I.
subst 1. a. (millegi või kellegi kahekaupa koos esinemise, kasutamise või tegutsemise kohta) `lueti `paarije `viisi, niimittu sada `paari vai kakssada `paari vai, kaik kalad `lueti Kuu;
`kuuvve `paariga `pekseti `enne sedä `reie Lüg;
`Õige nüüd `leidsid paar parajat, keda metsa `palki `tuama `saata IisR;
kui ma ühekorra ka ruut oli, siis mool oli viistesend `paari sörm`kindud Kär;
Pani seikse vardiga minema, et naakut oleks teeb mütu paari jalgu all Kaa;
Sealt tuleb üks poar inimesi veel Pöi;
kakskümmend viis `paari `vihtu teeme Muh;
kaks `paari `härge `kündsid Phl;
võtan öhö paari `saapud Mar;
pand seda mette tähälegi, see oo silma paari vahel jäänd Mär;
Ühe `suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puär olõma Khn;
ma kudusi ühü talve üle kolmekümne paari augulisi ja kirjadega [
kindaid]
Aud;
teine paar läks iel `vartadega, teine paar tuli järel `pintadega Kei;
`leeris ma käisin karguga, se kellega ma kõrvu `istusin, ei taht minuga `poari `tulla Juu;
`tiumes käis obuse ehk ärja poariga HJn;
`tehti vanad katuksed, suured nupuga vareksed (
harimalgad)
olid ungaste pial, üks puaŕ JJn;
võtt punase äärega nahk`kindad, paari `paslaid ja vüö VMr;
mi̬i̬s läks vanass keriku, viisud jalan, tõene puaŕ puusa piäl. egä ühe puarigä ei sua keriku ärä käedä Kod;
`antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal;
`seotasse sukad `ühte `puari Lai;
paari piäl (
kahekesi)
`lõikavad puid KJn;
käo `kuksive kolmelt neĺlalt paarilt Hls;
ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (
kooskõlata abielust)
piltl Krk;
mesi ollu potiga ja või länikukesega, `keitnu nu `paari ja visanu üle ola, üits i̬i̬n ja tõene taga Ran;
suur `veski, neli `paari kivve `oĺli Nõo;
siis pidi pruut́ `andma selle isäme naaśele üt́s paar sukke TMr;
`poiskesil oĺl paaŕ tsuvva `kaplo tettü Võn;
ma osti üte paari `põrsakõisi Har;
ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv;
seeni˽ku `tütrik mehel saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas;
paar `langu lappõ pand ni sukka pand paar Lut b. (paarisarvust) `Laulis kukk `õhta magama `minnes liiad suutääved, siis `ööti, et `tulla ea ilm, poarid, siis tuleb teise päeva paha ilm Pöi;
`kangas köivad paarid lõŋŋad Muh;
kui `toimne kangas oli, siis pidi ikka paarid lõngad olema Rid;
liig või paar ~ liiad või paarid (arvamismäng) `pähkne `muistatamine oli - - `ütle, liig vai paar - - siis sai ärä `luetud, kui oli paar, siis said omale Kuu;
vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst, on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb paarid, aga on liiad, sis paneb ühe `juure, et paariks saab Khk;
küsiti, kas oo liig või paarid, kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma, kui teesel sial pius oli Tõs;
`ütle `vällä, liig või paaŕ Krk 2. a. abielu- või kooselupaar; pruutpaar `vaesed, neid ka sii möned paarid Vll; nee on kogu akkand poar Pöi; see on sene paari tütar Emm; va türu paar, neil pole last `ühted Phl; üks paar tahab tänä abielosse `astoda Mar; täna oo kaks kolm `paari laalatamas Mär; `nüitsed paarid ei oska ju eläda Vig; Ärmäl `pieti `pulmõ kahedõ puärõga korraga Khn; see paar läin lugema Ris; me olime neĺla paariga laalatada Kos; täna oli `jällegi pailu `puarisi kirikus maha `üelda JMd; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; näid `puaŕa on ike Kod; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi Nõo; `pu̬u̬lpa olli laulatedu üits paaŕ, vana pruut olli ollu Ote; tõnõ paar eläss iluste, tõśtel ei sünni elu, `kiisleva ütte `viisi Rõn; sõrmussid olõ õs ja jäi paaŕ laulatamalla˽tu̬u̬kõrd Vas b. tantsu- või mängupaar `riŋŋi `mäŋŋud olid `jälle `lauluga, siis `jälle sies `paarid `tantsisivad Lüg; tagumine ~ viimane paar (lahti ~ välja) (jooksumäng) `paaris õlid poiss ja `piiga`lapsuke, üks, kaks, kolm, tagumine paar `lahti Lüg; `seisasid `paaris, üks, kaks, tagumine paar `lahti, kaks akkasid `juoksema, `kolmas `iest `püüdas Jõh; lapsed `mängvad `paera, tagumine paer `välja Muh; kes `paaris äi ole, see üiab, et tika, taka, tagomest paarid `välja Käi; Akkamõ tagumist `puari Khn; see oli lapseias, ku me viimast `paari `mängisime `välles HMd; üks seeśäb eden ja `õikab: tagumane puar `lahti, tagumane puar juakseb ja tämä püüdäb. ku kätte suab, jääb üksik `õikajass Kod; väĺlas suve aeal `tehti tagumest `paari, `joosti Plt; joosime määst `alla tagumest `paari SJn
3. kangaviga niidel‿o paarid sehes Muh; paarid, öhö niie `peale on `pandud kaks `lõime Mar; `kangal paar sees, egä sedä tohi olla - - tehässe niiele uus siĺm, parandasse ää Vig; kes `niide pannes paarid `sisse pani, ju siis tuli viga Tõs; jäi kaks `lõnga `kõrvu ja siis on paaŕ sees, riie on kohe rikutud Tür; paaŕ ühes niies, see on kaksik kangas Rak; `paare oĺl kangas täis pant Trv; sõkut paari `sissi, ku üle `niitsme sõkut Krk; kui kaits [lõnga] `kõrru, siss tuleb paar `siśse Ran; kos sul om paarõ pant, halvastõ `nit́sede vai sukka `pantu Har
4. kaelkoogud; kaks pangetäit kaelkookude otsas tuon `paari kaks vett Jõh; ku `einamaal `süia `lähtaks `viima, siis `võetaks paaridega `seĺga Hää; karduled tõime metsast paariga kodu Saa; paaridega tu̬u̬d vett Pal; suur talu ja kiḱk vesi tule paarige kanda Krk; sigadele kanni pangi `paarega seĺlän Ran; `paĺlu ei ole vaja, ku paar `paari tu̬u̬d, siss avitass Nõo; noorik oĺli säält lännu söögipaariga - - `rahvale `vi̬i̬mä TMr; võta kaalpuu ja mine tu̬u̬ üts paaŕ vett Ote; Ku˽sü̬ü̬ḱ `vaĺmis sai, võt́t supi paariga˽`säĺgä ja latsõ`vankri perrä Urv; Lehmile kannõti `ju̬u̬ki alasi paariga Har; `Paarõga õ̭ks om rassõ vett vinnata Rõu; vi̬i̬ paariʔ umma rassõ `kanda, `õkva olaʔ võt́t `kangõss Plv || kandepuud `paarid oli `tehtu, kahe puu `pääle on `lauad `pantu Vai; siis tuĺlid tüdrikud ja viisid `kõlkad kõlgussisse - - kańnid ka `ohjega ja `paaŕega Vil
5. a. hrl pl sarikas Majal on paarid pεεl Jäm; murispuu `piäle köiväd paarid Var; kui paarid piäl oo, sis pannasse kadaka nuust paaride otste vahele ja peremees piäb viinä pudeli `sinna `tooma Tõs; Puärdõks lähäb pitkemi puid taris Khn; paarid on `pantud, nüid roovime Hää; puarid tehässe muan valmiss, siis tõstetse seinä `piäle Kod; paari tugi, teine ots pannass paari `küĺgi, teene seinä `küĺgi Vil; `paaride `pääle pannas lati ja lüvväs katus Hls; paari om neĺla jala tagant, viie, kuue tollitse. paar köüdets mahan kokku ja siis aiass üless Krk; sõled oiava `paare ku̬u̬n, paarile lõegati sälgud `siśse, `sälke `siśse `panti sõle otsad Ran; katuss `palli, `õkva elu tuli `olli, paari olliva maha sadanuva, paĺt saena jäevä üless Nõo; tõmmatass tõselt pu̬u̬lt tõne paaŕ üless, pandass ari pulk `siśse, siss peńn `panti vahele Ote; vinütüseʔ ommaʔ joba pääl, vaja `paarõ ala `pandaʔ Kan; rańtshirre pandasõ paarõl pääle Har; Paariʔ ommaʔ `liuhka vaonu Rõu; ku hoonõʔ oĺl viisstõisskümmend `jalga laǵa, sõss `pańtiva kümme `jalga paariʔ Räp; paaŕe küleh ommava sõĺkpuuʔ Se b. tala, aampalk `Vilja kuivadetti toa `paaridel Jäm; meite lammaslauda paarid on nii alaspidi köveras Khk; `Valmis londid pisteti siis `kamri paari vahele Krj; Rihaltsel oli neli viis `paari Pöi; `peastlased tegavad pesi rehalse paari `külge Muh; `katla ahelad olled paari `külges Phl