[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

oinas oinas, oe- eP, `oinas hajusalt R, oinass eL(oe- M T), oońass Nõo/-n-/ Võn Rõu Räp Lut Kra, g `oina; õinas, õe- g `õina hajusalt I

1. (kohitsetud) isane lammas `oinas, kel munad maha uet Kuu; `oinas ehk päss Lüg; Oli suur, `suurte `sarvidega tige `oinas IisR; meil on see oinas, kes on ära ruunatud Jäm; iga `oinal oma `mihklibe Khk; `oinud peab koa lammaste seas olema Vll; Öle sui kasund oinas, see on paras tappa Pöi; jearad munnitatse ää, siis nad jäävad `oinaks Muh; Ma tahan lasta noore jäära oinaks teha, siis ta jääb taltsaks Rei; `oenad kasvavad suureks Mar; enni oli ike `oinud koa, nüid oo jäärid puhas, ei lõegata änäm mune ää Vig; ma viisi oma `lamma `oina `juure; kui lammastel oo `oinad talled ja lehmäl äritse vasikad, ja naestel `jälle poisslapsed, siss sõda akkab Tõs; `mihklebä tapeti oenas ära Aud; kolm-neli oenast oĺli, kõegil suured sarved, kõverad Tor; lammas otsib `oini Hää; seal `olla kaks oenast päid `vastamesi löönd Rap; ute talle võt́tis `oeda, oenast ei võtt Juu; `vaatasin kohe nagu oinas uut väravad JJn; `oinad olid pahad luomad `puksima VMr; lammastest on `oinal ikke sarved, vahest mõnel utel on kua Kad; ära lase oinast `puksida, läheb tigedast Iis; Piab külast `õina `tooma, üks ute õtsib joba `seĺtsi Trm; `mihklipääväl vedeti õenas `ümmer kivi, kolm `kõrda `vasta `päeva, `valge õenas vi̬i̬l, egä muss õenas lume ei tu̬u̬ Kod; lase kõhuli maha, siis oinas ei puudu Lai; `tapku oenas ära, mis sest vanast `oinast `peetas sis Vil; `oini talleksest peräst iki lõigati, tal siis vähepe soone, saa rutepest `tervess Krk; mia es ole vi̬i̬l enne siast `uhket ki̬i̬rd`saŕvege oenast nännu Hel; pikäli maan kõ̭ik kolm, oenass ja karjalatse kah Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; meil om kaits oonast ka sääl lammaste siän; nii kõhn `olli tu̬u̬ oenass, sääld es `saaki aogata `kostegi Nõo; noore `lamba ei ole `oinide man käenüvä Ote; Oma `oina om iks egän talun Rõn; tu̬u̬ om vaga nigu `taivaesä, oinass ei˽purõ, ei˽poksi Har; mul um säädse lammast, `katsõss oońass Rõu; ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv; `Mihklepääväss tet́te edimäne `väŕske liha, sõ̭ss tapõte oońass ärʔ Räp; lammaśs tu käüse `oinil Se
2. halv (rumalast, põikpäisest inimesest) oh sa `oinas, [kui] `miski rumala tego tegi Lüg; Sa oled päris oinas Pöi; nii rumal nagu vana oenas Mär; oled üks igavene oinas VJg; nii loĺl kui üks õenas Trm; sa olet ka üits koradi oenass küll Trv; Om küll nigu üits oenass, midägi aru ei saa Nõo

oisik|tall oinastall Meil on kadunud see vähegene oisik tall Rei; utt on utik tall, mes isane on, se oisik tall Phl

paar1 paar g paari S(paer Muh) L hajusalt KPõ I, Äks Ksi VlPõ Krk T Lut, `paari Kuu RId(n `paari VNg Vai); paaŕ g paari Vig Hää Ris Amb Tür Rak KJn Kõp eL; poar g poari Jaa Pöi Muh LNg Ha Trm Kod MMg; puar (-ŕ) g puari Vll Var Khn(puär) Juu Kad VJg Kod Lai Plt

I. subst 1. a. (millegi või kellegi kahekaupa koos esinemise, kasutamise või tegutsemise kohta) `lueti `paarije `viisi, niimittu sada `paari vai kakssada `paari vai, kaik kalad `lueti Kuu; `kuuvve `paariga `pekseti `enne sedä `reie Lüg; `Õige nüüd `leidsid paar parajat, keda metsa `palki `tuama `saata IisR; kui ma ühekorra ka ruut oli, siis mool oli viistesend `paari sörm`kindud Kär; Pani seikse vardiga minema, et naakut oleks teeb mütu paari jalgu all Kaa; Sealt tuleb üks poar inimesi veel Pöi; kakskümmend viis `paari `vihtu teeme Muh; kaks `paari `härge `kündsid Phl; võtan öhö paari `saapud Mar; pand seda mette tähälegi, see oo silma paari vahel jäänd Mär; Ühe `suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puär olõma Khn; ma kudusi ühü talve üle kolmekümne paari augulisi ja kirjadega [kindaid] Aud; teine paar läks iel `vartadega, teine paar tuli järel `pintadega Kei; `leeris ma käisin karguga, se kellega ma kõrvu `istusin, ei taht minuga `poari `tulla Juu; `tiumes käis obuse ehk ärja poariga HJn; `tehti vanad katuksed, suured nupuga vareksed (harimalgad) olid ungaste pial, üks puaŕ JJn; võtt punase äärega nahk`kindad, paari `paslaid ja vüö VMr; mi̬i̬s läks vanass keriku, viisud jalan, tõene puaŕ puusa piäl. egä ühe puarigä ei sua keriku ärä käedä Kod; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; `seotasse sukad `ühte `puari Lai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; käo `kuksive kolmelt neĺlalt paarilt Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (kooskõlata abielust) piltl Krk; mesi ollu potiga ja või länikukesega, `keitnu nu `paari ja visanu üle ola, üits i̬i̬n ja tõene taga Ran; suur `veski, neli `paari kivve `oĺli Nõo; siis pidi pruut́ `andma selle isäme naaśele üt́s paar sukke TMr; `poiskesil oĺl paaŕ tsuvva `kaplo tettü Võn; ma osti üte paari `põrsakõisi Har; ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv; seeni˽ku `tütrik mehel saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas; paar `langu lappõ pand ni sukka pand paar Lut b. (paarisarvust) `Laulis kukk `õhta magama `minnes liiad suutääved, siis `ööti, et `tulla ea ilm, poarid, siis tuleb teise päeva paha ilm Pöi; `kangas köivad paarid lõŋŋad Muh; kui `toimne kangas oli, siis pidi ikka paarid lõngad olema Rid; liig või paar ~ liiad või paarid (arvamismäng) `pähkne `muistatamine oli - - `ütle, liig vai paar - - siis sai ärä `luetud, kui oli paar, siis said omale Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst, on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb paarid, aga on liiad, sis paneb ühe `juure, et paariks saab Khk; küsiti, kas oo liig või paarid, kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma, kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä, liig või paaŕ Krk
2. a. abielu- või kooselupaar; pruutpaar `vaesed, neid ka sii möned paarid Vll; nee on kogu akkand poar Pöi; see on sene paari tütar Emm; va türu paar, neil pole last `ühted Phl; üks paar tahab tänä abielosse `astoda Mar; täna oo kaks kolm `paari laalatamas Mär; `nüitsed paarid ei oska ju eläda Vig; Ärmäl `pieti `pulmõ kahedõ puärõga korraga Khn; see paar läin lugema Ris; me olime neĺla paariga laalatada Kos; täna oli `jällegi pailu `puarisi kirikus maha `üelda JMd; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; näid `puaŕa on ike Kod; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi Nõo; `pu̬u̬lpa olli laulatedu üits paaŕ, vana pruut olli ollu Ote; tõnõ paar eläss iluste, tõśtel ei sünni elu, `kiisleva ütte `viisi Rõn; sõrmussid olõ õs ja jäi paaŕ laulatamalla˽tu̬u̬kõrd Vas b. tantsu- või mängupaar `riŋŋi `mäŋŋud olid `jälle `lauluga, siis `jälle sies `paarid `tantsisivad Lüg; tagumine ~ viimane paar (lahti ~ välja) (jooksumäng) `paaris õlid poiss ja `piiga`lapsuke, üks, kaks, kolm, tagumine paar `lahti Lüg; `seisasid `paaris, üks, kaks, tagumine paar `lahti, kaks akkasid `juoksema, `kolmas `iest `püüdas Jõh; lapsed `mängvad `paera, tagumine paer `välja Muh; kes `paaris äi ole, see üiab, et tika, taka, tagomest paarid `välja Käi; Akkamõ tagumist `puari Khn; see oli lapseias, ku me viimast `paari `mängisime `välles HMd; üks seeśäb eden ja `õikab: tagumane puar `lahti, tagumane puar juakseb ja tämä püüdäb. ku kätte suab, jääb üksik `õikajass Kod; väĺlas suve aeal `tehti tagumest `paari, `joosti Plt; joosime määst `alla tagumest `paari SJn
3. kangaviga niidel‿o paarid sehes Muh; paarid, öhö niie `peale on `pandud kaks `lõime Mar; `kangal paar sees, egä sedä tohi olla - - tehässe niiele uus siĺm, parandasse ää Vig; kes `niide pannes paarid `sisse pani, ju siis tuli viga Tõs; jäi kaks `lõnga `kõrvu ja siis on paaŕ sees, riie on kohe rikutud Tür; paaŕ ühes niies, see on kaksik kangas Rak; `paare oĺl kangas täis pant Trv; sõkut paari `sissi, ku üle `niitsme sõkut Krk; kui kaits [lõnga] `kõrru, siss tuleb paar `siśse Ran; kos sul om paarõ pant, halvastõ `nit́sede vai sukka `pantu Har
4. kaelkoogud; kaks pangetäit kaelkookude otsas tuon `paari kaks vett Jõh; ku `einamaal `süia `lähtaks `viima, siis `võetaks paaridega `seĺga Hää; karduled tõime metsast paariga kodu Saa; paaridega tu̬u̬d vett Pal; suur talu ja kiḱk vesi tule paarige kanda Krk; sigadele kanni pangi `paarega seĺlän Ran; `paĺlu ei ole vaja, ku paar `paari tu̬u̬d, siss avitass Nõo; noorik oĺli säält lännu söögipaariga - - `rahvale `vi̬i̬mä TMr; võta kaalpuu ja mine tu̬u̬ üts paaŕ vett Ote; Ku˽sü̬ü̬ḱ `vaĺmis sai, võt́t supi paariga˽`säĺgä ja latsõ`vankri perrä Urv; Lehmile kannõti `ju̬u̬ki alasi paariga Har; `Paarõga õ̭ks om rassõ vett vinnata Rõu; vi̬i̬ paariʔ umma rassõ `kanda, `õkva olaʔ võt́t `kangõss Plv || kandepuud `paarid oli `tehtu, kahe puu `pääle on `lauad `pantu Vai; siis tuĺlid tüdrikud ja viisid `kõlkad kõlgussisse - - kańnid ka `ohjega ja `paaŕega Vil
5. a. hrl pl sarikas Majal on paarid pεεl Jäm; murispuu `piäle köiväd paarid Var; kui paarid piäl oo, sis pannasse kadaka nuust paaride otste vahele ja peremees piäb viinä pudeli `sinna `tooma Tõs; Puärdõks lähäb pitkemi puid taris Khn; paarid on `pantud, nüid roovime Hää; puarid tehässe muan valmiss, siis tõstetse seinä `piäle Kod; paari tugi, teine ots pannass paari `küĺgi, teene seinä `küĺgi Vil; `paaride `pääle pannas lati ja lüvväs katus Hls; paari om neĺla jala tagant, viie, kuue tollitse. paar köüdets mahan kokku ja siis aiass üless Krk; sõled oiava `paare ku̬u̬n, paarile lõegati sälgud `siśse, `sälke `siśse `panti sõle otsad Ran; katuss `palli, `õkva elu tuli `olli, paari olliva maha sadanuva, paĺt saena jäevä üless Nõo; tõmmatass tõselt pu̬u̬lt tõne paaŕ üless, pandass ari pulk `siśse, siss peńn `panti vahele Ote; vinütüseʔ ommaʔ joba pääl, vaja `paarõ ala `pandaʔ Kan; rańtshirre pandasõ paarõl pääle Har; Paariʔ ommaʔ `liuhka vaonu Rõu; ku hoonõʔ oĺl viisstõisskümmend `jalga laǵa, sõss `pańtiva kümme `jalga paariʔ Räp; paaŕe küleh ommava sõĺkpuuʔ Se b. tala, aampalk `Vilja kuivadetti toa `paaridel Jäm; meite lammaslauda paarid on nii alaspidi köveras Khk; `Valmis londid pisteti siis `kamri paari vahele Krj; Rihaltsel oli neli viis `paari Pöi; `peastlased tegavad pesi rehalse paari `külge Muh; `katla ahelad olled paari `külges Phl
II. pron kaks, kaks-kolm, mõni ligidal küll, aga paar kolm maja õli vahet; `anna paar `karpi tuletikku Lüg; puju on paar `jalga `pitkut, `kuuse puust Vai; omal olnd paari `räimid paŋŋi `pöhjas Khk; nad‿o paar `aastad `paaris olnd Mus; Kuivastus ma keisi poarid korrad Jaa; Sii oli enne poar maja Pöi; paer tükki oo meil ikka `ankrumi koa Muh; paar ainust akki jäi veel `välja Rei; akkab paari nädäli päräst `õitsema Mar; poea`poegi oo paar tükka Mih; Lüe puär muna kua pańni `piäle Khn; paar `piiska tuleb ja ei tulegi `rohkem Hää; üks poar `puuda oli neid teri, mis ma sirbiga `korjasin Kei; poiss, lüe sa viel paaŕ `pulka [pliidi] `alla‿t `kiema akkab Amb; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; isänd ja emänd - - ärrä ja provva one [neist] puar `vaksa `kõrgemad Kod; ma käesin ikke `aastas ka kõrd või paar [vanematel külas] Äks; napsata puar `korda Plt; sis oĺlid paar `purjus mi̬i̬st lähnd kirikusse Vil; anna paaŕ `kartuld vi̬i̬ĺ Trv; pussak ulat́ paaŕ `tiiru `ümmer ja siss sai vi̬i̬l `sõlmi sidude Pst; paar ao `ossa `olli kokku keedetu, `väike tuustikene Ran; sa võta nõgel ja niit, `suska paarist kotussest `kinni ja käib külländ Nõo; `vihma tule paaŕ tibakõst Ote; vai sa mullõ kah paaŕ `tu̬u̬põ `piima Har; paaŕ `päivi sais tu jalg muro pääl, pu̬u̬ĺ t́sia jalakõist Rõu; mul om tälle paaŕ sõ̭nna üldäʔ Vas; maka paaŕ `päivi Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur