[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kehtama `kehta|ma Kuu Hlj VNg S(`käh- Hi); `kehtä|mä Kuu Lüg
1. julgema, söandama Ei mina `kehta vana rebala `sieliguga enämb `toiste `hulka `mennägi; Ei ma `kehtä `mennä `leibä `lainuks `saama; egas mei `kehta järel `üellägi näid `ilgei juttu, mida nie nüüt `juobunest pääst `rääkiväd; `Kuida [sa] omite `kehta sidäsi `loimada, ettei tüöd ega `toimidust `viitsi (öeld laisale) Kuu; ei `kehta `vuerast `süöma `kutsuda (ehk söök ei maitse) Hlj; en mina `kehtä sedä tehä Lüg; ein märg, labuse ep sünni panna, laiali ep `kehta ka jätta; ma‿p `kehta seda mitte sule anda (asi pole seda väärt) Jäm
2. täima a. raatsima niid ju kalad `kallid, ta‿p `kehta neid `süia; nii εε koer, kes seda `kehtab üles puua Jäm; vanad inimised `itlesid näljase inimise `kohta, see‿p `kehta killegitele midagid anda Khk; Äi kehta viimast εε anda Emm; oli üks va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda; `kεhta ära ka visata Käi; see ei `kehta isegi `süia, mis ta `vöörale annab; Äiga see‿p `kähta oma käest midagid ää `anda Rei; kui hea terav vigat `olli, sai paik `peale `pandud, pole `kεhtand `seisma jätta; nii `palju tuli kala, äi `kεhta jεtta [püüdmata]; nii `hoidev, äi `kähta, vana ihnuskoi Phl || nuor inimene, veri kaik tuline, ega sel `kehta külm `olla Kuu b. vaevuma asi inime, `uhke ning asi, ep `kehta teistega `rääkima mitte Jäm; ta‿p `kehta seda tegema Ans

küündimä `küündimä Nõo, `küi- TLä; `küündü|m(m)ä V(küünümä Plv), -me San Krl; `küünmä Ote Rõn/-üi-/; nud-part `küindin Hel; (ei) küüni Plt T, küün|ü, -üʔ V(künnüʔ Se)
1. ulatuma; ulatama (millenigi) sügävä ange, jala ei küünigi `põhja Ran; minu käe ei küünivä pää pääle; miu võim ei küüni sinna, olgu kudass ta om (vihma kätte jäänud viljast) Nõo; päävigõl olli piḱk, et `küindü `ainu üles `anma Kam; käsi küünüss nika `laeni Krl; taa vigla hand om lühükene, sa ei˽küünü taaga `oĺgi lauda pääle `andma Har; ku˽päiv jo˽kahru `persest `sisse `küündü `kaema ja kaśsi˽ravvõl `naksi˽`käümä, naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä; tu̬u̬ jutt küll kohegi˽küünü üi inäp (ei jõua sihile) Rõu; sääl oĺl üt́s tüḱükene lihha, a es `küündü˽kätte Plv; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ, a es küünüʔ mano `taahha Vas; `ljuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = silmäʔ Se Vrd küünähütmä
2. jätkuma ku˽küünüss, `ankõ no mullõ ka üit́s [põrsas] San; hää oĺl, ku `piimä `küündü, ku es küünüʔ, sõ̭ss tet́ti rüä jüvvä Räp; kau‿kus künnüss tubak, `jaksa tõmmadaʔ Se
Vrd küünduma
3. suutma, võimeline olema ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel; avitap küll egä üits ja annab mes täl küünip, a `antuga iki ei saa elädä Ran; eśs oĺli nii `väike, et es küünü˽lugõma `kuigi Urv
4. täima, raatsima ei küüni kellegille `andma Plt; kas sul küünüss `anda mullõ külealutsõ rõõvast Plv

läbenema läbenema VNg Lüg Jõh(-mma), -mõ Krl; läbänema Jõh(-äma), -mmä Lüg

1. jätkuma, küllalt olema `peigome emä pidi `tuoma `villu, kui pali läbenes `anda; `andasesin küll, `eini ei läbäne Lüg; kui läbänes omal võid `süiä, sie `süädi siis kodu, ja kui ei läbänänd, siis `müüdi `vällä Jõh || täima, raatsima Kas tal omal `puudu on, aga näd, ei läbäne `andada `tõisele inimisele Jõh

2. läbema tämä ei läbene `paigal `istuda VNg; Ei sie läbänend `ninda `kavva `oatada Jõh; lät́s minemõ, es läbene `kongi ollaʔ Krl

raatsima1 `raat́sima (-t-), (ma) raat́si(n) (-t-) hajusalt eP(-oa-, -ua- KPõ I); `raatsima, (ma) `raatsin R; `ratsima, (ma) ratsi(n) Rei Lih Tor/-t́-/ Hää täima, täidima kadekonn, ei `raatsi `toisele `anda midägi Kuu; ei `raatsigi `karvu ära `leikada Hlj; kes `raatsis, pani sedä `rõõska `piimä [karjusele kaasa], aga `suuremb jagu õli `niskesi `ihnurid pere`naisi talus Lüg; `kuida tema `raatsis `mennä Vai; ta on nii `tinge, ta äi raatsi anda Khk; vöi see raatsib tööd tehja Vll; Pole mool sest `kahju `ühtid, ma ratsi selle ää `anda küll Rei; ega tal `puudu põle, aga ta nii `raatsimata (ihne) inime, raatsi isigi `süia Mär; ma ei ratsi sul kedagid anda Hää; kus sa roatsid selle raha ää raesata Juu; ema eĺlitab oma last, ei roatsi teda `tööle `aada Kos; kui ikke `jõudu kää oli ja `roat́sisid, siis pane ikke võid [kaerakilele] `silma Amb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magada JJn; aluskuued `kuoti kodo, linased, ei ruatsitud `osta VMr; ei mina `ruatsind teda `lüia VJg; kuda sa raat́sid seda teha Iis; irmus kitsilt ja `veikselt eläb, tämä ei ruat́si süädä egä juada Kod; Mitte põle roatsinud raha kulutata niisukese uhkuseasja piale MMg; ei raatsi teisele `anda Plt