[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kusema kusema eP Krk(-me) T/-me San/, da-inf kusta Sa Muh L Juu VJg Pil KJn Hls Krk Puh Nõo Ote Rõn, `kusta Hi Ris JMd Koe Sim Lai Plt, `kussa R VMr Iis, kuseda Tor Hää Kod Nõo, kusede Krk San, `kuske Ran Puh, `kuskeda Kam, kuśoda Kod; kusõma Khn Nõo Võn V(-Krl), kustaʔ Har Rõu Plv Vas Lei; kussõmma Rõu; kusima, kusida VNg; `kuskma (-me), `kuske Trv Hls; kosema Käi
1. urineerima vii laps kusima VNg; `lapsed kusevad, sirin taga, vanad inimesed kusevad, sorin taga Lüg; `siie ei tõhi `kussa Jõh; pojad `kussod `aia `ääre Vai; kippu kusemine (kusti nõu sisse ja kasteti silmi ravimise eesmärgil) Jäm; suur poiss oli ning ikka kusi veel `püksi Ans; sii värviti poti sinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; kui loom ei sa kusta, siis keedetse keelika `rohtu; tüdrik kusn `alla Muh; koseb `öösse `alla Käi; kõik lenad ja kõik oo täis kusnd Mar; ärg kuseb kõho alt, lehm kuseb taka Vig; laps oo ennast täis kusnd Mih; Kui suä purudõssõ kusta, `sündüväd kjõrbud; Ää kusk uksõ `alla Khn; `aige loom kui tahab kusta, aga ei tule, siis pakutab Aud; `kuśsis jalad täis kust Tor; inime tallitab ennast sedasi, lääb kusema Hää; kõik kusevad, aga kana ei kuse, suĺgloom ei kuse Kei; laps räägib siis kui kana kuseb Hag; ei `oska mitte `püśti kustagi (liiga noor) Juu; kui ma selle (viimase raha) ära annan, siis küla kuer tuleb kuseb `peale Jür; pueg kuseb `püśti, maksa pojale `palka JJn; `aigus paneb kusemise `kinni Koe; lohistas `kussa Iis; küll poiśs naard kas kuseda (nii et kusi tuleb) Kod; mis vanem aav mädanes, kui `tihti `piale `kustud, on `tervest saand; kui laps `riakis vana inimeste jutu vahele, siis `ööldi, et laps tohib `riakida kui kana kuseb Lai; laps `kuśsis `alla; `tahtis `nurka `kusta, nii täis oli Plt; lait́s om püksi likes `kusken; siilu `piavet orav ärä `sü̬ü̬mä, ta `tõmbavet ta selili, `kuskvet tal nina pääl Hls; tuuleluvvage pessets, kis ala kuse, siis jää kusemine `järgi; ta ei saa kusede; temä `kuśse ku üit́s varin siiä poti `sisse; sa kuulet selle ärä, ku kirp `õĺge `sisse kusess (teravast kuulmisest) Krk; latse vesistävä, vana inimese kuseva; laits `endä ärä kusnu, lige kui kalami̬i̬s; laits ei tohi enne kõnelda, kui kana kuseb Ran; nu̬u̬ `naarsiva nõnda, et na‿ss `endä ärä kusnu; neli `neitsikest kuseva kõ̭ik üte kullatse kanni `sisse = lehmä `nüsmine Puh; ma‿i kuse ka `sinna kottale, kos temä om `saisnu Nõo; siin ei ole säräst kotust, kos sa `kuskeda võit, kuset `kalli rohu `pääle Kam; oŕk ei saa `moĺdi kusta, `oŕkul om kusemine kõtu all Rõn; kusõmine oĺl ni valluss kui tuli Krl; nimäʔ ollõv `hiitünü, ma `ütli: `kuskõ läbi luua kandsu, siss saat `tervess; kohe `kaaśka (kaasitajad) kusõsõ, sinna˽`kapsta kasusõ Har; ar˽`tahtsõ `hindä kustaʔ naardõh; kõ̭iḱ tu̬u̬ rahakõnõ lätt lõõrist `alla, ni tsoorist `vällä, kõrdsinulga pääle kustaʔ Vas; ti̬i̬ mes tahat, vai kusõ ah́o `suuhtõ (asi on kindel) Se; punast, verd kusema (loomahaigusest) `Veistele keedeti ikka kaneplehe vett kui verd kusesid Pöi; ostad majald looma, kes pole sene karjama rohoga öppind, akab ponast kosema Käi; muĺlikas akkas punast kusema Rid; punasetõbi oo `loomel, kusevad punast Mar; sedä‿i tiä, mis asjast see punase kusemene tuleb Tõs; pidi nihuke rohi olema, kui veis selle rohu ää `süia, siis kusta punast Juu; kui lehm punast kusi, siis `ańti liha soolvett `sisse Lai; pihlap̀u vitsage ei tohi lüvvä, siis akap lehm punast kuseme Krk; serätse aena üteldi oleva, et kui lehm nu̬u̬ `sisse sü̬ü̬b, siss kuseb verd Ran; vere kusemise kätte kat́s `lehmä lõṕpiʔ arʔ Se Vrd kusuma
2. figa. (kadripäeva sulailmast) Kui `katri kuseb enne `katri`päeva, sis on paha `katri, kui `pääle `katri`päeva kuseb, siis on ia `katri Lüg; kui mardi külm on, siis kadrid kusevad Phl; ku mäŕt `mändäb, siis kadri kuseb Kod; kadripäevä `aigu `oĺli enämbide iki sula, no siss kadri `kuśsi Ran; mäŕt `määtäb ja kadri kuseb ja simmun ti̬i̬b `silda soie pääle Nõo; Küll Katre kusema nakas Ote b. `Tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest) Lüg; `pialmine riie kuseb (hoiab eest lahti); käin kusen [hobusele] nina `piale (söödan tihti); käid `tihti kusel, annad `jälle obuselle Lai; ta om `kõrge kusemisega (uhke) Ran; lähme kuseme ta anna pääle (aitame tööga järele) Nõo
3. (võrdlusi, ilmekaid ütlusi) Kus sa kused, `kuivad `einad (öeld kellegi kusemisele pealesattumisel); Lasen vie maha, pera paremb `kussa Jõh; Ta on üles tõustes vastu põhituult kusnd (öeld tusasest inimesest) Mus; Naa palju on raha, et kuer pεεle äi kuse (vähesest rahast) Emm; Temale rääkida nagu kuse sarja (öeld vaidlejatele, lobisejatele) Mär; Koer `kusku so pulma pajase (öeld vihamehele) Han; Tasa isand, lammas kuseb (öeldi sõimlejale, räuskajale); `Koergi ei kuse `pääle (halvast tööst või halvaks peetud asjast) Hää; Singa-songa jusku siga kuseb (kõverast künnivaost, õmblusest jms) Kei; ma ei kuse ka `sinna kottel, kus si̬i̬ inimen kurt (vihavaenlasest) Krk; mina kuse, kua sukka ja aa kubijaga juttu (teen mitut tööd korraga) Ran
4. (sipelgahammustusest) sipelgas kusi `piale, ihu `kirvendab Jõe; `koltsed nagelased, see kusi nii `kangest Jäm; sipelgad kusevad pulga `peale, selle pulgaga oja oma `käśsa ja `uuli, siis aha tuul ei akka kevade `peale Muh; `siplast kusad väga `aigesti Emm; kolla `naadrane kusi mu jala `pääle Rei; va punased sipelgad kusevad, `kangeste kepe Mar; kusirautsik ära kusnu, oi kui valus Hää; kutsiratsiku kuseve, temä salvab inimest Hls; kutsiraudsik `kuśse käe `pääle Krk; kusiräädsiku `kuśseva väegä valutse Ran; verevä kusiräädsiku kuseva valuste Nõo; kusi`raut́ske tulliva jala pääle `kussiva, küll `oĺli kipe Ote; vanaʔ raudsikõʔ kuradiʔ kusõsõʔ Urv; musta˽kusi`kuklasõʔ ei olõ˽nii kuŕaʔ, a vereväʔ nu̬u̬˽kusõsõʔ Plv; `pińtslasõʔ umma˽nu̬u̬˽`väikese vereväʔ, kiä `väega halusahe kusõsõʔ Vas
5. (röhitistest) kui suu akkab tulist vett `välja aeama, siis `üelda, et `suolikad kusevad Jõe; sooligud kusad Jäm; kui ää venin, siis soolikad akavad kusema Muh; viidikäd kusõvad Khn; Soolikad kusevad, aput soolast vett tuleb suhu Hää; soolikas kuseb, kui nihukest `sańti vett tuleb suhu Juu; suolikad kusevad kui suu vett täis jooseb Koe; soolikad kusevad nigu oksele aab KJn; Küpsetud põrgand on mõnus rohi solkma kusemise vastu Trv; soolikse kuseve, ku venidet olli Krk; kui `alba vett tuleb suhu, siss üteldäss, et `soĺkme nakava kusele Ran; soĺknaʔ kusõsõʔ kõtuh Vas; kui soĺknaʔ kusõssõʔ, siss süvväss soĺkna rooho `maŕjo Räp; `soĺkna kusõsõʔ, suu kui vett nakass `ju̬u̬skma Se
kütse kütse Har, g kütse Puh Nõo/n, g --/ Võn Kan Urv Plv/n, g / Vas(n -) Räp(transl küdsäss), `kütse San Krl Rõu Plv Se(n kütseh), küdseda Kam, küdse KodT; küds|e Trv Kam(g küdseda) Rõn, Hls Krk Hel/--/
1. valmis küpsenud a. (toidust) õhiku sehen muna küd́säsivä ärä, olliva ää küd́sedä; ku leib `oĺli sehest tooress ja pääld küt́se, siss üteldi, leeväl om poig sehen Nõo; kokorgid saava küdsest KodT; rääbisse kala ja `tat́rik om väega `keŕge `ki̬i̬tmisega, lü̬ü̬ tulitukiga `otsa, om kütse Kam; kartuliʔ ummaʔ `kütseʔ Krl; edekindsu liha om - - `pehmep ku tagakindsu liha, saa innembä küdsäss Räp b. (viljadest) mustike ei ole vi̬i̬l nii küd́sedä, et korjata võib Nõo; marja saava küdsedass ~ kütsedass Kam; ma sei aial `kütsiid `maŕju Krl; maasikõ iks saava˽kõ̭kõ innembä kütsõss Plv; `kütseʔ jo ommaʔ vislap̀u maŕäʔ Se || kõnele tõtet ja sü̬ü̬ kütset Puh
2. küllastunud, sügav (värvitoonist) edimäd [juuksed] olliva `valge, siis lätsivä kõllatsembass, pruunembass, perän olliva küd́sedä pruuni, tumedat pruunid Ran; kõŕb obene võib olla vaĺsemb, aga võip küd́sedämb ka olla Nõo; külʔ om illoss elläi, ta om ni kütse verrev Kan; kütse pruuḿ Rõu
3. tugev, intensiivne a. (temperatuurist) küdse küĺm, käre küĺm Trv; sääne kütseʔ (kerge, kuid käre) külm Vas b. (lõhnast) küt́se lõhn Rõu
Vrd küps1

mööda `mööda (), mööda () S L(-õõ- Tõs) hajusalt Ha, Tür JJn hajusalt TaPõ, Plt KJn, `mü̬ü̬da Hää Saa Pal Äks, `mü̬ü̬dä Saa Kod hajusalt KLõ, eL; `müöda () R(-e; müöd Lüg Vai) Muh hajusalt KPõ(müöda, ), Iis; `müeda, müeda Amb JMd Kad Rak VJg Trm, `müede Jõh(`müädä) Khn//; möda () Jõh Mus hajusalt L, K(mõ- Nis) Trm Pal Lai, müda () Kuu Mär Kei Ksi KJn Nõo TMr, mäda Ha VMr Ksi Plt, meda Vig Kse Kei JJn Plt

I. adv 1. a. (väljendab kellestki või millestki möödumist) Tämä `tõmmas obused tie `kõrva, et saks saab iast `müädä Jõh; siis `ihmised, ken `müödä `läksiväd, nied `vahtisivad Vai; ma lεhe ikka uksest `mööda, äi nεε Khk; läks `meitest `löntides `mööda Jaa; Nõnda läks moost `mööda, et mitte pole `välja teind, et ma seal seisi Pöi; ega see pilv `mööda ei lähä, täna ikke `vihma tuleb Mär; siis pidi [tervitamisel] sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kividest ja rahnudest mine `mü̬ü̬da Hää; inimesi käib `mööda Ris; ommiku [ta] alles läks siit `müöda VMr; lähäb teretamata `mööda Trm; `sõitis meilt `mööda Plt; pääsukse vahel `lendlevä siist `mü̬ü̬dä Ran; kui sa nondest lagendigadest `mü̬ü̬dä saat, siss käänä ääd kätt; meil `olli nu̬u̬r obene - - temä nii `kangede ju̬u̬sk, läits `kõ̭ikist `mü̬ü̬dä Puh; si̬i̬ vihm läits `mü̬ü̬dä, es naka siin sadama; sa‿let mul i̮i̮n, ma‿i saa `kostegi `mü̬ü̬dä Nõo; sikakari lät́s `mü̬ü̬dä Rõu; tu̬u̬ naańõ käü ka siist iks `mü̬ü̬dä `keŕkohe Vas b. piltl surm ka minust `müöda ei lähä Lüg; see önnetus läks moost `mööda Khk; Sõda läks siit ösna `kergest `mööda Pöi; ega see `soostki (sinustki) `mööda lähä Mär; suur erm oo möda läind Mih; miust läit́s mõni asi `mü̬ü̬dä Krk; si̬i̬ õnnõtuss, mia ta tõsõlõ `su̬u̬võ, ei lähä˽timäst `mü̬ü̬dä Har
2. a. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämisest) `nuorusaig on minust jo `müöda mend, sie enamb ei tule tagasi Lüg; tεε‿p, müdu `aastad sest `mööda on lεind Khk; See sadu läheb `mööda, `päike tuleb `välja Pöi; Läks mõni päe `mü̬ü̬da, põõsas lõi `närbuma Hää; no sai sis see nali `mööda, siis `tehti uks `lahti Ris; kõik lähäb `müeda, ükskõrd on kõik vanad ja piavad surema VJg; sis läks sedäsi mõned ajad `mü̬ü̬dä Vil; pühä `mü̬ü̬dä saadet joba Trv; olge `terve, et te tullite, nüid läits mul ka si̮i̮ aig `jõudsalt `mü̬ü̬dä; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä Nõo; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; aig lätt `mü̬ü̬dä kui lõhõn Räp b. möödas Ma ei ole küll pabile lugemas käünd, sie muod oli juo `müöde, ku ma pisuka olin Kuu; `lõunaaig on `müöda, nüüd `piama `tüöle menema Lüg; sui on juba `mööda Ans; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööda Phl; vanadose pääbad on ete `kiired tulema - - kõik elu on mööda Mih; nüid oo `entsed ajad mööda Aud; tähtpäev on `müöda Koe; `september on `vaŕsti `müeda VJg; ärä kurvaste kedägi, küll si̮i̮ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; ain kah `oiskub (taheneb), kui vihm `mü̬ü̬dä Ran; ku jakuppäiv `mü̬ü̬dä om, siss tulna noorele `kartulile magu Nõo; nigu tä nu̬u̬ uśsi sõna pääle lugesi ja `käega `piire, nii `oĺle valu `mü̬ü̬dä Võn; nätäl om `mü̬ü̬dä, aga poiss ei ole tagasi tullu Ote; noʔ olõt ni˽vanass är elänüʔ, no‿m jo katõsakümmend `mü̬ü̬dä Har; hummogospu̬u̬ĺ jo `mü̬ü̬dä Räp
3. viltu, märgist kõrvale, mitte täppi Änamasti oli jutt `öige, aga vahel pani `mööda ka piltl Kaa; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; mis `mü̬ü̬dä, si̬i̬ `mõtsa, mis `pihta, si̬i̬ parass Krk
II. prep 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) inimiste `karjad `kondisid `müöde `randa ja igäl ühel olid `silmäd vesised Kuu; paat́ läks `soudades `müöda vett edasi Hlj; sie viletsus käib `müöda inimisi VNg; saba `juokso müöd maad ja kahiso Vai; `rεndab `mööda maa`ilma Khk; keis mödä `tohtrid ja rohotas ennäst Mar; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär; tulime `õhta pimedäs mödä `metsi kojo Vig; ta kobas meda `nurki Kse; püśs `seĺges, ulgub möda `metsa Vän; inimese laps `vähkreb `mü̬ü̬da maad Hää; möda `maandid on `raske `sõita Ris; lammast piab möda `nahka `niitma HMd; meil isa ei luband seda, et me lapsed `jooksime mäda peresid Nis; õnnetus käib mäda inimesi, ega ta kiva ega `kända mäda käi Kei; suured `irmsad vene `soapad old jalas, last siis möda soali põrandad Jür; tulin möda suurt `muandid; `kelpab mäda õuet `paĺla siari JMd; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; aśsad `mööda `nurki laiali; kui pääsuksed mäda maad `lindavad - - tuleb kohe `vihma Tür; ma ronin üles mäda redelid Pai; on üks `vemblaruog, ajab aga `pialegi müöda küla `ringi nagu `vuoster Kad; `mü̬ü̬dä ninä juakseb vesi Kod; obused kolasid möda `põldu Pal; kooberdab mäda `met́si Plt; pisarad tulevad `mü̬ü̬dä `paĺgid `alla KJn; judine kävve `mü̬ü̬dä ihu Krk; temä‿i ole magada saanu, kõ̭iḱ ü̬ü̬ kõńnu `mü̬ü̬dä taret Nõo
2. (seoses löömisega:) vastu ottand käde ja virut `müödä `korvije `tohlaka Kuu; sen `tõise `poisil `leivad munakaga `müöde `silmi Jõh; `annan `siule malakaga müöd‿`külgi Vai; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus; rukki vihk `võeti kätte ja akati siis müda `lauda `anma, niikaua ku se tühäks läks Mär; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd, ku kõlab Hää; `ańdis tal ühe `lahkama `mü̬ü̬dä `kõrvu Saa; sellel (lapsel) `tömmasin mäda `sääri Ris; `ańtsin `talle puari `tohlu mõda `kõrbu Nis; virutand koerale selle ahju argiga mööda keha Kei; `tõmmasin `talle `kämlega möda nägu Juu; `ańdis mäda `kõrvu `talle JMd; ańnin koerale müeda `koibi VJg; kihutanud leevägä `mü̬ü̬dä nägo Kod; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; süä täis just ku `väike jonnipulk, anna `mü̬ü̬dä perset ku tuld Krk; ańd malgaga `mü̬ü̬dä `si̮i̮ri Ran; ma anna tokiga sulle `mü̬ü̬da `külge, kui sa ei kuule Puh; ma anna sulle `mü̬ü̬dä lõbemit Nõo; mööda pükse saama tüssata, petta saama; kahju kannatama ta sai selle aśjaga `iasti müöda `püksa Koe; si̬i̬ mi̬i̬s sai enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod
3. (väljendab kellestki või millestki möödumist) `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; ku siist `mü̬ü̬dä meid mineʔ, siss iks saat rutõmbidõ Vas
4. päri `müödä `päivä kaik `müllüd `käiväd Kuu; `müöda vett on ikke `kergemb ujuda, `vasta vett `raskemb; `müöda `tuule läheb iast edesi Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti Jõh; mööda `pääva `ketrad, `vasta `pääva korrutad Tõs; kui tuul pöörab mööda `pääva, siis tuleb ilust `ilma, `vasta `pääva, siis lähäb tormile Aud
III. postp 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) salaja siis `viedi, `metsade `müöda `käidi Hlj; ega siis `õnnetused ei käi `metsä `puie `müödä, nad `käiväd inimeste `müödä; mõned panivad [kuhjavarda otsa] `sambla toppi, et siis `kuhja `varda müöd vesi ei `juokse `alle; `metsävaht akkas karu `jälgide müöd `käimä Lüg; nie `räägivad `ninda suud `müede - - puol salamiste `tahvad `rääkida piltl Jõh; üks ludika `juokso `seinä müöd Vai; [karuputk] kasub pöllu `ääri `mööda Jäm; koes ma änam kεi, `seina `mööda saab natise edasi Khk; `kootimas `käidi küla möda `öösseti Mus; Luusib peresi `mööda, otsib õlut Pöi; see läks juba merd `mööda suurele `moale Muh; rabast korjatasse `marjo koa, seal `ääri möödä Mar; `poolgad oo koa naa tordi viisi, jõhikad oo maad möödä Vig; jõgi mööda tulla on poolteist kilo`meetrid Tor; mis sa `aelad `uksi `mööda, `muuku `sisse `väĺla Saa; siin on ranna `ääri möda rootslesi Ris; peab minema riba rada `müöda, pole seal oiget tied JõeK; ronis korstent `müöda ülesse nigu orav VMr; `servi `mü̬ü̬dä (ääri-veeri) aanud sedä juttu piltl Kod; pot́ivaarid käisid külä `mü̬ü̬dä ja müüsid peris `siaksid [puuliudu] Kõp; pikad pingid oĺlid seina `vi̮i̮ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; küll ma summassi lumet `mü̬ü̬dä Trv; noorik käüs mitu `päevä sugulisi ja `tutvid `mü̬ü̬dä [veimevakka kogumas] Pst; si̮i̮ ulgup pääle `ilma `mü̬ü̬dä Krk; peremi̮i̮ss läits esi obestega jõe `perve `mü̬ü̬dä Puh; vihma `maokese vingerdava maad `mü̬ü̬dä; katusse `arja `mü̬ü̬dä ju̬u̬sk välk nigu tule juga Nõo; koess ma pimesi redelit `mü̬ü̬dä minnä‿s saa Ote; uisuge sõidetse lume `mü̬ü̬dä San; `nulka `mü̬ü̬dä `kävve kaśsi üless Har; mi‿sa˽hainast ar˽sõkut, tulõ˽ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Rõu; lätt `ilma `mü̬ü̬dä `koŕjama (kerjama) Lut
2. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi oma tegu `müöde saab tasutud Kuu; mis käsetasse, siis ma tien seda `käsko `müöda Lüg; see pole vanale meelt `mööda sugugid; mool see oma kätt `mööda `pandud Khk; mis `karva tõuk maa sies, seda `müöda sui Ris; läksin - - juhatust `möödä Juu; millagi ei sua tämäle `jalga `mü̬ü̬dä suabass Kod; vanast `tohtert es oole, inimese `arstsiv esi oma `täädust `mü̬ü̬dä Krk; si̮i̮ om tälle `końti `mü̬ü̬dä (jõukohane) Ran; vanast tetti kõ̭ik vanembide `tahtmist `mü̬ü̬dä, `olli siss meheleminek vai mes taht; t‿om miu mi̮i̮ld `mü̬ü̬dä inimene Nõo; elu piat õks `mõistu mü̬ü̬dä `säädmä, siss saat elläʔ Har
3. (seoses löömisega:) vastu, pihta sain vitsaga perset `mü̬ü̬dä, et ei oole korralikult `puhtass teend Vil; `okmańn löönü temät mitu `kõrda, `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; kääneti pika õle `kursti ja `anti vastatside, tõene ańd tõesele perst `mü̬ü̬dä Nõo
Vrd müte(n)

müre müre Lüg Pal KJn Ote Rõn San, g müreda Vai Iis Nõo/-dä/; mürre Puh Rõn, g müredä Kam, mürehe Vas, `mürre Võn Rõu Plv; n, g müre Trv Har Rõu, mürre Plv Räp Se tilgastanud, kergelt hapu mina‿i taha sedä suppi, `niske müre `kangest Lüg; piim on müre Iis; mõni `ütleb kilastand, mõni `ütleb müre Pal; piim on müre, ei ole vi̬i̬l päris apu KJn; ku sa nüssetu piimä küĺmäle piimäle pääle `kurnat, siss om müre nigu lõhn; mia olli pasal, jõi müredät `piimä Nõo; kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre; piim - - om `lämmän `mürrest lännü Võn; Suṕp om mürre `võitu Rõn; piimäl um `mürre maik man Rõu; taa um mürre piim, tast ei saa˽`putro Plv; mürret `piimä taha eiʔ kiäki Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur