[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kurn1 kurn g kurn|a Saa Kad Kod Trv Hel spor T, -u V(-a Kan Urv Plv, -o Räp), `kurna Lüg
1. pesakond kurna `põrsid müid ärä, suad paĺju raha Kod; om sul ka ää kurn tett neid käḱke Trv; emmis om kurna `poige toonu Hel; meil `oĺli `ütsätõ·iss`kümme kana ja kaits `kurna vi̬i̬l `väikesi kanu Nõo; emissel oĺl `ulka põrssit, `terve kurn `müidi ärä Ote; `terve kurn [hiiri] `õkva nigu üits perekond San; kaśs tõi jälʔ uma kurnu `poigõ Kan; ta vana hää iḿmiss, ta‿m jo˽mitu `kurnu `poigõ toonuʔ Urv; Mul tuĺl timahavva mitu `kurnu kanaśsit `vällä Rõu; latsõ kurn (hulk lapsi) takah Räp; nüüd sai hüä kurnu munnõ Se || munakurn [kanal] egäl ühel on õma kurna vahe, muneb selle kurna ärä, pidäb vahet Kod
2. munasari `naistraval `ninda `kaua kui sie `sarja asi on `müödä, siis on kurn `kinni, siis enämb ei saa [lapsi] Lüg; kana kurn on luadud nagu kullerkupp Kod
3. rühm, kamp; suur hulk kus vähägi `kurna kuos ega tema sialt `puudu; ega sa `kõiki `kurnasid läbi jõua `käia Kad; Terhve˽tu̬u̬ kurn, mis `vorstõ valõti, pisteti `ahju Har
1. pesakond kurna `põrsid müid ärä, suad paĺju raha Kod; om sul ka ää kurn tett neid käḱke Trv; emmis om kurna `poige toonu Hel; meil `oĺli `ütsätõ·iss`kümme kana ja kaits `kurna vi̬i̬l `väikesi kanu Nõo; emissel oĺl `ulka põrssit, `terve kurn `müidi ärä Ote; `terve kurn [hiiri] `õkva nigu üits perekond San; kaśs tõi jälʔ uma kurnu `poigõ Kan; ta vana hää iḿmiss, ta‿m jo˽mitu `kurnu `poigõ toonuʔ Urv; Mul tuĺl timahavva mitu `kurnu kanaśsit `vällä Rõu; latsõ kurn (hulk lapsi) takah Räp; nüüd sai hüä kurnu munnõ Se || munakurn [kanal] egäl ühel on õma kurna vahe, muneb selle kurna ärä, pidäb vahet Kod
2. munasari `naistraval `ninda `kaua kui sie `sarja asi on `müödä, siis on kurn `kinni, siis enämb ei saa [lapsi] Lüg; kana kurn on luadud nagu kullerkupp Kod
3. rühm, kamp; suur hulk kus vähägi `kurna kuos ega tema sialt `puudu; ega sa `kõiki `kurnasid läbi jõua `käia Kad; Terhve˽tu̬u̬ kurn, mis `vorstõ valõti, pisteti `ahju Har
kurn2 kurn g kurna S(pl kurned Phl) L JMd I(-ŕ- Iis) Plt Pil KJn Hls Krk Hel Ran Puh San Urv Rõu Plv Vas Lei, kurnu Nõo V, `kurna VNg Jõh Vai(n `kurna); kuŕn g kurni Trv
1. vedeliku (hrl piima) kurnamisvahend kui jõvikid saab `keidetus, siis `kurnama jõvikad läbi `kurna Lüg; lase `piimä läbi `kurna Vai; vanasti lüpsik oli ja tori sehes olid öled, see oli se kurn Mus; ma pane `sööladel kurnakaltsud `pεεle `kuivama Käi; `riide lapp `ümber lüpsike naa ja `käegä oiad `kińni, si̬i̬ õligi vanass kurn; kas vi̬i̬l paremad `kurna vaja, [kasemahl] tuleb läbi suure puu Kod; nüid om kurna, ega vanast `kurna es ole, siis kurnati läbi nüssiku tibi Hel; vanast `kurnu es ole, õle `pańti `nüśku tila `sisse Nõo; No muidugu käü tad õlut `lakman `õkva˽nigu˽kurnu päle vett `pilman Urv; taa kurn jo ju̬u̬sk sul, taal om mulk sisen, taast läävä puruʔ läbi Har; Sinnä˽tila `otsa t́susati vi̬i̬l piḱä˽napukõrrõʔ ja˽`laśti tu̬u̬ piim säält läbi joostaʔ, tu̬u̬ oĺl neh tu̬u̬ kurn Rõu || (lagunenud asjast) Ma kuultsi, et selle kurnaga (paadiga) äi lasta änam kaupa tuuagid Khk; vana lagunu kurno `pääle [tehti] tuli, loodsigo perä `pääle teḱk tulõ asõme, kurno pääl tuli palass Se Vrd kurnus
2. tuulamissõel – S Hää kurna pöhad tihaste tammebu vösadest Jäm; kurn on tihem kut sari Ans; Siuti kurn rihaltse väravate vahele tuule käde ning tuulti vilja; kurnal oli kolm `körva (= `aasa), ega körva sihes oli pael; ühe maea `laskand nönda puruks kut kurna pöhi Khk; kurna pöhi oli tamme `peergudest Kär; kurna läbi `võeti esimene pahn `välja, sai se läbi, siis akati `sarjama Muh; Enne `lastaks vili kurnast läbi, sis sarjast Hää
3. õllevirde väljajooks, kurnamine; õlletegu Kui soova ikka easti tehtud on, äi siis kurn `kinni jää Krj; Kui maged pailu `peeneks on `lastud, jääb `kinni, `öötakse, jähi `kurna `kinni; Nende jõulu õlut jäänd `kurna `kinni Pöi; kui kurn jooseb, siis õlut niriseb läbi na raba sihest Muh; Astja põhja tehti kurna raja Vig; kurn jooseb, kui õlle virret tanni sehest `vällä lastase Tõs; üks kurn (tegu) õlut Trm; nüüd saab õlle kurn `ju̬u̬skme pant Hls; kait́s suurt ratast [rasva] aanu õlle kurna `pääle, mitte suguki ei lää `käime, [seisab] nagu ase Hls; üt́s kurn (tegu) oĺl hukka lännüʔ Har
4. pesuhautamisnõu – Saa Krk või nüid mõni `rõõva `mõskmin om, vanast siss kurnage (tõrres leelisega) `autide, siss tulli `valge ja iluse puhte `rõõva Krk
5. (tilaga) pesunõu suu mõsu kurn; mõsõʔ tah samah kurnu all Se
1. vedeliku (hrl piima) kurnamisvahend kui jõvikid saab `keidetus, siis `kurnama jõvikad läbi `kurna Lüg; lase `piimä läbi `kurna Vai; vanasti lüpsik oli ja tori sehes olid öled, see oli se kurn Mus; ma pane `sööladel kurnakaltsud `pεεle `kuivama Käi; `riide lapp `ümber lüpsike naa ja `käegä oiad `kińni, si̬i̬ õligi vanass kurn; kas vi̬i̬l paremad `kurna vaja, [kasemahl] tuleb läbi suure puu Kod; nüid om kurna, ega vanast `kurna es ole, siis kurnati läbi nüssiku tibi Hel; vanast `kurnu es ole, õle `pańti `nüśku tila `sisse Nõo; No muidugu käü tad õlut `lakman `õkva˽nigu˽kurnu päle vett `pilman Urv; taa kurn jo ju̬u̬sk sul, taal om mulk sisen, taast läävä puruʔ läbi Har; Sinnä˽tila `otsa t́susati vi̬i̬l piḱä˽napukõrrõʔ ja˽`laśti tu̬u̬ piim säält läbi joostaʔ, tu̬u̬ oĺl neh tu̬u̬ kurn Rõu || (lagunenud asjast) Ma kuultsi, et selle kurnaga (paadiga) äi lasta änam kaupa tuuagid Khk; vana lagunu kurno `pääle [tehti] tuli, loodsigo perä `pääle teḱk tulõ asõme, kurno pääl tuli palass Se Vrd kurnus
2. tuulamissõel – S Hää kurna pöhad tihaste tammebu vösadest Jäm; kurn on tihem kut sari Ans; Siuti kurn rihaltse väravate vahele tuule käde ning tuulti vilja; kurnal oli kolm `körva (= `aasa), ega körva sihes oli pael; ühe maea `laskand nönda puruks kut kurna pöhi Khk; kurna pöhi oli tamme `peergudest Kär; kurna läbi `võeti esimene pahn `välja, sai se läbi, siis akati `sarjama Muh; Enne `lastaks vili kurnast läbi, sis sarjast Hää
3. õllevirde väljajooks, kurnamine; õlletegu Kui soova ikka easti tehtud on, äi siis kurn `kinni jää Krj; Kui maged pailu `peeneks on `lastud, jääb `kinni, `öötakse, jähi `kurna `kinni; Nende jõulu õlut jäänd `kurna `kinni Pöi; kui kurn jooseb, siis õlut niriseb läbi na raba sihest Muh; Astja põhja tehti kurna raja Vig; kurn jooseb, kui õlle virret tanni sehest `vällä lastase Tõs; üks kurn (tegu) õlut Trm; nüüd saab õlle kurn `ju̬u̬skme pant Hls; kait́s suurt ratast [rasva] aanu õlle kurna `pääle, mitte suguki ei lää `käime, [seisab] nagu ase Hls; üt́s kurn (tegu) oĺl hukka lännüʔ Har
4. pesuhautamisnõu – Saa Krk või nüid mõni `rõõva `mõskmin om, vanast siss kurnage (tõrres leelisega) `autide, siss tulli `valge ja iluse puhte `rõõva Krk
5. (tilaga) pesunõu suu mõsu kurn; mõsõʔ tah samah kurnu all Se
kurn3 kurn Tõs, g kurni Hi Mar Han JõeK JMd Trm Plt, `kurni Kuu Hlj Lüg; kuŕn Vän Kõp, g kurni Sa Muh Mär Kse Har Tõs PJg Vil Puh, kuŕni Khn Tor Ris Juu VJg KJn SJn Har; p kurni Krl
1. kurnimäng; puust kera, ketas `kurni `viskama Kuu; `poisid `mängivad `kurni Lüg; `kurni `eitma Jäm; kuŕn on ümmargune puust `tehtud, mida‿s veereta saab Khk; puust kuŕn `tehti ja sellega vissati Muh; Kurn panta pöidla ja esimese sörme vahele, veteda oogu ja saadeda teiste poole Emm; puust kurni kaigastega `löödi, teine teinepoolt äärest Mar; täna oo paelu kurni `lööjaid Kse; Viira kõŕtsi `juures mängiti `kuŕni Tor; poisid `viskavad `kurni, loobivad ratast `müöda tied JõeK; üks pidi kuŕni ülesse panema, test visasid kuŕni maha KJn; Ku Juku kurni lüü, sõs Juhan koorikid süü Krl || u tennisemängust latsõ `kävve ega `päivi tsõ̭õ̭riplat́si pääle `kuŕni `lü̬ü̬mä, sääräne kopakõnõ oĺl, sinna tõnõ visaśs paĺli, tõnõ lei `tu̬u̬ga `vasta Har Vrd kuli5, kunn1
2. vurrkann puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla Pöi; see oli ikka önnelik, kinnel kurn kouem aja `jooksis; kes `keskel tantsib, nagu kurn `keskel Rei; kuŕn oĺ puu ratas, pulk `sisse ja, pios tõmmati `käima Vän; `seake ümarik muna, saba taga, saba pistetse, kuŕni saba puu `auku, paalast tõmmatse, ulvab aga Vil Vrd kuni1
1. kurnimäng; puust kera, ketas `kurni `viskama Kuu; `poisid `mängivad `kurni Lüg; `kurni `eitma Jäm; kuŕn on ümmargune puust `tehtud, mida‿s veereta saab Khk; puust kuŕn `tehti ja sellega vissati Muh; Kurn panta pöidla ja esimese sörme vahele, veteda oogu ja saadeda teiste poole Emm; puust kurni kaigastega `löödi, teine teinepoolt äärest Mar; täna oo paelu kurni `lööjaid Kse; Viira kõŕtsi `juures mängiti `kuŕni Tor; poisid `viskavad `kurni, loobivad ratast `müöda tied JõeK; üks pidi kuŕni ülesse panema, test visasid kuŕni maha KJn; Ku Juku kurni lüü, sõs Juhan koorikid süü Krl || u tennisemängust latsõ `kävve ega `päivi tsõ̭õ̭riplat́si pääle `kuŕni `lü̬ü̬mä, sääräne kopakõnõ oĺl, sinna tõnõ visaśs paĺli, tõnõ lei `tu̬u̬ga `vasta Har Vrd kuli5, kunn1
2. vurrkann puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla Pöi; see oli ikka önnelik, kinnel kurn kouem aja `jooksis; kes `keskel tantsib, nagu kurn `keskel Rei; kuŕn oĺ puu ratas, pulk `sisse ja, pios tõmmati `käima Vän; `seake ümarik muna, saba taga, saba pistetse, kuŕni saba puu `auku, paalast tõmmatse, ulvab aga Vil Vrd kuni1
kurn4 kurn g kurni Kei, `kurni Kuu; g kurni Vig; p `kurni Nis; in `kurnis Khn/-ŕ-/ Amb hunnik, kuhi Koorm oo väga kurni `moodi `tehtod Vig; `kuŕnis `kuõrõm Khn; `kurni (külakuhja) tegema Nis; tuleb ete `vihma või, kurnid kõik veel põllal laiali Kei; `erned on `kurnis Amb
kurn5 kuŕn g kurni juuksekrunn Emmel oli kuŕn `kuklas Kaa
kurn6 pl kurnad kurnaja Puud imevad köik niiskuse ja väe äe, missega see vili seal kasub, puud on pöllu `ääres muidu öhed moa kurnad (kurnajad) Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|