[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 110 artiklit, väljastan 100.

lõpp2 lõpp (-ṕp) g lõpe Muh Lih Var Tõs, lõpõ Khn; löpp g löpe Sa; n, g lõpe Var Tõs Hää (väike) merelaht, lõugas Käisid löppes kala `püüdmas Jäm; suurest merest tuleb Löu löppe `sisse Ans; ääre `noota tömmetse ikka `kuskil löppes Mus; `surnud tuli löppe `muale Vll; löpe peal ösutakse juba `roogu Jaa; `Saastna lõpp o kalarikas Muh; Lihula soon - - Penija lõppe läks `väĺja Lih; egä nääd (säinad) rinnameres ei kudi, nääd tulavad `alla, `vaiksema merese, lõpede `sisse; mul vend oli noore `ülge saan kiviotsast siit lõpest Var; mere käär, vesi tuleb maa `sisse, `öetse mere lõpe Tõs; keväde mindässe ikka `vjõmbu `püüdmä lõpõst; Lõppõs (Pärnu lahes) oli `luagjas vesi, `Kihnus oln üsä vali Khn; `tisler `tahtis alt äärt kauda `minna, mina `tahtsi üle lõpe `minna Hää

lõugas2 lõugas g `lõuka Hlj Pöi Muh Kad, löu- (lou-) Sa Hi, `lou- Jõe Kuu VNg

1. väike laht, lahekäär Süsi`nieme `loukass `käisime [noodal] Jõe; Suvel `suoja `viegä tulid neh `kammilad ka `loukasse madalasse vede kudema Kuu; lougaste sehes on pailu kalu Ans; Varuli `löuka oli puhas surt muda ning loevett täis ajand Khk; met́e paet o Peedu `löukas Mus; Tali on tulemas, `lõukad on vett täis tulnd Pöi; mere `eare roo `lõuka `olli niipalju rädi aan et `irmus asi kohe Muh; Sügiseti püüta lougastest siigu Emm; mees uppus `louka Rei; mere nurgad `üitasse lõugas Lih || hauakoht vie `vorgud `sinne `louka, sielt kalu tule VNg
2. tüma koht, laugas lougas, see oo `söuke mäda koht Khk; mäda lõugas Muh; üks `niuke rabastik on seäl ka olnd, üks umm lõugas ta ikka oli Vig; Noored obused joosn `lõuka `sisse `surma Han

lähkri|kivi väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks `Lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst Lüg; `lähkrikivid pandi `sisse ja villel `veega `pesti Mus; `lähkri kivid `panta `lähkri ja `pesta `lähker `puhtaks piimast Emm; `lähkri kibid `pissed tilluksed Mar; `lähkre kibid - - said `lähkresse `pandud, tulist vett koa, `laśti rigadi-ragadi, siis läks `lähker `puhtaks Juu

lörts1 lörts LNg Var Kos Ksi KJn Hel Vas, g lörts|i Mar Vän Iis, -u Tor Juu Tür Plt, -o Kod, `lörtsi Kuu Lüg IisR Vai, lörds|i Räp, -u Hls San, Krk, lörs|i Jür Koe, -u Tõs Jür Lai, -o Kod, Khn; löŕts Kõp Kam, g lörtsi Jäm Mus Saa Hls Trv Pst San, löŕtsi Kod Kan Har, lördsi Hls Krk TLä Räp, löŕdsi Rõu Räp, löŕsi Lai; p `lörtsi SJn, Hls

1. märg lumi, lobjakas Tänä sadab kogu `päivä `aeva `lörtsi, talv vist tuleb Kuu; Mis tööd sa `sellise `lörtsiga teed IisR; Sajab lume`lörtsi Jäm; lume lörts saeab, tükäti `vihma ja lund Var; Lumõ ja lörsö `raskusõga tuli [puri] maha Khn; löŕts on vesine lumi - - see sööb vana lume ära Saa; lume `lörtsu tuleb täna nõnna et Juu; löŕts ku maha kukub, kõhe sulab Kod; sula lörts teeb jalad märjaks Plt; `Rõõva puha lördsuge kogusin Hls; liket `lörtsü aa `taevast maha Krk; selle lördsiga ei lää kohegile Puh; küll om alb ilm, aap tada vana `lörtsi `taivast maha Nõo; lumi om ärä sadanu, löŕts jääp maa `pääle Kam; `täämbä tulõ kõ̭iḱ päiv lumõ löŕtsi mahaʔ Har; seo talvõl ei olõkiʔ õigõt lumme sadanuʔ, `lörtsi tulõ õnnõgi Räp Vrd lonts2, lönts2
2. a. lärakas süĺgä üits löŕts Hls; pori lördsü `kargav üless; lördsi (tindipleki) `paprege piat ärä `võtme päält Krk; mis sa pessät taad `muaga vii `löŕtsi mu `puhtõidõ `rõivõidõ pääle Har b. löga va küĺma`võetud kardule lörts Tor; Nüid `tievad sõńniku`lörtsu Jür c. lake, lurr si o va lörts, mõne ju̬u̬ḱ San; ta ei olõ midägi sü̬ü̬ḱ, ta nigu löŕts õnnõdõ Har; makõ söögi löŕts, ei olõʔ parass su̬u̬l pant; Õllõlörts, sääräst märäkust mä ei ju̬u̬ Räp Vrd lörps, lörr
3. adj a. vedel, pehme maa on lörts, ei `kanna viel ovost, ei saa `kündada Lüg; si̬i̬ om `seante löŕts kaśk, mis vilun kasvap Krk; nigu soĺp, kui ta serände löŕts om ja vedel Ran Vrd lõrts b. jõuetu, vilets; laisk (olend) inimine on lörts, ei `viitsi tüöd tehä; lörts obone, ei via üväst Lüg; mis sa õege oled, va lörts, va naese lörts Tõs; Neid mehe`lörtsa on muailm täis Jür; koeral one kua võim õtsan, nagu lörts Kod c. õhuke, harv (materjal) lörts `riie, `arvokeine, ei õle tämäst suurt `andi Lüg; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; lörts riie oli kägaras ja `kortsus Kos; Siast rõõvast‿i massag osta, ninda lörts ku vedel Pst
Vrd lorts1, lärts2, lört, lörtse
4. törts, väike kogus põhjast (põhjatuulega) ei saa `jahva, iki jupip, saap mõni lörts kah Krk

maa|lapp (väike) maatükk Eks nad pidand `kõrvalt ka `tienima, ega sie maalapp - - neid siis elatand Jõh; selle maa lapi saab ka üles künda Khk; pisike moa laṕp `olli nagu me toa põrand Muh; kui paĺlu tal maalappi üless `tehtud oli, selle järele `pańdi päävad `peale Mär; kardula mualapp oli prii HJn; kui sul ikke maalapp kääs, siis on maks ikke sul pial Pee; `veike maalaṕp `oĺli, elas sääl pääl, `oĺli talu poṕs Vil; mul om oma `väike maalaṕp ja oma maja Krk; sa piät minemä kõnelama peremega, kui paĺlu ta tolle maalaṕi i̬i̬st `päivi tahap Nõo; kae˽Maril om ka˽tan üt́s maalaṕikõnõ - - kas `kartolt `panda vai `kapstit mõ̭nõ `viŕgüse Urv

maa|nina väike piklik neem ia [sadamakoht] ta‿i ole, `länne puold on maanina ära kulund Jõe; Maaninad ulatavad `kougele mere `sisse Jäm; Tulime sealt saare varjust `välja, siis maa nina juba `paistis Pöi; maaninä oo `nohke nukk maast tuleb merele Var Vrd maa|nukk, maa|nõna

madal madal R(n, g madala VNg Lüg Vai) eP M(g madale) Ran Nõo, matal T, mataĺ San(g madalõ) V(g madalõ Krl Har), g madala

1. väikese kõrgusega, alt ülespoole lühike, vähe ülespoole ulatuv; ant kõrge a. (esemetest, loodus- või tehisobjektidest) saan õli `niske madala `tehtud; `tarvis üks madal järg teha, on madalamb `istuda Lüg; madala `apsattiga `kingad on paremad Jõh; `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine Vai; madal vesine maa Jäm; ju aid madal on, obused `kargavad üle Khk; Kui linnu rada tihe ja paks must oli, siis oli madal tali (vähese lumega); Tuba nii madal, et pea jääb paari taha `kinni Pöi; meelisspead‿o madalad lilled Muh; vana maja madalam kui uus Käi; sii oo madalad maad, kui paĺlo `vihma oo, siis kardulid võtab ää Mar; nüid‿o lääved madalad Kir; `toori `uurded oo madalad Tõs; ase kaunis madal, ma pia tend `kõrgemass tegima Hää; madalad maad, vao vahed vett täis HMd; vahest mõni metsatukk on madal, aga seal on nii ilus `kõrge mets Juu; pane mõni alg viel `piale, süld on sialt viel madal Amb; kardulad on tänavu madala koha peal, nagu ubinad Tür; kas sa tahad madalam̀ba piaalust VMr; jõe äär on jo `orgline, mõni koht on kõrge ja mõni koht on madal Kad; tänavu oli madal lumi, ei old `ühtegi `ange VJg; tu̬u̬l on madalam ku tõene Kod; lätsmüt́s oli madal soni; enne olid kingad madala `kontsadega Lai; leeväpät́sid `tehti `siuksed pikerikud - - ja sis ni `kõrged - - karaskipät́sid - - no ni̬i̬d oĺlid `siukest `jälle‿s madalad ümmärgused KJn; rabatselaud kolme jalaga, ää lai iki, tõene ots oli madalamb Trv; mis ää talu ta om, madala vesitse maa Krk; küll om ädä, ku madala läve om, ärä pessät pää; mul üits kõ̭ik, kas pääalune om `kõrge ehk om matal, pääasi et ma magada saa Nõo; sääl om madala mäe - - sääl iks saa `viĺla ja või elädä Ote; madalõidõ kotustõ pääl om õks vähägi lummõ Har; piḱeb ku muu puu, madalap ku maa hain = ti̬i̬ Vas; pini püt́sk om `väikene, mataĺ Räp b. (olenditest, ka nende kehaosadest või -vormidest) minu isa lell õli madalamb mies kui mina, aga `õige jäme; Tümikäs eit õli tämal, paks ja madal Lüg; kut masa kana pisiste madalate `jalgadega Khk; Taal on `kangest `sõuke madal jalg, see on ea ka, ega asi läheb `jalga Pöi; lühine madal mees oli; `Rusked lehmad on madala jälaga Rei; niuke madala jalaga ärg oli - - madala jalaga ärjad on ikka tugevad `kaevlema Nis; nihuke löhike madal matsakas inime Juu; madalad turjakad mehed JJn; oli nisuke ilus madala jalaga põrsas VMr; taksi koerad on madala `jalgadega, `veiksed Pal; madale `jalgege lehmä annave `äste `piimä Krk; mõnel om olad `viltu, tõene olg madalamb; laits om vali kive `korjama, temä om jo `väike ja madal; miul om laǵa madal nõ̭na Ran; kähri peni om serätse madala ja pikä; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi, mine istu nukan Nõo; mul omma `säärtse madalõidõ `jalguga tsiaʔ Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast Rõu; `korgõ hopõn um ni matal hopõn um, tü̬ü̬d tetäʔ ummaʔ parembaʔ madalaʔ Lut c. maapinnale lähedal asuv aga et päev madal olli - - es jõvva ma sedä ti̬i̬d ärä kävvä Hel
2. väikese sügavusega; ant sügav siel on nii madal - - `ninda et sedä`viisi void `pohja nähä kohe Kuu; Seal nii madal vesi, sealt läheb `palja jalu läbi Pöi; jões oo madal koht Mär; Maśti ots jäi vee `piäle, nda madal meri oli Khn; jõgi olnd madala `poole, et oĺl ike `väĺlä saand Vän; suured lahmakad [püünised] ei kolva `seie madala vette `panna HMd; lapsed sulistasid madalas vees Tür; kärestiku pial on madal jõgi, vett on vähe Kad; madal vesi, sügäv põhi. mõni inimene `näitäb vagane, aga `vaata mes teeb Kod; madal mudane jäŕv Äks; ega sääl ärä ei upu, vesi om matal Ote
3. (helist, häälest) vaikne, tasane, väikese võnkesagedusega `üsna madala juttu ei `kuule, madala juttu ma ei saa aru Jõh; mihed on ju madalema äälega kut emased Khk; üip - - `uikab `seasi madala äälega Krj; `Kangest `sõuke kena mahe madal ääl oli kui `rääkis Pöi; `rääkis madala äälega, ega see `kaugele kosta Mär; teesel on nihuke madal `vaikne eäl, teesel on `kõrge kõle eäl Juu; ei ta kuule madalad juttu JMd; madalass ei kuule, tasass juttu ei kuule Kod; madalt äält ma ei kuule suguki Hls; temä `seantse vaguse kõnege, madale äälege Krk; ta `omgi `säärtse madalõ helüga; nii madalõt kõnõt ma‿i kuulõki Har
4. ahas, kitsas (rinnakorvist) kui on madalad `rinnad, siis on `rinnad alati `nõnda `kinni Lüg; madalad `rinnad ahistad `engä (takistavad hingamist) Vai; Taal olid eluaja `sõuksed madalad rinnad, `ähkis ja `puhkis `peale Pöi; kui köhib palju, siis oo madalad rinnad Muh; nii madalad rinnad, saa mette õiete räägitudki Mär; madalade rinnadega, rögiseb ja ragiseb Tor; kes nihukese madala `rindadega on, sel on sańt ingata ja se ei soa `easte laaletud koa `ühti Juu; kui madalad rinnad on, paneb ingeldama kohe JMd; teisel on madalad rinnad, teisel on `lahked Trm; ku kõvass ti̬i̬b kedägi ehk käib, kõhe paneb `lõõtsma, sedä `üeldässe madalad rinnad Kod; kes madala `rindege om, siis rinnust `kinni ja köhive ütte`puhku Krk; taal omma madalõ rinnaʔ, taal ei paśsiki häste kroonu `rõiva `säĺgä Har
5. (väikestest silmalaugudest, pilusilmsusest, ka halvast nägemisest) madalad silmad, ei anna õiete `lahti Mär; Madalad siĺmad, lühikse `vaatamisega, ei näe `kaugel Hää; `kirssis silmad on need pilusilmad ehk madalad silmad Sim; sel om seantse madale silmä, ei näe `kaugel; ku üless ei saa `vaate, ku silmälau mahan, sõss loets madale silmä Krk; kel om madala lau, vahib nigu pilu alt `väĺlä, noil om madala siĺmä Ran; ei olõ õi˽taal silmä hädälitseʔ, ta om esi säärän madalõidõ `siĺmiga Har; Näost om kinä latsõkõnõ, aga madala silmäkese Vas; Nõrga nägemisõgaʔ, siĺmäʔ ommaʔ madalaʔ Se; mataĺ `silmi `pääle (poolpime) Lut
6. a. alandlik, pretensioonitu üks madala olemisega inimene Khk; tõene o `uhke, tõene o alandlik ja madal Kod; sa oiat ennast madaless ja vaguviisi, et sa änäp ei `engä ka `vastu; siss kae iki, et madaless saat oida, muidu aa `arja `kinni Krk; säärtseid `armsõid inemiisi leü˛üss õks paĺlu, kis omma madalõʔ ja kõ̭kõ poolõst väega hääʔ Har; mataĺ ehk tasanõ kääväʔ ütte, timä om `vaiknõ inemine Räp b. millegi poolest teisest allpool olev tenistuses on üks `kõrgema, teine madalama kuha peal Vll; kas ta no mullõ tulõ, ma olõ jo madalõst su̬u̬st Har
7. nõrk; väike (hinnast) madal tuulek, vähikselt `puhkass Krk; reńt `olli küll madal, `väike, aga raha es ole `kostegi saia Ran
8. subst madalik `Kaige paremb kalakudu madal `ninda kevädel kui sügüsel oli Ulgmadal Kuu; läks aluksega üle madala; `laiva on `Ulgu madala taga `ankuri pääl VNg; laev `jooskis madalale Jäm; Kalad tulid madalate peale Pöi; lae jähi madala `peale `kinni Muh; Madala pardad joosvad pikuti mööda mere pöhja naa kut mεε veerud maal Emm; nii kui madal `vasta tuli, `pandi `ankur `põhja Rid; seal üks madal paśtab, neid madalu oo paelu meres Tõs; Kuduja räim tulõb madala `piäle Khn; liiviga käevad jões madala peal Vän; kala puńnib madal `peale kudu ajal Trm

maim maim g maimu Khk Mus Pöi Kse Han Kei Amb Koe Kad VJg Iis Trm Kod Äks, `maimu R, maemu Mär Vig Tõs PJg Kad Kod(-o) KJn, maime Ote Plv, maeme Kod Kam, maimõ San Urv VId(maa|mõ Rõu, -ḿõ Rõu Kra)

1. kalapoeg; väike kala `rannald sai neid - - `viidikad vai `maimu `püüetüd ja siis `maimud [õngede] `otsa `pandud Kuu; `maimu supp VNg; maim on väga pisikene kala, `tolli `pitkune; `augid `süövad `maimusi Lüg; pisist kala `poega `üitase maimuks Khk; neid `maimusid‿o ikka paadi ees Mus; ega maemud `süia `süńdind, sapid nii vihad, et `süia ei `kõlba Kad; pali `maima, käeväd parven kõik; ahamne maemed Kod; maime elasiva väiku jõen Ote; Ku˽suvõl mõ̭nikõ̭rd jõ̭õ̭ `vi̬i̬rde putut, sõ̭ss tulõ mõ̭ni maamõ räbäk perve `vi̬i̬rde Rõu; viidige `maimõ oĺl nii paĺlo ku paah Se Vrd muim
2. väike laps, maimuke kuda sa selle `pisse maemu `sinna kiriku viid Tõs
3. (muust väikesest) `kärpsed nagu maemod; nagu üks eläväne maim si̬i̬ [pudeli] koŕk Kod; kalakajakad - - kui `küńdja künnab i̬i̬s - - `maimusid söövad ära [vaost] Äks
Vrd maime

maime maime Plt, maeme Nõo maim a. väike kalaNõo b. (muust väikesest) veike maime, mis sest suab Plt

maimeke(ne) 1. dem < maim, < maime a. väike kala kala maemekene on veeke kala, üks kõik mes kala Kod b. (muust väikesest) meil peedigi jäevä tiĺluksess nigu maemekse, nüid saeva `vihma, nüid kasvava iks edesi Nõo

Vrd maimuke(ne)
2. hõre, õhuke riie nigu maimõkõnõ, mis ta pidä sitt; võta tu̬u̬ kõ̭gõ õhemb maimõkõnõ Räp

maimik1 maimi|k Kad Kan Räp, g -ku Ote, -gu Se, -ko Plv(-go, -kõ); maami|k (-ḿ-) g -ko Plv; ppl maimõkat Se

1. kalapüügiriist, kalavõrk maimik um tu̬u̬, `minka `maimi püüdäss. `koetass laǵa ja hõrrõ rõivass, sõ̭ss tõnõ võt́t maimiko tõsõst otsast, sõ̭ss jõkõ pite lät́siväʔ Plv; maimiguga võta kallu ujast vai iust, nigu võrk om tett, vits `ümbre Se
2. hõre, õhuke riie ega sie maimik siis `suoja anna kedagi Kad
3. väike kala kauhaga maimõkat võtat kinniʔ Se

maimuke(ne) dem < maim a. väike kala vies elavatta `maimukeised VNg; sie on `õige `maimukene kala, seda ei `maksa võttagi, laa sie `kasvab `suuremast Lüg; `ahmnõ `tahtava maimukõisi armõtudõ Har b. väike laps `ańdsin selle maimukse ema `sülle; `näita mulle ka seda maimukest Saa; oh sa pisike maemuke, siĺmä teräke Juu; nää kuhu nad maimukese jätt Plt

Vrd maimeke(ne)

maimulane `maimula|ne Jõh, `maimulai|ne Vai, maemula|ne Kod, g -se väike, kleenuke sie on aga `õige `maimulane asi Jõh; küll siä oled `maimulaisest jäänd Vai

makerjas makerj|as Nis Kei Juu Jür JõeK(maker|as) Kad VJg IisK Pil KJn, makkerj|as Kuu Hlj VNg, g -a

1. (tangu)vorst Kas oled makkerjad jo `panniga `ahju pand Kuu; pidu aeg `öeldakse, et võtame pańnilt makerjat Kei; mauguks ja makerjaks `üitakse `voŕstisi JõeK; `tarvis teha pühadeks neid makerjaid kua Kad Vrd makk1
2. madu, rästik kui makerjas ammustab, sis ei tohi tuli`oonesse `minnä Juu; materdasin ühe makerja ära, seal `metses on makerid paelu Pil
3. suur, jäme (olend) oli ea makerjas, aga läks ära liivist (kalast) Pil; [kubujussile:] oled jüsku vana makerjas KJn
4. väike (olend) `väike makerjas, `väike loom Nis; veike makerjas tuleb (lapsest) Jür

mama mama miski väga väike ei õle karduli mamagi Iis

maslane `masla|ne g -se Muh Ote(-stl-, -skl-); `masla|nõ g -sõ Ote Kan(-stl-) Urv Kan väike sääsk `maslased ep lase magada mitte, tulavad `ööse koa kallale Muh; `maslase, nu̬u̬ om nii ku vihm, nu̬u̬ om ka valusa purema küll; `mastlase om tiĺlukse, aha loomakese Ote; `maslasõ˽`survvaʔ, ilma˽läävä˽lämmämbäss Kan; nu̬u̬ õigõ tiĺlukõsõʔ kui liiv, `maslasõʔ Urv; `maslasõʔ - - `väiko oĺliʔ, putahut õnnõ, om ots Vas

matsukene dem a. kerge hoop `andis `veike matsukese Iis; anna sulle üte matsukese `säĺgä `mü̬ü̬dä Puh; kas taa no mõ̭ni `lü̬ü̬mine, `väikene matsukõnõ enneda Har; ta sai `väikõsõ matsukõsõ Rõu b. väike kogus taevass piĺven, `viskap mõne õreda matsukse `lumme Kam

mess2 mess g messu väike kott, komps Mis `messe sina egä päe küläst tu̬u̬d; Oless sa `vaaten, mis tal sääl `messen olli Krk

miss2 miśs (-ss) g miśsi väike klaasita lamp miśs põleb egä `õsta täl; veeke miss - - kui `natke tuule lebo õli, kõhe `kuśsi ärä; emä `koŕjas kaks tuhat rubla miśsigä, `keträs Kod

moksik moksi|k g -kse a. väike heinakuhi kuhja toksikse ja moksikse Krk b. väike härjavärss si̮i̮ üits `väike moksik on alle, egä temäst iki `asja ei saa Krk

mooses `mooses Mus, mooses Hää, g -e väike laia põhjaga lootsik norralastel on `sõuksed moosesed, ea `kerge `kaldase `minna Hää Vrd moosik

moosik moosi|k g -ku väike paat `Väikse moosikuga olõks küll abi suan; Mia võta tede moosikust `kapli Khn Vrd mooses

mops3 mops g `mopsi väike klaasita lamp, tattnina `mopsid on `ilma `klaasita `lambid Jõe

morka moŕka Mar Kei, `morka Muh, moŕku Saa, morku Khk Muh kamorka, väike, kitsas (ja pime) ruum ta läks oma `morka magama Muh; me olime `öösi lapse `moŕkas Mar; palavag `pańti piim moŕkus, see oĺli küĺm nigu uńdi laut, `sinna es paśta päe `kuskilt poolt Saa; `väike tühi moŕka oli [sahvriks] Kei || väike hoone moŕkus oĺli üks kammer ja köök ja rehealune otsas Saa Vrd morkna, murku

mossa mośsa väike jalapink tu̬u̬ mośsa siiäʔ Kan

mudilane mudila|ne Lüg Jäm Khk Muh hajusalt L, Juu Koe VJg Trm Kod Plt KJn Trv(mude-) Krk Pil, -lai|ne VNg Iis, g -se; mudila|nõ Har Rõu Plv Vas, -lõ|ni Krl, g -sõ väike olevus (sag lapsest) ku küsiti, pali `lapsi on, siis sai `üella, et üks mudilane on Lüg; mudilased oo pisikesed linnud (putukad), suuremad kut seased, pisikesed kirjud tiivad Muh; tuba mudilasi täis Kse; mudilased üks selts matiku ikke oo, kihulased ja teesed Tõs; Lieviidikäs ehk väike mudilane, peaaegu läbipaistev väike kala Khn; `lapsa just‿ku mudilasi kõik kohad täis Tor; sääl majas oĺli nõndapaĺlu mudilasi, et `tahtsid jalust maha joosta Saa; tal lapsed viel kõik veikesed mudilased VJg; `veiksed `põrsa mudilased juaksevad Kod; lähäb nigu mudilane, tillike teine KJn; temäl om `ulka väiksit `latsi, justku mudelase tõise Trv; siin om mitu väikest mudilast Puh; tanh om paĺlu `lat́si nigu mudilaìsi, suurõmbõid ja vähämbeid Har Vrd mudilas, mudulane

mudilas mudilas väike laps Mudilal `paĺla jala Kei Vrd mudilane

mudin mudin g -e Hls Krk väike olevus iire pesän väikse ku mudine Hls; küll olli sääl tiĺlukse karjatse ku mudine Krk

mudulane mudula|ne Kuu, mudulai|ne Vai, g -se

1. (sipelgas) Ega nie mudulased ei `hammusta `oite kibejästi; Mudulased‿o `oite `kanged tukkima tuba kappisse - - nee‿o maguse `pääle `maiad Kuu
2. väike olevus nää kui pali `pieneid mudulaisi Vai Vrd mudilane

*mugal2 pl mugalad väike heinasaadKei Vrd mugelik

mugelik mugeli|k JJn, g -ku Kod

1. väike kera lõnga mugelik, kui ta veḱe on JJn
2. väike heinasaad või viljarõuk vihuvili `pantse mugelikku; kui õli tuares ein, ei `tahtnud `suatu `panna, tegid `veiksed mugelikud Kod Vrd mugal2

mugi1 mugi

1. (toidunõu) a. väike kauss Oda pisukane mugi, `tostan hüä `ouna`putru meluda; tuo oma mugi lagejalle ja asu `laua taha `platsi Kuu b. kruus Mugid igä paremad `metsäs `kaasas kui `tassid, ei lähä `katki Kuu
2. toit kevädeks loppes mugi, ei old enämb `raasu `amba ala `panna Kuu

muguritsa muguritsa (väike asi) pien `jusku muguritsa Vai

muhulane muhula|ne Kuu Lüg hajusalt S(mo- Vll Pöi) L/muhe- Aud/ K/muho- Ris/, Kod Trm, -lai|ne VNg Vai Iis, -le|ne Mus Emm, g -se; muhula|nõ Har, muhulõ|ni Krl, g -sõ; pl muhulase Hel

1. Muhu saare elanik muhulaised jah `käisivad `moisates tüöl ja `iidlased `lohkusivad kivi VNg; muhulane `moigas, mokk oli `pitkas (pilkesalm) Jäm; muhulastel oma `riide voŕm Khk; mohulasi keib `meite kihelkondas sulaseks ja `suiliseks Vll; venelased viisid muhulaste `paeta Muh; muhulest elavad Muhus Emm; enne olid [ainult] muhulastel lühiksed `riided, nüid kõńnivad siit tüdrukud, `perssed `paĺlad naasamma Mär; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa (kulte) `ostmas, nääd emisid ei pidan Han; muhelased köevad talve `Pärnus, siit `kaupa viimas Aud; `enne muholast veasid Muho `silku Ris; muhulasi oli ühevahe siin pailu, väga tüörikkad inimesed olid Kos; meie külaski elab mitu muhulast Tür; muhulased käisid teist `muadi `riides kui meie rahvas VJg; muhulased on Muhu suare elänikud Kod; muhulõsõ eläse Muhumaal Krl
2. (putukas) a. sõgelane, väike parm mohulane ja pimepoiss `üitakse - - [kui see hammustab,] on veri `lahti kohe Vll b. kihulane pisigesed [sääsed] olid muhulesed Mus Vrd mihulane

muik2 muik g muigu väike siigKhk

muku3 muku väike auk kae˽siin um ütś muku siseh Plv

mumm1 mumm Kul Jür Iis Ote Rõu, g mumm|u Mar(-o) hajusalt , VMr Sim Lai VlPõ Trv Hls Krk, -i Emm Kod Hel; n, g `mummu Vai

1. lastek a. täi `lapsile üdeldi: `mummud pääs Vai; ku sa sugida ei lase, sis mummud teväd `juukstest köue ja viiväd su jõkke Saa; sul on mummud pias, vat kui `viavad jõkke Sim; küll sinul on näid `mumma piän Kod; lapsel on mummud peas Plt; mummu pähän, ma suiu pää ärä latsel; tul‿siia, ma tapa mummu ärä pääst Krk || kimalane mumm on maa mesilane Lai b. kartul ma koori `soole `mummu, `ütled lapsele Mar; oodake, mummud `keeväd, `saate `mummu Tõs; ema toob lapsele `mummu Aud; tite akkab `mummu `sööma Pil || muna Taha veel mummi Emm
Vrd momm
2. väike ümar asi, nupp kiele`leikaja, nesukene pika varrega - - õitsend mumm sial otsas VMr; käe külles rakk või paise, seda `ööldi, [et] nagu mumm ülesse aeand Lai

munak1 muna|k g -ku Kod(-ko) TLä

1. munajas tükk, moodustis vanass `teśti rasva munakud, `lamba rasvass `teśti munakud Kod; `luśkaga kaabiti taenass mõhe küĺlest ärä, pitsitedi munakude, veeritedi jahuga kokku Ran; `vastse kürvitse kasvava pääle, ää munaku joba; ua tambiti anuma sehen `katski, `panti väge ja `su̬u̬la kah, käte vahel tetti serätse munaku, tu̬u̬ `olli ua töḿp Nõo
2. väike vilja- või heinahunnik vahel tehässe veiksed munakud, siis kuevavad ruttu ärä; kaarad pandud munaku; ku [hein] õli maha aetud, kui õli pilvene ilm, `teśti munakod, `veiksed uńnikod Kod

muska1 muśka väike pudel viinamuśka `seisis keset `lauda ja mehed jorotasid `laulda Plt Vrd musku

musku muśku väike pudel muśku on veike viinapudel, `veiksem kui neĺlandik Plt Vrd muska1

mustake(ne) 1. (pisut) määrdunud mussakene, `palge sarn `natke muss Kod; si̬i̬ rät́t om joba kaunis mustake Trv; sul om taa säŕgikene mustakõnõ Har; mustakõsõss oĺl ärʔ lännü, es olõʔ inämb puhass Plv

2. väike must sipelgas `väikese musta˽kusi`kuklasõ˽kutsuti mustakõsõʔ; mustakõsõʔ olõ õs nii kuŕaʔ, nu̬u̬˽purõ õs Vas

*mustlane2 pl `mustlased Kuu Kad väike must sipelgas ühed on `mustad, nied on `mustlased ja `teised on `jälle siis `niuked punakad, nied `jälle `rusklased. `mustlased, nied ei `ammusta Kuu Vrd mustokõnõ

mustokõnõ mustokõ|nõ g -sõ väike must sipelgas mustokõsõʔ ommaʔ väläh, nakass sadama; Mustokõisi kõik kotusõʔ täüs Vas Vrd mustlane2

mutakas1 mut́ak|as g -a Jäm Rid Mar

1. tomp, pundar; mügar suured mut́akad jäävad järele. paneb kohe `vanduma, kui sa kala `lahti saad [võrgust] Rid; mädä mut́akas ninä peal Mar
2. väike lapsJäm

mutt5 mut́t g mut́i LNg Rid Aud Nis, muti Pöi Muh Vig Han Mih; mutt g muti Hi; g muti Rid Mar Var

1. tuhar ma anna sole muti `pihta Pöi; paise just `perse muti peal Muh; iäd paksud mutid Var; puus oo sii ülal, mutide pial Mih || püksitagumik püksi muti sehes [on] auk Muh
2. kühm, muhk ajab muti naha `pεεle öles Emm; aav äi taha paraneda - - ajab leha muti öles Käi; Lehmal suur mutt jala pääl - - külap uss `pistis Rei; sääsk on ammustand, aab mut́i üles Rid
3. väike heinahunnik Ein na toorakas, piab mutti panema, mud́u ei kuiva ää. Mutist paneme `saadu, siis võib seista Han

mutt6 mut́t g mut́i Kod Äks TMr Plv, muti Ote; mutt g mut|u, -o Kod (millestki väikesest) a. peenkala; kalapoeg neid mutta meie tahama - - näväd (kaupmehed) mutta ei tõhi `linna tuada, siis `mü̬ü̬dä külä kääväd tõessegä; mut́i kalu kiädetässe sügise kartuliga; `veiksed ahamne mutod; kiissa mutod one tibitiĺlokesed nõnnagu suure kala silm Kod b. konnapoeg mut́iʔ umma˽vi̬i̬ siseh, umma˽mustaʔ, `säärtse˽`lühkese ja˽lajaʔ. mut́tõl um hand ka takah Plv c. putukas [pardid] mutku söövad aga mut́tisid roho ladvast. mut́t on roho küĺles. mutku kos näävad selle mut́i, mutku lõmps ära Äks d. väike laps meie õlima `niiskesed mut́id, muud ei õllud kui pi̬i̬rg Kod e. alamõõduline kartul Mut́id paneme rehe`tarre, säält keedame siadele TMr f. (teat väikesemõõduline kartulisort) muti om väikse vereva `kartuli. nu̬u̬ om ää `kartuli, noide `vastu ei ole tõisi lõida Ote

mõtsik2 mõtsi|k Vil/-õõ-/ Ote Rõn Kan Krl, g -ku Krk Hel, `mõtsku San; mõt́sk g `mõt́sku Ran väike puunõu, pütt Mõni perenaene `oĺli paks ku mõõtsik Vil; mõtsik om `väike nurmik - - mõtsikuge viiäss kastet `mõtsa Krk; mõtsiku `sisse `pańti `räimi, `väike länik Hel; või mõt́sk üteldi vanast Ran; mõtsik om vähämb ku länik Kan; tu̬u̬ʔ tu̬u̬ `väike mõtsik siiäʔ Krl

mägar1 mägar Iis, g -a Ksi; mägär g Kod Võn; n, g mägra Äks väike putukas (hrl kihulane) mägäräd one `veikesed kiholased, valusass nagu siäsed ammussavad; mägäräd süäväd, siis tuleb vihimä Kod; mägrad, ni̬i̬d on jah tiĺlikesed - - vagase `õhtaga tükivad kallale; mägrad, nii valusast ammustavad, sääsk või kihu on teist `moodu `jälle Äks; mägarad käivad `parves, peeniksed Ksi; mägärä tükivä sügüse änna ala Võn Vrd mägärik

mänd|jalg a. väike kidur mänd `veiked mäńnid, siis `üeldasse mäńdjalg IisK; mäńdjalg [on] veike mäńd Trm || Pisikese jässaka mehe kohta öeldi - - mändjalg Mär b. osi mänd jalg‿o na sedasi kesk `paikas oks, neid ei söö loomad, nagu kuuse `moodi Vig

märsik mäŕsi|k (-r-) g -ku väike, inetu olend õege inetu naene nagu mäŕsik; siin one kõik nagu mäŕsikud `veiksed; kas ni̬i̬d one mõned tüd́rikud, nagu mäŕsikud (kohmakad); märsik on `veikse kasuga - - nõnnagu üks põńn Kod

märss2 mäŕss g mäŕsi väike olevus ta ei ole edesi jäänu, ta om niigu mäŕss Ote

mökk mökk g möki Kad, mögi Kuu väike (vilets) elamu, onn Eks heness mögiss on igä `kaikse paremb `olla; Ku igä `miŋŋegisugune mökk on, kus elädä voib, ei siis ole hädä `millist midägi Kuu

möks möḱs Pst Hls Krk, möks Se, g möksi

1. (väikesest olendist) tilluke ärja möḱs Pst; ma nakka ai sääńtse möksiga (väikest kasvu mehega) elämä Se
2. müks a. mügar, nukk sarve möksi, ku na akkav alle kasume Hls; kae, sarve möksi pähän joh, kuuenädäline [vasikas] juba joh Krk b. kerge tõuge, muks suust `eitmine (oksendamine) taht iki tulla, möksi käive Krk
3. väike kuhi, kooremHls Krk

münt6 münt g münda väike lootsik mündaga küll si̬i̬st üle ei või minna, `laine om suure Ran

naklane `nakla|ne g -se Khk Mus Kaa (väike sipelgas) muist `naklasi on `koltsed, muist mustad; mustad `naklased tulad elu (majja), `koltsi pole näha mette, nee elavad kivide all Khk; ne `naklased ammustavad `kangesti kibesti Mus; Naklasi oo ka mütu liiki, mustad ning koldsed elavad kivide all, pruunid oo igavesed kibed ja teevad eestele ise mullakuhjad üles Kaa Vrd nakline

naks2 naks g naksi Hää Saa JõeK KJn

1. a. vistrik Nägu `naksisi täis Hää; pigistan naksi kat́ti; kessi neid `nakse tahab, a‿tulevad Saa; mul aas üks veike naks kää `piäle KJn b. kühmuke, väike kumerus kui selle kausi `vaapa katsud, siss on sääl seantsed naksid, `jusku liiva kübemed; lusiku änna küĺles oĺli sehake naks (konks), siss ei vajunud lusik piima `sisse Saa
2. `väiksed naksid (põrsastest) JõeK Vrd naksi2

napik napi|k g -ku Trv, -ka Kse väike naine oo va napik, aga suur mees Kse

napp2 napp Pha Rei Phl JõeK, g napa Kaa Vig Saa Ris Iis Kod KJn M Nõo TMr Võn San, nappa Kuu Lüg Jõh, napi Kir Kad; naṕp g napi Khn Hää Nõo San V(-ṕ-; napa Plv); nappa g naba Vai väike kaanega puunõu, karp; väike puukauss; ka muu puust anum, pütt nappaga `anneti `putru süä Lüg; Nappast sõid `lapsed Jõh; naelatsed pütid olid või napid Kir; perenaine `andis napi täie võid Hää; napad oĺlid ilusad libevad, taśsitäis võid läks `sisse Saa; napp on väike sousti kauss JõeK; naelane vitsik `üiti napp Kad; võt́in napa `sisse raaske `kiislit Iis; napaga `tu̬u̬di `piimä lavvale, ühele inimesele paras süädä; napp one kuanega ehk ilma Kod; napp - - `siuke ümärik, ühest puust `tehtud, kaaś käis `piäle KJn; napp olli ike manu `pantav nõu, lavva `pääle es panna Hls; pane või nappa Krk; Leiväkõrvune pańti naṕpi Nõo; sann om nii tossunõ, et nappi ka üles ei lövväʔ Kan; kui nappi nii kaast. tu̬u̬d üldäss, ku paarirahvass ütesuurudsõ omma; kaŕusõ naṕp oĺl tsillukõnõ nigu puĺli siĺm Har; Naṕi kere paańutõdi kõo puust Rõu; naṕiʔ oĺli˽külʔ hüäʔ aśaʔ, maḱki (minagi) käve kaŕah, naṕiga sü̬ü̬ḱ üteh Vas; naṕp om sääne seest kaibõt tühi ja kaaś ka kaibõt pääl puinõ, naṕiga `piimä üteh `võõti ja `võidu Se

napp7 napp g napa väike heinahunnik, kuhilas mõni sada nappa `testi, [siis] viib kõrraga ärä Kod

nappik nappi|k g -ku väike puukauss `ennemb õlivad kase pahast `tehtud nappikud; nappiku `sisse `tõsteti lient; `taivas `ümbär kui nappik, `meie ei `pääsi kuhugi siit `taiva alt Lüg

narblane `narbla|ne Jaa Muh Rid Kse Han Var Mih Aud, `nardla|ne Jäm Pha Vll Jaa, `narla|ne Krj Pha Var Tõs Aud, `narmla|ne Muh, `narvla|ne Kse Han, g -se (väike must või punane sipelgas) `Nardlased kusevad `pεεle, siis kibiseb Jäm; `nardlastega on einamaal äda, jalad teesi täis; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; `koltsed `nardlased on nii kibed naagut oleks tules olnd Vll; Tulid `nardlased moa peale - - [siis] teise päeva akkas sadama Pöi; `narmlasi oo `kahte jägu, teised oo punased, teised oo mustad Muh; punane `narblane ammustab naa et paistetab kohe üles Kse; `Narvlased tahvad enne `vihma tuppa `tulla Han; `narblast oo tilliksed punased, `kangesti kusevad Var; punased oo valusad, mustad `narblased ei ole nii valusad Mih; ma `tapsi ühe `narlase ää Tõs; `narblast pesa tein `siia õunap̀u juurele Aud

*nass2 pl naśsid väike sääskKos

navi navi väike kauss vm nõu `panga `lapsidelle oma navi; eks õle ikke ia, kui igal ühel on oma navi, tieb midä tahab Lüg

nibi nibi Khk Trv Hel Kam Ote Rõn

1. a. nibu, nupjas moodustis tillikse nibiga potike Trv Vrd niba b. lutt nibi pandass niisama latsele `suvve Kam
2. lastek naba lubas nibi εε närida, kui äp kuule söna Khk
3. väike, lühike nibi `kõrvege lammass Hel

niglas nigla|s Ans Kse VJg Iis Trv/-ss/, g -se PJg Hää, -sõ Khn, nigla Khn Kod; pl niglad Tõs

1. (teravast olendist) laps on terane kui niglas VJg; on üks niglas inime Iis; laits tükib egale poole ku üits niglass kunagi Trv || nõel niglaga õmmeldasse Kod
2. väike olend See on `söuke va niglas (äbarik) loom Ans; niglad - - need pisiksed - - pannasse õnge `otsa (söödakalast) Tõs; naa pisike, naa niglas PJg
3. sõim Va koera niglas Kaa; oh sa va ilma niglas Hää

nigli nigli Var Khn Hää tobias vm väike (sööda)kala nigli on nagu pliiats, korrulene liiva põhi, poeb `sinna `sisse Var; Niglidegä suab paelu `rohkõm angõrju kui oga`ruĺlõga Khn; niglid on `väiksed, räime `mu̬u̬di, kala söödade jäuks Hää Vrd niglas

nigrits nigrits JJn, g -a Phl väike olevus kus see nigrits on (lambatallest) JJn

niilus niilu|s Plt Pil, -ss Krk

1. väike olend paeluke sind on, mud́u üks niilus Pil Vrd niilusk
2. halv ta tahab teiste juttu kuulata, nagu niilus iilib igal pool järel Plt; esä olli tal seantsama niiluss Krk

niirits niirits g -a väike (elavaloomuline) olend see va niirits - - loom; üks na pisike niirits Mar

nilk1 nilk Käi, g nilg|u Trv, -i Krk väike kala avi `nilke om [siin] Trv; ma üte `väikse nilgi sai Krk Vrd nilks

nilps2 nilps väike kala möni siia nilps `olle ka Phl Vrd nilks

nipak, nipakas1 nipa|k g -ku Kam; nipakas Kse; ppl nipakud Muh väike ese pesul ei ole nipakud `külges (pesupulkadest) Muh; `piśke nipakas Kse

nipats nipats g -i Ran Nõo Rõn väike olend või asi mõne ubina om väegä `väikse, nigu nipatsi Ran; emä `olli neil `väega `väike inimene, nigu nipats jälle Nõo; mõni om nii tillekene kui üits nipats Rõn

nipin niṕin g nibinä väike ese Panõ˽naa˽nibinä lavva päält i̬i̬st ärʔ Rõu

nipsli `niṕsli väike nupp, jupp vms Maśsiniil um naid `niṕslid niipaĺlo külen, et naist võta õi˽joht `tolku Rõu

nire1 nire Jõh hajusalt Sa, Emm LNg Var Juu Kad Iis Kõp Trv Ran Nõo, nirre Saa

1. vee vm vedeliku nirisev joake; väike oja Vee nire `voolas kivide vahelt läbi Jäm; Allika soon oo kuivaga nönda ää kuivand, et muidu paĺlas pisike nire veel jookseb Kaa; Mere vesi on soolane, aga nende jõe nirede sihes on mage vesi Pöi; Lasi [õlle] nire joosma Emm; üks pisike nire vel on, sest soab üle küll Juu; suvel vahest on kraav nii kuiv, et veḱene nire jokseb‿aga Kad; pisike nire, vähe vett niriseb Iis; ega sääl suurd vett ei tule, `väike vi̬i̬ nire om Nõo
2. (nõrgast tuulest) See pisine tuulenire äi pane tuuligud `käima Jäm; vähike tuule nire Khk; Täna on vaikne tuulenire, tuult peaaegu ei olegi Krj
Vrd nõre

noa|puss, noa|pussik (väike) pussnuga Nua `pussikud õlivad `tehtod vana vigati lehest Lüg; nuapuśs kääs, sääl sai vähiksi `korvisi `tehtud aja `viiteks Krj; Kui lähed luua oksi tooma, veta sii väike nuapuss kaasa Pha

noba noba väike puuhaamer noba - - paadi `küljest `taota sellega jääd ära; noba, sie on igaühel Jõe

nokaline nokali|ne Jäm Kse Iis Kod Hls Puh, nokale|ne Plt, nogali|ne Kuu Vai, g -se; nokalinõ Rõu; nokalõ|ni g -sõ Krl

1. nokka omav, nokaga nokaline nokib - - nokaga Kod; kanapoig om nokaline Puh; pikä nokalõni lind Krl Vrd nokiline
2. nokatäis, väike kogus kugu (kuke) nogaline Kuu

noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn

1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää
2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod
3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu

noss2 nośs g nossi Khk Vll Pöi Vig Han, nośsi Hää; noss Mih

1. a. pamp, nutsak Ta läks noorelt juba võõra irmu alla teenima, noss pätakatega käe otsas Vll; teine läks oma rahanossiga Talina Pöi b. väike koorem Sest kuhjast paari täit koormast einu ei soagi, paar pist nossi ehk soab Han
2. noos; nodi sai ea nossi kätte Vig; tääl seda va `nośsi ikke oo Aud; igavese ää nośsi ta tõi mul Hää Vrd nosi3

nott1 not́t Muh Aud Krk, g not́i Mär Khn Tor Saa hajusalt K, I, noti Jäm Khk Kaa Pöi Mar Kse Han Hää Amb Kad VJg Kod Trv Pst; nott g noti Emm, nodi Kuu Lüg Vai/n notti/

1. puuront, puupakk tua vahe`seina sai puha teha lühikestest nottidest Lüg; me kaks vana notti (vanainimest) Jäm; Mis puid seal on, pisiksed notid on Pöi; ega nüid `paĺlu kütta `tarvis põle, `viska paar not́ti `sisse Mär; See not́t oo toores, see ei kolva tarvispuuks; Täis nagu not́t (purjus) Han; mite notti ei saa sa minu käest Hää; löön selle not́i `lõhki, mud́u see ei põle Saa; on üks va mädänend not́t, kui ta ää koevab, eks ta sis põle koa Juu; Linad `lauti vette ja not́id `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; siis `kańti einamalt not́tisid ja niisukesi puid `seie Kad; ańnin tale not́iga Trm; laps issob `vankri piäl nõnnagu not́t Kod; sääl on suuremid not́tisid kah, tule jaost Äks
2. a. (väikesest poisist) poja nott nisuke `vaivane `tervisse puolt Lüg; `kutsin selle not́i `sisse, oĺli ära küĺmenud kui juńn Saa; poisikse not́t Krk b. väike kogus, raasuke Panõ not́t liha kua supissõ; Kui `rohkõm sua mtõ, mia tie selle not́iga kua kedägi; Ühe not́i suhkurt mia pani luasissõ Khn

nudso nud́so väike leivakannikas mud́o olõss `anno `säärtse - - nud́so õnne Räp

nukk4 nukk g nuku Jäm Kul Ris(-o) Kei Hag Kos Jür HJn VMr VJg Sim Lai(-i), nukku Jõe Lüg; pl nukked Jõh väike heina- või viljahunnik kui kuiv ilm on, nukkud `lüia `lahti `kieritisesse Jõe; `einä nukkud mõned `tieväd `ümmärgused Lüg; siis `tehti `niiskesed `veiksed nukked - - ikke nukkede pidi [hein] `saama Jõh; odra leigati, `tehti nukod, mis pikk ohr oli - - esite `pańdi `püsti, `tüikad `alla Ris; luost pannakse nukku, nukust keeritisse, keeritisest `soadu HJn; odra niideti maha kui `vaĺmis sai ja `aeti argiga nukku Ann; nukud `kańtsime `puudega kokku ja muudku summ ja summ `auna Koe; kui suured köḱid teha, siis on suat, aga vekemad on - - nukud VMr; kui maa märg - - siis `põesa `piale `lauti veke nukk Sim; vilja kaared `aetasse koa nukki Lai

nulik nuli|k g -gu

1. nolk a. poisike, jõmpsikas `Poissinulikuega ei ole pidu - - kohe siin paha tegemäs Kuu b. väike kala `Enne `juhtus mone `üksigu `turska `kammila `verguga käde `saama ja sedägi siis `väikäsi nuliku; olid moned `ahvena nuligud, paar `haugi nuliku Kuu
2. nudi `Poistel saab suveks pääd nuliguks tehä Kuu

nulku `nulku kulku, väike pudel Kus sen `nulku oled pand Kuu

nunnu2 nuńn|u Ote, -o Plv pütt, väike puunõu nuńnu `sisse pandas võid vai `paksu `piima Ote

nunnukõnõ nuńnukõ|nõ Rõn Rõu, nuńnokõ|nõ Kan Plv Vas, g -sõ

1. väike puunõu, pütike teḿp `panti nuńnukõsõ `sisse, ku ti̬i̬`vu̬u̬ri `minti Rõn; nuńnokõsõ vits om päält ärʔ tulnuʔ Kan; mõ̭nikõrd pańnit päält saa (saja) muna ja võid kah nuńnokõsõ tävve [müügiks] Plv; nuńnokõnõ om - - nuŕmik, suuremb annum on joba länik Vas
2. Oh sa˽`väikene nuńnukõnõ (lapsest) Rõu

nupliku `nupli|ku g -gu väike heinasaad pisukesed `saadu`nupligud VNg

nupper nupper, pl `nupred väike ratas, mida kasut kangaspuude juuresSJn

nups nups Saa Plt, g nupsu Krj Mar/-o/ Kir Aud Tor Hää JJn SJn Vil Ran/-bs-/, nupsi Krj Hää KJn/n -ṕs/ (väike) nupp puu ang oli ja sellel olid `pissed raud nupsod `otsas Mar; kardulil alles tulevad nupsud `vällä Kir; tat́tnena lamp - - `piśke nups oli taal ülal, kust see tahe ots `väĺlas oli Aud; puust `nupsudega mängitase Tor; Ku väga `pehmed ja käherad [villad] `oĺlid, läksid `kergesti `nupsu Hää; metsristik - - nupsud, `siemnenupsud külles JJn; pane nupsid (nööbid) ette KJn; kui [kummelil] kollased nupsud `otsa tulevad, ned korjatasse ära SJn; [lõõtspilli] Parema poole pääl `oĺli kaśti otsa si̬i̬s kaks nupsuga varrast Vil; tuural om terä ja vaŕs - - nups otsan kah, muidu lähäb peost läbi Ran Vrd nops

nõgel nõgel M hajusalt T, nõgõl, -õĺ Võn San Kan(nõguĺ) Urv Rõu Plv Vas Räp Se(nõ̭-), nõkl Krl Har Lei(nõ̭-) Lut Kra, g nõgla

1. a. teravaotsaline vahend õmblemiseks, kinnitamiseks jne; ka ilunõel aa niit nõgla `perrä Trv; miul‿o `nõklu küll, `nõkle `puudust miul ei ole; kummutemis nõgel tuhkpeenik, tahiline, sellege kasugu `rihmu kummudets Krk; latsel - - nigu nõgla terävä `amba; tõene eläp ärä, ta ei ole mitte ütte naha `nõkla `võtnu, aga tõene varastab Ran; ta‿m nii `kooner, et tõesele ei täi `anda tina `nõklagi; vahel kirp `suskab ku nõglaga; `juusse `nõkluga `olli `kinni `pantu Nõo; `kaśka `nõgla oĺli esi, noil oĺli otsa kandelise, tõõńe nõgõl oĺl ümärgune Võn; jalg `naksi `pindõ ajama, no‿m nigu `nõklu täüs; tu̬u̬ säŕk om `õkva rät́sepä käest `tu̬u̬duʔ, tu̬u̬l om `õkva nõkl mant maha˽lõigat Har; kaśsi puja i̬i̬st andass suur nõgõl, siss `saasõ teräne kaśs Plv; [ta] oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani`ańdja Vas; põrmandust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; nõ̭glaga tšukaš́š kini kaalarät́i Lei; ravvanõ tsiga, `paklanõ hand = nõkl Lut || (nimetissõrmest) edemine sõŕm om nõkl tu̬u̬peräst, et timä om kikõ edemine nõgla kińni `võt́ja Har b. piirits, ui peenembit `võrke tetäss nõglage, puust nõgel paĺlalt ja auk sehen Trv
2. okas ku siil oma `nõklege pist, om veri perän Krk; raudkiiss om serände `väike kala - - nõglad vai ormussed sällä pääl Ran; kuuse nõgel om jala `sisse lännu; karuuhak om terävä `nõkluga, täl om pikembä nõgla ku kikerpillil; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; `U̬u̬nit ehitedi kõegist puist, kos enne nõgla küĺlen oĺliva Rõn; pedäje nõgla omma pikembä ku kuusõ nõglaʔ Har; siilil ummaʔ kalõʔ nõglaʔ, lätt ku kukkõlõss õnnõ Rõu; `haukaküüdsel umma˽nõgla˽küleh, tu̬u̬d saa ai˽`peiu võttaʔ Vas; noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se
3. astel, pistmissuised (ka mao keelest) nu kate keelega inimese om kõege vastikumba, nigu kate nõglaga ussi Ran; ku mihiläne pand, siss jääss nõkl naha `sisse, no‿m ta esi˽ka läbi rõibõʔ; kihulanõ tu pikä nõgla aja naha `sisse, siss `tõmbass verd täüs Har; rästik nõglaga `tsuskass Rõu; nõgõl om `meh́tsel `perseh Räp; huśs `tsuskass, täl om nõ̭gõl Se
Vrd nõel
4. väike haug purika nõgel Ran

nõna|täis väike kogus midagi viis `tiase nõnatävve [heinu] rõugu manu, mi̬i̬s visaśs rõugu `pääle üless ja kuŕts senigu tüdrugu jälle tõise `tiase nõnatävve toove Krk; säält ta sai nüid nõnatävve `asja Ran

nõrk nõrk g nõrga Pöi Muh L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I KLõ eL, `nõrga Lüg Jõh IisR; nörk g nörga hajusalt Sa, Käi Rei; nork Jõe Kuu Hlj, `norka VNg Vai, g `norga

1. mitte tugev, kõva, kindel või vastupidav a. (olendite kehalisest olekust, tervisest jms) mehed said siis aru, et oli `kueralihast `tehtud supp ja `paljud olid `oksendanned viel, kel nork südä oli Kuu; sie on `ninda nork obune, ei sie `jaksa `kuormad `viia Hlj; `nõrgad `rinnad, laps ei `jõvva `nielädä, `ninda `rinnad `juoksivad Lüg; `Ninda `ehmatasin, et jalad `läksid `nõrgast IisR; nii nörk, ei pea merd `vastu (jääb merehaigeks) Jäm; nörga `ambaga koer, `pehmed kondid ta närib Vll; Oli kohe lapsest `peale `sõukse nõrga terisega Pöi; oli `talbe `aige, oo naa nõrgaks jäänd Mar; ma jüst väga `aige põle mette, aga keha oo naa `kangesti nõrk Mär; jalad oo seukst, et ei kanna änam, seukst nõrgad Aud; `kespaik lööb nõrgas, lähme `sööma PJg; kui palav on, siss jään nõrgas Saa; kääd lähvad nõrgass, kõik aśsad kukkuvad maha Ris; ta teene silm oli natuke `aige ja süda oli nõrk Kos; tüe tieb nõrgaks Koe; jõud nii nõrk, et ei jõua üleval `õlla Trm; vanaduisi nõrk, tü̬ü̬`teole ei `kõlba Kod; mõni oli nõrk `loodud - - juba lapsest saadik Lai; naesterahvas ikki nõrgem `niit́jä Kõp; tõine noorest nõrk, tõine vanast `väeti Krk; selle obesega ei ole sul midägi `pääle nakate, si̬i̬ om nõrga `jalgege Hel; laits tahab `säädlemist, ta‿m jo nõrk ja nu̬u̬r Ran; jäĺe piḱk mi̬i̬s `oĺli nigu ivävene pird jälle, aga jala olli nõrga; olna ka `nõrku ani`poige, kes ei `jõudna munaku̬u̬rd `katski tetä Nõo; vanal ni̬i̬ kondi ja soone om kõ̭ik nii nõrga, et enämb ei taha midägi tetä Ote; ta om jo `vannusõst nõrgass jäänüʔ Har; ku sa olõdõ sääne `närbe vai nõrk, sõ̭ss ei˽lää˽tü̬ü̬ kah Rõu; tu̬u̬ võtt kõ̭kkõ `väega `süämehe, kiä nõrga verega Se b. (inimese meeltest, vaimsetest võimetest jms) pää ajod on vist `nõrgad - - ei piä `mieles, midä tämä tieb Lüg; see ju nörga inimese jutt Jäm; ta `olli üsna nõrga meelega Muh; laps‿o `mõistuse poolest nõrk veel; nõdra`meeldsid oo küll, üks‿o ühest kohast nõrk, teine oo teisest kohast Var; nõrga meelegä, põle nii teräne `ühti Juu; nõrga aruga oli, ei tia, mis tegi Lai; silmä nägemin jääb nõrgas Hls; si̬i̬ olli `seandene pääst nõrk Hel; temä ollu nõrga `mõistusega mi̬i̬s, ei ole periss ull ollu, ei periss tark ka mitte Nõo; tu̬u̬ om üless puunuʔ, kas om tu̬u̬ tullu mõ̭nõst nõrgast meelest vai Har; tal um `kuulmine õ̭ks `väega nõrk Rõu; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; `veitkese kui nõrga `pääga, säntse lobi jutuga Se || teisel oli `jälle ea ja mõnel oo `jälle nõrk (teadmiste hinnangust) Mar c. (ainetest, esemetest, taimedest vms) selle `puuga‿p saa midagid, see liig nörk Khk; kui on nörk ein, saab kaksi kaari niidetud Kär; Jää on veel nõrk, äi see talu veel obust; Segu oli nõrk, müür varises juba teise sui ää Pöi; uied `tuhlid‿o nõrgad vel Muh; nörgad, printsakad oksad Rei; meri oli nõrk, nii nõrk oli jää, vesi vulises kõikse aja Rid; liibä maa piäl jääb lina kahedamas, täl oo pikkust küll, a kiud‿o nõrgem Vig; rehad on nõrgad JMd; rohi `tõmmas külmaga nõrgast, muudku vajub aga lidusse maha Kad; `kõrned õlid nõrgemad terad, vahel `tu̬u̬di kanadelle Trm; nõrk kang, `painub ku tõssad `rasked `aśja Kod; mõnikõrd `olli `vitsu vähä, siss `käändi üless `kõrgede üits aenu vits, ta ois `kinni küll, aga nõrk aid `olli; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; loomaʔ (taimed) oĺli˽nõrgaʔ ja `valgõʔ, nä‿ĺliʔ viluhn kasunuʔ Rõu
2. (intensiivsuselt, tõhususelt, võimsuselt) väike, vähene, lahja, pehme luteruse usk on nörgaks jäänd Jäm; kui leib `tahkeks läks, `tehti märjaks ja `pandi `nörka - - `ahju; rästik pole mitte nörk uśs (on tugeva mürgiga) Khk; ölle viimane jääb nörgemaks, panavad vett `juure; rubla said nädalis, palgad olid ju nörgad Kär; Kui nörk tali on, siis on `palju sula vett Krj; Seal oli nõrk `peale akkamine, noored inimesed saa nüid omale maja Pöi; Leib oo toorakas jään, ahi oo nõrk oln Han; kreem on nõrk kollane (heledamast kollasest toonist) Lai; ku on ka mädad puud, si̬i̬ ti̬i̬b ka nõrga ahju, mädal puul ei ole `võimu Äks; sü̬ü̬k `oĺli nõrk, inimese jäevä kõ̭ik nii vanass ja kõhnass; mõnikord om nõrk kahu, vähäkesi kahutanu Ran; vaśs - - olli serände nõrk õlu, ilma umalada Nõo; Ku nõrk põud oĺl, sõ̭ss tuĺl lüvväʔ ka `haina kolm vai neli `kõrda üles Räp
3. a. pehme, painduv; lödi mul om sõrme nõrga, mia kirjuta esi Pst; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s Krk; sa olt jo nu̬u̬r inimene, kondi om nõrga; ku inimene sureb, siss - - ta‿m `väega nõrk ja vetel, `õkva nigu kile vajob kõigile `poole Puh; su̬u̬kõjo lähäb sanna `lämmän `väega nõrgass ja `painduvass Nõo b. mitte pingul regi juhas, teene ais `oĺli nõrk Tor; üks juht on nõrgem, siis vanger lähäb `viltu Plt; selle taa `ku̬u̬rma lät́s ütele poolõ `ümbre, et kablaʔ oĺli nõrgaʔ Har
4. vedel, voolav, rohkesti vedelikku sisaldav (toidust) Nörk puder Jäm; nõrga kuagi õled tehnud Kod; mõni tahab `nõrka pudru Äks; leib sai nõrga `poole; süĺt jäänd nõrgaks Pil; ma ai `lamba rasva nõrgass ja vali `säärtse toru `sisse; taa putr om nii nõrk nigu kurõ ju̬u̬ḱ; `paksu `piimä ja `leibä ja `nõrka `piimä (rõõska piima) `anti õks `pruukusõss pääle servätä; võid om kumma päävä käen nõrgass lännüʔ Har; leib saa `väega nõrk, jahu oĺl `väega `veet́kese Räp; ma keedi nõrga ruvva Se
5. subst miski vedel, vedelik mis mullõ õigõ `täämbä süüä `ańti, `kapsta `nõrka ja kikukõnõ `leibä; taad `nõrka pit́siti mitu podõlitäüt (marjamahlast); Ku˽`suurma˽`keieʔ jo˽tuumalõ, kost siss nõrk `seĺge sai ollaʔ Har; sa sü̬ü̬t [supil] sao alt `väĺlä, jätät nõrga `perrä; `ramsa kana oĺl, tu̬u̬ keedi˽ma inne ärʔ, liha küd́si üle - - nõrgast sai suṕp; Ku˽`piimä oĺl, sõ̭ss `võeti tu̬u̬d ka õ̭ks nõrgass pääleʔ Rõu

nähvits nähvits Krl, g -a Kuu/`n-/ Jäm Khk Pha Pöi Muh Hi Mar Vig Han Saa Hag Rap Juu Amb, -e Pst; nähvi|t́s g -d́se Rõu; ńahvits g Urv

1. väike, kidur, kõhn olend See pole killegi inimene, igavene nähvits Khk; Ta on üks nähvits - - nägu ees kui kerve tera Käi; Mis sesune nähvits ka on Rei; Niisugune nähvits ja ise peab juba leeri minema Mar; On üks nähvits teine, ei see jaksa midagi teha Vig; [ta] Oli noorikust piast nähvits, vist `kartis uies `kohtas `süia Han; sööd `ühte`puhku, aga isi nagu nähvits Juu; Kae määne nähvit́s Rõu
2. sõnakas, nähvakas inimene See oo nähvits, ägat asja itleb, mis pole taarist Khk; Mis mees `sõuke nähvits on, suu auk peas kut rapukas Pöi || halv Kae˽kos kuradi ńahvits, lupass tullaʔ ja avitadaʔ, tiä lätt `mü̬ü̬dä ja naard Urv

näkats näkats Plt Räp, g -i Trm väike (ja vilets) olend või ese tiba tiĺlike väike näkats on (inimesest) Plt; näkats käeh (piitsast) Räp Vrd näkits

näkits näkits PJg Hag Kod väike olend või ese mis‿se noor rumal näkits siis piab `tiadma, aga `uhke on küll Hag; kõhna terävä ninägä nagu näkits Kod Vrd näkats

näks1 näks g näksi S Mar Hää Ris Kei JJn Koe Kad VJg Kod(n näḱs) KJn Hls Krk(n näḱs) Ran Puh, näksu Iis Hls Krk; ńaḱs g ńaksi Kan Plv Räp/ńä-/

1. miski väike a. väike kirves Mul näks sial seina peal Jäm; kui `oksi raiutasse, siis `vöötasse näks Khk; On üks pisike näks, ju sellega saab aad põõsast käde Pöi; pisine kerves on näks Phl; kus‿se `kervenäks jäi Kei; veike `kerve näks VJg b. lastek hammas, kiku lapsel tulad näksid suhe Jäm; näksid `akvad tulema Ans; Lapsel näksid suus Emm c. nääps, nääpsuke Pisike `kuivand inimese näks Pöi; jäänud näoss ku näks, kõhna nõnna Kod; `Väikene mehekene nigu näks Räp d. nähvits vahiss ku ńaḱs `vasta Kan; esi `väikene ku ńäḱs, a viguri pedä Räp e. väike kogus `väike näks saap (koormast); ku laasi si̬i̬st `võeti, si̬i̬ olli näḱs `viina Krk
2. vistrik, punn `näksisi täis nägu Hää; obusel - - ninasse aasid nihukesed pisikesed näksid Koe; ihu om mul puhass - - ei ole `niksi ega `näksi ihu pääl Krk
3. täks, täke; konks Nuiapüüu `aegu oli näks jala all, siis äi libisend Pöi; `veska `kervega üks näks `tääle (puule) `külgi ja `ongi aavatud Mar; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; [heegel-] nõgla otsan om `väike näks - - kellega `langa `väĺlä `tõmbab Ran
4. hoop, löök ma lü̬ü̬ üte `aintse näksige tule tagla `otsa Krk; ta om minu käest küllalt `näkse saanu Puh

nämu nämu väike hunnik kanna viĺla nämud kokku Äks

nääguk näägu|k g -kse väike laps, maimuke tiĺluk nääguk olli tu̬u̬d; lääm näägukst `vaatem Krk

nöbi nöbi Trm Nõo väike (ja lühike) Täl om nii nöbi nõna nigu pupel Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur