[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

helde `elde R eP(j- Var Mih) T Krl, h- Kuu V; `eĺde u Krk(‑l-), San; `elle Khk Emm Rei Khn; elle Vig Kse Pär Saa Trm, g elle Rei Han Mih Hls, `elde Kir Tõs Khn Hää Kod KJn Vil Trv Krk; eĺle g `eĺde Kod Krk; helleh g `helde Se; komp ellemad KJn; (lausefoneetiliselt) `helda Kuu
1. a, s helde a. lahkelt või ohtrasti andev On old igä `heldei inimisi kes on avitand Kuu; Ei mina `kiela kui mul on, mina õlen `elde nagu `eldemari poig ~ tüttär Jõh; Sedakorda oo meitele nõnda eldest kääst (rohkesti) seda `värki `antud Kaa; Naine oli ihne aga mees oli eldekεεline Emm; elle inimene, `andis mis tal anda oli Tõs; e-e-e, elle `pruuti, saada `vaĺmis salle `pruuti (lauldud vanasti noorikut tanutades) Pär; suurte `kõrvadega inimene on `elde Rak; täma oo elle laps, elle `anma; lu̬u̬m lähäb edesi, kes annab tõesele `elde `käegä (müüb kahetsemata); `näitä tämäle `eĺdet ~ ellet kätt, õle tämä `vasta elle [siis lehm annab piima] Kod; Vanadrahvas `oĺlid paelu ellemad kui nüidsed. Kiśsi põrsa i̬i̬st raha võt́tis KJn; arva ammastege [inimene], si̬i̬ om õige elle Hls; kel `juuse otsa `vällä poole, si̬i̬ om elle Krk; `i̬i̬späne päiv olna `elde ja `ri̬i̬dine päiv olna rikass (lapse sünnist) Nõo; tõene tütär om `eldede kätega Kam; `eldet `ańdjat armastõss jummal, ja tõni inemene kah Krl; `Heldet `ańdjat armastass jummaĺ, a˽kit́si kitä õi˽`kiäki Rõu; um viil `heĺdit inemiisi Plv b. helde inimene `sitkel on `siidigi aga `eldel ei õle `elmigi `kaulas Lüg; `sitke kannab `siidi, `eldel põle mitte `elmigid `kaelas Muh; `eldel põle `elmid `kaelas, aga `sitke kannab `siidi Tor; kit́sil `kõiki küll, `eldel ei õle `elmigi kaalan; `elde perse seesäb alate märg, tämä jaab kõik ärä, ise oo ilma ku koer Kod; sikke kand `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan Krk; kidsi söönä kirstust, `elde munde mulgust Puh; sitt kannap `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan; `elde perse om ike ele. `eldel ei ole konagi midagi; kidsi sü̬ü̬b endä kirstust, `elde tõese mehe aedast; jagajale jäävä näpu, `elde perse like (pole riiet selga panna) Nõo c. (kombelõdvast tüdrukust) `Elde õde oli sie, kes igaühega magas IisR; Päris helde emme tüdar, äi ta pole isaste vastu eese asjadega teeb kui tinge midagid üht Kaa; kui mõni tüdrik ühe [poisi] `vasta `elde oĺli - - siss see (poiss), kelle `vasta kade, akkas kohe sõnuma SJn; [tüdrukust] kes `vasta võt́t kõ̭ik mehe, siss üteldi et, `elde anniga, laja panniga Nõo
2. hell, tundlik; lahke, sõbralik südä on ka `elde, ku kääd on `elded Vai; `elded [härga] püsut kiputasid, siis oli nii nobe; üks [härg] o `ellem, teine o tuimem Khk; kere ikke nõnna `eldeks `löödud (peksa antud) et `aitab kohe Mar; näe kui elle ta (laps) oo akkab aga `jälle `nutma Kse; Äga ellet inimest või `puutu Han; ta oli üks `elde südamega laps Ris; päris `elde meelega ~ `eldest meelest `ańdis Lai; si̬i̬ o `väege elle si̬i̬ lait́s, tõine kannats kiḱk ärä Krk; temäl om `väega `elde südä, annap kõ̭ik käest ärä Nõo; `helde hingega, tõõnõ om `väega sikõh Se
3. kärmas sie obone on `elde tagant üless `lüöma VNg; Ega tuld eldemaks saa (öeld sellele, kes kiirustab söögitegijat) Ans; mõni kui midägi one, kõhe naarab. si̬i̬ one elle `naarma; kuri kusele, paha pasale, vi̬i̬l `eldem `itkma Kod; kaanis `elde oma naeruga KJn
4. rumalake poiss oli na `elde natuke või napakas Rid
5. heldene `Heldaaig ku sinu jalg o mend `paistesse Kuu; `armas `elde `aiga vai sina oled siin VNg; `elde `Jeesus, obu on `töösti ära läind siit (laiult minema ujunud); oh sa `elde arm; `elde jee, nee kasu naised tegad `vaeseks Khk; `taevane `elde `Jeesus, nii palju Muh; Elde Essuke või vanamees surn ää; meite sõnad pannatse `kirja, oh `elde elu Han; `jelde põlastus, küll oli neid (kärbseid) aga paelu seal Mih; oi `elde jeheke, kus tä köis sii tüdrikud `sõimamas Tõs; `Elde püh, mis `riäkväd; `Elde pühä ie, `terven pani selle levä korraga `nahka; `elde pühä `ieder, sia koa ikka `allõs elus Khn; oh `elde jumal küll, näed mes näväd teeväd Kod; oi sa `elde `Jeessukõnõ, mes nüid saab Nõo; ah sa `helde hingekene Se
ell|taat (sag lühenenud) `eldat́, ‑t g ‑ti Ris; eldat g ‑di Rei hrl vanaisa; hv vanamees, vanavanaisa kas sa `eldatid nägid koa; eldat́ tuleb suure kepiga; on üks vana elltaat ka Ris Vrd ellataat, elltata ell|tata (väga) vana mees vana mies `ööti tat́a viel vanem ell tat́a Ris Vrd elltaat
enne|muiste 1. (enne)vanasti; muiste – üld vanemad inimised `ütlivad et `enne`muiste tegima kõik tüö oma `jõuga Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; ennemuiste `köidi ruudi õsumist õsumas Muh; naestel olid ennemueste kaelarahad Mär; `ennemuśte olid alati igapää naestel müt́sid pias Nis; ennemuiste, kui vana kurat poesike oli JMd; ennemuist õlid kad́ridega kõllase põhjaga undrukad; `ennemuesse ehk vanamuesse Kod; see oli `enne muiste, vanal aĺlil aeal Lai; ennemueste tetti (külvati) kikk käsitsi Trv; ennemuste `olli Miinäl lehm ja, lammass ja sia Nõo; inne`mustõ oĺl üt́s kõrd suuŕ näĺg Vas; [muinasjutu algus] `eĺli innemustõʔ esä imäga; `piinü˽läädsäʔ - - innõ`muśtõ `pańti leebä manu Lut Vrd enne|muina, ‑muinast, ‑muine1, ‑muisti, ‑muistu, ‑mõiste; ennimuiste
2. (atribuudina) ennemuistne vana ennemuiste luod olid kas na `piĺlide pial või Hag; akkame ennemuiste juttu `reakima Koe; mis `puhkad vanat ennemuiste juttu, kes tääd ka tad om ollu või ei ole Hls Vrd ennemuine2
era1 era Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür; kui `teisi ei ole kodu, siss teeme era Äks; naese teevä erä, küd́sävä kotu `ku̬u̬ke Nõo; errä tetäss, maḱa˛ust `aetass Urv; ma ti̬i̬ `indäle errä, `ti̬i̬ndrile anna `lõśsi Plv; `ku̬u̬kõ `naatass küdsämä, ku errä `peetäss. tu om eräpidäminõ Se; alõ vajag jerra pita Lei
2. lisa(tulu) – Trm Kod Vas Se Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod; tegevä erälina, `hindäle erä `perrest Se
3. eraldi (mõõdetud) maatükk [arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
hernes ernes S(h- Phl) L KPõ Iis IisKK hv KLõ, spor M/ ‑ss/, `e- spor R(h- Kuu), ern Lüg IisR, erne VMr spor TaPõ VlPõ M, T(‑eʔ San) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erne RId hv JõeK Äks, g `erne (`h- Kuu Phl V; -ŕ- V); pl `erned Lai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, ‑õ, `järneʔ Lei; ärnes g `ärne Tõs(1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge)
1. hernes a. taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes Lüg; suurdele ernestele pannasse `roekad Khk; ernestel ikka veel lestad pääl Krj; `erne üva ehk tõra Rid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksud Vig; kanad oo `ernis Tõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad kohe Rap; `ernel olid kärbised Ann; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes VMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedud Sim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike erne Pal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutata Lai; `ernile tahava kärbussa `sissi panna Trv; siga läits `erness Hls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage üless Krk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veeren Ran; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mä Puh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬dä Nõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ Ote; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtro Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺlo Räp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõ Lei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔ Lut|| fig Tüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel| (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää elu Krk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen Krl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas b. (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka Lüg; rohelised `erned on ka Khk; iiri allid, kure kirjud `erned Rei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaks Kos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valged Trm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `erned Pil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valge Krk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näi Kam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitse Ote; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneid Har; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maad Räp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herne Se; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔ Lut
2. (vili) a. hernetera, ‑seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvada Jõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest Lüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `erned Vai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaun Jäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse maha Khk; `ernid `poetama Muh; ube `ernid `pandi koa leenisega lekesse Mar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisse Hää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb maha Juu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakse Amb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast kohe VJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täis Trm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `erned Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad on KJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kirivene Krk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erne Nõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulse Kam; puhetu `erneʔ Urv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔ Har; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõga Rõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõ Plv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔ Räp; herneht süvväss ni upa süvväss Se; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siäst Lut|| fig `Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõu b. (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `erned Khk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `välja Muh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatud Juu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad maha Ksi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täis Ran; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernit Puh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälle Nõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔ Kan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernit Rõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se
Vrd ermes
3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett Lüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabe IisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut Lüg Jõh IisR Saa Lai Trv Hls Krk; h e r n e l ~ h e r n e s ~ h e r n e n hernetera taolise moodustisena, piiskadena; h e r n e l e hernetera taoliseks moodustiseks – IisR kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel Lüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapääl Saa; igi jooseb `ernen Trv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsan Krk
3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies Vai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬pi Har; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsiga Rõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔ Vas
4. hrl pl rõuged a. rõugehaigus; hv rõugevill – Kam Ote V `ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔ Kan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔ van ~ pokaʔ hrl Urv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińti Har; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ Rõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbi Plv; lät́s (jäi) `hernehe Vas; lat́s om `herneh Se; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lut b. kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱ Har; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandma Rõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõtta Se
ilkuma `ilkuma, (ma) `ilgun laaberdama; (vastumeelse jutuga) tülitama Sie ei saa jo tulema `õigel ajal, jäeb `Jõhvi vahele `õhtani `ilkuma; Tuleb `seie `ilkuma, tahab `jälle `võlga vist IisR
hilp|kabali katkenud, räbalais See jökk oo üsna ilpkabali; [vanamees] Nii ilpkabali jäänd, pole kes riidid püsut ariks Kaa
hing ing g `iŋŋe, `inge R(h- Kuu), inge hv Hi, L K I, iŋŋe S(h- Phl) JõeK KuuK VJg; ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (h)ińg, (h)ing g (h)ińge, ‑ng- V; eng g `eŋŋe, `enge hv Kuu, RId(n ‑i VNg Vai, ‑e Vai), enge ? Rei spor L(‑ńg- Mih Khn); eńg g eńge, enge M(eng) Krl, eńge T(g eńgu, ‑ng- Puh) Lei(j-; eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad:
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk
2. hingamine; hingetõmme
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust)
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, ‑jõud (inimene, loom) b. (taim jm) c. (mitmesuguseis väljendeis)
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) b. (väga vaesest või tühisest inimesest) c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) d. (väsimusest; suurest pingutusest)
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal)
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline b. arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel)
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus b. (meelepahast, vihastamisest)
11. iseloom; tugev tahe; visadus
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte13. ujupõis14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) b. (kirumis- või sõimusõnana)
15. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill ‑ ‑ puhuti `inge täis Lüg; pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai; pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja; töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk; maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh; orika põied `aetasse `inge täis Vig; meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud; ing lööb pudeli puńni ää Tor; tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal; vaat ei peä `inge; Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn; Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn; nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls; piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk; õlu peäb eńge all `saisma Puh|| fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg; ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk; `lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi; `issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud; ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki; kas ta ingegä (söömata) eläb Kod; paha ing käib suust `väĺlä KJn; kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk; kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana ‑ ‑ elu aig alb ais eńgel man; ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu ‑ ‑ nigu sureja vai `aige Ran
2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu; `eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse; vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg; Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm; paneb iŋŋest `kinni Vll; ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; `Jooksis nenda kut ing `andis Rei; joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar; ing karjub sees [astmahaigel] Kul; eng oo `rindus `kinni Tõs; Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn; mool matab inge `piale Pär; inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris; painakas ‑ ‑ käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr; siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod; ińg jäi `kurku `kinni Ksi; lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai; ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn; taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk; tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran; engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh; juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas; ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se; hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg; `pouslahis obu vä˛ab `inge Khk; Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi; kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi; ing on `kinni, kisub `inge PJg; keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks; viab `ińge nigu `paela läbi Ksi; taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har; hinge tõmbama 1. (raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg; iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans; `tõmbab `inge, kui ing oo `kinni; `inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar; `aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu; mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2. (pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu; obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg; ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk; kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar; lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos; es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh; Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv
Vrd hõng
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg; Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku; Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh; mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk; Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad ‑ ‑ sai vähe `inge tagasi lasta Krj; oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga; Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm; Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei; võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle; joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar; `uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se; ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg; kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm; räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε; virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk; paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh; Ma pesi üheingega lounani pesu Han; seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn; ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad; ühe ingega `tehtud KJn; ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, ‑jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal; Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu; tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg; ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh; siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai; niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm; see suits vötab iŋŋe εε; pool `inges kala paadist `vöötud Khk; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus; on‿se `inges alles Pöi; surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes; visa kassi `persest ing menema; nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid; kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh; valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl; `inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid; tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar; ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki; nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär; Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada; `Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; Angõrjas nda vjõsada engegä Khn; `inges anid; inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg; Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab; Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb; pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää; kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris; maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] ‑ ‑ turu `peale või `linna Rap; `võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis; kisendä kas ing ihoss jäägu; kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod; jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls; sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde; mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole; pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä; mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk; see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel; mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo; visa minekiga hińg seehn Rõu; ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se|| elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk; `Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa ‑ ‑ eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge; lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk; ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg; mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad; puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse ‑ ‑ ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls; kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn; är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk; hingega 1. eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad; neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm; nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh; ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris; engege latsek ollu ka joba ‑ ‑ kuus kuud [vana] Hls; 2. (raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg; vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3. kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega; Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää; engel 1. elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2. (retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk; poole hingega 1. poolsurnud, ‑surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk; `Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj; pole hiŋŋega vana loom Phl; poole ingega jähi veel Mar; mõrtsukste kähen ollu ‑ ‑ är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2. vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn; sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar; saeme soja engega `kalda Tõs; sooja ingega `piases viel kääst ää Kos
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh; Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk; Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj; Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad; Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi; ing ja ihu väriseb sehes Muh; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem; nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl; venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa; eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih; inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi; kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod; ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk; raha rikkus, eńge ukkus Puh; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv; eläjäl om toss, inemisel hińg; Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ; poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu; ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se; ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei; kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä; hüä hing lätt `taivalõ; luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut; hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk; inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal; jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale; `ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo; seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv; `hińgi mälehtedäss; kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ; jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi; nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk; eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran; hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se; hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (`viina) `hiŋŋe sise Kuu; `Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh; ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk; Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus; Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar; muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs; Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls; lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta; miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk; `aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran; Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp; hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu; Noored söid vanadel inge seest εε Emm; sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel ‑ ‑ Vesi on ikka paju ing Kaa; (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar; küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää; mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod; obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu; tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk; torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud; ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr; Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm; Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn; tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu; puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg; muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk; Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära ‑ ‑ Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR; taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk; Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei; se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu; mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod; kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls; vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh; nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har; Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas; Ei olõ muud ku titt ja hing Räp; täl mudgu paĺass hińg; hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu; veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg; sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg; nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas; `umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk; kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh; Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han; ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi; mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän; Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää; kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa; ing `niiti pidi sies; ing paelaga `kaelas Kad; ing ripub niidi õtsas Iis; kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk; eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb; mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo; Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu; hińg nööräga kaalah Plv; hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg; Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi; lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg; tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad; `tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod; eits `enge Hls; tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha; `hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se; hinge vaakuma 1. pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar; Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han; si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod; ammu joba vaagup `enge Krk; vana pernańe `vaakse `eńge San; 2. u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han; hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg; enge juba `väĺla `viskanu Hää; üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod; kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg; Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet; Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg; `juokseb `ninda et eng `ambas Jõh; `Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk; karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar; Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas; Ing niidiga kaelas, ingeldab ‑ ‑ nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää; kui kiire töö ‑ ‑ siis tehasse nii et ing `ambus Lai; et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; Joose naa‿t ing armas sees Lih; Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh; `ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk; neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu; pimme udsu, sõss enge tulev `taevast; enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või; ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk; keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh; eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam; pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei; hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut|| hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist Trvnädal märti b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi ‑ ‑ mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt ‑ ‑ `laulsiv iki: enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä; `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv ‑ ‑ mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki: lääme nüüd enges; enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki: käkki, karaskid ja liha Pst
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli; iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu; küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai; mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk; `Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj; Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi; Mis teised ütlest seda ta tegi ‑ ‑ oli üks saamata ing Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar; Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää; kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu; siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod; miul ei ole elävet `enge kodun; üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk; ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel; turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo; ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har; ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi; kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se; meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut|| (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg; ära kadund (patune) ing Jäm; üks ära valitsedud ing Emm; ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt; patanõ ińg Krl; nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har; riš́tit (j)eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg; kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai; `veisid viis `inge `lautas Khk; `kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm; vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh; meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kolmteist `ingsid kano Mar; kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var; No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs; metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud; kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn; vallan eläb kolmtuhat `ińge; pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod; viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil; engede mass pannass engede `pääle Hls; meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel; egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo; inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har; suuŕ kruńt nelä hinge maa Se; nääd́e hinge pääle (nimele) Kra|| fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh; Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm; Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei; mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir; Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu; Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää; jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim; õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis; ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm; ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod; ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om; ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli; miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk; miä es tiiä eńgestki Nõo; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu; ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har; Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu; mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas; sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ; kost saʔ mu hinge `sisse tiiät; sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist; proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj; ing täis sappi Lüg; siis olid mehed `inge täis teise `pεεle; tegi mo iŋŋe nii täis Khk; Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm; aga mo ing `kerkis sees Mar; aga mo ing oo täis ta `peale Mär; Vaname ing karand täis Kei; mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal; eńg saa ~ lää täis Trv; eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu; timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas; hinge all 1. enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg; eńge all mul ei ole saladust Ran; 2. varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas; ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se; hinge peal(e) ~ pealt 1. enda teada; mureks; südametunnistusel(e), ‑tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR; see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada; komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk; (tema surm) läks teise inge `peale Mar; sel on inge peal pakil kedagi Jür; kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk; mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo; `jäie esi `haigõss ‑ ‑ mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2. varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk; hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs; si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas; hinge taga ~ taha ~ tagant 1. enda teada; südametunnistusel(e), ‑tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää; see asi kipitäs `piäle inge taga Juu; no pajata `välja mis sul inge taga on Kad; ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2. varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi; `Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu; killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; viimane `kopkas inge taga Kos; nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim; tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv; eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har; Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp 11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj; `valju `eŋŋega obone Lüg; Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus; ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud; Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää; si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk; väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu; siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran; taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas; hingele (südamelt) om hüä ineminõ; pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se; elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg; tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk; `Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tämä tast iho ingegä mennä; mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod; tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai; ta on ihul-ingel sääl `juures KJn; ihuld engeld püünäb tüdrukut; ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv; ta püünäp nindagu ihust ja engest; sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk; püis kogu eńgest, aga es jõvva; me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran; temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo; ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn; `tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har; timä `väega taht, umast ehost-hingest; kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass; tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega Se| timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se 12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka; pole söö `ingesid `liitis Khk; Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing; Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi; ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh; suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir; sa `tohtind `ingegi ütelda Vig; nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn; akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris; ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan; minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod; nagu rida läks [puravikke] ‑ ‑ aga nüid, mitte üks ing Äks; nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk|| (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi; Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn; sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim; mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod; lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi
13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg; kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga; Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk; avi ing käib `mööda seĺg`roodo; torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl; kala ing, mis selgroo `külges on Rid
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu; kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg; No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans; Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi; kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad; oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod; kohe sa eńg lääd Trv; oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San; Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv; Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu; no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se|| (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm; Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj; Ah sa katkend ing; Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla; Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi; oh sa `põrgu ing Tõs; kurat su iŋŋe `sisse JõeK; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; oh sa `saadlase eńg Ran; `ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo; oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv; kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se
15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu; mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
ivama ivama R(‑ie Lüg) Mär HMd HaId Amb Ann Koe VJg Sim IisK Iis TaPõ Plt KJn Kam, ib- HaLo; ivämä Lüg KJn TLä
1. (seemne)teri välja peksma või puhastama a. ivasid välja peksma või poetama päid ivati, puu labida `õtsaga `riista sies. riialuse põrandal ivati obosega ka Lüg; `Lapsena sai rukkiteri `piadest ivada; `Käisime salaja `erne `aasa `kallal `erni ivamas IisR; kui põhud juba puestatud, siis ibatakse veel `ohri, et ibad `väĺla lähvad [peadest] Nis; Ivamisega (teistkordsel vardaga peksmisel) tulid peadest välja veel sinna jäänud terad KuuK; [odrapeade] ivamine oli enne sabamist Sim; nisu kua ivati ‑ ‑ nisu teräl one `niske tupp `ümber. tambiga ivasima [teri välja]; ku one kuppa vi̬i̬l ulgan [linaseemneil], siis ivatasse vi̬i̬l `vankrigä Kod b. odraohteid kõrvaldama kui õlid juo õled kõik ärä `võetud noh siis `jälle ivasivad sedä [odra]pahmast; kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad; nüüd on `neskene rull kõhe kenega ivab Lüg; [odrad] Pidid aganatega ühäs `uuesta [masinast] läbi `laskema, ivama. `Ennevanast ivati `tünni sies `nuiaga Jõh; Odrad `lauti kihina maha, `suure puu`kühvliga `tampides ivati okkad teradest `lahti IisR; `ohre üksipäini ivatakse `aetakse teist `korda läbi ‑ ‑ vilja peksu masinast, vanasti kui ivati, obused `pahmasid HJn; Mõned ivasivad vankriga. Mõned ivasivad tambiga. Muidu kui ei ivanud, siis jäid teradel õkkad kui orgid külge Trm; `ku̬u̬t́egä kua ivati [otri] Kod; `Otrade ivämise aeg sai kõik [pahmas] `äśti ärä pöörätud KJn; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä Ran; ega oma `kesvi es ivätä, `paĺlald `müimise kesvä iväti Puh; kesi tahab ivädä, siss lähvä saba takast `kesvil Nõo c. kühvliga visates tuulama `viljä ivatasse ‑ ‑ visetasse. `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh d. kett eemaldama vanamees `tampis `uhmri sehes odre [kruubiks]. `õrnalt `tampis üks tuńd `aega. siis ivab selle kee päält ära Äks
2. hommikuoodet sööma kui ommuku varra koheki `väĺla `minti, üteldi et: ivame enne veidikse; läits `väĺlä kotust, es ole sukuki ivanu Kam
Vrd ivatama, jüvämä
jobo|jalg jobojalg hajameelne õled niiske jobojalg: käid puadin ärä ja ei tu̬u̬ `aśja ärä Kod
jutt3 jutt g jutu eP(g juto Mar Kul; jütt g jütu, jüto Hi), eL(ütt; p d́uttu ~ juttu Lei); jutt(u) g judu Kuu VNg Vai, g juttu Lüg Jõh IisR Vai 1. a. kõnelus, vestlus, keskustelu Kui ma taaga jälle jutu peele juhtu, küll ma siis sest asjast ka juttu tee; Jutt jutuks, aga nönda ta on (öeld vestluse lõpetamiseks); Olga see meite oma jutuks, teistel pole taarist seda teada Kaa; See tuli kogemata jutu sihes ede Pöi; `tehke nüid üks jutu ots ülesse, ja akkame juttu `rääkma Mar; tää `oskab keerutada ja, kui te jutusse `saate Tõs; tuli jutt tantsust, et kissi `oskab `tańtsida Jür; pärast seda põle ma temaga jutus änam old KuuK; `uhke tüdruk oli, ei võtt igaühega juttugi (ei rääkinud igaühega) JJn; kae kos tat́tnõna, vai tükib suure-inimeste jutu seḱkä Ran; tull sa iĺlukõstõ, muedu Miina eśsutap me jutu ärä jälle Nõo; üits kõnelep ütest ja tõne tõsest, siss lätt tu jutt pikäle näil Rõn; noʔ sai jutu pääle nigu tsirk laulu pääle; ma kõnõla muidu külh tõsõ inemisega, ku tõnõ jutu pääle alustass, aga ma‿i `tihka esi juttu alustaʔ Har; näil om jutt pidamin Lei b. kõnelemine, rääkimine; kõneldav, öeldav; kõne juttu ajama (~ heietama, puhuma, rääkima, veeretama, vestma jne) kõnelema, rääkima, vestlema, jutlema alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu; piab kõhe juttud maha kui tuleb `sisse, perä ei `lausu sõnagi; see ei õle `täie mehe jutt, sie on `poisikese jutt, [öeld] kie `neskest `kerget juttu ajab Lüg; `Räägi juttu Juhanest ja põleta `piipu tubakast Jõh; Ajasime mehejuttu (asjalikku j.) `ilma `aśjadest IisR; pole küps jutt, sedissi täädmata sönu ajab Jäm; see o sool juba `tuntud jutt (tuttav, korduv ettekääne, vabandus); räägib kaksiti juttusid Khk; See oo su jutuks εε küll Kaa; Kus siis kukkus va Madis jüttu veeredama; See pole jütt äga midagid; Änam mette üks jütt (s.t kõnelus, vaidlemine tuleb lõpetada) Emm; ta keerutab `peale seda juttu, teist `viisi ja teist `viisi; `rääkis nii `laia juttu Mar; küll tema võis `ulla jutta `rääki Vän; vaĺlu juttu, seda ma kuulen küll Ris; muakiele jutt Hag; tüdrukud akkasid juttu puhuma JMd; küll tema lappas seda juttu, ei tuld `otsa ega tuld Kad; keśsi minu juttu jutuss piäb Kod; iast `oskab `riakida, jutt jookseb järjest; läks oma jutuga liiale, `riakis mis enam ei oleks `kõlband; pidi selle ära tegema ilma pikema jututa (s.t otsekohe, sedamaid) Lai; tule `puhka juttu kah Krk; `tuĺli jälle magusa jutuga, nakass liibitsemä Ran; ku jutu otsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul; ku jutu seen ette tuleb, küll ma siss `ütle; ah Oskari juttu nüid (põlastavalt); jutt piap põhja `pääle `saisma `jäämä, mitte laḱka minemä Nõo; mine oma jutuga `mõtsa, ei taha kullõlda Kam; Saajat alasi säänest kraśsi juttu, ega˽s sa `õigõl viiel ei mõistaki kõ̭nõldaʔ Urv; ka‿sa küüsse, kas timä lätt Võrulõ? – ei, tu̬u̬st iss olõ meil juttu; poisi˽`tõmpsi kõ̭iḱ `ü̬ü̬kene juttu Har; timä aja vahel peŕss `tarka juttu; sa `kullõ mu juttu, lasõ `vaesõ mehe hobõsõl ka joostaʔ Se c. kõneanne, ‑võime; jutukus; kõnelemisviis Jõudsa juttuga (luiskaja) Hlj; küll sellele on pailu juttu `antud Khk; `söukse `mältsas jutuga, jutt jääb `pehmeks, kut ta `purju jääb Vll; muhulased oo nõnna järsu jutuga Muh; Lühigese jütuga inimene Emm; niisuke va tüh́a jutuga inime Mär; laia jutuga, kes paĺlu lõhverdas Lai; ta on `irmus segäse jutuga KJn; tuim jutute inimene, temäl ei oole juttu Krk; `lahke mi̬i̬s, ladna jutuga Ran; `veitsi jutuga Nõo; mi˽`pernaanõ `omgina `pihme jutuga, nigu ei mõistaki kõvastõ kõnõldaʔ Har; `Kaimaŕ om jutulõ ka sääne siśsine Vas d. kõneaine sie kaks `pienart [kitkuda], no mine tie näväd `õhtast `vällä, siis `jääväd juttust maha Lüg; pole midagid uuemad juttu (s.t uudist) Khk; temal pole jüttu `ilmas medaged Emm; sellel ea `lahke suuauk, ta saab juttu kõigiga Mar; mugu lahverdab pääle, ei saa si jutt tal üitskõrd ka `otsa Ran; e. (sõnaühendites) muistamise jutt (mõistukõne) Lüg; jutul, ‑e [kellegagi] (ametlikus asjas) kõnelema(s) `käisin `erra juttul `mõisas Lüg; ma oli `taaga jütol Rei; õpetaja üts et minge `teise tuppa proua jutule Kos; akas soldatiga jutule; emä õli minu jutal (kõneles minuga) Kod; ega si̬i̬ miut jutul ei võtagi Krk; mia es saa `täämbä `tohtre jutule Nõo; kahrutantsutaja jät́t kahru `ussõ ja lät́s `tarrõ jutõlõ, et kas saa ü̬ü̬`maia Har; Annjäi arʔ jutalõ (s.t juttu ajama) Se|| fig juudi jutule minema `Oota ma liha juudi jutule (lähen käimlasse); Juut vöttis kohe jutule (kõht käis kiiresti läbi) Pöi| Juudiga on jutud `aetud id Pöi; juttu tegema [millestki] kõnelust alustama, rääkima; kõne alla võtma õles kudagi `muodi juttu tehend kui `vasta tuli. ei terestandki Lüg; tee siis vigadist ka juttu, εε unudag εε mette Khk; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; tei juttu mud́u, taht́s kõnelde, aga ärä es kõnele Hls; nemä ei tunneki miu, ei ti̬i̬ juttugi `miuga Nõo; teist juttu tegema kõneainet vahetama ku mea `musta juttu aa, siss aap temä `valget juttu `vastu, ti̬i̬p tõist juttu Krk; jutuks jääma kõnelemisega piirduma, mitte teoks tegema See asi `loages nõndasamma ää, jähi muidu jutuks jälle Pöi; jutuks (~jutus ~ jutu sees) olema, j. tulema, j. võtma kõne all olema, kõne alla võtma sie asi `trehvas juttust tulemaie, siis `ütlesin tämäle kõhe `vällä midä `arvasin Lüg; äi sõda põle mette meitel jutuks olnd Pöi; tuli jutuks mu elulugu, `kuulasid kahe mehe Ris; ei old jutus (ei olnud kõne all, ei räägitud) JJn; olgu jutuks `ainult Plt; ei massa jutuss võtta (ei ole väärt kõnelda) Puh; oĺl niisaa jutuss õnnõ Krl; tuu oĺl meil jutuh Vas; śjo oĺl meil jutu śeeh Se| kui siesuke asi jutule tuleb Iis; ei ole juttugi ei tule kõne allagi, pole üldse võimalik v mõeldav senest ei õle juttugi, et ka `eina`malle `mennä Lüg; `ilpsab peal külatänavit kada, tü̬ü̬tegemesest põle juttugi Mih; `mõt́sin, et nüid on se tume kana rebase `nahkas, siis põle munadega enam juttugi Ann; jalagaʔ üle tullaʔ om rassõ, hobõsõga enämb ei olõ juttugi Har
2. sag pl kuuldus, kuulu-, laimujutt, väljamõeldis; loba `kuklatagune jutt (rõvedat laadi jutt) Kuu; juo juttud `välläs inimiste suus, et ädägä läheb mehele; aga sie on akkand jutt (väljamõeldis) Lüg; see jälle muidu jutt, sedine tühi jutt, mis tösi pole Jäm; mis‿ep‿ole muidu sönade kasu (jutujätkuks) jutt; See jutt oo ilma ännata Khk; Ää kuulagid, see `joutut (liialdatud) jütt; Rei; kellavalamese ~ kellavaname jutt (tühi jutt, lobajutt); tühi jutt oo nago jänes, läheb kotto `väĺlä ja tuleb uuesti kujo tagasi `jälle Mar; `kanvad jutto ta peal `ilma`aegu Ris; tuulest `võetud jutt Hag; tühi jutt se kõpitseb südäme peäl nagu täi krae vahel Juu; ülejäänud jutt (ebasünnis, sobimatu jutt, kõne) Kod; lidra ladra jutt, mis naised külas aasid Lai; si̬i̬ ei ole `kuultav jutt paĺt, si̬i̬ om `tõelik jutt; si̬i̬ jutt olli ammu käimän Krk; terve külä om jutte täis; külä pääl jutt joba liigup, et sa olna jahu toonu; nu̬u̬ nu alvategijä om, nu̬u̬ säĺlätaka jutu Nõo; `larpamari jutt (lobajutt) Ote; tu̬u̬ `vargusõ jutt lät́s jo näide pääle Urv; Ilma nahaldaʔ jutt (tühi jutt) Vas; Kiröjaani jutt (nalja-, vigurijutt) Räp; d́uttõ kańnitsai (keelepeksja) Lei; kuule (nüüd) juttu pej no `kuula‿nd juttu midä tämä `räägib Lüg; kuule nüid juttu, egä se ike kõik tõsi põle, mes näd sedäsi `rääkväd Mar; kule kus jutt! Trv; kulle nüid temä juttu, temä jo võldsip Nõo| ot́si noʔ `säärtse juttu, mis ta noʔ õigõ kõnõlass Har; ümbernurga j. (vihje) Ah, selle jutt on alati nisuke `ümber`nurga IisR; Juula ajas seikest ümbernurga juttu Kaa; ümberpea j. (segane mitteusutav kõne, luiskelugu) terve inimene aab `söukest `ümberpεε juttu Khk; Poiss aes tüdrugale ümberpεε jüttu Emm
3. (jutustatud, kirjutatud) lugu; jutustus, pajatus; muinasjutt, muistend `Ennemb `aestujell `aeti `aeva videligu ajal `lastele vana `viisi juttu Kuu; Sääl õli neil ea lõbos siis omavahel `laulo `kõõrotatta na juttosi `rääkidä Lüg; on see tösigid mis ta `rääkis, see teeb omast pεεst jutu `valmis Jäm; Mihed aest jähimihe jüttu Emm; ta `rääkis vanu jutta Rid; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; see oli vana `rahva jutt, muud `ühti Aud; jüripäva lauba `õhtu tulest räägiti jälle teist juttu Ris; esimene ja teene katkuaeg vana juttude järele HMd; akkas vana`viisi juttusi puhuma Kos; vanavisi jutud ja mõistatamised, nied olid `enne `jõulud Kad; vanamuesed jutud; juśko vanapõlve jutt õli si̬i̬ näil, nõnna kõnelesid puugiss Kod; mõni ale jutt, siis nuteti juures kui `loet́i Lai; nee aive vana `muistsid jutte Hls; miu emä ai seatsit vana jutte; oma tett jutt, oma lõim ja oma koe Krk; kige `rohkemp olli vana`rahva jutt periss `oŕjusest, kuiss `mõisa om piinanuve neid Hel; tu̬u̬ mi̬i̬s ti̬i̬s vana˛aja jutte kah Puh; `tüt́riku kedränu, `pernane sääl man ja kõnelnu vana˛`aatsit jutte, et siss `tüt́riku ei jää magama Nõo; kae kona tu̬u̬ vannuinemiste jutt nüüd kätte om tullu, `autu om jo ilma obõsõda `vankri; ku‿ma `väike olli, siss vana˛emä ai vana˛`aotsit jutte Ote; ma aa `sulle vana˛aja jutte Rõn; ma `loie ka vanast vana˛ao juttõ; vanaimä `naksi lat́silõ juttu kõnõlamma Har; vana-`aodsõʔ jutuʔ Plv; ammunõ ~ muśtinõ jutt Se; (e n n e)m u i s t n e j u t t muinasjutt, muistend `muindane jutt Kuu; sie on enne`muistene juttu VNg; sie mies räägib pali enne`muistasi juttusid Jõh; enne`muistene jutt, `muindesed jutud Jäm; `muistine jutt Muh; see põle muine jutt LNg; `muistsed jutud, mes `enni vanal aal olnd oo Mar; `riäkis vana muinist juttu Khn; lapsed a˛eavad ike enne`muistsed juttu peale Tor; tema ika `oskab luuletada niisukesi vana ennemuiste juttusi Hag; `enne `üiti `ennemuśtsed jutud Juu; `enne`muistne jutt või vana `muadi jutt VJg; kõneĺ üte ennemuśtetse jutu Trv; mis `puhkad vanat ennemuiste juttu Hls; üit́s vanamees aanu ennemuistsit jutte vanapaganatest Krk; latse ike tahava ennemustetsit jutte kullelda Puh; mõni mõist küll iludsõ muśtitsit juttõ kõnõldõ San; tu̬u̬ oĺli ennemustisinõ jutt, mia ma kuuli Har; Liiso tiid ka muśtitsiid jutta Vas; üt́s innemuśtinõ jutt oĺl, et üt́s vanamiiśs oĺl `veiga rikaśs Se|| Kui kaks tükki juttu ajavad, siis kolmas vaatku koera sava alla (öeld sellele, kes teiste jutu vahele räägib) Hlj; Jutt läks Riost `Rääsä (s.t kaldus teemast kõrvale) Lüg; ennem reagitse ikka `kuultud juttu kut `nähtud `asja Muh; se jutt on palava pudru pääl puhata (tühjast, mittearvestatavast jutust) Hää; Tühi jutt, et papa surnud. Kus papa nahk on Amb; Salähed oma jutuga üle talise tee (öeld sobimatult kõnelejale) Pil; Juttu raiskame (valetama) Hls; Tu jutt om nigu penipersede puhkmine Nõo| (jutukast inimesest) Libeja `leuaga, jutt `juokseb `ningagu `vändäga `aetaks `ümber Kuu; jutt läks nagu malgaga Vig; Jutt Vän Ris jookseb kui | jõgi ~ veskikolust Pil; jutt joosep ku `tatra `veśki jahvap Krk; jutt jooseb nigu | `ernit valetass anumadõ ~ `ernit suust ~ vorin Nõo; jutt ju̬u̬sk nigu | vabrik ~ varrin Rõn~ jõgi Ote~ pudrupada ~ savihaua vesi Har~ vesi`veski ~ ujaveski Rõu; Jutt Ris veereb kui värten Pil; Tuleb juttu ku hobuse saba alt Kõp; ta aa sedä juttu ku siga lü̬ü̬ luttu Krk; Mõnel poisil kavval jutt juusk ku mesi Hel; kes lõbeda `lõugega om, t‿om `kärmä sõnaga. jutt joosep nigu vändäga `aetass `ümbre Puh| (pej ebaasjalikust, tühisest jutust) (Tema) jutt ja (~ või) kukkesitt IisR Mär VJg Hää~ koera peer ~ kuuma kivi pääl tilk vett ~ sea sitt (ja sibulas) Vän~ sia sitt Ran~ sõedusoe sitt Nõo~ uppunu soe sitt Urv; Sinu juttu Kuu ehk koera sitta Amb; Tema jutt nüüd, just kui hobune situb vette Vil; jutt ja (~ jutul) jalad all (ebausutav, alusetu, mõttetu jutt) Eks ole jutul jalad all ja sandikotil silmad peas Mär; jutt ja jalad all Lai; Jutul põle `jalgu all Vig Han; | (lobisemisest, ebaasjalikust jutust) Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme Trv; ei ole jutul jäkku egä sõnal `sõlme, muud ku `lärtäss pähle Krk; Jutt Vasom välän lõimest ja koest | tol jutul om sõĺm pääl (st jutt on lõpetatud) Plv| Parem juttu kanda kut juttu teha Krj; kuda `juua `antakse, nõnda juttu räägitakse Kad; paĺlu juttu ei täüdä kõttu Urv; Jutt ei ti̬i̬ tü̬ü̬d (suur jutumees ei ole töömees) Räp| Jutt ei rikku luud, naer ei rikku `nahka Lüg; tühi jütt äi veta tükki ja nali äi veta `nahka Emm; tühi jutt tükki ei võta ega `naermene `nahka ei riku Juu| jutt (tuleb ~ tõuseb) jutult (~ jutust) jutt tulab jutust, köne könest Jäm; jütt tuleb jütu `pääle Emm; jütt jütuld ja söna sönald Rei; jutt tõuseb jutust ja kõne tõuseb kõnest Mar; jutt tuleb jutust, kõne `kõnnest Puh; jutt jutust, sõ̭na sõ̭nast Se|| fig jumala juttu Pst Krk~ jutuh Räp Se– härdalt, jumalakeeli [paluma] mea pallesi tat jumale juttu, ess anna‿ss anna Krk; Mä pallõ sinno jumala jutuh Räp Vrd jutus Vt juttama2, juttuma, jutustama, jututama
4. keel ma vene üttü ka mõista; leivijuttu ~ -d́uttu; Alamõiža vallan nuorõʔ väidü `paatava, nuorõ `paatava läti˛üt (~ lätüüt) Lei
jääma `jääma (‑) üld (`jεε- Khk Hi, `jäe- Hlj Lüg Pöi Muh spor L, Khn HJn Ann Pai Kad Kod KJn Hls, ‑me Krk, `d́äämä Lei); da-inf `jääda (‑) R Kär Käi Rei L K I Ran Nõo Kam, ‑de Hel Krl, jääda Sa Muh LNg Vig Lih Han Tor Juu JMd, ‑dä TLä, `jääja(jää‑) Sa, jähä LNg Rid Mar, jähjä Saa, `jäähhä Vai, `jäia SJn, `jäiä KJn Kõp Hls, jäiä Vil M(jävvä Krk Hel) T, jäiäʔ Võn V, ipf jähi- S Ha Tür(tähendusrühmade piirid väga tinglikud)1. a. mingis olukorras või seisundis, senises tegevuses või olekus (ka seisukohal, arvamusel) püsima; kuskil püsivalt olema, paiknema; mingisse olukorda või seisundisse sattuma, minema; mingisse tegevusse asuma; kellekski, millekski, mingisuguseks saama, muutuma (ja sellisena püsima) kui sie neu jääb `pietavast, siis `tiema nind, `kuida neu pidasima; minu ään jäi `teiste `varju VNg; jäin magama, en `kuuldki kui tulita; jääb senega, et tulen siis; jäi `kuulemattomast, `kuulemine jäi vähesest; õli rikkas, aga jäi `vaesest; siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest; `kaardi`mängus `tõine jääb ikke turakast; `kamber jääb `kitsast, pali `lapsi ja pere suur Lüg; jäi äbi sise; `leiväd `jääväd `taiginaisest; `lehma jäi `ahtrast; `ninda müö `jäimö `rüssist `ilma Vai; ta jähi `sööma; sadu läks üle, jähi taheks; mis sa osatled sedasi [teise sõnu], suu jääb `kiiva; värav on aagi pεεlt ära jäänd Jäm; jääb ruttu `joonuks; pöllud lahjaks jäänd; jähi nenda möttese; on näd (hülgepojad) vanamaks jäänd, siis `lähtevad kirjuks; kalad jεid `talve jεε ala ummuse; siis jähi see vene keele öppemine sellekssammuks ( jäi katki) Khk; ennem kutsuti lutsukala iŋŋuks, viimaks jähi lutsuks Mus; Jääga siis peele sedati, et sa tuled oomiku meitelt läbi; Pole see veel nönda jäänd; Me keik jähime selle asjaga siis nöua; Jähi Noti `Peetri teretamiseks (jäi tegemata) Kaa; nad olid enne ead söbrad, aga jähid üksteisele `vöeraks Vll; kui loomal sihest `kinni jääb, siis loom jääb keelika Jaa; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks Pöi; laps jähi rubise; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; mena jεε ika oma söna `juure; `jεεgo se `teiste arvata, münol pole senega `asja; esimest jähid `viimsegs ja `viimsed said esimesegs; vilja kasu jεεb `kinni Emm; silmad jäid `kenni noks ja noks Rei; mool jähi hing `ründos `kinne Phl; jää vakka Rid; nehoke asi ei jää mette varjole; kas tä siis jähi `inge või suri maha; tääl jähi `mooga `võlgu; silmäd üsnä `auku jäänd Mar; laps oo tud́ule jäänd Mär; vili jääb `kängu; ta jäi oma karjatsega rahule Tõs; sina piad `seuksese `jäema; Tiitsu [talu] jäi tüh́as Aud; `põrssad jäid pasale PJg; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; Päält tuule selitab, jääb ilmal (ilm muutub ilusaks) Hää; [tulekahjuga] jäin puuks `paĺlaks; `kapsad jäävad `tohlu Ris; kui `õhta jäi videvikuks, siis naesed akkasid `jälle `kroasima Kei; ma akkan juba uniseks `jääma; see on nii unarusse jäänd, ää unustud Juu; terad jäid `otsa, masin ei peksnd `iasti `villa Kos; ega minagi `ilma`sambaks jää JõeK; `tõotas eaks lapseks jääda JMd; kui sa ike natuk `töötad, saad ikke, ega sa ilma ei jää Pee; näust `alla jäänd Koe; põld jääb kesasse; vanad `riided jäevad `sieki Kad; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd Rak; toba sa oled, tobast jääd; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandelle läksin Sim; ta jäi vi̬i̬l ülesse [kui ma magama läksin]; jäi oma kõhaga `pangrotti Trm; tõene suand `surma, tõene jäänd `ello; `konked ja `kombed oo põlisess jäänud; ma jäen tänä `kimpu oma `tü̬ü̬gä; kui `Peipsi jääb `kińni, tuleb kõhe lumi maha Kod; kes `söömisega viimasest jäi, see jäi turakust, pidi laua ära koristama Lai; `kutsar jäi siis selle `tiadmesele Plt; muld om `panka jäänu; vana ja kokku jäänu ku rõńks Trv; jääp oma sõna manu `kindlass; tulli lumi maha ja `jäi˛igi talvess Krk; põhja tuulõga [külvatud herned] jäänävä [keetes] kõvass; riśtluud om valusass jäänuva; `oĺli `otsa jäänu nigu vana roeduss; mesperäst sa nii kurvass jäid Ran; kae kas kell käib vai jäi `saisma; jäi kõ̭ik ni piḱkä ku `laia; villa es jää pükki Nõo; Kõrv lukku jäänü Võn; põse om `lohku jäänu Ote; `mõtlet küll, et ma ti̬i̬, aga tõnõ tulõp oma ädäga, nii jääp ja `jääpegi Rõn; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; kud́ä [töö] `pu̬u̬ldõ `vinna jääss, siśtä jääss (jääbki tegemata) Urv; ma `opsõ külʔ, a mul es jää˽ni˽pia `seĺgess Krl; perremi̬i̬śs jät́t `reńti maha ja siss `jäie `reńtnik tagasi; noʔ omma ne˽`saapa jälle `väikesess `jäänüʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ; kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ; ma jäi `hirmu `väegaʔ Rõu; viĺä kasu um kinniʔ jäänüʔ; taa um jäänü nigu końks Plv; silmäʔ jõllilõ jäänüʔ uma `mõtlõmisega Räp; ar taht jäiäʔ vanast `tüt́rikust; puŕju jääss; mi̬i̬ katõgese kõnõli ja siiä tä jäägu Se b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) ei tuld `ühtä tüttärt, jäi tulematta Lüg; minust jähi ta käimata; koer nii `näĺgas, vist söömata jäänd Tür; meil jäägü tu̬u̬ kõnõlõmalda; ta `jäie timä sõna pääle minemäldäʔ Har; `üt́ski kana ei jää `haudmallaʔ; silmäʔ jäävät ei ütelgi põdõmallaʔ Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; maha ~ maale jääma 1. (ülesharimata, sööti jäetud põllust, maast) raadik o mahajäänd maa Mar; põllud on maha jäen ja `metsa kasun Tõs; kui [maa] kavvõmbass maha jääb, kasvab võsu `pääle kah Ran; 2. voodihaigeks jääma; sünnitama `raske`jälgne naine on maha `jäämas Rei; kevade sai kaks `aastad jo kui pikali maha jäi VMr; emä jäi siss maha, jäi `aigess Puh; muidõʔ Leenu oĺl ka maha jäänüʔ, oĺl poja toonuʔ; tu̬u̬ naistõras oĺl maalõ `jäämisel; `tütrel tuĺl maha `jäämine Har; perra j. kõhnuma, otsa lõppema Perräjäänü ku vana tsuug Räp; ära j. [kuskilt] puuduma paja kaen oo pealt ää jäänd Mar; jääb nii kauaks kodust ää Juu; `kahju oli ää `jääda Kos; 2. kõhnuma, haigestuma inimene jääse ninda omast näost ärä, kuivas kõllatses Trv; ärä jäänu ku luu ja nahk; ei jää `jalgust ärä Krk; 3. rasestuma si̬i̬ tüdruk om ärä jäänu Krk; naese ku ärä jäävä, siss rõõgitseva Nõo; täis jääma purju j. ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; ennastvasta ~ last ~ paksuks ~ poega ~ rammaks ~ raskeks j. rasedaks ~ tiineks jääma pidi `jääma `lapsesse kohe Kuu; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; jäeb `jälle last, enel kolm neli juba; tõese lehmägä õlema käenud puĺlil, aga ei jäänud `poega; tüd́rik jäänud paksuss sulasega Kod; ega abielus kedagi ole, kui naine jääb paksuss Ksi; laste`tüt́rik tennu nii`kavva valitsejaga `sehvti, ku ennäst`vasta olli jäänu; pulli man `käidu küll, aga lehm ei ole jäänu rammass Nõo; ku ma jo rassõss `jäie, umma kätt tiä mu pääle ess paneʔ Krl; nimäʔ `eĺli tu̬u̬ mehegaʔ, siss jäi `tüt́rik last Rõu; kuldi ~ pulli juurde j. tiinestuma Ei tia, kas siga jäi kuĺdi `juure; Lehm jäi seekõrd puĺli `juure, enäm ei rü̬ü̬gi Kod c. (hüvastijätusõnades) `jääma jumalaga Lüg; `jäämo üväst Vai; jääge jumalaga!; jääge tervist! Jäm; paneme siis `jεεma ( jätame jumalaga) Phl; jääge `tervest! VJg; `jääme siss jumalege Krk; jääge `terhvess Har; jää hüäst!; jää `tervest!; jääge jumalagaʔ! Se; (tänusõnades) aitäh omast `ilma `jäämast HMd; jäägu jumala tassoʔ, ma‿i taha `kopkatki taast kapist Rõu
2. (kuhugi) sattuma, kuhugi panduna, sattununa seal püsima, asuma, olema, viibima `Jäägü sie tükk `sulle `kurku `kinni Kuu; laps jäi `massina `alle; laiv jäi `liiva `kinni; `silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast Lüg; `lampi `kustu `vällä, `jäämö `pimme tuppa Vai; kamm jähi moost kummudi `pεεle; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääkida Khk; Kuulukse, et jääne sönnapaika see lubamine Kaa; ader jähi pöllale Krj; vanaema jähi üksi koju Muh; `varba ots jεεb `kinni öhe asja taha, kukod Käi; rot́t jähi `lõkso Mar; sai metu `pauku, enne kui maha jähi Mär; ma räägi sii ja, `siia `paika tä jäeb ja (hiljem keegi ei mäleta seda) Tõs; nad ei `saagi `õhtaks `Riiga, jäävad `ü̬ü̬si `merre Hää; [tulekahju ajal] oli siga `sisse jään Ris; Sońdi pere jäi [raudtee ehitamisel] ette HMd; tüdruk akand eenamast tulema, peremes jäänd ike küüni juure maha Nis; kaśsi raibe jääb koa ala `jalgu Tür; sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ega see sisse kinni jäe (öeld toidu valijale); `käśti mind kua `jäeda `sinna, aga mul põld `aega Kad; ku õter vanass läks, jäe pali päid maha; kari jäeb `lauta sügise; me esimä lähä `surnud `vaatama, et jäeb `silmi Kod; `tahten ü̬ü̬majal jävvä Krk; ei ole esi minnä, ei ole esi jäiä Ran; üits igävene paegatu lagunu `üńdrik jäi `mulle `ümbrele; kõ̭ik ei mahu marjamaale, muist piab `jäämä karjamaale kah Nõo; adra kaal jääs mullaga `kinni, juure ja mättä jäävä `kinni Ote; hopõń `tahtsõ `sisse `jäiä `sinna `nõtsku; timä lauluhelü jäi mullõ ennedä `kõrvu Har; illuss, nigu silmäʔ jääse˽pääleʔ; tu [aganaleib] jäi küll `kaala, es lähä kaalast `alla Rõu; ŕäppu satass, `rõiva `külge jääse Räp; kaśsi pää jäi ussõ sagara `vaihõlõ; maʔ jää `veitkesest `tarrõ; timahhava jäi `varra kari kińni, tiiä‿i, kuis söödäga jovva läbi tullaʔ Se; tuul vii är aganakõsõʔ, a teräkene jää `paika Lut; juurde j. rasedaks j. Mannile nähikse jälle juurde jäänd olavat Kaa; kinni j. 1. meelde jääma, taipama, selgeks saama pehme pää, ei jää midäge `kinne Hel; 2. koolis pärast tunde järele istuma kooli lapsed olid nii pailu ülantust teind, olid `öhta `kinni jäänd Khk; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni Krk; vahele j. sisse kukkuma, süüteolt tabatud saama Jäi vahele ning kukkus kinni Pha; Jähi omadega vahele Rei; Niikaua ta mässas kuni vahele jäi Mar; varasta, aga ära vahele jää Nõo; aedikusse ~ aeda ~ hända ~ hänna peale ~ kurge j. oma tööeega teistest maha jääma `minga perast sina `leikumaal `kurge jäid VNg; `niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida ‑ ‑ `pärtli`päiväst `nuuma `päälä Lüg; sa jääd muidu `ända `jälle, ole natuke nobem Jaa; olid laisk, jäid `kurge VJg; teised tulid `sulle ette, siis sa jäid aadikusse Lai; ku rügä lõigats, siss ka jääss `ändä Krk; kes laisk `põimja `olli, tu̬u̬ jäi tõśtele `anda Nõo; noh, koessa tah nii hanna pääle jäiʔ Se; jaanipäeva (ajal) jääle j. vallaslast saama Jäi jaani pääva ajal jääle Hlj; Naine jaani päeva jää pääle jäänu Trv| Mees jäänd jaanibe libele (jää pääle) Käi; kahe silma (~ silmapaari) vahele ~ silmade vahekohta j. märkamatuks, tähelepanuta jääma sie on jäänd kahe `silma vahele Hlj; möned on jäänd kahe silmapaari vahele Khk; see jäi `siĺmade vahe`kohta Kei; siĺmpoari vahele jäi, ei leind üles teist Juu; minä koŕjasin õma tiätä kõik ärä, aga näed kahe silmä vahele jäe si̬i̬ kala; jäe viśt `siĺme vahele, et ei nähnud Kod; tu̬u̬ om jo katõ˽silmä vahelõ jäänüʔ, tu̬u̬d enämb kätte ei saa Har; kelgu ~ ree alla j. rasedusest ri̬i̬ ~ kelgu `alla jäänu Hää; kuivale j. jänni jääma Jähi viimaks omaga tükkis kuivale Kaa; kuuse ~ taeva alla j. peavarjuta jääma lage `taeva ala ep vöi ikka jääda, piaks ma ikka `kuskis ula-ala `saama Khk; kui tal kedagi ei ole, jääb kuuse `alla; ma jäin nii tuule `taeva `alla ~ lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; jäime tuule`taeva kätte Iis; tämä `arvab et, naene jäeb ku `taeva `alla Kod; kõrva taha j. tähelepanematusest mitte kuulma jo see mo körva taa jäänd on – ma pole seda mette `kuuland Khk; lageda peale j. 1. peavarjuta jääma neli viisteisend peret kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; vahel jääss lage pääl Krk; 2. ilma jääma; nõutuks jääma lakõ pääle `jääma Plv; jäi lakõ pääle Vas; kelku ~ loiku j. (tööga) jänni jääma jäin asjaga `uopis `kelku, pidin ikke vara `laube `õhtulle `suama, kedagi; jäid jutuga `kelku, vale tuli `väĺja Kad; `loige inimene jääb oma `tü̬ü̬dega `loiku, jääb tõśtest maha; kalal veri ju̬u̬sk `väĺlä, noh ta jäi jo `loiku `väega Puh; meelde ~ pähe j. ei jäänd `miele midägi Lüg; tal äi taha pehe jääda Khk; see nimi äi taha `meele `jääja Pöi; ma tegi paberi peale [mustri] üles, et muidu jääb meelest ää Muh; küll oo kõba `peaga, et tää so pähä ei jää Mar; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; ilus laul oli, jäi ruttu pähe Kei; või kõik aśjad sul `meelde jäävad Tür; tal om kõva pää, kassa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; täl `oĺli `mi̬i̬lde jäänu, kudass vanast pulman kaasitedi, aga `mulle es jää `mi̬i̬lde; sina opi nigu sa ulluss lääd, `sulle pähä ta‿i jää Nõo; tu̬u̬ lauluviiś jäi mullõ umõta `mi̬i̬lde Har; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü meele `sisse, muud es kõnõlagi, ku tu̬u̬d hobõst Vas; kas ta sul `mi̬i̬ĺte jääse Räp; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se; nelja silma alla ~ nelja seina vahele j. saladust hoidma olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääki Khk; nina kohale j. unustama ku üit́s inimene üte tü̬ü̬ tegemede `jätnu, ta om nõna kottale jäänu Hel; `võite s u v e r e k k e `j ä ä d a, poolest päävast `keerand tuule merele ja akkand `vihma sadama Vän; (vana) talla peale j. vanaviisi jääma sie one vana `talla `pääle `jäänu VNg; talla j. kängu jääma lat́s om `talla jäänüʔ, ei kasuʔ, `väikene kui pät́t Räp
3. (millegi tagajärjel) tekkima, sugenema (ja sellisena püsima) tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; `amba `jäljed `jäävad taha kui `ammustad `leibä Lüg; siis `jääje `vaanale söhuke `läike kord `peale Jaa; `riidele `ollid `valged laegud `sisse jään Muh; `pahkrad jäävad põllu `sisse, kui põld kuin Lih; kus aga nutab `leske naenõ, `sjõnna jäänud jõekene rhvl Khn; kõva maa pial `jäĺge ei jää Sim; tombi `jäässi obesele ala sula ilmaga Ote; lätt nigu rada jääss takka Rõu; [rõugeil] jääse mulgu `taadõ ~ `perrä Plv; õt `rõiva `siśse rabandikka jääsi es, siss tulõ sualat́iga kõvebehe lüvväʔ Se|| `kangal oo kaksikud sees, üks niis oo jään vahele Aud; neli `korda paned üksipidi seda `niide ja siis teisipidi jälle neli `korda, siis jääb triibuline [kudumisel] VMr; kui `kangal om jäänu mõni pinnuvahe, siss üteldäss, et vahi, suur rada om sehen Puh
4. säilima, püsima, (alles) olema (ka alale, alle, alles, jälle, järele, järgi, maha, perra, sisse, taade, tagasi, taha, üle jääma) kui aga ing sisse jääb Jõe; Sureb hobune, `jääväd `riistad, sureb inimine, jääb nimi Kuu; `jäätma on sie mis põllust on jäänd ja on `rohtu `kasvand; saŕv tuleb ära, tohl jäeb maha Hlj; sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe; [toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb Lüg; `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; Tal jääna einu järge Kaa; lase süsikonnad jääda (jäta õunasüdamed söömata); see pireke linu jäeb järele Muh; kas `sauna jähi `leili veel Käi; mitu penikoormad jääb veel `minna Mär; vanemi ei ole `järgi jäen Tõs; ma ole surmast üle jään (väga vana) Aud; `Kennegi (pro `ki̬i̬gi) – si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu üks sõna Hää; si̬i̬ jäeb elo`lammass, tõese tapama ärä; täl jäe isäss obene järele Kod; mis lõunaeg üle jäi, seda `võt́sivad `õhta `u̬u̬test Pal; `uuned ää lõhutse, jääväd ahju varemed maha KJn; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls; leib jääb aenaaeass Ran; täl jääb `piimä `järgi Nõo; kõrval maja jäi alalõ, kost tuli alośt Võn; mi̬i̬ss `ku̬u̬li mul ruttu ärä, poig ja tütär jäivä maha Ote; mis nu˽`kat́ski lännü˽munakoorõ˽jäiväve, ma˽vei nu̬u̬˽kannulõ San; sinna jäi küländ vi̬i̬l kõ̭gõsugust `kraami, ku˽paĺlus ma tedä `osta jõusõ Har; imätet jüväst `jääse raba Plv; `haigõ om, tiiä‿i, kas jääss alalõ vai jää äiʔ Se; Ma jesält jäi veikene Kra
5. (kellegi) osaks, omaks, valdusesse, võimusesse, pärandiks saama, langema, olema (ka külge, kätte j.) majad `jäävad `lastele Vai; jägajal jäävad `viimaks küined; varid jäävad laeva peremihele; tuul aeab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde Khk; ta jäänd liiso `alla ( liisk langes temale); ta jähi külma kätte, külm võttis ta ää Mar; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; tahn täda ära tappa, aga oli isi kätte jään Aud; `jääte viimaks väga pimedasse Tür; se nimi jäi `talle nigu pigiga `külge Lai; kaup jäi meile kätte ( ei saanud müüa) KJn; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust, tõne om nii õrn, et kiḱk jääse `küĺge Trv; vedel võip koertel jäiä Krk; pääasi ku moa kätte jääb, raha kaob raha `viisi Puh; jagajale jäävä näpu Nõo; kual `leh́ti jääss kät́te, tuu om turak [kaardimängus]; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kät́te; linaʔ jääseʔ ḱul lumõ kät́te Se 6. a. (hrl ühendverbina) lakkama, lõppema, kaduma; katkema; (mingit tegevust) lõpetama; vaibuma, vähenema, nõrgenema (alla, jälle, järele, järgi, kinni, maha, perra, tagasi, ära, üle jne j.) sadu jäi üle; lehm jäi `piimäst ärä Kuu; nüüd on kõik nue mued maha `jääned; kaup jäi `katki; `kanga `luomine jäi `eile kese Lüg; lehm jääb `jälle (jätab piimaandmise maha, jääb kinni); ta on arust ära jäänd Jäm; millal se kisa ühekorra `järge jääb Khk; [kägu] akkab `varsti kukkumast `jälle `jääma, kukkumine jääb maha Kaa; tuul akkab `väiksemaks `jäema Pöi; se mure jähi küll münust maha; külm jεεb tagasi Emm; `kuulmine jäi ära Rei; pilli mäng oo järele jäänd; juba [tuul] akkab `alla `jääma; `enni oli `lendosi paĺlo, aga nüid jääväd vähäks Mar; pada jäi keemast ää Mär; lehm akab kinni `jäemä, piim jäeb vähemäss Vig; kui sealt `mõisast järele jäi [lõpetas töötamise] Tõs; `kuulmine jääb tagasi Juu; nüid akkab maha `jääma sie nuoriku nimi JõeK; asi jäi seekord puolikule Koe; vilja saak jäi meneva `aastasest paĺju tagasi Iis; tänävade jõõlun jäe minu jõud ärä; `ketrus juba jäeb maha; tämä teäb, kohe tü̬ü̬ [pooleli] jäe Kod; nüid om valu jäänu vähämalle Äks; nüid om si̬i̬ jutt rahu jäänu Krk; ega si̬i̬ vihm nõnda ruttu `järgi ei jää Hel; joba tagasi jääb küĺmäst, lääb pehmess; kui sao ja tuule nakava `perrä `jäämä, siss ilma joba paraneva Ran; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; jala˽jääse˽joba tagasi joʔ joba `paistuss jääss nigu vähämbess Krl; halu `jäie mahaʔ; tuuĺ jääss rahu; piim jääss `veitüle. kas jääss lihm kińniʔ vai om sü̬ü̬ḱ nii kõhn; Liinal jääss ka uma mihele mineḱ `kat́ski Har; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ku mahla `ju̬u̬skmine maha jääse, tulõ nigu vatt `vällä Räp; ḱulm om kinni jäänüʔ Se|| süä om kinni jäänü (süda valutab) Se b. [millekski] valmistuma, [teat ajaks] tööd katkestama me akkame `öhtale `jääma Jaa; nõnna vara ei või `õstale `jäädä Kod; tingi töö, si oli jao töö, kui `tehtud sai, võisid `õhtule `jääda Ksi; täämbä jäeme `aigsadõ õdagulõ Ran; `Ennuri rahvass jäevä ka õdagulõ Nõo
7. (ajaliselt) edasi lükkuma; viibima, hilinema Kui `mõisa `juhtusid `iljast `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul Lüg; rugi jääb si‿asta iljaks; äi es jöva `loogu üles mette, muist jεi `oompseks Khk; jähid teised kauaks merele Mus; eks ta jää edasspidise `peale, kül‿sa siis maksad Mär; `omse piale jääb, meil isegi paiĺu tüöd JMd; küll te õleta iĺjakuss jäänud õma kartuli`võtmisega; rükkid jäed iĺja `piäle tehä Kod; eeńa tü̬ü̬ jäeb pikäle KJn; kes `ilass jääb, tu̬u̬ ilma jääb Nõo; rehepeśs jääss ommeness Ote; ma pidi nii pakistõ minemä, aga ma jäi `kaugõss Krl; `niitke seeni maani, see kotuss las jäiäʔ edesi Har; külm keväʔ, sõ̭ss suvi jääse `ildast; tu̬u̬ asi jääss pikäle `väega, jääss `väega pikkä Räp; `kauguss jäi, saa as ao päle õs; kõõ viil hõhvah, nelädä ajastaga pääle jo jäi [mullikaks] Se
8. kaduma (minema), kadunud, puudu olema, (kuskil) peatuma, varjul olema kui sa `sönna [hülge] juhu `pihta pootsaagiga oled pand, koes tä siis jääb ( kuhu ta siis pääseb) Khk; jääga esimese naise laps kus tahes Pha; mett‿üks mees äi tea, kus ta jähi `jälle, nii kadus ära Krj; kui sa ää unutad teretamise, küsitakse, kus tere oomingust jähi Vll; külap se mõte su̬u̬l ikka jäeb ( kaob) Muh; mool jähi kaks `poega sõtta Rid; tońdid on kadun, tea kus nad on jään, kas koa surevad või Ris; kus mu piibu nośs on jäänd Pil; `jäigi kadunuss si̬i̬ asi, katti ärä ja `jäigi `kaotsiss Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti ‑ ‑ kos na nüid om jäänuva Ran; kotun `mõtliva et ei tiiä, kos me oleme jäänume; tu̬u̬ jäi `kaotside jah, toda kätte es saa Nõo; Olga ot́s, et ei tiiä, kohe Juuli om jäänüʔ; kohe sa paĺlastõ `käśsiga lähät, `kinda omma sul maha jäänüʔ; see nimi om raamatust `väĺlä jäänüʔ Har; arost `jäämä (vananema) Vas
9. (ühendverbina) a. (kellegagi, millegagi võrreldes midagi) olema, (kellestki, millestki) nõrgem, viletsam, resp parem, tugevam jne olema (ka ala, alla, järele, kõrva, maha, peale, perra, taha jääma) mina jään ikke `alle. tämäl on tüö jõud `suuremb Lüg; ajast maha jäänd Khk; aeab nasamma kasu taga, ei jää teesest järele `ühti Vig; nad o oma `tööga üsna taha jäänd Kse; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; sie puĺl jääb teesest paelu `alla JMd; minu `õigus jäi `piale VJg; mina tõesess `alla ei jää, õlen alate eden õma `tü̬ü̬gä Kod; oli käre tüdruk, tema sõna pidi ikke `piale `jääma Plt; temä jäi `kõrva ( süüdlaseks), mea sai `õiguse; kumbass `kõrva jääp, si̬i̬ massap `väĺlä [kohtukulud] Krk; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; tulõ `järge, ar jäägu `maaha Räp|| (kellast) ons kellu täna taa jäänd Khk; kell taab siätä, jäeb taha Kod; kell käib küll, aga tükip `perrä `jäämä Nõo; ta kell jääss uma `käümisega `perrä Har; Mis hää kellä man tu̬u̬ tähendas ku tä ka päävä paari maaha jääss Räp b. [millestki] vähem olema, puudu tulema (ka alla, maha, puudu, vajaka jne j.) kaks `päivä jäi `puudu VNg; aast jähi vajak Phl; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm; [käärpuud] ulatavad ligi laeni, natukene jääb laest `puudu Plt; abielu säńg oĺl `häste laǵa, üt́s jalg jäi sülest mahaʔ Rõu
10. (millekski, kellekski) osutuma; (kellenagi) näima; olema [küpsikuteks võeti] `räimi ja kilu. kilust jäi paremb; `külmä `kümme viistoist `kraadi, siis jääb ige nahk`kinnas juba `külmäks Kuu; jäi `ninda `kartlikkuks Hlj; jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä Lüg; se asi jähi valeks `jälle, pole see mette tösi olnd Khk; tal pole süid mette medaged olnd, jähi `ilma `süita Emm; tämä jähi alamaks, mena sain ike tast võidu Mar; siis rehepapp jähi nii `ausass mehess Kul; se jäi valeks neh, `reäksid, `reäksid ja sest ei tuld kedägi Juu; temä jäi `õigess, mõisteti `õigess Krk; mia ole `vaene, miä jää iks `süidi, temä om rikass, temä‿m `õige; (mängust) kedä sa kätte saad, sis tu̬u̬ jääb pimedäss sikass Nõo; kolm tükkü jäi [kohtus] `süüdläsess, nelläs jäi ilma `süüldäʔ Har; mu sõ̭na sai `õigõ, a tuu jäi `võĺssi Se
11. (millegi suhtes) asetsema, paiknema, osetuma, hoiduma sie (kivi) no vähä jäi `juomi `korva, `juomi `reie `kohta Kuu; Obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe Lüg; jää miust `iemalle paremb Vai; [külamaade jaotamisel] kus maja jähi, sealt said rundi Muh; jääb teest körvale Rei; Loja küla jεεb siit seda `koosi Phl; sie jääb tie `kõrva HMd; kui luu `kat́ki läks ja kiud `iemalle jäi, siis `tuńtsime, et ta (lina) oli paras [leost välja võtta] Amb; sii külä jäeb Palamuse `puule Pal; mägi jäeb siit mińnes pahemad kätt KJn; mine mäe alt `kurra kätt tu̬u̬d ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss jääss mägi kõrvalõ, ei olõʔ mäkke üless minekit Har
kalevine a < kalev1 `enne `pieti kalevised `paldod, eks `miulgi ole kalevine `palto Vai; taal oo kalevised `riided `seĺgas Khk; tal oĺli kalevene kuub `seĺgas Hää; Kõik kangad, kalevised ja poomvillased, käisid mustad Kei; kudusin kalevise palitu `riide Amb; kalevine riie tokerdab pialt ära JMd; kalevine kasuka riie VJg; kaĺevised püksid jalan, kaĺevine kuub seĺjän Kod; vanamees tuli kirikust kalevise `riidega Pil; kalevine rõõvas om kõva ja iluss Hls; kalevise `rõiva om lämmimbä kui puumvillatse Puh; täl om kaĺevine palitu Nõo; teil o põrra kalevine rõivass säĺlän San Vrd kalõvane
kapukas1 kapu|kas g ‑ka spor L(‑o- Vig), K Iis, ‑k g ‑ga Emm Phl, g ‑ka Khk Kod; kabu|kas g ‑ka Jõe Kuu(‑gas); n, g ‑ka VNg; kappukas Hlj RId; g kabuka Vai
1. sokk, lühikese säärega (meeste) sukk Juba sul vanamees o `jälle kabukad purud; `Varsi pead hakkama `uute kabukuiega `käümä Kuu; `pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad Lüg; mie `etsisin kabuko Vai; kapuka ja `pastla `jälgi oli niikui luige `sulgi Han; Kapuki `kańti talve teśte sukade pääl Hää; vanad kapukad olid `jalgas Hag; kapukas käib meestel `jalges Juu; `talve pane kolm-neli `poari kapukaid `jalga Kos; ma toon mõedan, kas teine kapukas on pikem Ann; vot kos mies pani õmale raha kapukasse Iis; sukkadel siared `kat́ki, kapukatel kannad `kat́ki Trm; kapukad õlid jalan Kod|| vana kasukas, vanamoodi kleit – Kod|| labakinnas – Khk Emm 2. a. karvased jalad (hobusel, kanal) `jalgade `küljes altpitte `polve akkavad kabuka `karvad VNg; Nägu mõne kanal on jalad `suĺge `kasvanu, sel siś ka kapukad jalas Hää b. fig kes väga viletsalt käib, sel `ööldi olema kapukas jalg; teine obune kua `lahke sammuga, teine on kapukas Sim
Vrd kapak, kapats3, kapet(as), kaps3, kapus1, kaput1
karva|nass = karvanäss mullikas oo jään karvanassise, tä oo närväste süün Tõs; põrssad lahjad nagu karva naśsid Koe; mõni karvane vanamees, kes oli abemes ja `karvas, siis seda `ööldi et, nigu karva naśs Lai
kasu-1 liigne, lisa-, normiväline – SaLä Muh Hi spor L, Ris HMd Nis kasu `kündi `küntesse eina `aega, mened `enne `eina. mened `jätvad kasu künni tükkis `kündmata Khk; mõnel oo kaks noorikud, üks oma noorik, teine kasu noorik Muh; pruutrend oli `pulmas kasurend (lisalaud) Rei; `enne `ante ikka kasunimed (hüüdnimed); kasu (jõude seisev) lamp; Pulmas tegid kasupruute (valepruute); kasuvaderid [lisaks ettenähtud kolmele]; kasu`lauped on nädala `keskel (kui pühade-eelne päev langeb tööpäevale) Phl; üks kasuvõrk `pandi, mis see võrk `püidis, `anti sellele inimesele, kelle `peale see `pandi. kui ma ise laps olin, saime nõnna raamaturaha ja kooli raha. kasuvõrgule `pandi üks tut́t märgiks Rid; egä need lüpsä sis, nee väiksed kasunisäd. mõnel [lehmal] oo koa seäl viiendä sees. mõnel oo kuus nisä Vig; see vanamees oli tääl kasusõpr; kasu sild oo Kasari jõel [silla remondi ajal] Kir; kes ooletumast teeb, see teeb kasu `küńdi, kasu kord `küńdi Lih; va `eńdist kasu sõnad. kasu sõnad mis `nüütsel aeal ei `tunta Var; känutu ‑ ‑ naa jõuetumas juba jäen. nisuke kasu sõna Tõs; Mio isä pidäs kasu `kõrtsi (salakõrtsi); Kasu õonad (teenija palgalisaks kasvatatud kartulid) ‑ ‑ ma käösi oma kasu`õuni `müümes Khn; juba kasuraha `pankas Hää; kasovili, kui kaso `rahval tehaks, poistel ja tüdrokudel; sai `metsas marjul `käidud, omal kasuraha teenitud Ris; see oli keik nagu kasu aeg ja kasu töö (kanapidamine). noh eks mune sai `müidud HMd
katsuma `katsu|ma R(‑maie Lüg, ‑o- Jõh Vai), eP(‑o- Käi L), ‑me Hls, katsuma u Se, `katsma L Kod MMg Pal VlPõ, katsma San(da‑inf `katsu); (ma) katsu(n) eP(‑on Rid Ris), `katsun R(‑on Lüg Jõh Vai)
1. (midagi teha) püüdma; üritama `katsuma kodo `saada `enne ku `pilkane pimedus tuleb Lüg; ma oli nii tuline nobe, `katsusi seda tööd `valmis; vana oli `viskand tale (läbi jää kukkunule), suure nööri suu ede, `käskind ammastega `kinni `katsuda; piab ämariku kammul koju `katsuma Khk; Ma ette üsna joosi, et oleksi sind käde katsund, aga met‿äi jöva su järge Kaa; Kui linnud `lendvad merelt ää `moale, siis katsu `püüsed `välja, tuult `tormi tuleb; Oled sa `särge `katsumas käind, kas võtab juba [õnge]4 Pöi; ma katsu oma päevad läbi aada nurisemata Muh; äŕjäd `katsvad puselda Rid; `katske mu `viia `sinna õue `kööki Tõs; `Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Khn; isa oli `enne `tüölene, pärast siis `katsus kudagi talu `peale Pee; inimestele piab ikke `katsuma `vasta `tulla VMr; mis viga `allavett ujuda, aga katsu ülessevett kua Kad; õlid `katsnud aeda lage keŕgitätä Kod|| fig Vaada, poiss akkab kasu poolest juba isa käde katsuma; Juula oo ju otse pümevana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; üheksakümmend katsub käde (saab 90‑aastaseks) Kär
3. vaatama; järele vaatama – R Jäm Khk Phl Rak MMg Ksi Plt KJnak `amba `kirjast `katsuta obuse vanudust; küll ma `katsun sene järele; lähän `katsuma, mida vili tieb VNg; `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele jo; `tohter `katsub läbi, kus viga on Lüg; `katso midä siä viel et taha; `enne `käidi `pulmi `katsomas, ne olivad lappulised; `katso kui `pallo `kello on; mie `läksin `rüssi `katsoma `joele Vai|| külastama; katsikul käima `nurga naist `käidi `katsumas Hlj; `lähme titte emädä `katsuma; Taruma sant tuleb Savala `santi `katsuma Lüg; `saare `rahvas `käiväd `ülge käppäga titte `katsomas Vai
4. hankima, otsima, muretsema `kaasamies oli `pruudi vend. ku `venda ei õld, siis pidi küläst `katsuma; minä õlen `ninda `õõnes, et `katsuge `süiä `kiirest, süön vai `undi `vällä Lüg; katsu minule kua üks vana`pualne vagane [naine] Kod; kui ära osteti talud, siis iga üks `katsus `endale karjusse Pal
5. imperatiivivormid hüüdsõnalises funktsioonis (väljendavad ähvardust) `katsu et `välja saad VNg; `Katsugu oma päid `jalgu sii ligi piiris veel näidata Pöi; katsu kas sa tohid võtta, eks me nää Juu; `katska et teie siit `väljä suata Kod; etse-katsu; katsu-katsu; katsu ette KJn|| katsu `aśja nüid, kelle pärast ta `nutma akkab Tor
6. puudutama; käega kompama koer äb kannada kui vööras katsub Khk; `mõistlik mõestab ise, rumal katsub käpuga Mar; tule katsu, mu pää on pala Hää; venind sooned, ei või `katsu Tür; tä ei jätä `üstegi ońni ust `katsmata, ei `üstegi `riita (vargast); ma tulen kõhe `käega katsun `meskene si̬i̬ riie one Kod; ei ole mina teda (kassi) `katsu saand Lai; käega (~ käpaga ~ peoga) katsuda ligi; ilmne Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda Pöi; pulmad ikka üsä `pioga `katsu juba Khn; see on nii ligidal, et katsu käpuga Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt|| fig ma `itlesi `kohtes sii, ma‿p‿katsu käpuga ka seda juttu änd (ei usu) Khk; tüdrukuid (~ naisterahvast ~ tütarlapsi) katsuma ehal käima ta läks tütar`lapsi `katsuma Ris; ku ma noor mees olin sai küla pial `ulkuda ja `napsi võtta ja tüdrukuid `katsuda Hag 7. kalapüünist tühjendama Ta läks juba poolest ööst kodust minema, et mõrdu katsuda Mar; `mõrda tühendama või `mõrda `katsuma Lih|| püünisest kalu varastama [vanamees] ikka vahest kεis `räimi `katsumas Khk; võrgud on ärä katsutud. lähäb järvele ja löiäd, et kalu on `võetud võrguss Kod; kis pagan neid `mõrdu `katsus, kus sedä tääb. üks `katsja `saadi ükskord küll kätte Vil
8. millegi peale mõjuma – Hi Akkas kondi pεεle katsuma [raske töö] Emm; se katsub mu koti (rahakoti) `pääle; see (pimedas lugemine) katsub su `silme `piale; see (kõrge vererõhk) katsob `kangest südame `pääle Rei
kika|pill orel Vanamees mängib kika pilli, must mees tõreleb tõrre sees = köster ja pastor kirikus – Trm
kirju|koti|kiri kindakiri `kirjukoti kiri sünnib `mitme lõngaga teha, tee iga vahe isi `moodi Juu; teen vanamele kirjukoti kirjaga kindad Trm Vrd kirjakotikiri
kittima kitti|ma (‑t́t‑ ) eP, ‑mä R(‑mäie Lüg);`kit́| Saa(‑ma) Kod T V, ‑me Hls Krk Sankitiga täitma või kinnitama `tarvis akkada `aknu kittimäie, `aknad `tahvad kittidä Lüg; miä kidin sene `kausi kovast Vai; `pahkel o seoke vedel kitt, millega kititass Khk; [mesipuu] luugi ääred on köik `kinni kititud (vahaga) Kär; mikega `aknud saab kitit Emm; eele ma `kitsi aket Tõs; akan tahab `kińni kit́ti Saa; põrandaid kititakse `enne `värvimist JMd; vald kit́tis `vaestemaja `aknad ää VJg; lihtlage ei kitite, alt `lü̬ü̬däv lagi kitits Krk; ma lää `aknit `kit́mä Kan; `aknit vaja kittiʔ Plv|| kinni mätsima, kleepima so suu tuleks `kinni kittida Khk; teene sau on, mis kitib VMr; jahu tolm kitib silmad ära, silmad jäävad pimedaks Sim| fig (söömisest, joomisest) Vanamees oo keik pudru kinni kittind (ära söönud) Kaa; Poiss oli ikka ennäst nõnda täis kittind (purju joonud), et äi soand `jalga jala ede Pöi Vrd kititama
kohendus kohendu|s Kuu hv Khk, Mär Juu VJg Plt Hel, ‑ss Puh San -śs Se, g ‑se; kohentus(s) Hls Krk; kohents g ‑e Saa, g ‑i Hls(‑ńts) Krk(n, g kohentse)
1. korda seadmine, kohendamine, parandus majade kohendus, see kõik võtab kulu Mär; suka kohentses peab `äśti tugev lõng olema Saa; `rõõva kohents Hls; kohentset ei tunnegi änäp, kust kottelt ma kohenti `kinni; kohentse lõng Krk; siit kohenduse kotald om ta uvvesti `katski lännüʔ San; taalõ majalõ olõsi `häste kohenduist vaja Se|| tulõ kohõnduśs Se
2. pej (saamatust inimesest) kohmerdis üit́s vana kohents (abitu vanamees) om; oo pimme kohentuss, ei saa midägi sust tegijet Krk; kohendustõgõ om ätä Hel
kolpsima `kolpsima kolksuga viskama Mul nii `meeles, kui see vanamees sääl `jootudel `kolpsis öberahasi vette Khk
koos1 koos S L spor K, Trm; ku̬u̬s Hää Saa Ksi VlPõ; kuos RId spor KPõ, Iis; kuoss Kuu KuuKK; kuas Lüg Jõh IisR VJg IisK I. adv 1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või ‑kogutult) a. (elusolendid) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; `Käivad kahegeste kuos kui ikkes `ärjad IisR; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid, koes noored koos keisid; `lambad olid kärajas koos Khk; rahvast oli ju koos üle saja, kui kaks `pulma koos oli Krj; Kui `ahju tuluke `pandi, siis olime ahju ees kobaras koos kut `lamba kari Pöi; nää üks tropp inimesi seesab seal koos Kul; seal oli paelu tüdrekusi ja `poissa koos Aud; me käesime keik öhös `summas `karjas, loomad olid koos HMd; neid old ulga koos või ulga `lapsi Pee; vanast oli küla `vainu, sääl käesivad küla karjad koos Äks || Valla `täüskogo oli koos (nõu pidamas) Khn; müra, kära kõik kohad täis, kui `talgused koos (käimas) Tor b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) meil `einäd on juo `suuremb jago kuos Vai; partsane, keik sodi koos Khk; kui linad on ää `kistud, pöllu pääl, pannakse käraje(se), kümme pehu koos Pha; oea `eese asjad koos, et nad eb lähe kaduma mette Vll; Siis on odra küli paras, kui kolm üügest ninapidi koos on Pöi; `pähklid `kasvavad `kihnos koos LNg; pilved `pankas koos Tõs; sie küla oli käras kuos KuuK; `marju on pailu kuos, on marjakobar; küll on ia õuna `aasta, näe kägaras kuos kohe Sim; kui [söe] `liimusid ulga koos on, saab tuld `väĺja puhuda Lai; niikui vili sai kokku ehk ei `olndki vili koos (koristatud) siis tuĺli linakakkumene SJn c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos nelikümend viis `aastad sai mehega kuos elätud Lüg; [ta] Tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; nad `akvad koos `kouplema Jäm; uśs lääb mehel suust `sisse ja tuleb `väĺla rögaga ku̬u̬s Hää; sie mies oli, mõisa `suilene. me läksime emaga temaga kuos Ris; eks nihukesi õnnetusi `juhtu, eks seäl ole koos mõlemad, elu ja surm; sa oled eä looma soand ja `äśti odavalt, nüid oled õnnega koos Juu; eks sa mine teśtega kuos VMr
2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena üks riist on, `lähväd varud pääld ‑ ‑ `lauvad ei `sõisa kuos enämb Lüg; Siis `jäigi `putru `niisikene rabe ja ei `sõisand kuas ja õli kole paha `süiä Jõh; `maksa, `kopso, südä, kaik kuos oli sisikoǹda; tüüdenä tämä on kuos kaik. akka `kinni ottama, siis laguno Vai; teĺled on jo koos ja ajame `kanga koa ülesse Mar; jalakseid `oidis kuos iest pia puu asemel vanaste pia painand Kad b. üheks tervikuks liidetud või segunenud vaier on `rohkem säietest kuos kui tross Jõe; see oo osadest vöi tükkidest koos, mis `mitmest tükist on; painandi keri otsad [on] `aedega koos Khk; seĺgroog oo lüdidest koos PJg; ja koos vanger on jo kahest jaost koos Tor; suurem jägu olid rehed elumajaga kuos HJn; sie [kinga]määre oli kuos tõrvast, siis oli sia `rasva ehk obuserasv viel kõige parem, ja tökat KuuK
3. (väga) lähedal a. lähestikku, vastamisi; vaheliti jaanibä `aegus on pääva otsad koos Ans; [sigadele] `tehti raŋŋid, nee olid ülalt koos Kär; [vanamees] Istub peele toa otsas, kääd koos Kaa; lääpjalal on kannad koos ja pöiad väĺlas Kei; pialt on õtsad kuas, `seutud `kinni viel IisK b. suhtluses, füüsilises kontaktis Meie egä päe ninäpidi koos Khn; Ninapidi ku̬u̬s ‑ ‑ siś on nõnda ääd, et ikki ku̬u̬s räägivad ja on Hää; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahel Lai|| (kaklemisest, riiust) [poisid] kahe `keste `olla `rindosille kuos Vai; Olid seal `jälle karupidi koos olnd, teine peksnd teist; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib, pärisest on sõnadega koos Pöi; olid tut́ti pidi koos Mär; `jälle nad olid `karvupidi kuos, muudkui karvad `lendasid Sim
4. kokkutõmbunud või ‑surutud olekus seĺla nahk oo `rõmsus koos Tor; Nägu su̬u̬ pääl on, olgu ta mänd või kask ‑ ‑ kõver kägaras ku̬u̬s; koer magab kägaras ku̬u̬s; Poomi`nipled ‑ ‑ nendega siud purju poomi `ümmer, ku puri päris ku̬u̬s on; Mis ta kõik (riided) omal `ümmer ajanu, isi `üńnis ku̬u̬s Hää; `luomadel on küĺm, näe kõik tesed kägaras kuos Sim; [plekist asi] rupikusse lähnd, siss on ta peris kokku lähnd, siss on ku̬u̬s igält pu̬u̬lt Vil
5. (millegagi) määrdunud või kaetud Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos Jõh; nina tatiga koos Ans; `õues paelu `parka, pargaga koos Tor; Sügisel külma ajaga `kartulevõtul, käed märja mullaga ku̬u̬s Hää; `soapad olid mudaga koos Rap; saad pasases, oled pasaga ukane või ku̬u̬s KJn
6. korras a. valmis, lõpetatud Meil on jo `heinämaa kuoss, ei enämb oleki `sinne menemist Kuu; siis `oldi jo kesä tüöd kuos Vai; võid `tehti kirnus ‑ ‑ männaga lõid tükk `aega, oli koos Lai b. kokkulepitud, kindel Mul oli obuse kaup juba kuos IisR; Kaup koos! (kokkuleppe kinnitus) Kaa; olime kõik ilusti kaubalepingutega koos (mõisnikuga kokku leppinud) Mär; kui kaup koos, sis kosilane pakkus ruudile `viina PJg; kaup on koos ja maksetakse raha Juu
7. keel oo unisest pεεst segane veel, unega koos, äi tεε `ühtid, mis tä räägib Khk; kui tuba soetsone on, ja uks koos (kinni, suletud) on, sis lööb `neoke sinine [ving] Juu II. prep ühes Kuos `narriga [ei] ole `kerge elada IisR; aganad tulid koos viĺla teradega `väĺla Jaa; isa koos emaga läks juba `tööle Tür; jõevaim kadund koos `jõega VMr
Vrd koon4
koot1 koot hv Jäm Khk Kul, Lai, koot (‑) spor PäPõ, K IPõ(kuo-, kua‑), koot́ Vig, ku̬u̬t́ (‑t) Hää Saa ILõ Äks KJn eL, g koodi (kuo- spor KPõ IPõ, Lei Lut; kua- spor KPõ, Kod; koa- MMg); g `kuadi u Jõh; pl `kuodid IisR, koodad Mus
1. tööriist käsitsi rehepeksul a. kaheosaline tööriist, koot, pint koot oli kaks puud, lüli vahel Tõs; kilks kolks koodid keevad (käivad); `löödi `kooti Tor; `kuotide `sisse soab augud turgatud [rihma jaoks] Jür; võtame kuadid õlale, lähme lüeme selle rukki rehe maha; kilks kolks kuadid lüevad VJg; vanast pekseti `kuatidega, nüüd on igal pual `maśsinad; kuadi vaŕs Iis; koodid seisivad reia all seina pial `kiilide õtsas; koodiga tuli ühe korraga `lüia ‑ ‑ `taktis lõivad; kos sa tahad koodiga `lüia, piab õlema rahvast, kas neli või kuus, iki paarid täis; koodi käi (nui) Trm; kuadil oo tüvik ja latv. taga õli kuusepulk, eden õli kasepakk; `ku̬u̬tega pekseti ladet, kui lade õhukesess sae, kuadid `kolkusid `vassa muad; nüid o rükki rehepeksu aeg, peksäväd kuadidegä ja rabavad; `erme luudad ja ubavihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; kui rabamese aeg jäid `piadesse terad, siis `löödi `kootidega Plt; `tampsime `ku̬u̬tidega lina `kuprid; vanasti koodid käisid [just] kui koerad `auksid KJn; `ku̬u̬t́ega pesseti `tapna pääl Trv; mia näi, ku `ernit, ube, kanebe päid pesseti. neid `lü̬ü̬di koodige; sääl pidi lugu ka oleme, ku koodige `lü̬ü̬di; ku tapa olli ärä sõkudet, siis `lü̬ü̬di `ku̬u̬ti pääle Krk; [enne] `olli pessetu koodiga, peräst nakati obõstõga sõkutama; tost võib pääld saa `aasta olla `mü̬ü̬dä, kui koodiga `tü̬ü̬tedi Ran; [vanasti] siss `kesvi `pesti `ku̬u̬tega Ote; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda, siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn; üteĺdi et `läämi˽reheala `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä; `peśti sõ̭ss rüḱi `ku̬u̬tõgaʔ Urv; obõsõgõ sõkutõdi enne [vilja], sõ̭ss `minti `ku̬u̬tõgõ `pääle; vanast `peśti koodigõ kanepiid Krl; lina`si̬i̬mnit `peśti niisama koodigaʔ; hommugult sõrmõ˽`ku̬u̬li ärä koodi hanna `ümbre Har; `ku̬u̬ti plaanitass Plv; egäl mehel ja teo`tüt́rigul oĺl oma ku̬u̬t́ ja, rihä ja, vikat́ Räp; `ku̬u̬tõga `pesmin om `kõikist vaneb Lei; kuodi vaŕs, kuodi timä; upõ pestäss kuodiga Lut b. üheosaline tööriist, vart – Tõs Hää HJn seal (rehe all) koodidega pekseti veel need õled läbi. [koodid] olid pool `looka või nii Tõs; Ku̬u̬t ‑ ‑ `seuksed kõverad malgad `oĺlid Hää; mõni `peksis kua koodiga. koot́ on `jälle päris kuuseoksa `moodi Amb; koodid on sihuksed kõverad puud Pee c. (millestki pikast või paindumatust) pikad jalad nigu koodid Plt; mahan `sirgu ku ku̬u̬t́, midägi ei viisi tetä Hls; siss ollu [siga] mahan ku kuut́ `ku̬u̬lmen Krk; ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõene jalg `kange, siss ta om ka nigu ku̬u̬t kõrval Nõo; lihm pess hannaga˽nigu koodiga [kärbseid]; muide perremiis lei mi lehmäle suurõ nuiaga nigu koodiga Har; taa aasõ uma˽jala˽ku koodi˽lavva ala Plv; oĺli˽mul hüä˽jalakõsõʔ, a no omma˽`kangõ˽nigu koodiʔ Vas
2. hrl pl Orion nuiad ehk koodad ja söel oli ka (tähtedest) Mus; sõõlik lähäb eden, kuadid käeväd järel. kolm `täste nagu ku̬u̬t́; kuadil one kolm `tähte ladvan ja tüvikun jälle kolm; kuadid egä `uassa ei paessa Kod; koodiʔ – ummaʔ kah ku koodiʔ, tulõva hummogudsõl ü̬ü̬l `vällä Plv; Ku koodiʔ ja sõglaʔ üle kesk taav́ast olliva är tulno, sis tuĺte üless, et riiheleminnä Räp; koodiʔ `kutstass täheʔ, kolm `tähte rinnah ja neläss `krõ̭nkse otsah nigu `ku̬u̬tege (kootki); kolm `tähte rinnah, katõlõ poolõ ĺatt hand – tu̬u̬ om koodiʔ Se; Koot ja Reha id Vig Saa Hag Krk Hel Ran Kan ku̬u̬t́ ja riha oĺlid `taeva sõõla kańdis Saa; `taeva `tähtest vaadeti `aiga, ku̬u̬t́ ja riha, nemä `õhtu tõuseve, ku `õhtune agu ärä kistup Krk; Kui koot ja reha ning sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve Hel; [isa] `näüdäśs `ku̬u̬ti ja rihha kah Kan; Reha ja Koot id Lai Nõo vanast ma kuulin reha ja koot́ Lai; Koodid ja Reha id MMg Ksi koadid ja rehä (6 tähte) MMg; Koodid ja Rehad id Saa Plt Hls Se tänä on koodid ja rihad ka nähjä Saa; koodi ja reha paistave Hls; koodiʔ ja rehä käänüsseʔ `maahha, õ̭nnõ `jõulu lääväʔ `maahha Se Vrd Koodid-Rehad
3. eseme osa a. koodi nui, kolk – Trm KJn Krk spor T V koot́ õli poole `meetri pikkune tüvik, rihmaga peenikse `teiba õtsas Trm; ku̬u̬t `oĺli pika varre ots `paelaga KJn; ku̬u̬t́ om kurikust pikep ja peenep Krk; ku̬u̬t́ `tetti rassest puust, kas `uibust või saarest või tammest; koodi vaŕs olli üits viis `jalga ja ku̬u̬t́ esi, kige pikemb, kaits `jalga Ote; ku̬u̬t́ oĺl ilusdõ varrõ `otsa `pantu, ja˽tu̬u̬ kävve nii `ki̬i̬rdu San; Ku̬u̬t́ `pańti vahruga varrõ `otsa; Ku̬u̬t́ oĺl säänä kańdiliisi `serbigaʔ, säänä koĺgitõlva `mu̬u̬du Rõu b. kangaspuude osa, kolk `Kanga`telgede `niie`kuodid IisR
4. pl kuhjamalgad – Võn Urv
kottu kottu Pöi Muh L(‑o) Ha(‑o) (‑o) Plt Pil San 1. kodunt, kodust Isa oli enne `koitu kottu ää läind (vallaslapsest) Pöi; kottu `köidi [kalameestel] abiks koa Muh; pruudi pulm lähäb ikke `eese kotto [kirikusse] Mar; [kust sa oled?] Olen oma kottu ahu takka Mär; ta oli kottu ära nädalade `kaupa Ris; sõidame kottu läbi Kei; eile `nähti minema teńe kottu `väĺla JMd; käisin kottu `leiba järele `viimas Ann; ta ei tuld mitte kottu Koe; vanamees läind kottu kervest `tu̬u̬ma Pil Vrd kotust
2. kodus põle kottu Aud; nigu `siśse lätsi teretesi nii sõsaŕ `tuńde ütekõrrage elist ärä et Jaań om kottu San
Vrd kotu1
kriuka2 kriuka Vig Jür Kadriukaline See kriuka vanamees püidis mind petta Jür; on ikka kriuka plika küll Kad Vrd kriuk1, krõuka
krössis `krössiss Kuu, Krössis Reikrussis; kössis Noh nüüd on `hiuksed sul `ninda `krössiss, et lust nähä Kuu; Äks sa‿p tää, seesama va krössis vanamees näh Rei Vrd krüssis

lõõskama `lõõskama, lõõsata Kos Jür VJg Sim I KLõ Nõo Vas, `lõõsata JMd, `lõõskada Lüg Jõh IisR(-õe-); `lõeskama Amb Kad; `lieskama Hlj Vai, -da VNg

1. lõõmama; tuld ja suitsu sisse ajama ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha Lüg; Täna ahi `lõeskab - - `korssen ei `tõmma `ästi IisR; `ahjo `lieska kovast Vai; kui tulekahi on, siss tuli `lõõskab Kos; punetab nagu tuli `lõeskab Kad; `koŕsten läks põlema, tuli `lõõskab `väĺja Trm; ei tõhi `laska [ahjul] lõõsata; liputi `tuhka puiele `piäle, siis jätt `lõõskamis vähämälle, siis ei lõõsand Kod; `viska labidaga `tuhka, siis jääb `lõõskamast järele Ksi; jaanituli võis lõõsata, see ei teind `kurja Lai; tule lõõsk tuli kerisse kividest läbi, läbi kivide `lõõskas üless Plt Vrd lõhnama3
2. midagi intensiivselt tegema a. jooksma, ruttama lähäb nõnnagu `lõõskab mäess `alla; lehem õlesi lõõsanud `metsä Kod; Ja lõõsassin siis minema, nõnnagu jalad vähä võtsid MMg; `lõõskas `ringi (käis pidutsemas) Lai b. põõnama küll sie aga `lõõskab kaua; Lasin õige vanameest lõõsata Jür; si̮i̮ võib lõõsata, ei soa ülesse moast Pil c. puhuma Tuul lõõskab, eks sadu ikki tule; Tuul lõõsas läbi enne haigeks jäämist KJn d. (rääkimisest) sepp `lõõskap kõnelda nõnnagu; mes sa nõnna paĺjo `lõõskad (hoopled) Kod
Vrd lõõtsuma

lüdima2 lüdima Jõe VNg Jäm Khk Kaa Muh Emm Käi Mih Nis KJn Trv, -mä Kuu Kod Võn Rõu Räp, -me Pst Hls Krk; lüdümä, da-inf lütüʔ Kan jooksma, liduma küll aga lüdib `kiiresti Jõe; Pani lüdimä Kuu; Poisid nägid, et vanamees tuleb, panid metsa poole lüdima Kaa; katsu et sa lüdima soad; tüdrik `panni lüdides kojo Muh; Poisid läkst ouna varga, pererahvas tuli pεεle, nee aga panid lüdima Emm; mõni aab taga, [siis] ermuga lüdib eest Nis; inimesed lähväd edesi, küll lüdiväd `minnä Kod; küll lüdib joosta tulist KJn; las ta lüdide; küll mia lüdisi, es saa `järgi Hls; ma lüdisi kõvast, enne ku ma siiä sai Krk; `vihma nakaśs sadama ku ua varrõst ja maŕaliseʔ lüdüsiväʔ kodo poolõ Kan; `poiskõnõ lüde ruttu kodo ja üteĺ et üt́s lammass ollõv lina lekko sadanuʔ Räp || vudima Poisu tuleb tare mant lüdiden tua manu Pst; võtat latse käe `kõrva, läät temäge, [ütled] lüdi nüid, lüdi edesi Krk Vrd ludima1, lülima2

lükkama lükkama (-ämä), da-inf lükata (-ätä) eP(`lükma Jäm Khk) Trv uus Puh KodT Plv/-ämmä/ Räp, lükkada (-ädä) R(lükka Hlj VNg, Vai) Mus Vll Rei Iis; lükkäme, lükä|te Hls Hel, -de Krk

1. tõukama, surumisega liikuma panema `teine kerd kui oli kalu `palju, eks siis old `raske [venet] lükka (sõuda) Hlj; `vardaga saa lükkada `parred alt `vällä, siis ahus kukku maha VNg; `Jõhvikaid `tõime suost nii `palju, et lükka `teisi kodu kas vai labidaga IisR; `lüksid mind maha Jäm; pöhad jooksevad öllekehal, käbitasse ää, käbapuru lükatasse (topitakse) vahele Mus; lükkas udjaga `puati Vll; Lükka uks `lahti, `suitsu on sihes; Suur tugev puu oli, aga see suur toŕm, mis sii oli, see lükkas `ömber Pöi; teene lükkab, teene veab Muh; pisigene mätas lükkab suure `koorma küliti (karmist naisest) Emm; kui paet `põhja akkab, siis lükatasse takka `randa Rid; vanad inimesed `käskisid veĺla kerasse lükata, `unni aada Mar; lükake põpped `nurka Kse; tule lükkäme `vankri `vällä Tõs; Kuõdas lükkäd, sedäsi lähäb Khn; lükka see tool siiap̀oole Tor; Tuul nii `kange, et lükkab sia `püśti; Väike lükkas suure `ümmer (sünnitamisest) Hää; leiva lasn oli pika varrega, said leiva taha `ahju lükata HMd; kus suured küinid on, lükatakse koorm kohe `sumdi `ümmer, pärast siis angud `koorma otsast Juu; Kudas suaga `tõmbas, nõnna tuli, kudas lükkas, nõnna läks Amb; uks oli `siuke tõmmand ja lükand. `tõmma sedasi edasi ja lükka tagasi `jälle soont `mööda `kińni Ann; oli `kange toŕm, tuul lükkas selle metsa maha Kad; lükkas minu ees uksest `sisse Trm; vesi one üle kallasse, lükkäb eenä `loime; keśsi lükkäb tädä, sedä tuule`veśkid Kod; lina `kiskumise aeg - - et põle ka `mõnda jõude vanameest, kes võtaks puu ja lükkaks teise (päikese) `alla. kes se `pääva `alla lükata saabki, aga `ööldi nõnna; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka ja konksuga `tõmba. laisk ei taha kedagi teha Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; si̬i̬ ei lää mud́u, sedä lükkä põlvege; lükkä (lüki) elme niidi `sissi Krk; venet lükäb mõlaga KodT || keśsi sedä pasunad lükkäb (mängib) Kod
2. piltl a. kõrvaldama; välja viskama `keiser lükati roonild Vll; ta `olle lükatud ise `leiba Mar; usuvennad seda jälle kuulvad, lükkavad kogodusest `välja Ris; meil oli vana maja, taheti ää `lõhkuda - - siis lükati meid sealt `väĺla Juu; lükätäss ametiss ärä, ei `kõlba Kod b. kellegi käsutada, kamandada Elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada; Sie `naise lükkada ja `tõmmada, mene pane ta oma `piaga `mõtlema IisR; see oli egaühe lükata ning töugata Khk; `vaene laps oo kõigil lükata ja tõugata Tor; ta põle muud kui testel tõugata ja lükata Ris; ma ei õle sul igale `poole lükata Trm c. taga rääkima; loba ajama lükkäp tõisi inimesi Trv; rahvass lükkäss mud́u `tühja juttu edesi Krk
3. pinda mööda libistama; libistades töötlema a. (hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest Lüg; `neljätõistküme `aastane - - siis enamb `karja ei läind ja siis akkasin juba `üövli lükkämä Jõh; ruupakuga saab lüketud loua sörvad `sirgeks Ans; lükkab laava `öövliga sileks Khk; vaĺts`ööblega lükatasse `valtsisi Mar; lükkä `üüvliga üle, põle veel sile `ühti Tõs; need lauad peab üle lükkama, on libedamad Saa; pikkpakk on `õige `sirge, sellega lükätäkse laua servad `easte `õigeks Juu; lükatud põrand VJg; lükkä vi̬i̬l `üävligä üks kõrd, ta ei õle `õige Kod b. (ihumisest) kirves nüri, tahab vähä vahedamas lükätä Tõs; lähme lükkäme nüid `kerve teravaks käiä peäl Juu; lükkä kervess mõni kõrd, suab teräväm Kod c. (muud juhud) Lükkas abeme maha ja kadus Pöi; Vaada kas pliida all on süsi, ma lükaks (triigiks) vähe oma `kleiti Rei; `neuksed käsi lükkamese rauad - - sellega lükkab ka pailu `jälle, `lõikab üks kolmsada `roogu `päävas Lih; lükka see küna `puhtasse PJg; lükäts masinege maha ku kahin (niitmisest) Krk
4. a. (ära) veeretama, teise peale ajama; kõrvale lükkama lükkas süü `toise `pääle VNg; teine oo ää lükand eese pealt selle, [aga] töö tahab teha Mar; muu töö sai `jälle kõrvale lükatud, et sa ikke saad [vilja] tuulatud Lih; tä oo `kange süid teese `piäle lükkämä Tõs; ta ei taha isi `süidlane `olla, lükkab selle süi kõik teese `peale, trügib teese `kuklasse; ma lükkäsin ta `puhta `kõrva, minust jääb ta koa tegemata Juu; lükka äbi kõrvale ja mene VJg; ise `süidläne, aga lükkäb süi tõese `piäle; jumalass on lükätud (peale saadetud) si̬i̬ tõbi, muku äkitse õled `aige Kod; lükkab vaevad kõrvale, ike `luśtlik Pal; alati lükatasse aga minu `kaela, mis `raskem töö Lai; lükkab süü kõik teese `peale, aab teese süüks Plt || panema meie talu lükati `Vänra `alla, saari valitsuse `aegas `oĺlime `Lelle all Vän b. edasi lükkama Poiss `olla oma tulemise edasi lükkand Pöi; Mõni inimene oo pialakkamesega na `arglik, ikka lükkab edatsi Han; lükkän ta veel edasi, ehk lähäb paramaks, nii `vastameelt ja vaśtik tehä Juu; lükkavad `kohtu `aega ikka edasi VJg; laada päe om edesi lükät Hls c. teisiti arvama; ümber tegema vms `Mõisal oĺli ikki `õigus, kiśsi tend sai `ümmer lükata Hää; kui [testament] ei õle üväss testod, siis lükätässe `ümber Kod
5. kiiresti liikuma; ringi käima laevad lükkavad täna nõnna `eetsi Muh; Vanaeit läks lükates Han; lükkab küla `mööda `ringi Aud; lükkavad ühe ja teese pidu peal Tor; lehm muud ei ti̬i̬, ku taht lükäde paĺt; säält tullev üit́s suur oben lükäten; temä mõteĺ, et ma `seante lükkäje, ulguss ole. esi lükkäss `ilma `mü̬ü̬dä ümmer Krk; [ta] nakaśs kodo poolõ lükkämä Räp || ta o kahene, kolmat lükkäb `minnä Kod

mässak(as) mässa|k Plt, mässä|k Kod Plv, g -ku; mässak|as Muh Mar Kad, g -a Kaa Kir Han; mässäkäs Vig pundar; mütsak `Sahklis oli mässakas `lönga; Ma akkasi mässakad `lahti arutama Kaa; see oo muedu suur mässakas, see põle kellegid nägu (heinalabust); inimese mässakas, sandist `riides ja Muh; ma `andsi Jaagupile ühö mässaka (pataka) paberid Kir; Vanamees arutas köiemässaka lahti Han; lõng on mässon nagu mässäk Kod; aruta nüd seda [lõnga] mässakud Plt Vrd mätakas

mätsima `mät́sima, (ma) mät́sin Mär Tor Hää Ris Kos Jür Amb Koe Lai Plt Pst; `mätsima, (ma) mätsi(n) Jäm Khk Pöi Muh Emm Rei Kse Han Var Mih Pär, `mätsin Jõh IisR; `mätsimä, (ma) mätsi Tõs, `mätsin Kuu

1. mingit (pehmet) ainet vormima või sellega katma; midagi paksult täis toppima `Mätsind `vergud `ninda kalu täüs, et ei `jaksa `toisi `paati vedädä Kuu; No riialune siis siest savega `mätsiti `kinni nied kivide vahed Jõh; Suurte sakste pahateud mätsiti kinni piltl Jäm; Ta ikka natuke `olla `mätsind (peksnud) teist Pöi; Mätsis krohviga keik kurruvahed umpseks Emm; mät́sib kõik sauega kokku Mär; `saue tuleb ikke `leotada, `enne kui tät saab `mätsida Mih; mätsib levä `tainast ühü pulli Tõs; `Mät́sisin näpu kudagi lapiga `kinni Jür; isa `mät́sis seina `jääri lumega; kevade mät́sib lund maha, nõnna et paks kord maas Lai; `tehti küt́ist, mät́siti `enne ära, siis `pańdi põlema, kus suits `väĺla tuli, sialt mät́siti veel mätastega Plt; Pääsukse mätsiv endel pesä laudan tala külge Pst || (söömisest) Mätsi nahk tεis Jäm; Vanamees mätsis süüa maailma aa Han Vrd matsima
2. midagi (kaua või saamatult) tegema Kevade akkasid `mätsima ja jaanibeks oli rihalune ölal Pöi; Ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää

nomisema nomisema Jäm Khk Pha Pöi Rei Mar pomisema nomises, `nönda segane [jutt] oli, ma‿ss saa sest aru midagid Khk; emaema `piiras näid `kärnu, suu nomises, öheksa `korda luges sönu Pha; puhund `peale ja nomisend seal kallal - - tüdruku jalg sai `terveks Pöi; vanamees nomiseb oma ede Rei; mes sa nomised Mar

nootima1 `nootima, (ma) noodi SaLä Kaa Pha välja tõmbama, koukima sii nooditasse `eina vee seest Khk; akand vana (vanameest) `väĺja `nootima, et upub ää kääst Mus; Noodi räimed tuhlikatlast väĺla Kaa; akkab midad `nootima - - `välja `tömbama Pha Vrd nootama1

noppama noppama, da-inf nopa|ta Mär Kse Kod Plt KJn Nõo Ote, -daʔ hajusalt V(-mma; ńo- Rõu) napsama, haarama; näppama ega nad ei küsi, noppavad ää, kui ripakile jääb Mär; nopasin eenä kaŕsi vankrilt `selgä Kod; noppasin palitu, läksin `maańdi `piale Plt; mi̬i̬s nopas [poisi] `sülle ja `ańdis suud KJn; ta nopass tolle toki maast ja pańd vanamele tokiga Nõo; nopassiva raha, üits ańgeldass ütte `mu̬u̬du, tõne tõist `mu̬u̬du Ote; tu̬u̬ nopaśs [õunad] üt́sindä `üskä ja vei `sisse; ta om `mitmast paigast nopanu `säärtseid `väikeisi `aśju Har; Kala um ka‿ks tark elläi - - lasõ õi˽mõ̭nõl tõõsõl kalal hinnest kińni˽ńopadaʔ Rõu; tiä noppass `õkva `siĺmi näteh Plv; uppuja nopanu Einaril jalast kińniʔ Vas

nosu3 nosu Kuu IisR Khk Mus Pöi Mar Mär Kse Han Hää Jür Kad, nośu Han Aud Nõo nina Nosu on nii `kinni, et mitte `sutsu ei tule `hinge läbi Kuu; `Tõmmas nosu täis, oli `õuves maas sääl nii pikk kui lai IisR; Mönel oo suur nosu, mönel pisine Khk; tugev vötu mees - - vötab `liiga nosu täis Mus; Ää sa mo nosu `pihta löö Pöi; Vanamees oli jälle nosu täis tõmman, ei see änam valget päeva näegi Han; küll sel‿o aga nośu Aud; `Tõmmab nosu täis ja aidaa Hää; mis sa topid oma nosu igale `puole Kad; Latsel om kül väega väikene nośu Nõo Vrd nösu

nõksutama nõksutama Pöi Ris/nõkso-/ Juu Jür HJn Trm Plt, `nõksutama Lüg(-mma) Jõh IisR, nöksutama Jäm, `noksutama Kuu

1. nõksudega liigutama pani täi suhu ja `nõksutas `katki ja sei `nahka tõse Lüg; Taat tukkub `istudes ja `nõksutab `piaga IisR; rihe kurnaga sai ära `tuultud vili. vanamees nöksutas edasi tagasi, tuul viis pühu ära Jäm; Nõksuta veel, ulatab `kinni küll Pöi; Vanaste nõksutati saksa ees `põĺvi Jür; nõksutab seda `tooli edasi-tagasi, ei lase teist paegal `seista Trm
2. luksuma kui sedäisi `noksutab, siis `üöldi, et `toine `rääkib pahast Kuu; minu ajas `nõksutamma täna `ommuku Lüg; Kui `ennevanast inimine akkas `nõksutama, siis vana`rahvas `ütlas, et sie on kenegi `siebi `kraamid `nahka süänd Jõh; aab nõksutama HJn

nägema nägema (-mä), da-inf näha () R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR
2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se
3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo
4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har
6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San
7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se
8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär

näitama1 `näitama (-ämä), da-inf näidata (-ätä), näe-, nää- eP hajusalt M(ma-inf -me), T, `näitada R; `näitma, (ma) näida hajusalt Sa Hi; `näütämä Vai, da-inf `näütädä Kuu, `näütä Khn, `näütäʔ, näüdätäʔ (-däʔ) V(ma-inf -mmä; da-inf näädä- Räp); `näütäme, da-inf näüdäte San; `näütme, (ma) näüdä Pst Hls Krk

1. a. näha võimaldama, näha või vaadata laskma; demonstreerima `näüdän `teile `sorme nuga; `näüdimme - - oma tokkumendid ede Kuu; tahan `teile `kassi`poiga `näitada Lüg; `Lahket nägu `ilmaski ei `näita IisR; ma ole oma kätt ka küll `näitand, moole `eetaste, et ma jälle leseks jää Jäm; mis sa oma vigurid sii teistele näidad Khk; Leib näidab ända (hakkab lõppema) Kaa; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; Ta oli `kange `üĺgeküt́t, `istus pesas ja kui üljes nina `näitas, siis `andis; Läheb vähe `selgemaks, akkab `päikest `näitama Pöi; ma `võiksi teele näedata koa rae`jalga; `näita leping ette Muh; ta äi taha `teistel oma `asju `näita; mihed `näitvad sii kinu Käi; Äi neid `taimid pole meidele näidet Rei; teene [silm] ei `näita änam (ühest silmast pime) Kul; `näita moole koa, mis sul seal oo Mär; ma `näitä sulle `pinta Vig; tä läheb ennast `näitämä ja `teisi `vaatama Tõs; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; karu tansitajad `näitasid karu Tor; nied ei `näitan sugugi (nõrkadest prillidest) Ris; `näituse peäl kääväd `loomi `näitämäs Juu; poiss läks ise redusse `uopis, ei näedantki ennast Amb; ma `näitasin jo `sulle oma uut obust JMd; virmalised `näitavad põhja `rahvale `valgust Sim; tämä ei taha tõõsile näädätä ennäss Kod; mul `ongi neid kärbissid, ma võin `teile näädata Äks; vanast olema perset näidatud, kui meel paha Lai; ma `näitäks teele neid männä `laudu KJn; miul näüdeti ilusit `rõõvit Krk; kui virmalise `vehkleve, siss üteldess, et `laplastele näidätess `valgust Hel; suśe olna külländ nättu siin su̬u̬ pääl `kõńva, aga ega ta kodu ei tule ennäst mulle `näitämä Ran; temä läits `kaugembale, siss näedäss `ruśkat Puh; `pirdega lätsime `vähju `ot́sma, näedässime `pirdega tuld Nõo; tol inemisel om väegä kahe siĺm, tollele ei või `lu̬u̬ma näedätä Kam; es näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; `näütä mullõ tu̬u̬d raamadut Krl; kül˽sullõ `näütedäss siss kõ̭kkõ Har; ku pilakit olõ õs, siss pidi˽latsõ˽tuld `näütämä Vas; no Mari `üt́less: näüdäku‿i halva `tüt́rit õiʔ, `näütäʔ sa õks minnu Se || piltl kova tuul old, nii et `purjet ei ole saand `näütä Kuu; vikatid põle `tohtind näedätä, kõik sirbiga (rukkilõikusest mõisas) Mär; Naine põle mehe riietel `nõela `näitanu Hää; `aeti `paĺlald ku̬u̬r tol veerepuul maha ja es näedätägi tälle `ü̬ü̬vlit Nõo b. (unes ilmutamisest, unenäkku ilmumisest jms) oli `naine, [talle] `näideti unes, et tule votta oma `keige `nuoremb tüttar `kaasa ja tule `sinne `moisa lau `juure VNg; emale ikke isa `näitas unes Lüg; [neile] on unes näidatud, et pidad ära pögenema Jäm; nii vanal inimesel ep näidata änam und Pha; näidati unes, et toŕm ja tuul tõi võrgud `sõnna, ja meie saime sialt kätte HMd; seda näedatud ühele vanamele unes Rap; mi̬i̬s näedänud naesele unen, et mes tämä ilma mütsitä matetud Kod; ühele eidele näidatud unes, et ta kõńnib `jalksi `taeva Lai; jah, Mańnilõ näüdätess kõ̭iḱ unõl ärʔ Krl; mullõ unõh `näütedi, et lat́s um rehe ala matõt Rõu; moona`poiśkasõlõ näüdäti unõh, et `Puuśki mäel om raha `keldre Se
2. millegi asukohta, suunda jne osutama, viitama `näitab `aina `laeva ja vehib kättega Jõe; maa`märgid `näitäsiväd kohe, et - - üks kolm üvä kilo`metri on `ranna `puole Vai; Aeg piaks löunat näitama, kere päris ele Pha; Ta `näitas sõrmega - - ma läksi siis `sõnna Pöi; lipp `näitab nõnna kut tuul oo Muh; koerale näedäti, et mine aa loom ää Mar; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei `näütä `õigõd tuult; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks Khn; kui noa laev mere poole `näitab, siss tuleb `vihma Saa; `näitepośt on tie arude `otsas, juhatab ja `näitab, kus sie tie `kallab Hag; kool`meister `käskis kedagi `linna näedata, siis kepiga sai näedatud Ann; näidand kääga, kus obused on VMr; kui inimene ei tiä `minnä, `näitäb `käega Kod; muudku kiket näüdä siul näpuge Krk; siss näedäss ike pääd ja tänit `irmsade; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedätä, tõene sańt ei näe jo tõist `santi `juhti; käokirjät `lendu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa Nõo; tu̬u̬ näüt́ mullõ `käegaʔ, et tulõ˽siiäʔ Har; nii hüä pinikene oĺl, ku lehm lät́s kohegi `mõtsa, `näüt́si inne, siss oĺl lehm väläh ku kabahti Vas; Äḱke `ilmo `kostke - - vana haĺl vanami̬i̬ss `vällä, näädäś `käega lavva pääle ja käśk `ju̬u̬ma `naataʔ Räp
3. mingit mõõdetavat suurust väljendama `meie kell - - ei näüdä `oigust, kas on ies ehk taga Kuu; `pitkemb `seier, sie `näitab minuti, lühemb, sie `näitab `vaide `tundisi Lüg; Meite `päsper näidab kaks `naela Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; `Mütmed `tundi kellu juba `näitab Pöi; meie margapuu ei `näita enamb `õigust Kad; veeke seier one suure seieri all, `näitäb minutid Kod; kellä `sirkel, kes `tuńne ja minudit näüt Krk; ma‿le nännu küll toda paru`meetrit, kes `ilma `näitäb, aga sittagi ta‿i `näitä; miu esä tei esi kraadiklaasi, `olli mes ta `olli, aga ilma `muutust ta iks `kuigivõrd näedäss Nõo; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü - - tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp
4. välja paista laskma, ilmutama `nuorest pääst on ikke inimine rumal, `näitä oma ramu ja rikku oma `tervist Lüg; näidab sääl teistele oma mihisust Khk; ta tahab näidätä, et tä `uhke oo Mar; nende pojad `näitasid `teisi tegusi Ann; tema nägu `näitab kua, et ta üle kolm`kümne on Kad; läits oma `kangust `näitämä, äbiga `tuĺli tagasi Ran; temä näedäss jah, et temä om väli `õige ja puhass, aga tõese om kõ̭ik libu; mõni inimene om `u̬u̬pselt tõene, kõneleb `lahkeste, ei `näita oma südäme`uhkust Puh; ta‿less võenu nõ̭naräti `osta, täl `olli `jõudu küll, aga ta näedäss oma `vahvust, kodass esi Nõo; mina tahi tõśtele näedätä, et mina ole virk `marju `korjama Võn; tädi ja unu `näütäse enämb `armu (armastavad rohkem) ku esä; sa˽piat ka‿ks umma `mõistust üless `näütämmä, kas sa mõistat puutü̬ü̬d tetä vai eiʔ Har; timä `tahtsõ tõisilõ näüdädä, et kae˽mis ma või tetäʔ Rõu; `võrksa um tu̬u̬, kes `näütäss, et tal väsümüst ei olõʔ Plv; latsõʔ `näüt́si, et vanaesä om iks mi üle peremi̬i̬śs Vas; Nüüd tuĺl sõ̭ss kõrd vanapagana kätte näädätä, et timä kah tund `kõ̭ike eläjet Räp
5. selgeks, arusaadavaks tegema sie `näitab, et ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; `Näütä, mis `muõdi sio `kjõnda kiri ond Khn; ma `näitasin selle aśsa piale küll, et sie tuleb ika nii `muodi teha Hag; Ma ennem kua ei osand, aga see perenaine siis `näitas Amb; kui sa aru ei saa, sõss ma näüdä Hls; emä `tulli kodu ja näedäss, kudass ruśkkinnast lõpetada Nõo
6. (ähvardades:) õpetust andma Kus sie `poisi`jõmpsikas on, ma `talle tahan `näitädä Jõh; Küll ma `sulle viel `näitan, `ilma naha`täieta sa‿i jäe IisR; ma `soole näida, katsu sa `minna Khk; ma selle kuerale `näitaks Mär; Ku sa‿mtõ sõna `kuula, küll sulõ siis `näütäkse Khn; küll ma selle tat́tninale viel `näitan VJg; Kui te endi jonnimist ei jäta, aga ma tulen ja näitan teile Pil; kül‿ma tal näeda koradil Trv; ma teele `näitä, vai teie ei loe aabatsit; piäss sä miu pääle `kaibama, ma sulle siss `näitä, mes su kośt om Nõo; ku ma su kätte saa, sõ̭ss `näüdä Rõu; ma võt́i jo luuakandsugi kätte, et ma˽tälle koiralõ `näüdä Vas
7. ennustama, millelegi viitama `taivas ku punab, on vere `karva, sie `näitab sõda Lüg; `kuuselüli sie `näitäs ka `ilma - - ku ajab jo `sirgele, siss akkab `vihma tulema Vai; pääval tara `ümber, näidab tuuld; kui meres suur sinine parras on, näidab sula; kui `õhta poolt `körbeb, siis näidab mere `tormi Khk; Seastene aeg äi `näita midagi ead, `kange kuiv ja pala on Pöi; taevas näidab, et oome on vihem Rei; taevas `vehkleb, `näitab vist `külma Mär; unenäud ju vanast aeast olnu ja `näitavad `õigust kah Hää; kollaka liivaga kivid, kisuvad märjaks, need `näitavad `vihma ette Tür; kui mets nohiseb, `näitab teist `ilma Kad; ku virmalised väĺjän, `näitäb `külmä; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; kuul on ratass `ümber, sadu `näitab Äks; punane taevas `näitäb `sooja, kollane taevas `näitab `vihma Plt; taevass punents, si̬i̬ näüt sadu Krk; päiv veretäb, kaeb `taade, `näitäb `kuiva ilma; vesi om tõsnu - - `näitap ilma muudatust Ran; mul kondi valutava, ei tää, kas `vihma `näitävä vai Nõo; udsu lätt üless, siss `näitäss `vihma San; sääne suurustamine ja `uhkuss iks kato `näütäss Kan; pilve kõrvõtasõ, siss `näütäss `vihma Har; kui õhetass taav́ass, `näütäss `küĺma Räp; kas `näütäss süä määnest pahanduist, süä om rassõ Se
8. näima, paistma vikkerkari õts - - egä ta‿i õle maas, aga ta `näitäb `ninda samasugune õlemaie, kui õles maas Lüg; kurja `näuga näidab olavad Khk; te `näitate moo eest ühevanused inimesed Vll; silma näu järele `näitab nii pisike et Muh; olemese poolest `näitab nao suur elbakas olevad Mar; kes teda `sisse teab, `näitab pealt üsna kena Mär; meil `näitab karduld tänabi na `easte olad Mih; ta `näitab noor `väĺla HMd; see `näitab nüid sedasi, nagu ma kiidaks ennast Nis; vesi on `tihke, `näitab nagu rasvane olevad Juu; ilm `näitab seda muodi, et tuleb `vihma Koe; taevas õli `selge punane ja lumi kua `näitäs punane; `näitäb piält üks `põrgu inimene tä õlema Kod; [pluusid] tegid inimese sihukses peeniksess, s‿`näitas ilus Lai; nemä näidäv ütte `mu̬u̬du, `juśtku velle os ollu Krk; põllud `näitävä väegä ilusad Ran; rõevass `näitäb jo `väega vana `väĺlä, ku ta ärä om `pli̬i̬kunu Puh; mõnikõrd `keŕkü toŕni ka `näütäse päävägõ kullatsõ San; `Kartoli - - ku̬u̬ŕ `näütäs joba must ja sisest om sääne mustaga segi, ei˽kõlba inäp süvväʔ Urv
9. hambaid näitama viha, vaenu ilmutama Seda ammaste `näitamest tuleb iga pää ette; Mis sa ikka teisel `ambud `näitad - - ole `leplikum Han; kätte näitama (kätte) juhatama `näida `miule tüö käde Vai; `tehke aga edasi, `teile on töö käde näidatud Vll; ega ta isi tea, peab tale kõik kätte `näitama Mär; `näitasin neile kätte küll, aga nad suand sest ikka aru Hag; ma˽pia sullõ tüü kätte `näütämmä Har; ma `näütsi tälle tükü kätte, et siin tulõ `kraavi `kaivaʔ Räp; nägu ~ silmi näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma enemb `kuoski ei `näütänd näkögi `neile `soldatille Vai; üsna sageli näidab nägu Khk; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; `ennemä oli suur peigmies, päräst põlõ `silmigi `näütän Khn; `poiske tü̬ü̬d ei ti̬i̬, lähäb ärä ja ei `näitä mitte `siĺmägi Nõo; välja näitama 1. välja paista laskma Ei sie oma viha `väĺja `näita IisR; kui oleto rahul, siis `näütägä `vällä Vai; ta oo vihane küll, ega ta seda `väĺla `näita Mär; `näitab `väĺla, kui osav mees ta oo Tor; ega ta nõnna alb ja vali olegi, kui ta `väĺla `näitab JJn; `näitäb ennäss `väĺjä, et tämä kua õleman Kod; tä es näidä `vällä mitte, et tal südä täis om Krk; ega ma ni rummal ei olõʔ, ku ma päält `vällä `näüdä Har; kiudumiiś - - näüdäss `vällä, et timä om näläne Se 2. välja nägema, paistma täma `näitab `välla `ninda `tuskane Lüg; Ega sie `kellegi lehm ole - - nüüd `näitab viel `ninda `väĺja, [et] jäeb `uopis umb`ahtrast IisR; mes `moodi see mees `välja `näitas, kes meil käis Rei; see riie `näitab joonelene `välja Ris; kuda nad `väĺla `näitasid, eks neid sedasi osteti Ann; kapp `näitäb ilos `väĺjä Kod; nagu pahane näit `vällä Krk 3. ette näitama `näitasin `neile jo tüö `välla Lüg

osavasti osavast|i Koe, -e PJg; õsavast Lüg suure osavusega, meisterlikult laseb õsavast `märki Lüg; Su vanamees oli selle tanni väga osavaste valmis teind PJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur