[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aga1 aga üld

I. vastandav sidesõna; kuid, ent 1. a. (lausete või lauseliikmete vahel) neid `siivusi inimesi one ikke vähä `ilmas, aga `siivutumi, neid one pali VNg; ta õleks `vielgi `jäätud `nuori õppetamma, aga jalad jäid `aigest Lüg; `ihmine oli, aga mia en `tundend Vai; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi Ans; vahus - - sedasama nägu kut luts, aga roheline roog Khk; puhumine oli suu sehes, sörmed olid aga `kinni Mus; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; ei tä sure ega elä, aga ing oo ikke sees Mar; ma pidasin sind ikke eaks lapseks, aga nüid sa oled nii vallatu et Mär; Oli kua `inge `vaakmas, aga sai omiti `jälle `terveks Han; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld inimesele, kes ei tule toime jõukohase tööga) Hää; ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei; isa üteld: sina ei `soagi naist, aga poiss üteld: ma võtan kümme tükki Hag; meie `lammal oli koa tall, aga põld utt `ühti Juu; vallatust tegi ta küll, aga ia õppija oli Amb; oleks ta nüid lage maa olema - - aga vat sinna `metsa meie ei tule Tür; jõgi oli `lahti jah, aga luht oli kõik jääs Koe; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr; tue`seĺga aed on nagu püst aed, aga ta on madalamb; pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad; teda `üiti `okmańn, tema nimi aga oli `Elba Sim; `tütred õlid täl ilma ilosad - - aga üks jäe vanass tüd́rikuss Kod; olema olnud siin, aga ega ma sedä ei tia Pal; `pilpad on `jälle `sindli `moodi, aga ei ole `sooni sehes Äks; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; `tu̬u̬relt `sü̬ü̬di [naereid], aga õige maguse ollive Pst; ilus nägu, aga sita tegu Krk; mul kana muneve küll nüid `talve, aga sööve esi mune Hel; ilm olna oṕpi, aga mitte elädä Ran; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; mina kudasin küll, aga jalad es küini lavvakide `pääle TMr; tuule käen `äĺlüsi ää vili, aga kõhn olli nigu soldat püssi all Kam; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; `varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoise Plv b. (alustab iseseisvat lauset) paarsada kilo mehele sai [lõhet]. aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja Lüg; `peale [mehe] matuste - - ei jäänd mool muud järel ku `ainult üks sinine eesti kroon. aga siis me akkasime ise [kala] püidma ja Rid; sis naene küsind: aga kust sina minu `võt́sid Juu; meil ei ole `kaugel einamaad, siin oma juures ja. aga `siiski oli ennemal aeal sie mood́, et ei old `aega `lõunelle ega keskommikulle eenamaalt `tulla Amb; nelikümmend miest tegivad talve läbi metsatüed. aga ega `sinna sis `kõiki ei `võetud VJg; egäl käis ta (pruut) kosi `viinä viimän. aga igaüits ańd, mis kellekil siss anda olli Pst; `pruuni `väŕvi iks sait `väŕviʔ. aga ega na‿s kulõhtu kah, mis iks `sääntsega oĺl väŕmit Plv c. (muud juhud) peris tasane [ilm] oli ja, ühe `kerra aga jää hakkas - - `liikuma Kuu; siis olid aga `kueranahast torupiĺlid ja sie kua `mäńgis VMr; rehepapp aga pannud minekid siält rehe juuress Kod; eks aga ollud suur u̬u̬l ka selle rehegi küt́iga Äks

2. ega Kiviparand oli ikka parand, äi seda‿s vöta vamm aga pole `kartand `märga Kaa; Ega koti pealt `võtke kaks `toopi, mitte `rohkem aga vähem; Äi ta ooli oma riietest aga midagi Pöi

3. vaid egass `persel midägi ei ole viga, aga `jalgul; `päivä ei `uika mõts `vasta, aga õdagu Nõo

II. adv 1. muudkui, vaid uss oli kihutand aga järel, nii`palju kui `joudand Kuu; lähevad aga `jälle `pienarte `pääle siblima Hlj; laisk, `põõnatab aga magada Jõh; ma‿p tule, üüa aga teda Jäm; pistab aga lapsele nisa suhe Vll; Pöksub aga `pääle ühest päävast `teise, pole `surma, pole elu Pöi; ole aga ea laps Muh; anna aga kätte, olgo siis külm toit või Mar; Kül‿se laps oo igavene joośt, `mutku jooseb aga Han; laseme aga käed `köia Aud; Muud sa ei tee, ku sirgeldad aga Tor; nii märg maa oln, kardoled ojon aga vie peal Ris; [rukist lõigati] sirbiga ikka, muudku aga sirbiga Hag; `tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür; arakas sagatab, raga-raga-raga aga tieb KuuK; akka aga karjas `käima Amb; `rüepasin aga `küĺma vett Ann; mine aga `pialegi Koe; kõik ahnitseb aga omale VMr; piim on apu, aina kihiseb aga; `kondab aga `piale ühest tuast `teisi Sim; suńd aga minuda Kod; tükib aga `vankri MMg; lase aga `tulla Lai; ot́sime aga `istmid, `toolisi on meil küll Pil; pane aga mulla `sisse, küll ta `tärkäp Krk; anna aga `siiä, küll ma ärä sü̬ü̬ Nõo; et las(e) aga käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) Sie on üks sala koi, et lase aga `käia Jõh; tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Vana Tiiu `siokõ kõrõ, et lasõ aga `olla Khn; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad

2. a. ainult, üksnes `hieringe `laevass - - `oldi noh siis aga suvel ja‿s `talvel `oldi kodu Kuu; inimene nääb `silmaga ja `tahtoses omale `saada, aga et task ei `kuule sõna Lüg; Süö `teine `suurema kedagi, vähe mekkitab aga IisR; ta suu oli muiul, `muigas aga paljast Muh; kui aga saaks, ma öpiks ikka Käi; nahk oli olnd aga `kontide peal Mar; Kjõrs oli, et aga (vaevalt) `kańdis lod́ja piäl Khn; mutku oleks aga viel oleks kududa, viel koeoks Kei; ropsitakud olid juo jämedad, neistsai aga kardulikot́i kuet KuuK; Eĺvil aga üks poisikene JJn; mina olen nagu üks inimese vari aga Ann; kui aga raha, lähen poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; teśtel `viĺjadel ei old libli, kaeral üksi aga VMr; nüüd kannavad jua säŕgist soadik kõik `siidi, enne õli aga `sakstel Kad; anna aga `aega, eks siis nää, mis saab Iis; `kiissel one `kerge toit, et üle aia karata aga Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; looderdab aga `ringi `ümber Ksi; [särgil] põle käist `otses, kaela auk aga Pil b. iganes karuohakas - - kasvab lina `seltsis, ku tä aga vähä saab PJg; kis aga eenamuas oli, kõik `niit́sid Pai; nii `kaugelt kui silm aga ulatab, kõik üks vie luam Kad; [kiikusid] kõik, kes aga `suovis ja kelle pia kannatas Rak; jooma ulguss ulgub ühest kohast `teise, `vaatab kust aga [viina] saab Plt; võhnitseb - - kost aga kätte saab Ran

3. a. alles, ikka õleta te aga `siivusad Lüg; on aga vana kell küll Phl; küll see on aga elm rekas inimene Mar; küll sel‿o aga nośu Aud; on aga töbras küll Ris; ned on aga ühed `luodred Jür; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; küll aga satass Rõu; tu̬u̬ oĺl aga üt́s `kimmäss mi̬i̬ss Se b. just, nüüdsama `köster sai aga `issa`meie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; ma tulin aga aast (aiast) Pal

4. (ebamäärase tähendusega) a. (sissejuhatava sõnana) aga küll se ilm läks siis kolejaks Kuu; aga sain täna `ommiku pali kalu Lüg; aga nüüd `lämmetab lund maha Jõh; aga sie tuba `kaia (kajab), kui müö `räägimö Vai; aga `kiuhkab täna (paisest) Muh; aga laps magab täna eloste Kul; aga se `vanker on ea `kerge Juu; aga sie läks ia `vaardiga JõeK; aga ta võis jutustada JJn; aga ma `eĺpisin seda `kiisli `köŕti `süia Kad; aga tuhveldasin tedä KJn; aga `oĺli küll muru pääl sükäv lumi Ote b. (koos verbi kordamisega) `kõrda aga `kõrda mittu `kõrda, ikka ei `kuule Lüg c. (muud juhud) kui sul aga iad `asja tiada või midagid on Hag; üks `surnud valvand sis - - pärast aga akkab liigutamma viel KuuK; põldpüid lähvad kohe vudinal üle lume - - tedrest aga pisem Amb

Vrd a2, äga

ainult ainult, ae- hajusalt eP(-o-), Trv Kan Urv Krl Har, ainuld Hi; `ainult R(-ld) Pöi Noa Mih Tor Hää Saa Nis HJn Koe VMr Kad TaPõ VlPõ Krk hajusalt T(-ld), Rõu Plv Räp/-olt/

1. üksnes, kõigest, vaid; muudkui `ainult kaks `päiva on viel `aiga Hlj; neil ei õld mitte `kartuligi, `ainuld rukkijahu kört õli `vaide `lähkris Lüg; `vööti amm, see imetas ainult seda pisigest, kasvatas seda Jäm; peenikest `leiba, no see `tehti `ainult pühade aaks ja `arba Pöi; keik läkst `pöldu, ainuld ma jähi kodu Käi; kusimuse `konti teetsel kaladel ei ole kui aenult lestal Rid; ainult talve, külma jää pealt, siss `aitab [merevesi] rüübata Var; puid `oiti, aenult `leiba `tehti nändega Aud; külap `süia saab, `tarvis `ainult tööd teha Tor; nüid põle muudku labidas aenult vana inimesel Kei; teretas prouat aenult omiku, teist `korda ei teretand änam Kos; ainult kaŕjane oli kodus JMd; siit saab taldrikutäie suppi, kui ta tahab ainult (vaid) JJn; tuld ei old näha kusagil, ainult suits tuli Ann; `ainult kuus `kuormad aga `saigi Koe; ainult ühe tüki `leiba sõin ära Kad; ainult mina õlin sial Iis; vanast olid `aknad `veiksed, aenult neĺla ruutukesega Äks; ku me `ainult täna `vaĺmis saaks Lai; pańnime [maiseks] `ainult `kü̬ü̬mnid `sisse Pil; `viĺla ei `müita ka `ültse, `ainult raha palk Vil; ainult temäle mia anni Trv; `ainuld ubinit `tõie, muud mitte midäginä; seene om ka `maokesi täis, `ainuld kannu seene om `puhta Nõo; om jah [kõik moonamehed] ärä kaobeldu, `ainuld rehepappi ei ole Kam; täl om üt́s lat́s aenult Krl; vai siss `si̬i̬pi oĺl nii, ainult - - `käüse `värlide pääle tõmmati `si̬i̬pi Har; Õdago jälʔ sait makama alat́e peräh `päivä, `ainolt süǵüse sait õdago `varramb makama Räp Vrd ainalt, ainust, ainut

2. hädasti, pakiliselt mul om `õkva `ainuld vaja katust parandada; ku naene om kotust paar `päivi ärä, siss om tedä nii `ainult vaja et Nõo; tu̬u̬ asi taht ainult tegemist Kan

ainus ainus hajusalt eP(ae-; -o-), Hls Krk, `ainus Kuu Lüg Mär Iis KJn Kõp, ainuss Äks Trv Krk Võn V(-śs), aenuss Hel TLä, aańuss Lut; g `ainsa Jäm Khk Rei Rid Mär Kir Tor Juu Kos Jä VJg Iis KJn Kõp Trv Puh San Plv, `aintsa Khk Vll Pöi Kse PJg Ris Juu Plt Krk/-e/, `ainu Lai Plt Trv Ran Nõo V(-o)

1. ainult üks, ainuke üks ainus kerd Kuu; `ainsad pojad Jäm; ühe `ainsa korra ma ole keind sääl Khk; Pöle ainust inge nähja olnd Pöi; ma äi laseks mette ainust inimest `sesse; `palju `kaanu küll, aga `astja `kaanesi pole ainustkid Käi; ühed `ainsad püksid Tor; mul poln `rohkem ko see aenus laps Ris; Aenust `aśsa ei soa `anda teesele Kos; ainus tütar oli vanematel JõeK; peres põle aenust `inge kodu JMd; mul põle `ühte ainust ammast Ann; surm võttis mu `ainsa lapse Koe; üks `ainus kord tuli `meile võõrsi Iis; meie panime ühelt `ainsalt realt [ahte parsile] Äks; üte `ainsa päevägä käis ärä Trv; ku südä täis, siis nutt om ainus si̬i̬ rü̬ü̬st ja abimi̬i̬s Krk; üted `ainud `nitsed ma tein roobi pääl Ran; üte `ainu `siaga läits `karja Nõo; Ma esi õs pia˽`rohkõbalõ lat́silõ riśt`kätsi ku ütele `ainulõ Vas; ainuss lat́s, taad joht anna‿iʔ maʔ `kaŕja Se; ühindä aańuss (täitsa ainus) Lut Vrd äinüss

2. üksnes, vaid ainus `suhkru rammu on [joogil] Khk; paar ainust akki jäi veel `välja Rei; tuleb - - `veksel `välja `maksa ja minul on `jälle kaks ainust tuhat Rid; kaks ainust inimest jäi‿vel `senna Plt

3. lähedane; lihane `ainu umadsõ; ainuss veli om tu̬u̬, mia olõ õi pu̬u̬ĺ`veĺjä Se; `ainu velidseʔ, `ainu sõsaridsõʔ Lut

aiva aiva, aeva Hag Kos Jür KuuK Amb JMd JJn Koe Kad VJg I; `aiva R(`aeva Kuu)

1. kogu aeg, üha, muudkui `aeva üks nirin, ükski asi ei `kelba; mere pääl ma olen `aeva `oldki, ega `muual ole `oldki Kuu; Poiss aeva `laiskleb Kos; vanaisa `naeris mind aiva Jür; aiva tihub nutta, tia, mis see tal on Kad; aiva `kuula tema `riidu VJg; laps aeva mängib Trm

2. päris, lausa tuli `süia, vahest `aiva leib `raksus `ambas VNg; mõnel õli [habe] juo `aiva `puole `rinduni Lüg; `piŋŋuta küll, et `aiva `sormed on `kougus (vastu tuult sõudmisest) Vai; jüri päävast juo läksivad aeva `väĺja `kietma KuuK; kui mets akkab lehitsema, siis aiva rohendab kohe `iemalle Amb; sain poisi kääst nisukese laksu, et nägu aeva õhetas takka järele JJn; sie oli mütsi riie, karraga kirjad sies, aiva säras kohe Kad; meie elame aeva ligistiku kohe VJg; kui nad (võililled) õitsevad, siis kõik kollendab aeva Lai

3. ainult, vaid `aiva `ninda pali on mul raha Lüg

Vrd aina1

endä `endä Ote Har(-äʔ); endä, -a, -õ, `enda, -e, ändä, -e, `ändä, õndõ, `õ- Lei ainult, vaid, aga tulõ `endä, är pelläku medägi Ote; Ega˽ma˽paĺlu is võtaʔ, ma üte lausa `kaksi `endä Har; litsu enda `pääle, las lamõga [heinasaad] Lei Vrd enne2

enge enge Khn; enge Nõo Rõu ?Plv
1. üsna, päris, väga Sellest puust suab enge äid rehä piisi; Meie eläme oma peregä enge `jästi; Enge not́t (väga vähe) Khn
2. vaid – Nõo Rõu Plv Ärä kiusa, enge jätä järgi Nõo; Vanast es ehitedä noid kerikid kah huupi - - enge iks mõ̭nõ tähe, ehk [muidu] mõ̭nõ esierälidse märgu perrä Rõu

enne2 enne Trv Hel T(`e-) Urv Har, i- Rõn V; õnnõ (õ̭-) Võn Ote San V(õnõ Se[-h] Lut); `jenne Lei ainult, vaid, aga tu̬u̬ mõne rõuk, ninda loperdet enne kokku sääl Hel; poiss mugu lü̬ü̬b `luikarit enne, tü̬ü̬d ei viisi tetä Puh; ma õnnõ näi, es kuulõ Võn; leib pudiness nigu raba inne Kan; tulõ˽sa inne, sõs ma `näütä Urv; taa kogu inne `hinnele taad `kraami kokko, taa mugu ahnitsass õnnõ Rõu; [linakitkumisel] mud́o ku lasõ‿nnõ vi̬i̬rt pite edesi Plv; om õnnõ vana hausa kõnõlõss õnnõ, mis `suuhtõ tulõ Räp; tulgõ no õnõ; Lää äs innõ noorõ inemiseʔ, kõ̭iḱ lät́siväʔ [jaanitulele] Se; kat́s inne latsõkõst `oĺlgi Lut Vrd endä, enneda, ennegi, innedest, õnnõdlõ

ennegi ennegi TMr Võn(-e) Ote Rõn San Har, -ki Kam Ote San; innegi, -iʔ spor V; õnnõgi Võn Räp, õ̭nnõgiʔ Vas ainult, vaid, aga enneki üits aenuss om `järgi jäänu Kam; Kel ennegi `mõisale teo`päivi tetä, tu̬u̬ siss läit́s `mõisaobestega vettu Rõn; Mine ennegi, ärä˽peĺlädüʔ Har; roostõt `muutku udsutass õnnõgi; kleit õnnõgi `sälgä ja `rõivih oĺligiʔ Räp Vrd enne2, ennegina

ennekine ennekine Ote; ennekine Hel ainult, vaid ku mõsu`mõskmine `olli, siss lahuti ennekine `tõlvuga Ote

iganes iganes spor eP, igä- Kuu Mar Vig Khn Kod KJn; iganis Jäm Khk
1. iial a. (rõhutava sõnana) üldse(gi), vähegi; aga, vaid, ainult koess sa iganis oled, ikka üks tasane äda ja viletsus Khk; `rääkis mulle keik ää, mis ta iganes `tεεdas Kaa; mis seal koosta peal on, see lihab lage kut iganes [kui lüüa küünarnukile] Pöi; veta, mis sa iganes soovid Rei; [pulmas oli] `kõike `toitu - - mis aga iganes oli, seda `ańti `süia siis Kir; [ta] oli kiitnd et tal `kõike on mis süda iganes ihaldab Kei; pane nüüd kus sa iganes paned, tema nuugib ikke ülesse Kad; mes ma vähä igänes saen, ike lapsele Kod Vrd ianes b. (koos eitusega) mitte kunagi, iialgi Ei ma sen mihegä hakka igänes merel `käümä Kuu; iganes ma sind ei jäta Muh; Ma äi saa seda iganes `tääda Rei; tä põle sii igäneski keind Mar; põle iganes elus teeste `aśsu võtnd Kos; sedä põle olnd enäm `ammu igänes KJn Vrd igana, iganest, igävel
2. väga; päris, üsna; palju; küllalt, rohkesti – SaLä Kaa Khn natune `puudub sajast, iganes vana Jäm; [sa] neist pulma`värkidest iganes tead, sa oled ju vanam; se sai suurelt maalt `seasta iganes pailu raha; sääl oli inimissi üsna iganes Ans; siis oli iganes `löimid `saaja, neid oli `mütmed nägu; kui vahel valgastab, siis annab iganis (kui saju ajal vahel ilm selgib, siis pärast sajab kõvemini); nüüd ta nii iganes `purjus, akkab juba `ihkuma; säält (mere äärest) sai iganis `eina aga nüid pole änam `niita; iganes ma `tahtsi `sönna `minna Khk; Kuĺlid `kiibavad igänes jaa `otsas, `räimi vist ond; Rohotirtsud siristäväd igänes; Mede vana igänes mies `tuõksõl `käümä; `Piltsi igänes `prahti `korjan, puhastamõ ää; Tugõvatõ mieste käe tüe lähäb igänes; Ond ju igänes (põlastavalt: on ju küll) asi `kiita Khn

innedest ainult, vaid ańd är kitsõkõsõ. jäi innedest üt́s (kits) jo; kaess: susi maka `puhma siäh innedest Lut Vrd enne2

jagu|aeg sag pl aeg mihkli- ja mardipäeva vahel (ka ennejõulune aeg), mil (neljapäeva) õhtuti tööd ei tehtud, vaid viideti aega mõistatamise ja jutuvestmisega – R vanad inimesed `käined mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; jaguaig ühüksä `ehtut `enne `mardi`päivä. `puhtetüöd ei `tehtud, `käüdi kuos `naaburiega vana`viisi jutte `rääkimäs; Kui jagu ajal veed puljavad, siis ei saa talvel seisuva jääd meresse Kuu; `Ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad Lüg || Kui vied `reisivad, `tousevad ja pagenevad, siis on jaguaeg Jõe || ?Kui vanad inimesed aasta sees ära surid, siis peeti jäguaega või hengejootu. Aeti suguselts kokku Lüg Vrd jagadusaeg, jaguõhtu

kõigist1 kõigist Kuu/`k-/ L(-õe-) HaLo(-öi-) Juu Kos Pee Kad, kõe- Muh JMd, kei- Rei Phl HMd kõigest, vaid ma sai kõegist kaks kopikid Muh; mul keigist üksainus tütar on Phl; seal oli kaks-kolm inimest kõigist Mar; `lambu oo vähä, kõigist kolm tükki oo veel Tõs; laps on köigist viis `päeva vana Ris; kõigist kolm `venda meid oligi Kad Vrd kõigeks

muud|kui muudkui Jõe Kuu Lüg Rei Mar Kul Tõs Aud JõeK KuuK Pee Koe VMr VJg Äks KJn Ran Nõo, muudku R(-o Vai) Pöi Noa Rid Mär hajusalt Pä, Pee Kad Sim Trm Pal KLõ hajusalt eL(mud́gu Se), `muutku LNg/-o/ Kul Saa Puh Nõo Ote Vas Räp, `muuku, muuku Vig Saa, muugu Kod Krk; mutkui Mar Aud Amb JJn Pee Plt, mutku Muh Mar Mär LäEd Vän Tor K Trm MMg Trv Hls Vas Räp Se, `mutku Jõh IisR Vai Vig Han JJn hajusalt T(-t́- Ran), Rõu/-t́-/ Vas Se/-o/, mukku Lüg PJg Nõo Kam Kan, muku Vig Var Aud Ris/-o/ Kod(-o) Äks KJn Hls Hel T Urv Vas, mugu HMd Kod Ksi Krk T V

1. aina, üha, ühtelugu ta muudku kuttistab `naeru Jõe; muudkui pian aga `pilpaid tegema; mehed muudku `katsuvad oma ramu Lüg; tämä `mutku plädiso Vai; `vardad olid käe, muudku kudusid Rid; kõik‿se pääva muudku plagistab `vihma sadada; mutku `vahtivad üksteese `silmi Mär; piitsames oli `keskel ja `muuku `sähmis `pihta Vig; Lapse uni oli kua rikutud, `mutku nuttis Han; aesa kellad ja rõksud olid obuste `külgis, mutkui läksid larinaga Aud; mugu `aksid tulema uksest `sisse - - tuba oli `poissa täis HMd; ku toobi kätte soab, mutku `kallab kõrisse (joob palju) Juu; ega tal ei old üed ega `pääva, mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg); `mutku sai sõtkutud teinep̀ole ja teinep̀ole, kui lina`varssi masindasid JJn; mutku `mangub ja `mangub nigu ull Koe; mutku vedelevad muidu VMr; tema muud kui töriseb VJg; nevad muudku magavad Trm; tämä muku liha rehib süädä Kod; metsas on aĺlikas - - muudku võta vett, vähämalle ei jää Pal; jänesid oli mets‿s küll, mutkui `käidi neid `lasmas Plt; Ei nüid põle `aega `ringi `vahti, mutku vehi aga `loogu võtta SJn; akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; `õige ätsakas om si̬i̬, muudku norib tülü Pst; No `kaśsel om nüid põli, kõtu om täis ja muugu makkave siruli Krk; Mõne mihe tükisse muku viina manu Hel; käis mugu ossele enne Ran; temä `mutku irvitäb, `amba ireveli; kae muku aegu tuleva, magada tahass; ku ta `kõńse, siss `perse tuhara mugu värisivä Nõo; va rabeda lina - - mugu läävä enne `kat́ski Kam; muku ojass `enne ja es ole midägi `rohtu ka `tälle `anda Rõn; lehmä˽tänitäse˽mugu, mitte ei sü̬ü̬ʔ Kan; tiä mugu kõnõlõss õnnõʔ Krl; `mut́ku˽pagõsiʔ inne Rõu; mitu `päivä oĺl varsakõnõ rehe all nulgah, `mutku värisi inne Vas; klaasiʔ tilisivä `muutku korvih Räp; `mutko kirmaśket pite õ̭nnõ laśk kui hüä laadohobõnõ; timä mud́gu tege, mis tä taht Se

2. üksnes, ainult (ka möönva sidesõnana) piad jäid [räimedele] `otsa, muudkui `kurgu alt nied `suoled `vueti `väĺja Jõe; mida nie `nuored tegivad muudku `nalja VNg; läbi `vilja ei saa `menna, muudkui mene `ümber; õleks õld `nuores ias nii ia elo ku `präigu, et mukku `kiigutad `põlvi `vaide Lüg; Ega mul kedagi viga ole, `mutku et jalad on vanad IisR; muud es ole - - muudku et kodu`käiatest, `painajatest ned jutud olid Pöi; meitel ei olnud taŕvis mette `riisuda, muudku kaare `tömba ilusti ärä Noa; `seltsis `mängisime, muudkui mina olen [veel elus] Kul; jahud `ańtsin ää, muudku kot́i sain tagasi; ei ma näind kedagi `teisa, mutku see oli üksi Mär; eluaeg koha`peälne, `mutku `metsäs vahepeäl olen köind Vig; põle muudkui kondid Tõs; `mõistlikud `lapsi on ää oida, uĺakid muuku `vaata ja keela Saa; ei ta (uss) oln külm `ühti, muko va tüma oli Ris; muud tema ei tee mutku `riidleb alati; mutku apud silgud, muud `maiust põle Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; sie [kivi oli] nisuke lage sile pialt - - mutku natuke kallakille KuuK; mõnel üks oli õppind kuer, mutku kuer `vuataski `karja VMr; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; emä õli muku luu ja nahk Kod; anid ei tea kos pesitavad, muudku nääd, et läbi lähävad; `valge lepp on muku põletuse puu Äks; egä‿se ole muudkui õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud; mina ei käind muudku valla koolis KJn; ega `unda paĺlu tõise kala ei võta muku avi Hls; `õiget `viisi `niitä ei saa, mugu koobitse nii‿sa·ma Ran; mul om langa ärä kõ̭ik `tu̬u̬du ja tettu, muku vaja kudada Puh; piimä `sü̬ü̬ki suguki ei söönä, `mutku liha ja `vorsti; mugu `kakleb ja kisub `enne, muud ei mõesta tetä Nõo; nüüd muku ooda enne, konass tulõ tu̬u̬ perämäne peigmi̬i̬ss Ote; tiä ei ti̬i̬ midägi, muudku `aigu viit õnnõʔ Krl; Tu̬u̬ kirst tet́ti säänä nigu˽noʔ um lehmä ruih, mugu˽kaaś `pańti ka˽pääleʔ Rõu; toolõ vanalõ perremele `üt́leseʔ, õt midägi näe õs, mugu tammõ ja kat́s `tsirku tammõ ladvah Se

3. (rõhumäärsõna:) aga, vaid muudkui sie - - `karja maa on `puudu mul Jõe; `saima vähäkene vanemast, muudku akka `karjas `käima VNg; kas `tahtsid või ei tahnd, sellest ei küsitud, `muutko tulid kokko LNg; mutku lähäb pimedäks Mar; meil si eenämä liki, muuku võta vikat käte ja anna valo Vig; Oli väsin, `mutku võta jalad `seĺga ja mine Kause `soose `loole Han; lapsed koa, no kus sa paned - - muudku võta `metsa ligi Aud; pane `rõõvad `seĺga ja `muutku mine Saa; toit oli seks aeaks `vaĺmis, kui kirikust sai `tuldud, põle mutku akka `sööma HMd; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; muud kui katsume oma `jõudu Koe; egä `koski ei õle, et laud on eden, muku sü̬ü̬; muku‿t (muudkui et) teen, et tämäl kerem Kod; kevädi muku temä lähäb Viĺländi KJn; tema ti̬i̬b mutku oma `tahtmist Trv; inimestel pikä vitsa käen - - a eläjä `mutku lähvä; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; karjuss laśk `lu̬u̬mel tõese viĺlä ärä sõkku ja peremi̬i̬s muku massa `trahvi; `kärbläsi nii paĺlu, et `kartuli puder mugu mustass Nõo; joba [rukkitera] kõva - - mugu tsiŕp `siśse, ei tohi enämp `u̬u̬ta Kam; mukku me esi olõmi `lambapää, olõmi är unetanuʔ Kan; muudku minge `maadlõmma, siss näet, kuass kõvõmb om Har; ku kanapujaʔ oĺli˽siss - - `suĺgi inne löüse, haugass muku sei Vas

4. (sidesõna:) aga, kuid [põldpüü on] tedrest aga pisem, mutkui ikke põllu lind Amb; `riideait one ja viĺjäait, muku üks uane; mul õlesi vaja vedeldä ja elädä, muku kohe sa lähäd Kod; meil oli ka nõnna tühi ruum rehetua taga, muku meie tegime `kińni Äks