Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 25 artiklit
hammas ammas g `amba S/h- Phl/ hajusalt L, HaId Jä ViK Iis Trm Ksi Lai Pil, `amma L Ha Tür Kod KLõ; ammass g `amba eL(h-, -śs V); `ammas g `amba R(h- Kuu)
1. hammas Tuleb vist `huonu `ilma, alumased `hambad `kiskuvad Kuu; `täied `ambad suus, `ühtki ei õle `välläs; `ambad - - pikkad ku `undi`ambad; sel kõvad `ambad nagu karul suus; `ambad `jääväd arast ja `elläst, kui `süömä - - appu `asja `liiast; magamisega jääb suu `lahti - - `ambad `irvili; õlen saand juo obose `ambaid kahele `kõrrale (hammustada saanud) Lüg; `Ammaste `kõhta `üäldi, et valuga tulevad ja valuga `lähväd; `ambad on `ristis - - räses suus; `ambad räsekkille; edimesed `ambad ehk iest `ambad on ies kõhe, ehk õhukkesed `ambad; tagumised `ambad on taga puol ja `suuremad; `Ambad kui `pärlid suus Jõh; liha läks `amba vahele; midä sie `itsidad `ambu. `ambad `itsikille Vai; `aige ~ `söödud ammas; lout `lambuid täis, punane kukk loulab `keskel = `ambad ja keel Jäm; kiristab `öösse magades `ambud; ülemise `amba igema sihes on ülemised `ambad; kui [laps] `ambud murrab, siis öötaste, et rot́t lihab sita koormaga läbi, jätab mulgu maha Ans; nii külm et akab `amba; koira ammas (hammustus) ep parane mellaskid Khk; Mo `ambad `kihkavad - - tea‿b mis tõbi nende sihes on; Vana aavil on - - `ambad naagu suured metslooma kihvad Pöi; aruksed `ambad; keel liperdab `ambu vahel Muh; `ambud `kriiksama ehk rägistama; `ambuni (üleni) märg Rei; laps `aige, kas akkab `ammod tegema või; nao va koer `ammad irebil suus; löö nõnna, et sool `ambad `kargavad `persi Mar; `ammad läind suust ää (haput süües hellaks muutunud); seal, kassil, ikke kihbad [ees], taga oo `purgmese `ammad Vig; ragistab viha pärast `ambaid Kse; ammas lõgiseb suus, nii `kange külma valu Var; `ammad puseriti Aud; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; ammas tuksub ja pakitseb Vän; Kole pikad `ammad - - `ammad ku rähä pulgad Tor; Kel arvad `ambad on, ni̬i̬ on targad - - aga kellel tihidad - - neil oleja `mõśtus `kińnine; sigar - - ammaste vahel Hää; puseriti `ammad on kasvand: üks väĺlapoole ja teene sissepoole; neli esimest ammast on all ja neli on peal; `andis `talle `vasta `ammaid Kei; ek‿su `ammad kulu äe, mis sa nii paĺlu räägid Hag; risus `ammad on mõni pikem või lühem, `ristis `räśtis, vaevased `ammad ~ räsas `ammad; taga on ikke purimese `ammad; `jäädavad ~ vanad `ammad Juu; obune aab `ambaid (piimahambaid) JMd; `aambrega tagusime kaḱki [pähkli] koore, muidu ammas ei võtt Ann; krigistab `ambaid valu pärast VJg; vanal on `ambad ära, tühi suu nigu lutsu suu; `amba töngad valutavad; `ambal on juur ehk töngas; mõnel on kahe`kortsed `ambad puseriti ja pialekute; `ambad kui püt́i lauad, õige laiad Sim; `ammass tunnusse, kui vana o obene, nuarel o `umne, vanal õõnes ammas; puremased `ammad on tömbad ja laiad Kod; `ammad kohutavad üles, kui `aiged on; sel on uśsid, kes `ammid kiristab; laps akab `ambit tegema, niriseb `ühte `puhku ja tihub; mõnel on `valged `ambad nigu luiged suus Ksi; `ammad ärä, ki̬i̬l pudi Vil; purimine ammass Trv; `päälmise `amba kurdave paigal; rü̬ü̬ḱs joba ennepist `ambit (kaevas hambavalu); lu̬u̬d (omad, loomulikud) `amba; ma pidi tal küll `ütlem, aga ma pitsiti `amba kokku, mitte es `ütle Hls; [valutavat] ammast sorgiti `pikse lü̬ü̬d pinnuge; sellel om kõvere `amba suhun, si̬i̬ om nõid; rõgiśt `ambit ku üit́s mürrin; mul olli nõnda irm, et `amba lõbissive suhun; ärä `vaate koera karva `pääle, `vaate koera `hamba `pääle Krk; kasu`vaśkass kaiass ku om katesse ammast, siss saa ää piimälehm, ütesse, siss om üli ää Hel; kel õredad `ambad, si̬i̬ om `elde, kel paksud `ambad, ni̬i̬ om kidsid Ran; ma‿le ilma ammastõda nigu süńdenu laits Nõo; lammass järä `ambit; läits ommi ammastega `auda Ote; taal om üts ammass `suhvõ tulnuʔ; magamise pääl mõni kriidsutõss `ambiid; ku latsõl ammass är˽katkõsi, siis pidi `viskamõ ahju pääle et, viruss`kuńdri anna˽mullõ raudammas, ma‿nna sullõ luu`amba Krl; mul om alumit̀́si `hambõid neli ja `päälmit̀́si neli; ma ei saa edemit̀́si hammastõga enämb medägi süüäʔ; poisi võt́ti kõŕdsin `viina - - sis `tükke `taplõmma ja `järri `hambõid; naar niu˽`hamba˽pill suust mahaʔ (kõvast naerust) Har; Mugu jüri `hambiid ja ai `kuŕja hellü; Tu̬u̬l vanamehel umma˽hobõsõ `hamba (suurtest, tugevatest hammastest) Rõu; ma sei aiah paĺlo `marjo, nüüd umma˽`hambaʔ ärʔ `vi̬i̬düʔ, ei saa˽`leibä süvväʔ; tagomatsõ purimatsõ `hambaʔ; `hambit jürrä õnnõ, nii vihass um Plv; latsõl `hamba tulõvaʔ, selle kõtust vallalõ; `hambildaʔ inemine; ku tälle midä `ütle, iintsitass `hambit õnnõ `vasta, ka taa mõni inimine; ma anna sullõ `hambahe (löömisest) Se; vaia hobõśsili `hambilõb `kaia, paĺlo um `aastakki; edimädse `hambaʔ ummaʔ piimä`hambaʔ, `minka sünnüss maa päle; kui jo kat́s `aastakka `puolõga, [hobune] nakass jo `hi̬i̬tmä `hambit Lut; mustad hambad lisahambad loomadel `mustad `ambad `murreda `vällä, `muidu tekko kipped, siga ei saa `süvvä Vai; Jusku sial mustad `ambad, ei sü̬ü̬ (isutust inimesest) Hää; lehmil ommaʔ musta `hambaʔ, hõõrutass soolaga ja villadsõ `kindaga Har; mustaʔ `hambaʔ, inämbüsi `põrssil, vaivaʔ ku nõglaʔ Vas
2. piltl a. kui sügise joba küĺm nakap tulema - - [öeld] talve `amba nakasse purema õege vaheste; [külm] aap `amba `külge nigu peni Kam; Taĺv `näütäss `hambiid (väga külm) Rõu | Suve nägü vade `talve `hambad (näiliselt soojast ilmast) Kuu; suve silmad on küll, aga talve `ambad JõeK b. `Rääkis iestpuold `hammaste (teesklevalt, oma arvamuse vastaselt) Kuu; (Sattusin vangi) ku `vaese inimise hüäks `oigust konelin. No sie tegi `hambad `helläks (ettevaatlikuks) Kuu; igä ühel on `amad oma `puole ja `küüned (omakasust); raha ei õld, `miska ma siis `õstasin, `palja `ammastega Lüg; Sa ühekorra eese suuaugu pruukimise eest ikka veel vastu ambaid (karistada) saad Kaa; Suu i̬i̬s sula või, seĺla pöörad, lü̬ü̬b `ambad `sisse (salakavalast); `Ambad kukuvad `väĺla (öeld lahtise suuga inimesele); ma loen su ammaste vahelt ära, ku vana sa oled (löömise ähvardus); Põle sa vi̬i̬l selle [talu] levasse `ambi ära `murdnu (vara kiita) Hää; nää teesed sõid eest ää, pühi nüid `ammad `puhtaks Juu; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; ma pitsiti `amba kokku (vaikisin), mitte es `ütle Hls; Kas sina kah nakad joba ambit murdma (kirjakeelt kõnelema) Nõo; `Hamba `vi̬i̬busõ ärʔ (villand) Urv; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭ss ma su˽`hamba terädä; Pini ei˽küsü˽`hambiid Rõu; Kulus ärʔ ku `haigõ `hamba pääle (väga vajalik) Räp | (naermisest) Va `hirvi`hammas, aeva igäl puol on tääl `hambad `paljalla Kuu; `Ühtälugu `ambad `paljad `jusku `kirstu`kaupme `kueral Lüg; Alati on lõbus ja `ambad `laiali Jõh; Aes moka amba pεεld εε (naeratas) Emm; Iridab `ühtelugu, `ambad `lahti Rei; mis sa kuevatad oma `ambu Tõs; Ää tehk oma `paĺju `ambu, kui teesed `kjõmpus ond Khn; `ambad alati iitsakile, muud ei ole kui `naermine Lai; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; Ütteluku `hambaʔ lajan, nigu˽koolu˽obõsõl, iŕvitäss pääle; mis sa naist `ambist `kuivat Urv | `Ambad irevile `taeva `puole (surnud) Kuu; sa õks nika taad haĺlitunut `leibä sü̬ü̬t ku˽`hamba ińdsile `jäässeʔ Har | (söömisest) `Voatab kust tüki ammaste vahele (süüa) soab Pöi; Sööb keik εε mes amba all äi karju (ablas) Emm; sü̬ü̬ʔ iks ammastõgõ (ruttu) Krl | Esimesed `ambad `liiga pikkad (lapsest, kes püüab hammastega ainult võid leiva pealt süüa) Jõh; `Ambad pikemad kui leib Hää | esimesed `ambad `saivad, tagumised ei `tiandki (vähe toitu) Jõh; Äi saand ammast kaevata Emm; Sihipu̬u̬l `ambi saab ikki, ku väĺlapu̬u̬l ei saa; Tagumised `ambad küsivad esimeste käest: mis te sõite Hää | Tulist suppi saab `süia pikka `ammastega (ettevaatlikult) Lüg; söi nenda `pitkade ammastega (isutult) Jäm; `eśte `võt́sin na pika ammastega aga nied (seened) ei old kibekad kedagi JJn; Ääd süüki süüd magusa suuga, alba pikki ammastega Nõo | (vaenulikkusest, pahatahtlikust rääkimisest, pilkamisest) `Hammast `päisi alade `toise küliss; `Meie nuor pere`naine näüt tänä oma tagumasi `hamba; minia `hambad suus Kuu; sene `ambad akkavad igäle `puole `kinni; võttab igä ühe `seljäs oma `ammastega; iad `amad - - igäst ühest piäb jago `saama; `ambad mokkas ja rusikas `sõlmes; mis sa taod oma `ambaid kokku `ühte `puhku, kui `lõugi `kinni et piä Lüg; Pia oma `ambad rahul Jõh; `Istub kodu ja kiristab `ambaid `meie `piale IisR; Ära narri `koera: koeral koera `ambad Hää; ta jo tige, `näitab `ammad Ris; lõksutab enese `ammaid möda küla Hag; Mis sa oma `ambaid minu kallal teritad Rap; temal nii pikad `ammad, need ulatuvad iga öhö kallale Juu; aab `ammad egäle `külge; `ammaga kokko (riidu) lähäd, (öeld vastasest) küll on `tihke ammas. tõreleb `vassa ja `riidleb Kod; `ambad sügelevad, (öeld) kui teisele kallale kipub - - närib teise kallal Lai; tema `ammad ulatavad igaühesse Plt; olet oma ammastege egäde küĺlen `kinni Krk; Nii äḱiline - - ku tõnõ midä `ütless, om silmä pilk hammastõga˽sällän Urv; tema `ambaʔ nakasõ `kõiki `paiku Krl; Purõlasõ˽ku˽pini ja kaśs, alati üt́s jõrisamine ja˽hammastõ kiristämine; Ku˽halv nainõ um, sõ̭ss tulõva hääle mehele ka˽`hamba `suuhõ Rõu; tal ummaʔ kõigil `hambaʔ küleh Plv; timä jüri hammast mu˽pääle Vas; jüräʔ no ni paĺlo ku tahat ummi `hambit, midägi saa aiʔ sa mullõ tetäʔ Se; hatt hauk, `hambaʔ tsilguzõʔ; `hauku‿iʔ `hambidega, olõ‿iʔ häpü määnestkiʔ Lut; hambad risti(s) ~ risus ~ räsus ~ tangis trotsides, pingutades; tige, vihane `ambad alati risus suus, on `teine alati vihane Jõe; Viha täis `ninda‿t kõhe `ambad `ristis Jõh; siis o viha `väljas, kui `ambad `tangis on Khk; Ambavalu oo seike et kannata nönda et ambad tangis suus Kaa; süda täis - - `ambad `risti ja räsos suus Mar; `ambad `ristis, jokseb kallale Sim; `ammad `riśsi tõese lasse `piäle Kod; `ammad olid ju `ristis, ei kõnelnud teine enam kedagi Ksi; tõmmass `amba `risti, aga es laosu sõnagi; mõladega mugu kisud iki `vasta tuuld, kisu nii et `amba `risti Ran; hamba alla saama maitsta, süüa saama tänä on `suure `ammeti pääl ja `omme ei õle `leivä palagi `amba `alle `panna Lüg; Juri`päevast on keik `otsas - - enamb iva `amba `alle ei `leia IisR; miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand Vai; ma‿s sa mette `amba alagid Khk; Äga sii pole toitu valitseda üht, εε kui aga midagi amba alla saad Kaa; täna ma põle veel iva `amba `alla saand, põle sugugi söönd Lai; ei olõʔ ütte terrägiʔ `hamba ala võttaʔ Plv || meil pole linu maas, lina `lönga saa mette `amba ala Khk; hamba järele ~ järgi sobiv, meelepärane, jõukohane süök on `mulle `amba järele, muus enämb ma‿i tahagi; sie toit akkab mulle üväst `amba, akkab `ambaga ja mokkaga kokko Lüg; sihandune `pehme asi on vanade inimiste `amba `järge Khk; Põle `amba `järgi, ei `mi̬i̬ldi Hää; Sääd umma hammast pite (oma tahtmise järgi) Räp; hambad varna(s) nälga jääma, näljas olema Ei õle midägi `süia teha, piab `ambad `varna panema Lüg; Kui suvel ei `viitsi `miski teha, siis pane sügise `ambad `varna Jõh; Kui leib lõppes, lau `ambad `varna IisR; `Ambad iga talve `varnas, sööb seda, mis armust tuuatse Han; eks siis `viska `ammad `varna, kui `leibä enäm `süiä põle Juu; Aga varakeväde pane joba amba varna, kõik [söök] om läbi laristedu Nõo; Löö hamba vaika San; Kui kõik otsah, pankõ hamba vakja Vas; a mes sa ti̬i̬t: `hambaʔ pu̬u̬t vaḱka? Lut; hambasse puhuma luiskama, valetama; salajuttu rääkima; (jutuga) ahvatlema, eksitama Lasi omale `ambasse puhuda ja `müüski `siene`inna iest `metsa maha IisR; puhus `moole muidu `amba; ia `amba puhuja mees Krj; Puhus meile jälle midagi `ambasse, pidi olema salajane asi Rap; hammas ei hakka peale ei piisa jõudu või võimeid millekski minu `ammas `sinne `külge‿i akka, egä minu `muistuss sedä üless ei võtta; tohutu suur ja jäme puu, minu `ammas tämä `külge ei akka Lüg; ühegi ammas ei akka temä `piäle KJn; taht toda talu `osta, aga ammass ei naka `pääle, raha `oĺli vähä Ran; hammas hamba vastu vastastikku vaenulikult, järeleandmatult, samale samaga vastates `ammas `amba `vasto, `eigä miä en `uoli ka Vai; ammas `amba `vastu ja silm silma `vastu Muh; tõrelevad - - `tõmmavad ammas `amma `vassa Kod; ammas `amba `vasta ja silm silma `vasta - - `tarvis - - kurjaga kätte `maksa Lai; na ommaʔ ammas ammast `vasta, kumb kummalõgi ei jätäʔ Krl; sai hammass `hamba `pääle, mõlõmbaʔ umaʔ lovkaʔ Lut; (üks) hammas suus väga vana; armetu, vilets Kie `niisikesele mehele lähäb, kaks `ammast suus, kaks `karva `perses; ei õle `ammast suus egä `karva `perses Lüg; Üks ammas suus ning kaks `karva `perss Khn; üks ammas suus ja kaks `karva `persses - - vana või vilets, kes `endast veel väga paĺlu `arvas Lai; hammas veres ~ verel meelepärast maitsnud, tunnetanud; tekkinud kihk, iha selle järele Rebäne sai kanust - - `hambad veresse Kuu; `kerra saa `ambad verega, ei siis enamb järele jäda (joodikust) VNg; Kõrra juo `ammas veres, mies `napsu saand, sis akkab imu `viina järäle Lüg; maigu sohe saand, `amba juba veriseks saand Khk; Poiss oo küla pεεl amba verele saand, niid ep taha änam kodu poolist seista Kaa; Äi tohi esmald ammast verista (viina maitsta) Emm; ammas verel, tahaks veel [viina] `soada Juu; Ku hammas om verdunu, siis ammatit änam ei jäta Pst; kui sai kala äste, siss nigu ammass sai `verde, vaea vi̬i̬ püidä Ran; No `saie˽tel `hamba˽`verde, no muidu ku käü tad õlut `lakman Urv; hammass oĺl `verden, sõ̭ss tuĺl mi `kilda [napsutama] Räp || (kättemaksuhimulisele, tülinorijale) Mis sa siin ringi `tuulad ammas verel, kes sind kardab Rei; hammast heitma 1. tõrelema, riidelma maʔ taha sukka hammast `heitäʔ, sõ̭ss mul saa süä rahu Se 2. nalja tegema see mees `oskab ammaste `eita Jäm; Viskanu ammast (naljatlenud) Hää; ka ko hiit hammast, `nalja pidä Se; hammast ihuma 1. viha kandma, kurja kavatsema Ihub `ammast minu `päälä, piab viha, käib `kaibamas Lüg; ihus `ambud taga`persse teise kohe Jäm; ammu ta ihvap ammast juba, aga ei saa mul midägi tetä oma vihaga Krk; ta igu ammast tal kätte tasude Hel || taa vana irvik um, üttelukku tõsõ küleh hammast (naeruvääristab) Plv 2. (midagi) himustama, endale tahtma `Selle `krundi `piale on ta alati `ammast ihund IisR; Ta ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; nakass joba ammast `ihkma, taht toda maad `endäle Ran; hammast kihkuma ~ kiskuma viha kandma küll sie oli `kange `ammast `kihkuma Hlj; kisub ammass, vihäne, ei lepi tõesega Kod; hammaste taga tagavaraks, varuks, oma teada ojab seda oma ammaste taa - - äb räägi Khk; jäi ammaste taha pidama (jäi ütlemata) Muh; si̬i̬ õli mul tiöti küll, aga ma oesin ammaste taga, ei ühelnud Kod; ma oisi [raha] `amba taga, nüid anna ta `siule ärä Krk; sul saisa aiʔ ka midägiʔ `hambide takah Vas; ullil om sõna huulõ pääl, targal om hammastõ takah Se; är pei `hambide `vaihhõl (ära jäta ütlemata) Lut; hammaste taga ~ tagapool hambaid söödud; omastatud midä taga puol `ambaid, sie on oma; Midä säälpuol `ammaste, sie on oma; Mis tagapual `ammaste, on oma Jõh; Mes seespool ambud, see oma Emm; mis ammaste taga see on oma Trm; mes taga `aḿbit, to‿m oma Nõo; Mis `hambidõ takan, tu̬u̬ uma Rõu; mis hammastõ takah tu̬u̬ uma Se; hammaste vahel (tagarääkimisest) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; naistel alati teised ammaste vahel Khk; tää oo siss `jahtond juba nende ammaste vahel (kuulujutt on vaibunud) Mar; muut ta‿i ti̬i̬, kui `tõisi `sõklap, tõne inemine iks `risti ammaste vahel Rõn; keel hammaste vahel 1. (vaikimisest) piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta Lüg; Oia ki̬i̬l ammaste taga, siiś käi saksast ja sandist läbi, ikki oled sõber Hää; säedse `aastat ma - - oesi ki̬i̬ld ammaste vahel Ran; `salva ki̬i̬l `ambide `vahjele Lei 2. kõigest jõust; pingutades; lõõtsutades ähib ja puhib [tõsta], `ninda et kiel on `ammaste vahel Lüg; jooseb keel ammaste vahel Ans; nii ju̬u̬sk kui ki̬i̬ĺ hammastõ vahel, nii kõvastõ Räp; (küünte ja) hammastega iga hinna eest; kõiki vahendeid kasutades; visadusega, ägedalt Sedagi rahakobika õlen `oidand `ammastega `kinni Jõh; `oidis küinte ja ammastega `kopkast `kińni Plt; esiʔ um jo˽vana inemise tüḱk - - a˽hoit vi̬i̬l elust `küüdsi ja˽hammastõga˽kińni Rõu; üle hammaste liiga palju, ülemäära Ega neid `küinlud üle ammaste põln, et igaüks võiks tarvitada Han
3. a. sälk, sisselõige; sakk, eseme etteulatuv tipp peli `ambad. `palli kukku `amba sise VNg; [vibupüssil] nüör `pandi `amba. lasi sene `nüöri säält `amba tagant `vällä, siis kuul (nool) läks; sarikal `ammas (sisselõige sarika alaotsas) käib `krapsi sise; `aspli`võlvi `külles on ka `ambad `paksust `tallanahast Lüg; keri`lavva `tiiva `küljes on kuus `ammast Jõh; puu varol on˽`ambad [puunõu vitsa otste ühendamiseks], `raudasel varol on `niedid; puulukku [on]- - `justku `riivi, pääl on `ambad - - sie [võtme] kiel `langi `alle `sinne lugu `ambasse Vai; [tuuliku ratta] `ambad keivad `värkli `pulkade taha, panavad `ümber `keima Ans; kuitsik pannasse `ambaga vörgu lina `külge Mus; kui ank sihes oo, siis üidasse `ambaga võti Muh; lõugetid, kaks ammast - - sees, [lina] peo oli seal vahel Lih; `riidepoomi `ammad, lõks köib ammaste `sisse Aud; `paĺki `ammaga `jätkama Nis; [ukse] lingid, kus käis sie link `ambasse, obadusesse - - sie (link) oli sialt `ambast `lahti [läinud] KuuK; [katuse] labidas, `ambad - - sies, kellega siis [õled] tasasest totsutati Kad; kuorma puul oli ammas sies, kus köis `kińni oli Sim; [voki] `aiskade pial `jooksis vända raud ammaste sees Trm; raud juhil oo `ammad, kos teĺlid juhi Kod; [jalase] puu otsad `pańdi [hammaspuu] ammastesse, et ta nõnna kõvera jäi; `ambad `pastlale ninasse lõigata, siis `tõmbab kokku Lai; `siantse `amba ollive sehen koogu ravval, tõsteti pada ülespoole ja `lasti `allapoole Pst; pane sua laat́ tõise `amba sisse Krk; Altpu̬u̬ld [kaevu] salvepuu pressitass `ambade kokku nigu pääldegi, titsiga lü̬ü̬t `kińni Rõn; ammastega truĺl olli ikls paremb Ote; Vits aeti piiuti `lahki, lõigati mõõdu järgi hammass `otsa ja painutõdi anumalõ pääle Urv; otsa päält om paĺk tõse otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hoonõ kokku; tala `lõikat `hambadõ, `lõikat tsälgä `sisse Har; lina`kolkmise maš́šina man ka om `hambaʔ; hammastõga rataśs Se b. (sae, sirbi jne) hammas käsi`saagidel `onvad `viltu `ambad; plokksael `onvad `õiged `ambad; sae `ambad ei õle jaos - - ei `leika enämb Lüg; sirbil linnu `ambad Jäm; tihe `ambaga saag - - `lihtimise saag Ans; ammastega sirp, sel on viiliambad `külges JJn; teesed on ammastega, teesed on liht sirbid Tür; sae `ammid murretasse Kod; sel sirbil ei oole `ambit suhun, tule `mü̬ü̬dä kõrt üless, `lõikass käe ärä Krk; [niidu] masina vikatit teritedäss, laseva vikati `ambit Ran; sepa löövä [sirbile] `ambid `sisse, kui ärä kuluva Ote; kui `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saa [saega] lõigadaʔ; `hamba `käändmise raud Har; `hamba `lü̬ü̬jä käävä küĺli pite inne rüä`põimu Se c. täke (terariistas) `vasta `õksi meniväd [kirvel] `ambad `sisse; `käia `ambad `vällä Lüg; lähäb vekatile ammas `sesse, siis ta on nüri Kul; `Kirvel nägu i̬i̬st ära, ku sa `kirve ära taud, `ambad `sisse Hää; nuga on nüri, kas `ambad sies või tera kahekorra VMr; nuga kulus `keskelt ärä, `ammad siden nagu sae; `ammga nuga - - ammas siden, tükk väĺjän Kod; kui `kirve terä pehme, siss ei saa raguda - - võtab `ambad `sisse Ran; taa mõist no vi̬i̬l mõ̭nõ vikahti tsakaʔ, tsaga vikahti `hambahe Plv || egäl rükkil on `jeesuse ammas (sälk rukkiorase lehel), mõnel one madalamal, tõesel kõremal. rükkil `jeesuse `amba jäĺg, nagu ammusset Kod
4. a. kida, eseme konksukujuline osa; pii pihi `ammad ~ mokad (pihinäpitsad) PJg; nisukesed `ambad `püśti [linaharjal] Amb; ei˽saa juust suki eiʔ, ei olõ kaḿmil `hambõid; no‿mma kaarsõlõ `vahtsõ `hamba `pantu, no˽kakk villaʔ periss puruss Har; ḱreebeni`hambaʔ; kamaśkil omma `hambaʔ (haagid), kaadsa haro kõ̭iḱ `kakva arʔ; pilaḱ - - pirru ots palass säl `haḿbih Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut b. (vokilühi) konks lühi `ambad ~ `aagid Lüg; oki `ambad. löng keib ammaste tagand läbi Khk; pluhi sees oo oki `ambad - - mõlemil pool `külgis Mar; Okil oo kua `ambad vahedad, raadist `tehtud Han; linase lõnga jaos on tihidad `ambad, takuse lõnga jaos arvemad Tõs; `ennem olid ikke lühi oagid, nüid on `ammad; lühi `ammad on suust ää läind Juu; `lõnga jagati ammaste `piale, kui kedrati, esimesest `ambast `piale, viimase `amba lõpuni Trm; pane lõng `tõise `ambasse, si̬i̬ ammass om täis Trv; ma kedräsi paaŕ ammast (hambatäit); koets paaŕ ammast, lastass lükä ärä Krk; `amba `väŕkna `siibu `küllen Ote || Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; kahrukaar oĺli rüä sisen, noil omma˽pikä `hambaʔ (ohted) Har
5. konksukujuline, hambaga varustatud ese mõnikord saab [vene tegemisel] `keskele ka ammas (kinnitusklamber) `peale `pantud: muidu läheb `lõhki puu Tor; ega sa [peergu] `ammasse (pilakusse) võind `panna ahju nurka, [tuli] läheb `ahtesse Ann; nõu vitsutemise ammass (vitshammas) Krk
6. a. hambakujuline kiri, muster (kudumisel, tikkimisel) `kenda kiri on ambolene, `ambad on sees Emm; suka `ambad ~ kaśsikäpäd Khn; triibulest `amlesed tekid `kooti, triibu `iäre `kooti `ammad, teene lõng `musta, teene punast Juu b. piste (õmblemisel) üvi pu̬u̬l õli `pitki `ammid täis Kod
7. pout, purjeka pööre asetumiseks tuule järgi – Ran
8. õige paĺlu `musti `ambid (tungalteri) Hls
iduma iduma Hlj VNg Kad Ksi idutama idusin `karduli, juo nüüd one idutu, tänä ei `uoli idu enämb VNg
inimese|vaim hrl pej inimene on ta nii `vεεti, et ta aga vεhe liigub, siis on [ta] inimesevaim Emm; on sie ikke üks inimese vaim küll, kis millegistki ei uoli Tür; is olõ üttegi inemise `vaimu nätäʔ, is minnen, is tullõn Har; olõt küll inemise vaim ei kuulõʔ sõnna sukugi Rõu
inutama inutama R(-o-; -mma) KuuK Kad Iis, `inn- VNg
1. inetama, rikkuma, määrima sie inutab rüsa ära Jõe; Viletsä `värvigä inudid oma `sieligu ärä; `Ilma `polleta inut `riided `ninda ärä [võrkude päästmisel] Kuu; `niitis karvase `kuare, inutas teśtegi tüe ära Kad
2. tülgastust või iiveldust tekitama või tundma sie süöb kohe `ninda rumalast et kohe inutab VNg; Mõni `solgotas `nindä `süiä tehä, et ajas inutamma; `aiseb `ninda, et paneb inutamma Lüg; `poiga `nuuska `nennä ja nattane nenä inota; miu südä inota Vai; nõnna on sie supp ära inutand (tüüdanud), et ei taha nähagi Iis || söögilauas ropendama – IisR
3. häbistama; laitma, halvustama ta inutab teist ilma `asjata Jõe; Ei sie `uoli enämb inutamisest egä ävästämisest; oh sina inudu! küll see inut Kuu; Peigmehe poolt [saaja]naised kiitnud peigmeest, inutanud pruuti Hlj
ise|keskes isekeskis – RId Jäm Emm Rei Vig Han PJg Ris Hag VJg KJn isäd (isatedred, -metsised) `lähväd ise `keskes `taplemaie; ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä Lüg; ise nad on ise`keskes tiged ja väärad Rei; [lapsed] Riidlevad isi`keskes Han; me olime seal isi`keskes – ei meil oln mehi `ulkas Ris; ise`keśkes on leppind ja `jautand VJg; lapsed `jäetud isi`keskes kodo KJn
istukalli `istukalli Lüg Jõh
1. istukil(e) õlen puol`istukalli, ma `istukalli saan magada; ajab `istukalli Lüg; jäin nukkastamma, kas `istukalli, `sõisukalli Jõh
2. püsti, mitte kummuli kui pada on `istukalli, siis põhi on maas; `ämber on `istukalli; `kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna Lüg
jalg jalg g jala üld (n `jalga R;
jälg g jäla spor SaId Muh Hi;
d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)I. 1. a.
elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad;
Jalalaba on `paistes `jüskü pakk;
Jalapäkkä on ragu ajand;
jalaselg Kuu;
`muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi;
`tuigub `jalgel;
jala `pätkäd one `aiged VNg;
ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude;
`lonkab tõist `jalga;
minä en saa `jalgust üles;
jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis;
Jala `õõnes ~ tühi kõht;
jalad `pöias (kõverad) Lüg;
jalad `arkis;
`ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel;
lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä;
Jala alused ~ jala `põhjad Jõh;
obone `ellitä `jalgada;
kravu `jalga;
`kärbläise `jalga;
`rouda tegi jala `pohjad kippest Vai;
niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm;
`kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige;
nikastas jala `liikme ära Ans;
nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk;
jalg o nikastand Krj;
Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi;
masaja jalaga;
lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh;
Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm;
kuub oli jala `kurku;
jala seered akkavad viludama;
laps on alati ema jala `juures Rei;
jalad vettis araks Phl;
`jalgu `puhkama;
jala kand taga;
jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul;
jalad `rangis ja `kaaras all;
`pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär;
enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni;
päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig;
püksi perse läks jala `õndla;
jala `varvad `punduvad ää Kse;
jala kand, see sur nukk sii;
jala põhe;
jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih;
Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn;
jala `luubelse końt;
jala õnnal Aud;
jala põhja all oo jala päkk;
jala ranne PJg;
Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks;
Jalakõht ~ jalamari;
Säärused `ümmer jalavarte Hää;
jala `kindrad;
rüü `oĺli jala kontsadest saadik;
jala muna (luupeks) Saa;
jalad surevad ää;
äda lõi `jalgu;
jala nõgu on päka ja kanna vahel;
jala nõo sees Kei;
jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu;
`luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür;
jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK;
seisa `jalgadega paigal;
`jooksva `jalgades;
ehmatasin roosi `jalga Ann;
krambid käivad `jalgus Tür;
jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr;
`kõrge jalaga pikk inimene VJg;
kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg;
jala päkk on suure `varba all;
mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim;
jalust vigane;
jaladest ei saa `käia;
jala põhjaalune ~ tallaalune Äks;
jalg kisub `krampi Lai;
jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt;
`jalga ette ~ taha panema KJn;
iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben;
jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l;
jala seĺg Hls;
jala põkk;
üle jala seĺlä ei tule ääp pori;
tasa jala nuḱke pääl kõńd;
mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk;
jalg veedi väärät ja sattegi maha;
jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis;
jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran;
mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh;
jala käesivä `risti;
Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi;
jalaseere;
kirves - - läits jala käänu `sisse;
vigla aru läits jala labast läbi Nõo;
ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn;
jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San;
Istu ja puhka `jalga;
Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu;
jalakuńt veritsess lännüʔ Urv;
kõtt om tühi, jalg om nõrk;
Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard;
jala lehiʔ valutõsõ Krl;
ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ;
lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk;
jala nut́i omma veritsess `hõõrunu;
`õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har;
ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu;
jala `lapju Vas;
jala maŕaʔ;
mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett;
jala jaku seeh midä õks om mut́ingut;
jala `kindreʔ põlvõ al;
jalalaba ~ jalalapp `kat́ski;
jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad;
Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se;
jala sõrmeʔ (varbad) Lei ||
labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg;
sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm;
Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi;
pikk säŕk, otse peast jaluni Mär;
võta jalad `lahti Tõs;
jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai;
tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk;
lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel;
ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo;
jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se;
`pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1.
jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl;
kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har;
lät́s jalagaʔ `liina Se; 2.
(koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg;
perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk;
nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll;
ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann;
mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo;
olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3.
kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han;
tule `jalgadega Kad;
käi `jalguga Kam;
oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg;
soan ike oma jalaga vel `õue Juu;
`Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv;
lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut;
jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus;
Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür;
ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr;
jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod;
jäi jalust ära Äks;
Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv;
jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg;
mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh;
Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm;
jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk;
laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg;
aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo;
jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har;
jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε;
mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk;
mine `jalge alt ära Hls ||
neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul ||
ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs;
ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn;
kaheksas `uassa jala all Kod;
jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg;
noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk;
kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus;
põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr;
kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod;
latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi;
nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh ||
fig 1.
kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi;
kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2.
iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh;
nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn;
`enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt;
sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR;
jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig;
piits teeb obusele jalad `alla Tõs;
kevade `öeldi:
las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai;
jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg;
jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh;
nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar;
ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad;
minul jalg jäi alt ära Plt;
jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo;
mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv;
jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu;
tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä;
laps jo `jalgo pääl Vai;
obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk;
jala pεεl aigos Käi;
timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var;
vaarub `jalgade peal JõeK;
jala pialt kukkus maha Plt;
mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk;
Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv;
Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas;
tõbine aja hińnäst `jalgu päle;
jo jala päl käu Se ||
fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst;
oma `jalge pääl Krk ||
taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu;
Jalad väsind `nindagu `nuiad;
`Nuorelt jalad ku `värtnäd all;
Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened;
Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR;
Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg;
Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi;
Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg;
Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul;
Jalad kui rangipuud Mär;
Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää;
Jalad kõverad kui looga murre Kei;
Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb;
Jalad nagu sambad Koe;
jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad;
jalad kui tambid all, `aiged;
nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim;
pikad jalad nigu koodid Plt;
Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv;
Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk;
Jala ku `taosse Hel;
lühikse jala nigu pätäku;
jala nigu tangi (jalad kanged) Ran;
ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh;
nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl;
piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ;
ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har;
sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh;
Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr |
Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää;
Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp |
Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg |
Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR;
Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi;
Tömmas saba jälge vahele Emm;
Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää;
kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg;
ei ole jala asetki KJn;
jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp |
Mine sa, sool nooremad jalad Pöi;
muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod;
Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale;
`Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh;
Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg;
Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai;
täi kooleb jala `alla ärä Ran;
ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn;
taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv;
ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj;
nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks;
küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg;
`jälle jutt ja jalad all IisR;
Jutul põle `jalgu all Han;
jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai |
vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis;
peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran;
ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo;
sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut |
Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg |
Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh |
Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi |
lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod;
Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää |
valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk |
kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg;
kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh;
kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär;
kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää;
kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu;
kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk;
kelle jalg tats, selle suu mats Ran |
Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst;
Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel;
(üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg;
jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi;
Jalg hauas, teine kaldal Vig;
Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää;
vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran;
üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har |
meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän;
üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas |
Kinel jänu, senel jälad Emm;
Kel jano, tol jalaʔ Räp |
Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg;
Pεεst segane voi jälust vigane Emm |
Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh;
jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa;
Ära lase omal `jalga taha `lüia;
ta `pańni mul jala taha Hää;
jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh;
Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa;
Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää;
kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai;
ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk;
sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote;
jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe;
Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR;
söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm;
astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs;
`tatsab jalg jala ette VMr;
läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk;
ei nää `jalga jala ette `astuda Kei;
ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim;
nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo;
pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam;
Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst ||
akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk;
kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi;
Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää;
Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk;
täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran;
Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn;
Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür;
jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih;
oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv |
ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg;
jalga katsuma 1.
pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda –
Pil KJn; 2.
(suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg;
j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe;
lähme `jalgu kergitama Mar;
ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil;
kergitäsin koa oma `jalgu KJn;
`kargamise man kergütäss `jalgu Se;
jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj;
Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh;
ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo;
jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos;
viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga;
t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se;
jalgu kängmä 1.
surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ;
ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har;
vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2.
jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi;
Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu;
ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas;
jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg;
läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh;
ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk;
nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran;
laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo;
lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv;
j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg;
j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans;
ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis;
ninda ku ma näi, panni `jalga Krk;
ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod;
jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har;
jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu;
jalgu viskama 1.
jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2.
tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har;
jalga võtma 1.
jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2.
(majanduslikult) iseseisvuma –
Vig; 3.
kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod;
jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg;
Jalg seina, hambad varna LNg;
Jalad seinas, hambad varnas Mar;
Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk;
Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg;
Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk;
Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa;
Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi;
pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh;
lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar;
läind mis jalad `välkund all Vig;
Jalad käivad `selga;
Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää;
Lõikas et jalad all tuld lõivad;
Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm;
`jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai;
joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv;
pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk;
lätsive kas jala tuld leive;
Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel;
ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad;
ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo;
joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all;
juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har;
kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu;
ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp |
Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh;
Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää;
Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad;
Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv;
ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk;
jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg;
Jalgadele nõuu andma Tor;
`ańtsin `jalgel tuld takka Ris;
sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai;
annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran;
piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har |
Jalgele kihu tegema id Tor;
jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk;
jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna;
küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk;
pane `jälle `veltsima jalad Mar;
pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm;
Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh;
jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1.
(jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu;
`võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad;
võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi;
võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai;
võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2.
jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää;
pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei;
Käid teiste alt jala Amb;
ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm;
rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh;
naine om rasset `jalga Krk;
rasõdõd `jalga San;
rasõha jala pääl Lut;
`tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har;
noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se;
`ĺääĺme d́alabäl id Lei;
jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe;
alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn;
jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han;
kolmas jalg 1.
kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi;
toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo ||
tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2.
mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb;
tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg;
sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk;
Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi;
võt́tis tie `jalgade `alla Sim;
enel surmati̬i̬ jo jala all Kod;
mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1.
teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR;
tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2.
kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu;
tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv;
nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk;
tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran ||
jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu;
kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo;
Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu;
peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg;
pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo;
ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl;
ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har;
pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv;
pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se;
ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg;
kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu;
ei sua edasi ei päist ega jalust JMd;
temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo |
temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk;
pead-jalad koos 1.
ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR;
Elast pεεd-jälad koos Emm;
Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han ||
Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2.
küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han;
ma käin piad-jalad koos Ann;
vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa;
Sai vastu päid-jalgu Emm;
käsi-jalg 1.
Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2.
emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr;
käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm;
edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod;
käe-jala man Ran;
käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür;
tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh;
laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo;
kässi `jalgugõ sais `vasta Krl ||
käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm;
käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn;
ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr ||
ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran;
`jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh;
kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg;
ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd;
nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg;
ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr;
sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim;
ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran;
jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote;
jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv |
Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu |
Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu;
kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; |
Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; |
tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg;
Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu;
kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg;
Nuar laps jalg `kerge Jõh;
sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema;
obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga;
`raske jalaga obu Khk;
et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär;
üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar;
aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig;
ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih;
see inime oo `raske `jalgega Tõs;
`jõutsa jalaga obone VMr;
Laps nuorämb jalg kergemb Rak;
veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod;
lahe jalage oben(
e);
`kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk;
tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh;
vallalõ `jalgugõ;
tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl;
käüʔ sä virga jalaga Räp;
muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg;
ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi;
ei mo jalg põle `sõnna saand Mar;
`sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr;
ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod;
kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn;
es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk;
kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh;
si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki;
pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo;
Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har;
ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv;
(oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta;
Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh;
ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai;
p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha;
`kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar;
Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän;
nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg;
Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm;
ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn;
mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel;
mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran;
ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo;
ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü;
sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har;
Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks;
noorõ obõsõ `jalga käima Krl;
oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se;
jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm;
panen teised jalad, teised `soapad Pee;
siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv;
sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm;
tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar;
obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod;
laps oles `mulle juba jalas olnud KJn;
ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk ||
osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä NõoII. ülekantud tähendusi 1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad;
puu`lõikamise pukki jalad Lüg;
`Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi;
`aspli jalg;
kerilavva j.;
`värtne `raami j. Jõh;
`kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai;
keribu jalg Jäm;
nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on;
käru jalg;
vörgu argi jalg;
laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber;
tule argi jalg Khk;
`lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär;
`toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus;
käia jalad Pha;
ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni;
`Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale;
puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla;
Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi;
leva labi seesab sii [lõime] jala peal;
`kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh;
risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas;
napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm;
oki tallabud oo `jalge `külgis Mar;
lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir;
peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih;
rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn;
`asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud;
masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris;
lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees;
`asvle jalg, jala pakk Juu;
käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos;
jalaga `õmlusmasin;
tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda;
tambi jalg;
redelil õli tõene jalg madalam;
kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg;
käsikivil on neli `jalga all Kod;
siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal;
jalg tuli ära järi alt Lai;
oreli jalg Krk;
tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh;
ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo;
rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl;
kolgitsel olli jala all, kaits `pulka;
vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala;
trulli jala olliva kõju puust;
saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote;
kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv;
jõulukuuse jalg Krl;
uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu;
langa kerimise jalg Plv;
viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ;
pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se;
piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut ||
fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg;
`kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg;
maea jalg ~ vundameńt u Pai;
`uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe;
müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg;
nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm;
`kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis;
`korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo;
koŕsnajalg om nõkõ täüś Har ||
katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar;
jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad;
ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg;
silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis;
jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub –
Pöi Kod ||
maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub –
S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans;
see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk ||
„pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk;
aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh;
kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm;
kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar;
mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts:
kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad;
kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais;
ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu;
mää jalg o see, kust mägi akkab Kir;
põllu jalad Han;
mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm;
Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj;
Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha;
võrgu pea ja jalad Muh;
akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse ||
tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(
a)
VNg;
purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab;
vii purju jalg `teisse `parda Khk;
ravina `külge pannasse `purje jala Trm;
purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod;
puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää;
alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu;
`niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j)
Kär;
pitka jalaga ii Kaa Pha3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand;
mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg;
vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär;
kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse;
`Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han;
`raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm;
eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod;
ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk;
`ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo;
paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl;
jala pääl sais norḿ Se;
mõts um viil jalal Lut ||
siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg;
päkäl ja puravikul jala all;
päkäl `jalga ei süvvä;
taglal ja kõbjal jala all Krk;
t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp ||
fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp ||
pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm ||
[lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar;
päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk;
pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh;
mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk;
linnase jalad sõeluti `väĺla HMd;
viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu;
seeme on jalal, idaneb Trm;
jala tuleve iki kige päält, siis tule ida;
linnastel jala perän joba Krk;
tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote;
viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu;
edimält aja seeme jala `perrä Se6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg;
kuue jala süld;
kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk;
`jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll;
kaheksa `jalga pikk Pai;
pirru alu olli ike kolme jala puu Hls;
esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote;
noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har;
jalg maad piḱk Se7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr
jõhvard `jõhvard Lüg, jõhvaŕd g -i Rõu jõhkard Ei sie jõhvard `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest Lüg; Üt́s jõhvaŕd õ̭ks um Rõu
kadasnik kadasnik g -u kaltsakas üsku vana kadasnik, ei uoli sugugi. uoletu ja lohakas ja ei `korja ennast – käib nigu kadasnik kohe VMr Vrd katasnik
kalk1 kaĺk g kaĺgi L K I Hls Se,
kalgi Sa Tõs Trv Krk TLä,
kalk g kalgi Hi,
`kalgi R 1. karm, vali; kitsi, ihnus (inimesest) sie on kalk inimene, ei taha `teisele `anda kedagi Jõe;
kalgi südamega inimene Jäm;
pehmenda oma `kaĺki südant;
kõva kaĺk ääl Mär;
Mio `vasta `oĺdi ette kaĺgid Khn;
`eśteks oli nii kaĺk, ei taht `rahvale `anda obuseid Juu;
`irmus kaĺk inimene, ei uoli teisest inimesest sugugi;
mõnel inimesel on kaĺk ial Kad;
vaest `ööldi kaĺgi `näoga, see on nigu kivine, kaĺk ja kivine, kes ei anna järele, ei anna ennast loksutata Lai;
temä om kõva kaĺk inimene, si̬i̬ om ku `mõrtsuk valmiss Krk;
Ta om väega kaĺk inime, ei pallemine ka tedä ei pehmendä Nõo;
taal om kaĺk süä Se2. kõle, vilu (ilm) nii `kalgid `ilmad peab iga päev Jõe;
kaĺk küĺm ilm, `kange või vali küĺm Aud;
küll `oĺli kaĺk talve Hää;
paĺlas küĺm (lumeta külm) on kaĺk küĺm Kei;
kaĺk on küĺm Juu;
sügisene ilma lumeta aeg on kaĺk Kos;
kaĺk tali Koe;
küll on kaĺk küĺm KJn3. kõva, karge a. tükkis, murenematu, tugev pepud o `neuksed kõvad kaĺgid pikergused `kartulid Kei;
see on üks kõva kaĺk asi;
`keet́sin vanast kardulest pudru, aga nii ilusad kaĺgid olid Juu;
lülüpuu üits küĺg om valge, tõine puu küĺg punakas, kõva ja kaĺk Pst;
`kaĺki maad ei taha kennegi Hls;
õisukse kardula, `siantse kirivese värvige, `siantse kõva kalgi, ei ole ää;
purganti ei ki̬i̬ `pehmess, kurdav kalgi;
ti̬i̬ om õige kaĺk ja paĺlass, lõhk õige paĺlu obese `raudu Krk;
`kaĺki `leibä Se b. jäik, rabe, habraskõva puu on rabe, `algas ja kalk Lüg;
kaĺgi rauaga põle kedagi teha, teda ei saa kokku sulatada Mär;
teĺliskibi `oĺli õege kaĺk Tor;
selle kaĺgi vikatil es akka vikati nuga `pääle Saa;
kaĺk raud, mis väga rabe on, ei või teda `pińnida ega taguda, siis lähäb `kat́ki VJg;
need olid kaĺgid kivid, kes tagumisega `lõhki läksid Trm;
pihlakast `tehtasse ka `looka, aga see on `seake kaĺk SJn;
kõva kaĺk raud Krk c. kare (vesi) kaĺk vesi võtab silma näo `kestama Juu;
paepõhjaga muas on `kaevudes kaĺk vesi, `erned ei kie tümaks Kad;
kaĺk kaevu vesi ei tee kunagi pesu iast Lai;
vesi om õige kaĺk juuvva, lubjane vesi Krk4. intensiivne, tugev, maheduseta ea `selge kaĺk vesi Juu;
kaĺk valge (väga ere); kaĺk apu (väga hapu) Amb;
kui on kaĺk küĺm vesi, siis pane `suoja `ulka VMr;
mõni asi on kua kaĺgi mekiga Kad Vrd kalkjas Vrd kale3,
kalg,
kalsk(e)
kauplema `kauplema Vai, kaubelda (-ao-, -ou-) eP(-aa- I, `koupleda Rei) M(-me) T[-lõma]; `kaupelda Lüg Jõh KuuK, `kaubella Kuu VNg; `kauplõ|m(m)a(ʔ), kaubõldaʔ V(-mõʔ Krl)
1. müüma `kauple `tõise `kraami, mis sa õled saand `selle iest Lüg; `suitseti kalo ja läks `kauplema Vai; siis ta akkas puudega ja `nahkadega `kauplema Khk; ma lähe kalu `kauplema Muh; kaussidega `kauplejad `tahtsid obusesaba `jõhve Kul; ma `kauplesin ää, mul enäm `müia põle Juu; `maarja laadal kaubeldi obuseid VMr; ma ise nihukse kaubaga ei `kauplend Ksi; tämä käis `kauplemas, `õśtis `silka ja müis taludesse Trm; juut́ `kaupleb raamige Hls; tu `möie talu maha ja `naksi `kauplõmma Har; Petsereh om väega paĺlo śetokaisi ja `kauplõiji säntsit `väikäisi kauplõji; ta `kauplõss hingega, ta võtt nii `kaĺlihe Se || fig käe är külmänu, külmeteve sis muku `kauple rääbust (vehi kätega) Hls; temä om kasuga kaabelnu (elab hästi) Nõo
2. a. kaupa sobitama, kokkulepet taotlema või sõlmima `anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli Lüg; `kuida `kauplimo `ninda `tiemo `kauba `vällä Vai; oli kraavi podretsik, oli kraavi kanali oma jauks `kouplend, maksis töölistele Jäm; `kauples ennast `sönna tühe Khk; `aastasulane oo see, kes `aasta `peale oo kaubeldud Mar; tüiri inimesega on paha kaubelda Kad; süllä pialt makseti nääle seda `katsetegemise raha, kud́a süld kaabeldud õli Kod; ma `kaupli kige parembe `tiindre ja kige ilusembe tüdruku Hel; ta pidi `aasta läbi `mõisale tü̬ü̬t teǵemä, sai oma palga, mes `oĺli kaobeldu Ran; `mõisniku kaobõlnuva saari käest kõiksugutse `õiguse `vällä; sańt ütel aledade `vasta, et ega ma‿i `kauple, mia sandi Nõo; Laadepääl `kaeva kõik toda, ei `ütleva enne `müijale sõnagi, perän kui kõik lehmä läbi`kaetu, lääva `kauplema Rõn; tiä lät́s mulle naist `kauplõmõ Krl; kaŕusõ`kauplõja ka tuĺl Se || tutvust sobitama Äi tea mis sa vana inimene änam naistega `kaupled, olgu see ikka noorde asi Pöi b. vastuseisust hoolimata paluma, nõudma või pakkuma midagi `kauples ennast moo `seltsi `linna, äga ma‿s vöta täda `ühtid Khk; `kupja poeg tuli `vasta, se ise eläs Talinas, se oli parunite poolt `väĺlä kaubeldud Vig; ma `kauplesin end puśsi `peale, küll `andis `enne kaubelda kui `peale sai Juu; eks ikke küla kaubeld (karjase) `juodi `liiku VMr; eenäkuhuja `kauples `mitmele Kod
3. tingima (hinna juures) `kaupleb nagu juut `viimase vere `tilgani Lüg; `peio `poissi `kauples `pruudiga (kirstu lunastamisel) Vai; `kauplevad odavamaks, ind on `kõrge Juu; silgud, nende iest olid vekesed innad, nende iest ei old `kauplemist VMr; pulman `pantse puu ette ja kaabeldasse kui peiu pulm tuleb et mes asjamehed te õleta, kohe lähta, kos paśs Kod; mia massa raha ja sa tulet vi̬i̬l `kaupleme Krk; tuut massab niipaĺlu, kaobõldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; ega tä muido odavambast es olõss `jätnüʔ, a ma iks `tinkli ja `kaupli `kõvva Kan; Kauplõ˽ku juut́, a massa˽ku saks Urv; meil oĺl `täämbä lihunikuga suuŕ `kauplõmine, poolõ `henda kaubõĺ mahaʔ, mia ma lehmäst küüsse Har; kaubõĺ vil mano, `tahtsõ `rohkõp Se
4. vaidlema, jagelema; riidlema mis sääl änam koubelda on Jäm; mis sa `kaupled paigulist nende emastega Khk
kirjutama kirju|
tama eP(-
d- Khk Hi;
kirjo- Mar Kul Lih Kod;
kerju- Käi/-
d-/
Rid[-
o-])
M(-
teme;
-ŕ- Krk)
T(
kirjo- Võn);
`kirjutam(
m)
a R(-
o- Vai);
kirutama Jõe VMr Kad,
kiŕo- Võn V(
kiru|
tam(
m)
a VLä/-
ŕ- Krl/,
-tõmõ Krl Har;
ḱiru-,
ḱüru-,
ḱüŕü-;
-tama,
-täma,
-teme Lei)
1. a. kirjutama, kirja panema mina kirutasin `ennem ikke `ilma vigadetta ka Jõe;
poiss tuli kodo,
nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta Lüg;
`krihvliga `kirjodetti `tahvlile Vai;
jo sii `oome `valmis kirjudasse Khk;
ää kirjutag seda üht,
mis me pudrast kirjutame Kaa;
laulud kirjutati üles Muh;
pliipulgaga kirjodata Emm;
jättis kirjutamese pooleli Vig;
punase kirjaga oln kõik kirjutat need raamatud Var;
Juän kirjutattõ,
et `ollõ `aigõ Khn;
nüid siis kirjutatse kõik ned vanad sõnad ülese Aud;
se sai `ümmer kirjutud,
teisiti `jälle Juu;
ega `kõike kirjutatta ei maksa Amb;
ma ei nää,
tule lue,
mis `seia on kirjutud Koe;
üks `ütles ette ja teised kirjutasid Kad;
minul ep õle kedägi kiŕjutata Kod;
`piibel `üeldasse kua nüid uuemast `ümber kirjutadama Ksi;
ega nevä es käi `kolme `talve koolin,
aga temä mõiśt lugeda ja kirjute Pst;
ma tõise raamadust kirjudi Krk;
nüid kirjutadass jo sedävisi,
et ei saa `tähtest aru Puh;
temä `olli kirjutanu raamatu,
a es levvä `triḱjät Nõo;
nemä kirjutasõ `sõprule `kirjä Rõn;
kiri om kirotõt Kan;
kirutõnu õ̭ks vi̬i̬l,
`aigu om Krl;
ma˽`kaie,
sul halv põ̭lvõ pääl kirutaʔ Har;
tu̬u̬ vanaesä elo piäss kah üless kirotamma Rõu;
kullõldõh lät́s iks inäb `aigu ku kirotõh Vas;
mä kiŕote ja näi kiŕotadaʔ Räp;
vaja om `ümbre kirotaʔ,
sääl om muting siseh Se;
ku ta sõ̭na äi olõ ää,
ala kürütäga Lei;
timä nakkass kirotama `kiŕja Lut;
ti kiŕotago eiʔ Kra ||
välja kirjutama, määrama aŕst kirjotab ikke `rohtosi Mar;
temä kirjuts miul pasa `pulbrit Krk;
minä võti toda rohi `rohkemb ku `olli tähe pääl kirjutedu Puh;
tähe pääl `oĺli kirjutedu,
kost sa puid saad Nõo;
alla kirjutama allkirjastama vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg;
`nõutasse vormi täeduss,
et peab `alla kirjutadama Vil;
purju `pääga kirjutanu `alla,
et om niipaĺlu `võlgu `võtnu Nõo;
kõrva taha kirjutama fig meelde jätma `katsu `kirjutatta `korva taha,
et `mieles `seisab Hlj;
küll miä `kirjodan kaik ne sanad `korva taha Vai;
nina ~ otsa peale kirjutama meenutama, teatama; meeles pidama `Kirjutagu sie `ilberdus omale nina `piale:
külas on `teisi,
tämast paremaid `tütrukuid IisR;
kis seda `soole nina‿bele akab kirjutama Khk;
ah sa ei tia mis siin teha,
no kas ma pian `sulle `kõiki `aśju nina `piale kirjutama;
ega nina `piale ei old kirjutatud (näost ei paistnud), et ta nisuke inimene on Lai;
kas kellegil `otsa om kirjutet,
mis ta om Hel b. arvele võtma, registreerima; üles kirjutama õppetaja `kirjutab `enge`raamatu `lapse nime Lüg;
`Läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama IisR;
keisid kirjutamas öpetaja `juures (abiellumisavaldust esitamas) Mus;
mine tite nime kirjudama (ristimiseks registreerima) Rei;
`lähtvad kiriku lauale ülesse kirjotama Mar;
priistav tuleb kirjutab kõik maja tühäse Tõs;
`laśsin enese vallamajas üless kirjutada Juu;
viljad kirjutatakse kõik ülesse Sim;
`õptaja käis kualituba ju̬u̬ren kirjutaman [laua] keriku Kod;
ma võti kasulatse ja kirjuti oma nime `pääle Krk;
sinna `oĺli kiŕjutedu teopäevä;
tolle [vasika] naha `pääle kirjutana [kurat kirikus] `suikjide nime Ran;
`u̬u̬ldaja vai ni̬i̬ käsinigu lassiva kraami ärä kirjutada Nõo;
peräst `palvõ`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ Har;
Mis säläh,
toda ei kirotada (võlakatteks) Räp;
kürüt `miega ütte (naine võtab mehe nime) Lei;
śjondz hingeraamatulõ kiŕotass ku riśt,
et `tiid́nüʔ,
kon timä `sündünüʔ ni nimi Lut;
maha kirjutama välja registreerima, kustutama siis kirjutetta nimi maha `raamatust,
kui inimine sureb `vällä Lüg;
et nüid,
ku sul panga `võlga one,
siis kirjutama ni̬i̬d kõik maha Kod;
ku ar massat,
kirotass [võlg] maaha Se;
a˽kua a˽kuolõss,
tuu kiŕotass ar `ussõ,
setä `hinge inäp olõ‿iʔ Lut ||
testamenti või lepingut tegema mea kirjudi Viĺläntin maha,
miul om notaa·riuse man maha kirjudet;
sõss `loeti ette tõstarmeńt,
mis mehe pu̬u̬lt maha kirjudet olli Krk;
väümehele esä kirot́ ärʔ (varanduse) Se2. kirjama, mustriga kaunistama; välja õmblema, tikkima käib kui kägo `kammerissa,
kibu `kirjutud `käessa rhvl Lüg;
nii kenasti olid `väĺja kirjutud nee kraed ning abu`pεεlssed Ans;
ise ma ole tanud kirjutan,
põlled kirjutan ja särgid kudun;
raed ja `värglid `ollid kõik kirjutat `kirjadega Muh;
tanu ääred olid kirjudat Emm;
`värvled olid kerjudud;
auklehed ja maasiguristid,
ja ega `moodi `tehti neid Käi;
kirstud olid nagu kahessa kannulest,
kõik rauadega kirjutud Tõs;
miol põlõ sioksi kirjutõt `käüsi‿mte Khn;
tõuse üless mu isäke,
tõuse [veime]`kirstu kirjutama rhvl KJn;
maagelõng olli kirjutetev lõng,
sellege kirjutive `ammit Trv;
kuuma orage tat [kirstule] kirjudide,
paludide nii risti ja kirjä `pääle Krk;
muĺgel olli verevä nööriga särgi,
ärä kirjutedu Ote;
kanamuna `valgõga om vaia munaku̬u̬ḱ vällä˽kirutaʔ Har;
noorik kiŕot́ tu śolgaga käteräti kiŕä Se ||
fig peksma küll miä siu `perse `kirjudan Vai;
sis `võeti mul perse `paĺlaks ja kirjutadi `sinna `peale Juu |
mis ne seal niitnd on,
muidu [heinamaad] kirjutand natuke Jaa |
maged `lasti siis liguda neli ööd`päeva,
katsuti kui üüges tanni ääre `pεεle kirjutas (piimal linnasetera jättis jälgi), siis oli ligu paras Kaa;
tera juba kirjutab,
täna piab linnassed kasuma panema Muh Vrd kirjama1,
kirjeldämä
kus kus R eP M Puh TMr Rõu Se I. (osutab kohta) missuguses kohas 1. (otseses küsimuses) kus on minu `sussid VNg;
Kus se oma oid sul on IisR;
kus se `toine maja on Vai;
kus `kantis ta nüid elab Mus;
Kus sa jöulute aegu mötled olla Kaa;
Kus te siis nõnda `seltsi olete soand Pöi;
Tiina,
kus sa oled Muh;
kus sa köisid Kir;
kus pudru mänd o,
ma taha pudru `keeta Kse;
Kus tede rahvas ond Khn;
kus tema oo Tor;
kus sa lääd,
kus sa `käisid Ris;
kus su siĺmad o Kei;
no kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis Pee;
kus tema peaks olema VJg;
kus toop on Plt;
kus sa käisid Trv;
kus sa˽käveʔ Rõu;
kus kohas ~ kohtas ~ kohal kus no kus kõhal täma siis elab Lüg;
parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta,
`mutku käi kuskoal tahad Vai;
kus kuhas sa elad Jäm;
Äi mäleta kus kohas Pöi;
kus `kohtas maad kündasse Muh;
Kus kohas nii `ilja `olta Rei;
kuskohes see asi oo Mar;
kus `kohtes sa köisid Vig;
kus `kohtas see asi oo Tõs;
kus `kohtes sa `oĺlid Tor;
kus `kohtas ta on Ris;
kuskohas pidi olema see karjane,
et lehmad tee peal olivad JJn;
kus kohal ta on KJn;
saanalava,
kuskohal pääl viheltse Vil || kui kus `kaugel ta elamas on Kaa Vrd kosa,
kusass2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `lenna,
`lenna leppatriin,
kus su isa ema on Nai;
`vuoso (saapapöia) `painamise laud,
kus pääl `painetasse (koolutatakse) Lüg;
saverigod,
nied on kus küles `aisad `käüväd Vai;
sεεl `kohtas,
kus ammas on,
teist pole `vastus Kär;
`keidi `törva `müimas igas `kantis,
kus `rohkem `leiba oli Mus;
tea,
kus ma˛i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj;
vahe laut `olli koa,
kus kõik värgid sehes `ollid;
ma‿p tea,
kus tuule all se Riia oo Muh;
kus nirk pidi ennäst `näitäma,
seal pidi looma õnnetust tulema Mar;
ena kus rüssad oo kõik Mih;
ei tea kus kääras nii räägitse Tõs;
ma ei ole küsind nii `truuste,
kus se mees tal ää suri Juu;
Kus seda [liha] põld,
`aeti piimatilga ja vee varal läbi Amb;
kus peres karjane `korda oli,
sialt pidi abilene kua olema JJn;
kui inimene on ike kõik maapial läbi eland,
siis tiab tema ka,
kus ia on ehk kus sańt on Pee;
set́seteist`kümme `aastane olin,
kui tulin `seia kus `kostnaga maea oli VMr;
mina põle siukses pulmas ei ole käind,
kus taldrikid ei ole olnd laua piäl KJn; [vana-aasta öösel kuulati] kus obene irn,
sääl siss saap `pulme TMr 3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) `Ahvrikas või kus pidada ka mets`sõnnisi õlema Lüg;
`olgu kus tahes Jõh;
`Käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat;
Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele IisR;
ken kus tüöl olivad Vai;
Olga Juhan eile olnd kus tahes,
aga meitel ta küll es ole;
`Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa;
mine kus `juudas Rei;
läind `altari eest kus seda ja teist Vig;
igavene uńnik maha luobitud `nahkasi,
parsil või vommil kus nad olid JJn;
`korja oma lamuoŕ ja mine kus seda ja teist Kad Vrd kon,
kuas1,
kun,
kusassII. (osutab kohta) missugusesse kohta 1. kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä Lüg;
Kus sa kuriloom jälle ronid Kaa;
kus tal siis änam `minna oligid Krj;
kus te siis nende `kirjadega lähate niid Pha;
kus ne eenad kõik `mahtuvad;
Muh;
kus löa (lõnga) kera jähi Emm;
kus sa joosed,
ooda neid ka Käi;
kus se vikat jäi Mär;
kus sa mo mehe `jätsid Vig;
kus sa jätad isat emat,
kui isat emat viletsase jäid Aud;
kus sa `arvasid minnä Saa;
see (laps) oli ikka parandal,
kus tema pidi minema Ris;
kus `küĺgi sa nüid lähäd Juu;
kus sa tõttad Amb;
kuus tütart,
kus ma teid panen Pil;
kus sa lähäd KJn;
kus kohale ~ kohta kuhu Kus `kohta sa minemas oled Jäm;
kus `kohta sa lähed Rei;
tä teab,
kus `kohta ta rõnd jähi Mar;
kus `kohta sa kipud Kir;
panime kolm tikku maha,
et aru saada,
kus `kohta ta lähäb Kse;
`tuńtsid `tiatsid kus `kohta nad tulid Kei;
ega ei tia,
kus `kohta lähvad Jür;
ei leia üles,
kus kohale ta kukkus HJn2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `sillal oli suur kaśt kus `sisse siis kivid `aeti Jõe;
Äi tεε,
kus nad lähvad Kaa;
teab kus ta siit läks Vll;
see oo suur jäme nöör,
kus `peale võrk rakendatse;
kus sa põle pannud,
sealt põle võtta koa mette Muh;
kui tema läks,
kus ta läks,
aga ikka ta sai [jahisaagi] Noa;
putk o ahingal taga,
kus vaŕs taha köib Kse;
seal (katusel) oo `jälle üks puuarakas,
kus vahele [õle]vihk saab `pandud Mih;
kerade jäuks on oma kaśt - - kus lähäb kohe kakskümmend kera `sisse Hag;
`kiegi ei tia,
kus me lähme Jür;
oli viinavabrik kus kardulid `viidi Kad;
parred oĺlid üleval,
kus `pańti vili `kuivama KJn;
süte pańn `oĺli all,
kus söe otsad `pääle `kuksid Vil 3. (täpselt määratlemata koht) siis ta oleks läin ei tea kus Muh;
Kus `kuulmata mei ära läksime,
sest änam olnd tääda midagid Rei;
ehmatas roosi kää `peale või jala `peale või kus `tahtes Mär;
nüid tegavad majad kus taht Kse;
Vi̬i̬ all läheb [aul] kus `kaugel (väga kaugele) `teise `kohta Hää;
üks on mulgu maha jätt,
nüid on loomad tea kus läind Juu; [lihunikud] viisid liha jälle `linna ja kus seda `viidi Rap;
kus maale (ei tea) kuhu, kui kaugele kus `maale tä oo jätnd `eese külbi rõnna Mar;
kui nad reägivad seal `õues,
se kostab kes‿ta (kes teab) kus `moale Juu;
siis lähevad kus`maale,
ega siis aru ei ole Pai;
siit läksid vaest kus `maale SJn Vrd koh1,
kohes1,
kusa2,
kusse2III. (osutab kohta) millisest kohast, kust 1. (otseses küsimuses) kus sa [suvitajatele] seda `piima vottad,
ise tahad ka `saada Jõe;
kus sa võtad selle raha äkist Kär;
kus see vana inimene `prilla võtab,
ei saa änam `linna `mindud Vig;
ja kes rannast `iemal oli ja kus seda kala siis said KuuK;
kus sa kuradi poiss said selle TMr;
kus kohalt ~ kohast kust Kuskuhast `söuke tööriist `leitud on Kaa;
kuskohalt si̬i̬ leib `väĺlä võetse,
ku sa sedäsi koeral `leibä annad Vil Vrd kusast2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) sii ma oli sii Nigule talus,
kus õuest sa ikke läbi tuled Aud;
Vuĺbil old koa saun,
kus uńt viind kolme`oastase lapse ää AmbIV. 1. siduv ajamäärsõna Oli `aegu,
kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand;
Üks `muutus ikka tuleb,
paari päeva eest kus ma nägi `päiksel olid `rõngad `ömber Pöi 2. kusagil, kuskil välk lei inimise maha,
kus siin Narva puol Lüg;
pole last kus oln Phl V. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) siis kui `kapten toruga `ütles `alla,
et ädaoht on `müödas,
kus siis akkas `juubeldus Jõe;
Kas `ussid `jääväd maha,
kus sedä,
`ussid `lassed nüüd `ringiradast tämäle järele;
kus sain `lahmaka vett `vasta `vahtimist,
et `oia ja `kielä;
`soimada said igäst `kandist kus küll Kuu;
no kus `nindapali sai raha `maksada kui tämä `tahtus;
`kolmest tükkist läks [mast] kurat,
vot siis kus oli avare·i VNg;
ta ei `anna sedä `mulle,
`liiate sinule,
`meie õleme tuttavamad,
kus siis sinä võid `saada;
ei,
ei,
kus sa ühega (ühe ahjukütmisega) said [rehe] `kuivast Lüg;
Vai‿s tämasugune mies teist näeb vai `teisele appi tuleb,
no kus sa `sellega;
Kus ta (poeg) sul isasse on;
Kus täma‿nd `millaski `süidi IisR;
kus see `külmä,
`külmä ei ole Vai;
Kus selle nalja ots kui va Juri vangist tagasi tuleb ning levab,
et naine - - kaksikud teind oo;
Kus selle mure ots,
mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa;
`värdlig kuub oli üll,
kus oli kuuel `laius Vll;
Kus ikka mehel õlad olid,
mõõda süllaga;
Kus tõi ikka ilma `välja,
nõnda sajab ja `tuiskab et;
Ise aasid uherdi nina otsast tüki ää,
kus see änam [puu] `sisse läheb;
Vett täis,
kus `sõuke põleb;
Kus see `vaene ori siis seda (hollandi veskit) pidi soama tehja Pöi;
kus sa neid kätte said,
rebane ju kaval Muh;
Kus naabri poiss oli kohe siin,
kui meie tüdruk linnast koju tuli Mar;
annan noormihele tooli,
ei no kus ta siis `püsti seisab Kse;
vaata kus `endine töö oli Mih;
Kus tal `meile `aega `tulla ond Khn;
kus kasukas oli ikke tore;
`õmleśt isi `käega ää ja oli,
kus see,
masinad või rätsepad olid Aud;
kus rehepapp soand nii kurjaks Nis;
noh,
kus ta (pruut) üksi `jõudis [kõiki veimi] teha;
ei kus pidu - - mina põle pidul käind Hag;
no kus tema tööl käis,
ma käisin üksi jo Pee;
kus sa seal `julged sedasi `riakida Juu;
kus olid pluomid jäneksel,
justkui nuorel sial;
mul lihane vedel [potis], kus kukkus kõik põrandalle JJn;
kus ta pimedas nägigi,
pidas seda minu kääst;
oleks siis inimese `muodi `juodud,
aga kus sa sellega,
`aeti seda `viina `sisse nigu vett VMr;
pesu pesemise jäuks sai ikke teha - - tuha lehelist,
kus suodad siis põld olema·ski Kad;
kus süda akkas `närtsima,
`kanget `kuuma valu aas Kad;
vaade,
kus mi̬i̬s; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all,
aga kus me latse,
neil olgu egäl oma katuss Krk
kõvistama kõvistama Lüg(-
mma)
Jõh(-
mma)
IisR VJg Iis Trm,
kovistamma Vai;
imp kovista VNg teritama kovista nuga VNg;
kõvistan `luisuga `kirvest ehk nuga;
`enne saab `käiätä,
peräst kõvistada Lüg;
nuga `ongi jo terav,
ei `uoli enam kõvistata;
Mehed ikke kõvistasid tera`riistu Jõh;
Kõvistasin su vikkati vähe IisR;
kõvista kerves teravast VJg;
Kõvistasin nuad ää Trm ||
kovista se nuga kovast Vai Vrd kõvastama
kärris1 `kärri|
s,
käri|
s g -sse, käriss g käriss(
imm)
e1. okslik puu; tugipuu heina või vilja kuivatamiseks `kärrissed,
`metsäst `raiutud,
`vaaksa `pitkussed `õksad `küljes;
`lähmä `kärrissit `tuoma – mänd ehk kuusk ehk lepp ehk,
`õksiklased puud õlid;
`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta. siis `pannasse `erned `sinne `aasa Lüg ||
puuriida tugipuu puu`riida käris,
`pandi `ninda et ei kukkund `ümber;
ei `uoli kärist `panna,
ku `risti `laudid puud;
puu `süüli `õtsas `käiväd ikke kärissed Lüg2. kärbisel asetsev heina- või viljakuhi `einä `kärris,
`kärris alt on `õõnes;
kärissed on `ümmargused Lüg Vrd kärbis
käsi käsi g käe (
kää,
kεε), p kätt üld (
käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe;
Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie;
Käsitä `kiskub,
valuta `vingub,
jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu;
võttab kää ~
käside `pääle;
`Lõikab `lääväku `kääga `leibä;
Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg;
`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh;
`Rahvast oli vähe kuos,
ühe käe `sõrmedel lugeda IisR;
kääd on `kohmas;
midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai;
kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures;
`sääma kää kinnas Ans;
käsis nii külm Khk;
Kääd on nii pakatand,
nahk on nii kõva ja `karme;
Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas;
Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged,
`ööti:
surma `kindad kää,
sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta;
Käsi nagu suur lasn Pöi;
pisike käsi nagu `varblase jalg Muh;
oh taal oli ää meel,
pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm;
kääd vaheliti Kul;
ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad,
sured vasakkää `luśkad,
et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih;
Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg;
lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor;
Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää;
mehed `trampisid sis pärastiku puha,
ikka ükstese kääst `kinne Ris;
`ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei;
käesime temaga käsi oli kääs;
oli `vandund sedasi:
kui ta piaks `süńdima,
olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu;
kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb;
tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe;
mul lõi nari kätte VMr;
kui pahem käsi sügeleb,
siis saad raha,
kui parem käsi sügeleb,
siis annad raha `väĺla;
tugeva `käega mies,
`raske rusikaga Sim;
Meister laiutas kua käsi,
mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab,
akab kätte;
kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse,
suab pahema ~
pahama käe mi̬i̬s;
kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod;
siul oo kardule pudrust käe,
ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida;
käe musta ku kooberti;
kate käe kanik ~
kikk (õhuke leivaviil) Krk;
kui karvatse käe,
siss olna ää mesitse õńn;
käsi puusan nigu potil kõru küllen;
kõnnib nigu parun,
käe `perse pääl,
oless ta `lilligi liigutass;
kõ̭ik peeniksed ärräd,
ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran;
sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle,
ei pia midägi `kinni Puh;
mul käe om sandiss lännuva,
ei jõvva enämb `lehmä `nüssä;
pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte;
miu käsi om jakust väĺlän;
temä kätel oĺli nii suur käbedus;
võta nüid sääld kate `käega,
kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo;
pane käe ruhmikule Võn;
ei ole `jõudu käte seen Rõn;
ma `tõmpsi tedä `käega,
et tulõ˽siiäʔ Kan;
Kel laǵa hääkäe päḱk om,
tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv;
kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah;
ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl;
käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen;
miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ;
ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har;
Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä;
ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit,
tulõ `puuduss;
Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege;
käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga,
esi ilmamaa tark =
kell Rõu;
mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ,
et või es üless `nõstaʔ;
ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ,
vana olõdõʔ;
käsildä ja jaluldaʔ,
a üle ilma tark =
kaal,
`minka kaalutass Vas;
täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ;
kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina,
käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp;
ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ;
kid́si käeh;
ḱäut pümehhuisi,
kumbit käśsiga i̬i̬h;
tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh;
võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg;
äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk;
ega mol põle kahesid `kässa mette Mar;
ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn;
ega mul katte `paari käse ei oole Krk;
ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran;
ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ,
üte˽käe ennede Har;
kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll;
Ole mees,
anna käsi,
lepime ää Pöi;
ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn;
anna mul käsi,
siss jääp `kindless,
et sa miul tulet Krk;
sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran;
Ei anna ma sullõ kätt,
sul om käsi kärnäh hum Plv;
Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas;
jät́t jumalaga,
ańd mullõ käe Räp;
teretät,
annat käe Se;
kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame,
onu and `saia Krk;
kiä medä ańd latsõlõ,
siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har;
käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1.
peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu;
Ää otsi vetit,
veti on mo käe Rei;
suur pitk vits `olle kεε;
kui `vörku kududakse,
siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl;
kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg;
mul oli veki kibo kää,
natoke `marjo ka sies Ris;
nää,
kaks naist lähvad,
pakid kää Ann;
igal oma puulusikas käe Kõp;
mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil;
`oitke,
`pernane tulep,
vemmel om käen Puh;
tõesen käen om vikati lüsi,
tõesen käen om käsiläne,
siss keerutat Nõo;
ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote;
ma˽tuĺli lehmägaʔ,
lõ̭ig oĺl käehn Rõu;
väits um alati kurah käeh Plv;
vaŕs oĺl puust,
tu̬u̬d hoiete käeh Räp;
krandaśs om käeh Se 2.
labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs,
sis on sue Jõe;
kää võru on kääs Jõh;
`antskad kääs Vai; `
käised olid kääs,
nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos;
ohakaid kitkuti kinnas käes Trm;
käetuĺbid one käen,
tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä,
kui võtad kardulid Kod;
mul˽`kinda käeh,
mullõ ḱulm ei olõ Se;
käde ~ kätte 1.
pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile,
`toine ans maast [viljavihke] kätte ~
käde VNg;
ei saand midägi käde,
`miska oliks `viskand Vai;
kui kena `kaika käde saa,
lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus;
vöttis ohjad tugevast käde Vll;
aerud kätte ja `tõmbama Muh;
näppaja inimene,
tea mis käde kahmib Rei;
võtame rähäd käte Vig;
võta laps oma kätte,
oia süles iluste PJg;
ma võtan korvi kätte Kei;
isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu;
ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `
murtsin metsast ia madjaka kätte,
muidu kuerad tulevad kallale Kad;
tämä ei võta kurikad kätte Kod;
nii `paĺlu kihulaisi `olli et,
mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte,
tollega `laŕpse Nõo;
pruudilõ `ańti siss luud kätte,
siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn;
murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote;
`mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn;
Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma,
tõnõ and takast `langu kätte Urv;
võta nui kätte,
ussõn om `nilbõ,
muud́u satat mahaʔ Har;
väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2.
labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai;
`palju käsi `ollid `kirkus,
seal es `panda `kindud kätte Muh;
tämä ei tee sukka ei kinnass,
õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod;
käe tuĺbi,
ku kohekil ti̬i̬ pääl läits,
siis `panti kätte Krk;
`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1.
peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh;
`tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr;
tuul viis rätiku kääst Plt;
kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk;
kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä;
poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo;
`katlakõnõ libahtu käest `maaha,
lät́s `kat́skiʔ Rõu 2.
käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi,
kui sa kääst ää `tõmbad Muh;
ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3.
(lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg;
keda nied `luomad `karjamalt `saavad,
käest `anna muudkui `juure IisR;
loom ep toida ennast karjamalt,
ikka aeavad `öhta kεεst Khk;
loomad oo käest saand,
karivad ja keppovad kojo Mar;
sügise saavad loomad käest Tõs;
kui `rohkema `jälle kääst anna,
eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK;
lehmäd saed käess,
ańnid üväss `piimä Kod;
kaśs on `õppinu käest `saama Äks;
ku na (sead) muan käüsiv,
käest `anti ka vähä lakatsit Krk;
käest andass ommuku varakult ärä Hel;
miul om niipaĺlu käest `anda,
et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo;
vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle,
kui enämp midägi es ole käest `anda Kam;
śjoo elläi õ̭ks om saanu käest,
śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4.
(koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk;
Mis kergest kääst saadud,
see kergest kääst läind ka;
See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud;
jahu oli püsut napist kääst Kaa;
Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm;
käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst,
sie oli vist vähä kääst saand Kuu;
ta täna käest saand Mar;
käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig;
kiva `antud kääst kätte,
kui kedagi ehitatud Lai;
tüdruk käind kääst kätte Plt;
ega meil tunnistajat es ole,
miä käest kätte anni tolle raha;
kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo;
tiiät küll,
ku üt́s asi käest kätte käüse,
sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte,
siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod;
ei tohi üitsütest ette minnä,
piäp käest kätte `põimma Nõo;
peost ~ suust suhu, käest kätte 1.
(laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm;
see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar;
eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2.
(üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte,
aga sina aru ei saa Mär;
ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn;
omast ~ oma käest 1.
endal olemas Iess ora,
`keskel kerä,
taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu;
`astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg;
si‿`
asta (tänavu) omast käest leib Vai;
Koorm `oksi `talve koju tuua,
regi omast käest Pöi;
Obo `raskõ pidädä,
aga üsä iä kua,
ku ta omast käest võtta ond Khn;
Egas vanasti kedagi ostetud,
kõik suuremad assad olid omast kääst Kei;
mis viga `süia kui suu omast kääst Trm;
saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss,
sü̬ü̬k `olli omast käest Ran;
oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2.
enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu,
paneb omast kääst `juure Lüg;
Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR;
linnast `toodi vörgulinad,
käbid tulid omast kääst `panna Pha;
ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu;
`tehti ise oma kääst `küünlad VMr;
säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad;
poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva,
et keedäme `mu̬u̬si Nõo;
omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3.
oma kogemusest Omast käest tiad,
`paĺju suppile `suola `panna IisR;
`tiatsin seda juba omast käest Plt;
käega ~ kätega 1.
käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi,
me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg;
se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai;
rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud,
et `vihku võtta saab Mih;
jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää;
ega ennemalt masinad old,
kõik `kääga õmmeldi Ann;
esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada,
a pärast akati argiga Pee;
erne kisuti `käega Trm;
pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv;
leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo;
Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr;
vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ;
kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har;
käśsiga˽`peśti vili Rõu;
mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas ||
sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul,
sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2.
kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa;
Tennäs käega Räp;
oma käega ~ kätega 1.
ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta,
muul ajal `anti ikka jau pärast Ans;
oma kätega tehtud Khk;
tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar;
liha `ańti nagu kuke noka täis,
ega oma `kääga `tohtind võtta Juu;
ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr;
surm ei ole oma `käega võtta Ran;
panõ noʔ uma `käega paigalõ,
säält om sul hää võttaʔ Har;
Võtaʔ õkva uma käega,
sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp;
oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod;
oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil;
mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst,
kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel 2. fig Asi `olgu aus,
käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene;
Käsi `puusass,
täi `pungass (laisast inimesest) Kuu;
Kui käed `käivad,
siis vats `naurab Lüg;
kääd `tieväd südäme järele,
`eigä südä tie `kässi järele Vai;
käte varal,
oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk;
Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled,
äi sa `jäksa mitte üles `tösta,
mis sool maha kukub Rei;
Kelle käed sitaga,
selle suu saiaga Hää;
Mis ma annan,
käsi tühi,
teine paljas Ris;
mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu;
Kellel kääd,
sellel kalad,
kellel jänu,
sellel jalad Amb;
käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm;
ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress,
et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel;
südä täis lääb,
siss `tõmbap käest (lööb) Nõo;
Käsi puusan,
täi pungan Urv;
Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś;
käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har;
aitu·mma,
küll mä küünü,
mul pikk käsi Räp |
Mis pahemb käsi tieb,
paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg;
ega vassak käsi seda või teada,
mis param käsi teeb Juu;
Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ,
miä hüä käsi tege Rõu;
Mis ää käži teǵe,
taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege,
sen kaul `kanda Kuu;
midä käsi tieb,
sedä suu süöb Lüg;
kudas käed kärnatsed teevad,
nii perse `vaene piab Aud;
Mis käed kärnased teevad,
küll perse peenuke piab Hää;
kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod;
kud́ass käsi käänäb,
nõnda piht piäb Ran;
Nigu uma käsi käänd,
nii uma perse pedä Urv;
Miä uma käsi käänd,
tu̬u̬d uma kaal kand Rõu;
käsi täis keretäis mia nakassi `vasta,
siss `olli miul käsi täis;
laosut sa sõna `rohkemb,
om käsi täis Nõo;
käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha,
käsi pikän Puh;
ega joodik ei `keelä et,
ärä anna,
iks käsi pikän et anna Rõn;
Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp;
käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu;
Käsi `pesso kätt,
siis `saavad molemad `puhtast Vai;
teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll;
üks käsi peseb tõiss Kod;
käsi mõsep kätt,
ku sa tõesele ääd ti̬i̬d,
siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo;
käsi kätt mõsk,
mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se;
käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai;
temä oiab käed kõhus KJn;
ei saa käse kõtust `vällä Krk;
käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR;
Mis sa vahid kääd vaheldi,
kut va laisk inimene Kaa;
võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh;
seisab `peale käed `kõrbas,
eks sa tee koa kedägi tööd Mar;
`varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa,
ega sedasi põln,
et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud;
seesab mutku kääd kõrvas,
ei tee kedagi Plt;
käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku,
lätsivä˽Venne`maalõ Räp;
ḱäu käeʔ karmanih,
naańe tege [tööd] Lut;
käed kihelevad ~ sügelevad 1.
(virgast) kääd sügelevad töö järel Han;
Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2.
(riiakast) Käed sügelevad,
tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR;
Kääd kihelevad,
äi või `olla Pöi;
Kui kääd sügelevad,
siis tahvad teise kallal `minna Han;
(nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg;
Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR;
See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi;
mo param käsi läks ää kõrvast Mar;
laps on mulle juba teisest kääst VJg;
miu esä `olli `väega laisk,
mia olli nigu tõene käsi täl Nõo;
tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl;
śjoo lat́s om mul kui uma käsi;
tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se;
kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd,
aga lähed `jälle ära Rei; [
lat́s]
um joʔ pikemb kätt Plv;
niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp;
kätt (koos adjektiiviga) 1.
võitu, -poolne vabadikku `naised,
nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg;
rumala kätt inimine;
`vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä,
`uhket kätt mies;
sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg;
`uonuke inimene,
`veikest kätt,
`lahja Jõh 2.
(viisi- või hulgaadverbina) `Laapima,
sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama,
`olgu `pühki˛ess vai `pessess;
`Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks;
`Esteki [vajutas] tasa`hilja,
sis vähä`haavalla tugevamba kätt;
Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu;
kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε,
`kehlab ennast Emm;
keisid kirikus kätt `anmas Mar;
sel pruudil on ju käsi ~
kääd ära `antud VJg;
kätt lööma ~ vedama 1.
kihla vedama `lüöväd kätt kõhe,
`kumma valitsus `õigest jääb,
`kumma valest Lüg;
`löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm;
`viame kätt,
et õige on Hää;
lööme kääd selle `piale,
et sa võedad Kos;
muidugi `jälle käśa lõivad,
et tema ujub nii `kaugele Lai;
löönuva käe,
et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran;
Ants üteĺ:
olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2.
kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel,
lööme kääd kogu Vll;
obo oo ostetud,
käed oo `löödud,
liik oo `joodud Mar;
me lõeme selle `peale kätt,
et ta lubas `truuste `anda Juu;
`tõutasin kätt `lüies,
et sedamaid ma tien VJg;
käeʔ `lüüdi joʔ kokku,
kaup om tett Krl;
`lü̬ü̬di käsi kokku,
siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har;
jutt om aet,
käsi ĺüüd Se 3.
kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4.
(imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa;
Löid kahte kätt kogu Emm;
tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku,
et või õnnistegijä inimesekest Nõo;
käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud,
`ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai,
siis akati `viina `jooma Juu;
käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh;
kui `kihla lõid,
siis lõid kääd kokku,
käämees lõi kääd `lahti Juu;
Me leime käe. Ants om tunnistaja,
temä lei käe valla Hls;
kui millegi `pääle lepiti,
siss `oĺli tunnistaja man,
kes käe `valla võt́t Nõo;
kätt kaema ~ katsuma ~
vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg;
siin oli üks Tuavet,
tema `voatas käsa Kad;
küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine,
kaeb kätt ja,
jälle viis rubla Nõo;
ma kai su kätt,
kas sul om `õnnõ Krl; `
aŕbda kaie ḱätt kah Lei;
käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku Jõe;
`naised lasevad kääd `liikuda Lüg;
Kes ikke jõudis kässa käia laska,
see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg;
`laske aga nüid `easte kääd `käia,
et jõuame selle töö ää teha Juu;
lase käsi ~
kääd `käia,
tie `kärmemast VJg;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
ti̬i̬ ti̬i̬,
lase kätel kävvä Hel;
tu̬u̬ käsi käib sul,
`õkva nigu üits lind `lendäb Nõo;
lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se |
Kätel valu `anma Han;
käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad,
pane kääd `tööle Khk;
ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale,
nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu;
Pane aga käed käima,
mis sa ootad Tür;
Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo;
käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai;
Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa;
ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär;
sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod;
pane käe `küĺge,
mis sa vahit;
ega `seismine ei massa midägi,
pane käe tü̬ü̬ manu Hel;
ma viĺläteräkse niidi,
`kartuli võti,
aga temä kätt `küĺge es pane Ran;
laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har;
pane˽käeʔ `külge,
naka˽`tüühü Räp |
ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu;
Nimepidi et ta tü̬ü̬s on,
aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää;
minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt,
ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod |
Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp;
käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge,
ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar;
mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg;
umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp;
nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh;
nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr;
nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod;
kõik obese ilusa nigu pildi,
`juśtkui kätega tettu Puh;
taa‿m nigu käśsiga tett Räp;
kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa,
siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh;
Teeme kätega selgeks Kaa;
kätega rääkima lööma, kaklema –
Kaa;
käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle,
sie jutt ei õle `õige jutt Lüg;
Ta pole sest oolind midagid,
eitis `kεεga sene `pεεle Emm;
ää pane tähelegi,
mes nad `rääkväd,
löö `käega takka Mar;
`Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han;
pärast lõin `kääga,
ei tia,
mis sie minu asi on VMr;
tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod;
ma `viska `käege ja lää ärä Krk;
mes sä sitta kahitsed,
lü̬ü̬ `käega,
las läits Ran;
`viska `käega,
asi tettu,
sulle temä `kraami vaja Nõo;
ku midägi `halva um,
hiidä˽`käega,
neeläʔ `alla Rõu;
ma hiidä `käega‿nõ Se;
käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia,
et si̬i̬ võle om Krk;
mitte ülekohuss kotin ei saesa,
temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh;
Si̬i̬ om jo käega koppi Räp;
käega katsuda 1.
lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda,
ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu;
Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg;
Kui kalad vee peal pesevad,
on vihm `kääga `katsuda Pöi;
oh see oli üsna `kääga `katsuda,
pole mitte `kougel olnd end Emm;
silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2.
ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda,
et näväd `vargad `onvad Lüg;
see on `kääga `katsuda,
et ta on varastand Juu;
see on jo `kääga `katsuda vale Plt;
nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter,
nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR;
nagu käega valu ää `võetud Muh;
Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse,
kus titt on,
kahe `palja `käägä `mennä Kuu;
tämä ei tule `palja `käägä,
alati tuleb kimp kääs,
komps `kainlas Lüg;
äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi;
Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad,
sellest põle abi Hää;
ega ma siis ka tühjä `käägä mend,
ma vein sinne värsket kala KuuK;
ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike:
liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn;
ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege,
mul es oole midägi tuvva Krk;
poig tuĺl kate `paĺla `käega,
mitte midägi es tu̬u̬ Nõo;
ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2.
varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle,
mine kate `paĺla `käega Ran;
siss `paĺssi küll,
et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ,
niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har;
`paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3.
(kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed,
kedagi kää ei ole Mär;
lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta,
võtt ometi `miśkid kätte VMr;
`paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg;
ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran;
kahe käega 1.
kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh;
Tu̬u̬ um sul hää kotus,
tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ,
`küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu |
mõni om nii ahne,
kui mustikil om,
siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2.
meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se;
kahel käel 1.
südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2.
meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm;
see inime võtaks mo kahel kääl `vastu,
kui ma läheks Ann;
võtab katel käel `vastu Trv;
kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv;
kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas,
et kannass kätel,
pärast jätab maha,
mine kus juudas Pal;
ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv;
ois oma `pruuti,
oless tedä vai käte pääl `kannu Ran;
kätes, kätesse 1.
hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab,
aga teised ei soand akkama Kei;
talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn;
süda kohe rahul,
kui tiad,
et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2.
käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi,
sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ;
Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ,
`käśsi harinuʔ Urv;
kiä `käśsi harinu kaśs om,
tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har;
võtaʔ lat́s `kässi Se;
käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1.
läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm;
tä suri ühnä mo kää all ää Mar;
tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla,
ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod;
uma käe ala panõ,
`hindä tiiu (teadu) ala Se 2.
ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast;
mies on `naise kää all,
ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg;
naine on ju ka mehe kää all Vll;
ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar;
tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3.
tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd,
`kuskis vee all Vll;
käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg;
pane eese käe järele ää Mar;
Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav,
mõjal kõik võeras Jür;
kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr;
Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm;
sääsi kõik oma käe `perrä Ran ||
tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä,
kellel vali kade käsi one,
ei lähä lu̬u̬m edesi Kod ||
`Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi,
aga eegeldus ei paśsi Jür;
käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi,
tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg;
Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja;
Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar;
ma usun seda sinu kää peale VJg;
ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se;
omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä;
Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu;
eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast;
lüöb oma kää `pääle,
lähäb isa `juurest `vällä Lüg;
lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk;
Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa;
eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha;
käte pääl elama,
ennast `kümne küinega `toitma Rei;
ta elab eese kätte ~ käe peal,
eks ta `nõnna saab,
kuidas ta ise jõuab `teenida;
ennäst käte peal `toetma Mar;
lapsed on kõik oma kää peal,
mul põle neist muret Juu;
kes omal käel elas,
eks see õld ikke omaette peremees;
Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud,
siis akkas oma käe pial tööle Trm;
mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo;
Oĺl ka `rätsepä käealunõ,
seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv;
uma käe pääl õks eläde,
kui päiv üle saa,
ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har;
naaśs umal käel elämä Plv;
Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp;
timä eläss ummi käśsi päält,
uma `ḱümne sõrmõ päält;
uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa,
mul on ia käsi Jõh;
menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk;
võta sa kõige `enne,
sul on ikke ia käsi old Sim;
kel one üvä käsi,
selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod;
helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm;
anna `elde `käegä,
et põrsas edesi lähäb Kod;
tõene tütär om `eldede kätega Kam;
Tiä om nii `helde `käega,
et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ,
sõ̭ss esi om nällän Urv;
jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene,
`kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg;
kerge käsi ~
käega 1.
kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk;
Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi;
Ilmast `ilma käsi seĺlas,
alati lü̬ü̬b `teisi,
`kerge käsi Hää;
ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu;
`kerge `käegä ja äkise vihaga Kod;
Karla om `kerge `käega,
pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar,
es olõʔ asigi Vas;
Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2.
virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle;
tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3.
helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4.
kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai;
`kerge `käega `andis raha `väĺla Mar;
kinnine ~
kinniline ~ kinninane käsi 1.
ihnus Sie `kinninase `käega vanames,
`uota sa,
et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2.
tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad;
tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki,
tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam;
kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1.
saamatu üks `kinni kätega inime Jäm;
Tal oo käed `kińni,
ti̬i̬b tü̬ü̬d küll,
aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor;
ei saa akkama ühe `tüöga,
`aeglane,
nigu kääd `kińni Sim;
si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge,
`kinni kätege Krk 2.
ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime,
oma kääst ta teese kätte terä ei anna;
teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu;
Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm;
teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai;
ei `ihnu `anma teeśele,
temä käsi on `kińni KJn;
temä käsi oo kinni,
temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3.
tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis,
käed `kinni,
soa teha midägi (sündis laps) Pöi;
naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv;
Käed süles kinni Hls;
kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega,
innembi lask hukka minnäʔ,
a tõsõlõ ei annaʔ Urv;
kõva käsi 1.
range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2.
ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad;
kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi;
räägidi et pöleks mette uppond,
seal oli kuri käsi käind Rei;
kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled,
et sa‿p anna midad,
siis sa oled köva `kääga mees Vll;
kes kõva `kääga,
see on ihne Lai;
kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega,
ikki `oĺli oma padajäńn ligi;
Ku naśteinimese `kohta `öeldi:
`senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna,
siś [tähendas see] titte `vaatama Hää;
kui perenaine tuleb,
on alati käsi kõver Plt;
või te tulede kõvere `käege siiä,
`arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk;
laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe,
aga tal [
tü̬ü̬]
ei `laabu,
tal ei olõ `laapsa käsi Rõu;
lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu,
tä igä `lahke `käägä avit Kuu;
annab `lahke `käegä Kod;
perenaine oli `lahke `kääga inimene,
ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo;
lahkete kätega 1.
nobe, kiire ta `lahke kätega,
saab iast akkama kõigega Jõe 2.
kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha;
lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1.
helde Ei tä `ihnus old,
igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu;
Oli üks lahti kätega miis Pha;
Lahtise kεεga inimene Emm;
`lahtise kätega,
se on `elde inimene Sim ||
anna niipaelu kui sa annad,
tee käsi `lahti Mih 2.
osav, töökas On `lahtiste kättega,
kõik asi täma kääs läheb Lüg;
`Lahtised käed,
ta on osav tegima,
tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää;
oli `lahtise kätega,
tema kääs iga töö läks `korda Plt;
käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti,
ikka käsipidi `külge `akmas Khk;
teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim ||
naesed kudusid,
kui käed `lahti (tööst vabad) olid,
ika kudusid sukavarrast Mih;
osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga,
tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr;
raske käsi, raske käega 1.
ihne, kitsi –
Sim 2.
(töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega;
taal om `väega rassõ käsi,
ku‿ta midä and,
siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se;
rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs;
täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi,
hää praasnikka vai pomkit pitä,
kel tu̬u̬l aol tulõhus Se;
täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja;
Õige tävve käegä pant [soola] Trv;
käed valla ~
vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh;
küll om mõnel inimesel vallalise käe,
mes tä ette võtap,
si̬i̬ edesi lääp Nõo;
tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel,
täl tü̬ü̬ lätt kah Kam;
vallalise käega 1.
helde Vallalitse `käega,
om virk `andma Urv 2.
kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega,
tükib `küĺge `kergede tõsele Ote;
altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida;
se oli nihuke altkää tegemene,
põld `truuste vabrikus `ühti Juu;
sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos;
ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk |
alt käega teretama (pistist andma) Mih;
ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb;
käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu;
kut kaks kätt `rönna `pεεle saab,
siis on keik kεε,
mes tahtnd ja igatsend Käi;
ega tä `enni rahole jää,
kui kaks kätt `rõnde peal Mar;
Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor;
`vehkle ja `vehkle,
ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod;
egä inimene enne rahu ei saa,
ku käe `risti rinna pääl om Krk;
mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ,
ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu;
Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp;
pańd kat́s kätt jo rinna `pääle,
`kõ̭ikõ jo viländ Lut;
käed külmad id Tal omma joba käe külmä,
tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp;
ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ,
siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se |
külm käsi (surm) Krk;
käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa;
Loĺl pea on ikka käte jalge riuks,
kes midagi äi mõista,
ta peab kõik `jõuga tegema Pöi;
Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm;
Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür;
emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr;
es liiguta kätt ega `jalga,
nigu surnu Ran;
karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures,
ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg;
Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm;
Mis siis sel viga õli,
kui `veski käe-jala juures õli Trm;
tütär õli mul lähiksen ja juuren,
peris käe juuren Kod;
laps on emä käe-jala juures KJn;
oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu,
siin saman käe-jala man Nõo;
käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust,
ei saa edasi Rei;
käsist-jalost `seotud LNg;
käsist-jalust `tüöga `siutud VMr;
naene võta `naabri talust,
seda tunned käsist-jalust SJn;
ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni,
ma ei saa kohekil `liiku Krk;
`jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen,
ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh;
võta˽naańõ `naabritalost,
toda tunnõt käsist jalost Rõu;
ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu;
ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar;
ei saa enämb kohegi,
ei käsist ega jalust,
ei pääst ega `persest Ran;
kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda,
eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär;
on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind,
küll tema on aga laisk Juu;
nii kätt `jalga müöda tieb,
ei uoli tüöst VJg;
ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka,
ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg;
sie `aigus võt́tis mehe nii maha,
et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim;
käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm4. a. inimene midu suud renni juures söömas on,
midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm;
vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus;
`paljo käsi `tahtmas Emm;
`mitmed käed kallal keind juba;
meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar;
talus oo `tarbis paelu `kässa Mih;
ulk käśa abist Kad;
selle tüö jäust on pailu käśa vaja,
ei sie nii `kergesti lähe Sim;
sial on palju käsi küll,
`ükski ei `tüöta Iis;
siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast,
kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
aga `ulka käśe `oĺli man,
vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran;
`rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar;
`mäńgisid neĺja käe pial Sim;
nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `
saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu;
kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg;
pulmas lapitasse `põlle,
pannasse raha ja `ööldasse:
`peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb:
pruudi käsi jääb `peale Plt;
surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai;
`austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim;
vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad,
`augikalad jões Lüg;
rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu,
toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu;
majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg;
mene `vassaku kätt;
`kiera paremalle `kääle Lüg;
parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh;
Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR;
pööra `säämad kätt Jäm;
See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa;
vassaku käelt perenaine `surri ää Muh;
Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei;
kui sa `undrehti kätt lähäd,
siis oo oma süi,
kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva,
parampool kätt,
kui siit lähäd Tõs;
panin ärjad `undrati ikkesse,
teeńe oli teist kätt Nis;
adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr;
läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm;
oia pahemad kätt Kod;
paremal kääl on mets Äks;
Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil;
mine üä käe poole ~
üät kätt Hls;
ku `õkvalt käe päält tuul om,
siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran;
kui ti̬i̬`lahkmede saad,
siss `käänä ääd kätt Nõo;
käänä sa ääd kätt Ote;
tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har;
Mõtsast läbi,
kurrakätt siss tulõ käändä Vas;
tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp ||
`nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe;
`hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg;
pane kangas nõnna,
et kangas ette ei kasva,
et ei kasvatand teist kätt ette VMr;
liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod;
tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv;
tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse,
tõine käsi kisub ette,
siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote;
Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har;
Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset,
sõ̭ss oll kuta˽`väega halb,
nakass tõist kätt ette vidämä Räp8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar;
temal on ea käsi,
tieb ilusa kirja VJg;
kańni `selge käsi Plt;
ää käsi,
ää käekiri tal Krk;
tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle,
`mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg;
`Ilmama pikk protukuĺl oli,
käed all ja kõik IisR;
Kaks käämeest oli,
kes kääd `alla kirjutasid Pöi;
tie `seia käsi `alla JMd;
pane käsi `alla VMr;
kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh;
ku joba `purju sai,
kirjut käe `alla Nõo;
kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ,
kolmõsugutsõʔ,
kolmõ sordilitsõʔ Se;
linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte;
Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ;
mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte,
õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs;
kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese,
siss või [väga] rutto käsi saiaʔ;
lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi;
käsi käib kehvast Lai;
käsi käü hüäste Vas;
täl `höste käsi käu,
tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se ||
hum käsi käib `kät́sess `sisse,
tõesess `väĺjä Kod;
käsi käü ütest `käüssest `ussõ,
tõsõst `käüssest `sisse,
mis käel hätä Har;
noh veli,
kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli,
käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se;
kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei |
su käsi `easte `käima ei pea Mär;
nii ta om si̬i̬ ilma asi,
nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu,
kos käe küĺlen Kam;
Adra käeʔ olli ravvast,
vabrikoh valõt,
otsaʔ olli puust Vas;
haŕkadral om pääpuu,
a pluugal käeʔ;
adra käeʔ,
midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ;
tsõõri omma `kanga kässi seen Võn;
`kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud,
selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua,
tõstetasse käsi üles Ksi;
Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu –
Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San;
si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp;
Suur käsi;
voḱi käsi,
`kuut́slilaud om küleh;
Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad –
V Vokil om kats kätt,
mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv;
pooli käeʔ;
käenahaʔ Plv;
Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas;
Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi,
`käekäne mano,
lastass piḱebähe tud kaarõht;
käeʔ pandasõ `tulpõ pääle,
tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar
käsi|vilust -vilust ajaviiteks pisukene laps on vahest ka üvä `jusku käsivilust; `eiga mina senest (tööst) nüid `palju `uoli `eiga `püüa, on ka nigu käsivilust VNg
maa|sibul (taim) maa sibul, siin üle `meie `väljä `mennä kravi `kaldal `kasvab `tõisi, neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on Lüg; Maa sibul, sie on `kerge küüs`laugu `maiguga, `selle `siemi `pannasse `vorsti `sisse IisR; maa sibule kasvane `surnuaian `aude pääl. maa sibule om rohelise Krk
manitsus manitsus g -e KJn Puh San, -õ Krl Har; maanitsus g -e Mär Han Ris Juu VJg Iis Trm Kod noomimine, õpetussõnade jagamine see oli küll ilus maanitsus, mis õpetaja `rääkis Mär; Küll tä pidas pikki maanitsusi ja `tahtis `poodis `viina ää keelda Han; mis se maanitsus enäm `aitab Juu; ei uoli maanitsusest ei `miski asjast Iis; ei taha temä manitsust kuulda KJn; olli ää manitsus San; lat́s ei taha kuuldaʔ vanõba manitsuisi Krl; kas mu manitsus no mõ̭ni manitsus om Har Vrd mainitsus
muretsema murets|ema R(-emma Lüg Vai) Sa Muh Käi Rei Rid Mär Kse Pä Ris Kei Juu(-emä) Kos Jür JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn Vil Trv Ran Puh, -eme M San, -õmma Räp, -õmmõ Krl; murõtsõ|ma Khn, -mma Rõu Räp
1. muret tundma muretseb `selle `asja pärast Hlj; seneperä ei `uoli `ninda muretseda, küll saab tüö `tehtust Lüg; see‿p muretse midaid, laseb keik nisa·mma `minna, annab `saatuse jumala ooleks Khk; muretseg mette tüha asja pärast Vll; aga ma muretsesi so pärast Käi; mis sa `tühja muretsed, jäta mured maha Mär; ää muretse `ühti - - ää kurvasta kedägi änäm Tõs; mis siin ikki muretseda, las `minna keik lauluga Saa; ma saan ju `muldas küll muretseda, aua pohjas kahjatseda rhvl Ris; elan üksi lese`põlves ja muretsen Kos; küll ta `ohkis ja muretses Koe; ma olen kua `liiga muretseja VMr; sa piad iḱe alati muretsema Pal; muretseb ja kurvastab, aga põle viga kedagi Plt; paĺlu nüid tõene inimene miu muretse avitess Trv; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veereteb kikk mure su päält Krk; temä ei muretse ommenetse päevä peräst, eläb nigu lind ossa pääl Ran; lat́s muretsõss oppusõ peräst Krl
2. hoolitsema, hoolt kandma Kas `maksab `võeraste `laste iest nii `kangest muretseda IisR; egaüks muretsega `eese eest Khk; `Küünlapest sai aketud juba nende adrapuude eest muretsema Pöi; ema muretseb `laste eest Käi; ää karda, tä muretseb oma eest isi Tõs; muretsesin ikka kaĺla eest, et ta kuivaks ei jään Ris; jumal muretseb kõigi eest Trm; vald muretseb ike meie eest Plt; küll ta muretsep siu i̬i̬st Trv
3. soetama, hankima Ma täün muretseda omale paksjakku ka, `lähteb juo `külmäks ne Kuu; mies muretse kaik käde, `naine on `laiska VNg; Uute püiste muretsemine lihab `kaĺliks Jäm; kui `linnas keiasse, siis muretsesse `aśju koik Khk; Nee kalavintskid, mis ma mullu muretsesi, oo juba üsna `lammu Kaa; Kenad `riided oli omale muretsend Pöi; muretse omale üks töö riist koa Muh; poiss oli omal tööd muretsend Käi; ega `meitil põlnd `tarvis `toitu muretseda mitte, selle jaos olid vanemad, kis toidu muretsesid Rid; muretseb taale kõik kojo kätte Mär; Kamba `piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Khn; muretses lapse, meest ei saand `ühti PJg; muretseb omale `raske eenatööga `toitu Tor; siis me pidime oolitsema tema iest ja jalavarjud ja siis püksid muretsema temale Kei; nii kaua lõid `sehvti, muretsesivad lapse Jür; eks igaüks pia omale ülespidamist muretsema JMd; olen mitu `korda `ärvind ikke üht iad `kuera muretseta VMr; nüid kuue`kümne `aastase mehega akas tema vi̬i̬l last muretsema Äks; kellel on lehmäd, muretsesid enestel eeńäd Vil; `viina olli kah muretset Pst; ao aig muretse `latsi, siis tuleve punatse päiege, rüä `rõuke sehen muretse, sis tuleve sul targa latse Krk; nooda olliva kuvve mehe `pääle muretsenu Ran; muretsi `endälõ uvvõ `rõiva Krl; `hańkma om nigu midägi kokko muretsõmma, kokko `koŕjamma Räp
hoolima1 `oolima hajusalt S(h- Phl), L Kei Juu Koe Trm Plt, `u̬u̬lima Hää, (ma) ooli(n); `uolima, (ma) uolin Ris JMd JJn VMr Kad Rak Iis, `uolin R(h- Kuu); `ualima, (ma) ualin VJg Iis; `uõlima, (ma) uõlin Khn; `u̬u̬ĺma Kod/(ma) ualin/ KJn Vil M(-me) San Urv Krl, `u̬u̬lma TLä Rõn, (ma) ooli(n); `hu̬u̬ĺma, (ma) hooli Har Rõu Vas Se
1. kellestki või millestki pidama; kiindumust, meeldivust tundma; arvestama, tähelepanu pöörama; end segada, takistada laskma Eks sul on sie kohe `konti`müöde, et eit (sina ei) `huoli enämb merele `mennä Kuu; tämä ei `uoligi `tõisest Lüg; Me maamaksast (magesõstrast) ei `oolind Jäm; kannatlik meel - - ei ooligid, kui teine `soole `santi teeb Khk; Kui sol pole oolimist, mis sa tast (söögist) siis muidu enesele sisse topid Pöi; ta‿p hooli sest midad Phl; las ta joriseb `persse taga, mis ma sest oolin, muud ku teen aga edasi Mär; ei ole emäst `oolmest, kas täta oo või põle Vig; noorem põli kedagi ei `oolind Mih; Kissi miost uõlib, mia üks alb inime Khn; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; kis sest vihmäst änäm `oolis, mutku vidäsime Juu; ta põle minust millalgi `uolind JMd; see perenane ei `uolindki sest lapsest JJn; inimene lagund `riides - - ei uoli sugugi VMr; vai `mõisa viĺjäss mõni u̬u̬l (hoolis) Kod; mit́te põle u̬u̬ĺnd Vil; sellest rätist mea suuremat ei ooli Trv; es ole `u̬u̬lin tulest ega vi̬i̬st; või temä selle keelust u̬u̬ĺds kedägi Krk; jummal `oitku minu rikkass saamast, siss ei ooli mia jumalast ei tõesest inimesest Puh; pojapoja om sagsa, nu̬u̬ midägi ei ooliva Nõo; kiä tu̬u̬st hooliss Har; ma inäp pildest hooli is, `viski arʔ Vas; ar olt uma hińge andnu, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ Se
2. tarvitsema, vaja olema `aptiekrid `annsid kohe `rohtu kui `kaibasid ädä, ega igakerd `uolindki‿s `arsti `juure `mennä; sie [kivi] oli pia`aigu `jalga`pohjal, `ninda et `sinne `palju ujuda ei `huolind Kuu; `joulupühad vabad puha, ei `uoli `moisa `menna VNg; meil õlid ligidal `einamad, ei `uolindki `einamal magada Lüg; senest [oli] üvä, et ei `uolind omal midägi `kanda, obose `seljäs `istusid Vai; ega `kõiki lora `uoli `uskuda Kad
paigaline paigali|ne Jäm Ksi Khk Kse Saa JMd Koe VJg Trm Plt/-le|ne/ Hls Puh San, `paigali|ne Kuu VNg Vai, paegale|ne Khk Ris, g -se; paigalõ|ni g -sõ Krl
1. paikne kui niisugused `vaiksemad mered olid, siis siel oli kohe `paigaline jää vahest kohe kogu `talve Kuu; vodin ühe `paigalise tüö, ei `uoli pali `ulko Vai; see pole ränd kala mette, lest on paegalene kala Khk; ametisse taheti `rohkem ikki paigalist inimest Saa; mul nüid ia paigaline tüö JMd; ega ta mõni jooksik ole, ta üks paigalene inimene Plt; sina olet paigaline, mes sul viga om Puh; paigalõni, eläs alasi üte kotusõ pääl Krl
2. paikadega, lapitud `paigaline `sieliku VNg
pesitama1 pesit|ama VNg Jõh IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Kse Var Aud Tor Hää JMd Koe VMr VJg Iis Trm Äks Plt Trv, -ämä Kuu Lüg Vai/-ämmä/ Mar Juu Kod Vil KJn Trv Puh Nõo Rõn, -eme Hls Krk(-em) Hel Krl
1. pesa tegema, pesitsema a. (lindudest) kana pesita siis, kui akka munima VNg; igä keväde siin ekki sies pesitäväd `niiskesed ise`muodi `linnud, `männi `lievikene Lüg; `linnud tulevad ja kohe akkavad pesitämmä Vai; üks pisine lind `üitese kadaga kärduks - - kadaga pöösastes pesitab Khk; Akid pesitasid enne `kerkude `ömber, katuse all ja `tornis Pöi; sii‿o palju `paŕta, pesitavad nõnna et Muh; metstuvi pesitäb sii `metses Mar; `riästäd pesitäväd `jälle siin Juu; [kalkun] läks kodunt kohe `metsa pesitama VMr; koovit tuleb keväde `seie pesitämä, munema ja `audma Kod; Sel aal pesitäs jõe ääres toone`kuŕga, ni̬i̬d pańnid uśsid `nahka Vil; nemä (kured) ammu tullu, nüid na pesitev Krk; kana pesitess ütte`paika, nakass sinna munele Hel; linnu pesitävä `leṕkun Puh b. (muudest olenditest) `Saunades `oĺli enne ikki `kirpusi, mullaparandid `oĺlid ja `õĺgi `pańti maha, mis neil sääl viga `oĺli pesitada Hää; koid pesitänd jahude `sisse Juu; Ta on neske rebaseliiva mägi vai mua, omane rebastel pesitata Trm; liimik`maoke om mulla sehen, tsia `ruhve all ja siantse puie all ja kos na pesitäve Rõn
2. piltl elama asuma; sisse seadma Ämm ei võttand `väimest `vasta, üttäl `tütrele: ei sedä `uoli `siie pesitädä Lüg; Nied on `ennast `seie Kure`mäele pesitand IisR; nüid sa pesitäd ennäst juba asemelle Juu; ta pesitab ennast siia `sisse Koe; ärgu akaku ennast `seie kedagi pesitama VMr; laut ehitet kige enne, siis sääl saap juba pesiteme akate; üit́s kotuss piap olem iki, kus inimen pesits Krk; näiss, kos ma pesitämä lää Puh
põrm1 põrm g põrmu Pöi Muh L(-o hajusalt Lä) K Iis Trm Kod eL, `põrmu Lüg IisR; pörm g pörmu Jäm Khk Kaa Vll Hi; perm g `permu Kuu; n, g `permu VNg Vai
1. a. puru, tolm, kõdu; (vaimulikus kõnepruugis:) muld, mullapõu `tolmo põrm, vähä `tolmo on siin Lüg; Mis sest inimesest jäeb, muudku põrm ja muld IisR; eina pörm paneb kipitsema; lammudasse vana maja, `pörmu keik täis Khk; ülalt jooseb parandale `pörmu Vll; Vana `vandus nii `valju, et põrm kukkus laest `alla Pöi; mehi `tulli nagu pihu ja `põrmu (suurel hulgal) Muh; pörmus pead sa `saama piibl Rei; kahe kibi vahel olid inimese kondid nii abrad, et kui `juure `puutusid, nii purunesid põrmuss Mih; põrmust oled sa `võetud ja põrmus piäd sa teist kord minema piibl Tõs; muld lähab põrmus, kui ära kõduneb Saa; inimene on põrmust `võetud Koe; eks metsän õle kõiksugu `põrmu; rahvass ku `põrmu ilm täis Kod; tuha põrm‿o mahan Krk; `põŕkna om tiĺlukse nigu põrmu, mõ̭ni om ää suureke Nõo; nigu `põrmu tulep `vihma, ei `näeki, nii peenikse kibenä om Kam; või mutikit om paĺlu, mõ̭nikõrd om neid nigu `põrmu Ote; põrm `vaene inemine, aga nii rõõmuss ütte `viisi Rõn; ilmaarm om tühi põrm, imäarm om `õigõ arm piltl; põrmust olõt sa `võetuʔ, põrmuss piat sa˽ka `jäämä piibl Har; aganaʔ un põrm louaga `püiti Lei; põrmuks (hrl ühenduses sõnaga pihuks) puruks, sodiks; maatasa ära `tahtus teha minu pihust ja `permust VNg; Peksa see kivi pörmuks katti Jäm; `pikne õli - - põrmust teind Lüg; ta lubas keik pühuks ning pörmuks teha Khk; suure `jõuga lööb pihuse ja põrmuse Tõs; kukub pihuks põrmuks Hää; ma ti̬i̬n su põrmuss Kod; ku˽ma su kińni˽võta, ma lü̬ü̬ su pihuss ja põrmuss `vasta maad Har b. piltl (vanast inimesest) ma pole änam midad, pörm olen Phl; naine on samasugune vana põrm Rid; ma ole see vana põrm veel sii Aud
2. raas (ka abstraktsete mõistete kohta), kübe; ivake, veidike Perm `aiga olingi ma toas ja kohe sen sama `permu ajaga vei kull kana; Pole mul enämb mitte `permu raha `iŋŋe taga Kuu; jahu ei ole mitte üht `permu Vai; tal oli üks pörm `sööki järel Khk; Ma ikka linnas veti pörmu iŋŋepidet ka; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm Kaa; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; siis meri `õitseb, kui mette üks `laine põrm põle sehes Muh; Jähin pörmu iljaks Emm; Ma äi mäleda pihu ega `pörmu (üldse mitte), kus `kohta ma `vetmed pani Rei; lükka põrm edasi Rid; annab `viimse põrmoni ää, annab `eesa kääst kõik ää Mar; ta ei `kuula mette `ühte `põrmu mo sõna Mär; ma ei tea sest jumala `põrmu (mitte midagi) koa Kse; sie na suure `suuga inime, padistab `väĺja, mis ta põrmu kuuleb Hag; las `seista põrm, ma kohe tulen JJn; sõńniku `laatamine, `laśti kätega `laatada, `peeneks ja `peeneks, sõńniku põrmugi `korjasime kää küĺlest [ära] Pee; ühe põrmu `aaga ängastas kausitäie pudru keresse Kad; mitte üks põrm põle meeles KJn; ta ei ti̬i̬ mitte üits põrm midägi Trv; aja `põrmu ka ei oole; rapute si̬i̬ jahu põrm ärä säält Krk; toorass muna, tu̬u̬ pańd panni `pääle, rasva`põrmu es ole Puh; äbi `põrmu mitte täl es ole Nõo; `su̬u̬la ei ole mitte üit́s põrm San; `täämbä hommugu is olõʔ udsu `põrmugi Har; ańd üte põrmu Rõu; tu̬u̬ oĺl `väega halv mi̬i̬śs, täl es olõ˽hüviüse `põrmu Vas; põrmu(gi) sugugi, üldsegi; natukestki egä tä viha‿i pidand `põrmugi Lüg; ma‿s saa `pörmugid paramaks Khk; Nee kaks öde pole ise`keskis `pörmugid läbi saand Kaa; Sajab, `tormab, `möllab ööd kut päävad, `põrmu pole koa vahet Pöi; mu silmad ei näe `põrmugi Muh; mia tiä mte `põrmu `kuńtsõst, me põlõ `kuńtsõga elän mte Khn; keevalise inimesel ei ole ju kannatust `põrmugi Saa; sa põle `põrmu param kui pisike kaśs Juu; ma ei uoli `paergust `põrmugi süögist JMd; mure kardul ei kannata `põrmugi `kieta Kad; ma ei ole `põrmu sest `kuulda saand VJg; tämä ei mäletä `põrmugi Kod; mul ei ole `põrmugi `irmu Trv; ei ole sedä kõrva `kuulmist enämb `põrmugi, tälle röögi kõrva `siśse Ran; tü̬ü̬d `põrmu es ti̬i̬, naene tei söögi Puh; temä `riidleb ütte `viisi, ei ole `põrmu rahu Nõo; ei olõʔ tu̬u̬st `põrmu kah kuuluʔ Plv
3. surnukeha või selle maised jäänused inimise põrm `puhkab nüid oma rahu sies Lüg; Äi see põrm tule sealt mulla alt änam `kuskile Pöi; sääl viivad `ühte `põrmu `auda Saa; tuleb surm ja siis oled sa põrm Hag; Uude`mõisa ehitati kabel ja paruni põrm sai `sinna `maetud Kos; jumalalle ingekene ja rahu tämä põrmule Kod; ta `surri ärä ja nüid `tu̬u̬di ta siis `siiä Kolga-`Jaani - - temä põrm KJn; Lähme temä põrmu mulda saatma Nõo; Põrm pandass külh `mulda, aga hing lätt `taivadõ Har
päärme n, g `päärme Kuu VNg Vai, `pärme Lüg Jõh IisR, pärme Kad; päärm g `päärmä Kuu
1. a. värvel `Ninda `pienikäseks jäänd, et voib `püksü `päärme paar `korda `ümber kehä `kierdädä Kuu; naiste`rahval on sieliku pärme rist`luude pial Kad b. palistus `ultusse serv on `riidel, ei `uoli `pärmet `õtsa `õmmelda Lüg; `pärme on lina `õtsas Jõh; tegin üvä `laia `päärme Vai
2. (laudadest tehtud paadist) `teine serv käis `teise pääl, `terva takku ehk `vilti `pandi viel `siie kahe [laua] vahele, `päärme`paadist `üöldi, `päärmega `tehtu VNg
3. rant, viirg `pärme, sie on `põtra`sarvel Lüg