[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

aanikas1 aanik|as g -a Kse Han Var Tõs

1. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kaba lööb aanika `väĺla, änamiste jääb kännu `külge; palgi `otsa jäi aanikas Var; aanikas `saetase ää Tõs

2. langetatud tüve kännupoolne ots aanika ots‿o esimene järk, mis kännu pealt tuleb Kse; Küll see aanikaots oo tüüjakas Han || ülesjuuritud känd – Tõs

3. puu langetamisel tüvesse raiutav sälk Löö aanikas `teise `küĺge, siis puu ei kuku kase `piale Han

kambakas2 kamba|kas g -ka Khn Hää
1. puust või rauast täisnurkne laeva lae ja seina tugi; tugev nurgaga puu, mis saadakse tüvest ja sellest väljuvast juuretüükast Suurõmad männad piäme üles `juurma, kambaku taris Khn; ekpaĺk `siutaks ema pääl kambakaga Hää

koord|alutse pl tüvedest rabatud (rukkiterad) ku̬u̬rdalutse rüä tulliva tüvede sehest `väĺlä, kui `tüvvi `vasta `penki `lü̬ü̬di; tuulalutse ja ku̬u̬rdalutse `panti eräld, nu̬u̬ jahvatedi sigadele ja obestele; ku̬u̬rdalutse ~ ku̬u̬rdalutse terä Nõo

leep1 leep g leebi a. poolviltune palgiots leep on, mis lööd `kervega `puule tahu `külge Khk b. tüvest murdunud kild kännu küljes puu leebid, vahest jääb kannu külge, se raiutasse küljest ära Khk Vrd leet2 c. langetussälk me raiume leebi `puule ala, kui akame puud maha `saagima; raiume täkke ala, siis me akame puu teisest küljest `saagima `vastu `leepi Khk

lüli2 lüli R Jäm Khk Kaa Pöi Emm Vän Tor Saa KPõ TaPõ Pil KJn Hls Krk Ran, lülü Kuu Pst Hls Krk

1. kõva puu, puu tihedam, kõvem osa, lülipuit [paadi] Külg`vitsaks `ueti ige enämb jagu kasepuu ja vahel ka kui sai `metsäst mone sobiligu `männü lülü käde, mes `oige `kaua `vasta pidäs Kuu; lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli. tuleb lüli `vasta, siis saag ei võtta läbi Lüg; Lülipuu on ia `tarbepuu IisR; tumem, törvasema `moega on lüli puu. mönel pole lüli, se‿`üitaste pekkpuu Jäm; `raandale ka tömmeti kuuse lülist vits `pεεle Khk; kuusepuu, mis on kõverite `kasvand. alumine külg on lüli Emm; lülist saab liha nõu `peale `vitsa. kui lülid peal on, sis on põline kohe; kuuse lülid on vanaste ree jalaste ala `pandud Vän; `meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor; lüli `lauda ei panna seinasse Saa; puu on lüli, kui siest on nisuke punakas ja `tihke, sae võtab kohe `kinni Amb; lüli, sie on alt nagu tüńn ja oksikane `kangest; lüli `kuuskedel on pailu mähet VMr; kui nuor kuusk jääb kõverasse, siis on lüli, kui pane tema vitsast, siis `vaata, kui kaua ta käib VJg; lüli on kole kõva ja täma ise kisub kõverast Trm; lüli puul südä on ühe puale piäl. lüli puu on algas, lüli lähäb paremass `lõhki ku malts puu; lüli `näitäb vihimä ette ärä - - kaks kuuse `õksa õli seenä vahel. kuevaga õli `õige, kui vihimä tuli, õli kõver Kod; teene puu on `rohkem lüli, teene on `rohkem malts Äks; `äśti kõva riist, lüli puust `tehtud Pil; liha tiinil kos raud vits rosteteb ärä, ku lüli kuuse `pääle aias, temä seisab elu aig Hls; lülipuu om kõva ku vaśk, ometigi katik ei lää Krk || tüvest murdunud kild kännu küljes kui sa saed, pisike kild jääb `sönna `külge, see `üitakse lüli Kaa Vrd lüdi3

2. vikativars vanast - - `olli vikati lüli, kelle otsan vikat `olli; lülil `olli loogakene sehen, mes tõese käe pääl sais Ran

3. [tal] õli lüli obene, tuim ja laisk Kod