[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
katus katu|s (katos) g -se S(kadus Khk) L/g -sõ Khn/ Ha Jä Kod(kats g `katse) VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-ss) Kad VJg Sim(-ss; g -se) Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil; katu|ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg, `katse Pal) KJn Pst Hel T(-ssõ Ran Võn San), g -s(s)õ V(-śs Rõu Se, g -se M(-ssa Trv); kadu|s Kuu Hlj VNg Vai(-os) g -kse Kuu VNg Vai; kattu|s g -sse Lüg(-ss) Jõh IisR(-ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn || fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn || fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim
munn muńn Kul Vig JMd Räp, g muńni Mär Khn Tor Hää Saa Kei VJg Sim I Ksi Plt KJn Krk Plv, munni Sa Muh Mar Kse Tõs Hää Ris Kad Plt Trv Krk T Vas; munn g munni Emm Käi Rei, `munni Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; pl muńniʔ Urv Rõu Lei
1. suguti, peenis kogu pere `katsub pereme `munni = `ukse kääpide Jõe; mina sedä en usu, kas `võetagu munn maha Lüg; muńn, see‿o isaste asi Khk; kuĺt jookseb, muńn `paisub = vokk Krj; Püksid olid nii lagund, muńn `paistis puhas ää Pöi; sellele kasvab muńn taha, kes soku`sarve puhub (öeld tütarlapsele) Muh; ärjä muńn, see `ööti ärjä kõra Mar; obosel muńn oo ja muud kedägi Vig; Kellel iä karunõ muńn, sellel `ollõ iä õńn Khn; mis sa jürgid oma küĺmä muńniga, `öelti, kui mõni mees möllas `kangesti Saa; lähed muńniga kusele Kei; pane muńn `püksi Sim; Laia muńni eli, see õli vist liikva nalj Trm; võt́tis `perse `paljass, `näitas minu isale `muńni Ksi; lapsel tiĺl ja mehel muńn, täkul türa ja ärjal kara Lai; muńn on `pehme nagu niisk, võta [või] lusikasse Plt; muńni ei ti̬i̬ mud́u midägi, ku‿i ole kot́te koputaman nalj Krk; ta om poole munniga tettu (saamatust inimesest) Ran; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; Mis kasu om sest suurõst munnist, ku väikene ti̬i̬b sama tü̬ü̬ Räp
2. pl munandid mõni ei saand `õiget `särki, ei kattand `munnisigi Lüg; tule sa meitel `ungruks, näpista meite `pörssa munnid ää Khk; vana mees `olli talle `muńna ää `lõikames Muh; Mool olid mullu munnid taga, `seaste pole üht, `seaste pole üht (härja möirgamise inimkeelne tõlgendus) Rei; poiśs, muńnid maha Sim; `lõikan `põrssal muńnid ära Iis; suured muńnid, nagu pada `jalge vahel Kod; Leena käis `muńne `lõikaman, `latsi `vasta `võtman Ran; me Mut́al (koeral) võeti munni maha, mud́u ta ulk Ote; Nii`saatõ˽tsoori˽ja˽muńniʔ, noid es sü̬ü̬˽ka˽`kiäki Urv; `muńne man um viga Plv
3. ümar asi a. käbi Muńn sadi männä otsast `tolksti pähä; Sooja päävägä vädäväd muńnid kõik arvõlõ Khn b. junn obose seta munnid, `lamba seta öba Emm; obuse seta munnid on meitel Käi; Mõni `ütleb ka obusemuńnid - - vahest ei taheta nõnda lausa `väĺla `rääkida, sis `öeldaks muńnid Hää Vrd munnusk c. kapsanuuter `kapstal munni all nigu ponni all Ote
Vrd muna
poodi poodi Võn Kan Urv Rõu Plv Räp Se pidi (ka liitsõna järelosisena) kasuk oĺl karvu poodi säläh Rõu; kat́si poodi om kraaviʔ kaevetu Plv; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss Räp; taa asi om jo pahepoodi, taa ei olõ joonõh Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|