[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

maik maik Iis TMr Ote Rõn, g maigu Sa Rei hajusalt L K, Trm M Puh San hajusalt V, `maigu VNg/n `maiku/ Jõh IisR, maigo Mar Vig/mae-/ Ris, maegu Muh(n maḱk) Mär Kod hajusalt VlPõ, TLä; kaasaü maaǵugaʔ Räp maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse Ta sai hea `maigu suhu Jõh; kena maiguga söömaaeg; pole nende tuhlistel sedist `maiku `ühtid kut `valgetel Jäm; egal söömal oma maik; keiuda ölut uuesti, `ingand maik juures; [rebane on] maigu sohe saand - - ühe kana ää viind, nüid tuleb teist veel `viima Khk; Lähker teind piimale kuiva maigu sisse Kaa; keik puud ep tee kenad `maiku, lepa `puuga peab liha suitsetama Pha; Käkid on vähe keend, keemata jahu maik sihes; Vara sai `tõustud, une maik alles suus Pöi; uied `tuhlid‿o nõrgad vel, nendel põle `maiku koa vel Muh; vöi sees on vööras maik; Mo eest olid nee apud makid ikka nii ead `maiku Rei; see [jook] ühnä ää ingänd, sel põle `miskid mekki egä `maiko Mar; leib oo naa `piikund maegoga Vig; Piim oo `lähkris ummukses, võtab seisn maigu sisse; Mool oo sulu`nuhtlus (nohu), ma ei tunne `kõiki `maikusi; Kui korra on varastud ja pole üles tuln, siis [on] maik suus ja tahetse edatsi varastada piltl Han; väga maigust ära (seisnud õllest) Var; piim `lahtub ää, lähäb alva maeguga Tõs; Sie piim enäm `kietä ei sünnü, murrastõt maik `juurõs Khn; `virtsi pane üks tera, kui `kaapsa suppi keeda, `jälle teene maik Aud; see peenike sool on kibeda maeguga Vän; kaneeĺ teeb riisi pudrule ea kõrgi maegu Tor; Piim `kilkab, ei ole ta apu, ei ole rõõsk - - maik on juures Hää; katso, mis maik tal sies on Ris; selle aśjal temal põle `miśkid `maiku, tema ei süńni `süia ega `juua Juu; kui nendega (ogalikega) põrssaid `süöta, siis nad kasvavad `äśti, aga iljem enam ei või, annab lihale kala maigu JõeK; kaĺla`aśtjale `pańdi lepapuust pulgad, kuusest ei `kõlba, annavad tõrva `maiku JJn; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; ku paad `õuna `lamma rasva `ulka, ei õle sugugi `lamma rasva `maiku; porikala nagu kogri, muda maik juuren Kod; piimal ingeõhu maik juures (lõhnab halvasti) Pil; lahja piim on silakas, ilma maeguta; liha on `räidimä läind, tal põle enäm iäd `maiku KJn; kasepuu annab pigi või tõrva maegu `juure ja kuusepuu annab vaegu maegu `juure (liha suitsutamisel) SJn; `ernil koppunu maik man Trv; Tühjä kõtug om pallal leväl kah ää maik Pst; Si̬i̬ om `vaese maiguge õlu; suve kuumage `täämpe ti̬i̬ [söögi], ommen om maik man Hls; egä miu `suugi `vaśgunahast egä `saapasäärest ole, küll tagi `maiku tunnep Krk; rääbissel om nigu või maik Ran; Ää maeguga süüki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo; ränikil (muulukatel) om rosina `maiku Ote; Ku magu - - es olõ˽`kõrda peten `puhtas tettü, sõ̭ss - - täl (supil) oĺl `õkva˽sita maik man Urv; Ma˽`t́sirksi söögile pisu `piimä manuʔ, sõ̭s sai parõmb maik Rõu; Ku makõlt kiisla keedete, sõ̭ss sai huba ja halva maaǵugaʔ Räp; teil om veiga hüä maigugaʔ leib Se Vrd maits b. mõnu, rahuldus [inimesed olid] väsin ja unised, et sel (pulmapeol) põln änam `miskid `maiku, aga vat sa koeu ka ei lähä Lih; elul põle mette `kellegi `maiku änäm, sure või ää kohe Tõs; mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb, märjäd `riided `selgäs; Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä Khn; midägi `maiku ei ole man sel kõnel, ei ole mõnu (kirikuõpetaja jutlusest) Hls; oss ma kolme`kümne `aasten ollu, siss ma tunness elust `maiku Krk c. (mitte) maiku(gi) , mitte üks maik mitte sugugi, vähimatki, raasugi ei ole tämast mitte `maiku `kuulla VNg; mette toedu `maikugi põle änäm Tõs; ma põle täna `maikugi veel süönd JMd; tema piimast ei tule koort mitte üks maik Plt; naeste`rahva `kaksive [lina] , mihe es kaku mitte üits maik Trv; aga kaits põrst om nigu kängu, ei lää edesi mitte `maiku Puh; ku kuiu põud om, siss ei pala tuli mitte üits jumalõ maik, `koŕssna ei `tõmbaʔ San; ei olõ `maikugi söönüʔ Rõu

Vrd magu2

märk1 märk (-ŕ-) g märgi (-ŕ-) S(mε- Jäm Mus Phl) hajusalt L K, I M TLä San V, `märgi Jõe Hlj RId(n `märki VNg Vai)

1. a. tähis; tunnus oma `märgid [on] pial, `vergu `pulludel ja `puojudel ja kuppudel, `aerudel ikke ka Jõe; `tiemo kuhugi `seinä `külge üks `märki `kriidigä; tanu oli jo au märk vanal inimesel Vai; oue mäŕk, igal ühel isi `moodi Jäm; jutu akadise mäŕk pannasse jutu ede. kui jutt `otsas on, siis pannasse jutu löpedis mäŕk (jutumärkidest) Khk; tömmeti mäŕk `sisse, tahmaga tömmeti `riipsusid, kui pailu pidi `vörku kuduma Mus; kiriku toŕn on see `meite [kalurite] mäŕk Pha; võrgul‿o [meres] märgid, suured pitkad lipud `külges Muh; Pesti üks ots aa märgi külgis, teina ankru voi kivi külgis Emm; iga perel oli oma märk, iga aena‿päl oli märgiga pull või käpp; meres on `märkisi küll - - laebad `oskavad siis Väinamerest läbi `kεia Rid; `Metsas murdetse põesaste `küĺges `oksi, need oo märgis, kust läbi `minna Han; kui `viĺja `veskele `viidi, oli viĺja kot́tel - - märgid pial Tõs; sial on mäŕgid `pandud, et sial on uus tie nüid `sisse `aatud Hag; tanuga `käidi, kui inime `väĺlä läks, se oli naese mäŕk Juu; igal talul on oma vapp ehk märk, sial on igasugu vigureid JõeK; puu `külge on pikkuse märk lüödud JMd; mu isal oli küinarbu, märgid pial JJn; ajad adravagu, märk on eden, tikk `püśsi Kod; kui külvati, olid lepa oksad `kaindlas, need `pańdi märgist; teed jahukot́ile märgi, sõlme iseäralist `moodi Lai; tegin sinna `kohta ühe märgi KJn; [pruudile] nüüd muud `märki ei panna manu kui leier Hls; ku ma sukka kua, siss pane märgi manu, kui paĺlu ma är ole kudanu Krk; [laud] visati nööriga `kaala, tu̬u̬ `oĺli tu mäŕk, et eesti ki̬i̬ld kõnel [koolis] Ran; pane üits märk siia, kost saanikeld kudasin Puh; naiseʔ es nõvvaki sõrmust, naise mäŕk oĺ tano Kan; sinnaʔ piät midägi `mäŕki `pandmaʔ, sõ̭ss tunnõt ärä Krl; süvä lumõga˽t́süśätäss ti̬i̬ `vi̬i̬rde ossa˽kost ti̬i̬ lätt, tu̬u̬ om siss `ti̬i̬le niu˽mäŕgiss Har; `mõtsu päält pandass mäŕk [et järvel kalastades mitte eksida] Räp b. jälg, laik vms mõnel `luomal on pali `valge `märkisi `külles, `selle `tunneb jo `kaugelt `tõiste `ulgast `välla Lüg; ken `tundo `amba `märkisi, sie `tiedä, kui vana obone on Vai; taal oo `sündimise mäŕk löua pεεl Khk; kui rubis (rõugetes) olnd oo, siis rubi märgid jäävad `peale Vll; Päris puhas [laualina] äi ole, [värvi] märgid ikka peal näha Pöi; Mõnel oo must mäŕk või täṕp näu pial Han; obusel on ilus mäŕk otsa ies Hag; tule`kahju ei pidand `tohtima ema näha - - siis pidi lastel ikke `miśki mäŕk `kuśkil olema - - `miśki punane plakk KuuK; [nahal] küüne märgid kõhe (kassikriimustustest) Kod; na (õunad) om puha loppi saanu, aava ja märgi küĺlen Krk; periss verevit `mäŕke om, nu̬u̬ om tulemärgi Ran; miä ei tiiä, kost si̮i̮ tõrva mäŕk om saanu näo pääle Nõo c. lõige; šabloon Selle märgi järge leigame kalaventski kurgunipi vassikanahast välja Kaa; Taal olid kasuka märgid, `märkide `järge `lõikas `välja ja `õmbles kogu Pöi; Oleks mool märgid olevad, ma teeks prεεgo veel püksid valmes Käi
2. a. märklaud sie on õppind iast `märki `laskema, laseb õsavast `märki Lüg; `soldadid `laskod `püssügä `märki Vai; poisid `lasvad noolega `märki Khk; käiväd `piale ega öösse `märki `laskmas (ehal käimisest) piltl Krj; Osav käsi oli, laks ja laks pani `märki Pöi; laseb märgi `pihta Tõs; laseb `äśti `märki, on kõik märgi pärast pannud Trm; lask püssüst `märki Krk; kas sa saat püssäga `mäŕki `laskõʔ Har b. piltl (millegi õigeks osutumisest või õnnestumisest) sie ei mend `märki küll - - sie ei ole tosi VNg; `ninda `märki kui `märki läks [ennustamine] Lüg; See mis sa Juhanile selle asja kohta ütlid, läks küll otse märki Kaa; mo töö läks õege `märki, oli iä ilm jah Tõs; see läks `märki mul, et täna läksin`sinna Tor; tu̬u̬ sõna lät́s `väega `mäŕki Plv
3. a. märguanne; leppemärk sie `annab `märki, et nüüd tuleb `lassa Lüg; Andis eemald kougeld kεεga märki Emm; `praegu nad (neerud) ei anna `märki, et nad `aiged on HMd; lü̬ü̬b `käegä `väĺjä`puale, `näitäb `märki, [et] ärä tule, ärä tule Kod; and `märki tõisele, kas näut `käege või pilgutess `silmi Krk; olõss sa mullõ veidikenegi `mäŕki `andunu Krl b. enne, ettetähendus virmalised - - se iad ei tähenda, et sõea märk Sim; si̮i̮ one `selge märk, ku ninä piält süveleb, suab surma sõnumid Kod; täh́t tuĺl `maaha, inemine siss koolõss, meil om tu̬u̬ märk Se c. tundemärk; ilming, mille põhjal midagi järeldatakse mõned tuntsid ja `vaatasid `mäŕka, kui `lehma `ostsid - - kas oo ea piimalehm Mih; tormi märk - - ku räimekuĺlid `metsa lähvad, siis tuleb kolme pääva pärast `santi `ilma; Piupesades on ni̬i̬d inimese elu märgid Hää; rohodega määrin, aga reuma vedelik midagi `märki ei too, et ta `aitaks HMd; `selge mäŕk one si̬i̬, kui kaev tühjäss `tõmmab, one sadu uadata Kod; temä selet noid `aiguse `mäŕke, kudass ütte vai tõist `aigust tuta Nõo
4. (eitavates väljendites) sugugi, põrmugi, raasugi; ühtigi `vankrid olivad puust, ei old `rauda mitte `märki VNg; `ninda ajas `suitsu `sisse, et mitte üks märk ei `tõmmand Lüg; sii pole `märkigid `vihma sadand Khk; `Suhkrut ei pane mitte üks mäŕk [õllele] `juure, see teeb pεε `aigeks Mus; Vanatoadi katus äi pea mitte `märki änam Pöi; Ma pole `märki väsind Emm; mul paljas kuju leib, pole körust `märki Rei; pole seal korsnast peal oln `mεrki Phl; olin kõek‿se öö virebil ja ülal, saand magada `märkigi Mih; ei ole kuuld tast mitte üks jumala märk Plt
5. märgile ~ märki panema; märgi pärast panema 1. ära märkima Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; Nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; Kahlud olid `loetud ja märgi pärast `pandud, `kartis `vargud Pöi; pilved `lähtvad, aga `pissi, kui sa `märki paned, siis väha `kõikuvad ikka `eetsi Muh; ega varas `öösse tea voadata, et [puud] märgile on `pandud HJn; panen märgile, siis soab aru, kas kiegi on käind `võtmas Koe; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; perenaene paneb või märgi peräss, et tunneb ärä Kod; ma panin märgi pärast - - kui uksest `väĺla lähen, panen õle kõrre või mis taht vahele, siis tunnen ära, kui `keegi on käind Lai 2. tähele panema Eks‿ned `massuu·rikad pand juo `laadal keik `märgile [kui palju keegi raha sai] IisR; [kui] tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod
Vrd merk

märäšti sugugi; midagi raad (raha) ai ollõv olnu nei märäš́ti; väž́nü olõdõ, sõss ei `kõhta (jaksa) nei märäš́ti Lei

nehkugi `nehkugi Mär Juu sugugi mitte `nehkugi põle ta molle and Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur