Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kloppima kloppima Jäm Hi Tõs Tor spor K,
I, (ma) kloppin R(
klobin Kuu Vai);
`klopma Mar Kod,
-ṕ- Var TLä San/-
me/
V;
loppima Sa Mär LäEd Pä SJn Vil,
`loṕma Saa M(-
me); (ma) (k)
lopi(
n)
1. taguma, korduvalt lööma; raputama `riide tahab kloppida,
on `tolmus `kangest Lüg;
`naised kloppid `riide `paaligaga joe `ääres `laudi pääl Vai;
Klopi plekk `sirgeks Jäm;
`riided `tahtvad `väĺja loppida Khk;
Pärast lopime paranda `riided äe;
Talla nahk sai enne märjaks kastetud ja siis vasariga äe lopitud - - siis `löödi alles `saapa `alla Pöi;
Enne [katla pesu] peab [laeva] katla seest ja torude ümberd katlakivi korra maha kloppima ja arjama Emm;
kotti klopitasse koa jahost `puhtaks Mar;
`lauba peab tekka ka loppima Vän;
ku sa madrus oled,
siis raud `laevas on su tüüks roostet `loppima Hää;
nüid on `rõõvad lopitud,
viin ära `kamres Saa;
`lamba`nahku `tarvis kloppida JMd;
sai sedavisi virutada ja kloppida teda [linast kangast] Koe;
`tohter klopib,
`kuulab kuda kopsod `tü̬ü̬täväd Kod; [kõva õuna] lopi kah,
siss on parem Vil;
nu̬u̬ `suvva ummeluse klopiti vasaraga laḱka (laiali), et na mitte varvaste `pääle ei litsu Nõo;
tulekahjutoŕnin lüüäss `kellä ja `ümbre `tsõ̭õ̭ri klopitass Har;
vasaraga klopitass [vikati] terä ärʔ,
alasi pääl pińnitäss;
vikat́ lätt `ki̬i̬rdü ku ei klopi Rõu;
sääne `laṕjo oĺl nii,
t́sälgoline,
sõ̭ss `tu̬u̬ga kloṕp [õlekatust] nii üless nii ilostõ sõ̭ss sai tasanõ niikui Plv;
klopiti tu̬u̬ [pärna]puu ku̬u̬ŕ är˽sõss tu̬u̬ jääss sääne ku süĺt Vas;
kloṕp `jalgu [lumest puhtaks] Se ||
raputama, loksutama ma käisin linnas selle puu aśsi `vankriga - - tema ei kloppi sedamodi nagu raudaśsi `vanker KuuK;
pütti `panti peenikeisi `kivve ja `liiva,
toda pidi nii `kloṕma et tä iks `puhtass läits Ote;
`haudlikanõ ti̬i̬ kloṕp,
halv ti̬i̬ Rõu ||
laperdama akkab [veski] `tiiva kloppima,
ku otse tuul oo Var2. segama, vahule lööma `küpsedetti `silgud siis panni pääl magedast ja siis kloppiti muna `pääle VNg;
akkan `taigina kloppima;
`klimpi klobida ka Vai;
koor lopidasse koostaga vöiks Khk;
obusel lüiase rokka,
rukijahu lopitse ää Var;
`li̬i̬nisesse sai seep lõegatud,
see sai vahule lopitud Mih;
roosamannat lopitse Tor;
`peene `leiba `tehti ju ka rukki püilist keeva `veega ja seda klopiti ermus kaua HMd;
munad klopitasse ärä,
jahu `ulka ja tehässe kuagid;
jahuroka klopid vitsa kimbuga vahule Kod;
piimaga `kartuli pudru klopitasse männaga Äks;
`loṕku [muna] `suhkruga ärä ja joogu siss Vil;
vanast rüäivä `vaśkile kah es lopite,
nüid uvvembel aal om akatu `loṕma Hel;
võtat paast toda supi`li̬i̬mi,
klopit ki̬i̬sa jahu sinna leeme `sisse `kauśsi,
kos sa muna olet `kloṕnu,
siss valat patta tagasi Ran;
ega kloppi ei või,
kloṕmisega lääb vatule Nõo;
siss lõiguti nimä [mädarõikad] lipsukõistõss,
klopiti soolaga ärä - - aput `ku̬u̬rt `panti pääle Ote;
`vaśkillõ kloṕitass rüä jüvvä Urv;
Edimält kloṕite leib käśsiga läbi,
sõ̭ss valõte `jauha Räp3. ägedalt, valjusti koputama ei teä ken se kloppi `ukse taga Vai;
mina `kuksi `kloṕma,
`antsi naa et uks värises Var;
Külalised loppisid ulk aega ukse taga,
enne kui sisse said PJg;
üks klopib ukse taga Ris;
mis vigurid te teete,
et klopite ukse taga Juu;
mis sa lopid sääl taga usse Hls;
ussõ pääle kloṕp Se 4. fig peksma, kolkima Sie kuer poiss tahab kloppida IisR;
Eks nad kloppisid poisi enne läbi Jäm;
loppisid ta metsa vahel tümaks Mär;
sai `äśti kloppida VJg;
nüid om ta lopit,
kondi `pehmess lopit Krk 5. ägedalt tuksuma, pekslema `kohkusi `kangesti,
süda akkas loppima Khk;
söda peksab ja klopib,
kenel södame aigos on Käi;
süda akkab loppima,
tahab `väĺla `tulla Vän;
süda klopib ja valutab Kei;
kui süda kõvemast lööb,
siis peksab ehk klopib Lai;
ku tü̬ü̬ üle jõvvu läits,
siss nakass südä jälle `kloṕma Puh;
süä nakaśs nii `kloṕma et,
kas vai elovaim mineḱil Rõu Vrd kolksima,
koppima
kohul, kohule kohul(e) JMd Kad Nõo; kohol(e) Lüg Trm Räp, -lõ Plv vahul(e), vahutaoliseks kevade jõgi on kohol Lüg; kui `panna suodad apu `sisse siis aab kohule Kad; piim om lännu kohule, om `pääle tõsnu Nõo; koholõ ärʔ `pestüʔ Plv; talomiis oĺl nii kõvva `sõitnu et turulõ jõudmisel oĺl piim kohole `pestüʔ Räp