paast ja must murõ, olõ ei sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔ Vas b. süüga koormatud ärä `viska tõese pääle kiviga, kui sul `endäl süd́ä must Ran c. Tema ti̬i̬b su nõnda mustass (laimab) Trv
4. a. mustus suu `nurgad on `praakas, on keik `mustaga kuos Jõe; Poiss `rääkis, et tämäl on obose jalas preid, sie `aitab, ku `küinealuse `musta `päälä `panna Lüg; ärge ajage `musta tuppa Mär; tuha `leelsega keedeti kangast, siis kees `musta `väĺla HMd; `musta ja `kõntsa ja `prahki on kõik kohad nii täis Juu; `enne olid pesud lios, sialt liost `võeti ära, siis oli must `lahti Plt; lehmä lüpsi must [haava] `sisse lähäb - - aab kohe umsi ülesse Vil; rahvass olli musta ja pimedus‿sehen `eĺlev Krk; kui [pesule] must `siśse kasunu, tahab `rohkemb tõlvatada; ku jalg om ärä `suśkenu, siss kaste ja must lääb jo `sisse Ran; olõss `sanna kütet, sõ̭ss olõss lännu˽taa must säläst `maaha Plv; `valgõ tund `musta `väegaʔ, nigu midä t́silgahhass pääle, nii om nätäʔ Vas b. väljaheide kanad on `talvel sies, et ei tie `musta igale `puole Jõe; laps tahab `mennä `mustale Lüg; aĺlid pasknärid - - mutkui tema must jääb maha VJg; Kes teda ei saĺli, siis ta - - ti̬i̬b kõhe `musta `sulle `sängi (kassist) Kod; Tema naĺlalt muale musta es ti̬i̬, kui pallalt sinna tolle koti pääle Nõo
5. must värv Mustalepa koorega naised `värvisid `ruuni riiet, vanad `musta `pandi ka meni kord sega Kaa; seeliku `musta oli enne küll Mär; silmakibi oli ja `vaiku - - pandi pata ja sai `musta Vig; Eks `musta saand vana mustaga värvitud, apteegist sai `tu̬u̬dud KJn || (nõiast) Sel inimesel‿o must `kiele all Kuu
6. musta värvi olend a. (hobusest) `vuorib vana `mustaga igä päiv vedädä Lüg; Vana must juba teist `päeva aiste vahel Pöi; koes sa tu̬u̬ musta olt `pandnuʔ, ar olt mööńüʔ vaih Se b. (veisest) pailu must `piima annab Jäm; mõni must äŕg õigats muśt Hls c. (koerast) mine minema, sa suur muśt Puh; ega‿s muśt `mu̬u̬du ei jätä, ei arinu eläjäss ametit Nõo; Ega˽must ei jäta˽`mu̬u̬du, innembi aja karva ärʔ Urv; Jätä õi˽must `mu̬u̬du Rõu d. euf kurat `kiuslik inimine - - sie on `jusku vana must ise Lüg; vana must um suur mi̬i̬śs Lut || (vandesõnadest) no mis sa sest va mustast siis nii palju üiad Khk; paneb paar `musta ää Ris; siss akasiv musta tuleme Krk
7. (püsiühendites, väljendites) a. mitte sõnagi, mitte midagi en mälestand `musta ega `valget Lüg; Tämalt ei `kuule vahel `terve päev `musta ega `valget IisR; ta‿s lousu moole mitte midad selle `pεεle, `musta ehk `valged Jäm; läks `mööda, äi es `inga `musta ega `valged Khk; Muistnd mette musta äga valged ütelda Emm; oli üsna vihane, `lausund must‿ega `valged Mär; Ei sellest pole änam musta ega valged kuulda Han; Ei see tia `musta ega `valged, ää tema kääst küsigi Jür; koer vagane, üks muss ei laasu; ei laasu `mussa ei piäss ei `persess, vahib ku tumm Kod; ei räägi mehele `mustagi Ksi; es lausu mitte üits must Trv; ma‿i ole `lausnu tälle mitte üits must ei `valge Nõo; esä `õikab: ko‿sa läät, es laosu `mustagi Rõn; ma˽kõneli pikkä pulga, timä is lausuʔ `musta is `valgõt Har b. (kirjutatust, paberile kirja panemisest) panema nüüd `musta `valge `pääle Lüg; nεεd sa kohes must `valge pεεl seisab, pole valeks aida midad Khk; Äi saa ta sest änam lahti, sii seisab must valgel Pha; `musta pannasse `valge `peale Mar; mõni tahab teist pettä, teesel `konraht, `ütleb: loe, sii oo must `valge piäl Tõs; Mis ikka must `valgel kirjas, ei seda valeks aa Jür; kõik ärä seĺjetänud (seletanud), seesäb muss `valge piäl Kod; oss ma mõistass `musta `valge pääl panna, siss ma kirjutess kiḱk üless Krk; Inne maʔ õi usu, kuʔ must om valgõl Se c. (vandumisest vm erilisest ägedusest, rohkusest) ajab `musta `kurja suust `vällä Lüg; möni mees vannub `musta pümed `kurja; vannub `musta ning `valged kogu Khk; Mees vihastas ning kirus `musta `kuiva Kaa; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva Vll; Siis akkasid `musta `kuiva kjõruma ning `vandma Khn; oh sa must issand oma valega Hää; vanamis `põhjas sind, et mua must Sim; Mees `vandus, nii et ilm õli must Trm; sõemass nigu ilm must Ran; esä vańd, nii et maailm mustass läits, aga ratta olliva iki virilä Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur