[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
jälg1 jäĺg (jälg) g jäĺje (jälje) S spor L, I, `jälje u Jõe, Hlj VNg Lüg, jäĺle Kaa L(jälle Mar PJg) K(pl jälled Ris, jäĺlid Tür, jäiled JJn ViK) M(jälle) Ran Puh, jäle R(n `jälge VNg, `jälgi Vai) Phl HaLo HJn ?Hls San V, jäĺe Nõo Võn Kam San Har Lei(d́äĺg g d́äĺe) Lut
1. (millegi) jäljend, uure, süvend a. jala, sõiduki ratta või jalase jne jäljend maapinnal, lumes jne `lapsena vahest kibedast kohe siest `aigetas, siis vanad inimesed `ütlesivad, `tiemma karu `jälgi `vatsa päle VNg; ratta jäĺjed (rattarööpad) Ans; koirad ajavad jänese `jälgi; sai `jälgede `pεεle, mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; loomad köevad naa ridamisi ükstese `jäĺge Aud; Nägu pääs ku kitse jäĺg (kõhn, kitsas) Hää; Tema jäljed on siis jahtund (ta on surnud) Ris; Jäljed kasvavad rohtu (harv külastus) Jür; ree jäĺlid Tür; lähäd `vuatama, põle kedagi, mitte `jäĺgegi Kad; [kivi peal] old katku jäĺled. `varba `jäĺga ei old, mutku `kandadega käind Sim; siit on lästod (mindud), jäĺjed lähväd; suured `suapa jäĺjed Kod; `ütlevad, et õled mets`aĺja jäĺjede `piale soand. sii eksitab ära. issameie lugeda ära, siis soad jäĺjede pialt `lahti Pal; regi jooseb nurgeti, `viitas jäĺlest `väĺla Pil; obone piäb `jäĺgi [talveteel] KJn; `umbine ti̬i̬, mitte iire `jäĺge ei oole ehen Krk; oolika põllumehe jäĺled `väetävä maad Ran; mõtsa`vargust `võeti jo paĺlu `jälgi `mü̬ü̬dä `kinni Nõo; Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi = tuul; võĺsil omma˽lühikese jäleʔ Krl; mõ̭ni hopõń hoit `jäĺgi, mõ̭ni ei hoiaʔ; ala `ka˛otu sa `jäĺgi välläʔ eih, hoia õks na jäle˽käen Har; pini aase `jäĺgi, sai `jäĺgi pääle Plv; pagõjal omma jäleʔ, a `vasta`võt́jal veri Se; jälgi korjama nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid IisR; (kellegi) jälgedes ~ jälgede sees ~ jälgi mööda käima fig (kellegi) eeskuju järgima kui on pahad vanemad ja laps vanemate `jäĺgedes käib (öeld) kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; lapsed käeväd vanemate `jäĺge siden Kod; ta käü vanõmbõidõ `jäĺgi `mü̬ü̬dä Har || fig ta on veel lapse `jälgedes (lapseeas) Khk; (pikki) jälgi ~ (pikad) jäljed tegema ära minema või saatma; jooksma; põgenema Sellele tehti pikad jäljed ( saadeti Siberisse) Kuu; Teeks jäljed siit (läheks ära) Ans; tuleb akada `jäĺgi tegemä (minema); poiśs tegi nõnna pitkäd jäĺjed, `viskas (jooksis) luamadele `vassa Kod b. (teat märgi või tähisena, sag koos verbiga ajama) noore lume `aegus – mene ae jäljed `sesse Emm; [külvamisel] mina käisin ies ja tegin `jäĺga, et jäeks küĺvi vahe VMr; `enne `leikasime `viĺja mõisas, siis said jäiled `sisse `aetud VJg; aad jäĺjed eenäle `sisse. `õigelt lähäd kupitsa `piäle, siis näed `einä ajada Kod; mine ajaʔ jäleʔ ette [lumest läbi] Krl c. hamba, sõrme, küüne jne jäljend, märk, kramm, vajutusjälg `amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte Lüg; On ta (lumi) ikka nüid sügav küll, just `arki, kui poleks `püksisi `jalgas, voata et sõra (vulva) jäljed lume peal Pöi; neli `jäĺge oli [uss] ammustand Amb; [käkkidele] pitsitetse sõrme jäle `pääle Hls; kihva jälle käe pääl, koera kihva jälle Krk; om näo küśtega kõ̭ik `katski kisnu, näopäl kõ̭ik küüd́se jäĺe; kudass mia tõese aogatut sü̬ü̬, ammaste jäĺe pääl Nõo; Et hiire˽`leibä ei `süüsseväʔ, tu̬u̬peräst tet́te leevä pät́si pääle inne `ahjo `panmist `lamba seere `luuga jäle˽pääle, `lamba seere `luuga tettöʔ jäĺg jäi `perrä nigu kaśsi käpä jäĺg Räp || tie `seie `persejäĺg (istu siia) Hlj; jäljeta jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund Lüg; poeg läks sõjasse, on jäĺleta kadund Pee; jällete kadunu, `suutumess ärä kadunu Krk
2. millestki järele, üle jäänu; millegi varasem asupaik, ase (millest säilinud riismed, pudemed, jäänused jne); fig järelkaja, -mõju Üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama Jõh; varas jätäb jälled; `varga `jäĺgi `aetasse Mar; `saadi kurjategija jälile Trm; vikati jälil lehem jätäb piima maha, siŕbi jälil läegitäb `juure Kod; otsitess `varga `jäĺgi; `vargile `saadi `jäĺge `pääle, nüid saa kätte ike; ku lehmä vikati `jälgil käive, siis üits nisä jääss ärä, ku sirbi `jälgil, siis jääss `valla Krk; `jäĺgi pidi mindäss takast `perra `ot́sma, kohe varas lännu Puh; ta jät́t uma halva jäle˽`perrä, esi lät́s ja uma halva te˛o jät́t siiä `perrä; vihm tasu põuajäle˽kińniʔ, a põud ei tasu vehma `jäĺgi; põua jäleʔ õks paranõsõ, ega vehma jäleʔ ei paranõ Har; ta om üt́s halv inemine, koh käüse, sääl jäleʔ `haisasõʔ takah; nagla jäleʔ Se
3. end pikkusmõõt: jalg (0,30 cm) ku vari kous (~ kuuś) `d́äĺge, sõss `oĺlõ kari kodõ pulõ `aamin Lei
4. van kartulivagu vanast olli kardule jälle pääl; ma pane selle jälle ärä Hls; aa üit́s viiś kuus `jäĺge kardult üless; aŕkadrage `aeti jäĺle. kellel kasinast sõnnikut olli, sii laots jäĺle `siśsi Krk
1. (millegi) jäljend, uure, süvend a. jala, sõiduki ratta või jalase jne jäljend maapinnal, lumes jne `lapsena vahest kibedast kohe siest `aigetas, siis vanad inimesed `ütlesivad, `tiemma karu `jälgi `vatsa päle VNg; ratta jäĺjed (rattarööpad) Ans; koirad ajavad jänese `jälgi; sai `jälgede `pεεle, mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; loomad köevad naa ridamisi ükstese `jäĺge Aud; Nägu pääs ku kitse jäĺg (kõhn, kitsas) Hää; Tema jäljed on siis jahtund (ta on surnud) Ris; Jäljed kasvavad rohtu (harv külastus) Jür; ree jäĺlid Tür; lähäd `vuatama, põle kedagi, mitte `jäĺgegi Kad; [kivi peal] old katku jäĺled. `varba `jäĺga ei old, mutku `kandadega käind Sim; siit on lästod (mindud), jäĺjed lähväd; suured `suapa jäĺjed Kod; `ütlevad, et õled mets`aĺja jäĺjede `piale soand. sii eksitab ära. issameie lugeda ära, siis soad jäĺjede pialt `lahti Pal; regi jooseb nurgeti, `viitas jäĺlest `väĺla Pil; obone piäb `jäĺgi [talveteel] KJn; `umbine ti̬i̬, mitte iire `jäĺge ei oole ehen Krk; oolika põllumehe jäĺled `väetävä maad Ran; mõtsa`vargust `võeti jo paĺlu `jälgi `mü̬ü̬dä `kinni Nõo; Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi = tuul; võĺsil omma˽lühikese jäleʔ Krl; mõ̭ni hopõń hoit `jäĺgi, mõ̭ni ei hoiaʔ; ala `ka˛otu sa `jäĺgi välläʔ eih, hoia õks na jäle˽käen Har; pini aase `jäĺgi, sai `jäĺgi pääle Plv; pagõjal omma jäleʔ, a `vasta`võt́jal veri Se; jälgi korjama nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid IisR; (kellegi) jälgedes ~ jälgede sees ~ jälgi mööda käima fig (kellegi) eeskuju järgima kui on pahad vanemad ja laps vanemate `jäĺgedes käib (öeld) kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; lapsed käeväd vanemate `jäĺge siden Kod; ta käü vanõmbõidõ `jäĺgi `mü̬ü̬dä Har || fig ta on veel lapse `jälgedes (lapseeas) Khk; (pikki) jälgi ~ (pikad) jäljed tegema ära minema või saatma; jooksma; põgenema Sellele tehti pikad jäljed ( saadeti Siberisse) Kuu; Teeks jäljed siit (läheks ära) Ans; tuleb akada `jäĺgi tegemä (minema); poiśs tegi nõnna pitkäd jäĺjed, `viskas (jooksis) luamadele `vassa Kod b. (teat märgi või tähisena, sag koos verbiga ajama) noore lume `aegus – mene ae jäljed `sesse Emm; [külvamisel] mina käisin ies ja tegin `jäĺga, et jäeks küĺvi vahe VMr; `enne `leikasime `viĺja mõisas, siis said jäiled `sisse `aetud VJg; aad jäĺjed eenäle `sisse. `õigelt lähäd kupitsa `piäle, siis näed `einä ajada Kod; mine ajaʔ jäleʔ ette [lumest läbi] Krl c. hamba, sõrme, küüne jne jäljend, märk, kramm, vajutusjälg `amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte Lüg; On ta (lumi) ikka nüid sügav küll, just `arki, kui poleks `püksisi `jalgas, voata et sõra (vulva) jäljed lume peal Pöi; neli `jäĺge oli [uss] ammustand Amb; [käkkidele] pitsitetse sõrme jäle `pääle Hls; kihva jälle käe pääl, koera kihva jälle Krk; om näo küśtega kõ̭ik `katski kisnu, näopäl kõ̭ik küüd́se jäĺe; kudass mia tõese aogatut sü̬ü̬, ammaste jäĺe pääl Nõo; Et hiire˽`leibä ei `süüsseväʔ, tu̬u̬peräst tet́te leevä pät́si pääle inne `ahjo `panmist `lamba seere `luuga jäle˽pääle, `lamba seere `luuga tettöʔ jäĺg jäi `perrä nigu kaśsi käpä jäĺg Räp || tie `seie `persejäĺg (istu siia) Hlj; jäljeta jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund Lüg; poeg läks sõjasse, on jäĺleta kadund Pee; jällete kadunu, `suutumess ärä kadunu Krk
2. millestki järele, üle jäänu; millegi varasem asupaik, ase (millest säilinud riismed, pudemed, jäänused jne); fig järelkaja, -mõju Üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama Jõh; varas jätäb jälled; `varga `jäĺgi `aetasse Mar; `saadi kurjategija jälile Trm; vikati jälil lehem jätäb piima maha, siŕbi jälil läegitäb `juure Kod; otsitess `varga `jäĺgi; `vargile `saadi `jäĺge `pääle, nüid saa kätte ike; ku lehmä vikati `jälgil käive, siis üits nisä jääss ärä, ku sirbi `jälgil, siis jääss `valla Krk; `jäĺgi pidi mindäss takast `perra `ot́sma, kohe varas lännu Puh; ta jät́t uma halva jäle˽`perrä, esi lät́s ja uma halva te˛o jät́t siiä `perrä; vihm tasu põuajäle˽kińniʔ, a põud ei tasu vehma `jäĺgi; põua jäleʔ õks paranõsõ, ega vehma jäleʔ ei paranõ Har; ta om üt́s halv inemine, koh käüse, sääl jäleʔ `haisasõʔ takah; nagla jäleʔ Se
3. end pikkusmõõt: jalg (0,30 cm) ku vari kous (~ kuuś) `d́äĺge, sõss `oĺlõ kari kodõ pulõ `aamin Lei
4. van kartulivagu vanast olli kardule jälle pääl; ma pane selle jälle ärä Hls; aa üit́s viiś kuus `jäĺge kardult üless; aŕkadrage `aeti jäĺle. kellel kasinast sõnnikut olli, sii laots jäĺle `siśsi Krk
keil2 keil g keili soon, uure, õnarus keil om si̬i̬, mis ru̬u̬p siśsipu̬u̬le lääp; `akna viilavva om ka keilit, vilońg om si̬i̬ keil Krk
kolle1 kolle g `kolde eP M Puh Võn Kam(n `kolde) Ote San Kan; kollõ g `kold|e Ran, -õ Khn Võn Urv; kollõʔ g `koldõ V(kollõh Se, n, g `koldõ Plv Se)
1. süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste sööd Jäm; ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi; `koldes süte sees `tehti `süia Khk; `Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi; siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh; sööd on `koldes Kul; kolle oli kohe aehu suu ees Vig; `enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse; tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha sees Var; `tõmma tuli ahost `kolde Mih; paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg; `kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu; suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldes SJn; tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihis Vil; söe tömmati `koldess Krk || fig laalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnud Kod || võrgukivide hunnik – Hää Vrd kolde
2. laiem äär, väljaulatuv osa a. ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless; kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krl b. anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San; kollõtõgõ küpäŕ; kauśs om `koldini täüś Urv; karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel; `koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless; küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma; ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaala Har || nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) Kod Vrd kollõr1 c. heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola; `tõmba rihaga si kuhja `kolde maha Kam; ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔ San; ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võet Urv
3. õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a. kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all; vähid õlid `kolde all, `käega sai `püida Trm; jõe `kolded, vesi ärä süänud; linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde all Kod; kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai; `kolde päält karass jõkke Kam Vrd koldas b. mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl; mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambass Ote; mäe `koldõ pääl Urv
4. a. räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiska Kod; lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganad Lai b. ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõ Ran; Pühi tuhk äste `koldest `väĺlä Kam c. anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam; anoma `koldõʔ Vas; `koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägi Se
1. süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste sööd Jäm; ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi; `koldes süte sees `tehti `süia Khk; `Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi; siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh; sööd on `koldes Kul; kolle oli kohe aehu suu ees Vig; `enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse; tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha sees Var; `tõmma tuli ahost `kolde Mih; paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg; `kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu; suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldes SJn; tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihis Vil; söe tömmati `koldess Krk || fig laalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnud Kod || võrgukivide hunnik – Hää Vrd kolde
2. laiem äär, väljaulatuv osa a. ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless; kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krl b. anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San; kollõtõgõ küpäŕ; kauśs om `koldini täüś Urv; karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel; `koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless; küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma; ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaala Har || nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) Kod Vrd kollõr1 c. heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola; `tõmba rihaga si kuhja `kolde maha Kam; ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔ San; ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võet Urv
3. õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a. kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all; vähid õlid `kolde all, `käega sai `püida Trm; jõe `kolded, vesi ärä süänud; linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde all Kod; kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai; `kolde päält karass jõkke Kam Vrd koldas b. mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl; mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambass Ote; mäe `koldõ pääl Urv
4. a. räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiska Kod; lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganad Lai b. ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõ Ran; Pühi tuhk äste `koldest `väĺlä Kam c. anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam; anoma `koldõʔ Vas; `koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägi Se
käär1 käär Jõe Pha, g kääru Kuu/`k-/ spor eP(-ea-, -ia-, -iä-), M Ran Nõo TMr San/ḱ-/ Krl Har/ḱ-/ Räp(g -o), käära (-ä) Jõh/`k-/ Muh spor L(-iä- Khn), KJn SJn Kõp, kääri Pöi Var, `kääro Lüg, ḱaaru Krl Har; käärd g kääru Jäm Vig Kse Tor Tür Ksi KJn Hel Ote V(ḱ-; g -o)
1. a. käänak, käänukoht, looge; pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vm sopp mere `lougas on mere käär Jõe; `Einama `käära `lasned `mennä rägä Jõh; aja obu aja `kääru, siis saab käde Jäm; just silla kearu peal ~ silla kearu `kohtas (tee käänakul) `tulli `vastu; lehmad o mere kearu sihes Muh; Selle kääru tagant tuleb Nurme talu `nähtavale Mar; kõba maa lähäb järve kääru `sisse Kse; kääriklene jõgi, kus käärid sehes on Var; se vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kiäräb Khn; `oĺlime jõe käära peal koos; läksin jõe `käärdu Tor; naene läks Ärjanina käära pääl `eina tegima Hää; jõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääru VMr; [vaja] ti̬i̬ `jääri ja kiärud `riisu Kod; jõgi tege `seäntse kääru - - järvel om kah käär, mõtsal kah; mede käärun püünävä kaits mi̬i̬st kalu; aja eläjä `kääru Trv; jõe `käärte sehen kasvass suuŕ iluss ein Krk; `aina kasvap ka sääl jõe `kääre sehen Ran; mi hainamaa om sääl i̬i̬ ḱaaru sisen Har; niidü ḱäärd, lõigat tu̬u̬ `vi̬i̬gaʔ; ma lää üle uja kääro Se || (ringiminekust) teeb suure käära Tõs; Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbi Khn; ku sa siit `õigest (otse) läät, sis jääss sul suur käär maha (ring tegemata) Krk Vrd kääreb. fig (kõrvaline) koht, kant ei tea, kus `kääras nii räägitse; mõnes `nurkas ja käära sees oo teist `moodi Tõs || tä oo mõne käära pialt tohm küll, aga mõne käära pialt põle Tõs; ḱäänd jutu `tõistõ `ḱaardu Se c. (ruumiosast) löövi käärd (esikunurk) Jäm; riha alutse käär, `sinna `aeti üssikse `sisse; mea olli kirikun `altre käärun [või] `kantsle käärun Krk
2. a. aas, silmus sedasi jalad pani sält nööri kääru tagant läbi Jäm; korjatakse nee vörgu käärud niimoodi käävarre `peale (kuivama pannes) Ans; ma viruta sulle selle ohja kääruga Muh; lööb soolika käära üle teese (hobusel tiirudega) Tõs; Mio võt́tis [laine] suõdi kiärässe ning viis üle `parda - - suõdi kiär oli pios Khn; liignahk oli [kasukal] ees ja punased käärad olid puusade peal; käärad jäid äärede `peale nagu `pastla `tärked Aud; käärad ehk tamsad `oĺlid [võrgu] paelal, kääradega käis võrk juheti aru `küĺgi; kivislõnga käära `pańni `ümmer kivi (kivistamisel) Hää || (suka)silm kiäräd üüdässe nied, nied pahupidi silmäd Khn b. kiud, keere puu mõõgad olid, [lina] püu kätte ja `anti `pihta (ropsimisel), teene käär ja jälle `pihta Tõs; Üks käär ühe küĺle päält ja teine käär teise küĺle päält, `öeldi siasaba nü̬ü̬r Hää
3. uure, õnarus, õnnal `perse kääru vahelt vöttis `auduma Khk; vart oli `seoke käärägä kõver puu Tõs; `Kainluauk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s; Mõista mõista `mõõru, katsu katsu `kääru, `käärus kana pesa, kaks muna si̬i̬s - - [mehe] kubeme `käärus on si̬i̬ pesa Hää; kindsu kääru `sisse (põlveõndlasse) Krk || piibu käärä sehest piibu pigi võta, pane [haava] `piäle Tõs
4. käänis, riiete (üles)kääritud koht Kui [varrukas] pitk on, pane käär peale Pöi; tubakas `pandi mütsi kearu vahele Muh; ülli käär; püksi käär; pane käär `pääle Emm || riba, tükk `riide käärud Jäm Vrd kääre
5. (üle terve leiva lõigatud) paksem viil `lõika üks käär `leiba `mulle Trm; `lõikas ühe kiäru `leibä Kod; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi lavva `pääle lõegati kikk; Kellä kuvve aigu tuudi pruukost mõtsa, käär võileibä Nõo; `lõika˽mullõ kah üt́s käärd `leibä Plv; lina`kakmise `aigo `ańte hää käär piirakut `lõuna `u̬u̬tõss; Kas ütekäe vai katõkäe kääroʔ Räp Vrd käärahuss, käärmas, käärmik, käärukas
Vrd käänd, käärakas1, käärik2
1. a. käänak, käänukoht, looge; pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vm sopp mere `lougas on mere käär Jõe; `Einama `käära `lasned `mennä rägä Jõh; aja obu aja `kääru, siis saab käde Jäm; just silla kearu peal ~ silla kearu `kohtas (tee käänakul) `tulli `vastu; lehmad o mere kearu sihes Muh; Selle kääru tagant tuleb Nurme talu `nähtavale Mar; kõba maa lähäb järve kääru `sisse Kse; kääriklene jõgi, kus käärid sehes on Var; se vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kiäräb Khn; `oĺlime jõe käära peal koos; läksin jõe `käärdu Tor; naene läks Ärjanina käära pääl `eina tegima Hää; jõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääru VMr; [vaja] ti̬i̬ `jääri ja kiärud `riisu Kod; jõgi tege `seäntse kääru - - järvel om kah käär, mõtsal kah; mede käärun püünävä kaits mi̬i̬st kalu; aja eläjä `kääru Trv; jõe `käärte sehen kasvass suuŕ iluss ein Krk; `aina kasvap ka sääl jõe `kääre sehen Ran; mi hainamaa om sääl i̬i̬ ḱaaru sisen Har; niidü ḱäärd, lõigat tu̬u̬ `vi̬i̬gaʔ; ma lää üle uja kääro Se || (ringiminekust) teeb suure käära Tõs; Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbi Khn; ku sa siit `õigest (otse) läät, sis jääss sul suur käär maha (ring tegemata) Krk Vrd kääreb. fig (kõrvaline) koht, kant ei tea, kus `kääras nii räägitse; mõnes `nurkas ja käära sees oo teist `moodi Tõs || tä oo mõne käära pialt tohm küll, aga mõne käära pialt põle Tõs; ḱäänd jutu `tõistõ `ḱaardu Se c. (ruumiosast) löövi käärd (esikunurk) Jäm; riha alutse käär, `sinna `aeti üssikse `sisse; mea olli kirikun `altre käärun [või] `kantsle käärun Krk
2. a. aas, silmus sedasi jalad pani sält nööri kääru tagant läbi Jäm; korjatakse nee vörgu käärud niimoodi käävarre `peale (kuivama pannes) Ans; ma viruta sulle selle ohja kääruga Muh; lööb soolika käära üle teese (hobusel tiirudega) Tõs; Mio võt́tis [laine] suõdi kiärässe ning viis üle `parda - - suõdi kiär oli pios Khn; liignahk oli [kasukal] ees ja punased käärad olid puusade peal; käärad jäid äärede `peale nagu `pastla `tärked Aud; käärad ehk tamsad `oĺlid [võrgu] paelal, kääradega käis võrk juheti aru `küĺgi; kivislõnga käära `pańni `ümmer kivi (kivistamisel) Hää || (suka)silm kiäräd üüdässe nied, nied pahupidi silmäd Khn b. kiud, keere puu mõõgad olid, [lina] püu kätte ja `anti `pihta (ropsimisel), teene käär ja jälle `pihta Tõs; Üks käär ühe küĺle päält ja teine käär teise küĺle päält, `öeldi siasaba nü̬ü̬r Hää
3. uure, õnarus, õnnal `perse kääru vahelt vöttis `auduma Khk; vart oli `seoke käärägä kõver puu Tõs; `Kainluauk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s; Mõista mõista `mõõru, katsu katsu `kääru, `käärus kana pesa, kaks muna si̬i̬s - - [mehe] kubeme `käärus on si̬i̬ pesa Hää; kindsu kääru `sisse (põlveõndlasse) Krk || piibu käärä sehest piibu pigi võta, pane [haava] `piäle Tõs
4. käänis, riiete (üles)kääritud koht Kui [varrukas] pitk on, pane käär peale Pöi; tubakas `pandi mütsi kearu vahele Muh; ülli käär; püksi käär; pane käär `pääle Emm || riba, tükk `riide käärud Jäm Vrd kääre
5. (üle terve leiva lõigatud) paksem viil `lõika üks käär `leiba `mulle Trm; `lõikas ühe kiäru `leibä Kod; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi lavva `pääle lõegati kikk; Kellä kuvve aigu tuudi pruukost mõtsa, käär võileibä Nõo; `lõika˽mullõ kah üt́s käärd `leibä Plv; lina`kakmise `aigo `ańte hää käär piirakut `lõuna `u̬u̬tõss; Kas ütekäe vai katõkäe kääroʔ Räp Vrd käärahuss, käärmas, käärmik, käärukas
Vrd käänd, käärakas1, käärik2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|