[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

mõrra- mõrra- `merra pukkid `pandi jue `ääre vede, sene `müöde `mendi `merda `katsuma VNg; Mörrapaadiga `pandi `mördu Khk; mörra vaiad‿o ikka paar `jalga pitkemad, kut mörd `körge oo Mus; Vanad mõrra kohad, kus elu aja `püütud on, aga nüid on tühad; Enne said kõik mõrra linad kodu käsitsi kojutud; Naine just kui mõrra vai (pikk ja peenike) Pöi; mõnel oo mitu `paati, kes suured mõrramehed oo; mõrra uid‿o suuremad, nee oo ühna suured uid Muh; mo isa ema kedras meil puhas nee mörralöŋŋad; mörramehed saavad `mütmed kalad, haavid, latigad, hookakud Phl; `mõisnikud `antsid mõrra kohad Rid; kui ruki `õitseb, siis siit `ääres tulevad mõrrameestele suured latikad; mõrra `vaie `külgis on mõrrad, `keppide ja võrodega `siotasse `kinni, muidu ei seisa meres otse mette Mar; nüid ostetse mõrra linad, aga `enne me `ketrasime kõik mõrra lõnga linadest Kir; mõrra jada, mõrrad pannasse `ühte `sihti `mööda Tõs; suurest mõrra lõnga `ketramesest mu jalad `aiged `ongi; ku kalad kahest pueust läbi lähvad, siis lähvad mõrra pära `sisse Hää; Kanempest teive mehe `köüsi ja `kaplu, naise teive mõrra `niiti Hls; mõrra `veńnit nakati [siin] teǵemä vaśt üle kolme`kümne `aasta tagasi Ran

oid1 oid g oiu Khk Mus Muh (oio Mar) Vän Tor HaLä(oio Ris) Amb Kad Rak VJg Krk Urv, `oiu Kuu, oju Phl Tõs/-o/, oidu Pöi/oe-/ Saa, `oidu IisR Vai; oit, p `oitu Hlj Lai; n, g oiu PJg, `oidu VNg Vai; p oiut Pär aru, mõistus, taip sel pole `oitu peas Hlj; Eks ta on üks `puole `oiduga IisR; üvä `oiduga mies Vai; kui ta oiust εε lεheb, siis taal pole änam ömmu `ollagid Khk; täma pεεs pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; see oo üsnä oiust ää Muh; taal oo nõtr oid, täit `oidu ja meelt ei ole peas LNg; ta oid üsna `kergeks läind; see tääl ikke oio sees see vega Mar; viin oli viha märjuke, võt́tis meestel meeled piäst ja naistel oiud otsa eest Vig; `pisse ojoga inime; löitse võtab ojo ää Tõs; sel mehel ei ole oiut peas Pär; ei ole `seĺge oiuga Tor; ta on ikke oiust na puudolik Ris; oled na poole oiuga Nis; inimene on oiust ära Kei; mõnel on seda va `oidu nõnna napiste Kad; tal on vähä `oidu VJg; sellel ei ole `oidu `lu̬u̬digi Krk; Sul ei olõ sukugi `oidu pään Urv Vrd uid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur