[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

alle1 `alle Hlj RId Rak VJg Iis

I. adv 1. alla, kaetud või alumisse ossa; (millestki) allapoole panin `sinne nahad `alle vana `vestile VNg; asu sinä `alle, minä asun `pääle; tule pane `puhtad `nartsud `lapsele `alle ja `kuivad; pisikesed `lapsed kusevad kõik `alle; Vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; ei saand [heina] teha, vana kulu, vana ein jäi `alle Jõh; Kevade `luomad - - `tõussa ei `jaksa `muidu, kui aja `uovad `alle IisR
2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole, madalasse sie `justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi; [ei] `tohtind nii `kiiresti `alle `lassa `longa [ketramisel] Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle (vette) VNg; `linnud kui `saavad porodetust (kui mesipuud põrutada), siis kukkuvad `alle (surnult maha); kui `korsna `õtsast suits `alle lüöb ja `korssen ei `tõmma üäst; `istub `kelko ja laseb `alle menemäie; [leib] jääb kõri `kinni, ei lähä `alle, on pali aganu sies Lüg; sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle; Siis akketi `männäga sääl `kirnu sies üläs `alle `liigutamma, kui sie mant läks siis võist Jõh; akkas `kallast `müödä menemä ja kukkus `kaldast `alle; `leivä `taigina `lasko `alle, ku leib on segatu; `päivä `lasko `alle - - `lähtö `luoja Vai; `vanker `vieres määst `alle Iis || ette, vahele; töötlemiseks kui `torgid `vilja `trummalille `alle, `torkad kääd sügävälle, unt `karsib purust kääd Lüg b. (lähemalt kohta määratlev) `kaura `tehti `siiä `alle `õitside küll, aga mina piän siit kõik [muudki viljad] `saama Lüg; siis `laiva kippar toi pudel `viina taas `sinne `alle (laevaruumi) Vai c. (päri)suunas; allapoole, kaugemale keväde kui vesi `lahti lähäb ja jää `alle lähäb juo, siis `aetasse puud jõkke Lüg; ida `tuulega vesi `lähto `alle, `lähto `lääne `puole; kui on `allemenemine, veso `lähto `rannast Vai
3. omale kohale (allasendisse); külge, kinni `kartulid akkavad juo `alle `lüömä, saab `varsti liend; laps võttab jalad `alle juo, akkab `kõndimaie Lüg; tekköd `puused jalad `alle; seppä `rauda tänä ovost, pano `rauad `alle Vai
4. (välj suhet; määra, hulka) a. vähem (kui) en õle viel `seitsekümend viis täis, õlen `alle viel Lüg b. vähemaks sääl on pisikesed `mustlased, nied norivad koleda `alle `inda VNg; `tõmmab `indasi `alle, sie on siis kui `tõine müüb `uodavammast kui `tõine; nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; löi `innad `alle Vai || jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand; nagu pakku õts õli jäme [paistetusest], nüüd on juo `alle `andand Lüg
5. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) mene akka `vasta, ärä `anna `alle VNg; `tõine on `kärmemb tegemä, mina jään ikke `alle Lüg; `Allekäind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; üks iga `anda `toisele `alle, leppivad ka Vai
6. (välj aega) eel, enne, ette `silku `leibä `alle ja siis viel `kartuli ja võid `pääle, siis sie õli üks eht `süömäaig ma `ütlen, äh Lüg; No kui õli karaski, siis `võeti `suala`leiba ehk `silku`leiba `alle, siis `üäldi, et `tiema nüüd `silda `alle Jõh
II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla; alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale rukki `alle [pandi sõnnik] VNg; pane nied `kuogid `piatsu `patja `alle; ühe pisikese alukese panin `pliita `alle; mitte palakeist ei `andand `amba `alle; mies jäi `metsäs puu `alle; aluskuub `panna `kleidi `alle; `õmblesin `sieliku `alle `tuoti Lüg; kukkus üle `päide kõhe `meie obuse `saani `alle IisR; `viskas `einä `verko `perse `alle ja läks kodo `puole Vai b. (millegi) sisse, varju mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; sain oma `vilja `õigel ajal kattusse `alle, `sisse `vietost; lähäd kevädel `metsä `alle `kõndimaie; sao kääst sain `räistä `alle `varjule; `jõute `riistad `viedi agerikku ulu`alle Lüg; maod `männöd maa `alle `ussi `maarja `päiväl Vai
2. (kohta märkivalt) (millegi) lähedale, juurde täma läks pere `ukse `alle ja `viskas `saŋŋa `ukse `august pruut́`pulga `sisse Hlj; ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; ärä jää `ukse `alle `sõisama; suri minu `silma `alle, õlin kõhe `juures sel ajal; pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle Lüg; Ei `salli `silma `allegi (sugugi) Jõh; `sõitaja tõi minu‿ss (pruudi) nii`kauagu `siie treppi `alle, ämm oli treppi‿päl `vastas IisR; `istuda ikkuna `alle ilosad `ruosid Vai
3. suunas, poole `Tartu linn `oiab `lõune `alle Lüg
4. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse keik vili `tehti `künni `alle Hlj; `voidasimma `siepi `pääle [pesule] ja panima `vanni `jälle `kuuma vie `alle VNg; kikkerberi `marjad `pannasse `korgi `alle `sõisamaie, ei luhi `vällä siis; siis kokk võttas anel pää maha, kui juo läks prae `alle; jättän siis nüüd `lapse sinu käsu ja `uole `alle; en `maksa `võlgu `vällä egä `sintsisi, `pannasse varandus `pitsati `alle; tieb üks inimine süüd, siis `pannasse vahi `alle; `kartuli vagu, midä ei saa sügise `võetust, jääb `talve `alle; tämä `viedi `tohtre `alle, on tõbine; `viedi `arstimise `alle; `ilma `süütä sain `tühjä juttu `alle; kui laps on jo `kolme `päiväne, siis `panna nime `alle Lüg; sie õli `arvast, kes [vilja] äkke `alle tegi; sie `tarvis kõne `alle võtta, vaja `rääkida Jõh; `Leenu sai tanu `alle Vai || vahele, ette sedä tuleb `tihti, et kääd ja jalad `jääväd `massina `alle Lüg b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele sie `kuulus Vihula `moisa `alle sie `vaprik Hlj; Rio külä käib `Maidli `mõisa `alle Lüg; piab `linna `alle `sisse `möllima Jõh c. (millegagi) hõlmatud, täidetud tegin juo sügise rukki `alle sene `uuvve maa Lüg
5. (välj aega) eel, enne `süömä `alle võttan `viina, `süömä `pääle en taha enämb Lüg
6. (välj umbkaudset mõõtu või määra) kas on sada viistõist tuhat vai on sada kolmkümend tuhat, sene `alle näväd `onvad üless `kirjudetud [tulekirjutusteks] Lüg
7. (välj viisi, laadi, korda) `lüödi `vartaga ~ `vardaga üks ühe `alle VNg
III. prep 1. (millestki) all(a)pool(e), madalamas(se) päiv on juo `alle `lõunet, siis kui `lõune on juo üle, on juo kahe `kolme aig; minu `aigasi vanu enamb ei õle, nied on kõik `alle `mulla juo Lüg; `Lapsukeste `kleidid `käisivad kõik `alle `põlve; `Lapsed `veiked, `alle `põlve keik IisR
2. (päri)suunas läks `viilite `alle `tuule `ranna `puole (laevast) VNg; `alle `tuule piäb `külvämäie, siis vieb `sieme `laiali; `alle tuult ei tõhi `põtrale järele `mennä, siis näväd `tunnevad minu `aisu Lüg; `Allemägä vahi, et `vanker ei käi `kandu Jõh; vei rüsäd mänemä `alle vett `merre; tulimogi sedämodi `alle `lained - - `randa Vai
3. (välj suhet) vähem (kui) sie on viel `alle kuut`kümmet `aastat VNg; minul on raha `alle kaht `kümmend; mõned kalad õlivad `alle `naula, mõned õlivad üle `kolme`naula, kuda `trehvas; `alle `aastat `tienis merel Lüg; vähäse moned kobegad `alle `neljä `rupla läks Vai || sa õled `alle minuda, minu `vasta ikk‿et saa Lüg
Vrd alla1

ehitus ehitu|s R eP(-os; g ehitse Kod) M, -du|s Kuu(-üs) VNg/g -kse/ VNg Vai Khk Emm Rei, ehitu|ss Krk T/g -sõ Ran/, -ü|ss Võn Kam Ote V(-śs; ihi- Har, `eh́t- Se), ehetu|s Vig /g -sõ Khn/, -do|s Käi, g -se

1. ehitamine, ehitustöö `mitmede majad `jäivad kesi ehitusele Vai; Noores `põlves oli tuletõrje mees, pärast käis ehituste peal (ehitustööl) Pöi; ja siis oli `kangõ laeva ehitus Khn; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; seal ehitakse uut tuba, on uue maja ehitus Juu; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; maja ehitus ei õle müt́si keŕgitus Kod; `raute ehitus; akkasin - - ehituste jures tü̬ü̬s `käimä Lai; ehitus käemän Trv; ehitusege om paĺlu raha är lännu; siss pannass põrmatu ala ja siss akap [veski] päävärgi ehitus Krk; kivid lahuti - - `veeti ehituse jaoss Ran; põllukivvi pruugitass ehituiste man Kan; sa võt́i ka ihitüse ette Har
2. ehitis, ehitatav või ehitatud hoone Siis kui vanad `krahvi`aigased ehitused õlivad, siis läks kolm `kuarma [vilja] `kõrraga üläs `parsile Jõh; see (Kaarma kirik) on vana kooti ehitus Kär; kirikutel ja suurematel ehitustel piab palgid `alla `pandama `risti, enne ku kivid [pannakse] Var; Männa- ja kuusepaĺgidel raiutaks pińt maha - - ku ehetuse `sisse `pantaks Hää; mõni (maja) oli küll uuem ehitus Amb; suured teĺliskivi ehitused Kod; `praegane koolimaja on minu `aegne ehitus Äks; on neil taludel ehituisi küll, suured lobotid Plt; sääl om kiḱk puha uus ehituss, `u̬u̬ne puha uuvve Krk; ja ehitüse kah viĺetsäkese Kam; `niiki `väikoʔ ehitüseʔ omaʔ oma `käega tettü Räp
3. võrgu püügikorda panek paelad `alla ja `peale, see on võrgu ehitus Rid; ahunavõrgul olliva paari tollilise siĺmä, tõist `mu̬u̬du ehituss. säiliss `aeti `siĺmist läbi; enne ehitust kasteti [võrk] värmi `siśse, et siss kala ei näe Ran
4. ehtimine; ilustus, kaunistus küll sel oli `ehtei `ümber. küll sie one ehidukses VNg; loro `sielik `selgä, `elmidega jakk - - sie õli tämä `pruudi `põlve ehitus Lüg; illoś ehitüss pääl [ehetest] Se
5. (üles)ehitus, konstruktsioon paat mis edasi ei lähe ja `laene `otsas `räpsib on nisuke vilets `paadi ehitus Jõe; `Rõugud tegivad rie `põhja ja rie ehituse tugevamast IisR; ollandi tuule `veski on teise ehitusega [kui tuulik] Mus; suur tugeva ehitusega mees oli Emm; ju näd (kihlaste laevad) `seokse tugeva ehitusega olid, et kiviladu `väĺla `kantsid Tõs; `kõrge ehitusega (suurt kasvu, pikk) Aud

jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b.  pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c.  kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d.  sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e.  mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a.  voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b.  lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c.  (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a.  edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b.  (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c.  tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d.  (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e.  (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f.  läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g.  minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h.  muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b.  hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c.  hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d.  kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
kurss1 kurss Aud, g kursi Emm Rei Tõs Hää Trm, `kursi R(n kurs Kuu VNg); kuŕss Tor Ris Trv Krl, g kursi Jäm Khk Mär Tõs Khn JMd San, kuŕsi VJg KJn Har, kurssi Kse Han; n, g `kurssi VNg Vai; p kurssi Mus/`k-/ Kaa Krj Noa Krk; g kursi Var PJg
1. laeva sõidusuund; liikumissuund, siht tüürmann `peilab `kursi ära Jõe; Kaik läks kenast, oli kurs idäle ja `üögä `jousimme Lavas`saarest `müöde Kuu; `tüürmannil oli oma kurs ies, tämä pidi seda `ühte lugu pidama; minu `nuores `polves odeti `kurssi `päiva järele VNg; paet lεheb `teise `poole, muudab `kurssi Khk; Kannavai oo see, mis vikati kurssis peab Kaa; äkki `kapten - - nääb, poiss on `kurssi muutn Krj; laeva meestel on kursid Emm; seda `kurssi nad (luiged) tulid linnates Noa; pia `kurssi, ää mine teelt kõrvale Tõs; põlõgi enäm `lainõ `kurssi, muedu ühed vee kuhjad viel Khn; mõnel oo jalad `lääpis, väĺla`poole `õigest kursist PJg; slepper paneb kursi `siia maha Hää || fig peavad `kurssi, ei joo joonuks Mus; (seebikeetmisest) lased tä kursist `välja `minna, ei `selgi, ei klaari ärä Var; Ilm oli `seukse kursi võtnud, muudkui pilistab Hää
2. komme, tava, viis see oli see raha `korjamise kurss [pulmas] Tõs; Miu esal `oĺli `jälle `seuke kurss, tema sosis ta (põllu) ikki korra läbi, sis tegi rukkid pääl; `Kindi `koeti vi̬i̬l paksema kursiga; obune tahab ikki kaks `tuńdi `süia, si̬i̬ on tema kurss Hää; te ei tää siin (vanadekodus) me `kurssi; sa täät neid uuvve aa `kuŕsse, `täädusi Krk
3. rahakurss raha `kursid on kukkuneed VNg; `kõrge kursiga raha maksab paelu Tõs; raha kuŕss läheb vahel alamase, vahel ülemase Tor; nüid o raha kuŕss odav, `eńni raha kuŕss `seisis ühe aru peal Ris; raha kuŕss on kukund VJg; raha kuŕss om madalõss lännüʔ Krl; rahaga om asi nii, ku kuŕss satass, siss om odavõp raha ja ku kuŕss nõsõss, siss om `kaĺlimb Har || fig prestiiž nüüd on su kurss kukkund Lüg
*ligisema ligise| Puh Rõn, -m Krk; (ta) ligiseb Muh logisema, liikuma miu väit́s ligisess ja logisess; las ta ligiste, küll ma uuvve osta; mõni nõu om ärä kujunu, ligisess ja logisess Krk; vana ärä kulunu masina loḱs, kõ̭ik ligiseb ja logiseb Puh; vana ja `kat́skine tu̬u̬l - - ligisep ja logisep Rõn
lina|ligu
1. linaleoauk Laps libises, kukkus linaligu Jõh; Linaligu ei `tohtind mudase `põhjaga `olla, siis tulivad `mustad linad IisR; Nii kuiv aeg, et lina ligu ka kuiv juba Rei; kana uppus linalikku JMd; linaligusid olid kõik kohad täis, kus vett, sial oli linaligu; linad `veeti linalikku, sial `leotati nad `pehmest Trm; kui eläjäd `ju̬u̬ksid `kiili, läksid aga linalikku, muku sarved paiśsid Kod; augud `oĺlid kaevetud, lina liud, vesi `oĺli sees SJn; Linaleo ollive egäl talul esi, paaŕ kolm tükki, siantse vi̬i̬soone‿päl Hls; mea kajosi uuvve linaleo Krk; mina ole külländ sääld linaleost `mü̬ü̬dä käenu, katel pu̬u̬l om perve Nõo; nüit linaleo omma kinni kasunu, ei ole linnu `kossegi `leotada Kam; `poiskõnõ - - üteĺ, et üt́s lammass ollõv linalekko sadanuʔ Räp
2. leos olevad linad `Tarvis `menna linaligu `katsuma IisR; lina leol on vautis peal Mär; lina ligu tahab `kangeste ülese tõusta - - siis tä pidi nii `raske olema, see `vaotis pialt, et tä mitte‿i tõuse Aud

peal peal, pial, piäl hajusalt R SaId, Muh L K I, pääl R Krj Pha Rei Hää Saa Äks Vil eL, pεεl, peel Sa Hi, peäl Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. peal-, ülalpool, millegi pealispinnal või kohal, midagi katmas, varjamas `alli pojad on jää pial Jõe; `vihma pilv on kõhe pää pääl Lüg; magadaste ahju pεεl Jäm; vee `raandad olid kaju peel Khk; `Istus toas, pisike tüdruk oli põlve peal Pöi; `olli‿s elu peal ea magada Muh; surm on lisemal kut särk ihu pääl Rei; siin laua peal ei ole `ühtegi pudelid Kul; kaks inimest oli kuhja peäl ja üks `andis [heina] kätte Mär; pää kumab metsa peal Kse; lõsna piäl oo parred Var; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; katus on maja pial Nis; mõni kannab `särki `pükste peal Hag; Igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua pial, nii et riie `rünsub Amb; au kubu `kuivas ahju pial Ann; kaśt `õunu `seisis riiuli peal Tür; majad olid mua pial kohe, mõned `lahtised kivid olid aga all Koe; istub nii uolega pesa pial VMr; pruun kord vie pial Kad; elan niisama kui lind oksa pial Pal; inimene `lämbub ära, kui tal - - suu pial kedagi Ksi; `päiste piäl ei tohi tallata KJn; paneme `kińni kiik, mis siin laua pääl on Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; põse sarna pääl üits `vistrik Ran; arak kädsätäb aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; pöksi om täl serätse et paik paega pääl; kui Peedu pääl om nisukene aĺl, siss sääl joba satab Nõo; kõ̭gõ all oĺl hamõʔ, sõ̭ss `hammõ pääl oĺl pihtsäŕk Kan; vähjähaina kasusõ vii pääl Har; `maŕtkiid oĺl üt́skõrd paĺlo `kapsta `lehti pääl Rõu; kalariistaʔ oĺliʔ üleväl lae pääl; nigu tulistõ hüste pääl, ei kärsiʔ `kohke olõma Räp; ma sängü pääl `istõ Se || (kehaasendist:) mingi kehaosa on all ja sellele toetutakse ma ole nönda `aige, ma ole mitu nädalt külje pεεl maas olnd Kaa; kuer ka sitsub, kui ta kahe jala pial on Ann; ta‿i ole sängin, ta‿m vi̬i̬l ike `jalgu pääl (jalul) Nõo; tu̬u̬ makass sälä pääl Lei
2. osutab kohale või sündmusele, kus miski või keegi on või kus miski toimub nied on `terve `pääva läbi mere pial, kui vähegi `ilma Kuu; isa vilistäs siis `riiala verävä pääl ja ikke akkas tuul Lüg; `käisin `nelja talu pääl `karjas Jõh; sii nuki pεεl oleks εε elu küll Khk; küll külamehed `ihkusid `jootude pεεl Mus; pidude ja `näituse peal peab Muhu `riided üll olema; ää seisa `risti ukse peal Muh; Iiumaa pεεl olen mina `sündind Emm; nää mei mette änam sii maa pεεl Käi; paadid olid ju `öösi mere peal koa Rid; egä neid `kaarmuid maesemaa peäl ole, nee oo rabas Vig; jaanipää oli surnuaja pial teenistus Kse; Vanaemä - - see künn veel põllu piäl Var; `laate pial `köidi `jälle `müimas; ma ole kolm `pääva Kõpul `eksamite pial köin Tõs; pulmade pial tegin peent `leiba PJg; paesu peal ei saa kala üles ajada Vän; Kääsime `ü̬ü̬si pidu pääl Hää; `paarisrahvas pidi `altari pääl kõrvu olema, kui armulauale `võeti Saa; `istus laada ukse pial ja `juotis just sial `lehma Hag; kolmas põli sii koha pial Juu; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; Ku piasukesed `lendavad õue pial, tuleb `vihma Sim; `Peipsi piäl one suuremad `lained kui Virtsjärve piäl Kod; sial ti̬i̬ pial oli paelu löga Ksi; vanasti käisid kõik mööda küla, olid perede pial, `vaesed lapsed ja vanad inimest Pil; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused üleväl Vil; jooviku kasvave su̬u̬ pääl Trv; ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; me rahvass om põllu pääl; miä es ole pidude pääl `käijä, mul es ole `aiga Nõo; siin es ole muud ku Pühä jäŕv, mille pääl `sõita sai Ote; penipütsik kasvap aian ja ainamaade pääl Rõn; mis sa vahit läve pääl Krl; kala`veńläseʔ käveʔ mi `jäŕvi pääl ka `püüdmäh Rõu; mi˽piiri pääl om tu̬u̬ `Reoli su̬u̬ Vas; maja lät́s palama, `kohto pääl küsüti, et kost tuli tuĺl `vällä Räp; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se || teat kaugusel, teat vahemaa taga kahe tõist kilu`mietri pääl `käisimä `einämal Lüg; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka Vai; siin `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih
3. a. osutab mingile tööle, tegevusele, ametile, millega keegi tegeleb olime `keulas `aerude pääl Hlj; ei `jaksand sene `ränga `ammedi pääl `olla Vai; Ta oli elu aja `sõukse liht töö peal, `saagis, `lõhkus puid ja tegi, mis sai Pöi; ma justkut koer ole vahi peal Muh; ma oli [sepa juures] suure `aamri‿päl Rid; tüdar oo tal Tapa raudtee pial Mär; tä‿o maade piäl, sai maade `piäle peremeheks Tõs; mies oli `veśki pial sial Raval JJn; vend ja - - õde, kõik olid `mõisade peal Pee; tämä õli obese väe piäl Kod; `kõŕtsnik oli kõŕtsi peal `aastate `viisi Äks; tuli soldatist `väĺla - - oli Pajusi mõisas `veśki pial Plt; oĺlin levä tegemise pääl Vil; mis tü̬ü̬ pääl ta sääl sõss om Krk; viis `aastat `oĺli kroonu pääl Ran; mu minijäss om nüid obeste tallin `varsu pääl; poig om `lõikuse pääl (kirurg) Nõo; tegi noid tsõõrikiid, tu̬u̬ `oĺlegi periss anumategemise pääl Ote; temä om koolin vanembide laste pääl Rõn; eńne naise `võtmist ma teenisi kolm pu̬u̬ĺ `aastet känksepä ammedi pääl San; mi tulõ`tõrjõ päälik om õnnõtuhe `surma saanu `autu pääl `sõitõn; tarõpoisi pedi ummi `śaksi `paśmadõ, tu̬u̬ pääl oĺl tarõpoiśs Har; noorõmb poig om `traktori pääl Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule `käisivad `seili`paatidega `Suomes, [olid] elu ja `surma pääl `väljas Hlj; ega `mustlased ei `oldki `ninda `viemise pääl VNg; Sene pääl kõhe `välläs, kust `miski saab varastata Jõh; Teiste inimeste `petmise peal ta `väljas oli Pöi; ta oo vedelemise peal, sis‿tal teha oo Mär; sui sai `ärgega `küntud, `talve oĺid ärjad änamasti seesu pial Kos; minu isa oli viina pial [väljas] VMr; aśja õiendamese pial väĺlas KJn; `oĺli kolm `päivä jõmmitamise pääl Ran; mõni `u̬u̬ramise pääl eläbegi Nõo; `üt́ski pühä es lähä mitte `mü̬ü̬dä, ku mina jahi pääl es käi TMr; ega˽tiä siss ei˽sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas
4. osutab millelegi, mille varal elatakse või mille abil midagi tehakse a. (seoses elamise, toimetulemisega) kie on üvä elo pääl - - [sellel] on lokk `lõuva all; muud ei õle - - `leivä ja `silgu pääl õlengi Lüg; Meite lehm on sääl sööma pεεl Jäm; sui nad (sead) olid rohu peal Vll; loomad `paĺla põhu peal, muud põle `anda kedagi Mär; luomad `kurtuvad ää sańdi einte peal Jür; kül‿ta aga teise kruami pial ubis `süia Kad; tänä õlen õma leevä piäl Kod; kalu sü̬ü̬b, kalade pääl tema (kaur) elab Äks; [on] suure palga piäl, saab suurt `palka KJn; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midägi leib `vastu‿i lü̬ü̬ Krk; ei saa `kopkatki, eläb naese vaeva pääl Nõo; tol aal eeringide pääl elu `oĺli Rõn; ta eläss sääl tu̬u̬ perremihe pu̬u̬ĺ prii pääl (ilma tööd tegemata) Har; Süǵüsene vill oĺl kõ̭gõ paŕõmb, noorõ haańa pääl timä `kaśvi piḱk ja˽paks Rõu; Talvõĺ oĺliva˽laadah vi̬i̬ ja olõ pääl, jüvä `raasa es `näeväʔ Räp b. (iseseisvalt, omaette elamisest) `este `tienisin `vierast ja siis sain vähä `aiga oma pääl ela Hlj; tulin isa kodont `vällä, eläsin oma käe pääl Lüg; `teensin `võeraid peremid, nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; `Suilesed suisel ajal `teenisid, talve `oĺlid oma pääl Hää; õlin pere leivas - - põld `miski muret, aga katsu oma kää pial Iis; ku ma sääl henne pääl oĺli, siss ta õks `tõiõ mullõ kah medägina söögipoolõst Har c. osutab riistale, esemele, vahendile Paramad uurid käivad kivide pεεl Emm; `kεεved `tehti voki peel Phl; jämedam lõng `tehti kedevarre peal Rid; Teĺlede pääl kujume; mängib ilusad lu̬u̬d leierkaśti pääl Hää; kõvasi peal teritaks Ris; nied (linad) tulid juo `ropsida ja siis viimaks arja pial sugeda KuuK; `pestakse lõngad äe, siis keri`laudade pial keritakse äe, siis käärpuude pial kääritakse üles Ann; seilapaelaga niied tehakse ruobi pial, aga sõĺm niied tehakse niie paku pial Kad; `varda‿päl tehässe siĺmäd ja siss akatse kuduma KJn; vesi vedas reiss-`saage, vi̬i̬ pääl na käisiv Pst; kehvä inimese ollim, näppe pääl `ti̬i̬ńdsim iki Krk; mia ai pöörä pääl vikatit teräväss Puh; vü̬ü̬ `koeti haŕgi pääl Plv
5. osutab mingile ajaühikule või ajalisele seosele `küündlä`päivä ajal `murreda `talve selg ja siis talv on `puole pääl Kuu; miu isä on jo `seitse`kümme `aasta pääl Vai; Ma ole oma tööga poole peel Jäm; ma ole `paergu `seitsmekümne viie peal Jaa; tä tuleb illa peal kodo Mar; tänase pääva peal pidi tulema; pää lähäb `looja kümme minutid ühüssa peal Mär; kell juba ühü peäl Juu; kahe pial akkavad nemad `lõunelle Tür; no mis on kolme`aastane laps, neĺlanda pial olin Koe; kell on juba `seitsme piäl Kod; ta om saa (saja) pääl Krk; selle pikä iä pääl om küll kõ̭kkõ saanu nättuss Rõn; Ma `eśki oĺli kuvvõtõiśs`kümne vanalt pääkoolih, mõ̭ni kuu vaest oĺli `säitsmetõiśs`kümne pääl Vas
6. osutab tegevusele või olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal ma ühe`kerra olin uppumise pääl Kuu; tahi `õnnetus `tulla, aga sie õli `karva pääl, läks viel minust `müödä Lüg; menoki pääl sain täda käde Vai; nii viimase pääl - - akkab `ümber minema, ära kiputa Pha; Seda äi saa ütelda, et nee (roherähnid) nõnda kadumise peal oleksid; See on nõnda kärisemise peal juba Pöi; odrad oo `loomese peal Lih; vanaemä oli suremese piäl Tõs; mis sa sest obuse sut́ikast ääm peksad, ing mineku pial Sim; lehm `leidmese piäl (kohe poegib) KJn; Viimatse veerandi pääl (katki minemas) ni̬i̬ `kinda Trv; ta om iki lõpetse pääl Krk; lobjak om sulamise pääl Ran; ińg om minegi pääl Krl; ta om joʔ perämitse otsa pääl, näüss, mis ta tuu, poja vai `tütre Har
7. osutab sellele, kellel või millel miski lasub, on kohustuseks vms pośti vädu oo koa tema peal Mär; mehed olid `aiged kua, sio piäl sie tüe oligi Khn; perenaene ei `tiandki `kanga kudumisest kedagi, kõik oli minu pial Hag; kel vilets obune, sel maeapidamine nõrk, obuste pial se suurem `raskus oli Lai; maja pääl oĺl paĺlu `võlgu kah Urv; kümme hobõst oĺl tińdi nooda pääl (vedasid tindinoota) Räp
8. osutab tegevusele, mille ajal midagi toimub jooksu pial annab seĺg `tunda JJn; lu̬u̬m `käimise pääl - - abib `viĺlä suhu Ran; oi `taivake, sa `tõmbat nüid obese joosu pääl `risti tõśtele ette Puh; ega ma es küsi, aga jutu pääl (rääkides) tuĺli ette, siss ta kõnel Nõo; hobõnõ ka mõ̭nikõrd sõidu pääl kumastuss Kan; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d Vas
9. osutab laadile, viisile, kuidas miski toimub või on korraldatud või kuidas midagi tehakse mehed `rääkisid `iesti kielt, `suome `kiele pääl `kiegi pali ei `rääkindki; tüöd tulevad, tehässe uut `muodi, `uuvve `viisi pääl Lüg; Kaks peret olid öhe nime peal Pöi; paet‿o `ankru peal (ankrus) Muh; seda `üiti siis kaera keeks ehk Vigala keele peal apu rokk Vig; korra pial oli `karjas `köimene Aud; Ööbik ju küll iluśti laulab, `mitme`kümne ääle pääl Hää; mul olid `lammad - - oiu pial mõisa `juures Nis; `reńtisime linna kääst selle `veikse reńdimõesa ja pidasime seda reńdi pial Kos; tädil oli koht puoletera pial JJn; käḱki ja kiigu, mõlema pial `ööldi Pai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; ahunvõrgu `koeti kas kolme vai nellä tolli pääl; enne tetti kolm `jalga müir paks, nüid tetäss katõ jala pääl Ran; ku om tulilinnu `vahtre otsan, siss na laolava `mitma keele pääl Puh; ma ehmati nii ärä - - `õkvalt kisendäsin kit́se ääle pääl periss KodT; `pańti sari üless ja tuulõ pääl siss puhastõdi Vas
10. väel kui oli palav - - `niitasimma `särgi pääl VNg; `pluusa pääl tegin tüöd Lüg; Kolm`kümmänd `kraadi õli `külmä, aga isand õli `pintsaki pääl Jõh; üks mies sukkade pääl `juoksis kolm `virsta IisR; Nee `vaesed põlesid küll puu `paljaks, särgi peal olid `välja saand Pöi; Sui `aegus vöib küll kleidi pääl `ringi `joosta Rei; naised, kui särgi päel olid, siis neil olid põlled koa ees Mar; einalisel oli õhuke kleit́ seĺjas ja vahel sai vihutud säŕgi pial Sim
11. (muud juhud) `seitse on `täieste [kuked], aga kaheksas on kahe pääl (ei saa veel aru, kas on kukk või kana) Lüg; tahab peeli piäl (peegli ees) `vahti KJn; mesi olna `võiga üte inna pääl (maksid ühepalju) Ran; ma ei saa tuulõ pääl (vastu tuult) olla, mul pand `hingamise kińniʔ Har; maa pääl (maa pärast) käveme kohut Se; kaŕuśs - - oĺl hämmlikõ, oĺl vihma pääl (käes) Lut
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) nee tööd oo keik nii üksteise pεεl Khk; no pajata `väĺla, mis sul südame peal oo Mär; [kubjas] `ühte `enge oli sul kepiga kaela pial Tõs; Suur väsimus - - siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; midägi nigu pakitseb südäme pääl; esi ei viisi midägi tetä, siss tahab tõese `perse pääl `liugu `laske Ran; siin om üits `tüt́rik, tol om viis last - - kõneldass, et nüid jälle om `tu̬u̬mise pääl (on rase); tu̬u̬ minek om mul katõ kaalu pääl, ma‿i tiiä, kas ma lähä vai ei lähä Nõo; tu̬u̬ `valtass küll `süäme pääl, et kuiss timä nii paĺlo `vaiva latsõst saani nägi Räp
13. peale `onne pääl oli virutand viel sen `varre `tüŋŋegä [hülgele] Kuu; kes veel tansi pεεl tulid, siis oli nende taha asund Jäm; pani vihud `püsti parte peal Rid; `kaupa `tehti riiete pial PJg; mu süda on ta pääl täis Hää; läksin kaju pääl vett `tooma Saa; kreĺlid lükiti niidi peal Ris; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; pikä aa pääl läit́s periss rassess; ta om magjass viina pääl Krk; lät́s `Tartu turu pääl `müümä Vas
14. pealt lehm `ehtib ära, kui sa tunni peal ei lüpsa Vll; nied päävad, mis mia olin, makseti kopika pial `väĺla Jür; mõedetud kohe naela peal Plt
II. adv 1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant all `purjed lasimme maha, enämb `purjed pääl pidä ei voind `paadil Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl Lüg; tuva `seinä äärt `müödä oli `pitked `pengid `pandu, kus pääl `istuti Vai; pajal pole kaast pεεl Ans; poti sinine `seisi kaua pεεl Kär; särk oli ihu vastas, jökid ja `kampsun oli peel Mus; `ohju pöle pial olnd, jutad olid `ümber `sarvede Pha; `nüklik maa, seal peal ep saa öieti `käia mette Vll; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal Pöi; võrgu `laossel‿o õnne märk peal Muh; regi oln toas ja tite ema oln titega pεεl Phl; kilupaadil oli kaks `purju pääl Rid; `lambal elos kudros vell peal, aga se oo ermus lühike Mar; püt́i sees apo piim, koor peal Kul; ennemuste olid mademed peäl jõel Vig; siis `antakse õlut ja `viina, kui saarikad juba peal oo Mär; `pahkrane kord põllul piäl Var; suur järsk mägi ja kaks või üks talu seal peal Mih; `Lehtel kolõ paelu lehe`täisi piäl Khn; peab töö `juures ikke öö peal olema, siis oo keha tugev Aud; `iatse kord on jõel juba pial Vän; Kõht kõva, et tapa või täi pääl ära Hää; maeal on juba katus pial Nis; ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; paal oli kuaś pial Amb; ega ärjal `ohju pial ei ole Koe; kasukas seĺlas ja `mantel viel pial VMr; `lähker ümargune, pial pruńt Kad; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; `lookadel olid vanast kirjad pääl Äks; `seisval veel on maage pial Plt; tõhu `nahka oled ju näind küll, tore karb pial SJn; `silmel on kale pial Vil; kui märdipäevän jõel jää pääl, siss om ka maarjapäevän pääl Hel; tekki es ole olemaǹnegi - - naśtel olliva `undrikukese pääl, mestel säŕk vai `kaskakene Ran; kallass mäeküĺg - - ku `ku̬u̬rma pääl, lääb `õkva `ümbre; pot́t `kärbläisi täis, nigu kaas `oĺli `kärblästest pääl Nõo; suitsutaren ma‿i ole ollu, me majal `oĺli `koŕsna pääl Ote; `nimmeʔ ommaʔ pääl, all ommaʔ tuharõʔ; obõsil omma loogaʔ pääl Krl; vanast oĺl `mõŕsal pallai pääl, ku laulatõdi Har; nii veśsin sü̬ü̬ḱ, et sääl ei olõ˽mitte üt́s väe tolm pääl Rõu; nu̬u̬ŕ lumi om iäl pääl Vas || millegi kasvavaga kaetud kuuse mets on pial, taga on raba Lai; meie põllu maatükk siäl, `kangesti lepäd ja `siuksed `oĺlid piäl KJn; Eläväkunnu mäel om jäl˽suuŕ mõts pääl Vas; suurõ tuulõga õi piaʔ hakõl pää`vihkõ pääl Se
2. a. küljes sileril on `õiled pääl Lüg; sölusel oli pisine keel pεεl Khk; kaseväädist sang oli peel [puuämbril] Mus; ernestel ikka veel lestad pääl, millal nendest `lestadest `asja tuleb Krj; Sarapuul olid ammu juba pitkad urvad peal; Tuulingul tiivad `jälle peal noagu enne Pöi; õunad `kukvad `alla, taha peal `olla üht; meitel ollid jooma kapad koa, kõrvad peal ja Muh; linal nii vilets kiu pääl Rei; sellel jäkil põle kraed peal Kul; `Õmbu ladu `murdus ää, tänäve oli nda paelu `õuni piäl Khn; suka kot́t oli pisike lapilene kot́t, kaks `sanga oli peäl Juu; `Taskud olid ike kua, nurgaga `taskud ja nöep pial Amb; puu pangid oĺlid, sis oĺlid paalast sangad pääl Vil; nüśk olli lavvane, vang pääl Ote b. sees ouk jökil pεεl, taarist `kinni paigata Jäm; vahel `olled ühna kenad `valged võrgud, siis `olle palju `räimi peal Muh; löŋŋal kuurud pεεl Käi; äks om serände müir, kos lõõdsa suu pääl om Nõo c. ees Ööd otsad ajab `peele poistega, `päeva nägu peel just kui lidul Kaa; Prillid pääl Rei
3. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu `mootur `seisis nii`kaua, kui sõda oli pial Jõe; siis õli `viina ajamisel lõpp pääl Lüg; sellel on iga küll peel juba, mis see änam rabab Ans; pailu `völga peel Khk; Tööinimesel oo eluaja üks leil pεεl; Mis viga see oo, et mul ööseti uni peel äi seisa Kaa; Kael peal kut sööma seal Pöi; `öösel käis laŋŋe `aigus pääl Rei; ega sool pakki peal ole, `aega `minna küll Mär; Poiste koerustel ots pial Han; luupaene köib peal Mih; viha oog tal peal Tor; `ossa issakene, minu elu`päävadel lõpp pial JJn; `kangest kõva kari on pial, ei jää sugugi `aega üle Sim; `ulka `võlga oĺli pääl Vil; joba neĺläss `kümness üits pääl (vanusest) Krk; täl om ää tuiu pääl Ran; tõene saab `endä üle valitseda, ku täl tu̬u̬ iratsemise ädä pääl om, tõene ei saa Nõo; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; säitsmetõiss`kümnes `aaśtak oĺl pääl Se
4. (fraseoloogilistes väljendites) Tubilièrid `hoisid küläl `silmä pääl Kuu; Isa ei ole `silma pial `oidamas, `poisid `lähned `irmus kuerast IisR; `Küünlakuus, siis pole `kassidel änam aru peal Pöi; obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä nõnta, et es oole `otsa egä aru pääl Vil; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran
5. a. peale uni tikub ninda pεεl et Emm; põrssas liśtib moĺli ääres peal, söö `ahneste mette LNg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; `ilpsab peal külatänavit kada, töötegemesest põle juttugi Mih; sinu sõna jäägu pääl; Toiduasi `äśti kõva, ammas pääl ei akka Hää; köht on nönna täis, et pane vits peal Ris; Siul om ää `amba, jüräd‿päl neid `ernid Hls; mul uni `täämpe `ü̬ü̬se pääl es tule Krk; ta pohmutass pääl ilma `ambita Võn b. pealegi öpi aga pεεl, siis param elada; ole aga pεεl, `prεεgu mool `aega on Käi; tule aga peal, ei ma sind karda Mih; võta pial jalast siis ära Ris

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur