[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
haanikas haanikass paks, tüse; suure kõhuga um tõnõ õigõ˽haanikass, nüüd nakkass vaśt pia jo `maaha `saama (sünnitama); kana um `hindä täüś `võtnuʔ, no um õigõ˽haanikass Plv
jomps jomps Juu Krk, g jombsu Ran; joḿss g jomsi Krk
1. tomp lõngas keedsel om jombsu sehen; kedräss `jompse `siśse Ran || suurekasvulisest olendist ää `põrsa jomps Krk
2. a suur, jäme, tüse Koori iki jombsepit kardulit, neil `joḿpsel ei jole ämp koore `valla; No minev`aaste oĺlive ka vabare joḿseme, selleperäst sai `rohkep `li̬i̬mi kui nüid Krk
1. tomp lõngas keedsel om jombsu sehen; kedräss `jompse `siśse Ran || suurekasvulisest olendist ää `põrsa jomps Krk
2. a suur, jäme, tüse Koori iki jombsepit kardulit, neil `joḿpsel ei jole ämp koore `valla; No minev`aaste oĺlive ka vabare joḿseme, selleperäst sai `rohkep `li̬i̬mi kui nüid Krk
jugar jugar Hlj Sa Muh Vig Han Aud Jür Sim Kod SJn; jügar Käi Rei; g -a
1. lühike ja jäme ese v olevus: a. jupp, tükk, julk, tolk `paisel tuli sihande suur mäa jugar `välja Khk; kuuse mulgid `lähtvad suureks, mustad nagu jugarad; see oo muidu üks puu jugar Muh; kaśk akkab oksendama, jugarad jäävad `tolku sial kus ta tilgub Aud; vat kus paku jugar, ei lähä `lõhki; tuo se raua jugar `seie Sim || väljaheitepabul see va loĺl koer, köik kuhad suuri koira jugarud täis Jaa b. väike (tüse) inimene v loom pullijugar Vig; poiss jäme jugar Sim; teesed lapsed `oĺlid kõik jugarad, `veiksed SJn Vrd jugal, jugarik, juger
2. adra „kurepulk“ adra jugud ja jugar Kod Vrd jugarapuu
1. lühike ja jäme ese v olevus: a. jupp, tükk, julk, tolk `paisel tuli sihande suur mäa jugar `välja Khk; kuuse mulgid `lähtvad suureks, mustad nagu jugarad; see oo muidu üks puu jugar Muh; kaśk akkab oksendama, jugarad jäävad `tolku sial kus ta tilgub Aud; vat kus paku jugar, ei lähä `lõhki; tuo se raua jugar `seie Sim || väljaheitepabul see va loĺl koer, köik kuhad suuri koira jugarud täis Jaa b. väike (tüse) inimene v loom pullijugar Vig; poiss jäme jugar Sim; teesed lapsed `oĺlid kõik jugarad, `veiksed SJn Vrd jugal, jugarik, juger
2. adra „kurepulk“ adra jugud ja jugar Kod Vrd jugarapuu
jumikas1 jumi|kas g -ka Kuu(jomi|gas g -ka) Jõh Mar Kse Han Ris Kos HJn Amb JMd ViK Lai Plt Pil; jumi|ka g -ga Vai; jummi- Jõe Vll Pöi Mar Vig Kse Khn Hag Juu Trm Plt; jummi|k g -ku Saa
1. lühike (ümmargune), jäme asi v olend a. jupp, tükk, jäme ots; hundinuia tõlvik `undipurigal on nagu kebi `otsas `musta jumika Vai; `Sõuke jummikas (sõlm, jämedam koht) tule läbi `kuskilt Pöi; üks nisuke puu jumikas `juhtus olema Ris; kepil oli jummikas `otsas Juu; tuo puujumikaid pliidi `alla; sel plikal on iad leti jumikad VJg; iatuse pial jummikad (s.t muhud, kühmud, kui vett üles ajanud ja külmetanud) Trm; kuali jummikas; uńditöĺlid on mudases jõe `kooldes nigu jummikad Plt b. lühike tüse inimene v loom (ka pej) jumikad mehed Kos; on üks inimese jumikas JMd; siga on lühike ja jäme nigu jumikas Lai c. jääpurikas – L Khn ku talve pikad jummikad `räästas, siis sui kasuda eäd linad Vig
2. puuriida v haopinu risti laotud ots – Jõe Kuu Saa Ha puu sülla jummikas Jõe; aopinu jummikas Hag
3. jumikas, vana kord`laine meres Kad
Vrd jumm
1. lühike (ümmargune), jäme asi v olend a. jupp, tükk, jäme ots; hundinuia tõlvik `undipurigal on nagu kebi `otsas `musta jumika Vai; `Sõuke jummikas (sõlm, jämedam koht) tule läbi `kuskilt Pöi; üks nisuke puu jumikas `juhtus olema Ris; kepil oli jummikas `otsas Juu; tuo puujumikaid pliidi `alla; sel plikal on iad leti jumikad VJg; iatuse pial jummikad (s.t muhud, kühmud, kui vett üles ajanud ja külmetanud) Trm; kuali jummikas; uńditöĺlid on mudases jõe `kooldes nigu jummikad Plt b. lühike tüse inimene v loom (ka pej) jumikad mehed Kos; on üks inimese jumikas JMd; siga on lühike ja jäme nigu jumikas Lai c. jääpurikas – L Khn ku talve pikad jummikad `räästas, siis sui kasuda eäd linad Vig
2. puuriida v haopinu risti laotud ots – Jõe Kuu Saa Ha puu sülla jummikas Jõe; aopinu jummikas Hag
3. jumikas, vana kord`laine meres Kad
Vrd jumm
jumm jumm g jummi Sa Emm Rei Tor Hää Saa Juu, g `jummi VNg Lüg; juḿm g jummi Vas
1. lühike, ümar ja jäme asi v olevus a. jupp, junn, tükk; sõlm; klomp; pundar palgi jumm Jäm; suured jummid tuhlistel all, on äga suured jumm `tuhlid; köövel sur jumm `otsas, see‿p lehe läbi; sured jää jummid `raanda `külge `külmand; tuulepesa, oksad kasvavad tiheli, üks jumm Khk; möni tegi puu `jummisi ning siis [olidki] nööbid Kär; Käsi öleni paisetand, sinine, köva kut suur jumm Pöi; kepil oli jumm `otsas Juu; juḿm (paksend) sooligu seeh Vas || puunott mine too `jummisid öuest `sisse [ahjukütteks] Khk; Paberipuud, titsipuud ja jummid („ümmargused arssinapuud“) kooriti Hää b. muhk, kühm; paise, kasvaja puul sedine jäme jumm selle koha pεεl Jäm; `kasvejed, suured jummid (kasekäsnast) Khk; vöttas `söuse suure jummi naha ala, kut oleks paise olad Mus c. tubakajumm `löugas Mus Vrd junn1, juss1 d. lühike, tüse inimene tämä (paks laps) on `umbes kut jumm; poisi jumm; tüdrugu jumm Khk; `väike ja paks `jummis inimene, `jusku jumm Pha Vrd jomm3, jõmm1
2. puuriida risti laotud ots puu riida jumm oo `risti `otsa `lautud Tor; jumm on kaksipidi, riida ots `pantse `jummi Saa Vrd jumikas1, jumper2
3. int vottasid selle vanamehe ka `kaasa, oi jumm, siis sääl `räägiti `puole `üöni VNg
1. lühike, ümar ja jäme asi v olevus a. jupp, junn, tükk; sõlm; klomp; pundar palgi jumm Jäm; suured jummid tuhlistel all, on äga suured jumm `tuhlid; köövel sur jumm `otsas, see‿p lehe läbi; sured jää jummid `raanda `külge `külmand; tuulepesa, oksad kasvavad tiheli, üks jumm Khk; möni tegi puu `jummisi ning siis [olidki] nööbid Kär; Käsi öleni paisetand, sinine, köva kut suur jumm Pöi; kepil oli jumm `otsas Juu; juḿm (paksend) sooligu seeh Vas || puunott mine too `jummisid öuest `sisse [ahjukütteks] Khk; Paberipuud, titsipuud ja jummid („ümmargused arssinapuud“) kooriti Hää b. muhk, kühm; paise, kasvaja puul sedine jäme jumm selle koha pεεl Jäm; `kasvejed, suured jummid (kasekäsnast) Khk; vöttas `söuse suure jummi naha ala, kut oleks paise olad Mus c. tubakajumm `löugas Mus Vrd junn1, juss1 d. lühike, tüse inimene tämä (paks laps) on `umbes kut jumm; poisi jumm; tüdrugu jumm Khk; `väike ja paks `jummis inimene, `jusku jumm Pha Vrd jomm3, jõmm1
2. puuriida risti laotud ots puu riida jumm oo `risti `otsa `lautud Tor; jumm on kaksipidi, riida ots `pantse `jummi Saa Vrd jumikas1, jumper2
3. int vottasid selle vanamehe ka `kaasa, oi jumm, siis sääl `räägiti `puole `üöni VNg
juss1 juśs g juśsi (jussi) Jäm Khk Kaa Pöi Muh L K I M San spor V, juss g jussi Hi Vig Han Tõs, g `jussi R(n `jussi VNg); jüśs Var Ris, jüss g jüssi Rei
1. midagi lühikest ja jämedat keväde `külmäga one oras sinine `jussi VNg; `Koormad nagu `piśsed jussid Han a. väike (tüse) inimene v loom lühike jäme nago juśs Mih; jäi seanses juśsis, ei kasun ega kasun Aud; mehe juśs Trm || jõmpsikas koes sa poisijuśs ka lehed Khk; pisikene poisi juśs VJg; mis sa noʔ `väikene poisi juśs `patrat, ei tiiä sa ilma elust vi̬i̬l medägi Har || (isane) jänes jänese juśs Plt; `janku juśs Rõu b. väike haokubu – Pä mõned tegad suured vihud, `väiksed olid juśsid Aud; läks `metsa aa `juśsa tegima Vän c. Tubaga juss keerati lehtedest ilusasti ümarguseks kerakeseks ja pisteti löuga Käi d. võrgumärk visake juśs `vahti Jäm Vrd junn1
2. veerandliitrine v -toobine viinapudel pool `jussi `viina Tõs; ku mehed laadalt tulavad, sis oo igal juśs `viina `taskus Aud; mi˽käve Henuga poodin, võt́ti üle katõ üte juśsi, `laśki `suuhvõ Har Vrd juska2
1. midagi lühikest ja jämedat keväde `külmäga one oras sinine `jussi VNg; `Koormad nagu `piśsed jussid Han a. väike (tüse) inimene v loom lühike jäme nago juśs Mih; jäi seanses juśsis, ei kasun ega kasun Aud; mehe juśs Trm || jõmpsikas koes sa poisijuśs ka lehed Khk; pisikene poisi juśs VJg; mis sa noʔ `väikene poisi juśs `patrat, ei tiiä sa ilma elust vi̬i̬l medägi Har || (isane) jänes jänese juśs Plt; `janku juśs Rõu b. väike haokubu – Pä mõned tegad suured vihud, `väiksed olid juśsid Aud; läks `metsa aa `juśsa tegima Vän c. Tubaga juss keerati lehtedest ilusasti ümarguseks kerakeseks ja pisteti löuga Käi d. võrgumärk visake juśs `vahti Jäm Vrd junn1
2. veerandliitrine v -toobine viinapudel pool `jussi `viina Tõs; ku mehed laadalt tulavad, sis oo igal juśs `viina `taskus Aud; mi˽käve Henuga poodin, võt́ti üle katõ üte juśsi, `laśki `suuhvõ Har Vrd juska2
jõll1 jõĺl g jõlli Pöi Muh Han Kan(jõĺli), jöĺl g jölli Khk Kaa Pöi
1. (inimesest) a. suur, tüse inimene Küll see uus loomaarst on jõĺl – oort igavene mehe ärg Pöi; küll oo aga tene jõlliks läin; inimese jõĺl Muh b. pej vihase näoga, jõllitav inimene vahiss ku jõĺl inne Kan c. joobnud inimene Oli täis nagu jõĺl; Ei saa sest jõllist `lahti kua Han
2. (paksust, püdelast vedelikust) supp on üsna jöĺl täna `õhta – nii paks Khk
1. (inimesest) a. suur, tüse inimene Küll see uus loomaarst on jõĺl – oort igavene mehe ärg Pöi; küll oo aga tene jõlliks läin; inimese jõĺl Muh b. pej vihase näoga, jõllitav inimene vahiss ku jõĺl inne Kan c. joobnud inimene Oli täis nagu jõĺl; Ei saa sest jõllist `lahti kua Han
2. (paksust, püdelast vedelikust) supp on üsna jöĺl täna `õhta – nii paks Khk
jõmakas jõma|kas g -ka IisR Pöi spor L, Kos Jür JMd JJn Koe Kod Lai VlPõ Pst, jömakas Jäm Pha, jõma|k Aud, g -ku Saa Kod spor eL(g -ko Räp, -gu Rõu)
1. a. a suur, jäme, tüse, raske ma tegi nad (porgandid) easte `arva, et siis kasuvad ead jõmakad Aud; teist nisukest jõmakast miest põlegi kui Iedi JMd; ää jõmak leväpät́s Trv b. s (asjast või olendist) sur igavene koti jõmakas oli kohe Pöi; ta jo suur poisi jõmakas Koe; `niske jäme jõmakas one (inimesest); obese jalaalust kasvavad ärä lumega, lähäb sojass siis `viskab selle jõmaku minemä Kod; üks tugev puu jõmakas Lai; suur poiss nagu jõmakas Plt; temä on küll paks, jusku jõmakas, änäm jämem ku pikem Vil || van, hv tomp lõngas – Ran || pej, fig oled ikke üit́s jõmak Puh Vrd jõmikas, jõmmakas
2. a. hoop, löök sai jõmaka, teist änam ei `tahtki JMd; lei `seandse jõmaku `selgä Trv; ańd hää jõmako Räp b. pauk, lask suurestükki `lastasse ja kibä lõhutasse, siss jõmakad keivad Mar; püśsist keis jõmakas Tor; Ku tu jõmak käve, sõ̭s klaasi˽lińtsi i̬i̬st ku˽tiŕrin Rõu
1. a. a suur, jäme, tüse, raske ma tegi nad (porgandid) easte `arva, et siis kasuvad ead jõmakad Aud; teist nisukest jõmakast miest põlegi kui Iedi JMd; ää jõmak leväpät́s Trv b. s (asjast või olendist) sur igavene koti jõmakas oli kohe Pöi; ta jo suur poisi jõmakas Koe; `niske jäme jõmakas one (inimesest); obese jalaalust kasvavad ärä lumega, lähäb sojass siis `viskab selle jõmaku minemä Kod; üks tugev puu jõmakas Lai; suur poiss nagu jõmakas Plt; temä on küll paks, jusku jõmakas, änäm jämem ku pikem Vil || van, hv tomp lõngas – Ran || pej, fig oled ikke üit́s jõmak Puh Vrd jõmikas, jõmmakas
2. a. hoop, löök sai jõmaka, teist änam ei `tahtki JMd; lei `seandse jõmaku `selgä Trv; ańd hää jõmako Räp b. pauk, lask suurestükki `lastasse ja kibä lõhutasse, siss jõmakad keivad Mar; püśsist keis jõmakas Tor; Ku tu jõmak käve, sõ̭s klaasi˽lińtsi i̬i̬st ku˽tiŕrin Rõu
jõmm1 jõmm Lüg Pöi L(g jõmmu Kse) K I San, jõḿm Vil eL, g jõmmi, jõḿmi; jömm g jömmi Sa; n `jõmmi Jõh, `jommi VNg
1. a. lühike, jäme ja tugev asi või olend suur ahvena jömm oli `önge akkand Mus; [sead] olid `õues nagu jõmmid maas Mar; `laśti üks vana jõmm (põder) maha, sel oli kaksteist kümmend `aara [sarvel] KuuK; jõmm mies üstku karu JMd; se on üks töö jõmm, se kestab `vasta (hobusest) Trm; üks puu alg, mes ei lähä `lõhki, on jõmm; nõnnagu jõmm seesäb, ei laasu sõnagi Kod; taa mõ̭ni mi̬i̬ss, ta ku jõḿm (paks, lühike) Plv; leevä jõḿm (suur, paks tükk) Vas || jõuluajal heintest keerutatud inimesekuju(d), millele pandi pihku soovisedel – PJg b. (tüse ja lühike) poiss või tüdruk; jõmpsikas oli ikke pisikene poja `jommi VNg; paras poisi jömm; tüdrugujömm (paks tüdruk) Khk; me `karjas olime ikke alles noored jõmmid Aud; poisi jõmmid olid tammi lammutand Juu; ku ma jõḿm alle olli, ala `kümne `aaste olli; karja jõmmi; kooli jõmmi Krk Vrd jõmmike
2. jämedam, paksem koht; paksend, tomp Vahest kui kurk `aige, paisetand on, siis ajab lõua `kontide `alla `sõuksed munad, jõmmid Pöi; `niske õksa jõmm siden puul Kod; jõḿm sehen - - nigu keedissel (köidisel) vai `võrkel; langal jõmmi sehen Ran Vrd jomm3, jumm
3. a. hoop, löök, müksak sai jömmi `pihta Khk; ma ańnin talle paar `jõmmi `kuklasse ja saadin minema Trm; sai `säärtse jõḿmi et, silmist tuĺl tuli `vällä Plv; tä üte jõḿmi ańd, sis oĺl maah Se b. pauk, lask tõmman me karjamaale ühe jõmmu, va rebane oles ää läin Kse || kuuli käesivä nigu jõmm ja jõmm Võn Vrd võmm
4. a. jonn, vimm Kolme-neĺla-`aastased lapsed oo vahel kua `jõmmi täis Han; Vana jõmm sees Hää; nõnna oma `jõmmi täis et lase aga `olla; küll sinu jõmm suab `välja `võetud Kad || endise lainetuse järg vana `laine jõmm on vi̬i̬l sihis, kiigutab ikki nõnda vi̬i̬l Hää || tuha `jõmmi pea täis (peast segane) Kse b. jonnakas, kangekaelne olend ega sie vanamejõmm naljalt järele anna; väŕss on kua nõnna jõmmiks läind, ei `kuula enamb `põrmugi Kad Vrd jomm3
1. a. lühike, jäme ja tugev asi või olend suur ahvena jömm oli `önge akkand Mus; [sead] olid `õues nagu jõmmid maas Mar; `laśti üks vana jõmm (põder) maha, sel oli kaksteist kümmend `aara [sarvel] KuuK; jõmm mies üstku karu JMd; se on üks töö jõmm, se kestab `vasta (hobusest) Trm; üks puu alg, mes ei lähä `lõhki, on jõmm; nõnnagu jõmm seesäb, ei laasu sõnagi Kod; taa mõ̭ni mi̬i̬ss, ta ku jõḿm (paks, lühike) Plv; leevä jõḿm (suur, paks tükk) Vas || jõuluajal heintest keerutatud inimesekuju(d), millele pandi pihku soovisedel – PJg b. (tüse ja lühike) poiss või tüdruk; jõmpsikas oli ikke pisikene poja `jommi VNg; paras poisi jömm; tüdrugujömm (paks tüdruk) Khk; me `karjas olime ikke alles noored jõmmid Aud; poisi jõmmid olid tammi lammutand Juu; ku ma jõḿm alle olli, ala `kümne `aaste olli; karja jõmmi; kooli jõmmi Krk Vrd jõmmike
2. jämedam, paksem koht; paksend, tomp Vahest kui kurk `aige, paisetand on, siis ajab lõua `kontide `alla `sõuksed munad, jõmmid Pöi; `niske õksa jõmm siden puul Kod; jõḿm sehen - - nigu keedissel (köidisel) vai `võrkel; langal jõmmi sehen Ran Vrd jomm3, jumm
3. a. hoop, löök, müksak sai jömmi `pihta Khk; ma ańnin talle paar `jõmmi `kuklasse ja saadin minema Trm; sai `säärtse jõḿmi et, silmist tuĺl tuli `vällä Plv; tä üte jõḿmi ańd, sis oĺl maah Se b. pauk, lask tõmman me karjamaale ühe jõmmu, va rebane oles ää läin Kse || kuuli käesivä nigu jõmm ja jõmm Võn Vrd võmm
4. a. jonn, vimm Kolme-neĺla-`aastased lapsed oo vahel kua `jõmmi täis Han; Vana jõmm sees Hää; nõnna oma `jõmmi täis et lase aga `olla; küll sinu jõmm suab `välja `võetud Kad || endise lainetuse järg vana `laine jõmm on vi̬i̬l sihis, kiigutab ikki nõnda vi̬i̬l Hää || tuha `jõmmi pea täis (peast segane) Kse b. jonnakas, kangekaelne olend ega sie vanamejõmm naljalt järele anna; väŕss on kua nõnna jõmmiks läind, ei `kuula enamb `põrmugi Kad Vrd jomm3
jõmmakas jõmma|kas g -ka Kul Kse Han, jömma|kas (-gas) g -ka (-ga) Khk Kaa Jaa a. a suur, jäme, tüse, raske sur jömmakas vassik; suure jömmaka kerega; möni `söuke suur jömmagas tuhlis teiste seas Khk; `Neuksid `suuri jõmmakud jõhvikud põle ma enne näin veel Han b. s suur, tüse, tugev, raske asi või olend se irmus suureks jömmakaks kasund juba Jaa; jalad nagu jõmmakad all (paistetanud) Kul; `väike jõmmakas (väike tüse inimene) Kse Vrd jommakas, jõmakas
jõmpsakas jõmpsa|kas Har, `jõmpsa- VJg, jõmbsak Plv, jõmsa|kas g -ka Muh; p pl jõmsakit Kam; jömsakas Jäm, jömbsa|kas g -ga Rei
1. jõmpsikas pisine jömsakas Jäm; poisi `jõmpsakas; ta pueg on ia suur `jõmpsakas juba VJg; poisijõmpsakas om aia `kat́skiss `murdõnu Har
2. lühike, tüse inimene `sõuke va jõmsakas inimene Muh; `lühkene nigu jõmbsak Plv
3. ? suur tükk, mullapank kohe mulla maa [on] `kergemp arida. aga jõmsakide ja savi man pehme mi̬i̬ss elädä es saa Kam
4. (katkendlikust, ebaühtlasest helist) kes es lase `äste ala [vilja], siss massin tegi jõu, jõu, jõu, tei jõmsakit Kam
1. jõmpsikas pisine jömsakas Jäm; poisi `jõmpsakas; ta pueg on ia suur `jõmpsakas juba VJg; poisijõmpsakas om aia `kat́skiss `murdõnu Har
2. lühike, tüse inimene `sõuke va jõmsakas inimene Muh; `lühkene nigu jõmbsak Plv
3. ? suur tükk, mullapank kohe mulla maa [on] `kergemp arida. aga jõmsakide ja savi man pehme mi̬i̬ss elädä es saa Kam
4. (katkendlikust, ebaühtlasest helist) kes es lase `äste ala [vilja], siss massin tegi jõu, jõu, jõu, tei jõmsakit Kam
jäntsakas jäńtsakas hv Jäm, jänsa|kas g -ka Sim, jäntsak Hel, pl jäntsakad Vän; jäntsa|ges g -ge Phl a. „madala kasvuga“ jäńtsakas mäńd Jäm; jäntsaka kadaje Hel Vrd jantsak b. tüse lüheldane inimene – Sim c. poisijäntsakad (12–13-aastased poisid) Vän
järk3 järk g järg|u (-o) Jõe Hää Kei Koe I(komp järjem Trm) KJn T; jεrk Ris
1. (suhteliselt suure läbi- või ümbermõõduga) paks, tüse, suur Järgud lõngad jusku tou Hää; erned juba kaanis järgud KJn; võrgu siĺmä `koeti `ümbre lipitse. kui järgemb niit, sis ti̬i̬d suuremba siĺmä; sääl `oĺli õnge ahuna `taolisi, iki järgembä kui kiisa Ran; `kampsuni ja suka ja teki, nu̬u̬ tahva kõ̭ik `järku [lõnga] Nõo; võti mõne järgembä puu Kam
2. (suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev) a. (jahust) jahud on järguks jäänd Jõe; jεrk jεme jahu Ris; `tangu ka olema `tehtud nii`viisti et sõela piäl. mutku oli järgust `kat́ki `lastud Pal; kui sa `järkest jahudest pudru `keedad ehk käkki ti̬i̬d, om paremb ku peenikestest Nõo b. (riie, kude jne) järk (paks) riie; `kangal on järk kude Kod
Vrd jark2
1. (suhteliselt suure läbi- või ümbermõõduga) paks, tüse, suur Järgud lõngad jusku tou Hää; erned juba kaanis järgud KJn; võrgu siĺmä `koeti `ümbre lipitse. kui järgemb niit, sis ti̬i̬d suuremba siĺmä; sääl `oĺli õnge ahuna `taolisi, iki järgembä kui kiisa Ran; `kampsuni ja suka ja teki, nu̬u̬ tahva kõ̭ik `järku [lõnga] Nõo; võti mõne järgembä puu Kam
2. (suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev) a. (jahust) jahud on järguks jäänd Jõe; jεrk jεme jahu Ris; `tangu ka olema `tehtud nii`viisti et sõela piäl. mutku oli järgust `kat́ki `lastud Pal; kui sa `järkest jahudest pudru `keedad ehk käkki ti̬i̬d, om paremb ku peenikestest Nõo b. (riie, kude jne) järk (paks) riie; `kangal on järk kude Kod
Vrd jark2
kose kose spor Sa paks, tüse, lihav kose, üks rammusam inime ehk loom; see suur kose, nönda punase `palgega Khk; kose naa‿t liha puhas kipub `keies; tä o nüid `ulka kosemaks ka läind Mus; tüiakas ja kose kehast Krj; se nönda kose inimene, ülese söönd Jaa
kännakas2 känna|kas g -ka Nis Juu(kännäkäs) JMd Ksi (elu)jõuline, tugev, tüse; lopsakas tugeva, madala kasuga puu, kännakas puu; kännaka kasuga mees Nis; aga see oli paks jäme kännakas mees; see `neoke kännäkäs oras, jäme ja löhike Juu; oras on kändus, `iasti kännakas (tugeva juurega) JMd Vrd kännukas2
made2 made tüse, lõtv, vedel (inimene) Äi sõhuke made küll keia‿b suuda mette; On koa sõhukse made moega tüdruk; Vat kus ikka made on, nii pitk kut lai; Made - - päisi päeva `aegu magab, ju midagi ikka teha on Pöi
matsakas1 matsa|kas Khk(maatsa-) Pst, g -ka SaId Muh/-t́-/ hajusalt L(-t́- Kse Var), Juu Jür Amb Koe ViK I Plt Pil KJn Nõo, -ga Jäm Emm Saa; `matsa|kas Jõe Hlj VNg Jõh, `matsa|gas Kuu Vai, g -ka; matsak|ass Kan Plv Se, g -a Puh; maitsak|as Jäm Pha Muh, matsag|as Khk, g -a; matsa|k Rei Krk Rõu, g -ga Khk, -ku Kod Hls TLä San, -gu Har; madsa|k Krk(-d́-), g -gu San
1. tüse, jäme, jässakas (olend, ese) `matsakas maaplikka Jõe; maltsmänd on madal `matsakas mänd; Mõni on pikka `jalgudega nagu `tuanekurg, mõni on `jällä `niisike madal ja `matsakas (kanadest) Jõh; madal maitsakas loom, lühiste `jalgadega, jäme Jäm; see oo nönda maatsakas, `seoke lüheline paks inime Khk; `öige matsakas tüdruk, matsaka `moega Krj; nönda maitsaka kerega [loom] Pha; se‿o `sõuke suur maitsakas loom, mis ennast `kangest täis söön oo Muh; Tegin εε matsaga sounaviha Emm; räemel matsakas kõht Rid; Küll see koer läks sul matsakaks Mar; madala jalaga matsakas lehm Mär; mat́sakas lehm oo ilus ümmargune Kse; si̬i̬ on üks tüssägas inime, jala sääred ku matsagad all Saa; Meil matsakad majad ja kopsakad kojad piltl Jür; sie on matsakas nii ku metsas siene ädal VMr; ia piima lehm, `äśti matsakas Sim; si̬i̬ one nagu `kiitmise `taoline, ku `ütled matsak tüd́rik, tõene one ku pind Kod; Jaani naist oodati ikke kevadeks, see juba nii matsakas, et vaata tuleb jõuluks kätte (rasedast) KJn; ennemb `oĺli `suuri ahunit, pia paari naglalisi - - vahel om õge äid matsakit; ü̬ü̬kuĺl `sände matsak om Ran; [loomad] `ollivõ suurõ ku matsaku ja rammun San; No om üts matsakass inemine Se Vrd massakas2, matsakuine, matsauss
2. (suurest tükist või kogusest) `ańdis ea matsaka `leiba VJg; on ikke matsakas naist Trm; üvä matsak `lehti Kod; Kui vabarnit korjat ilma südämiku tupsuta, siss na jäävä varsti kõik ütte matsakude; Tedä om ää matsak kül, ta om äste peetu põrss Nõo; Laest tuĺl paĺlu härmä`võrkõ, ma˽võti nu̬u̬ katõ peo vahelõʔ, sai suuŕ matsak Har
3. a. hoop, mats Isal vikkast kääs, äkki pani `matsaka - - siis [roomasid] `ussipojad vilks ja vilks kulu `sisse Lüg; ma sai sõukse mat́saka `mööda `kaela Muh; ma `kuksi maha, sai - - metu matsakast kohe Tõs; egä ma es peksä, ańnin ühe matsaku ärä Kod; ańdis lehmale ea matsaka `seĺga Plt; suur matsakass tulli `seĺgä Puh b. matsu heli üks matsagas keis Khk; siin taha kolisi, üks matsak käis Kod; ma kuuli, et madsak olli Krk; kuulin, et matsak `olli kõrval, `naksin kõrvale `vahtma, suur uśs Ran
4. malakas Ma vöta matsaka ja pane soole `pihta Jaa; veta ühekorra üks matsak käde, tömma möda keha Rei; Temä tõmbap iks matsakaga, kos saab Nõo || (ussist) Nääd sa, sii on üks matsakas Jaa
Vrd matak(as)1
matsauss matsau|ss Puh, matsavu|s Ote, madsavu|ss Puh, g -se; madsau|s(s) San Rõu, g -sõ Krl; madsahu|s(s) g -sõ Har Plv Vas/-hh-/
1. matsatus sate kui matsauss `alla Puh; sääl taren olli üits matsavus Ote; lat́s sattõ maha, madsaus oĺl kuuldaʔ Krl; lat́s ju̬u̬śk ja sattõ mahaʔ, oĺl madsahus enne Har; küll oĺl suur madsahus kui sattõ Plv
2. tüse, jäme sa olõt rammun nigu vana madsahus; Tütär om no˽suur ja paks nigu˽madsahuss Har Vrd matsakas1
maunis maunis lühikesekasvuline ja tüse [ta] Oo ka söhukseks maunis meheks läind, oli ikka justku pisike pilpanirk teine Kaa
mõdse(m) mõdse; mõdsem g -e (tüse) tüdruk `vaade, meant paks ja ilus ta om, ku mõdse; ää mõdsem tüdrukut, mis ää ruńak om oma ihu laani poolest Krk
mädsärik mädsäri|k Urv, g -ku TLä(-gu) Räp lühike tüse (olend) mädsärik - - tu̬u̬ om miu `taoline, serände `väike - - lühike ja jäĺe jämme; põrss om kah - - mädsärik Ran; temä nüid mõne illuss, om paks ja lühikene tõene nigu mädsärik Puh; ta‿m elu aig serände mädsärik ollu; ma‿i ole pikkä jagu, mia ole seräst lühikest mädsärikku jagu Nõo; `säärne mädsärik naisterahvass oĺl, lühelik Räp || mügarlik (tomp) mädsärik om ümärik küll, aga võib olla aruline, nigu kobara `mu̬u̬du. mõne aena juur om mädsärik Ran
mäts1 mät́s Jäm Krj Pöi, mätsi Khk; mäts Rei, g mätsu Tõs KJn, `mätso Lüg, mädsä Rõu Lut
1. nätske (leib) leib tänä `taiginane - - mäts on `tõine; `taiginased `mätsod Lüg; `tainane leib, pool mät́s Jäm; ta (leib) oli sihand `rohkem mätsim, akkas ammaste `külge Khk; See pole kellegi leib, muidu üks mät́s Pöi; `sohke mäts leib - - põle `kerkin `ühti Tõs; leib on ni `mätsu tänä jäänd, põle `iästi `kerkind KJn
2. (inimesest) a. saamatu; laisk Üks igavene mät́s mees Jäm; See sihuke mäts inime Krj b. tüse pisise paksu inimese kohe öelda mäts Rei
mütsak(as)1 mütsa|k g -ku Saa Äks Plt, -gu Se; mütsä|k Krl, g -ku Kod KJn M TLä Kam San Plv Räp Se, -gu Krk Rõu Se(-ds-), -ko Vas Räp; müt́sä|k Räp, g -gu Rõu Se; mütsa|kas Rid Mär Kse PJg Jür Koe Iis Trm, `mütsa|k(as) IisR, g -ka; `mütsa|gas Vai, `mütsa|ka VNg, g -ga; mütsäk|äs g -ä Tõs Juu; `mütsä|gäs g -kä Kuu; seesü mütsakus Jür, müdsäkun Hel
1. hunnik, pundar, nutsak Mis `mütsakas siin kappi `nurgas on IisR; tuuleaga kasvab `kaskede `otsas, nisuke mütsakas Rid; sääl tee pääl on üks must mütsak maas; [paberi] mütsakidest sai kori peris täis Saa; Mütsakus on kuos vilja vihud Jür; kasvab sääl järve sehes nagu üks mütsak (põõsatukast) Äks; istub ku mätsäk paigal (tuimast inimesest) Hls; kari oia iki üten mütsäkun; `väike einä mütsäk Krk; `mäśnu siss nu `rõiva kõik kokku - - tennu serätse mütsäku Ran; nuŕmkana olliva üten mütsäkun; maamehine kannap `prahti kokku, pesä om nigu mütsäk Nõo; tuule pesä - - lepä küĺlen om `tihtsast kokku kasunu, nigu mütsäk sääl Kam; tal oĺl üits mütsäk kähen San; Ti̬i̬ pääl oĺl üt́s müt́säk Rõu; ta es olõʔ täüs kasuno - - sõ̭ss oĺl õnnõ nigu mütsäk (käopojast) Plv; müdsüt́ `rõivaʔ mütsäkohe Vas; kamajahost tet́te sääne mütsäk, `mutku võta˽ja `hauka õ̭nnõ Räp; taast mütsäkust (heinahunnikust) saa noʔ hobõsõlõ midäʔ Se Vrd mutsakas3
2. a. matsakas, tüse `mütsägad mehed Vai; Kas sa jõuad sis seda suurt mütsakast pampu tarida PJg; on `neokene mütsäkäs inime Juu; Tall ikka üsna mütsakas Jür; mütsaka siardega tüdrik Iis b. (suurest, tüsedast olendist) ea suur kana nagu va mütsakas teene Mär; Puĺli mütsakas tuleb tapule viia Jür; va paks inimen kui mütsäk Hls; `tütrik om paks ja `lühkõni ku mütsäk `õkva Krl; suur vasiga mütsäk Rõu
3. käntsakas üvä mütsäku ańd `si̬i̬pi ja liha Kod; suur mütsäk liha Trv; Temä võtab endäle egä ommuku suure mütsäku leibä üten Nõo
natsakas natsakas matsakas, tüse suur natsakas mees Khk
paks paks g paksu (-o) eP eL(pagsu), `paksu R; n, g `paksu VNg Vai(-o)
1. a. suure ristlõikepinnaga; ant õhuke Puest `ostetud suurrädid igä olid `palju ohemad, mes kodu `kuoti, nie olid tügü `paksumad kohe Kuu; nönda paks jää oli veel pεεl Kaa; See laud on `siia paks `panna; Paksu lume ajas veel kevade maha; Kena paks tekk, see on soe ka Pöi; `sõukesi `paksa `kindud oo mool küll; paks nahk `tuhlil peal Muh; siis ta jεεb paksem riie, kui jämem löng on Phl; küll oli aga seal paks muda Kul; käbad `oĺlid kadaka puust ja paksu (paksust) männa koorest Hää; mõni inimene ei taha `paksu `kooki HMd; ilus paks lumekord oli ommiku JJn; eks mäńnibul ole `äśti paks kuor küll Kad; süet́ on kõva maa, paksu mättaga Iis; võiseened on paksud seened Pal; mineva taĺv oli paks lumi, ei saand `uńta ära ävitata Äks; kes `väĺlagi ei tee, see on paksu nahaga piltl Lai; lõhmussa koorest sai ka `niina, aga paju ku̬u̬r `oĺli paksem Vil; kui ommuku paks kaste mahan om, siss tuleb ilus ilm Hel; säŕk `oĺli igävene paks, t‿`oĺli oma kedrätust ja kraasitust tettu; peopesän om nahk paksemb, tu̬u̬ tuleb tü̬ü̬st Ran; leib om paks, karask iki tetäss õhuke Puh; mul om `mitma `aasta kaĺlendre - - suure pagsu; põrss ollu väga ummussin pagsu koti sehen Nõo; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; mi‿sa ni pagsu koorõ aat, koori õhukõsõ San; si̬i̬ om paks plańk, si̬i̬st om rassõ `aknõ `raami tetäʔ Har; paks `valgõ kelmeʔ oĺl `lambal silmä pääl Rõu; anna˽tu̬u̬ `ohkõnõ rät́t - - seo om `väega˽paks Vas; `rahkõʔ omma tettüʔ periss paksost nahast Räp b. suure ümber- või läbimõõduga, jäme ülimäine `palki on `paksemb; `nuora on `paksu, `nüöri on `oika Vai; maki oo paks Vig; [voki] pingi puu on kümme `toĺli lai - - ja kaks `toĺli paks KuuK; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; pagsu pajo kasvava päevä pu̬u̬l Puh; neli `tolli `olli ri̬i̬ jalass paks; mida pagsemb niids, sedä kõvemb sai viis Nõo; keress piäp olõma nii paks, et tuld lakkõ ei lasõʔ Räp
2. (olenditest) a. tüse, priske `naine on paks kui känikas VNg; pekk `ieringid, nied õlivad `paksud, `paksemad kui `tõised Lüg; Iad ja parema omale `sisse ajand, nüüd on paks et `lõhki menemas IisR; `pakso inemisel on `ränkä `käiä Vai; Sa oled ennast paksuks söönd Jäm; paks kut vana tarna labu Mus; möni `söuke `paksude `löugadega Vll; Suur siga oli, nii paks, et mõõda vaksaga Pöi; paks mees nagu suur lõmmakas Muh; Ma oleks veel paksemaks läind, aga nahk äi venind änam Rei; tä `neoke rammos paks inimene Mar; paks nagu lihunik Kse; näe, kui paksu mottis paledega see inime oo Tõs; Üks paksu `njaoga poiss tuli `vasta Khn; oh sa `oitku, küll se‿mees on aga paks Juu; need on sial kõik paksud tüdrukud JMd; ma olin nii paks kui karupueg VMr; olivad paksu punaste nägudega mihed Rak; paks mies nägo tüńn Trm; paks kut́sikas nigu pakańd Pil; `pakse `lu̬u̬mel ei ole kedägi ädä Hls; esi olli ku ma‿ilma ahi, paks `kangest Krk; täl `oĺli paks kirju lehm, ta sai ää kõrra `piimä Ran; ennembide ma olli pagsemb, ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni Puh; noore om pagsu, ega vanan ei lähä enämp pagsuss; voorimestel olliva suure paksu obese i̬i̬n nigu võlli Nõo; Kõrdsi imändä oĺli˽kõ̭iḱ vanast pagsu˽nigu mõheʔ Urv; tal omma paksu põsõʔ nigu tõsõ mihe perse Har; ma oĺli kihäle paks, ni `ńaolõ kah Vas b. tursunud, puhetunud `tuomika `marjad `tieväd suu `paksust Lüg; nina om pähän paks Krk; kae mul om tõenepu̬u̬l lõugperä paks, katsipoolitse om üless aanuva Nõo; mul om ki̬i̬ĺ toomõ `maŕju süüen paksuss lännüʔ Har c. (rasedast) `surnud paksust piast ära, kõege lapsega Äks; ilusat `aśja kästäss `vahti, siss ku paks oled; `tüt́rik `oĺli poesiga paks, poiss salass maha Ran; ilma mehetä om täl kolm last ollu, nüid üteldäss jälle paks olevat Nõo; mõni poiss küll võtab ärä, ku ta tunneb, et `tüt́rik om paks Rõn; `pernaanõ om paksuss jäänüʔ Kan; tu̬u̬ `tütruk oĺl suuŕ paks, ku poiśs ta võt́t Har; oĺl paks joʔ viiendät kuud Rõu
3. tihe; ant hõre `paksu `pilvie tagand tuleb vahest `väljä päiv; nii`palju paks oli, et no üä asi, ku `paari`kümme `mietri `pääle midägi nägi (udust) Kuu; siin oli nii paks leppik, et rohu`lipsu ei old Hlj; `kasvab nii paks ein, et õle mies ja lüö läbi; `õige `paksust õli `rahvast Lüg; koes `paksu `eina on, säält `kerkib labusid nda‿t `seenid üles Khk; Oomiku oli taevas `paksus `pilves, niid laarib ää Kaa; nii paksult kala, üks obu äi too kala ära Pha; Kena paks rohi jähi kõik `niitmata Pöi; mullu oli ikka paks ruki Muh; suur paks männi mets Phl; ta (part) nii paksu roo sees, koer ei saa koa edasi (pardijahist) Noa; sajab nii `paksu `vihma Mär; `üĺgel oo paks karu `seĺgas Kse; Irmus paks `äikse pagi oli Var; Läks paksuks lumõsaoks Khn; `enne oli kõik seuksed paksud külad (tiheda asustusega) PJg; täna omiku on nii paks udu, et ei näe kedagi Vän; `juused `oĺlid küll paksud; Pere paks ku pudru-unik (palju lapsi) Hää; kis oli läin `sönna `paksu `metsa, ei ole tagasi tuln; ku paks ilm ja maad ei näe, `tehtaks puri `veikseks Ris; ea paks seene vihm Juu; nüid on lepik juba `paksus `lehtes Ann; kui paks vili oli, siis oli suurem akkjalg VJg; Kui augud kõik kinni õlid, siis õli kambris õhk nii paks (sumbunud), et lõika vai nuaga Trm; `niske paks pilv, et taevass ei `paissnud; rand õli [lutsudest] paks - - tõśsid vedess sõõlaga `väĺjä Kod; paksud kulmud Lai; ilm on lämuksis, udune ja paks kohe Plt; küll on paks vili, mi̬i̬s mehes `kinni KJn; tõene oli paks sari, kui tõist `kõrda `tuultide Trv; õige paksu `rahvage es näe mitti, kus kottel ta olli Krk; `viĺlä sõkutedi, siss `sõḱmise tolm, t‿`oĺli jo paks periss; vingerjit `tuĺli pagsu võrguga, kiisa vai ahuna võrguga; peenembä aena jaoss `olli paksembad rehäd Ran; ega mina tedä enämb es näe, paks udsu `olli; pagsu kammi olliva küll, paks kaḿm tõi täi `juuste seest maha Nõo; `päivä jälle tuuletedi, edimäld `laśti õrrõst sarjast läbi, peräst jälle pagsõmbast Võn; tu̬u̬ nu̬u̬r mõts om paks nigu üits pihestik Rõn; kerigun oĺl nii˽paks rahvass, et es jõvva mitte ollaʔ Krl; mõ̭nõl omma˽harva˽`hambaʔ, mõ̭nõl paksu˽`hambaʔ; noʔ aja nii `paksu lummõ mahaʔ Har; `kiisla sõgõĺ oĺl paks, harv sõgõĺ oĺl jahu jaoss; külä seeh oĺl paks elläʔ Vas; nu omma karmasnigaʔ, `võtva raha arʔ, koh paks rahvass Se
4. halvasti voolav, püdel; ant vedel ma tahan ikke `paksu suppi paremast Lüg; parajast `paksust `sotkida [tainas] Vai; seda (õli) on kahes `järkus ka, `peenimad ning paksemad Khk; [Piim] `aitab küll, on juba paks (on hapuks läinud); Veri ikka paksem kut vesi; Loom saab ega pää `paksu jahu rokka, kudas äi pea kasuma Pöi; kui soone `laskaja nägi, et veri paksuks läks, siis `pandi `kinni Muh; võttis `pakso koort püti pealt ää Mar; `Söödi `rohkem `paksu suppi ja pudru, see `täitis `kõhtu Han; leem oo paks nagu pudru Tõs; paks supp, see on ea supp, `rammus Kei; `paksu mäda `joosis suust Juu; paks `sukru vesi on jälle ehmatuse `vasta ia Koe; ega külmaga piim paksust lähä, `tõmbab aga kilgastama Kad; süĺg paks suus Sim; kui rukki linnassed on, siis saab paks õlu Pal; kui kaua keedad, lähäb supp paksust Lai; ti̬i̬ levä juur paksemas KJn; `täämbe suṕp om vähä paksuks lännu Hls; kui vesi põhjast paks, tuleb suur kala kah üless vi̬i̬ `pindile Ran; kasteti linnasse jahust ja vi̬i̬st nii paks taenass, et ta laḱka es lähä; mul jäi ka pot́t pagsu koorega kokku, ma `riibsi sõrmega kõ̭ik `puhtass Nõo; pagsu `kapsta (mulgi kapsad) tetti nii, pää lõeguti peeniksess, `pantti patta ki̬i̬mä - - siss `suurma `pääle ja liha vai peḱk kah Ote; peopuder `oĺli paks, võtit kaosist munakese `piiu ja `seiet ärä, vedelämbät rüübässit `pääle Rõn; ma˽käve verd `laskman, veri `hüübü mustass ja paksuss Har; paks piim kohupiim Isi kodus `tehti `paksu `piima Hää; ma meelitan kana paksu piimaga, siss tuleb `juure Saa; levä `panti poole `kaupa lavva `pääle ja paks piim `panti ja või ja eeringa Trv; pannas piim patta ja tetäs `paksu `piimä Hls; jõulu edimitsel pühäl pidi iks paks piim lavva pääl oleme Hel; sita`talgu `aigu `anti paremb sü̬ü̬ḱ - - `olli koorega pakspiim ja või Ote; Paksu piimäga rõõska piimä tahtsõ mu imä kõgõ enämb Urv; mi˽kutsumi külh `vaara paksuss piimäss kah Har
5. piltl (millestki intensiivsest) Selle asjaga oo niid seda paksu pahandust olnd juba kui pailu Kaa; mul pöle `ühtid `paksu und magamise `juures Pha
6. subst puderjas mass, tahke aine vms `piiga`lapsed `läksid `paksu `tuoma (kaladest) Kuu; minu `õde õli `lapsuke, pani kõik `nahka, `paksu ja - - emä ikke `nauras, et paks `maksabki raha (kohvipaksust) Lüg; Eks me eluaegas ole koos paksust ning vedelast (kõigest, mis ette tulnud) läbi keind küll Kaa; paks ikka parem kui paĺlas vesi Mih; kõik `paksu täis kasun (võsast) Tõs; Lasõ kohvi terä `aega `selgüdä, paks vaob `põhja Khn; kohupiim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; udaradel viad sees, üks nisa akkas `paksu `lüpsma HMd; üks tang aab teest taga, ei olegi `paksu sees Kei; mis sa vedelad üksi lakud, ek‿sa võta `paksu ka Ann; supi paks‿o põhjan, võta põhjass `paksu Kod; `põrsa `ritsive `li̬i̬mi, ei sü̬ü̬ `paksu Pst; pulk, sellege aets paks vorsti `sisse Hls; üitskõrd lähä mina `sinna, täl kõ̭iḱ vetel ja paks `sängi tettu Nõo; põhjast paksu tõmbama larinal norskama `Kõige üä `tõmmasid `põhjast `paksu, et last mu magada Jõh; Isa `tömbab pöhjast `paksu juba Rei; Magades see paksu põhjast `tõmmamene tuleb Han; Mõni mi̬i̬s magab nõnda norinal - - et `tõmmab `paksu põhjast Hää; Tõmmab õige põhjast paksu, nii et säng raksub käes Jür
paksõ paksõ g `paksõ paks, tüse – Lei
plätojas plätojas tüse tämä‿o vana ja plätojas Kod
priske `priske VNg Jõh IisR hajusalt eP(preesk Sim), Hls, `priśke Hää TLä San Krl, `prüske Vll Jaa, `priski VNg Vai, `priśki San Rõu Plv Vas; prisk g `priski hajusalt R; priśk Rõu, g priśsi Har; n priśs Krl; `riske Khk Vll Pöi Mih Tor Hää KJn Trv Hls Krk, `rüske Jaa, `riski Muh; risk g `riske PJg
1. tüse, rammus, lopsakas nie one `priskid inimesed puha, ei nie ole `lahjad `ükski VNg; õlin nuor mies ja õlin kole prisk Lüg; Näust on küll mend `priskimast Jõh; punaste `pöskedega tüdruk oli `riske, ea söögi `otsas läks `riskeks Khk; pale nii punane, se‿o nii `prüskeks läind Jaa; Vana nähjakse nii `riske olavad Pöi; üks vana `rätsep oli, see oli koa `priske mees Mar; ilusad `prisked `põrssad Mär; `tehti tal `sooja vett ja jahu peal - - et siis koa `riskemasse läks (lahjast loomast) Mih; kena jumega inime oo `riske ja ilus Tor; inime on `priske, veis on rammus Juu; siin põle `ühtegi `kõhna inimest, kõik on `prisked JMd; ta on ilusa näu jumega, `priske jumega VJg; sie on nõnna `priske `näuga Iis; poiss õleva terve ja `priske nõnnagu üks paĺk; küll one särjed paksud ja `prisked Kod; `priske inimene on söönd, põle `näĺgind Plt; `oĺli ilus inime, nõnna `priske ja viisakas KJn; tubli obene om `riske Trv; ilust ei `toh́tvet ütelte, ütelts iki `riske looma, `riske `põrse Krk; ku ma `tüt́rik olli, ma‿lli ka `priśke Nõo; ta om illuss, ta om `väega priśs `tüt́rik Krl; [ta] om noorõkõnõ ja armõdu priśk nigu turu uṕin Har; ega mi̬i̬ss haard `priśkit, kes‿tu `hirmsat taht (ilusast neiust) Plv
2. tugev, suur, kenake hakkas `tuulema, oli prisk tuul Kuu; sie `anda `priskid `miedud VNg; Nüid on teil kolm kilo`meetrid kenad `prisket `käimist Kär; See soab sealt `riske kopika veel Pöi; `priśke tuul, nii et lahedast võid `sõita Hää
päde päde rasvunu, tüse Äi `sõuke igavene päde tee änam midagi Pöi
pötsakas pötsakas Vai/`p-/ JJn; pötsä|k g -ku Nõo paks, tüse ehk on jo teistvisi (rase) koa, paks pötsakas oli JJn; Küll si̬i̬ põrss om täis nuumatu, nigu üits pötsäk Nõo
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|