[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

müts1 müt́s Rid Vig Mih, g müt́si Mär hajusalt , Ha Kad I Plt KJn, mütsi Sa Muh Vig LäEd Trv Krk Hel T, mütsü Krl Plv Lei(n müt́š); müts JõeK Amb VMr Kod Ksi KJn, g mütsi Muh Hi LNg Mar Tõs Ris Rak VJg Hls, `mütsi Jõe RId(n `mütsi VNg), mütsü Khn Kan Har VId, `mütsü Kuu; g müt́si VMr Rak TMr, mütsi Aud Vil

1. peakate kes [abielu] `naine oli, sel oli `trielmiega `korge müts Jõe; minuld vei tuul vedäjes `mütsü ärä, aga isa oli `kange mies, muud kui paat perälist tuuld ja `mütsüle järele Kuu; siis õlivad `suome `mütsid, `niskesed `ümmärgused, `aagid taga Lüg; mihed `seisid kirikus, mütsid kää Jäm; eida müt́s omale pehe ning tule mind abi Khk; kes teist änam `austab, kergitab `mütsi, kui ta teretab Vll; Jahi mees oli, rebase `nahkne müt́s oli `talve peas Pöi; [meestel olid] sojal aal notimütsid ja külmaga jälle karused mütsid Muh; mees on midagid mütsi `alla saand (on purjus) Rei; notiga müts Phl; `enni olid naiste mütsi peal nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti Mar; võta ikke toas müt́s maha Mär; noorik oli `valmis juba, pandi tääle müt́s pähe, uiu `ümmer Vig; ta ikka `nohke teist `viisi, `jüsku mütsiga `löödud (puudulik) Var; `mütsel sirmid ees; tä oo `joonud, kaks `mütsi piäs piltl Tõs; Miestel üks-kaks `mütsü, aga naestõl rätikusi `kümnete `viisi Khn; narri meest, aga mette mehe `müt́si Tor; [vesipüks] `Võtnu merest ühe paadi ja `tõstnu üles ja si̬i̬ paat́ olnu jusku `väike müt́s sääl ülevel Hää; naistel - - karuse müts oli ja siis oli rät́ikud vel pialt läbi Ris; `pulmas `käidi ikka `valge müt́siga Kei; `õhta läks magama, pani müt́si voki käsibu `otsa, omiku pani `jälle müt́si `topsti pähä ja akkas `kehrama Juu; niukst suured `kõrged müt́sid nigu‿sured pajad olid pias Kos; kus värvusi on paaĺu, soab `pandud tońt `taimelavasse, müts ja vanad `riided `roika `otsa Amb; Müt́si Madliks `üitsivad, tema tegi `müt́sisi Ann; lehma mokad - - nied on ise iad siened, suur nagu müts VMr; müt́s oli ikke `kõrge torn - - papist oli all ja sis siid oli vel pial Kad; enne ei `tohtind saksast `müeda `menna, kui kergita `mütsi VJg; sorgi mi̬i̬ss, aga mette mehe `müt́si; ilus metsä salk `niigu müts Kod; kui minu ema mehele oli lähnud, olid müt́sid, `riidest `tehtud Pal; sirmiga müt́s on laia põhjaga Lai; võt́tis mütsi pääst ärä, mine `paĺla `pääga Vil; ku tüdruk pordikus läits, siis kolmenukiline punane müt́s olli pähän ja olli kirikun äbipengin Krk; `juusse nii säbärän nigu üits müt́s, aga iluss poiss olli kah; igävene pigitedu nokits pään suvel kui `talve, es näe mina täl üttegi läkit, ei `õiget `müt́si Nõo; kelle siŕp si ette jõvvap, selle `peigmis müt́si ostap rhvl TMr; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; `ku̬u̬ljalõ tetti `valgõst niidist müts, varrastegaʔ `koetuʔ, suka `mu̬u̬du Kan; noorõmihe imä tulõ `mõŕsal `mütsü pähä `pandma Har; `väikel latsõl umma inne mütsüʔ Plv; tu panõ õiʔ kellegiʔ `mütsü `päähhä (ei kuula kahtlaseid soovitusi) Vas; `lontruss, müts pääst maha herrä i̬i̬n Räp; ühe mütsi all ühes nõus, mestis puha `onvad ühe `mütsi all, üks ei `ütle ühele `alvast, `tõine ei `ütle `tõisele Lüg; Oli üks pettiste puńt puha, kõik ühe `mütsi all IisR; Poisid oo keik ühe mütsi all, äga nee‿p räägi üht Kaa; sedä põle elo `aegaski olnd, et inimesed ikke kõik oleks ühö mütsi all olnd Mar; kõik õlid ühe müt́si all, kõik õlid ühen nõun Kod; poisi olli ütel nõul nagu üt́s mi̬i̬s üte mütsi all Hls; na es ole üte mütsi all kõ̭ik, nu̬u̬ soldati Puh
2. miski mütsikujuline, -laadne siis hakkab tegemä jääd `randa ja - - tegeb `mütsüd kivije `pääle Kuu; sahk `kieretasse kahe `kruuviga `atra `külge `kinni, `talla`rauva `õtsas on `niske müts, `sinne `kieretasse `kinni Lüg; mättal peab `enne jöulut seitse [lumest] `mütsi pεεs olema, siis tuleb kena vilja `aasta Khk; laenetel oo `valged mütsid pääs Phl; Vihk `tehti `lahti, tüigas `löödi otse, side `pańdi natuke alla`poole, sellest `tehti rukki müt́s Kei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur