Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
katus katu|
s (
katos) g -se S(
kadus Khk)
L/g -sõ Khn/
Ha Jä Kod(
kats g `katse)
VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-
ss)
Kad VJg Sim(-
ss; g -se)
Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil;
katu|
ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg,
`katse Pal)
KJn Pst Hel T(-
ssõ Ran Võn San), g -s(
s)
õ V(-
śs Rõu Se, g -se M(-
ssa Trv);
kadu|
s Kuu Hlj VNg Vai(-
os) g -kse Kuu VNg Vai;
kattu|
s g -sse Lüg(-
ss)
Jõh IisR(-
ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR 1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama,
siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj;
`niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis,
siis õli äkkine kattus,
kui õli `alle `risti,
siis õli `lauvumb Lüg;
Sammel on katuse iga,
kui katus `samli lihab,
`samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi;
akeda katust tegema,
`panta ölja kimbud,
siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm;
pool`vinkel katus Var;
`Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää;
katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK;
kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe;
nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod;
loid katuss mädäness ruttu ärä;
katuse `murdmine om,
ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk;
katussõ `katmine läits muidu ruttu,
aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga;
sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g,
sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran;
kui saenakelp madalamp,
siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn;
`väega `pistvä ja `korgõ katuss;
lausikas,
`lauhkõ,
mataĺ katuss;
katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust;
katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu;
sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu,
noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ;
katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har;
olidsõ˽katusõʔ Plv;
katuse tüüpe: `puole,
täis `viiluga kattus;
`viiluta kattus Lüg;
viiluga katus,
`küĺgede pial üksi on katus,
`otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti,
katuse arjani `väĺla Nis;
poole,
täie viiluga katus JMd;
täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ,
otsan katust ei olõ,
ots om lavvust Ran |
ladupidi katuss,
si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk;
ku `oĺgi paĺlo `oĺle,
sõ̭ss `pańti tüve `alla,
sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl,
sis sai ladvapoodi katuss Räp |
`jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/
3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk;
Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest,
et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi;
`kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod;
`murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk;
sindõrlavvaʔ,
noist omma `lü̬ü̬düʔ,
tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se;
poolevihu katus,
õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu;
soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk;
Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit;
tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn ||
fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi;
katuse all(a) 1.
(pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(
ie)
Lüg;
Pool tööd jääb siis maja `juures veel,
kui katuse all on Pöi;
saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2.
hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos;
keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut;
pika katuse all(a)1.
kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg;
Pikä katusse alla viimä [raha] Trv;
inimese `ütlev vaist,
mea lää pikä katus‿ala,
ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2.
kohtusse kui ei,
siis las lähäb `pitka kattusse `alle,
`kohto Lüg;
ühe katuse all(a) 1.
(kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli,
`riide ait ja viĺjaait,
mõnikõrd ühe `katse all Pal;
Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2.
fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm;
tema elab oma `võerapoja juures,
ühe katukse all VMr2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv;
Igaüks teäb,
kust ta katus vee läbi laseb Pst;
Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei;
`sakstel olid sokid,
need olid `niuksed katussega saanid Mär;
juudi kipikas on katuksega tõld Jür;
`Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl,
vedäs edesi,
kui eläjit kablut nurmen Rõn;
kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti,
sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr;
`einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless,
neli `pośti `püśti,
siis `laśti katus `piale Sim;
tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast,
`lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ,
vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi,
varre `viskame ära,
pruugime aga selle katusse ära Äks4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh;
`ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod;
kata neid mike `tahtenege,
või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan;
tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all,
aga kus me latse,
neil olgu egäl oma katuss Krk;
`taosõ katuss (rangide nahkkate) Se Vrd katim
munn muńn Kul Vig JMd Räp, g muńni Mär Khn Tor Hää Saa Kei VJg Sim I Ksi Plt KJn Krk Plv, munni Sa Muh Mar Kse Tõs Hää Ris Kad Plt Trv Krk T Vas; munn g munni Emm Käi Rei, `munni Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; pl muńniʔ Urv Rõu Lei
1. suguti, peenis kogu pere `katsub pereme `munni = `ukse kääpide Jõe; mina sedä en usu, kas `võetagu munn maha Lüg; muńn, see‿o isaste asi Khk; kuĺt jookseb, muńn `paisub = vokk Krj; Püksid olid nii lagund, muńn `paistis puhas ää Pöi; sellele kasvab muńn taha, kes soku`sarve puhub (öeld tütarlapsele) Muh; ärjä muńn, see `ööti ärjä kõra Mar; obosel muńn oo ja muud kedägi Vig; Kellel iä karunõ muńn, sellel `ollõ iä õńn Khn; mis sa jürgid oma küĺmä muńniga, `öelti, kui mõni mees möllas `kangesti Saa; lähed muńniga kusele Kei; pane muńn `püksi Sim; Laia muńni eli, see õli vist liikva nalj Trm; võt́tis `perse `paljass, `näitas minu isale `muńni Ksi; lapsel tiĺl ja mehel muńn, täkul türa ja ärjal kara Lai; muńn on `pehme nagu niisk, võta [või] lusikasse Plt; muńni ei ti̬i̬ mud́u midägi, ku‿i ole kot́te koputaman nalj Krk; ta om poole munniga tettu (saamatust inimesest) Ran; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; Mis kasu om sest suurõst munnist, ku väikene ti̬i̬b sama tü̬ü̬ Räp
2. pl munandid mõni ei saand `õiget `särki, ei kattand `munnisigi Lüg; tule sa meitel `ungruks, näpista meite `pörssa munnid ää Khk; vana mees `olli talle `muńna ää `lõikames Muh; Mool olid mullu munnid taga, `seaste pole üht, `seaste pole üht (härja möirgamise inimkeelne tõlgendus) Rei; poiśs, muńnid maha Sim; `lõikan `põrssal muńnid ära Iis; suured muńnid, nagu pada `jalge vahel Kod; Leena käis `muńne `lõikaman, `latsi `vasta `võtman Ran; me Mut́al (koeral) võeti munni maha, mud́u ta ulk Ote; Nii`saatõ˽tsoori˽ja˽muńniʔ, noid es sü̬ü̬˽ka˽`kiäki Urv; `muńne man um viga Plv
3. ümar asi a. käbi Muńn sadi männä otsast `tolksti pähä;
Sooja päävägä vädäväd muńnid kõik arvõlõ Khn b. junn obose seta munnid, `lamba seta öba Emm;
obuse seta munnid on meitel Käi;
Mõni `ütleb ka obusemuńnid - - vahest ei taheta nõnda lausa `väĺla `rääkida, sis `öeldaks muńnid Hää Vrd munnusk c. kapsanuuter `kapstal munni all nigu ponni all Ote
poodi poodi Võn Kan Urv Rõu Plv Räp Se pidi (ka liitsõna järelosisena) kasuk oĺl karvu poodi säläh Rõu; kat́si poodi om kraaviʔ kaevetu Plv; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss Räp; taa asi om jo pahepoodi, taa ei olõ joonõh Se