[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

mõtlema `mõtlema Jõe Hlj, da-inf mõtelda Pöi Muh L Ha JJn Tür VMr Kad TaPõ VlPõ Trv T, `mõelda Lüg(`mõella) Jõh(`mõtleda) IisR hajusalt ViK, IPõ Plt; `mõtleme, da-inf mõtel|de, -te Hls Krk(ma-inf -m) Hel San; `mõtlõma, da-inf mõtõl|da Khn Ote Rõn, -daʔ V(-mma); `mõtlõmõ, da-inf mõtõldõ San Krl(-mmõ, -dõʔ); `mõõtlõm(m)a, `mõ̭õ̭tlõ-, da-inf mõõdõldaʔ Har Lut Lei Kra; `mötlema, da-inf mötelda Sa(`mötleda Vll) Hi(`möölda Phl; mödli|ma, -da Emm) Ris; `motlema Jõe Hlj, da-inf `moella VNg(`mue-) Vai; `metlema (-mä), da-inf medella (-llä) Kuu; nud-kesks `metlend Kaa

1. ajutegevuse abil seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; mõttes arutama, kaaluma; kellelegi või millelegi oma mõtteid suunama eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; `motleb `ninda `kangest, et pää `kärnas Hlj; seda `kõike ära tie, mis miel `mõtleb; lüöb `mõtlema (kahtleb), et kas on ikke `ninda Lüg; Peigmies ei õld viel `pulmade `pääle `mõtlend Jõh; Mis sa siin `aigussega muud tied, `mutku `mõtle `ilmast ja elust IisR; mie `motlin, midä nüüd pojal viga on Vai; mis sa veel `mötled, kut `soole pakudasse; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; seda ikka oo möteldud ka Krj; See raha asi pani juba mehe `mõtlema, kust sa nee tuhanded võtad Pöi; ma põle selle `peale mõtelngid Muh; oma laste pεεl möteldaks ikka Käi; jo sa annad moole `aega mötelda Phl; see asi tahab veel läbi mõtelda Kul; ma `mõtlesin mitu `korda Vig; Äga `mõtlematta või `rääki Han; pead järele `mõtlema, mis sa teha võid ja mis sa mette teha ei või Var; `mõtsin, `jeldene aeg, kudas see sõna mul tuli suust `väĺla Mih; ää tee `ühti, mud́u `mõetse, et ma ole tein Tõs; `mõtles ööd ja päävad läbi Tor; Ku ma nüid `mõtle, sis ma tää küll Hää; enne `mõtle, siis `ütle; `mõtlen `seia ja `sõnna, oma `sõprasi ja neid, kes `muldas on Kei; kis `sulle `aega `ańdis pidule `minna - - sie oli `mõtlematta (mõeldamatu) kohe Hag; ma olen ikke mõteld seda mõtet, et ükskord ikke tahaks `minna Juu; seda meie kohe `mõtsime, mispärast `ennemuśte nihuke mood́ küll `ilmas oli Kos; Tema mõeld: mis `moodi ma suan niidetud Amb; olen seda `aśsa igate `muodi mõeld Koe; `naabrumehed mõeld, et mis temaga teha Kad; üks kõik mis suust `väĺla aeab, ei `mõtle, mis ta `ütleb Sim; kõik ti̬i̬ läksin ja `mõtlesin õma mõt́tid Kod; see pidi üks nesuke `mõtleja inimene olema, kes täitsa aru sai ja `mõistis siis `aśja korraldada; `ańdis mõtelda kohe, kud́a seda teha Lai; kui neid `aastit paelu ka on, sis paneb päris `mõtlema, kudas sa oled või elad Vil; miul ei ole pääd, ei saa enäp mõtelde kedägi (mõistus on töntsiks jäänud) Hls; ma ole kiḱk mõte ärä mõtelnu; ma ole sedä `asja kigipidi läbi mõtelnu Krk; ilma `mõtlemede kõnelemine om ku ilma `sih́kmede püssi`laskmine Hel; ei ole nii, et mes suhu `solkap, selle `väĺlä `volkat, enne `mõtle, siss `ütle Ran; sääl jo üteldi särätse `älve oleva, et sa nakat vajoma ja ei ole enämb mõteldagi `väĺlä `saamise pääle Puh; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi, aga midägi targembass es saa; ta `mõtlep katsiti, kas nüid minnä vai jättä minemädä; ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle Nõo; ei või mõtelda, siss nakass pää ka valutama, kui `mõtlet Kam; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; ma pia enne `mõtlõmõ, sis‿ma `ütle San; ala˽mõtõldu medägi, siss om hää elläʔ; külh `mõõtlõt ütsilde ja külh `mõõtlõt tõisildõ; mõtõlgõ `perrä, et peräst `ütlämist ei tulõʔ Har; esiʔ um `süüdü, mille tiä nii `mõtlõmada˽kõ̭nõli, no uma˽vitsa˽`pesväʔ hinnäst Rõu; ku pää tsõõrik um, siss inemine ei˽`mõtlõʔ (purjus inimesest); teḱk ilma meele `mõtlõmallaʔ Vas; Sääl timä leśat́ ja mõtõĺ kõ̭iḱsugutset viguret `vällä Räp; sõna `ütle mõõdõlden, samm astu `kaien vns Lei; timä taht iibä paĺlo mõõdõldaʔ; nakass `mõ̭õ̭tlõma, miä tetäʔ Lut; välja mõtlema leiutama, mõtlemisega välja nuputama; mõttes looma nää, mida sie mies on `välja mueld Hlj; mõni omast pääst `arvotab, `mõtleb üvast `välla mõne tüö`riista; oma tubaka `lõikamise nua ehk `massina õlen ise `välla mõeld Lüg; siis nad akkasid `välja `mõtlema, `mõtlesid ja `seatsid tuulinga sõdamodi kogu; Kõik nee laulud on täma `välja `mõtlend Pöi; siss temä mõtelnu ää plaani `välla Hel; om sellel iki pääluu, kae, mes tä `väĺlä mõtel Ran
2. arvama, teat arvamusel, seisukohal olema ise `mõtsin, et `väike `ülge, et kül‿ma `sellest jägu saan Jõe; mis sa `mõtled `selle `kõhta Lüg; mies `motles, et sääl on vist roda pesä; `sinne `taldrigo `pääle siis `pandi raha, ken kui `paĺjo `itse `motles (heaks arvas) Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; ma `mötlesi, et tuleb `vihma; ärga `mötlega, et see nenda `kerge on Khk; ma `mötli, nüid ma saa omale kassi siit Kaa; ma `mõtsi, et sa nutad; tüdrik mõteln, et lind tahab puud maha nokki Muh; ta äi `mötlend seda `ühtid, et tuul äi ae `laeva edasi Emm; ta `mötleb `teistest ikka sandisti Käi; ma `mõt́si, et sa tead seda küll Vig; ma `mõtlesin, et tat põlegi kodu Mih; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; `mötlesin, et maja pidi pölema Ris; puĺl akab `jälle `möirgama, `mõtsin nüid on `lahti `jälle Nis; `mõtsin, et need on uńdi silmad, et sedasi pimedas paśtavad Ann; `mõtlesin tämast `alba Iis; tämä `mõtleb, et tämä oo nõnnagu vaim Kod; me `mõt́sime, et ta sureb ära Plt; ärä mõtelge, et ma valetan, se‿on peris `õige KJn; seaksed pool saksad, mis on nat́ike `koolis käind ja siss `mõtlevad, et nad on päris saksad SJn; ki̬i̬ĺ kõnelde, aga `süämen ta `mõtles ike `kuŕja Trv; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva, mõtelnuva et tońt om noodan, aga `olli sägä Puh; ma‿s või mitte unel ka mõtelda, et sa tulet; mul `vastne aid, ma toda es `mõtlegi, et ta minu aia ärä lahup Nõo; ta mõtel, et ma es näe, `näie küll, ärä sa `mõtle, et tõõnõ om rummaĺ ja siĺmitü Võn; ma `mõtsi, et vaist läit́s `eńgüme tu‿pudõr San; hundsakut taheta eiʔ häämeelega palgata, mõtõldass, et tä ei tahaʔ ekä tü̬ü̬d tetäʔ Kan; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõteĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; tiiä es `tolmugi su˽tulõkist, mõista as mõtõldakinäʔ Vas; ma `mõõtlõži, ti lättede kalmet`aida Lei
3. kavatsema, plaanitsema `mõtsin, et lähän `verkude `juure Jõe; Sie vade hakkas järel tulema - - ja ei medeltki maha `jäädä Kuu; `mõtlen `ühte `kõhta `minna; kui akkad `miski `asja tegema, siis piad ette `mõtlema, kuda `muodi teha Lüg; inimene `mötleb küll, aga seda‿p tεε `kengid, kudas see asi `korda lεheb Khk; Seda peab ennem `mõtlema, kudas seda [maja otsa] parandada Pöi; siis es ole mõtelda kokal üht, [et] mis ma keeda Muh; ma `mötlesi `oome `veskil `menna Käi; sa `mõtle ikke ette koa, mis sa tegema akkad Mär; ma teen kuehalaba `valmis, nii ma `mõtsin Vig; `mõtle ja `arva, aga asi lähäb teist `moodi Var; Mia `mõtlõsi `õhtani kündä Khn; neil olid ikke - - nied päävad määratud, mis supp ikke ühelgi pääval oli, ega sie `mõtlemist old, et mis ma täna kiedan KuuK; täna `õhta ta ikke `sinna `mõtleb `tulla JJn; mina akkasin minema, aga ma `mõt́sin, et sedasi üppan‿nüd Koe; ei tia, kas `mõtleb õige `sõaga ää võtta teise VMr; `mõtsin ja iśsin siin sängi serväl, et ma lähän Kod; vanemad inimsed ikke `rohkem `mõtlevad ette, aga noored teevad `rohkem uisa päisa Lai; ette `mõtleja inimene, kõik - - plaanitses ära Plt; mia `mõtli, mia pane piibu `suitseme Hls; mis inimene `mõtleb, sedä jumal mõõdab Krk; temä pańd ilbukese `endäle `ümbre, mõtel `Elvä `minnä; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama, ei‿tä, kudass ta `mõtleb ärä elädä; [vihm] Ei mõtlegi vist perrä jättä, tuleb nigu ua varrest Nõo; timä oĺl ka `uhkõ inemine, aga ega igäkõrd ei lähä nii, nigu sa `mõtlõt Ote; sa˽piat õks ette `mõtlõmma, kuiss sa ellä˽saat Har; mõtõĺ är˽surmadaʔ Se || lootma, soovima see tüdruk `mõtleb mehele soada Trm; tõõnõ `mõtlõss mu latsõlõ `halva Se
4. a. kujutlema en või `mõellagi, kui pali neid õli Lüg; Sedä `jõrmsad `pääva taha enäm mitte mõtõlda Khn; kohe `irmus mõtelda Äks; avva man mitu kõrd sai `käiduss ja mõtelduss, et siin nüid `puhkab nu̬u̬r poiss Ran; ime˽küll om mõtõldõ, et tütär om `aigõ ja imä om terveʔ Krl; katõsakümmend `versta pääväga vällä˽`käü˛ü, tu̬u̬ om vanal inemisel võimata, noo, mõtõldagi Har b. (millegi rõhutamiseks, esiletõstmiseks) siis ka tuli meri torm ja - - jaa‿ja `metle, siis läks viel aer `katki Kuu; `mõtle, kus õli ikke pulm, kui ia toit `tehti Lüg; ära sa `mötle, vöi muhulane Mus; `mötle, kus `orjus enne `olli (raskest tööst) Muh; `mõtle, kui paĺlo tä oo kedrand Mar; viis-kuusteistkümme lammast [tapeti] sügise ää, ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; neli `tuńni tuĺli, `mõ̭õ̭tle˽mõ̭ni neli `versta maad Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur