[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laguma laguma Ran Nõo, (ta) lagub Kuu S L(lakub) Ris Juu JõeK JMd Tür Kad Rak Kod Plt Vil, laub Kse Tõs Aud HMd Hag, laob Mär Aud Ris HMd Kei Rap; lagoma Vai Kan, (ta) lagob Mar Kul Vig Lih Mih(lakob) Ris; lagume San, (ta) laob Pst Hls, laoss Krk; nud-part `laonuʔ Urv; ipf (ta) lakki, laḱki Hls Krk
1. lagunema, katki minema (esemest, hoonest vms) lagond regi Vai; pätid laguvad `jalga ää Khk; `meite värava taga on majad lagund puha Vll; `tuhkapäeval es tohi naesterahvas `teise perese `menna, siis puu nõud pidid ära laguma, vitsad pealt ära tulema Muh; mei regi lagus εε Käi; maea lakob ää; vana lagond maea Mar; tühi koht, maea on `sisse lagumas (vajumas) Var; aid lagun ää, kitsed tulavad `vällä; keres laub ää Tõs; ta on lasn keik ää lagoda Ris; mis ise ei lau, [selle] lõhud HMd; kui pöid ää laub, `võetakse otsast ää, siss on siarik Hag; `u̬u̬ne `laove ärä Hls; `amba lakkive ärä Krk; sääl om niisamade nigu `meilgi, är˽`laonu˽kaiv San; harüss läts `katski ja taosse lagosivaʔ ärʔ Kan
2. a. laiali valguma, koost ära lagunema veiste sönnik lagub änam kut lammaste sönnik Khk; me saime mädäd `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; `tuhlid lagusid ära Kaa; Meie makid lagusid see voasta keetes puhas ää Pöi; Piab `seĺpu kõbaste `kinni `tõmmama, mud́u koorm lagub ää Han; nahk ikke kondid `kinni oiab, et laku ühüst ää mette Mih; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; kevadesed ja talvesed silgud `kolbavad suetsetada, `suised rasvased laovad ära Ris; `erne sisse är lagunu, `pehmes keenu Hls; vili laoss (pudeneb) äräde, ei ole kogujet Krk || kenad kuued, nii tiheli `kurdusi täis ning ännast püsut lagun (seelikusaba hoidis laiemale) Kaa b. fig sünnitama ku `rasket`jalga inimene `eitup või tõst rasset `asja, siis om ärä lagunu (enneaegsest sünnitusest); ta es saa änäp kodu, enne lakki ärä, ti̬i̬ pääl olli ärä lagunu Krk || paksuks, vormist välja minema Se naene on jo päris ära lagund Jäm; Reet on peenike, aga Mari lagus ää Kaa
3. sulama, lagunema (lumest, jääst); pehmeks muutuma (teest) jöös on lume lagumise aeal pailu vett Jäm; Kevade teede lagumise aeg oli, `kuskilt es pääse läbi Pöi; siis akkab meri ää laguma, kui `puhkeaugud `sisse lööb Muh; lumi lakub, lume lagumese aeg Rid; tee akkab ää lagoma, ei saa änam `reega mette [sõita] Mar; iä lagun jo ää Tõs; meri liigub juba, akkab laguma Khn; vara kevade akkab lume lagumene Kei; lume lagumise aig oo, ti̬i̬ üless `keŕkunu - - `pehme Krk || (kevadisest suurveest) vee lagumise aeg, kui iä akab ää `lõpma Khn; vi̬i̬ lagumise aig Hls
4. laiali, lahku minema (inimestest) laguti koost, ega mees oma kodu Rid; mo pere lagos ää, üks läks siia ja teine läks `sõnna Mar; latse latse puha laḱkiv ja kat́tev ärä, lätsiv laiali Krk
5. levima, laiali valguma a. (haigusest) see tõbi juba lakob laiale Mar b. (kuulujutust) lagus jutt laiali `rahva sega Kaa; `laustud söna lagub, oled sa ta `väĺja `ütlend, sis ei pea teda enam Vll; [jutt] laiali lagunu `rahva kätte Krk; lagunud suuga ropendaja; lobamokk Lagunud `suuga inimene, roppu juttu ajab Hää; vana lagunu `suuge, vana lobimokk Krk
Vrd lagunama, lagunema, laguvama