[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

heakene dem < hea 1. üsna või päris hea, tubli, väärtuslik, meelepärane; heatahtlik, sõbralik mu lapse laps on `ääkene Hää; üks sai vedamiku, teine sai `iakse töö mehe; temal oli `iakest `metsa sial, `rohkem metsa koht; mõnes kohas oli [karjamaale] kaunis `iakene metsakene `piale `kasvand Lai; ah temä `seante `ääke om Krk; miu vanaemä `olli serände `ääkene, temä konagi es `ütle üttegi `alba sõna Nõo; se lat́s om mul ni˽`hääkene, ku hommugult üless tulõ, siss tege pai ja and mullõ suud Har; oĺl `õkva `hääkene ku tuult es olõʔ Plv

2. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) üsna suur [saunikul] oli vanakaa maad - - tua taga oli kohe `eake tükk; sul juba eake servake `tehtud [kampsuni alläärt]; `kirjutel [pullidel] on `iaksed kańnikad juba JJn; Ma `vaatasin pääsukest, `eakese tonksu viis savi pesasse Iis; poiss kui purlakas - - kellel ikke `iake jõud oli ja jäme poiss oli Lai b. (intensiteedisõnana) üsna, võrdlemisi, päris `iake tubli oog `vihma; jäsarikud [puud] on `iakesed tugevad mõned Trm; kõvakoorik, `iakene suur putukas; leeva sõkkumene on `iakene `raske tü̬ü̬ Äks; võsu `kapsa suppi keedeti `värske lihaga - - supp pidi olema `iakene paks; need [lume] `elbed on `iake suured ja `mitme arulised; siis lisati teist `värvi `juure - - et nüid sai `iake ilus Lai

3. heakene küll hea küll, olgu peale; hrl täitesõnana jutustuses noh, `iakene küll, `lähmä `õhta kodo Lüg; `εεgene küll, siis läksime `jälle tagasi Khk; no `iake küll - - mina mina läksi siis oma noorema `õega `sinna rat́sikuse ja Aud; `iakene küll, küsin ta enese käest Koe; ommiku, iakene küll, `tuldki `jälle üks saunaeit `sinna kõveras Kad; ah `ääke küllät ei oole viga kedägi Krk; `ääkene küll, taha mia noid unikude `riibutusi `lehti ärä `tuvva, Juhan ei lase Nõo; no `äälene ḱüll ma‿s tule iks kah üten San; no˽`hääkene külh, no või ma kat́s `tuńni `jalgu puhadaʔ Har

Vrd üvakene

eetsi `eetsi Kaa Jaa Muh; eetsi Emm

1. (liikumisel) kaugemale ettepoole, pärisuunas mine `eetsi Jaa; `joosis `eetsi `taatsi Pöi; muedu saa εnam `eetsi kui kargu varal; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi; pilved `lähtvad `eetsi küll, aga `pissi; ma `aatasi (vaatasin) ikka `eetsi ja takatsi; teese `kääga lapid [võrku] `eetsi ja võtad kala koa [välja] Muh; Jähi oma asjaga niipi, äi muista änam eetsi äga taatsi minna Emm

2. ajaliselt kaugemale ta katsub kuidas selle päeva `eetsi saab; katsub selle päeva `eetsi aada Muh

3. jätkuvalt, üha, endist viisi kui kaua see `eetsi lähäb (kestab) Muh

4. saavutustelt kaugemale, paremuse poole elu läheb `eetsi jälle uiest; siis jõvate oma `tööga ennem `eetsi Muh

Vrd edasi, edetsi

imelik1 imeli|k g -ku u Jõh, spor eP(-e|k; pl -kod LNg; emele|k Rid) eL, -kku Lüg, -gu Kuu Rei(-e|k) Trv TLä San; n imelikku VNg; komp p imelikkumba Kuu
1. iseäralik, võõrastav, veider ei `oldki muud imelikkumba ku `kardina puu oli `toisest `otsast `langend [maha] Kuu; `poiga tegi `aspli siis `üöldi: oo seda imelikku üvä `asja VNg; Imelik, kuda nied ajad `lähväd Jõh; lehm on imelik – nüid imedab teise vassigud Khk; Ta on ikka püsut imelik (mõistusest puudulik) koa; See on egapidi imelik, ajad `terved, obust pole Pöi; Ihu lεheb imelikuks (tekib sugutung) Emm; `vaatasin mes imelekku `moodi tä läks Mar; mere poolt tuleb imelik õhk `vasta Tõs; vanaste naiste särgid olid imelikud, piht oli linane ja alt takune Ris; vanasti olid ikka imelikud aśjad küll `kangesti. nüid änam nihukseid imelikku `aśju ei ole Hag; `vaata imelikku (veidrikku), mis tema ei tie Iis; neid sõnu om õige imelikit mis sääl (kaasituslauludes) ütelti; `liiga imelik ind Krk; ta `oĺli nigu pääst seǵäne, ai imeligu juttu Ran; om ike imelige küll inimesi ilman; imelik küll, vahel om nii vagane, ja siss tulep toŕm Nõo; papa om `säände imelik Ote; no haŕkadõŕ om, imelik kaiaʔ külh Vas Vrd imelikkune, immelgas
2. erakordne, ainulaadne üt́s imelik mälu, igäl ei ole sedä mälu; siss taheti minu käest `laule kah. ma olli imelik laulumi̬i̬ss Hel
3. (intensiteedisõnana) a. (koos substantiiviga) ilmatu, tohutu Ku˽ma˽`tüt́rik oĺli, siss `viidi `pulma imeliku˽sõiraʔ; [ta] Vedi `mõisahe imeliku˽palgiʔ Har b. (koos adjektiiviga) väga, eriti nüid oo jo imelik `kerge si̬i̬ eenätego Kod; temä om iki imelik `peĺglik; imelikuss suuress lääp si̬i̬ tuli Krk; nemä (mesilased) om imeligud targad loomad Ran; imelik suurõʔ, nigu `üśkä võtta oĺli (terve sületäis( Se
Vrd imeline

imestama imestama spor R(-mma) eP, -eme Hls Hel San, -ämä Kuu Lüg(-a) Kod/-ss-/ KJn T, -ämmä Vai
1. imeks panema, imestust avaldama ku nie `endised inimised üles `tousisid, küll ne imestäsid (imestaksid) Kuu; Küll näväd imesteti, kuda sie sedasi saab `õlla Jõh; külä `rahvas imestäsiväd, kust nämäd sene raha `saivad Vai; se ju üsna imestamese vεεrd, et se poiss on sene tüdruga vetnd Emm; ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; imestab iga aśja üle Pal; rumaluisi `tehtud et imesta ää Plt; ma `õkva imesti, et ta nii ruttu valmiss sai Ran; sedä ei või ärä imestädä mina Kam
2. (imestamisega) kaetama imestämine `mengu haguri `perse (öeld, kui ei usuta nõidust) Kuu; leib on imestettu ei akka `kerkima; `kiegi oli `piima `vahtinu ja imestannu; ku `toine imesta `kanga `välja, sis pida `ütlema [kaetuse vastu]: se olisi `palju ilusamb viel kui sinu sitane nena ei olis üle käinu VNg; tohohh kui `priske laps! (vastatakse kaetuse vastu) imesta `itsi ja `musta `kassi `putsi Jõh; ta imesti `lapse `ninda `vällä, et laps jäi `aigest ja suri Vai; [laps] oli rahutu. `ööldi, et laps on ää imestud Kul; `enne‿i tohitud `luome `võeralle inimesele näidata et pärast imestab äe Kad; võõrasema `ütles, et mina olen isa käe ää imestand Sim; tämäl õli kuri siĺm, nigu `piäle lei, kõhe imessäs ärä Kod
Vrd imeldama1, imetama2, imetsema

küüraksil, küüraksile küüraksil Vig Aud PJg, küiraksile PJg
1. küürakil põlbe kõrvast olid püksid veel `lahti, kui olid küüraksil, siis `ańtsid järele Vig; pidi küüraksil olema kui tä [süllapuuga] `mõõtis Aud
2. küürakile `lassin küiraksile maha, `vaatasin tänavast kui `keegi läks, nii pisike aken oli PJg
Vrd kööraksil

lagamik lagami|k g -ku Han Jür Lai Nõo, -gu Nõo Rõu (maa)lahmakas Seda Roobi põldu oo maailmama lagamik Han; `vaatasin seda `põldu, oli igavene lagamik Lai; suur mõtsa lagamik; `antu suure maa lagamiku kätte Nõo; Meil sai hummugu uma suuŕ lagamik `haina maha˽niidetüss Rõu Vrd lagamus

laju laju R(-o Lüg Jõh Vai) Khk(laeu) Mus Mär(laeu) KPõ(-o JMd) IPõ Plt, laiu LNg(-o) Mar(-o) Mär Nis1.a. jäänus; kübe, raasuke; lible `lieme laju saab `luomidelle VNg; `Marju puhastan, siis `jäevad ka lajud Jõh; mette üks laiu pole `toitu võtnd Mär; mõni rohu laju; puhas tüe, põle `ühte lajogi muas JMd; kevade `vaatasin, et [kerahein] ei `tärka, mitte `ühte laju põld näha JJn; mu leib on nii `otsas, nii et ole mitte üks laju Koe; taĺv võttis rukki puhas äe, mõni laju oli leigata; einama oli päris paljas, mõni `kaste eina laju oli pial Kad b. kõlu, kesi lajudest teha siajahu Hlj; `peksandesel on lajod `ulgas, nied põle täis `kasvand Lüg; `Vilja sies on laju ivad, `kerged, tera ei õle sies Jõh; älä tie laju terä maha, senest ei saa midägi Vai; rukki teräd, põlnd `ühtki laiudki sees Mar; laiud on vilets vili, viletsad villa terad, põle `tumme sees Nis; laju terad on kõhnad, kel sisu sees ei ole Lai c. (millestki kidurast, viletsast) oh kui laeu see kassi poeg on, pisine loom, üks pisine laeu Khk; üks igavene laju on sie laps, on üks pisike laju Jür; ead taimed said ära `võetud, lajud jäid järele; inimese laju VJg || fig (rumalast) jo tä ikka natuse laju oo, `möistlik inime poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus Vrd luju
2. värvi- või seebivee ülejääk Eks `värvi lajuga saab jo viel midägi toist `karva; Panin viel oma rädi `sinne lajusse Kuu; `Ninda`kaua `värviti kui `riide õli `tõmband `värvi oma `sisse - - sie mis järälä jäi, sie `kutsuti `värvi lajust; Kui paremad `asjad on ära `pestud, siis jääb ia libe `siebine vesi järele, `selles lajus pesen tüö`riided Jõh; pesin lehelise laju sies põranda `riideid Iis; lajuga üä põrandad `pesta Trm

maa|ilmatu (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga, ilmatu pidi `iŋŋe `kinni panema, ma‿`ilmadu suur elajas `otsass (hülgest) Jõe; Metsa tehti maailmatu suur einakuhi üles Kaa; Mut́t `aetakse jää `alla maailmatu pitka udjaga Pöi; tõi Märjama turult koera poea, kasvatas ülesse, nüid oo maailmatu suur koer nagu vasikas Vig; ma‿ilmatu suur külä Khn; küll si̬i̬ on `priske, ma‿ilmatu paksud tarjad teisel Hää; meie pöllal on ma‿ilmatu suur kivi mürakas Ris; muailmatu paĺju kartulid saema Kod; `vaatasin seda `põldu, oli igavene lagamik, ma‿ilmatu suur tükk Lai; küll olli ma‿ilmatu suur äŕg Krk; ti̬i̬b sedä `uudiss maad väegä paĺlu, `lõikab ma‿ilmatu sügäväd kraavid läbi Ran Vrd maa|ilmalik(u), maa|ilmatune b. adj ilmatu, tohutu läksid jõe `äärde, maailmatu tolm oli `järge Vig; Naani juba muajõlmatu poõsi`volksam Khn; tulnu üks suur - - kogu Vingerja mäe pääl `vasta, ku üks ma‿ilmatu eina saad; Maa`mõõtja on `seuke uśs või tõuk - - `järsku `tõmmab ennast `lu̬u̬ka ja `volksab edesi, siis venib `jälle ma‿ilmatu aja, ennegu uuesti üppab Hää; `pulmas oli ma‿ilmatu müra Kei; vaadasin vanaaeksid `rohta siit raamatust, `ütleb, et koirohi maailmatu rohi (paljude hädade vastu) Vil; Ennevanast ollive kirstu vi̬i̬l maailmatu laadiku, taṕpege ja puulukuge Hls Vrd maa|ilmatalune, maa|ilmlik c. (suurest hulgast) oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ma‿ilmatu `lamba olli sääl Krk

Vrd maa|ilma, maa|ilmama, maa|ilmatuma

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp

2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se

3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har

4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn

5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se

Vrd maalõ

6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har

7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe

8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

mõte mõte g mõtte Pöi Muh L hajusalt K, I M TLä Kam San; mõtõ Khn Võn San, mõtõʔ V, g mõttõ; möte g mötte Jäm Khk Kaa Vll Ris; n, g möte Rei Phl, mõtte Hlj Lüg Jõh IisR, motte Jõe Hlj VNg, mette Kuu; mode g motte Vai

1. a. mõtlemise üksikakt või tulemus motted on `toisial Hlj; Mul tuli ia mõtte Jõh; inimese mötted nönda laiali, ta‿p tεε isegid, mis ta `ütleb; ise vana obu, aga varsa mötted, pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; kes teise mõttid teab Muh; äi mina avalda oma mötet Rei; mõtted `lindavad möda `ilma-maad Mär; vaev ja mure ajas ta mõtted segases Tor; inimese mõte on ku oki ratas, `lendab ühest äärest `teise Hää; pää on mõttid täis nõnda kui ratta rumm kodarid Saa; mõtted on laiali, ei `märka midagi Kei; mitu mõtet pias Koe; pailu mõtteid surub pias, nii et ei tule uni `silma VJg; tea, mes mõtteid see audub Trm; koba aga näid mõt́tid piä ajode sidess ja `ütle sulle Kod; mõtted `vaevavad, ei saa magadagi - - ei saa neist mõtetest `lahti Lai; kurjad mõtted käivad `peale Plt; `mõtleb kõiksugu mõt́tid KJn; inimen ei saa mitte tõise mõtet är mõtelte; esi `vaevat ennast oma mõtedege Krk; mõtte ilman, ei pane tähelegi, mis ta tege Hel; temä oman mõtten pallelnu `kangede jumalat; pää ajo om mõtte kotuss, kes mõtet annab inimesele Ran; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut tooli pääl ja võtat mõttit kokku; miä `rühkse iks toda kaara`niitmist, es tule säräst mõtetki, et varass võip taren olla Nõo; kas ma mõttõtark olõ, et ma su mõttõid või vällä arvada Har; Täl omaʔ kuräʔ mõttõ pääh Räp; mõttõʔ ommaʔ hajovallaʔ Se b. arvamus, seisukoht, käsitus; nägemus, kujutlus olen `selle vana pappaga ikke ühes mõttes Hlj; minu mõtte järele piaks tüö nüüd iast menemaie; `kaua sa `lonkad kahes mõttes (oled kahevahel) Lüg; sene töö ma teeks oma möttes veel ära Phl; nende mõtete `peale andn peremele `seĺga Lih; kus sa siis nüid koa omast mõttest lähäd Tõs; meel, mõte tees, aga ei saa, - - ei jõua Aud; õma arvuga ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enämb en näe kudoda Kod; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; jumalat ei ole, tu̬u̬ om tühi mõte `paĺlald; laśk ennäst `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; sa `mõt́li külh, et ma `rahva naaruss jää, su mõtõʔ lät́s vett `ju̬u̬ma; ma olõss lännü˽ka mõttõn kerikudõ, aga ei joua, jala omma `lühküʔ Har

2. a. mõtlemine, mõttetegevus, kaalumine ei tia, mida sie mottes `molgutab Hlj; sa õled sügaval oma mõttedes Lüg; Tia, mis ta tieb - - `paistab `ninda mõttes olema IisR; oma möttes inimene tahab küll pailu Khk; Et inimesel `sõuksed asjad mõttesse tulavad (teise vili ära varastada) Pöi; ei tea, mis selle mõttes oo (võist, mis kokku ei lähe) piltl Muh; omas mõttes saan sest aru, aga mis ma sest `ütlen Mär; sul oo ikka alles lapselik mõte Var; tä oo alati mõttes Tõs; Mis sä nda mõttõs seesäd Khn; kõik, mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla Nis; ma `vaatasin omas mõttes, et‿se isa jäi päris kurvaks kohe Amb; minä `mõtlen õmass mõttess, et mes tegijä minä enäm õlen Kod; seda `aśja piab mõttes `kandma, siiss saab täielikult ära tiha Ksi; mõte om kogundi tõise asja pääl Trv; si̬i̬ inimene om lühikse mõttege Hls; `siante kurb ja mõtten, nagu kivi ku̬u̬rm `süäme pääl Krk; aa mu mõttile Hel; ma esi `endä mõtten ka `kaalse toda `asja, et kuda ta parembide om Nõo; ta oĺl mõtõtõ sisen, ta is kuulõ medägi, mia sa˽kõnõli Har; ma `mõt́li uman mõttõhn tu̬u̬d, et las tä arʔ avaldass, kos tä tu̬u̬d juttu kuuĺd Rõu; tiä jäi nigu mõt́tihe Plv; jääss mõtõhtõ `sisse Se b. piltl (sombusest, vihmaeelsest ilmast) Ilm täna nii mõttes, tia, mis ta võttab teha IisR; Täna oo seike vindund ilm, nönda mötete sehes Kaa; ta oo täna omingu nii `pilves ja mõtete sehes‿se ilm Muh; täna akkab `pilve patakad kasvatama, ilm na mõttes Lih; ilm seesab mõttes PJg; nüüd tuul vuhib, kui oleks `vaikne, siis `ütleks, et ilm on mõttes Kad

3. mälu; mälestus pian seda omas mõttes, seda `kellelegi ei `räägi Lüg; vana `rahva mõtte on jäänd, [et] siis uus vill `kasvab ruttemine [kui noorel kuul pügada] Jõh; ta oma mötte `järge joonistab Vll; ega `kõiki maksa `rääkima ega õiendama akata, pea seda mud́u mõttes Mär; see seesäb ikke mo mõttes Tõs; minu mõttes `tehti need paiu ja lepa kooredega (lambanahkade värvimisest) HMd; pimedispidi lahen muko mõtte järele Kod; koolimaja seesab mul mõttes Plt; ma oia sedä `asja mõtten Hel

4. soov; kavatsus, plaan ei õle viel [naisevõtu] mõttet Lüg; mool oli ikka möttes korra veel `kerku `minna Khk; mool polegid sööma mõtet; Mool tuli äkist nii `kange kala mõte `peale (soov kala süüa), suu akkas vett `joosma; Mõte on `õige küll, et seda `viiti teha, aga kes see teeb Pöi; nüid [on] ühna mõtet `mõnda (mitu mõtet), mis sa teed Muh; täl ei ole seda mõtetki, et `sõnna lähäks Mar; Ning siis oli `meitel mõtõ `Kihnu `minnä Khn; neil oli mõte seda `silda `saare (Pakri saarele) tiha HMd; võisid - - tallata igate `seĺtsi `kirjasi `sinna [kangale], mis sa `tahtsid siis oma mõtte järel KuuK; laps muku tuarotab `minnä, aga täl on õma mõte Kod; mõte ei avide midägi, tegu piap `saama tett Krk; ta es saa oma mõtet täis `viiä, siss sai piḱä nõna Ran; no miä küll vi̬i̬l ikki kua sukka ja kinnast, ja mõte vi̬i̬l `olli kangast tettä Puh; kui täl mõte `liina minnä, siss võt́t taṕp `lamba ärä kah; latsel om nigu mõte kapi manu minnä, kaeb alt ja pääld Nõo; kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde vns Har; sõ̭ss mul tuĺl perähn vi̬i̬l mõtõʔ, et oss ma˽tu̬u̬ naasõ käest küsünüʔ, kuis‿tu asi oĺl Rõu; poel tuĺliva naase`võtmise mõttõʔ Plv; jema (ema) mõttõ‿päl (rase) Lei || piltl [ta] Putkestas küll sääl kivi kallal, aga äi kivil olnd mette teist mötet ka, jähi sönna samase paika Kaa; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿p tee tuulingule teist mõtetki Pöi

5. tähendus, sisu; asjaolu, suhe kaapjalg, sie on `vaimu mottes, sie kolab `üösel Jõe; Kuusk oli `kerguse mõttes väga ea puu Pöi; sõnal oo teene mõte kohe, põle `sohke kui meitil, tähendäb teist `asja Tõs; palga mõttõs ond `meitel ette vähä `palka Khn; vänderdamine ja kooberdamine ja komberdamine, kõik ühe mõtte pial need sõnad PJg; tõsises mõttes `peksa ma ei saand, aga eks ta äsand vähä JJn; tu̬u̬ om iki vaśt asjanda mõte, kes‿tu vi̬i̬l peräst `ku̬u̬lmist kodu tulep `käimä Ran; mõni mi̬i̬s om `väega `komblik - - ei pane kättegi `küĺge, tollen mõtten, et ta su `kiskma nakap Nõo

6. eesmärk, otstarve; olulisus, tähtsus plaravad sedasi `pεεle, pole ühh möttega jutt Jäm; Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Khn; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; mes mõttega si vanami̬i̬s nisukesi sõnu tuleb ajama Kod; mis mõte sel aśjal on Lai; meil kui [heinamaad] mano ei anda, ei ole mõtõtki `lehmä pitä Võn; ma võt́i tu̬u̬ (talutütre) henele naasõss tu̬u̬n mõttõn, et ma˽saa sulasõ `orjusest vahest vallalõ Har; `kambre külel oĺl muldhi̬i̬r - - muldhi̬i̬r om `lämmäpidämise mõttõh Räp

Vrd mõõdõ

oinas oinas, oe- eP, `oinas hajusalt R, oinass eL(oe- M T), oońass Nõo/-n-/ Võn Rõu Räp Lut Kra, g `oina; õinas, õe- g `õina hajusalt I

1. (kohitsetud) isane lammas `oinas, kel munad maha uet Kuu; `oinas ehk päss Lüg; Oli suur, `suurte `sarvidega tige `oinas IisR; meil on see oinas, kes on ära ruunatud Jäm; iga `oinal oma `mihklibe Khk; `oinud peab koa lammaste seas olema Vll; Öle sui kasund oinas, see on paras tappa Pöi; jearad munnitatse ää, siis nad jäävad `oinaks Muh; Ma tahan lasta noore jäära oinaks teha, siis ta jääb taltsaks Rei; `oenad kasvavad suureks Mar; enni oli ike `oinud koa, nüid oo jäärid puhas, ei lõegata änäm mune ää Vig; ma viisi oma `lamma `oina `juure; kui lammastel oo `oinad talled ja lehmäl äritse vasikad, ja naestel `jälle poisslapsed, siss sõda akkab Tõs; `mihklebä tapeti oenas ära Aud; kolm-neli oenast oĺli, kõegil suured sarved, kõverad Tor; lammas otsib `oini Hää; seal `olla kaks oenast päid `vastamesi löönd Rap; ute talle võt́tis `oeda, oenast ei võtt Juu; `vaatasin kohe nagu oinas uut väravad JJn; `oinad olid pahad luomad `puksima VMr; lammastest on `oinal ikke sarved, vahest mõnel utel on kua Kad; ära lase oinast `puksida, läheb tigedast Iis; Piab külast `õina `tooma, üks ute õtsib joba `seĺtsi Trm; `mihklipääväl vedeti õenas `ümmer kivi, kolm `kõrda `vasta `päeva, `valge õenas vi̬i̬l, egä muss õenas lume ei tu̬u̬ Kod; lase kõhuli maha, siis oinas ei puudu Lai; `tapku oenas ära, mis sest vanast `oinast `peetas sis Vil; `oini talleksest peräst iki lõigati, tal siis vähepe soone, saa rutepest `tervess Krk; mia es ole vi̬i̬l enne siast `uhket ki̬i̬rd`saŕvege oenast nännu Hel; pikäli maan kõ̭ik kolm, oenass ja karjalatse kah Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; meil om kaits oonast ka sääl lammaste siän; nii kõhn `olli tu̬u̬ oenass, sääld es `saaki aogata `kostegi Nõo; noore `lamba ei ole `oinide man käenüvä Ote; Oma `oina om iks egän talun Rõn; tu̬u̬ om vaga nigu `taivaesä, oinass ei˽purõ, ei˽poksi Har; mul um säädse lammast, `katsõss oońass Rõu; ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv; `Mihklepääväss tet́te edimäne `väŕske liha, sõ̭ss tapõte oońass ärʔ Räp; lammaśs tu käüse `oinil Se

2. halv (rumalast, põikpäisest inimesest) oh sa `oinas, [kui] `miski rumala tego tegi Lüg; Sa oled päris oinas Pöi; nii rumal nagu vana oenas Mär; oled üks igavene oinas VJg; nii loĺl kui üks õenas Trm; sa olet ka üits koradi oenass küll Trv; Om küll nigu üits oenass, midägi aru ei saa Nõo

oot oot Phl Noa Juu KuuK Koe Sim, uot Lüg, ot VNg Muh HMd KuuK Amb JJn KJn Har Plv; odo·t Jõh Muh Nis Kõp Hel Nõo Kam Urv Har(odõ·t) Plv Vas Räp, oodo·t Kod KJn Krk, udu·t Muh Khn; (o)odaot Kaa, oduot Ran; (ood)otta Muh hüüds (ka korduvana) väljendab a. soovi, et oodataks või viivitataks udu·t, ma võta ukse `lahti Muh; oot, ma tahan seda ära `viia Phl; oot‿ot, mis ma veel pidin `rääkima Noa; Ää `kandug üksi, udu·t ma `aita kua Khn; oot ma tulen `aitan Sim; mes `aastal, ot, see on meelest ära läind KJn; odo·t, ma tule tagasi Hel; oduot, ma kae kah Ran; ot ma õigõ kae, kos nimä omma lännü; odõ·t, ma murra ossa ärä Har; ot-ot, ma ei saa˽jäl jakogi Plv; odo·t, mis ma `tahtsõ üldäʔ Vas b. hoiatust või ähvardust uot-uot, ei ma sedä `sulle ei jättä tasumatta Lüg; Odaot, kui ma siit töuse, siis sa saad Kaa; oodotta, ma otsi vitsa Muh; oot-oot, küll ma sulle annan Juu; oodo·t, küll ma teele `näitän Kod; odo·t, odo·t, ma anna sulle ää `kooseri Nõo c. (muud juhud) ot minul `juhtus `niisukene `onnetus VNg; ot-ot-ot, mis kurjalooma vaĺts se oli HMd; `vaatasin, et ot sa kurivaim, kui paneb mõisa `puole [lehm] JJn

pealt pealt, pialt Jõe(-d) SaId Muh L K IPõ Pal, peält Vig Juu, piält Var Tõs Khn Juu Kod KJn, päält (-d) R Khk Krj Pha Rei Hää Saa Äks Kõp Vil eL, pεεlt (-d), peelt (-d) SaLä Kaa Hi

I. postp 1. a. ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt; midagi katmast, varjamast tuli `teine `touge ja [laev] libises `kalju piald ära Jõe; [kajakas] `mutku vottab vie pääld kala Vai; meitel siit miiliaugu `künkude pεεlt kεib läbi tee Khk; Töuse siit istme pεεlt üles Kaa; Külm lumi, selle raputab puude pealt ää Pöi; elu pealt `aetasse aganad maha Muh; Äga ma pole sita pεεld riisut (vilets) Emm; võta pada tule pealt maha Mar; puu peält saab `mähkä Vig; võt́tis laua pealt noa Rap; mäńnipuust piirud - - `toodi toa piält kohe nihuke kubu maha Juu; jua `rünka pialt vesi juokseb `alla JõeK; Egas ennem tadreku pialt `süedud Amb; leigand kohe tüki `väĺla jala pealt [kust uss hammustas] JJn; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; vana raha pialt kaabitud vasepurust Rak; pot́i sinine, sie `riide pialt ei lähä Sim; ma võtan kaane poti pialt ära Iis; `vaata peeli piält KJn; rõuk `olli nigu ońn arja pääld veedi ümärik Ran; temä `olli leti päält sõrmega `noṕnu seebi kivvi Puh; ni̬i̬ moka, ni̬i̬ om täl ike ammaste pääld ärä (naerab alati hambad irevil); ma esi tõogassi räti `olge pääld maha Nõo; `juusse om pää päält ärä lännü Ote; kergo päält lä́tsit vanast aho `pääle Plv || (kehaasendist:) lakatakse mingile kehaosale toetumast `jalgade päält `vaibus maha Pha; oma jala pialt kukkusin maha VMr b. (koha väljendamisel) püksid pölve pεεlt inaraks lεind Khk; Saabas oleks muidu üsna paras olavad, aga kurgu peelt oo madal Kaa; üleval oli linasest `riidest, kõhu pealt akkas takune riie (särgist) Mär; seĺlä peält must ja küĺled `valged Juu; kiil oo pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; särk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil; pää vihk köüdeti `äste tüve otsa päält Kam

2. a. osutab kohale, kust keegi läheb, liigub, kust midagi saadakse vms mene siit `ukse päält nüüd iest Lüg; siis `oldi jo kesä tüöd `tehtü `pello päält Vai; tuli reisu peelt tagasi Khk; tuli `pöldude peelt läbi Kaa; Mehed tulid alles mere pealt Pöi; `tuhlid pidi ikka talu pealt `soama, kus pulmad `ollid Muh; Vörgu kivisid korjadi `maande pääld `pääle kruusa vidu Rei; kesk heinaajal `viidi mees ära heinakaare pealt Phl; põllutööd ei taha `keegi teha, aga põllu pealt `leiba tahab igaüks Rid; `laate pealt said need soad ostetud Mar; tõid raba peält kamarikku Vig; Ranna piält `tuõdi vahel `piimä kua Khn; ei tea, kust - - ilma pialt [lapse] sai PJg; peruga võtavad paesu pealt `suuri angerid Vän; soo päält `toodi koorm `porsse Saa; `vaatasin - - ukse pialt, et oli väga märg Ann; selle `ośtsin `oksoni pialt Pee; mi̬i̬s ei ole obest ti̬i̬ pealt ära aanudki Äks; pidi tuleme `sisse, aga usse päält läits tagasi Krk; viinu sääld kengu pääld paar `paĺki `väĺlä Nõo; vaest säält `Harglõ päält käü puśs `Valka Har; nu̬u̬˽tulõva˽nurmõ päält kodu jo ärʔ Rõu b. teat kauguselt, teat vahemaa tagant `seitsme-kaheksa`kümme `sammu piald ikka sai `keige `kaugemald `lastud `neie tina `kuuliega Jõe; `nissed `vindi`taolised - - ta laseb kurat juo kilu`mietri pääld `plaksti `külge Lüg; Samud `puole `versta pialt `kuulda IisR; [jänes] pani saea `meetre pealt ja `kaugemalt pani `vehkima Noa; suvel oli ikke Väindjärvest vie vidamine, üheksa kilu`mietri pealt vidasid vie Pee; mina vedasin [hitsmeid] ikke viie sammu päält Äks

3. osutab ametile, tegevusele, millest loobutakse vms kui ma olen kuha pialt ää tuld ja kui ma mihele läksin Pee; siss olli temäl veli kah kroonu pääld väĺlän Hel; ośt `väikese talo, sai perremehess, siss `päśsi kroonu päält Vas

4. osutab sellele, kelle või mille eest või arvelt midagi saadakse, loovutatakse, elatakse vms `ruotslane `maksab kaheksa `kruoni iga `ülge piald Jõe; `kuidas se maks siis oli, kas oli inimise päält vai oli pere päält Kuu; ladujail oli `päevapalk, obuse‿`mestel oli tükki päält Hlj; `lehmä pääld oli siis `palga `maksamine [karjasele] VNg; üliskoǹna [õmblemise] päält `võeti `puuda jahu Jõh; Kergu raha oli ega `aasta, kergu raha oli inimese pealt Pöi; pool `naela liha oo `lamba [karjatamise] pealt Muh; ma akkasi `pintsjoni `saama tema (oma mehe) pääld Rei; talle pealt saab naela, vana pealt kaks `naela `vellu Mar; arjakad `tahtsid `saada arjasid, jo nad siis `teenisid nende pealt Mih; kui oma raud oli, siss võttis sepp obuse jala pialt kakskümmend viis kopikad Kos; minul maksetakse kot́tide pialt, mida ma olen parandand Tür; einamuade pialt tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; seitse rubla vist saime `selle - - [turba] kuppiku pialt [tasu] Rak; kaks `päävä ti̬i̬ talule `lamma piält KJn; [pulmas] korjati vaist sada rubla ärä `rahva päält Kõp; kui `kiissa `püiti, siss pidi `mõisale `anma egä püigi pääld suṕp `kiissu Ran; jää siiä - - ma anna sulle `kümme rubla talve‿päld Puh; lina`kakjale `masti `peode pääld; käte pääld om elämine, ku käe enämb ei `tü̬ü̬tävä, siss om näĺg kah Nõo; sulane `saie `aasta päält säedse rubla raha Kam; mis sa vaka pääld võtat; mink pääld ma siss elä, kui tü̬ü̬d ei ti̬i̬ʔ Plv; `mõisalõ massõti `reńti kümme rubla vakamaa päält Räp; porovikka (puravikkude) päält saad hulga rahha; käe`tü̬ü̬linõ, käe tü̬ü̬ päält eläss; paṕil om piniga ütte`mu̬u̬do elo, mõlõba˽saavaʔ uma keele päält süvväʔ nalj Se

5. a. osutab käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub või juhtub magamise päält ühe`kerra oli üks `irmus `laksajus Kuu; `juoksu päält lasin kõhe maha jänese, aga `lennu päält [lindu] ei soand Lüg; Sulane läks `puole suve pialt pereme `juurest ära IisR; näid `löüeti `oora tüö pääld Vai; laps karjatab une pεεlt Khk; ta võttis mind joosu pealt `kinni Muh; kas [loomad] pahandose pealt vällä `aetod või Mar; `Sü̬ü̬mise päält vahel läheb - - toit inge`auku Hää; ta nagu ehmatas magamise pialt Amb; karu piab talveunes une pialt mõmisema Lai; magamise pääld lü̬ü̬b une ärä Puh; `saadi `varguse pääld kätte Nõo; tiä norisõss unõ pääld alati Plv b. koos põhisõnaga osutab protsessi, tegevuse kiirusele vms siis õli vähi `püüdämine kõhe sõna pääld `katki Lüg; kärtsu pεεlt kohe soeb vihaseks Khk; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüid lähäb nii krapsu pialt põlema JJn; sõna pialt `kargab vihasest Pal

6. mingist suunast, mingilt poolt Täna tuul esiakende peelt Kaa; Kui taevas omiku `päikse tõusu pealt `kangesti punas, siis tuli `varsti tugevad tuult ja `tormi Pöi; tuul oo täna metsa pealt Mär; tee lähäb `Mihkle kiriku pealt `Võhma Mih; tuul oli Kerguta küla pialt; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine, kuhu tahad JJn; kui puu seesäb päävä käen, päävä piält lü̬ü̬b koi `sisse Kod; ikke küĺle‿pält oli uks Äks; ku Viĺlandi päält tuul om, sõss kala ei saa Trv; Narva pääld om kõ̭ige küĺmemb tuul Ran; ega uulitse pääld ei saa `sisse, `sissekäik om oovi pääld Nõo; vahel om tuul läve päält, ei lase `tossu `väĺlä `mińnä Kam; pu̬u̬lperi om minek, ku tuuĺ om küle päält Räp

7. osutab mingile täpsusastmele Rahad toid kaik alade `sendi päält käde Kuu; Ema piab kõik sugulaste `pulma`päevad ja `varrud `päeva pialt `mieles IisR; Nii tipi pεεlt läheb august `sisse Kaa; Kõik asjad olid nii loetud ja mõõdetud, puud olid koa kõik tolli pealt Pöi; ega nad (herneseemned) `aasta pialt vanaks jää JJn; veked `vistrikud, nad lüevad kohe minuti pialt VMr; abeme töngas lõua otsas oli päeva pealt aĺlist läind Kad; Nende kualudega sai krammi pealt kualu Trm; kannatamata, piab karva pialt `tehtud olema Pal; `koṕka päält toonu kõ̭ik raha tagasi, mes poodin üle jäi Nõo

8. (muud juhud) minu mies `tervelt pialt (tervena) kodu ei old Hlj; minu `arvo päält (minu arvates) sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; Muretsesid eestele kolme peelt (kolme peale) rehepeksu massina Kaa; me põle ju seda näind mette, aga me kuuleme `kirjade pealt (järgi) Pöi; tema toob `ömblus massina, et loosi pεεld voitnd Emm; `kümne `aasta piält (kümne aastaselt) läksi `kooli Var; köök oo kahe pialt pooles (kahe peale) Aud; mia ole egä sõna pääld pattu tennu Nõo; kas tõse oma lõbu pääld lätsivä timä `tuhvi `ot́sma Ote; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu (ära mu lehmast üldse räägigi); ku is olõʔ `seĺge ilm, sõss kikka päält ka õks `kuulti Har; ma uma iä päält (oma eluajal) näe es Lut

II. prep 1. rohkem kui, enam kui, üle see oli pialt saja `aasta vana‿se maja Tõs; pealt viie`kümne `liikme oo ühisuses Tor; ma olen pialt neĺla`kümne `aasta lesk HJn; maja päält viie`kümne `aasta vana, sadab `sisse Äks; Meil `oĺli suur pere - - piält `kümne inimese `oĺli alati lauvas KJn; [lina] sai kakut tuhat peo ja päält tuhanda Trv; puu`meistre kirvess piap oleme päält viie nagla iki Krk; ku vaśk om päält `aasta, siss om õhvakõ Ran; kõ̭ik `olli ää obese, pääld saa rubla väärd Nõo; lade `oĺli pääld minu pää, `panti neli ja viis obest `anda, siss sõkutedi lade maha Rõn; obõsõst `saimi päält `kümne tuhanda Urv; nii lät́s timäl siss päält katõ`kümne krooni kullu Har; põrmadu`rõivalõ päält kolmõsaa langa tulõgi vitäʔ Rõu; päält `säitsmä`kümne om mul Saviujah elet Vas

2. pärast abi`ellusin ja päält sen siis enämb ei ole `tienind Kuu; täma oli `kaua kodu päält minu VNg; tämä on päält isädä `sündind (pärast isa surma) Lüg; tite`kerkus `käidi esimest kord pääld lapse `sündimese Khk; pealt teise söa Mus; peält jaanibä, siis lõpetasin selle `kanga maha Juu; pialt minu mehele minemise kadusid kõik nied kingid ää, kohe ia õlbus oli `pruutidel Amb; kukkus `kuorma otsast `alla ja suri kohe pealt seda JJn; ükskord lõppes se töö pialt `lõune Pee; pealt vaname `surma `kartsin nigu kole VMr; piält päävä luajakud one `siäski ku sitta Kod; pialt `jõulu oli si käre külm Pal; pialt `maarjapäeva ei tõhi tuld üless võtta, siis jänessed `piavad orassed ära `sööma Lai; juagup̀ä on viis nädalad pealt `juani Plt; `enge aig päält `mihklepäevä `algass ja lõpess päält märdipäevä Krk; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; `künsi aian periss pimesi pääld päevä Nõo; pääld sü̬ü̬maja lännüvä linna `aama Kam; päält vihma om maa likõʔ Krl; Päält `pulmõ tõsõ pühäpäävä `oĺli˽peräjoogiʔ Har; päält söögi hiitsi nimä magama Vas; Päält `jahtomest `viideväʔ [leivad] `aita Räp

3. kellelegi või millelegi lisaks mina olin ja siis kaks ode oli viel päält minu VNg; mul jäi omale viel päält `selle küll Lüg; vaest krigistab `ammid, pialt selle räägib kõvasti Plt; Maʔ anna sullõ taa räti päält palga Har; `Ańtigi näet - - uma kümme vakamaad hääd põllumaad ja hainamaa vi̬i̬l päält tu̬u̬ Rõu

4. välja arvatud `surnud kõik päält minu Hää; eks teised ole ka lehtpuud pialt kadaka; mina pialt riisikate ei `korjagi kedagi Amb; minul ei ole pialt kanade kedagi Ann; ta om `rõivalda, ei olõ päält särgi midägi sällän Har

5. millestki kõrgemal, pealpool päält põlve terve pu̬u̬l `vaksa [seelik] Hää; ku müristeb, sis angerja laseve peris päält vi̬i̬ Hls; kos pu̬u̬l `lihti es ole, säält pääld rooma `panti tulema ohja aru Ran; päält `parte, toda kutsuti lõhn Ote; kõhr hobõsõl `taostõ all päält kaala Kan; Hõrgat́simm om `õkva˽päält kabja Har

6. (osutab suunale) siis vai `vaanitud `ülged, ku oli lage jää, sis sai `mendud alt `pääva - - aga pialt `pääva `läksid, siis olid must (vari langes peale) Jõe; kui tuul piält Kihnu ond, siis iä `kindi Khn; Pealt käe visati kaugust, aga alt käe visati kõrgust Trm

III. adv 1. a. pealtpoolt, kõrgemalt; pealispinnalt, katmast; ka staatiliselt, koha väljendamisel Oli kena `kuue`riie, vade `ninda‿o mend pääld ärä Kuu; kui tahad uut maad kuhugi tehä, siis `juurin `metsä `pääld `vällä Lüg; kiha kaas kukkund peelt ee Khk; kalapüiu paet on pεεlt lai ning alt vahe Kaa; kasuka karu laiguti päält ära Krj; Tuul oli katuse pealt ää viind Pöi; siis keedetse [herneid], et nahad pealt ää tulavad Muh; Vakk pεεld püsut vajak Emm; kanad ja aned - - aavad sügise kõik need vanad suled pealt ää Mar; `puuga lükati pealt tasaseks Kul; pealt olid karduled ikke üsna ilusad Mär; Kui tuul piält tuli, siis tuli varju`paika `ot́si Khn; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää sure Aud; nahk pialt vähä `katki PJg; kuor `võeti [piima] pialt ära ja `tehti võiks Kei; [särk] pialt oli linane ja alt oli takune Kos; kuhi on `viltu vajund, `taŕvis teravaks `lüia pialt JõeK; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi, et sie ei läind iial pialt ära KuuK; `Laśti natuke `seista ja valati `leeline pialt ää Amb; läige pialt ää kulund JMd; pot́i sinine - - sie ei läind pialt ära VMr; kaalikaid sai ka `leśtida, nabasid alt ära ja `lehti pialt Sim; põllu `tuhkur one piält punakas Kod; `kartulid keedeti ära, kurnati vesi pialt ära Pal; läńnikul on kaks `kõrva küĺles ja kaas käib päält ära Äks; vaest oli jää pialt krobe Lai; ummik on kaanega, pialt ja alt ühe `laiune Plt; pańg‿o vitsa päält är löönü Krk; võta obesel lu̬u̬k päält ärä Hel; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre; päiv pääld sulatab küll, aga sedä `kelsä annab võtta `õkva Ran; koer poiss, pessäb pudeldel kaala pääld ärä, putel lääp ka `katski Puh; vanast üteldi, et jummal ei lase pikkä puud `taivade `kasva, murrab ladva pääld ärä; ahi om käre, palutab leevä pääld mustass Nõo; `viska `rõiva pääld ärä Võn; ku̬u̬r om pääld nigu kahmatedu - - võta pääld ärä ja om illuss ku̬u̬r all Rõn; kui lajaʔ särgiʔ tulliva mehil, siss rihmaga köüdivä päält Kan; ma unõhti kardoka `ahjo, ar oĺli˽päält kõrahhunuʔ Rõu; mõts oĺl päält är lännü maalt, siss tet́ti kütüse ja Vas; tu̬u̬ om mannerga, mis päält `kitsamp Räp; `kriiskaʔ, nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se b. väliselt, väljastpoolt päält nähä on sue ilm, lähäd `õue, on külm tuul Lüg; inimene - - pealt nii vaga, aga ta pole see Vll; täna oo nii sala külm ilm, saa pealt arugi mette Mär; ega ma nii loĺl ei ole, nigu ma pääld näe Nõo; päält nätä oĺl õks `õigõ inemine, kis timäl `sisse näḱk, et tel `säärtse `koirusõ sisen `oĺli Har

2. rõhutab füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi vms lakkamist uni pεεlt ää läind Khk; uni läks pääld ära Emm; emä akkas tät `rohkem kurjotama, et siis se tõbi pidi pealt ää minema (langetõvest) Mar; nüid `aie mul une pääld ärä Trv; miul lää ruttu uni päält ärä, mea ol `keŕge uneg Krk

3. küljest leina tamm - - alles kevade ajab vanad lehed peelt maha, kui uied tulema akkavad Kaa; ussid söövad öuna`puude lehed pealt ää Vll; `veskiga oli jo äda, tuul, torm viis `tiiba pεεld εε Käi; Ku sa nõnda kukud kõveras või pää pääĺ, et murra kas või kael päält ära piltl Hää; paa vang om päält är lännu Krk; pangi vang `tuĺli päält ärä Puh

4. (ühendverbi osana) mei `vahtisimo pääld, kui nämäd `taplivad ja `kuulimo pääld näi parisemist Vai; ma `oata vesise silmaga pealt Muh; meie `rääkisime, ta `kuulis jällä pealt Mär; kaks tüḱki kisuvad ja kolmas `vaatab päält Hää; teie peskä, minä `vaatan piält Kod; ma esi näi päält, ku te teide Krk; aab suust rögä `väĺlä, periss irmuss om pääld `kaeda Nõo; `viidi looma ärä, sina vahi pääld ja ike Rõn

praegust `praegust Jäm Kul Tor Ris HMd Jür HJn Tür VMr Iis Trm Äks Ksi Kõp TMr, `praigust Hlj VNg/-äi-/ Lüg; `paergu|st Kuu Khk Krj Vll Pöi Muh LäPõ(-ost) Kse Tõs PJg Vän HaLä Amb Ann Kad Sim Trm Ksi Lai KJn, -ss Kod, -sti, -ste Mär Kad; präägust Jäm Ans, päärgust Aud praegu `Paergust mürist juo, `mengä `heini `korjama, siit tuleb kova iil Kuu; `praigust läks just menema Hlj; mul `piimä `praigust on küll Lüg; vanast ajast inimesed elasid tükkis `väätimad `moodi kut präägust, niid tükkis kenam Ans; Paergust rihaltsad pole änam, sai kütteks tehtud Khk; `paergust käivad meil koa ikka [nääri] sokud veel Pöi; see irm‿o `paergust mu südames `alles Muh; ei meie meest `paergost kodo põle LNg; `praegust ei ole `uńta ega karosid Kul; see üsna `tuntud nimi, neid oo `paergusti küll Mär; väike saun, päärgust oo tühi Aud; eks sial ole `praegust tüma ka HMd; see `paergust siin tühi plära, mes ma siin reagin Nis; `Praegust `ütlesime viel, kui juba `kuolis käisime, `Lehmja poisid `naersid, et `Vaela lapsed `praevad kust Jür; `vaatasin `paergust ukse pialt, et oli väga märg Ann; muist on minu karjam `paerguste Kad; `praegust on mul palju tüöd Iis; ei õle `paerguss küll [heinailm] Kod; `praegust on ka jahvats odav Äks; ti̬i̬b `paergust kärbissid Ksi; `praegust on ju paelu säl `loogu maas Kõp; `praegust parandadass katust TMr Vrd para-aegust, praegast