Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
esi1 esi g ee Sa Muh L K(g ie, i̬i̬)
I,
ie Kuu Lüg,
i̬i̬,
ii eL,
ede Kod, p ett (
eed Jäm Kse Tor); n, g esi RId Saa Juu ?
Amb Trm,
ee Juu Trm,
ie Iis,
i̬i̬ Rõn San Räp Lei; n esi Hlj,
ie VNg Kad;
i̬i̬g g i̬i̬ San1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR;
Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtass Har Vrd edi1 || Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa2. eesolev töölõik a. lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld `Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh;
etega ösumine, igal oma esi Ans;
ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esi Muh;
noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidi Tõs;
mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺli Saa;
ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jääda Hag;
oma ied olid igal ühel odra `leikamisel;
kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esi Sim;
tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm;
`lõikuse eded õlid Kod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ett Trv;
i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse Hls;
kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette;
rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬ Nõo;
kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtamp Kam;
rüä i̬i̬g San;
miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔ Krl;
Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääle Har Vrd edi1 b. (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rinde VNg;
esi `müödä `külvedä Vai;
kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine;
kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam;
kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi;
eina niidu esi Khk;
lina`kakmisel oĺli ka esi Saa;
rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ie Amb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oli Äks;
`võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn;
Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupa Hls;
ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistet Krk;
lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo;
Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakku Urv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõss Rõu c. raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama;
igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg;
Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺke Trm d. töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid;
Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale Jõh e. fig tühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju;
Old suvine aig ja `päivä`vieru esi Kuu;
väsisin `õhta esi ära Hlj;
pääva luoja esi oli kui läksin JõeK;
sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieru Amb Vrd esine
järg1 järg (
jäŕg) g järje (
jäŕje)
eP(g järre PJg; kom järiga Ris);
jäŕg Plv, g järje (
jäŕje)
TLä Krl Har Rõu; g järe Vil M(
järg Hls)
San, in jären Nõo Krl;
`järg(
i) g `järje Kuu(g järe)
VNg Lüg Vai1. järjekord, kord minu järg on `mennä Kuu;
Nüüd järg Poola kääs (sõjast) Pöi;
Juhanes ku jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm;
lähäb `veskesse tä `ootab kas kolm `pääba `järge Mar;
mine viel järjegä (loe arve edasi) Khn;
siis kui selle `viimse järje sinised läksid, ta oli sinise paśsi mees, ta läks sõtta Nis;
sügise obuse `rautamise aal oli sepapajas suur `ootamise järg Kos;
nüit tule jäŕg miu kätte (pean varsti surema); ku ta (nakkushaigus) järege siin om, siss võtt ta läbi puha Krk;
masin jõus järjega joba Räesajagule;
nüid om jäŕg miu käen, ärä tüki vahele Nõo;
ma es jõvva `järge vällä `u̬u̬ta San;
järge, järges üksteise järel(e), järjestikku, järjest; reas; ritta `vaslabe, `tuhkabe, `matsabe oo ühes `järges kõik Muh;
`aetasse puhas `ühte `järge Mar;
vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges kõik Lih2. a. algus, hakatus mine tee poisile `künmise järg pöllal üles;
lapsel on luu järg kää (saab lugemisega hakkama) Khk;
kui soja järje `sisse soab, siis ta (pliit) akkab vädama Vll;
juba akkab `kohmama, lume järg akkab tulema Muh;
`keegi tegi järje üles, siis akkast jutustama Rid;
tääl nüid järg käe, sai järje kätte egä nüid põle lõpetost `enni kui ots käe;
järg (viljakasvu algus) `näitab küll elos Mar;
seda `viisi ma sai obuse järje `piale (sain endale hobuse) Kse;
ilm akkas kahutama, küĺma järg juba sies Kos;
ku juba järe kätte saab, küll sel küined on, kis võtta tahab Vil;
noh jäŕg (töö algus) om käen, `astke `platsi! Nõo ||
(taipamiset, arusaamisest) ma sai jutul järe `pääle, ma tää, kudass ta olli Krk b. tegevusjärk; koht, töörinne, kus miski pooleli jäänud, kus parajasti ollakse koes see järg jähi Khk;
`Sitmeadraga veeda pöllu pεεle pisigene vagu, külija nεεb siss küli `järge Emm;
käi oli `metsas järje peal, siis sai `jälle käiatud kui ta (vikat) nüriks läks Rid;
kus eile järg jähi sealt akatse `peale `jälle teise pääbä;
sööb sii ja söömäjärg oo lauale jään tesel Mar;
Järg jääri persses ja ots oina kõhu all (tööjärg kadunud) Kul; Kus ma täna järje jätan, sealt ma omme otsa leian (poolelijäävast tööst) Mär;
`kaugel te oma niidujärjega olete jo Juu;
sialt lõppes töö jäŕg ära Kos;
jutujäŕg jäi kolmandõ päätükü manuʔ Har c. teat aeg, ajajärk, arenemisjärk, periood mul oo vanaduse järg käe Muh;
vat kui vaaks jäi elm, ilus vehma järg (vihmajärgne aeg) Rid;
sügisene järg;
`paergo ike alles suine järg Mar;
ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel 3. a. pidevus, järjekestvus miä pean sedä `ammeti ikke `kinni, siis on järg kääs Vai;
Aŋŋerjad viidi järjega Berliini ära Khk;
nimi ike `ampsest ajast, vanast järjest Vig;
tuul on vesigares läin. se vesigares saab järiga Ris;
tal on viel `aiguse järg sies Kos;
lapse järg tal on, et võib `kohta pidada;
tal on loomade järg ia Trm;
nüid om vihma jäŕg, nüid tule `vihma `varsti jälle;
temä (siga) ei oole vi̬i̬l `järge (harjumust) saanu, ku ta järe saa, siss käi kardultess;
ei tää kedägi, temäl om jo `poige jäŕg, ei tää, ka tüdärt tule Krk;
viiś `aastat `ti̬i̬ńse üte järege Hel;
mul käib nüid ubina`ku̬u̬rmine ütte `järge mü̬ü̬dä, mõni ütsik päiv jääb vahet Nõo ||
ikka sii Saaremaal on olnd se elamise jäŕg mul Krj;
minu järg (elukord) on siin Trm;
ma piä sedä `järge (tööd, elukutset) ike käen Puh ||
ahervare, ase teu majad, nende järjed oo `paergu nähä seal Vig b. varu, tagavara kellel vanad vigadi `järge on, see saab `niita;
piab vilja `järge ede `oidma Khk;
`järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama Muh;
vana järg seisäb alles ees. ikke vana `järge saab alles `süia Mar;
eks teil ole ike alati se (silgu) järg Juu;
õenas tapetud ärä, arvata et si liha järg one `veeke Kod;
söögi jäŕg, si̬i̬ piab oleme;
ku vili är külveti, kudas tera järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama Hls;
`oiti tulejäŕg tuha sehen Krk;
mul om vi̬i̬l vana jäŕg i̬i̬n, mul ei ole ädä midägi;
nüid om ubinajäŕg i̬i̬n (küllaldaselt kooritud õunu), nüid om `aiga Nõo;
vana viĺlä `jäŕge om iks vi̬i̬l Krl4. olukord, seisukord, seisund (iseäranis majanduslikust olukorrast) tüö on üvä järje pääl Lüg;
tüdär ka on taas `vaise `järje pääl Vai;
oras on kasumise jäŕje pεεl Jäm;
ma vaada kuidas selle `aige järjed on Khk; [ta] pole seda vöin näha mitte, et ta öde nii viletsas `järges Krj; [moos] paers keema järje peal Vll;
küll oo vilets järg igast asjast Muh;
nad seal nii paljo `teenist, et nad elamese järjega läbi said Rei;
see järg tääl käe ikke et tä `poegima akkab Mar;
tal `praegu päris ea jäŕg kääś;
ta elab `äśti eal järjel Mär;
seda `muodi järg (rase) Ris;
kuda ta jäŕg on, kas on `jõukas koa Kos;
paraegu on meil iki rahujäŕg KJn;
mede kolooś olli edimelt ää järe seen Pst;
lehmäl om tõise järe (hakkab poegima) Krk;
kuiss selle `tü̬ü̬ge sul jäŕg om Hel;
temäl olna ka nüid lahedamb jäŕg elädä Nõo;
mul oĺl külh elu `vä˛ega kitsass, noʔ om jo elu vana järje pääl tagasi Har ||
vara, jõukus meil oli seda `järge Aud;
Vanemate järje pääl on `kergem elama akata Hää;
kel vähä suurep jäŕg olli, sulasel, `aeti talu pidäme;
ää järege (jõukas) tüdruk Krk;
sääl vana jäŕg i̬i̬n, mes säl viga elädä Nõo;
järje peal(e) 1.
(heast majanduslikust olukorrast) sai nönda järje `pεεle, `ostis omale `autu Kaa;
`aitas tä järje `peale `eese vara ja kraamiga Mar;
olli mitu `poiga, aga kikk saive järe `pääle Pst;
talu om ää järje pääl Krl 2.
korras, joones; korda, joonde (tööst) kangass on järre peale `säetud, muutku kuju PJg;
ken `tü̬ü̬ge järe pääl olli, sel olli iki enne `jaani sõnnik veet Krk Vrd jären,
järjes; oma~teise järje peal rase ta oo vist teese järje peal juba, jalad paestetavad Mär;
oma järje pial `jälle;
oo järje `piale saand PJg ||
fig Ädalesel pole εεd `järge (liigne kiirustamine ei ole hea) Emm5. (asu)koht, asend (millegi suhtes) pöhjamaa peab pigem olema külma järje pool ikka Jäm;
Ikka tera teisem, ta metsa `ääres järg, sool ikka koht kus sa looma lased Pöi;
seal ju silla `earne järg (talu asub tee ääres), seal köivad `ühte `inge inimesed Muh6. muid tähendusi peaks sellest tööst ka ühekorra `järge saama Khk;
siss tä sai täst `järge (võitu) Mar;
neil o kateksi jäŕg, na om üittõśtege sõbra;
ega si̬i̬ naaruasi ei oole, si̬i̬ om tõe jäŕg;
na püünive `endel mesilinnu järe `kinni Krk;
järge andma välja andma rugi `andas se `aasta eieti `järge;
nelja tahalik oder, nee `andvad änam `järge kut kahetahalised Khk;
Saab niid ulluks ää näha, kas tuhliseeme annab nii pailu järge (piisab), et maa täis saab Kaa