[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

elavane, elavene elava|ne Jõe, g -se Jäm Khk Kaa Pöi Rei Koe, -ene Kaa Rei Kse Plt; elävä|ne Nõo Har Se, g -se Kuu Khn Kod, -vene KJn San Krl (hrl nominatiivis)
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod

muri|must täitsa must Kasi oma `silmi, nie on muri `mustad; Omal pesu murimust ja viel toppib sen omale `selge Kuu; oudrass elass uran, om murimust un š́üü kallu Lei

hoopis `oopis Sa Muh Rei Mar Mär Han Tõs PJg Tor Hää Saa Juu Jür Amb Tür Pai Koe HljK Trm Lai Plt, `u̬u̬pis(s) Kod KJn Trv Krk Puh Nõo TMr, oopiss Ote Räp/h-/, `uopis RId Ris HJn JõeK JMd JJn Koe VMr Iis, `uapis Jõh Kad VJg; hoobiss V(huu- Plv Räp), oobiss Hls Hel Puh San Krl, `uobis Jõe Kuu(-ss) VNg, ubiss Võn

1. täiesti, täitsa, päris(elt); sootuks vieb ära `vergud `uobis Jõe; üks poiss varastand viel ärä sen `uobiss Kuu; tämä on `uopis `otsa jäänd Vai; läks tükkis `oopis ää Jäm; ta oli `oopis ära unustand Khk; ta `rääkis seda `oopis teist `moodi Mär; sä oled `oopis laisk Tõs; üks maea ots oĺli `oopis ära lagunenud Saa; see vana kapp oli `oopis kadaka puust `tehtud Juu; Lõng läks nüid oopis saśsi Jür; seda ma akkan tänavu juba `uopis `tundma, et ma ähin JJn; tema `püöras aśja `uopis teisip̀idi Koe; sie koht jäi pärast `uopis mõisa muade `sisse VMr; sie ei õld `uopis nii Iis; ma tulin `u̬u̬pis `tõisalt Kod; pulma olle oobiss `lihtsa Hel; mia ole ka `piiblit lugenu, aga läbi `u̬u̬piss ei ole lugenu; `u̬u̬piss vanast kolgiti kolgitsega linnu Nõo; ma oĺli ubiss `poiskõnõ, toda `aigu ma‿i mäletä Võn; oobiss ilma magamõdõ om piḱk päiv San; tu̬u̬ oĺl sääne `musta `juhti rõivass, hoobiss must es olõʔ Kan; peedi omma˽paan, ma oobiss es keedä˽`pehmess Krl; hoŕolauluʔ umma˽nii lori`laula sugutsiʔ, hoobiss lorri sääl ei olõʔ Plv; sõ̭ss olli mä huubiss lat́s, ku kõ̭gõ edimäne laulupido oĺl Räp

2. märksa, tunduvalt sie asi on `uobis `suuremb kui `toine VNg; mool `oopis kenam Vll; pihulane oo `oopis vähem kut seask Muh; mu osa on `oopis suurem kut soo Rei; `oopis targem teesest Tõs; ta on minust `uopis vanem JMd; `oopis pikemb moa Trm; `u̬u̬piss `keŕgemb om, ku ma puhata saa Nõo; veli um hoobiss suurõmb Plv

piri|paras piri- Khk Mus Muh Mar Kul(pirri-) Han Mih Hää Ris Juu Jür täpselt sobiv, täitsa paras leit oli nii piriparas, et paramad es vöi `tahtada end Mus; kiŋŋad [olid] piri parased Muh; See pulk oli augule pirriparas Kul; see oo tääl piriparas, et maha kukkus Mih; Maretille oli kuub maanipikk, Piretille oli piriparas; See trahv oli talle kohe piriparas Jür