[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

juska2 juśka pooleliitrine viinapudel võtime üte juśka tühjas Pst Vrd juss1

kolkama2 `kolkama kolkima lähme `kolkama, `nuiama, nuiatakse ää [herned] kaunde sihest Pha || Pühik akas sarvedega `kolkama, kui kõht tühjas läks - - teised lehmad es `kolka Saa

kröönima `kröönima, (ta) kröönib Mar Mär HaLä(-üö- Ris) Kad I, `kröönib Hlj; `krüönima, (ta) `krüönib Kuu/-mä/ Jõh IisR; `krüenima, (ta) krüenib JMd VJg
1. kurnama `Krüönib `krundi `ninda ärä, et sääl `miski ei `kasva Jõh; eks sa `puhka koa vahest, mes sa sest obosest nii paĺlo kröönid Mar; kebadene töö `kröönis obused läbi Mär; Kis ikka alandlik on, seda kröönivad praegugi kõik Jür; kui mua õli juba ära kröönitud, et sialt kedagi ei suand, siis `jäeti ta `sööt́i Trm; ega sulasel põld kedagi `kröönida, seda ennast krööniti, tööd taheti paĺlu, `aet́i omiku vara `tööle Lai || nöörima Kui `miski müüb, `krüönib `inge `inna IisR
2. (endale) kokku otsima, (viimast) korjama eks sie `krüönib, kust saab Kuu; Lehm kröönib seal tühjas `koplis, aga inge peab kuidagi sies Kad; krüenib igalt puolt kust suab VJg Vrd kruanima, krüünima

künni|vares (lind) `Künnivares - - kui `künnad, käib `künni vaos ja `künni pial IisR; künnivaresed oo pahurad linnud, söövad kõik `põõsad tühjas Var

padajann pada|jańn g -jańni Khk Vig Saa Tür; pada|jäńn g -jäńni Kaa Hää Lai; pada|jaań g -jaani Iis; padajan g -i Käi moon, toidukraam; vara Pereema `andas mardikotti palju padajanni Khk; Mul oo padajäńni terveks nädaliks seltsi pandud Kaa; Aeb seda va padajani kogu Käi; kis `korjaja on, sellel oo paĺlu padajań̀ni Vig; `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi Hää; `talle saadeti padajäń̀ni järele Lai || toidujäätmed tegin nõud kikk tühjas ja viisin selle padajańni koerale Saa

prõmistama prõmistama kõmistama `Tühjas `kartuli`kuopas oli tore prõmistata, me tagusime `nuiaga `vasta `setveriku `põhja; Vana ise ja pojad ka olivad kõva `äelega, prõmistasid nigu `tõrre `põhjast IisR

puistama `puista|ma R eP/`puissama Kod/ Trv T V(-mma), -me San, -mõ Krl, `puistme Hls Krk; da-inf puistata (pue-) hajusalt eP(poe- Juu), T, puistadaʔ V, puśtata Trv, `puistada R Khk Kär Vll; nud-kesks puistan Pst

1. midagi langeda laskma, raputama, saputama, kallama `viati [võrgud] `paati ja `mendi `maale `puistama, `vergu siest `välja kalad ja Jõe; `puistab lund kõhe kui kotti `suust Lüg; `Puista kanadelle teri; Lund `puistab kui kottiga IisR; ku sai `pestust, siis `puisteti oled `permandolle Vai; `puistas oma `riided tolmust ee Khk; `Kerpusi oli nii pailu, et `õhtati `käidi `kerpusi `puistamas [voodiriietest] Pöi; liiv `puistatse `välja leespugu sehest Muh; `aśtasse puistata jahod, mes näd kottide sees tegevad Mar; `puistas siis vanaisa tubakalauale oma raha Kul; ku lapse kupped `audund ollid, sis puistati koipuru vahele Vän; nüid on kot́id tühjas puistatud ja ära lopitud Saa; mua nii kuiv, piibust ei tohi kua `tuhka maha puistata Pai; kana puist `sulgi, kanal‿o sule `puhtess puistet joba Krk; toomel om lühikene `äitsemine, kaits kolm `päivä, siss joba `puistab maha Ran; emä `pandse piimä länikude, puistaśs leiväraasukese ka sinnä `sisse ja latse seivä kõ̭iḱ ärä Ote; sõ̭ss võt́i ńapugõ säält terri, `puistsi kanulõ Krl; vanast `puistõdi tu̬u̬d koipurru saina vahelt, ku latsõl kindsuʔ ärä oĺli `hõõrdunuʔ Har; ma‿la `puista neo˽raasakõsõ moro pääle t́siŕgukõistõlõ Plv; tuhhpääväh - - puistatass `tuhkõ, rahvass pandass põĺvilõ, śjonds lätt ni puistass `kõrda pit́ih Lut

2. viljaladet viimaste terade kättesaamiseks läbi raputama või põhku eraldama varid `pekseti läbi kaks `kerda, siis `puistetti `reierehaga VNg; kui sai `peksetust, siis akkasivad neid `õlgi `puistama ja kubu siduma Lüg; `Puistamas pidivad õlema `täiäd inimesed, `lapsi `puistama ei `lastud Jõh; mineval `aastal ma olin koa ikke rehelene veel, kõik `puistasin Mär; `puistasime saed ää ja sidusime `kinni Tõs; põhud tahavad puistata, sop-sop-sop terad `väĺla Hää; kui `peeneks said tallatud, sis poestati Juu; rukki `rehte peab käsitsi `puistama HJn; reie rehadega suab puistatud `kõlkad `väĺla JMd; akatasse pahmast `puistama Koe; siis `kierasime teise puole ahuksel ja siis akkasime põlve pial `puistama VMr; `enne oli `pahmamine - - siis puistati odra põhud pialt ära Sim; lähän ahust `puistama, ahus tahab maha `lassa ja ära puistata Iis; obosed sõkuvad, sina `puistad KJn; kait́s `puistjet olliv vi̬i̬l - - kes põhu läbi puistive Krk; terri om vähä saanu, ei ole `väĺlä puestatu Puh; mis vihu olli `vasta `peńki ärä rabatu, siss puistati `sõŕmiga läbi, et `puhta õle jäevä Kam; naistõ`rahva˽puisti, et mõni terä ei jääss olõ `sisse Har; Unikuhe `pantu˽rüä olõ˽puistati˽vi̬i̬l kõrd läbi Rõu; mõ̭nikõrd oĺl kuus mi̬i̬st rüki rapamah ja niipaĺlo `naisi takah `oĺgi `puistamah Räp; olõʔ puistatass terist `puhtast Se

3. a. tuuseldama, segi pöörama; läbi otsima Minu `asjad kõik segamine `puistatud; Sääl majas old juo kaks `puistamist, kedagi ole `leitud IisR; siga akkab maad `puistama Ris; ma puisti naa kiḱk läbi, ma `kustigelt es lövvä Krk; ta tõi obese siiä nigu `varju, ega meid es puestata Nõo b. paiskama, pilduma tuul `puistab öled laiali Khk; `Puistas einad ninaga laiali ja jähi nende `otsa `vahtima Pöi; tuulispask - - võtab vilja kärbisti, tõstab `kõrgelle `taeva `alla ja viib sial edasi tüki muad, siis `puistab müeda muad laiali Kad; sie obune on üks kääń, ei sellega saa `naisi kuhugi `lassa, `puistab nad kohe ää Sim; ärg `puistab sarra kallal, `puistab sarra puha laiali KJn; mis sa `mü̬ü̬rät, sa olet kiḱk laiali `puisten; oben olli temät `puisten ärä, `raavi visanu Krk; `kärbläisi kost vanakurat naid om `ussõ puistanu Har c. puskima; lööma lehmale sai laud `siĺme ette `pandud, et ta ei näind `aedu puistata Nis; [ta] kardab `puĺli pärast seda, kui ta [naabreid] nende õuel `puistas JJn; ärg `puistas karjatse ää VJg; puĺl om temä ärä puśtanu Trv; ma tahass teil - - `ambit lõvvaluu si̬i̬st `vällä `puista Krk

4. lahedaks tegema (takkudest) takkud `puisteti ka - - `niske `puistamise `varras, `ästi sile, et ta takku `külge‿i vottand VNg; Takud puistati orgi pääl läbi, `lahtised luud `väĺla, siśs `kääńdi `ku̬u̬nlas Hää; takku puestatakse lahedaks, aga `villu kroasitakse lahedaks Juu; `pakla tahave ärä puśtata ja `ku̬u̬tlese käändä Trv; `paklit puistets, siss om `pakle puistetev varrass. ku pikep varrass, siss om parep `puiste Krk; rabasime sügise linnu, nüid oless vaja `pakla ärä puestata Nõo; ot́sk`pakla `puistat ärä, tokiga `puistat, om säräne pulk tettu Kam; Ku˽kõ̭iḱ lina˽harvõmbast haŕast är˽sai˽`suituss, sõ̭ss puistati puu `vardaga˽nu̬u̬˽`pakla ärʔ ja˽`kääńti `ku̬u̬t́slilõ Rõu

5. tahmast puhastama reheste aaks tahab keris `puista Muh; keris oo `tahma täis, siis puistatasse, et tahm tuleb kibide küĺlest ää Mar; ahi on `puistamata - - ei `tõmma äm, tahab puestata `saada Mär; kui kerist puestatakse, `aetakse kerise kibid `väĺla, miaritakse ahju võlbed sauega ää - - siis pannakse kerise kibid tagasi `jälle Nis; `tarvis kerist puestata, kroabin kibid luuaga `puhteks ja ajan kerisele tagasi `jälle Juu; iga `oasta sai ruki`rehtede ies keris puistatud Kos; kerikse `puistamine on alati `enne `juani JMd; `puistasid kerist, aasid kerise pialt `väĺla, tegid `puhtaks ja aasid `jälle tagasi Tür

6. piltl a. (välja rääkimisest, enda avamisest) `Viimast `tüütad oma saladuste `puistamisega `teise ära IisR; sai oma südant `puistada Khk; pia sa oma kähen, ärä ilma ette `puista; nüid ta sai `vällä `puista, mis ta tääś Krk; ma olõ sääne ava`mi̬i̬lne inemine, ma˽`puista kõ̭iḱ `vällä Rõu b. (aborditegemisest) `treias `lapse ja `puisti `lapse `vällä Vai; `puistas lapse ää enese küĺlest Koe; juba `puistmen `jälle linnan käinu Krk; edimätse puhutävve puistass ärä - - aga peräst laśk tulla, nüid om neli last Nõo; tuĺl liinast ku̬u̬ʔ, noʔ oĺl latsõ liinan maha `puistanuʔ Har; ärʔ om puistõdu mant Plv c. (roojamisest) koiraviga on see, lεheb sööma kallald εε ennast `puistama Khk; läks `püksa `puistama PJg; läheb ennast `puistama Ris