[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jänes jäne|s Kuu Jõh IisR spor, u S, L(jene|s Noa) K(-ss Plt KJn) Kod Hls Krk, -ss Lüg Muh I M(-śs Hel) T(jäńe|ss) V(-śs), jäni|s R(-ss Lüg Jõh; jänü|s Vai), jäne|ne Sa, jän(n)e|n, d́än(n)e|n, d́ene|n Lei, g -se S L HaLä Jä Plt Pil Krk V(-si Se), -sse RId hv Khk, Muh spor Lä, Tõs Hää Rap Sim I TaPõ Plt KJn M T Kan Krl Räp Se, -sa (-sä) Saa Kõp Vil Hls, -ssa Hää Vil Trv Pst, -kse R ? Pöi Kse HaId Amb JMd JJn ViK; (liitsõnades ka) jäne- SaLä; pl jäned Lih
1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `arga nagu jänis Vai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänes Krk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran; jäńesse`nahka müt́s Nõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har; jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pink Räp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännen Lei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu; `välja jänis ~ `alli jänis Lüg; teine on suur on aĺljänes Hag; veked allid jäneksed talvel Kad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg; `valge jänene o litu Mus; `valge jänes nagu villad pial Mih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv || fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu; jänest `küütima Jõh; jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod; aral on jänese nahk põues Lai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~ põuõn u; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss
2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se || õlgedest v rätist tehtud kuju – Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija – Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai; juba jänesed meres Hää; küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi

koha3 koha Kuu Lüg Jäm/ku-/ Khn VJg müha, kohin paat kävi nii et koha ies Kuu; `kõrvad `tieväd koha Lüg; metsa kuha Jäm; puie koha VJg
2. vaht, vahune laine Vrd kohak, kohatus, kohu2