[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
istumine tn < istuma
1. istumistegevus, istumine `perse jääb puu magu juo sene `istumisega VNg; minä õlen juo `kolmas suvi sene `istumise pääl Lüg; mes ei `aita `estomene, seda `aitab `astomene Rid; õli `mitmesuguss `ismiss, iśsin Palal `kińni Kod; `istmisega `roidut nigu ärä Puh; `istmist saab viĺländ Nõo; Ega `istmise i̬i̬st `palka ei massõta (öeld laisale töömehele); `Istmisess oĺliva˽kergoʔ ja pakuʔ Räp; kergokõnõ `istmisõ `tarbist Se; istangilõ ~ `istmise `peäle („ehale“, ?ühisketrusele) minemä Lut
2. iste; istekoht tuo omale midagi `istumist Hlj; `koolis olnd tema `istumine `akna all Mih; `istmine ei ole ää, jala jäävä `kangess Nõo
3. istmik Ni̬i̬d lühiksed kleidid, `vaata, paĺjas `istumine välgub Hää; külarätsepad `istusid ikka laua pial: pahem jalg oli `istumise all Kos; nied (järid) oli ikke tuoli või `istumise `kõrgused KuuK; [naistemütsil] `suured laiad pikad paelad `allapidi `istumist õlid [taga] Kad; `istmene om valusass jäänu Hls
1. istumistegevus, istumine `perse jääb puu magu juo sene `istumisega VNg; minä õlen juo `kolmas suvi sene `istumise pääl Lüg; mes ei `aita `estomene, seda `aitab `astomene Rid; õli `mitmesuguss `ismiss, iśsin Palal `kińni Kod; `istmisega `roidut nigu ärä Puh; `istmist saab viĺländ Nõo; Ega `istmise i̬i̬st `palka ei massõta (öeld laisale töömehele); `Istmisess oĺliva˽kergoʔ ja pakuʔ Räp; kergokõnõ `istmisõ `tarbist Se; istangilõ ~ `istmise `peäle („ehale“, ?ühisketrusele) minemä Lut
2. iste; istekoht tuo omale midagi `istumist Hlj; `koolis olnd tema `istumine `akna all Mih; `istmine ei ole ää, jala jäävä `kangess Nõo
3. istmik Ni̬i̬d lühiksed kleidid, `vaata, paĺjas `istumine välgub Hää; külarätsepad `istusid ikka laua pial: pahem jalg oli `istumise all Kos; nied (järid) oli ikke tuoli või `istumise `kõrgused KuuK; [naistemütsil] `suured laiad pikad paelad `allapidi `istumist õlid [taga] Kad; `istmene om valusass jäänu Hls
kitt1 kit́t (kitt) g kit́i (kiti) üld (g kitti R, kidi Vai) täitesegu, kitt ikkuna `ruutu `tullo `panna kidiga `kinni Vai; kit́t pudisend `akne vahelt ee Khk; Just kut kit́t käte `külges (sitkest taignast) Pöi; kitiga kititse `aknud Muh; kit́ti tehasse riidist ja värnitse elist Tor; nõul on kraps sies, pane kitiga `kinne Ris; [akna] `kloasi ja põranda `laudasi pannakse `kińni kit́iga Juu; vajotad `peitligä kit́i `kińni akna ruami `külge Kod; vägeve põllu savi, `juśtku kit́t Krk; kitiga kititädäss `aknit Puh; topiʔ mulk kitigaʔ kinniʔ Rõu; nigu kit́t jään adra pääle Plv; kitti jääma kitina kleepuma [tainas] piab ikke kää küllest `lahti olema ja siis on ta paras apu ka. aga kui ta [sõtkudes] kää `küĺgi kitti jääb, siis on ta mage Pil || tarupigi `tööline (töömesilane) teeb ise seda kitti. raami vahed kitti täis Kär || kartulikliister jahudest on `liister ning `tuhlist kit́t Krj || fig situb kitti (on vihane) Jäm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|