[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:
1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima
2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl
3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma
4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama
5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma
6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama
7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama
8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama
9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama
10. raseerima; karva võtma
11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma
12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema
13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema
14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama
15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama
16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma
17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma
18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema
19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma
20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.
21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama
22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama
23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)
24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma
25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama
26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima
27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima
28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma
29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut
2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv
3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se
4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp
5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn
6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se
7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se
8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se
9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se
10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut
11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa
12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk
13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv
14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk
15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se
16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote
17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu
18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv
19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut
20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu
21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas
22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut
23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se
24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs
25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut
26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk
27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp
28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg
29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

hani ani g ane R(h- Kuu) S(h- Phl) Mih Tõs Khn(g ) Aud KPõ I Lai Plt; n, g ani Lüg Jäm Khk Mär IisK TaPõ VlPõ eL(h-), ane Rei

1. (lind, esineb mets- ja koduhanena) üks ani ja neli nokka, si on - - `patja `muistadus Kuu; vanast siis tabeti `mardi `päiväl `anni ja `sorsi Vai; ani läind `rasva Jäm; emane ani; isane ani; ane `ehmed pannasse padja `sisse Khk; ninda kut siad ja aned (omavahel sobimatud) Mus; Neli ane `lenvad öheteise `järge aga üks äi soa teisele lisemale = tuulik Pöi; koeral ikka pesa, anel `jälle `toovel, kus ta sihes makab Muh; Tä oo vakka nagu `auduja ani ühü kohja pial; Ani lähäb üle õue, tiivad `tilkvad verd = kaelkookudega kantakse vett Han; ani ammub Nis; neli viisteisskümme and oli mõnel; `jüsnagu ane peält jooseb vesi maha, nõnna `teile se õpetus Juu; läksivad `järgi`müeda üksteise järel nagu aned rias Kad; anid lähvad, alvad ilmad Lai; ku anise `supleve, ütelts et `vihma vaist tule; las ta kõnelte, si̬i̬ lää miu päält maha ku ani päält vesi Krk; ani pojake Hel; sügise `aava anise sule maha Nõo; partsil ja anil om lehtjalg Kam; imä lät́s annõgõ `mõtsa Krl; ku˽hani˽`lätvä˽`kõrgõst, siss saa uhukõnõ taĺv, ku˽hani˽`lätvä madalast, siss saa süḱäv lumi Har; Hani häläs, pää paläs, niitsekasa kaala pääl = viht Vas; haniʔ kaakatasõʔ ~ `täńtäseʔ Se; nagu hane selga vesi täiesti ükskõik, mõjuta sie õli minule nagu ane `selga vett Lüg; Teda `kiela vai käsi, tämale on kõik nigu ane `selga vesi IisR; Nagut ane seĺga viskaks vett, mette‿p tee väĺjagid Kaa; tedä om külläld äbistedu, aga tu̬u̬ om kui ani `seĺgä vesi Ran; to‿m kõ̭iḱ niu hani sälän vesi Urv; haneks püüdma ~ võtma petma Tahad mind aneks püüda, äi lähe läbi Kaa; Püüab teist aneks vetta Emm Vrd hanik, anis
2. haneks maskeeritud inimeneSa Muh Anesi käis jõululaupa `õhta külas mütu; Ani tuli `sisse, koogitses nokiga kõik kohad läbi, küsis [lastelt] `palvid ja `salmisi, laste pärast käis, et `lapsi irmuta; Tegid lina `talgus koa ane Pöi; kadribe aned `joosvad - - aned tulevad ja kaagutavad ukse taga; vanaema köing koa aneks Muh || lastehirmutisHi hanesid andma ~ tooma piltl (jõulude aegu saunas lastele) laksu andma suur neljapäev `anti anisid, `vitstega lastele teki `alla sips-sips Jäm; läksime jõuluks `vihtlema, `toodi anesid kua, kui sa juba alasti olid, siis `ańti ike sopp-sopp, sopp-sopp - - `ańti anesid Nis; Kui pühade `eeli `vihltema `mindi, siis `ańti anesi. teine akkas `karjuma: kiiga-kaaga, tervis tulgu, teine mingu, `vaksa ärgu vahet olgu!; meśterahvas `ańdis naśte `rahvale anesi Kei
3. vesiroos Me üüame neid sii ikka aneks, kasuvad sii jöes vee sihes Pöi; anid `ööldasse kihvtised olema Lai; näe ku ani kõigup vi̬i̬ pääl Krk
4. pajuurb kevade on pajude külles aned. ilusad `pehmed nagu kaśsi pojad; iga paju on siis anepaju, kui aned külles on Amb

arg2 p `argi = argi|päev pühä `õlgu, `tõine `tulgu, `älgu `ilmas `argi `õlgu. minä `enne kui nuor mies õlin siis `laulasin Lüg Vrd are(l), ari1

ehk ehk R eP Hls hrv Krk, T Har Plv Räp Se; ehḱ hrv Krk, Hel San hajusalt V; ähk Sa Rei Han; εhk Ans Khk Phl; õhk hrv Pöi; ek Trv Krk Hel TMr

I. 1. a. (seob erineva tähendusega sõnu või lauseosi) või kaks `kompvekki `tuodi vahest ehk üks VNg; oli pruut `vaene - - ehk oli peiu kodu `vaene, siis `peeti ühes kohas ära [pulmad] Ans; tulgu tuld ehk `tõrva, ma lähe ikka Muh; räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; see on tema, võta ehk jäta Juu; `pańdi supp `keema ehk kedagist Kos; `kapsa aśti oli `aitas ehk kus ta oli Ann; kui pahad ilmad on, ehk kedagi, sis lüeb [jooksva] valu `sisse igalepole VMr; tulgu mis tuleb ehk saagu mis saab Iis; kukk on kirju, ehk `valge, ehk punane Lai; kui `surri mõni lu̬u̬m ärä, ehk tapeti ärä, siss `võeti nahk ka ärä Vil; kas ta olli nu̬u̬ŕ neiu ehḱ vanami̬i̬s, [viina] pudel käis ümmer `rińgi Hel; mina ei `peĺgä mitte midägi, tuleb ette `sü̬ü̬mine ehk `lü̬ü̬mine Nõo; ku [liha] es olõ - - `võeti `silku ehk heeringet Plv b. (seob sama tähendusega sõnu) ehk kaks vakka ähk kümme külemetu Pha; tuulispask ehk tuule keer Kse; nuor `räimes on sipusk ehk sipka JõeK; teese `juurdes vabadikuks ehk teese maeas Pee; veke oesu ehk oenas Pil; kutsuti sis sedäsi et kase käsn ehk kase taal Vil; mehik ek metstuvi Trv; agudest tetti ka aid, toda üteldi aost aid ehk `aone aid Nõo
2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või pelotas, kui `tõine `tõisele äkkitse midägi `ütleb ehk Jõh; noorik pani liha`vaana pääle `ande - - kas `enne `muistine öö ehk sukad ehk Jaa; nii `aige juba et jamsib kas tä pööräb εnäm ehk Mar; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjabeid ehk, ehk `niukest `einu või `viĺla Rap; juodud, kui pulmad, matuksed ehk varrud ehk KuuK; keedeti pakso˽`kapstaʔ ehḱ, ehḱ, ehḱ ka sakõ˽kartoliʔ Plv
3. (möönvalt) a. kuigi, olgugi et sie `mardiks `käümine [oli] kohe pönev, ega `sendä siis ärä jäänd ja, ehk `hirmgi oli Kuu; ehk sa viel [jõu poolest] lähed ja tied `eina aga - - `miska sa tuod ära `selle `eina Hlj; ta oĺl kõrdsimiis ehk tal esi maad es olõ San; ehk küll kuigi, olgugi et Mehed ei tõhi enamb akkada edesi menema, ehk küll õlivad kahe mehe Jõh; aga sii meitel ega laps tunneb tähed, ähk tä küll lugeda ep osa Khk; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl, aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; ehk sul on küll `vastameelt, ehk sa küll ei taha, aga tule ikke Juu; ja `siiski ma elan viel nõnna vanaks, ehk küll `rasket tüöd olen teind Amb; inimene ka igätseb oma kodu, ehk küll `võ̭õ̭ran paegan ää om olla Nõo; ehk sa küll ei˽tahaʔ, a˽sa˽piat `võtma [rohtu] Har b. ?kui toorest pattu ta `mõtleb te pääl, ehk te mitte ei olegi selle patu osalene Hää
II. adv 1. (välj võimalust, oletust või mööndust) a. võib-olla, vahest, äkki tõepoolest eks neid `aigusi ehk old, aga neil ei old inimesi VNg; tä sel suvel õli vähäne `eina kasv, kasinast sain `saatu `kümme ehk Lüg; ähk ajad sa loomad εε Khk; vanaema, ehk sul oo `nööri Muh; Otsi, ähk leiad mõne `pähkli Han; võib`o·lla ehk ma soan `minna `oome kiriku Juu; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kaŋŋast kudund VMr; ehk tahad nähä `lehmä, ma `näitän Kod; väĺläs on ehk jahe Pal; nad oĺlid siukst punakad vahest ehk kollased KJn; mea lää `vaateme, ek saa vi̬i̬l midägi perändust Krk; Jaan läits ehk `lõunele? Nõo; ehḱ vaest tulõ mõ̭ni hää inemine Har Vrd ehku1 b. või ähk olga kui suur tahab Khk; olgu ta ehk `kuigi suur, too ära Kos; ehk kui paelu siis selle `kangaga viel `pliekimisega oli [tegemist] VMr; ehk keśsi tuleb tuńnissama Kod; ehk kui `tahtsidki `alla Kiriläle `minnä, siss ike ilma nägemädä Nõo
2. kas, kas või; ükskõik `Melskati kogu `ehtu, `naura ehk koht `haigeks Kuu; mies saab ikke `naise, ehk `õlgu `perse `niinega `niulutud. `naine `õlgu ehk üle `kullatud ei saa noh; kivi `lennäb ehk kui `kaugele, kui paned kivi `nuora `õtsa ja `kieritad; iest õli rind `paljas `õlgu ehk kui külm `tahte; Rehavars on `katki, `õlgu‿hk `katki, ei õle mul `aiga parandada Lüg; miä olen `julge, lähän ehk kuhu `kohti Vai; ehk kurat `võtko `oopis ja tükkis ää Mar; kalsumehed käevad, `olla vahest nii `kimpus, mitte kusagilt ei soa öömaja ehk kas mine kuuse `alla Juu; mitte‿i `kuula, ehk tie mis sa tahad Kad

ei (kõigis aegades ja pööretes) ei uus R, L(öi Mih Tõs) K I, äi Hi; (kõigis pööretes preesensis ja perfektis) ei Muh Khn Hää Saa MMg Äks KJn Vil eL(eiʔ ~ ei, õiʔ ~ õi, äiʔ ~ äi, aiʔ ~ ai, uiʔ ~ ui, üiʔ, üi V), äi Sa, εi Mus Muh; (eitusverb) (ta) ei R Kod(pr (ta)); (kontamineerunult eelneva sõnaga) i hajusalt R L K I eL( V) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

I. (eitussõna või -verb) 1. a. (predikaatverbi ees või järel; sag koos mõne teise eitussõnaga) käsitsi meil enamb ei tiha `verku Jõe; `ilma `leivätä mei ei ole `olled Kuu; mina `käisin merel ja ei `kartand; jahu`putru ei `tambitassse `nuiaga Lüg; see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand Mus; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; näe ta‿i seesa `kuskil paegal Mih; Mia ei tuõss (toonud) puõst `tanga; Sellekorra ei põlõ `puõdis jahu oln Khn; me paos ei põld tänäbu ilus ein Juu; `liiva `ohra ei tehakse KuuK; tervist ei ole mul ̀ollagi Tür; `senna ei lähävad (minevat) lapsed Äks; `kennigi midägi teisel `anda ei tähu Pst; `ütlime et ei mõestame `minnä; kui rasvaga supile `piimä `pääle `pantu, siss - - mehe ei ole söönuva Nõo; joba õtak ja mehe ei tuleva vivi̬l kodu Ote; ei olõ˽meil olnu˽kaput́`jalguga˽hobõsit `eieʔ Urv; tuuĺ om `väega `väikene, tuuĺratass liiguss ja ei liigu˽kah; kas tu̬u̬ `haigõ lammass `naksi `sü̬ü̬mä? – sü̬ü̬ ei; saa ei niidetüss, inemiisi om veidü; kulõ, Jaań ei tulõ mukka üten. – mis siss, ei ˽tulõ ei tulõ Har; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; Es noist suurist siĺmist midä hääd olõ õiʔ, ku nä˽midä näe eiʔ (suurtest lubadustest pole kasu) Rõu; huśs saavat ei˽liivä pääl `kävvüʔ Vas; ega vii pisoga saa ei mõssu ärʔ `mõskõʔ Räp; katõ silmä `vaihhõl kõ̭nõla, sis `kuuĺjat olõ õiʔ Se; ma ei `lasta `maada Lei; mitägiʔ kasu‿iʔ sammõĺsu̬u̬ pääl Lut || Ei nii hüä, ku `kiidedä, ega nii paha ku `laideda Kuu; `Naine `üksi kodo, ei abi keneltki Lüg; siin ei viimaks sügise ei `ühtki jõhvikad Amb; ei õllud kartulid, ei jumala`viĺjä Kod b. (eitust rõhutavalt predikaatverbist lahus) `taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld; ja muud ei siis old `väljäss kui sie vüörvaht; ei se (mees) nii loll `ühtä old ku `arvati Kuu; `leiba on vähä, ei mina saa `lainust `anda VNg; see (liha) `toodi keige panniga lauale. äi sääl olnd taldrigid, äi sääl olnd midagid Ans; hobuse raua näsad on, äi `saapa `alla neid `lööda Phl; ta moost noorem koa, ei nii vana pole `kuśkis änam Rid; ei see ole jutt ega kedägi Mar; ei võeras anna Kse; ei ma mullukaid näind ole, aga kuuld olen küll Juu; ei veli `seia änam pea tulema Jür; ei lähe saia pärast `Tamsallu! kodu on igasugusi `leibasi, ei ma süö `leiba JJn; nüid ma ei änam tee tööd ega saa `leiba ka Ann; ei tema ennast paranda parandamaski Trm; sess soat́ ei enäm minä soand magada ommoko pu̬u̬lt ü̬ü̬d Kod; ei mina või `istuda nii kavva Plt; anna nii valu, et perst õõrd `vasta maad, ei ta ti̬i̬siiss enämb sedä Rõn; ma inäp õi sullõ tulõ Se
2. (keeldkõnes) a. (koos da-infinitiiviga) mitte tämä tõreleb, `näitäb rusikad, et ei `minnä pooskeisil `aida Kod b. (koos käskiva kõneviisiga) ära, mitte Rikas veli ütelnü [vaesele vennale]: Tulgu eiʔ, tan `ruumi veidüʔ Urv; `lasku‿i (ärge laske) ˽latsõ˽t́siku `tarrõ Rõu; mõtsast üt́s tänitäss et ei `tulkõ siiäʔ Vas; `tulku uiʔ pimmega, nakat `pelgämä Räp; kulla sõ̭saŕ, teku‿i tu̬u̬d joht; olgu‿i nii heidäk ei peläku‿i eka kotust, olgui‿i nii `heitüijä Se; las ei `näütä taad sõrmust Lut; ti kiŕotago eiʔ Kra
3. (tagasihoidlikus küsimuses, möönduses, etteheites; lause sisult jaatav) miks või iest ei `annetasse (või eest saab kõike sõja ajal); oi paraku, midä nüüd `kõrvad viel `kuulda ei saa Lüg; äi miks nee (kartulid) pole `pehmed, nee ead köll; `tahtis `süia? äi miks ta‿s taha. `löuna aeg Vll; sie (kuusman) kasvab. metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; kas sa‿i võend uegata Kod; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva Puh
4. (eitussõnana vastuseks küsimusele või oma mõttekäigule) a. (eitavalt, tõrjuvalt) [teil ei olnud noodajagu] isa ajal oli enne old aga ei minu ajal enämb ei old Kuu; ei, tänä `emmö vie [rüsasid] `maale; ei tämä‿i `tunne enemb valu `eigä `vaiva [surnust] Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; εi, ma‿p tule mette Mus; Äi ma äide (ei tea) sellest asjast küll mette kut midagid Kaa; [kas oled näind, et tuluke ahju ette tehti] äi pole ma seda mette näind Pöi; ei, ei, ma ei lähe; kas `tulli? – εi Muh; Äi, äi, `aita mitte Rei; ei, ma Kullamasse ei lähä Kul; jah või ei? Tõs; ei mul kibedad tüöd ei ole Kei; ei `lauba `ü̬ü̬si `metsä ei lähä; aga ei siäsk ei maga; ei mitte ei õle võetmalik Kod; kui talle (kosilasele) `üeldi ei, sis ta läks uksest `väĺla SJn; ei minu jala enämb sinnä ei lää Ote; ei, peńni sääl küll ei ole Krl; ütelnü‿t ei mina‿i võta `väĺlä `kaśti Plv || [kas pruut käis üksinda] äi ole. tgeine inimene `seltsis ka Ans; kas makad? – ei ole Muh; Äi pole, äi pole; Äi pole mette Rei b. (möönvalt, kinnitavalt, üllatunult jne; hrl järgneb jaatav lause) [kas te suitsumajasid ka veel mäletate] äi miks - - rehetuba tuli ikka suits ju küll Ans; vana ölut, äi noh, `juua `aitab ka; äi, neid oo vεhe, mine too `pεεle Khk; Äi mis sii ööda, see lehm oo paras sile loom; Äinoh! mis see siis niid oo; Äiüht! nääd sa mis uhke leidiriie sul veel oo; Äi, jah ma oli talve üsna aige küll Kaa; [kas nii ei öelda] äi eks `ööta koa Vll; ei, ei, otta, otta, ma `ütle Muh; Pane tekel pεεle ka, äi millas see ilme teklite keeme leheb Käi; äi, ku ita läks jo ta siis `rahva majase läks; Äi näh näh, vada, see oli sedasi Rei; [kas neil ristidel nimi ka oli] noh, ei laua jalad `üiti KuuK; ei, mul o isegi vähä Kod; kas sul üt́sindä ikäv ei olõ˽kah? – milless ei Plv
II. adv (eitust või keeldu tugevdavalt) mitte, sugugi, üldse a. (hrl koos adverbi või pronoomeniga) nied (pannid) ei vottand `rasva ega. ega ei `millagi `mustast ei saand VNg; Ega vares `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski; küll käib `ühte `puhku `õtsimas, kui ei üht `asja, siis tõist `asja Lüg; Tegijal `juhtub `mõndagi, magajal ei midagi IisR; ma `ootsi küll, äga äi `ühtid Khk; äi poolestkid ähk mette sugugid pole Tõs; kaks tüdrukud said [palvevennad] oma `usku, ei `rohkem `ühti Ris; `surnu aal viel uidati, ei `ühtigi, et kohe kojo oleks kieratud VMr; maal ei `peeta vanadest midagi - - tema on nagu ei `ühtigi kohe Kad; ei kõnelda minuga ei `mitmel nädäläl `üstegi sõna; täma ei tehnud ei sugugi katuss; ja teie ei tiä ei kedägi Kod; ei `ükski `sulle ei `vasta Äks; omatse olgu külä kävvä, ei mitte elu eläde Krk; ei kudagi saa `oida tedä Puh; hobõnõ ei˽sü̬ü̬ ei˽midägiʔ Urv; ei olõ ei eläjele medägi andaʔ Har; mina ei tiiä kassest midä ei ütestki; ei tulõ `kiäki siiä ei minno `kaema Vas; arʔ sa näüdägu‿i timä `tüt́rit naasest Se; [rehekäpal] ossaʔ ummaʔ `süńdünüʔ vai kasunuʔ man, ei `pantuʔ manuʔ Lut b. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) mina enämb en `tõhtind `üksi oma `kambri magama `mennä ei; sie `kestab üks päiv ehk kaks, üle sene ei Lüg; inimine `justko `kummiko, ei `siivute ei `räägi ei Vai; tahab küll, aga ei tea kas saab või ei Ris; mõni paĺk `tõmmab kohe kollaseks, teine `jälle ei JJn; tuult ei õle, siis järv kua ei laeneta ei virvendä ei; tämä (härg) sitt es `äessä ei Kod; es `julge võõrastega kõnelda ei, pages nukka Ran; võta rõevass `säĺgä, ei ole tuuĺ jahe ei Kam; midäss ti˽kütä eiʔ ilusallõ `sanna õiʔ; taalõ kõ̭nõla˽kui taht, taa panõ˽`hetvaskina õiʔ Urv; ka‿sa˽läht umma essä `kaema vai ei Krl; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka eiʔ; näet elu om sisen, ei lähä elu ka `ussõ eiʔ Har; ma‿i˽näe˽neid inäp parandaʔ, naid sukkõ õiʔ; noʔ olõ‿i `keĺgi‿i umma maia õiʔ Rõu; ei olõ inäp mi̬i̬lt eiʔ Vas; arõnu `rõivaʔ säläh, olõ õi ar˽parandõt õiʔ Se
III. 1. (hrl eitavas lauses) tämäl ei ole old midägi `luoma ei siga ega veist Kuu; elavad `justku karu pojad kottis – ei tia maast ei `ilmast Hlj; ep juo änam äi suitseda Khk; mool änam äi ole äi `lapse äi kedaged Phl; oo paha inimene, ei ooli ihust ei iŋŋest Mar; lehmad on `umbes, ei old `piima, eui suurel talul ega `veiksel KuuK; mina ei sua redus `olla, ei metsas ei `kuśkil JJn; on nisuke tüma lodu`pialne, ei kanna inimest ei `luoma Kad; mina ei tiä ü̬ü̬d ei `päävä mesiläse peredess; mõni ei sua õmaga ei puele ei maele; kõneleb ja malab, ei `õtsa egä perä Kod; ei `viĺlä, ei `einä, ei puud, ei `mingen midgägi sääl ei kasva Hls; ta ei elä ei sure Krk; ei ole `kumagi nätä, ei Jürit ei Marit; es kuule ei kippu egä kõppu Puh; serände kenä ilm om, ei ole küĺm ei lämmi Kam; ma˽ka `käüśsiʔ ja `ti̬i̬śsiʔ, a must ei olõʔ inäp `käüjät ei tegijät Plv; om ta üt́s ineminõ külʔ, ei näko ei tiko; ja üle läve kunage ar `antko ei `võtko midäge; hing om õnõ śeeh, koolõʔ ei eläʔ Se; ma sinno kut́si, et sa hummõn tulnuʔ muʔ mano ei söönüʔ, ei söömäĺdäʔ Lut
2.  ei (ku) (võrdlev) kui tu̬u̬ minu änäbä `meileidsess e ku mina tu̬u̬d; küla laib om magusab, eiʔ ku uma laib Lei; paŕembaʔ omaʔ kooriguʔ ei külä külä küd́süseʔ; paŕemb targaga `kaotaʔ, `eigu turaguga löüdäʔ Lut
IV. subst vat selle `eiga saab paĺlo `tehtod. üks ei ja ei et vahest `ütleks ja koa Mar; mea‿s lausu eid ega jaad Krk
Vrd eiba, eivad, ele2, en, emme2, ep, es, et2, ette4, äiei

iiales iiales Juu(-ä-) Koe, `ii- Kuu Vai VJg iial ei miä `iiales enämb `teile tule Vai; tulgu iiales mis tuleb Juu; iiales põle ma tema suust seda kuuld Koe; akkab sinnap̀ole `püidma [langetada], kuhu puu ei lähä, sis seda `iiales maha ei `saagi juba VJg Vrd eales
iks iks Hel T V(õks, õ̭ks); (lausefoneetiliselt) -ks San Krl Se Lut; (assimilatsioon eelneva vokaaliga) eks, uks jne Vas (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju jne periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu, `valge iks Hel; aga kõjo pirru es aa `suitsu. aeva ka iks, aga veedi Nõo; peremi̬i̬s õigass et, noh poisi, riht `puśkma. mehe iks `puśkseva Ote; ma iks tulõ siss; ku‿ks aina˽kokku saavaʔ, om ää kah San; ku targass tahat saiaʔ, sõ̭ss piat iks `oṕma Kan; Peenüt `leibä - - eass sõss tu̬u̬d pidi ka‿ks `mõistma tetäʔ Urv; küsüt tõsõlt, tulõt va? – õks tulõ jah Krl; ta õks tulõ, ta tulõmada ei jääʔ Har; `hernekama um iks eśs, uakama eśs Rõu; um iks imeh küll Plv; tu̬u̬ iks om ijäline inemine Räp; õ̭ks kuna (ikka kunagi) tulõ; `kardohka õks õi taha vihmast suvvõ Se; iks ei uma lat́s; iks üt́s (ükskõik) Lut
2. alati, kogu aeg; üha, muudkui ta käib ütte`viisi `siiä, ja tahab iks miu käest sedä ja toda; võldsil om iks lühikese jäĺe Nõo; ennembä es kuuleki neeru, iks [öeldi] rahu Kam; vesi om saanu sääl `ju̬u̬skma, siss iks kõrd-kõrralt lätt süǵävämbäss [auk, mäeküljes]; su̬u̬ om iks su̬u̬ Ote; taa om nigu `mustlane painass iks ütte `painamist Kan; ilma lät́sive järest iks kuumembass Krl; õks ja õks kõnõlõt tu̬u̬dsamma juttu Har; hädä sünnütäss iks hätä Vas; katõ-talo pini õ̭ks om söömäldäʔ Se
3. siiski, ometi raamatukoolin ma es `käigi, kirjutuss `ku̬u̬li käesi iks kaits `talve ärä Ran; no egass ma onde ilmatoess ei jää, mina ka‿ks koole ärä; nüid om nu̬u̬ kooluva ja mia elä iks Nõo; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsass Kan; ma is tiiä `u̬u̬taʔ, taa tuĺl õks Har; nu mi‿sa õ̭ks ti̬i̬t Rõu; mine‿eks, tulgu‿uks Vas; illoss ilm, päiv paist, a iks külm Räp
Vrd ikka
illakult illakult Vas Räp/-o-/ Se
1. hilja tulgu‿iʔ `väega illakult, tulõ iks varahhampa Vas; lää jo illakult, hämärät ka haara Se
2. hiljuti illakolt ta jäi vi̬i̬l, jää es ammu Räp Vrd iljakult1
januline janu|li|ne Lüg Muh Trm Kod Krk Puh Har, -le|ne Hls, -lõ| Krl, jano|li|ne Vai Vas, -le|ne Mar; jänu|li|ne Sa Mär Trm San Vas, -le|ne Koe Plt KJn, jänole|ne Tõs; g -se R eP, -tse eL janu kannatav, janune (olend) `viina januline, kie on sene januline Lüg; kitsed one nüid janulised, ei sua vett; kui one vi̬i̬ĺ mõni januline, tulgu `ju̬u̬ma Kod; jänulene viina `järgi KJn
kas1 kasüld (hv M)
1. küsisõna a. otsese küsimuse (või iseseisva lause) algul kas peremes kodu on Kaa; kas rukki oras oo jo ülevel Mar; kas lähäd `luole Ris; iho ta nõnna rammib, kas tuleb vihimä vae Kod; kas te sedä ka `tiäte KJn; kas sa olet ka `niitän Trv; ka ta kadu näge, ku ta seantsit tegusit tege Krk; kas sa ei taha `meega üten tulla Kam; kas tu om kavvandõh Se b. kaudses küsimuses kõrvallause algul Saab nähja kas akkab sadama `jälle Pöi; seemet katsuti, kas idaneb Mih; ei tea, kas kasspea kuĺl tieb `kurja koa kedagid Ris; `vaatame, kas nied kurgid on võtt juba idusid JJn; kes tiab kas elabki Kad; küsis, kas elab veel Trm; katsu kas vesi on soe KJn; näiss kas ti̬i̬b sadu Ran; maidsaʔ, kas˽om hüä Se
2. tundetoonilistes või retoorilistes küsimustes a. vastupidist väites kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid Lüg; ma `ütlesin `talle kohe, aga kas ta `kuulas VMr; kas ma˽timä ammatist medä tiiä, miä timä tege Har b. käsku väljendavalt kas te soate rehele mette (hakake juba rehele) Muh; kas sa soad `väĺla, mis sa lakud siin koore kallal Juu; kasi ärä, kas sa saat `vällä Krk; kas ti˽kasit `mõtsa karja manuʔ Krl c. imestades, üllatunult kas pole ull, nüid sajab äga pää Khk; kas sa juba said niipaĺlu `seeńa Äks
3. a. alternatiivselt, mitmest võimalusest valides midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus Vai; kui kas rumalad koerad `keskovad, siis `lähtväd rumalaks Mar; `muarja iäd kas `pańti `ulka, mette ei tiä Kod; kas ... ehk egä siis `lapsed sedämodi kodo ei õld. akkasid juo `seitse kaheksa `aastaselt kas siis `lapsi `oidama ehk `karjas `käimä Lüg; on sial kas neli vakka, ehk natust `rohkem Rei; kas ta (vihm) iga pää tuli ehk mette, aga ikke sadas Rap; sie (eliting) pidi tulema ehmatusest, kas inimene ehmatas ehk vihastas ehk VMr; mul üks puhas, kas elan ehk suren VJg; rõhtaed on lat́tidest, kas neli ehk viis lat́ti on `pandud Ksi; kas ... või ei tiä kas tuleb vai ei tule Lüg; `osta kas `saia vai sebiko Vai; `sulle on se üks kõik, kas ma reagin või olen vaid Juu; kas vanger jõriseb või äike mürissäb Kod; kas tulgu või tulemada Trv; ilm om sombune, kas lääb sadama, vai mes ti̬i̬b Ran; kas˽om nii vai˽eiʔ; palk massõt́e kaŕrussõllõ kas viläga vai rahaga, kui määne kaŕruśs `tahtsõ Se b. kasvõi; nii et (sag hüperboliseeritud võrdlustes) jala kand `kangest kihub, kas kisu `lõhki Lüg; naira nönda kas `katki ~ köveras maas ~ tükid taga Khk; Akna päel nii suur vahe kas mine kuue kasukaga läbi Pöi; kas ma annan oma kördi seĺlast ära, selle koh́a ma ostan Mih; nää ingata ei soa, kas tee mis tahad Hag; kas tulgu puśsnuge `taevast `alla, tema peab ikka minema Juu; ehmatasin nõnna, kas kuku pikali Kos; `lähkre panin pia `alla ja magasin kas kõrvad puruks Tür; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; tämäl õli imo `mängmise `piäle kas kuda `mu̬u̬du; pahandab kas elo; kisendä kas ińg ihoss jäägu ~ elo `kaupa; naaravad et kas; naarin kas `kangess Kod; vili oli ilus ja kuiv, peksa kas kevade Pal; ma aevasti ommuku kas küll sai Krk; ossendiva nii kas eńg `väĺlä Ran; kõva tuuĺ, `tahtse kas tare katust päält ärä `viiä Kam; rühmäss kas elu armas San; kas või Sügüsene kalsk jää on `tuuraga vai `kirvegä `raiujess nii kova, lüöb kasvõi sädemi `väljä Kuu; ädas nii et, kas või tõmma `eesele nööŕ `kaela Mär; vesi on keev, võta kas või `karvu Plt; oben oless kas või tulest läbi karanu Krk; kas vai säŕk poolõs (öeld, kui kumbki pool ei taha vaidluses järele anda) Vas; tõnõ ei jätä `perrä kas vai Har; ta `toukas ni kõvva, kas vai hobõnõ `lahki Plv
Vrd ka3
kirn kirn g kirnu S L/kjõ- Khn/ Ris Tür Sim I Äks VlPõ eL(kiŕn g kiŕni Se), g `kirnu R(n `kirnu VNg Vai); kern g kernu Emm Rei (g -o LäLo) K Iis KodT, g `kernu Hlj IisR
1. kitsas kõrge puunõu koore ja piima hoidmiseks ning võitegemiseks Mant o juo `kirnuss, mene tie voi `valmis; Eks sidä `kirnu `täüdüb vahest `turvutada neh ka, et `manti läbi ei hakka `laskema Kuu; kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas Lüg; `Kernus `oiti ikke appu`piima IisR; pime `Jaani tegi `umbinaised `kirnud Vai; kirnu `sisse `möisate sehes oli korjatud piim kogu Khk; kirn `olle `püste puupütt, `teksel pεεl, piim `olle sees `hapnemas kirnu sees Phl; võid `tehti `enni kerno sees Mar; `kirnus apendase `piima Tor; kirn pannas `piima täis, kui ära jahutse, sis pannas kirnusse, sis tuleb koor `pääle Saa; kernul oli `uurde eäre sees pulk, sealt `laśti apu vesi `väĺla Juu; mańt `võeti ää, siis piim `pańdi `kernu. siis vel keedeti rukkijahu `körti `sisse, siis piim ei läind `kernus vesile Pai; kokku kokku kooreke, `ümber männa müta mäta, `taevast tulgu, `kirnu mingu rhvl Trm; kirnul õli pulk all, kui ku̬u̬r läks `apnema, laśkid vede `väĺjä. nüid enäm ei õle `kirna Kod; pet́ipiim kallati `kernu apu piimale `ulka Plt; kirnun om ike koore ase Hls; kirn olli ahtik ja pikk, puuvitsa pääl Krk; ku̬u̬r korjati `kirnu ja ku kirn täis sai, `lasti li̬i̬m alt `väĺlä, ku̬u̬r tetti võiss Nõo; kirnuga ku̬u̬ŕ `lasti `kaivu, sõss oĺl tä hulk `aigu rõ̭õ̭sk Kan; ku̬u̬ŕ `pańti `hapnõma, kirnuh iks hapatõdi Räp; puulavvost tönnikene `omgi kirn, kaaś om pääl, kui üt́s nurmik Se || võimasin voi `massin oli küll `kirnu; senest `kutsuti `kirnu VNg; `Kirnule oli vaja `vänta ja `tiivad `sisse sättida IisR; `Kernus völli pääl käivad `ringi neli tiivast, kernul käib kaan tihesti pääl Rei Vrd kärn
2. liha-, leiva- vm nõu, astja veri `seisis kernu sees Ris; aue`kapsad saavad `pandud `kernu ku̬he tulisest piast, `aśtisse ehk `kernu Ann; kas liha kern on täis Pee; sõkume tainast kernu sees. ennemalt `jäeti kernu `sisse vähe tainast, see oli juurekakk Ksi; liha põle, `paĺlad końdid kolisevad `kernus Plt
3. küünlakirn pandi soe vesi kernu sesse, siss valati rasp sõnna `peäle, `küindla orgid olid, igäs `orkis oli viis küenält, kasteti see `kernu, pandi `anguma Vig; `küinla `kastmese kirnud Tõs; kui `küinlad kirnu sees teha, siis nad põle siledad Aud; kernu sees vee peäl oli sulatud `lamma rasv, kolm `tahti korraga sai `kasta Juu; `küindlad kasteti kirnus Sim; [küünla] rasu suladide paa sehen, `panti kirnu `sissi Krk
kisendama kisen|dama R(-däm[m]ä) S L(kjõsõn- Khn) K(-dämä KuuK) Iis Trm(kii-) Trv, -dame, -deme San, -teme M, -dämä Kod(kii-) Puh, kisõndamõ Krl, pr (ta) kisõndass Se karjuma, hüüdma; valjusti rääkima Midäs ne `lapsed seel `oues `ninda kisendäväd Kuu; kisendasin `toisi abi, et `tuoga tuli VNg; kisendäb kõri `põhjast; laps kisendäb `kiustu Lüg; kui tappama akkavad, siis siga kisendab IisR; `älgä kisendägä; laps kisendä `kriisi ädä Vai; mis te rambad kisendate Jäm; Süda oli ühekorra Kihelkonna `kirkus `laulmas, küll ta kisendas taga `kurku Khk; kuule trill kisendab `pääle `metsas `vihma Rei; Kisendab nagu põrsas aja vahel Mar; loomad kisendasid `lautes Tor; mine `vuata, laps kisendab `jälle tuas Juu; kisendab suure jaalega JMd; teised kisendavad laulda Koe; kisendab nagu väilavahi käristi VMr; Kisendab kui ratta peal Trm; näd kiisendäsid, kõik `taśtsid `sisse `minnä; akasin Aenoda kisendämä et tulgu `seie Kod; oru soonetise pial kiivitaead kisendasid Lai; si̬i̬ kisents oma süäd ja aa oma `süäme `võimu (jonnivast lapsest) Krk; mis sa kisõndat Se || `vankuri kisenda kiu-kiu VNg; vanger kisendäs `irmsass kõvass Kod; Määritu ratta ei kisõndõ Krl || kaebama, hädaldama sõsar akas kisendämä, käis `õptaja juuren kisendämän; tämä akas kisendämä, et `ammad `valtavad Kod || kurjustama, riidlema tegima igasugust pahandust, [ema] tuli kodu, s‿`saima kisenda `ninda‿t VNg; Sain kisendata Jõh || fig häbistama Tie üks tüö, mes tegijä `pääle peräst ei kisendä Kuu Vrd kisama
kiägi `kiägi, `keägi Kõp Hel T Urv, `kiäki, `keäki T V(`kieki Lut), `kiäke Hel Räp Se, `kiäki|, -na TLä(-gi-) Ote(-ne), `kiagi Äks, `keagi Ksi; g kelle|gi, -ki T V, `kińki Har Vas, `kinkõgi Se; p kedä|gi Hel T(-ki Ote) V(-gina Har), kidägi San Krl; el `kestegi Nõo, `ki̬i̬stki(na) Har; all `kellegi Kam, kellegina Rõu Har, `kinkõlõgi Se; ad `kellegi TMr Kam, `kellegina Urv, `kelgi Võn Urv(-ĺ-) Rõu Plv; abl `keltegi Nõo; kom `kinka|gi Rõu Urv, -ki Vas, kinga|gi Har, -ki Se (pl puudub). Järjekindel on n kiägi, teistes käänetes esineb sageli sõna keegi vastavaid muuteid van, pron keegi
1. ind-pron substantiivselt a.  (isikutest, olenditest) keegi, üks(ki) kuda `kiagi sai müia Äks; är sa sedä edesi mitte kellekile kõnelte Hel; ei saa ilma valitsuseta mitte `kiägi; Piteri poesid - - es kõneleva kellekiga; toda ei tiiä `kiäginä; `lamba kints ehk sia pää, mes kellekil `oĺli Ran; `väega küĺm, ega serätsega `kiägina ei tule; inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; oma kodu ei `väärä `kiäginä; nüid oedass raha, `leibä ei oia `kiäki; ma saada Mannilt sõna ehk `keltegi, et tulgu puhastagu truup ärä; ärä sa `ütle kellekile Nõo; kuda kedagi nüid `ütleva TMr; ei taha joodikut `kiäkine Ote; nigu `kelgi süüd arvati; ega me kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; väĺk visass, vai lü̬ü̬p - - nigu `kellegi `mi̬i̬lde tulep üteldä; ärä sa kelleleki kõnelgu Kam; mul ei olõ˽kanna ei˽`kassi, ei˽kidägi San; `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; tu̬u̬ ei putu˽joba kellegiʔ, mis ma ti̬i̬; nipaĺlu `võimu ei olõ˽`kellegina `õiõʔ Urv; kidägi ei olõʔ nännüʔ Krl; sa olõt jo mihe `iäline, sul ei olõ enämb `kinki api vaja; ta ei˽kõnõlõ `ki̬i̬stki `halvust; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle ei lüüʔ Har; ku kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭s `mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ei˽lä˽sinno `kiäḱi `kaema, ku‿sa `haigõ olõt Plv; tülüh olõ õi˽`kinkaki olnuʔ; timä es `ütleʔ kellegiʔ; olõ õi küsünu `kinki˽käest Vas; es ti̬i̬ kingaki tegemist; `kinkõgi pääle olõ õi `armu‿mp; kellegi `armu anna aiʔ Se b.  (esemetest, nähtustest) miski, ükski niisama uimerdab vähä, ei ti̬i̬ suurd kedägi; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd Ran; `maani `palli tarõ maha, es avita prit́s ei `kiäkinä; tõbe om kõik alva, tõbe ei ole `kiäki ää Nõo; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽kullõʔ Vas c.  (partitiivis eitavas lauses, väljendades konstateeringut, mööndust) es ole kedägi, seid iki tüki [aganaleiba] ärä, kui teräke `su̬u̬la `olli, südä `olli tahe Puh
2. ind-pron adjektiivselt ükski, mõni, mingi(sugune) kuiss `kiägi inimese `ütlese Hel; egä `paĺla `vi̬i̬gä `kiägi lu̬u̬m ei elä Ran; sis `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäp Nõo; kiaki ain nii paksun puhmun ei kasva Ote; ei olõ˽kül˽`kiäki naistõrass (naisterahvas) ni paĺlu tennu˽ku maʔ San; es olõ˽`matjat kidägi Krl; ilman ala˽küdsägu `kiäkina inemine pu̬u̬ĺpäävä õdagult perän `päivä `leibä; ki̬i̬st ti˽sääl kõnõli, minust vai `ki̬i̬stki muist Har; niä˽tõiʔ umast kotost `kińki `rõivaʔ Vas
3. (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse, ühtigi põle säl äm `keägi tehä Kõp; ega söögi `tahtmist kah kedägi ei ole Ran; kae päiv nakap `paistma, ei lää sadama kedägi Nõo; es saa tullege (vennaga) kedägi kokku San
Vrd kessegi, kiä
koorekene dem < koor1
1. väliskest õige õhuke kooreke noore kana munal Trv; [kaera] terä `pienüʔ, vahanõ, kuorõkõnõ ohukõnõ Lut
2. piimarasva kiht piimal kokku kokku kuarekene, `taevast tulgu, `kernu mengu (võitegemise laul) VJg; kel om hoolõkõnõ, tu̬u̬l om koorõkõnõ (kes tege, tu õ̭ks saa) Se Vrd koorekane
kubjas kubjas Sa Muh Khn Ha, `kupjas R, g `kupja; kub|jas g -ja Jäm Khk Hi Ris HJn ViK I VlPõ M(-ss Trv Krk); kubja|s(s) g -se Tor Koe Kõp, -sse Iis Lai; kubi|jass g -ja Hel T V(-śs Rõu Plv) teoliste järelvaataja mõisatööl kaks `kupjast õli `mõisa `pääle; `kupjas `vahtis järele, kas inimene tieb tüöd Lüg; kaik pidi `kupjal olema üles `pandu Vai; kubja piits ning orja malk, see oli teomehe palk Jäm; läks `kupjaga `riidu; kubjaste naised olid emandad Khk; oo neid `kupjud vähä või Rid; `kupja kepp `olle olnd kolm `vaksa ja kolm kämmalt pikk ja mehe vähikse sõrme jämedune Mar; `kupjad olid `väĺlä valitud, kes `peksid Vig; vanaste said inimesed `mõisas kubja käest `peksä Tõs; kubjade `palka ma‿i tia ütelda just Aud; kubja kepp oli mõesa tööriist PJg; kubjas, `kilter, aedames, väĺlavahi vanames, need `olla `põrgus kõege ees Juu; Siga sittus `sõela, lammas lükkis `paela, kukk pani `kupja `kaela rhvl Jür; kubjasi, neid oli mitu tükki Amb; suures `mõisas oli mitu kubjad JMd; mõisas olid kubjassed Iis; kui kubjast põld näha, siis oli `aega küll Lai; nad olid kolm `põlve Pajusi mõisas kubjad Plt; kubjass aas inimesi tühü Trv; kubjasit ei oole üttegi [enam] Krk; enämb ärgu seräst `aiga tulgu, et kubijass pannass inimesi taka `suńma Nõo; võt́t lõõrist kubijal `kinni Ote; Jaanil nainõ nakaśs kubijaga `ümbre `käümä Rõu; kubijil iks oĺl tu̬u̬ viis et, kepitädä Räp || (tagant)sundija, järelvaataja `Süömäl ei ole `kupjast `tarvis Kuu; pole `moole `seie kubjast tarist, ma tee isegid Khk; iga öhö kõht on kubjas, mutku peab tegema selle kõhu pärast Juu; kige laisembest inimesest saa kige paremp kubijass, si̬i̬ kiḱk kunsti tund Hel; üteldäss et näĺg om kuri kubijass Ran Vrd kubinas2
kummardama kummardama eP(-m- Khk Emm Mih Vän Hää Juu) T(-m-) Lei Lut; `kummardam(m)a R; kumardama Vai/-mma/ Rei Saa SJn Kõp Vil Trv V(-mma), -eme Krk Hel, -tem(e) Hls Krk, -õmõ San Krl
1. kummardust tegema (tervituseks, austuseks) kui `mõisa`ärra tuli, siis sa pidid juo `mütsi piast ärä võttama ja `kummardama Jõh; ikka tuli müt́s maha vötta ning kummarda Vll; Sa pidid ju alati ärra ees kummardama müt́s püus Pöi; `kirkus kummardatse mitu kord, mitu kord laŋŋetse põlili, iga lugu vahel Muh; `enni alamad inimesed `olled ikke `saksu kummardand Mar; kui `saksa nägid, siis kummarda ta ies Ris; kui olid suurtsugu inimest, mo vanaeit kummardas kohe põlvili maha nende ette Juu; `enne kummardati `saksa alati JMd; nuored mehed kummardavad nüüd Iis; veneläne kummardab, aga meie rahvas lugi meie issa `palve ärä Kod; kummardeti kerikus, `laśti põĺvili Pal; Kummardas kohe `maani KJn; nüid enämp nii paĺlu ei kummarte, enne kumartive silmili maha Krk; mõni inemine kumardass ja lätt Räp; peigmiis kumaŕd `maaha Se || jalga kummardama kõigilõ kumaŕd `jalga (maani) Se
2. a. (kultuslikult) austama, teenima, au pakkuma `söuke täht on `taevas olnd ning kuidas targad käisid seda kummardamas Jäm; vene usk kummardab ning lööb `rinde `pεεle, otsa `vastu Khk; seda keda sa teenid pead sa kummardama Vll; äbajumalad kumardama; meidel kumardamist ei ole, vene usulistel on Rei; `Alli piad `austa, kulupiad kummarda Han; vanal aeal oli sii nagu kumardud jumalud (muistses ohvripaigas) Mih; `Siokõst `tähtsäd miest piäb igänes kummardama Khn; kedas me sii `maani kummardame - - nii ju piĺdid Hää; ennem kummardati ülemaid Koe; panid ühe kivi jumalass ja kummardab sedä Kod; `jüngred kummardasid `Jeesust Plt; nemad kummardasid `kõike `aśsu, vanad `eestlased Pil; Neid ülempid om iki kumarted Hls; üits kumartep kuud, tõine `päevä Krk; kummardab kui jumalat Ran; jumalõ kumardõmine om oman vaimun, ku˽tahatõ˽kumardõdõ, siss kumardõt, ku ei˽taha, siss ei˽kumardõ˽kah San; veneläseʔ kumardõsõʔ kojosiid Krl b.  alandlikult paluma miä‿n sinu `kummardamma‿n akka Vai; Mia‿mtõ akka sjõnd kummardama Khn; mea siut akka kumartem vai palume Krk; no mina küll tedä sinna `pallõma ja kummardama ei lähä, tulgu vai tulemada Nõo; vanast pidi kummardama iks iga sita tüki perast Ote; Mina toda lontrust küll kumardama ei lähä Rõn
3. kummargile laskuma, kummarduma, kummargil olema, end kellegi, millegi poole kallutama selg on `nõnda `aigest jäänd, et ei enamb või `kummardada Lüg; `kummardas maha Vai; ma kummardasi natusse ala `poole Khk; Ta akkand ede kummardama, nõnda obu löönd Pöi; `Ingel kumardas `pöösast `vääti `vetma Rei; inimene kummardab vahest tööd tehes Mar; kummardab maast kedagid `aśja [võtma] Kse; me peäme `risti ette `lööma ja kummardama Tõs; obone kummardab koa - - tahab nüid moast `rohtu `süia Juu; ei soa mitte kummardata, nihussed `aiged Kod; vend oli nii pikk, et igakord kui uksest tuli, pidi kummardama Plt; Mia‿i või kumarte, seĺg om `aige Hls; kumartemise tü̬ü̬ ta (sirbiga rukkilõikus) olli Krk; nigu ma kumardi toda aga sääld `võtma, nii tõene aga (oks) karass mulle `vasta `otsa Ran; nigu ma maha kumarda, siss lääb pää ulluss Nõo; ku kumardat, siss veri vaoss pähä ja pää nakass nigu kirvendämä Võn; vana mees ei saa kumardede, ei saa kumargil tü̬ü̬d́ tetä San; ma‿i nakka ta maŕaterä peräst kumardama; sul om soeluu kõttu kasunuʔ et sa˽kumardadaʔ ei saaʔ Kan; sa olõt keŕemb kumardamma, võta mu piitsk säält üĺess Har; inemine kumardass, puu `vaalduss; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu || üit́s kuuśk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikuõpetaja ja kirikulised Krk
4. longu, looka vajuma siaarjass - - tedä om väegä `raske `niita, kumardab ja teretäb Ran; nu̬u̬ (rukkipead) omma˽terri täüś, selle na˽kummardõsõ Har; Niitmisega oĺl vi̬i̬l kõ̭gõ suurõmb hädä, kõrrõ˽kumardevaʔ õ̭nnõ niitjä i̬i̬h Räp
Vrd kummardõl(l)õma
kõlistama kõlistama u Jõh, Pöi Muh L Hag Juu Kos JMd Kad VJg IPõ Ksi VlPõ M(-em[e]) TLä Ote Har(-mma) Plv, -õme San, -õmõ Krl; kölistama spor Sa, Hi Ris; kelist|ama Hlj VNg Jõh IisR, -amma, -ämmä Lüg Vai
1. kõlisema panema, kõlinat tekitama pikk kepp, `selle `otsas kott ja `kellad olivad `külles, siis iga `pingi vahel käis [vöörmünder kirikus raha korjates] kelistamas Hlj; kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha IisR; mis sa neid `marku kölistad kui sool `rohkem pole Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; kiriku `kella kõlistadass Hää; sääl kõlistse kuĺlusid, pannas obest saani ette Saa; `enne oli `mõisas kell - - köögitüdruk kõlistas, siis tulid `lõunelle Juu; kõlistand `võt́metega Kad; pulmas muud põld kui `luaside kõlistamene Plt; mõness talul olli adra nina üless pant, sõss kõlistide sääl (anti märku tööle minekuks ja töölt tulekuks) Krk; suurdel taludel kõlistadass `sü̬ü̬mä Puh; poisiʔ kõlistõsõʔ pudõliid ja olle `klaasõ Krl; paṕi kot́ti raputõdass - - tu̬u̬l `säärtse kuĺlusõkõsõ manh - - tu̬u̬d kõlisti `vü̬ü̬lmeldri Har || kõlistab `naerda, [öeld] kui `äśti eledast naeravad VJg; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (karjuvad kevadel künniajal) Ote || fig lööma, virutama Ta oli selle `ööse kahe pere `aknad `sisse kõlistand; Nii kauva `vahtis `pääle, kut kipu lauad (hambad) `sisse kõlistati, siis `mõistis ää `tulla Pöi Vrd kilistama
2. u telefoniga helistama siis kõlistas Pagari `mõisa‿t `mõisi `ütles isale et `tulgu nüüd raha võttama Jõh; Koolimajas oli üksi kõnepunkt, sealt sai siis üksi kõlista Pöi; Ole miheks, kölista korra `Kärdele Rei; arstile mennässe kõlistama Mar; Sõita ei õle vaja, `linna võib kõlistata Trm; Kõlist Karla siiä Nõo
Vrd kõllima2
3. fig (kuulujutu levitamisest, laimamisest) kelistab `rääkida; mida sa kelistad minuda üle `mai·lma ja `räägid mind Lüg; on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamas Juu; kes seda juba kõlistas Lai; las na kelläde ja kõliste Krk
4. (läbi) puhuma tuul kölistab nönda läbi ete, et sa üsna tunned Jäm; tuul kölistab maa nii kuivaks, keik kuhad εε kölistand Khk; Täna kölistab vinget pöhi tuult puhuda Kaa; tuul kölistab elud ää (puhub majad külmaks); tuul kölistab inimese läbi Rei || külmast kahjustama külm kõlistan kõik vilja ää - - võtab ää kõik vilja Tõs
5. kui mättad jo püsut `paljad, ne (hobused) olid einamaal kölistand (toitu otsinud) Rei
käsk1 käsk g käsu VNg eP(ke- Mar, ḱa- Khn) eL(ḱä- San Har Se, ḱa- Rõu Vas Se; keśk Lei), käso Lüg Jõh Mar Kul Vig Ris Kod, käsü Kuu Har(n käśk) Plv Vas Räp; `käsku, -o, -ö g käsu, -o Vai
1. range korraldus Laps pidi alade `käskü tegemä Kuu; käsk on käind, piäd menemä; `kange `kaulane ei võtta `käsko `kuulla egä `kieldo Lüg; küläkubjas `andas `käsku Kaa; Valla kassakas - - vädas `käskusi laiali, tõi käsu inimestele koju käde Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; käsk on vanam kut käsu `andija Emm; tä ei täidä `miskit `käsku, kas sa siis kässid või ei kässi Mar; ole köin `mõisas töös küll, `toodi käsk ja muudku mine Tõs; vahest ikka `ańti ḱasud `välla et `tuõrõsi `pähkli ei tohe korjata Khn; `ańdsin talle käsu kätte Saa; arakas kädistab, siis tiad, et `antakse kedagi `käsku Ann; õli `irmus käsu `täit́ja laps; ma en taha tõese käsu all `õlla; [Eeva] võt́t `õuna õõnapuuss üle käsu Kod; käsuvastane ta on, ega ta `käsku ei tääda; ta ti̬i̬b alati käsu `vasta MMg; ka ta `kullep `käsku Trv; om joba käsu `käijä (käsutäitja); käsk iki käsu pääl (palju kohustusi) Krk; kasak - - kańd `käske laḱka; obene om kah sõnaline, kuuleb `käsku; sita ädä om ullemb ku kroonu käsk Ran; mia siu käsu `perrä ei ti̬i̬, mia ti̬i̬ nii nigu mina taha; käsk om vanemb kui inime, sa piät `käsku `täitmä, käsust sa kõrvale oeda ei saa; lastel ää mi̬i̬l, `täitsivä emä `käsku `joosten Nõo; mis käsk `käśkis, sedä tegi KodT; riigi pu̬u̬lt om tu käśk ant `vällä Har; ma ańni `käsku t́surõlõ, et toogõ mu vili ärʔ Vas; kaeʔ, nüüd `ańti tii `säädmise käsk kätte; vanast oĺli `mõisniki ḱäsuʔ, pidi tegema ja `kullõma Se
2. sõnum, teade; kutse `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle [et tuldaks sööma] Lüg; `saatsime käso. et siis `laubäs koeo `tulla Ris; ma saadan `talle käsu järele, et tulgu nüid `meile Juu; `saatsid `mulle `käsku et õde on surnd JJn; isa `saatis ühe tiumeega (mehega) `käsku, et toogu tüdruk `leiba järel Ann; ei lasta siält ilmass `seie `käsku `tu̬u̬ma Kod; sis `Käärdi peremis tõi `käsku, et pisuänd on nende söödi `piäle maha kukkund KJn; siit `viiti surma käsk: tule `vaateme, et sõsar om `surnu Krk; perenaene võtt käsu `vastu Hel; ega surm `käsku ette ei tu̬u̬ Nõo; ja siss `oĺl prove·sseril ka sääl käsk perän [kiiresti artiabi andma tulla] TMr; surma käsk raske haigus, põdurus, elulõpp ligi Äi arstid ta aigusest jägu saa, taal surma käsk kää Pha; sorma käsk on kεε, äi pole kaua änäm elada Käi; täl um joʔ surma käsk käehn Rõu
3. ristiusu moraalinorm `kuolis `lapsed õppisivvad `käskosid ka Lüg; `kateki·smuses oo käsud sihes Tõs; abielu ei tohi rikkuda, kuues käsk `keelab Nis; sie tieb käsu `vasta, eksib käsu `vasta VJg; `aabatsin on jumala kümme `käsku; jumala käsu pidi pään olema sul; koera poesi käänivä nu̬u̬ pühäkirjä käsu `ümbre, `ütlivä esimene käsk `oĺli `ernevardest, tõene käsk `oĺli tõvvukõrdest Nõo; paĺoss noid `õigiid om, noid hüv́vi, kiä jumala käsü `perrä `joudvaʔ elläʔ Vas; Ütstõ·iskümnes käsk: võta kost saat Räp
küla küla eP(- van Phl), külä R(-a) spor L, Juu Kod MMg KJn eL(ḱü- Se Lei, ḱüĺä Kra)
1. haldusüksus; asula, majapidamiste kogum a. inimeste elupaik siel on külä suur küll, siel on `palju peresi Kuu; tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure Lüg; viis kabaka oli `meie küläst `saate; `pallo `külli; vanast oli `Kutru külä nii `plotnast maja üks `toise küles Vai; sii küla noordest inimestest puhas; ma oea külast εε lehmad, et nad ep saa küla `minna Khk; kihel`kondas on mütu küla Vll; Sii `Audla küla on mütu `vörsta öhest otsast `teise; Metsast läbi, siis on kohe küla ka Pöi; enne külat see allikas `algab Muh; sedas Kaasigu küla akkas sigima; käis külat `kauta `kerjamas Käi; üsna vanasti ta on ikka rootsi küla (olnud) Noa; külakubjas läks küladesse `käsko `viima Kul; tulnd jõest läbi Kurepere külasse Vig; [saar on] setse `versta pikk ja kolm lai, neli külä `meiti siäl piäl Khn; küla kolas, [kui] linu lõugetadi PJg; Ma `oĺlin kuusteist `aastad vana, kui läksin Muhu külas tüdrikuks Hää; [ma] `Veśki külast sai mihele HMd; `enne need Rummküla pered olid kõik Salutse külä jäo sees Juu; mis sa lähäd küla vahele ilberdama Jür; kisa `kośtis `seia külasse HJn; jahud `tuodi külasse ja `tehti leevaks Ann; külasi ju `tihti - - nii kaua kui `Kueru, küla külas `kińni Pai; londerdavad niisama küla vahel Sim; ei viitsi mannata möda küla Pil; Oio on külä (st ametlikult külade kirjas) KJn; meste rätsepad käesid küla `mööda Vil; Verevi külän ole [ma] `uḿseld elänu Ran; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; `ulka küläsit; temä küläden käib, siss paĺlu kuulep ja näeb Puh; ega kägu iks naĺlald ei tule `küllä `kukma; mõnikõrd koolu terve külä täis rahvast kolleride; enne na olliva kõ̭iḱ üits `Tamsa külä, aga nüid mes om `väĺlä ehitedu, kutsutass Altmäe külä; me külän ei ole üttegi jõge Nõo; siin külän ole ma kasunu ja elänü Ote; vanast oĺl Mõ̭nistõn kat́s küllä Har; vanast `põrsa `ośtja˽käve˽`küĺli; külä seest `tu̬u̬di tõõsõ käest ka `rõiva `mõska˽`tuhka; meil külähn oĺl vere`laśkja Rõu; no omma˽nail külil ka tõõsõ nime˽`pantuʔ; mi˽küläh oĺli˽rikka˽taloʔ Vas; talo`poigi külä, tu om poṕsikülä, kos [maju] sakõst ku̬u̬n om Räp; hüä jupikanõ maad ja küĺli paksostõ; külä otsah om hüä kanno pitäʔ; nuuʔ `kut́sti vooĺa küläʔ, mis es olõ oŕaʔ Se; lätt siäl inemine külä `sisse, küsüss, anda‿iʔ vett juvvaʔ Lut; üle küla väga tuntud, tunnustatud Va üle küla krants (naljamehest) Emm; minä õlen üle külä `Mihkel Kod b. lähestikku asetsevate talude kogum (vastandina hajaasustusele), küla tuumosa `Saare ja `Sihva kuhad olivad külast `puhta `iemal `metsas IisR; suur küla oli üheskoos, kus `puu‿ma kohad (täistalud) olid Vll; see talu on külast `väĺja ehitud Noa; suures külas olete käind Sim; vanass külä õli Aśkveren - - majad ridan, nüid on ehitet küläss `väĺjä; meie õlima vi̬i̬l külän, vana kõha piäl (kruntideks jagamata) Kod; `senna, peris külasse ma põle saanud Äks; mia `kasvi ütsikun paegan, külä paegan olli tü̬ü̬ ja tegemine jälle tõist`mu̬u̬du Puh; esä pallel maa`mõõtjat et, `aage küläst `väĺlä miu talu; ku me küläst ärä tullime, siss `olli joba egäl talul aid Nõo; külä seeh oĺl paks elläʔ, siss inemise˽ĺät́si˽küläst `vällä mõtsmaa pääle Vas c. külaots või -osa leheme Ütsa küla (Ütsa palvemajja Kotlandi külas) Khk; me `üitsime seda äärt pät́i külas Lih || fig (kompromissist) tee `öigut et kerik keskpaegu küla jääb Emm; tiämä nõnna, et kerik kesk külä Kod
2. ant mõis, ka linn tämä (hakk) küläs `paĺlo ei ole, `linnos `ellä `rohkemb Vai; `Möisas oli kohe pere köök, küla peres `kööki äi olnd; Küla enamaad olid oma ede `aidas ja `mõisa einamaad oma ede Pöi; `mõisas oli teist `moodi peso ruĺl, aga küläde sees oo teist `moodi Mar; küla kohas vualitasse [pesu] VMr; ää et sest külä porist vi̬i̬l enne `surma ärä `pääsi Nõo; külän tet́ti iks nii õgõv rõuk - - `mõisil oĺl redeldega rõuguʔ Plv
3. külakogukond; külarahvas Külä `tiedäb ige `rohkemb kui sa ise; Sield küläst on hüä läbi `mennä, kus `kueri ei ole (kus on head inimesed); `Kuida külä minule, `ninda mina küläle Kuu; külaga ehitasima majad VNg; Külä `annab `külma nõu, `rahvass `raudase südamme Lüg; `meie külä kõik nägi esimist `autud, kui mina `karjas `käisin Jõh; küla pöllud kadusid `ammu εε (aeti krunti); kuidas küla `mooga, nönda ma küla `ooga (hobusega) Khk; Kuidas küla kuitsule, nönda kuitsu külale Kaa; veistel põle karjast, küla peab ise `kordas (käib korda) Pöi; kuidas küla kuiduga, nõnna kuit külaga Muh; külä teeb enna (laadal tingitakse) Mar; küla tuli kokku Ris; Ilm õpetab, küla koolitab Jür; `mõisa masina tõeme kõege külägä; anna perse `küllä, situ ise läbi küĺjeluie (laenaja tagantjärele tarkus) Kod; terve küla oli einal; sügise `aeti küla kokku, siis `maksti karjatse `palka Lai; `kõiki `asju ei saa `usku, mes külä kõneleb Ran; ma piä esi `keträmä, ega külä mulle `keträmä ei tule; `meie külä keelen om `väega vähä peenendusega `sõnnu Nõo; terve Makita külä `olli `mõisade `aetu `tõugu `panma Ote; külä küdsi mullõ üte külle, ma˽küdsä telle kat́s; mullõ `ańti kah `raaskõsõ `kraami külä pu̬u̬lt Har; Kon küllä, sääl kärrä Rõu; nii külä viisi `mińtigi siist - - `mińti külägaʔ Plv; Kõ̭iḱ külä oĺl talgoh; Külä tegi ~ Tä om küläga tettö (vallaslapsest) Räp; tessät́niḱ ai külä kokko, ko oĺl vaja üteh ku̬u̬h midä `mäŕkeʔ Se; suurõh küläh soid (suid) paĺlo, a `silmi um sedä inäp Lut || fig külatäis, trobikond mussad varessed tiäväd ühe puu `õtsa kõhe külä pesi, mõni kümme ühe puu `õtsa Kod
4. koht või inimesed väljaspool kodu a. teine (mitte oma) pere minu mies oli `metsast puid `tuomas, meil oli küla obune Jõe; külä süöm (~ ruog) jääb `künnükselle Kuu; `Ketras ja tegi sukki külä Jõh; Küla `süögid ikke paremad kui kodu omad; Külast tal sie laps `korjatud on (vallaslapsest) IisR; pojad mäniväd külä tuppa Vai; memm, töid sa külast `leiba Jäm; kεi külas, kes sul vikati vaheks `käiab Kär; siis pole teda (õlut) üht `viidud külase Krj; mina põle küll küla laste kohe `aukun Muh; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; Leib lõpõb `otsa, piäb küläst `lainama Khn; nad olid `noori kanu `linna viind, muist oli küla, muist oli oma Juu; viis suured kalad külasse, selle eest sai `toitu `jälle Ann; Külä kõtu tävveg saab palt üle agutse aia Pst; külä sü̬ü̬k ei saesa kõtun; Külä leib om iks magusamb Nõo; paŕemb om kuri kodu ku˽hää külä Har; meil oĺl `küllä `vi̬i̬dü ar˽paĺlo `kraami; meil uma sann oĺl jo ar˽`laonuʔ, siss käve ma külä `sannu pite `pi̬i̬stlemäh; üt́s hopõn um külä pääle Rõu; Külä leib om paremb kuʔ uma sai Se b. koht või pere, kuhu külla minnakse ta om miu kige parep külä Krk; nüid istu pussile `pääle, sõedat `Tartudõ vai Otõpadõ, sääl om siss tu̬u̬ külä Rõn; üt́sainukõnõ külä om mul, kohe mul minnä om, sõ̭sarõ poolõ Har; meil om no üt́ine külä, kunass mi˽`küllä lää Vas; külas(se) ~ külla 1. (külaskäigust) `Meie laps oo nii `kange `vierastama, ega `sengä ole külässe menemistigi; Külässe on `mennä `tulla, oma kodu elädä Kuu; tahan `õige `mennä küla ka, õlen jo `kaua kodo õld Lüg; Külas ei tohi rumalaste `räekida IisR; lεheb kodunt `välja küla Khk; ma lähe külase korra Muh; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja Var; tüdrik võerastab, seesab külas vakka Tõs; Kälimies tuli kua üle ulga aa külä Khn; kui külas köin, siis sial saab juttu `rohkem aeada PJg; läks külas `kaardisi `mängima Hää; mis `õhtu änam küla `minna; läksime `seĺtsis külas Ris; ma lähän sellele `külla, `võeraks Kei; on kottu ää külasse läind Juu; mina mäletan seda, kui tulivad sugulased külasse VMr; tulgu nemäd meile koa `küllä KJn; `küllä kutsuti; `võeti karaski kot́t ligi ku `küllä `mińti Hls; peremi̬i̬s lännu tõise talul `küllä ja aanu kolmeksi juttu Krk; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; lännü sõ̭sar sõ̭sarale `küllä Ote; [ma] lät́si `küllä, `kośti ka‿ks vei üten Krl; pühi`aigu lubasi mu veli `tulla mu˽poolõ `küllä Har; imä esäga lät́si˽Varõśsilõ `küllä minemä Vas; ma `ri̬i̬de käve õ̭nnõ küläh Räp; Taĺvsidi `ḱäude õdagidi üt́stõõsõ pu̬u̬l küläh Se 2. ehal(e) poisid lähvad külase Muh; poisid `lähtvad külas Lih; käü tüdriku `juurõs küläs Khn; `lauba `õhta poisid lähvad külasse PJg; iga `õhta käib külas, siis ommiku muutkui silmad `kinni pias Koe; poist läinuvad külasse Lai; külän käüväʔ Kan; küla peal(e) ~ pidi ehal(e) `poisid `käivad `ohtul küla peal Jõe; poisid läksid küla pääle Vän; ah, lähän koa küla `peale Juu; läksid külä pidi ehk läksid ehätuisi Kod; poesid käisivad küla pial, nüid on unised Ksi; küla pääl `käüti suvel Pst; poisi lätsive külä pääle ka noorepit `vaatame Krk; poisi käivä külä pääl `tütrige pu̬u̬l Ote; ka poisiʔ jo `toukasõʔ külä `pääle Har; puuĺpühä õtag, tulõ ar kohegi külä pääle mińnäʔ Se || lehm tahab küla (otsib pulli) VNg
5. lstk võõras inimene, külaline küla akkab sinu `naerma Hlj; Nii koua koer ougub kut küla tuleb Jäm; Meitele tulid külad Kaa; Ole ia poiss, muidu küla viib ära Vll; Äe seda kisu, see on küla asi Pöi; ma olen küladel koa `väŕvind seda (potisinist) Noa; koer augob, küla tuleb LNg; Mis see küla meilt tahtis Mar; kui piu pesä sügeleb, saad külä tere (tuleb külaline) Var; külä viib ää su, pistäb kot́ti Khn; kiidi [kassile], mis sa joosed, ega küla `sulle kedagi tee Ann; pane püksi `jalga, mud́u külä võtab tiĺu ärä Pst; ma anna su küläle ärä Kan; ala minnu `ussõ, külä tulõ, vii välläʔ Har; meile külä tõi eederit, eedeŕ um rohoss Rõu; Latsõʔ olkõ˽vakka, külä tulõ Vas; latsõ `ütleseʔ, et ta külä `tuĺle meile Räp || Mes külal külaga tegemesd (võhivõõrad üksteisest ei hooli) Emm
kütkestama kütkestama Krj Muh Pal, `kütkestama VNg IisR
1. kütkesse panema `lähma `luomi `kütkestama VNg; tulgu aagu ää [loom], siis põle omal kütkestamist mitte Muh || nad oleks kütkestan veel sii (inimesi kinni võtnud) Muh || fig kui ta alvast õppab teist, on nagu `kińni kütkestanud Pal Vrd kütkendama, kütketama
2. (ülejõu) pingutama kütkestab neid neid kivisi pöllalt vädada; ära akka üksi rattud rihala kütkestama Krj; `lähtvad nõnna kütkestes `vankriga (veavad ise) Muh Vrd katkestama
luba luba Phl Aud TMr, g loa Pöi Muh Rei Saa Juu VlPõ Trv Hel, lua Kuu Lüg Jäm Rid Vän Hää JMd Koe VJg Hls Krk Puh Nõo Rõn Vas, luba Hlj VNg Khk Vll Mih Tõs Khn Ris JJn VMr Sim spor TaPõ, Hls Ran San V, luva Vai Lei; p lupa Rõn San V
1. nõusolek, soostumus nüüd ei `lasta `ilma lubata `meie külasse Hlj; luba on rebäst `lassa, aga tämäl ei õld `püssi; `läksid [mõisa] `kartuli noppima, ssaid kütte lua Lüg; Kui [peer] tulema akkab, tuleb kohe `ilma lubata, ei saa enämb pidämä Jõh; laps peab luba küsima, kui ta kohegi lεheb Khk; `Tahtsid `looma `müüa, `jälle luba Pöi; `niisust luba küll ei ole, ise söövad ja kass on laua peal Phl; kelle lubaga sa läksid Rid; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; Miol puudõ luba käe Khn; `ańti luba `sisse `tulla Aud; seal pidi uus ammetmees olema. tea, kas see annab luba koju `tulla Juu; sai lua `väĺla `minna JMd; võt́tis ilma lubata ää VMr; lähän ilma lubata, tulgu mes tuleb; kui minä nu̬u̬r õlin, käesimä kua `vennega järvel, nüid ilma lubata ep lasta Kod; `käidi ikke küsimas veel luba, et kas te annate `sinna ehitamese luba Pil; võt́tis ilma `loata KJn; ta läits luba küsüme `pernase manu Krk; sinas või kohegi minnä ilma lubata Ran; mes lua`anja temä om Nõo; mul ää mi̬i̬ĺ, et nüüd mulle `ańti luba, ma lähän nüüd `eitän selle kivi `otsa magama TMr; ma˽sai ka˽`täämbä luba kerikuhe minnäʔ Har; kink lubaga˽ti̬i̬˽siin `tü̬ü̬tät Vas; ku nüüd `ü̬ü̬se järve pääle lätt, piät iks luba `võtma Räp; nii arʔ lännüʔ uma luba pääle, ei `kullõʔ imp kedägi Se; ku sügüse tulõdõ, sõ̭ss veiame `paata, sõ̭ss saa lupa Lei
2. õigus, voli Oma `loaga tõi teise einad ää Pöi; ise oma `loaga `võtsid Muh; oma lubaga viis kõik ää Vig; oli oma lubaga tein viis peenart Lih; Tal ei ole oma luba, ta piab sellega rahul olema, mis teine annab Hää; mis mul siin viga elada on, oma tuba, oma luba Ris; tal on luba kõik teha, mis tahab JMd; õmaga luba tehä, mes tahad Kod; ei tohi oma `loaga `minna Pil; tämä tulli oma `luage Hls; ma tei esi oma `luage Krk; male esi endä peremi̬i̬s, mul om luba minnä sinna, kos ma taha; oma `luaga ma midägi `võtma ei lää Nõo; ku inemine maha kukku, siss võis uma lubaga üless tõusta (vähestest õigustest); ma˽tuĺli nisa·ma uma lubaga, vaest no `ot́sma nakatass kotun; ta om õks ülemb ku miiśs, mihel ei olõ medägi lupa, ei `õigust eiʔ; mul om luba uma ihuga tetäʔ, mia ma˽taha Har

mis mis üld(miś San, miš́ Lei), mes hajusalt R, Jaa Pöi Muh Hi Tõs Ris Tür Trm Kod Pal KJn T Krl, mäs Kuu Muh Mar Kod Trv, mida Hlj VNg Lüg, midä Kuu RId; g mille Jõe Kuu IisR SaLä Kaa Mar Kul Tõs Tor Tür Kad Trm KJn Trv Puh Nõo San uus Urv Plv, melle Han Har, minne Kaa Krk, `miŋŋe Jõe Kuu VNg, mine Lüg(me-) Vai, misse Sa(me- Pöi) Muh Rid Ksi, mise Lüg Pha Jaa Pöi Muh, mike Hi(me- Emm) Pst Hls Krk; p mida hajusalt R eP(me- Kär), midä hajusalt R eL(me- Kod Ran Nõo Har), midäd San, mitä Räp Lut; variante:, kaasaü `miska R KuuK(misega), miska Kad, `miŋŋeskäs Kuu, `minka Urv Rõu Vas(-aʔ), `minkagaʔ Plv, `minkage San(-gõ), `minkas Vas, `minkõga Vas, minga Se, `milka Plv, mika Krl(mikkä), mikaga Kam Ote Lei(miḱä) San/-ge/; rajav `missess Se, messass Kod; seestü missõst Se

I. küsiv-siduv asesõna 1. (otsestes küsimustes) a. (asjadest, nähtustest) `miska sa neid `kaevasid, `lapjaga vai; midä‿s nüüd viel arudatte Kuu; mitte‿i old `palmi`puude püha, mida püha sie oli VNg; midä `karva `riide õli; Minest see kepp on `tehtud Lüg; mes sia tahad; mine sies neid käkkisi `keitädä Vai; missest se tuli niid [et katus vett ei pidanud] Ans; millest sa paers `rääkisid Khk; Missel sii seike sant ais juures oo; Minnega sa tulid, pussi vei autuga Kaa; mis ta sääl ometi teeb Pha; missest se maea - - `tehtud on Pöi; misest sool kõht täis‿o; mis ta `jalgel [viga] oo Muh; mekega ma seda tee Emm; Mike pärast sa änam `meile äi tule Rei; mes sa nεεd sεεld Käi; mes eest ma sis `soole selle anna Mar; me‿sa seal teed, mes (kurjustavalt loomale) Kul; mellest see tuleb, et see viin nii magus oo Han; mil viisil me selle `töögä küll `valmis saame Tõs; Mis jõlm uõmõ tulga Khn; mis sol asjaks oli, et kua `meile tulid Juu; mis me tahme teha Amb; mes edess sa minuda leid; mes asi ae sinuda `seie Kod; mikege na sõidive Hls; minnest nemä olli, õbe keedi ja õbe sõle; miket `mu̬u̬du sa sõkut; mike keeli sa kõnelet Krk; mes i̬i̬st om kõ̭ik noore inimese jalutu; midä me tegema nakame Puh; mes sul om sääl, `näitä mulle kah Nõo; kuĺl läits `taivade, mikaga sinnä `perrä mińdäss Kam; mis tä tu̬u̬ `vi̮i̮ge tegi; `minkagõ˽sa˽keedät söögi; mis `aastõarul sa‿lt `sündenu San; miist sa kõ̭nõlõt; mike peräst sa `seantse mõrru `näoge `vaadit miu pääl Krl; sis paaba üteĺ, mis sul mukka asi oĺl Se; mis vika om Lei b. (elusolenditest) misseks ta ennest koolib Vll; mikess si̬i̬ `saagi Krk
2. (eri laadi küsilausetes või küsimust väljendavates lauseosades, ka ühesõnalise küsilausena) a. miks, mispärast kaśs, mes sa lähäd `patja `pääle Kuu; mida sie `kassi `näugu VNg; `tulga taha`puole, midä `sinne `jäätä Lüg; midä nüüd pojal viga on, midä tämä nüüd kisendä Vai; mis vöeras inimene sest nönda pärib Khk; Misseks ma peaksi eesele veel vanuigi söhukest rassi kaela vetma Kaa; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Mis laps krabiseb `vastu, kui teda `kästa midagid teha Rei; mis `teete vallatust Mär; mis sa `meile tulid - - oli `asja koa või Tõs; ei tea, mis sa pölastad `keiki Ris; mis sa sest lapsest `kiusad Tür; mis sa sirvid (vahid) most Sim; mis sa nõnna `oopled ennast, `oopleb nagu ei tea, mis tema on Pal; temä läits, mis sea (sina) ka es lää Trv; aga ta padrass küll, täl `oĺli südä täis, et mes miä temä `asja putte Nõo; mis te nii pilgeni olete pannu TMr; mi‿sa tiäst `sisse tõit San; mis sa ilma`aigu küsüt, ma õks ei `ütle Krl; vanapakań sai vihatsõs, et mis ärä `tundse Vas; [kubjas] oĺl `pesnü üte kuvvetõist`aaśtalise noorõmehe äräʔ, et mis es künnäʔ nii paĺlo ja nii `häste, ku timä `tahtse Räp b. (määraküsimustes) mis‿si (kui palju) kell on Lüg; Mis iest (kui kallilt) `suapad said Khn c. (muud juhud) Midä, ma hüäst ei `kuule, `räägi kovemine Kuu; vahest äi saa aru, mes teina `ütleb, siis `ööda mis Rei; kas õdrad tänä ärä `truĺli, mäs Kod; miket (mida sa ütlesid) Krk
3. (retoorilistes lausetes) mes mina `oskan juttustada Kuu; mida `sellest `asja on, on tä `mustlane vai tattaa·r; mida sulane mina olen (olen liiga noor) VNg; mes sa vahid, mene `nurka Lüg; pole [enam] `ambud suus, mis mihele se veel lihab Ans; mis neist rugidest `seaste `niita pole, nii öhused Khk; Mis sa lolli räägid Kaa; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide Pöi; mis ma sest küsi Muh; kus sa lähäd, mes (lehmale) Kul; mis sügise `aegu viga oo Mär; `peimel oli jo naine kää, mes siis veel Kir; Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädäma Khn; Mis sii viga, tal ju korsnas pääl Hää; see alles uheti muĺlikas, mis tema `piima annab Kos; laps, mis tema teab, kuus talvet käin `koolis Amb; mis sa ikke parata võid; mis sial `viitsida on Pee; mis nisukeste `vaiksete `ilmadega viga tüöd teha VMr; jumaluke, mes näväd süäväd Kod; mis elu sihuke on, kikerdab (vireleb) `peale Pil; mikeg ma sedä ärä `ti̬i̬nin ole, et miu tüdär vanatüdrukuss jääb Hls; mis linna`rahvel viga eläde, egä nende põld ei `põua Krk; noore inimese om armukadeda, mes armukade tu vana enämb om Ran; `nu̬u̬rust `oĺli ja `kõŕgust `oĺli, mes viga `joosta; mes peremiss sa olet, kui maja om kõ̭ik sul upakeli Nõo; mis siss vi̬i̬l ti̮i̮t, siss koolõt `näĺgä; midä sa koosõrdõt San; kuradi lähk, mis tu̬u̬ sulle `haiget tege, ku tõõne parembede elass ku sa Kan; mis siss, [kui ta] ei˽tulõ, ei tulõ Har; inemeseʔ `heitüvä küll äräh, aga mis tetä, võtiva võ̭õ̭ra ilostõ lahkõstõ `vasta Räp
4. (kõrvallauset pealausega sidudes) a. (asjadest, olukordadest, nähtustest) `kousid on `purje `nurkades, `miska saab `purjed `kinni `seutud `mastisse Jõe; `silku `viedi `maale ja siis sen iest sai `jälle rugi ja, `miŋŋest siis `leibä `talvel `tehti Kuu; `vihma sadu, mida üleni `märjaks tegi, nii et `ambad `plaksus suus; `laula ikke, mis ka laul ilus on Hlj; ried, minedega sai `käie, õlid `tehtod puha puust; tule isä `vaata, midä ilus muna Lüg; `ussi tõbe `arstiti `selle `puuga, `miska õli `ussi tappetud Jõh; sie oli siis une nägö, midä sie `praigo `rääkisid Vai; tühi maa, missel pole `viĺla pεεl mitte Jäm; missel arvad `ambad, seda `üitaste arva `ambaga saag Ans; mida `kaugemale sa lεhed, seda `süamaks meri lεheb Khk; [seda] `üiti va lammas`karva tüśs, missest `muistised peelisrided said `tehtud Mus; kui `seepi `anti, siis `ööti: pruudi kot́t on must, oot ma anna ka seda, misega `puhtaks peseb Jaa; ma usun, et‿se usk `õige on, mise `sisse ma usun; see on käru, messel on üks ainuke ratas Pöi; se‿o pahl neh, mis `külges malgad rippuvad Muh; pihtjälg [on see] - - mikest uks `kinni `panta ja `lahti `veeda Emm; se saab laeva reegs kutsut, mikega laev `merre ajadagse Phl; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; mis suur maru on, se `metsa täieste äävitab Mär; täma pani lõngad siis, mis kedratud lõngad olid juba, täma pani need likesse Kir; mis vilets [lina] oli, sai takkudes, ja mis iad, need `siuti `kimpu, [said] ää `müidud Lih; mis saad kuiv oli, se `küine läks Han; see oo see vorsti puter, mes keedetse Tõs; nä nüid põle kellegilgi `seokest `müt́si mette, mis ennem ikke olid Aud; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; mis täna omiku pekseti, si kohe tuulati ära Juu; oli nisukene `pulber ikke, `miska nad [punast] `väŕvisid KuuK; mis vanad metsamaad on, sial ta (võilill) ei aja oma `juuri, aga mis jäätmaad on, sial [kasvab] JJn; olen paelu ää unustand, mes nad on `rääkind Tür; mida pikemb sie `vastla sõit, seda pikemad linad pidid `kasvama; kruus oli kohe niisukene jäme liiv, miska küüriti Kad; medä räbälämäd `riided, sedä `ausam [inimene] õli Kod; tü̬ü̬ [on] kõik, mes toedab Pal; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelbol końt on Ksi; midä `rohkem `koeri, sedä vedeläm lake vns KJn; ti̬i̬p ärä puha, mis käset; midä suurep ädä, sedä lähep abi vns Krk; medä suuremb tuul ja toŕm, sedä `rohkemb `tuĺli kala Ran; t‿om kõ̭ik `U̬u̬ta mõts, mest ti̮i̮ läbi läp; mes undi suun, tu̬u̬ undi `persen vns Nõo; siss rehitsedi, mis `tarre terä `oĺli pudinu Ote; tu̬u̬ om ru̬u̬p, mikage ütsi seätess San; täüdäss (tökat), mikkä obõste `riistu määritess Krl; medä pümehep üü, sedä paremb varast kińni˽püüdäʔ Har; mis oĺl iks kõnõldu palk, tu̬u̬ - - `maśse ärä˽küll; nedo (kelk) om tu̬u̬, `milka liueldõss Plv; `Vannõ küll `hirmsahe, aga tu̬u̬ es `auta õ̭ks inämb midäge, mis lännüʔ, tu̬u̬ lännüʔ Räp; mis `suhkri`jauhhõ `rohkõp panõt, tu kõvõp [õlu] saa Se b. (elusolenditest) sie vend, mes ärä uppus - - sie oli old `seitsme `aastane Kuu; sie on kägu, midä nüüd `laula; kust sa tiad, mida sie on, mies vai `naine VNg; `aigemajades on küll alastajaõed, mida `aigeid talitavad; eks ma `karjas nähnd ka, mida pere`naine õli paremb, mida pahemb Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps, midä tämä `juures `praigo on Vai; końt`vöörad, mis `kutsumata `sisse `lähtvad Jäm; kipper oli see mees, mis keis `laeva sadamast ää `viimas Mus; Mis siga sündides, see siga surres Pha; se‿o üks kuri vanaeit, mis `kangest `tapleb ja raksub Pöi; korp (ronk) on se, mis `taeva all karjub Phl; meil poiss, se mis `söaväs surma sai, see oli näind Noa; `neegrid olid mustad inimesed, mis pidid tööd tegemä Mar; mes mõni tuttav oli, ehk sellele `ańti koa [süüa] Kir; paelu, mis `rampi ää ka surevad Vän; pit́sid olid müt́si serva all `servas, aga - - tüdrukud olid ilma pit́sita, siis sai näha, et mis oli naene ja mis oli tüdruk Nis; lehmad olid küll kirjakud, mis kirjud olid Hag; vaemuks `üiti, mis pidid iga pää väilas olema HJn; ta akkab `sulle siis `vasta, mis `kange laps on Amb; ablas vasikas, mis `iasti joob Ann; mõni, mis on ia lammas, `ańdis viis `naela, mõni kolm `naela `villu VMr; [neid oli] üle `kümne, mis saivad `peksa Äks; on küll neid `lehmi, mis ilma `sarvedeta on; mis obused väĺjas, neil olid tekid pial, käsipuu külles `kińni Lai; nüid on jala`käijaid vähä, mõni ainuke mis sa näed et jala, ikke ratastega `tõmmavad Plt; miust nooremid inimesi ma tään, mitu tükki, mis ei saa `püśtigi tõusta Vil; aga mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̮i̮d käisid peris obosega kohe KJn; kost sina sedä võit teedä, kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel; nu̬u̬ mehiläse, mes puun omava, nu̬u̬ laseva `poiga Nõo; tu obene, mis `aiget sai, `jäeti ti̮i̮ `vi̮i̮rde maha Kam; nu̬u̬ mis sääl `sü̬ü̬ki teḱkive, nu̬u̬ `pańdivõ suurõ paa kivve pääle üless, siss teḱkive San; seo rahvas um siin roodsi rahvas, mis `perrä umma `jäänüʔ Vas
II. (sidesõnalaadselt) 1. (nentivates, kinnitavates või rõhutavates kordustes) sest `tunnist `saadik enämb siga ei süö, - - tie mes tied Kuu; Mies mis mies (mees nagu olema peab) IisR; Äi see pole mu kottimööda üht, pailu mis pailu Kaa; Pole mitte seda lootust, et `vihma tulema akkaks, kuiv mis kuiv, kõrvetab kõik ää Pöi; küps mis küps LNg; Minu aal sai kõhu ike täis süüja, oli siis süüja mis oli Amb; muidu oli [kibu] ikke kapp mis kapp, kõik kõrv samati külles ja, aga et ta natukese oli vekemb Kad; toemeta sina mes toemetad, mina lüpsän lehmäd Kod; om mes om, aga enämb nii `lämmi ei ole ku jaanipävän; tuleva iks miu sünnipäeväle, toova mes nä toova ja söövä mes nä söövä Nõo; Jäŕv mis jäŕv, lainõtas ja˽kõ̭iḱ Rõu
2. nagu; nii et küll `selle käristiga on äda, `karjub mis kole Jõe; Kui `lüpsi `ammet `selge, `juokseb piim mis sorab `lüpsiku IisR; nii `kange tuul oli, mis laine ulatas elu (talu) `arja Khk; roobutab `niitada, naa‿t mis ein `tuiskab kää Mus; nönda sajab mis laksub Vll; Nii lihav mis karu (karv) läigib puhas Pöi; Sai mooga kurjaks, mis mokad läksid nii `trupsi (prunti) et; ma `maadlesi `tööga mes ermus Rei; kui sa ei teind, siis pekseti mis pihast keis veri `vällä Mar; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus mis seenad värisesid Mär; `augusti kuu sees, siis tegid ilosad `eina nii mis `aises (lõhnas) kohe Kir; Toŕm risub puid ja `põesud, mis lehed ja `piśsed oksad `lindvad Han; meri oo plankvaga, `kange vaga mis sätendab Var; jutt jooseb mis varinal Mih; Laõnõ lüeb tagant `tullõs `vasta laõva perset mis üsä laksub Khn; Lehmad akkasid `kiilu `joosma, läksid võpsikuse mis `tolmas Tor; sildid olid samma `värvi mis `müt́ski Juu; ikka üks [pritsis] `ühte, teine teist, nii et et seda maru oli mis irmus oli kohe Pee; sie päŕm - - pani `kerkima mis kole Kad; ise mies üśtku jupakas, aga kerib `käia mis ime Sim; lei minu külite, lei nii mes jõuś Kod; sööb mis nabinal Plt; kala läks mis sulpsatas tagasi KJn; üits `aasta lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; veri `ju̬u̬skunu kihä mü̬ü̬dä `alla nii mis irmuss San; [kuuldub] mis `hüürläse hõrisõsõʔ Kra
III. (umbmäärastes või määratlevates asendusväljendites) 1. (ebaselgust, teadmataolu märkivalt) ligemalle sada kolmkümmend `sülda või mis ned köied pikad olid Jõe; kas puol `aestat vai mes oli eländ ja siis oli ka surd Kuu; `tütrikud `läksiväd `mõisa `kartuli võttamaie ehk midä `tüöle, aga ikke `uhkest `riides Lüg; `Rihmad kõik `läikisivad, lakkiga vai `miska nied `klantsima `pandi IisR; elos `süötä pidä olema [angerjate püüdmisel]- - paned `ussi ehk midä Vai; Mis see pisike põrsas oli, kas oli kolme puudane Pöi; poid või miseks nad üidasse Muh; meri töstab maid, `santi `ilma ja mes ta peap tεhendama Phl; mis meid oli, kümme inimest, kaks peret oli koos Ris; mis mul oli `vendasi, neli viis tükki Rap; koorega karduled ma ei `teagi mis `põlves põle keet Juu; kaks `uastad või `rohkem, mis mina neid (lambaid) köietasin JJn; `Tiisenoùsen või mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kas viis `ektari või mis seda maad siis ülepia oli Rak; sinikivi vai mes ta kutsuti Trm; si̮i̮ raha õli vanass jumal mes (väga suur) Kod; mis neil nüid `oĺli säl, `riide `värki ja - - `ühte teist KJn; vahel käesivä noodal, purika ja latika, mes ta `mõrduga tõi Ran; Ei tiiä mes tä `oĺli, kolme`tõistku `aastane vai Rõn; kas ta sõnno lugi vai mis ta tegi, aga `tervest ta tegi Räp; tea ~ teab mis ~ mida (millestki muust, aimamatust, erilisest) kodukävijäd ja kaapjalad ja, ega nied siis enämb ariligud old, nied olid siis `kapjad all ja ei‿te mes kaik Kuu; Kambrite sisustus õli kua lihtne, ega sial ei tia mis õlnud Trm; vai si̮i̮ `viingi siis vanass ei tiä mes es maksa; tule ja võta, egä siin kis‿ta‿mis õle Kod; ta üits `u̬u̬pleja om, alati lubab ei tiiä mes ärä tettä Ran; hupalõss pääl, ei tiiäʔ midä i̮i̮h tõist takah Räp
2. (suvalisust väljendavalt koos sõnaga tahes) `mengu mil aal taht Kuu; õli siis kattus menest tahes, `kuuse kosod ehk `pilli`ruogune; igäl `luomal ikke, `õlgu tämä luom midä `tahtes, on oma `muodi ais Lüg; puu `ämblid olid, mis asi tahes, köik oli puust Vll; tee mes tahes, aga `jonni ei jäta Rei; olgo mis tahes, aga ega see asi ikke nõnna põle, kui tä `ütleb Mar; ma ei pääse siit, kas tee mis `tahtes Mär; [katuse] aribud tehti igäst puust, olgo puu mis `tahtes Vig; `teenija, karjane või tüdruk või mis `tahte oli, ikke oli [palgaks] oma raha ja riie ja vili ja Tõs; tulgu mis tahes, töö tuleb ää lõpetada Tor; `pańdi se sit́si rät́ik ehk olgu mis rät́ik tahes, `pańdi [pähe] Kos; ole rahul omaga ja ole vaid ja `tehku mis taht teesed Pee; ega sialiha `vasta põle `keśki, võta sa mis liha tahes Kad; olgu ta mis `usku tahes VJg; küll tä õli vali vedämä maśsinad vai mes tahetes Kod; `siuke riist, kus mis `tahte `aśja `sisse võib `panna SJn; küsi mis `tahtent `asja Krk; kirju pullil `pańdi mis `tahten nimi Hel; rehetare kõrval vallaline `kaardealune, kohe pannit mis taht `riistu Kam; mis tu̬u̬ mulle putuss, olgu˽tä mu peräst mis taht, sańt vai saks Kan; kesvä karaśk kastaʔ mis `sisse taht Räp
IV. miski Ega sel `süömisell ole mitte midägi viga, `muudku süö Kuu; õles sa vananaesse juttu messass `pannud, õles lapse jalg terve õllud Kod; kui kost midä seräst leisi, siss kirjuti üless Nõo; ta mugu räpätäp tü̬ü̬ teǵemist, ega tost midä `väĺlä ei tule Kam; kas vai ommõl surm om, ega midä tetä ei olõʔ; är tappõnu inemine ja `orjõnu, ei kanna midä, `õkva jääss `purju San; tan ei olõki midä pääl, ta niu eimekene (kirmeke) inne Urv; ku imä om medä peĺlänü˽vai `hiitünüʔ, siss lätt piim rinnan halvass; vanal aol `sü̬ü̬di siĺgipäid, no˽tiiäki˽kiä tu̬u̬st medä Har; Oĺl `väega suuŕ häbü saanuʔ, olõ õs `mõistnu midä üldäʔ es midä tetäʔ Rõu; siss oĺli˽nu̬u̬ maa˽nii kõhnaʔ, et ega säält midä es saaʔ Plv; ku `si̮i̮ńe paĺlo ei olõʔ, siss olõ õi˽`soŕti midä, võtat miä saat õ̭nnõ Räp; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; mis midagi mitte miskit Ilma tuleta äi näe änam `õhta mis midagi; Päeva `otsa pässib seal õuet kauda, aga `tehtud pole mitte mis midagi Pöi
V. adv 1. kui; kuivõrd vaat mis kenad paiud Pöi; mis ilusast `päike `paistab VJg; ega setoʔ oĺliva targa rahvaśs, seto oĺl õks `kinmämp mi̮i̮śs mis `tartlanõ Räp
2. kas ehk (vormilt eitavas lauses) jähid teised kauaks merele `jälle, `aksi `mötlema, mis pole `viimaks älile (kaotsi) läind Mus; Vetab taeva kiuale, mis ep akka jälle vihma andma; Mis pole (küllap on) `jälle paĺlas jutt ning tühi lubadus Kaa; Mis ta pole täna see kesknädal juba, pool nädalt `jälle `otsas; Mis külm eb akka juba tuhliste kallale kippuma Pöi
Vrd mia1, midas, miga, mih, mii1

mölder `möld|er Khn VMr Vil, g -ri Kuu VNg(`müö-) Lüg Jõh Vai(g -eri) hajusalt S, Rid Mar Tõs Amb JMd VJg I Äks Puh, -re hajusalt L/`mõ- Tõs/, Ris Nis Juu Koe Plt KJn M Ran Puh/-ĺ-/; `meld|er g -ri Kse, -re Vil; n, g `möldri Vas, `möĺdri Har(`me-), `möldre Nõo(-ĺ-) Kam Ote San Urv Krl Rõu Plv Räp, `meldre Lei veskipidaja, veskitööde tegija lähän `möldrile (veskile) Lüg; Iga `mihklibe siis `tuule`veski `möldrid tegivad `aasta `liiku `neile, kes `aasta `ümbär `veskil `käisivad Jõh; `mölder vötab jahvatamise eest matti, kui ta so vilja ää jahvatab Ans; `mölder laheb (laseb) tuuligul jahu Khk; `Möldri loomad `tundis kevade karjamal teiste seast kohe ää, olid silemad Pöi; `möldert põlnd kodo Kul; `mõldred `tahtsid ikke matti `saaja Tõs; sääl oĺli `möldrid mitu, muist oĺlid `möldre õpipoisid Saa; käisin `veśkil, sain `möldrega oma aśsa ää öiendada Juu; eks igas `veśkis pia `mölder olema JMd; `mölder one si̬i̬, kes javatab, `veskit pidäb Kod; `mölder `ütleb, et kas mõni ei taha `möldrist akata‿t tulgu minu juure, ma õppan Äks; `Meldre ametis ta tühjä kätegä es jää Vil; ku miu kadunu mi̮i̮ss minnu pruudiss valinu, si̮i̮ olli Lõvven tuule`veśki `mölder Hel; [ta] pid́äs mitukümmend `aastat `möldre ametit Ran; `möĺder ańd `lu̬u̬mele toda `tursti Puh; `möĺdre jahvatab jahu ja ti̮i̮b `suurmit kah Nõo; ta om vana `mõistlik `möldre Urv; `möĺdril piat õks kõva rinna olõma, et ta saa ni˽`kangõn tolmun alasi elläʔ Har; `möldre võtt suurõ matiʔ, peremeheʔ nurisõsõ, mis paĺlo võtt Plv; `d́äänu (jäänud) `meldrest Lei

nata|nina tattnina Ku õli esimine tüttär, sis `üeldi mehe `kõhta nattanenä, oe nattanenäda, ei saand `poiga Lüg; Iga nattanena `ärgu `tulgu õppetama Jõh; Vahi nattanenä, jo `punnib aganikku `tütriku `juure IisR; kus mul natanina, tahab jo miestega `juoma `minna JMd; mes sa nataninä kõneled, sinä ei tiä kedägi Kod

needus `needu|s Jäm Khk Tõs Aud Trm Hls Puh, `ni̬i̬du|s Kod, `ni̬i̬d́u|ss Trv, g -se; `niedu|s g -se VJg, -kse Vai; `ni̬i̬düss Rõu needmine; nõidus see oo just kut üks `needus, et loomad ikka kääst ää surevad Khk; `needus tulgu su enge `piäle Tõs; `niedus on ta pial VJg; `ni̬i̬dus one - - ärä niädetud Kod; si̬i̬ om ku üits `ni̬i̬d́uss sel asjal man Trv

nemad nemad (-äd) Jõe Hlj Kaa Pöi Muh Hi hajusalt L(nõ- Rid) K, I, nämad (-äd) hajusalt R Sa, Muh Mar Kul LäLõ Khn PäLo Trm; nevad VNg IisR VJg Iis Vil/-äd/, nävad (-äd) RId VJg I SJn; nemä Juu M(nevä; nävä Hls) T VLä, nimä(ʔ) Võn Ote San Har VId; nad Nai Jõe Hlj S LäPõ Vig Kir Khn Vän hajusalt KPõ TaPõ, VlPõ, na(a) M T V(naʔ); näd Kuu Jõh IisR Krj Mar Kul LäLõ PäLo Kod, nä(ä) Nõo San hajusalt V(ńäʔ, näʔ); neä Nõo San Krl Har, niä(ʔ) San V; g nende S hajusalt L(nä-) K, I M hajusalt T, `nende R Hi, neide Äks hajusalt T(nee- TMr) V, neie Trm Kod, `neie hajusalt R(nei, näi Vai), näide T(näe-) V, nääde (-d́-) Võn hajusalt VId, näie Kuu/`n-/ Kod MMg, naide Ote Har Räp, naidõ Kan Har Rõu Vas Se; p neid R hajusalt Sa, Hi hajusalt L K eL, näid Kuu Lüg Vai Vig Var PäLo Kod MMg T V, naid Ote V

1. pron mitmuse kolmas isik nemad on nii `kurjad, ära `ullemba `otsi Jõe; ega näväd ka `lollid ei õld, näd olid `targad mehed Jõh; see on nende asi, kuidas nad tegad Khk; tead sa siis neid `uskuda, mis näd `soole `rääkivad Krj; Kes teab, kust nemad läbi läksid Pöi; nad‿o vennaste pojad Muh; `nende lapsed puhas εε koolit Käi; oi jee, kui`palju nemad on puid istutand Phl; lähme nendele (nende perre) LNg; näd tulevad ja sööväd ää Mar; nändel olid `kaasas vaĺts noorik ja `peidmes Vig; Las nad tulad kua `siia Khn; nemäd `oĺlid kaheksi sõsarad vennäd Saa; ole sa küll nendega ia - - ära [halba] sõna `ütle neil Kei; nemad lähvad `poukarille, `poukar ja pidu, seda nad teevad Ann; kes neid `käśkis sedasi mässata, oma süi Kad; näväd‿o egäl pu̬u̬l eden, näietä ei sua Kod; nõnna on näie `soatus MMg; tulgu nemäd meele koa `küllä KJn; nevä ollive vaadige vett vedänu säält alt `ende perän Pst; mis mea nendess putu, mea‿i putu neiss kedägi Krk; ega na suurt `ku̬u̬rmat es `tu̬u̬gi, üits `veike peks neil olli pääl Hel; küläp me üitskõrd nendele serätse tüki teeme, et terve külä `naaru saab Puh; miä lätsi üten näedega `Rõngu Nõo; nimä `matnu siss pu̬u̬lba nu̬u̬ lina sinnä `loḿpi iloste kińni Võn; niä iks `ütlese, [et] naa noorõ, et niä ei eläve nii vanass San; nimä˽`sõiti minust `mü̬ü̬dä, selle sai nimä `veśki kõrra enne Har; nail tulõ `tihti taad nägelemist Plv; ma˽kae, et maʔ olõ iks targõmb ku nimäʔ; nail om hainamaad nivõrra ku meil `nuŕmi Vas; nimä häbendeleseʔ, kõnõlõ õi kõ̭kkõ kotust `vällä Se; taa um nääd́e mõts Lut
2. märgib (eelnevalt mainitud) olendeid, esemeid või nähtusi a. (substantiivselt) Üks `andas `koorma `õtsast `vihkusi kätte ja `tõine pani näväd ilusast `unniku Lüg; `tetre täbid on, mie ka en tiä minest nämäd `tullod Vai; kuidas nende (maasikate) apudus on Kär; kui nääd (linad) oo seäl natuke `valgemas `leekind, siss tuleb lina sasimene Vig; sii oo ti̬i̬lehed, näid pannasse kasujate `peale Mih; nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; neväd (võiseened) on sellest ääd, et kokku ei lähä Vil; obese riista jäive `õhtu `väĺlä, nüid om na ärä `jäätet Hel; miu peedi olliva kah ilusa, nemä olliva `õkva nigu ütsitedu Puh; anuma avvutadi ja liivatadi, na‿ss jo muidu lännü `aisama Ote; ku nii käe suu manu paat, siss na‿mma ni külmä, nigu iäraasukõsõ San; Kost ma tu̬u̬d tiiä, mis jänese˽teǵeväʔ, vai ma neid näǵemä küünü Urv; nii˽paĺlo `saie maʔ sibulit, naaḱki umma niku pondsoʔ Plv; vähämbä kalakasõ i̬i̬l järveh omma kui naʔ Se b. (adjektiivselt) se `sündis `nende `päevade sees Rid; küll näie uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod Kod; siin mõtsan om näid roomakid Ote; mi‿sa laabõrdõt tan naidõ poristõ `jalgugõ San; ei olõ˽`pruuḱnu paĺlu `aigu naid sõ̭nnu, selle ei olõ˽meelen Krl; Vesi um siin õ̭nnõʔ alasi˽külm, tu̬u̬ um naad́õ lät́tide peräst Rõu; naide töie päält es teeniʔ ma midägi Räp; naid `kanda is olõ paĺlu Lut

nükk1 nükk Khk Saa, g nüki Emm Käi Kos Amb JJn ViK IPõ MMg Äks Ksi Plt, nükki RId, nüka HJn KuuK Kad, nükka Hlj VNg, nügä Kuu; nükki g nügi VNg Vai(nükkä)

1. a. muhkjas liigesekoht vm luumoodustis Ola nügäd on monel inimisel kohe `oite `püstüsed Kuu; obune läks `lauke, `polve nükkad `jäivad kova maa `pääle VNg; `ansin `sorme nügigä `vasta `silmi Vai; konna silm on see, mis kasob `varba nüki pεεle, kut king on pisigene olnd ja pigistand Käi; `raske oli sõtkuda, nied [sõrme] nükad õhutasid `sõtkumisest KuuK; suur muhk siin [sõrme] nüki peal JJn; just jala nüki `piale ta (konnasilm) ajas, kui kingad `väiksed olid VMr; lõi nükiga vasta `lauda Iis; `pöidlal kua omad nükid Ksi b. sõrme lülide pikkus mõõtühikuna Nügä `mietu `tarvidetti suga kudumisel Kuu; kaks ja puol nükki, siis one paras suga `kanda VNg; `Laua pikkus on `seitse `vaaksa ja kaks nükki IisR; `pöidla nükk on toĺl Amb; sie on nükkadega `mõetmine Kad; laud õli üheksa nükki lai Trm; sina võta ka niipalju nükkisid, siis aka kahandama (sukakudumisest) Ksi
2. a. kühm, ots `Vergu korendad pidi olema silejäd, et siel `oksa nükki ega `kildu `lahti ei olis; siel‿o `oite sügäv meri, vade nie kive nügäd `paistuvad sedä`viisi merest `välja Kuu b. neem, maanina nükkes olid `valgamid, igal perel oli oma `valgam ja `vergumaja Hlj
3. kasteet poiss ole teind omale `jälle kohe sepa‿pas raud nükid, et tulgu viel kallale Kad
Vrd nukk1

olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V); eitavas kõnes: pole, põle Kuu Lüg eP, põlõ Khn, pöle Sa Hi Ris

1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvata `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo

pavestka pavestka Se, paveska Har(paaveska) Se, paves̀ka Kuu(-u) VNg IisR, pavesku Vll Rid, poveska Tõs Kod, povesku Kõp, veska Nis, veskus Juu kutse, teatis; tõend Paves̀kuvedäjä (käskjalg) `kanda juo neid sedelisi `laialla Kuu; ühe`kerra tuli tämäl üks paves̀ka; `kohtu paves̀ka VNg; `Ahvukat lei `suured paves̀kad keik `lauva `piale `lahti IisR; Koolist saadetakse pavesku järge, et tulgu aga [tüdruk] kooli Vll; Ma sain pavesku õigel ajal kätte Rid; `talle tuli veska järele, piab `kohtusse minema Nis; oli `tehtud nihukene veskus `neile, et ei nad põle kellegi inimesed Juu; ku `maksu ei `maksnud, suadeti poveska `perrä Kod; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; tuu `omgi tuu surma pavestka Se

pilet pile|t Kaa Muh Trm, g -ti Lüg Vll Pöi Rei Mar/pe-/ Tõs Tor Ris Plt KJn Vil TLä(-ĺ- Ran), -di Kuu Vai Khk, -dä Se(pe-); pile|t́ g -ti VJg Kod M Krl Plv Räp(-ĺ-), -di Krk Har Rõu Vas; pillet LNg, g -i Var Juu JMd; `piĺjet g piĺje|ti, -di Khk; piljat g -i Emm uus lubatäht, pääsetäht, midagi tõendav dokument vms; loteriipilet `huomigull `anneti [mõisas] pilet ja ku `tuhli jädit maha, `temmati piledi `nurgast tükk maha Kuu; luba on rebäst `lassa, aga tämäl ei õld `püssi piletind; pilet tuleb ikke `õstada, pidul ja `roŋŋi pääl Lüg; pilediga `lasta pidole Vai; `soldat `lasti piĺjeti `pεεle koju; `Mihklil oli ka üks loosi `piĺjet Khk; kui laiva `peale `minna, siis peab pilet `seltsis olema Vll; pilet (teade) saadetse vallamajast inimestele Muh; rońg oli juba Aabsalu `jaamas, kui ma peletid läksi `võtma Mar; pidude piletisi `müidi Tõs; masina piäl on koa pillet Juu; Kesa ajal tuli igal [mõisa] rentnikul seitsekümment viis koormat sõnnikud kesale vedada, iga koorma aeg anti pilet Trm; teenid oma neli või viiś `aastad [sõjaväes] ärä, siiś `lastse pileti `piäle KJn; enne pidid `mõisnikul `maŕju `koŕjama, sis said pileti, sis `tohtisid `endal koŕjata Vil; soldat tulli pileti pääle `väĺla, ku käsk tulli, siss pidi tagasi minema Pst; kitse kooriva puid, kitsele es anda `mõtsa piletit, pane kos sa tahad Puh; mul om jo pilet́ ostõt, tulgu no˽rońg kona taht Har; ma umalõ sõbralõ t́suhahuti, et mine osta˽sa meile katõlõ piledi ärʔ; ku raha `vaeldõdi, siss pidi võiduloosi piledi ka `ümbre `vaeldamma Rõu; ma sai kroono päält sańdi pileti, `tervüss es lupaʔ inämb vabrikuh ollaʔ Räp; valge pilet tunnistus sõjaväeteenistusest vabastuse kohta Ta sai komisjoonist `valge pileti Pöi; kel `valged piletid, ni̬i̬d õlid vigased Kod; `valge pileti mees Plt; temä sai `valge piledi, `lasti `valge pileti pääl kodu Krk; tu̬u̬ tõi `arstõ käest `valgõ piledi, siss olõ õs sõtta minekit Rõu

poolest1 pool|est hajusalt S L, HMd JJn Ksi Lai Plt Pil KJn Trv Hls Krk Puh Nõo Ote, -õst V(-uo- Kra); puolest Ris KuuK JMd Koe VMr VJg Trm, `puolest R(-ua- Hlj)

I. postp 1. seisukohast, millestki lähtuvalt eks aru (arvu) `pualest ole neil ikke `palju `luami Hlj; ta oli ise vist `sündimise `puolest `pohlagas VNg; `põllumaa õli `muidu `mulla `puolest ia, aga arimatta maa Lüg; `ammeti `puolest on ta `rätsep Vai; kasu (kasvu) poolest pole väga pikk mette Khk; Raha poolest see mees võib selle maja ää `osta küll; Immu poolest tahaks vahest `turska `saaja Pöi; toidu poolest me oleme ühna rikkad Muh; mustrεεstas ta ika on nime poolest Käi; `mõistuse ja olemese poolest oli teiste naerda ja `narrida Rid; teine oo jälle paha loomu poolest Mar; ega ta keha poolest nii nõrk põlegi Mär; toedu poolest oleme rikkad ja `riide poolest `vaesed Tõs; `silme poolest ma võin kõik ää teha (nägemine on hea) Aud; aja puolest `võiksin küll tulla Ris; tema enesest põle suurt võttagi liha puolest, aga supi maitset saad nendest (merihärgadest) KuuK; temal on küll elu laste poolest `lahke (muretu) JJn; ihu puolest on ta `terve Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha VMr; Pialmine kivi paksuse puolest alla kuutteist tolli ei kõlba (veskikivist) Trm; ta olema `niske alandlik kõege oma `tarkuse ja au poolest Ksi; kui suured ärjad, on jõu poolest tugevamad kui obused Lai; olin metsavaht, oolt oli paelu, oole poolest oli räbal amet Plt; aja poolest võis tulla Hls; temä om sõnade poolest tark, `ütleb serätsit sõnnu, et tõesel jääb suu `kinni nigu lõhn Nõo; Ma olõ `tervüse poolõst `täämbä `väega viŕril Urv; ao peräst olõss ma võinu mitu kord su˽pu̬u̬l `käü˛ü, a jou poolõst ei saa minnäʔ Har; om iks ilosampa ja ilotumpa ja niisama inemiseʔ õ̭ks näo poolõst (mustlastest) Vas; kõrrõ poolõst hää rügä, a pääd ei olõ midäge Se
2. pärast, tõttu Ia (hea) `puolest `katsusin vanainimest `aitada, nüüd pärast viel sugulaste `silmis paha `pialegi IisR; läks viha poolest ari punaseks Jäm; Minu poolest kas tehku vei jätku tegemata Kaa; Mõned [kalad] `moole ka, ea mehe poolest Pöi; minu poolest tulgu kes tahes Muh; üsna söbramehe poolest Emm; teen sole sugulase poolest odavama innaga Mär; Vedimuste poolest jäävad kõik tööd tegemata Han; armu puolest annab `sulle JMd; põrmatu liistu, nii om ilu poolest; ma avide sut nindasamati ää inimese poolest Krk; ärä mureta `si̬i̬mne poolest, kui miul nüid jakkub, küll mia anna Puh; ta pedi - - sugulusõ poolõst mullõ hobõst `andma, aga näet, Uralõ ańd ennembi ku mullõ Har; muʔ poolõst võit tullaʔ Vas
3. poolt `saapad, munder, sinel ja müts `saivad ikke `kruonu `puolest Lüg; Vanasti sai - - jalavarjud keik kodus omapere isaste poolest valmis tehtud Kaa; mool oo koa üks `muistne kasukas, küll ta mu poolest ikka `kiskumata (kandmata) jäeb Muh; valla poolest siis `viidi nendel `kraami `sõnna (vaestemajja) Mar; vii minu puolest ka tal paĺlu tervist Ris; `mõisa poolest olli ant si̬i̬ einämaa; `kohtu poolest om temät mitu `kõrda rahvit Krk
II. (muud juhud) a. poolt meele `εεga saab ägast poolest `öigu; `kiusab ägast poolest, p‿lahe oma pöllalt ka läbi `keia Khk; tu̬u̬st puolõst (sealt poolt) Kra b. pooleldi poolõst lubaśs Vas c. pooltki mul ei ole poolest toda `jõudu Ote

pulk1 pulk g pulga eP eL, `pulga R

1. a. (mingi otstarbega) piklik puutükk; lühem kepp, varb `lüöbid on redeli `muodi puud, `pulkaid ei ole sies Jõe; kui `kangad `pliekima `pandi, siis `aeti `poisid `pulki tegema [kanga kinnitamiseks] Lüg; `aspli `pulgad on `aspli `aara `küljes, kui `tõmmad `pulgad `välja, siis `langeb `aspli aar `lonti ja saab vihi päält `välja võttada Jõh; `kannol (kanadel) on äkki, sie on `tehtu `pulkist, `kasti ja `pulgad ies Vai; Ollekiha pulk oli eest ära läind Jäm; ma keisi `metsas `pulki `korjamas; kui külitasse, oo pulga`pistaja ikka `seltsis, pistab pulgad ede Khk; `vehmri pulk oli kövast kuivast tamme puust, siis pidas ka `vastu Kär; Pane sealauda uks pulka (sulge pulga abil) Kaa; `kanga `pulkadega panime `kanga moa `küĺge Jaa; Ma ole näind, kudas enne maja `tehti, `öhtegi `pulka pole `palkide vahele `pandud, nüid suured pulgad ja tapid sihes; Ju nii pailu `pulka ikka `põõsas on, et aŋŋu teha saab Pöi; äke pulgad läin `välja, kaks `pulka oo `katki; kalad nagu pulgad, kenad kõvad Muh; pulgad on kodarate vahe `kohtas Emm; reel oo paiu `vetstest pulgad Mar; kanad oo ülesse redeli `pulkade `peale magama läind Mär; kaksteisskümme `pulka, see oo‿se paras arb (rehapulkadest) Vig; Anna `jõua, kiel kuin nagu pulk suus `püstü Khn; pulgad köevad kerebul `aukude sees ja saavad sedamööda `pandud, kas viht oo suurem või `väiksem Aud; Pulgadega `pit́si põle sii `tehtu; `senna `lü̬ü̬di ku pulk ette, et `ühte sõna ka enam ei tule Hää; tulevad pulgad ette `panna, et telled ei vau kuost εε Ris; `kanga `ümmeraama pulk peab kõva pulk olema, mud́u lähäb kat́ti Juu; pulgad on mul `vaĺmis juba `kuivand [rehategemiseks] JõeK; pane krambile pulk `piale JMd; tahab `mulle pulga `persse `aada (tahab halba teha) piltl Koe; pakkpuu oli õõnestetud puu, sial olid pulgad läbi `lastud, `sinna `piale olid siis kärjed `tehtud VMr; arvad pulgad olid `reie rehal Sim; koputab `niskese pulgaga `vasta venne `serva, et kala võrgule `sisse läheb Trm; `umbes nelikümmend `uassad on `aega, kui akasid `pulkega kärbissed tulema Kod; puu äkked olid, pihlaka puust `tehti pulgad. pulgad olid ikke iad jämedäd Pal; miks te vait jäite, nagu oleks pulk ette pistetud Plt; seenä `sisse `oĺli pulgad `lastud, mõni `puuke piäl, seäl siss magati KJn; pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta (siga) liigute ei saa Trv; istutemise pulk, peenepe otsage sorgits auk maa `sissi; sõrme olliv ninda kõva ku pulga Krk; kui rihäl om `pulkegi vaheld ärä, ta‿i võta `puhtass, riibu, kudass sa tahat; ta ei anna sulle `pulka kah `perste `pessä (väga ihne on) piltl Ran; koore kirn, sääl olli mulk all ja pulk i̬i̬n, ku ku̬u̬r apass, siss mulgust `lasti vesi `väĺlä; ei ole si̬i̬ kaits `aastat mia nende `pulka paa `alla pannu Puh; lepä pulk kuumass ja nakassi `juuśsit särutama; laits `oĺli nigu pulk kõvaste `kinni mähitu Nõo; nüid vannu iḱi olet kah vi̬i̬l `võrksa, aga jala omava `kange nigu pulga all Võn; puu om nigu riha pulga rian, sa‿i pääse `kostegi pu̬u̬ld `sisse (kuusemetsast); kae kas `pulkega vai kellega ta sääl nüid klõbistass Rõn; ussõ pulk vaia ette t́süsädäʔ, siss ei tulõ uśs vallalõ; taal varnal omma katõsugutsõ pulgaʔ, osa om pikembeid, osa lühembeid; langakerimise pulk om sääl laua pääl, võta˽säält ja nakaʔ `langa kerimä Har; `mõisaherr - - `andnu˽käsü, et `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn, siss saa õi˽`hernit süvväʔ Rõu; niidist nöbsiʔ tet́tivä˽pulga pääle, linatsõ niidiga harjativa üle; pulgaga `sü̬ü̬di [kartuleid], no üts kõ̭iḱ, mis ta oĺl, ku ta‿nnõ `kartoli otsah pidi Plv; `aeti voŕstikerile pulga˽`perrä, siss oĺl hüä voŕstikeŕri ah́ost `vällä võttaʔ Vas; koes nu̬u̬ʔ lina `köüt́mise pulgaʔ ommaʔ `pantuʔ Se; pulgaʔ ummaʔ tammidsõʔ ni `kõodsõʔ, ku olõ‿i· parõmbat Lut; pea on pulki täis keegi on segaduses Tema pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Niipailu mõtti, niipailu `plaanisi - - mul pää `pulki täis Hää; nõnna‿o piä `pulke täis, tiä mes tehä Kod; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiiä˽kas no˽mehel minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; pulkade taha vangi Poiss oli selle iest `pulkõ taha pistetüd Khn b. pulgakujuline tükk mingit ainet pumati `pulgad, `Narvast õli üks `riide`kaupmes käind ja siis jagand külädes neid `pulki Lüg; villa pulgaʔ kääneti `kursti Krl; mesipulk (kompvek) Se c. pulgakujuline ese ma pidin pesu `kuivama panema, `pulke `võtma, täna ilma pulgata ei seisa sugugi VMr; alvemad pulgad, rabedad tahid (pliiatsitest) Kad; mõsupääl ommaʔ katõaralidsõ pulgaʔ Krl d. (peenisest) Kohe näha, et pulga otsa kukkund (rasedast) piltl Pha; Killel pole `pulka, ärgu tulgu `ulka Rei; üks tüdrik saand `jälle pulga `otsa (sai mehele) piltl Mar; poisid suure ulgaga, iga üks oma pulgaga Ksi; pulk om püskin Krk; ma‿le toda ike ütelnu, et meste pulga otsan om rohi, nüit `tüt́rik om nii terve nigu üits lõmm Nõo; `Vasta `võetass kõ̭ik, kes õ̭nnõ pulgaga Räp e. (väikesest loomast, kalast) pisike `lamba pulk on Vll; kui mõni augipulk `juhtob olema, see nopitase kohe ää Lih
2. osa, detail, tükk ta‿p jättand `sönna `pulka pulga `peele Khk; ei jäänud `sinna `pulka pulga `piale VJg; tal `palli [maja] puha ärä, viimätse pulgani; ta ei ole mitti ütte `pulka änäp `koehkil jätten Krk; kraaḿ jäi tälle kõ̭iḱ kätte, mitte üits pulk es `võeta Ote
3. piltl koht hierarhias või mingil skaalal Ära‿nd mind tämaga ühe `pulga `piale pane IisR; Mõisnik ja kiriksand oo ühna ühe pulga peal, või oo ehk kiriksand karvavõrra madalamas Han; ta `mõtleb, ei tää, ku `kõrge pulga pääl ta on Hää; Sa tahad kah iks tõestega üte pulga pääl olla Nõo; Nu̬u̬ umma˽mõlõmba üte pulga pääl Rõu

puss|nuga Poiss`lastel pole muud, kui sais pussnua käde ja `sengä `vestämä Kuu; puśs`nuaga tapedasse sigu ka Khk; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; liigetega nuga, teene oo puśsnuga Kul; puśsnuad oo noortel Vig; puśsnuga - - sellega tapetse sigu ja `lambid Var; [maa seest] tulnd `väĺla puśsnuga ja inimese kondid Mih; puśs`noaga lõegab rähä`pulki Tõs; puśsnuad `pandi `püsti pori `sisse, kui loom `otsa läks, siis `oĺli nõiutud Vän; Pian iḱki minema, tulgu või puśsnuge ja pisikesi `poissa `taevast `alla Hää; kui ta (lusikas) juba suurest laastust on `kervega `löödud, siis `lõika puśs`noaga Juu; Sie mies ei lüe `risti ette, tulgu vai puśsnugasid `taevast `alla Trm; puśsnuga käib puusa piäl, nahatupp `ümmer Kod; temä lü̬ü̬b puśs `nuage teisele Hls; puśs nuga kannetass `karmanin tupe sehen Puh; puśsnuga pandass tupõkõse `sisse Krl

püha püha Jõe S hajusalt L, Ha VMr VJg TaPõ Plt SJn, pühä Kuu RId Rid Mar Mär Vig Tõs Khn Juu Kod KJn Vil eL(püä Lei); p pühhä VId

1. mingi tähtpäev (mil ei tehta tööd ja mida kombekohaselt tähistatakse) `jõulu `keskmisel pühäl `päiväd `lähväd jo kukke samu `pitkemast Lüg; pühist tehä `piiraga Vai; pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans; `röömsaid pühasid; pole jo suiste esimesest pühast saadik `vehma `olndkid Khk; püha olgu, teine tulgu, `arva olgu argi`päevi Vll; `Kallid pühad on `jälle ukse ees (jõuludest) Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; `surnude mälestamise püha Rei; äid pühi Kul; Kis kõik pühad piab, see kõik näĺlad nääb Han; Juanipäe ning jõulud `meite `rahval kõegõ suurõmad pühäd Khn; täna [jõulu] `laupä ja oome püha Hää; akkame pühasi pidama Ris; teine püha oli viel kõvast püha, teisel pühal oli laulatus JõeK; eks neid pühasid ole paeĺu, kis neid jõuab üless lugeda JMd; ega teda (pärtlipäeva) pühaks ei `peetud Ann; täna `tüötan, omme pian püha VJg; Jõulu - - siis `ańti pühade `kośti, mis `kośki talus pühadest `tehti Trm; muailma pühäd on, pidä nõnnapali ku tahad; mes sa künnäd `kaĺlil pühäl Kod; tegime kaubad ja `ütlen talle `pääle pühade üks paar kuud - - et mina lähän ära Äks; teine püha enam nii kaĺlis püha ei olnud kui esimine püha, siis `käidi pidudel, `mindi `kośti ja Lai; pühädesse ei ole enäm `kolme nädälid KJn; tänä on tävvelikult pühä Vil; kes neid kiket pühäsit är jõud pidäde; mea tulli teil nüid pühi lõpeteme Krk; kui jõulu edimine pühä om tõisibe, siss tuleb pehme taĺv, ilus suvi ja ää viĺläsaaḱ Hel; jõolu`pu̬u̬lba õdagu, ku joba pühä nakass, `tu̬u̬di pikäd õled `sisse, `panti põrmandule Ran; pühädess tettu iki puhast `leibä, no muidu söönuva aganist Puh; ma pia ka pühäde `vasta valmistama, vaja siga tappa ja `voŕste tetä Nõo; teiva õlut ka iks, pühi `aigu `tahtseva iks õlut Ote; hommõn om pühä, saami liha; paastu neĺlä`päivi `peeti pühäss, vokki is `ket́rä õdagult Har; ta lätt uno poolõ pühile (pühi pidama) Plv; Pühhi aoss, sõ̭ss tet́tevä˽mud́oge jo paŕõmbaʔ söögiʔ Räp; meil hummõn om suuŕ pühä, kaĺliss päiv, ivaanoskorovna, `krõstosõ riśtesä päiv Se
2. pühapäev nemad `laskesitte `laube `ehtu `vergud meresse ja pühal neid `väĺla ei `tuoned ja `läksite `esmaspäv vedama Jõe; pühän `lähtäme `kihlämä Kuu; kolm püha kuulutati järjest kirikus, et need soovivad abieluse `astuda Pöi; tütar käind `vuatamas iga püha JJn; mina ei old sie püha lauakirikus VJg; kas sa `täämbä pühhä ei `piäki (küsitakse pühapäeval töötajalt) Plv || puhkus põle täna veel püha `saandki, üks rutt ühte `puhku Mär; si̬i̬ ei anna ka pühä, korat tu̬u̬p jälle ubinit `ru̬u̬ki Nõo
3. pühak pühhi `taivan um paĺlo, `kõiki tiiä‿i·ʔ; `kõiki pühhi päiv (1. november), pühitäss kõegilõ pühilõ Lut
4. adj a. Jumalale või vagale inimesele omane; jumalustele määratud või pühendatud ise pühad inimesed, aga `noidusitte Jõe; kerikut ikke `pietässe pühäst `paigast Lüg; kirguärrad pühad papid, kurgu all neil `valged lapid nalj Jäm; Ta on nii püha, et läheb elusalt `taeva; Kaśs `olla enne püha loom olnd, pärast akand rottisi `murdma Pöi; jumal on püha, inimene on patune Käi; pääsusele äi pea paha tegema, see peab püha lind olema, jumala lind Phl; kas sa äbämata oled nii pühaks nüid läind, sa võta `leibagi ah́ust `väĺla Mär; mina ei tia, mis pühad rahvas nied on old Koe; näpi vahel üks täpp ei tee, õige pühä elo Kod; mõni peab ise ennast pühast, aga ta püha ei õle Pal; me olem puha patutse jumala ehen, `kennigi ei ole pühä Krk; sääl (ristimisel) pidid pühä olema, sääl es tohi `naĺla tetä Ran; ega meie es vannu kah, emä sõna `oĺli pühä; `oĺli pääld nätä nii pühä ku `oitku, suu `oĺli `kinni pitsitet, et midägi pattu `sisse ei lähä Nõo; pühä jutuss ja pühä˽lauluʔ, mis sääl viga kullõldõ Krl; kas tä tu̬u̬peräst nii pühä om, ku tä pedä hennäst pühäss Har; pühä lätte `vi̬i̬ga oĺl `haiguisi aŕstit Rõu; noid puid `peeti pühäst, kelle all om ohvõrdõdu Räp; pühä `hingliʔ umma˽`taivan Lut b. (ütlustes ja hüüatustes) oh sa minu püha `jeesus Muh; oh sa püha jumal, küll sie oli valus Jür; oh sa pühä jüri kutsik Hel; sa pühä taavass, ma‿less tälle pia`aigu `säĺgä joosnu; mia kah `ütle `jummal issäke, pühä ristike, aga `risti ei mõesta `eitä Nõo

raha raha üld(raa, ra˛a Lei); p rahha V

1. ametlik maksevahend müntide ja rahatähtedena eks neid rahu ole `mitmesugusi VNg; `Tõmmeti `ämme põll `lõhki ja akketi sene east raha `korjama, et uus põll `saada (teat pulmakombest); kalidori põrandalt leis vana `Saksa raha Lüg; rotta `juokses, raha suus Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha; mool es ole sedakord vallalist raha Khk; akkasid [pulmas] raha laua `peale `lööma, limbisupi raha Vll; `Meite raha oli enne mark, peńn, pärast roen, seńt; Sõidu `peale `minnes on suur raha sańt Pöi; Mis laps nii suure rahaga teeb Rei; `enni `viidi ikke raha `sõnna maa-alose kibi `peale, et siis pidid maa-alosed ää kadoma, rahaga õeroti sedä`kohta ja `viidi kibi `peale Mar; kann `pańdi täis, siis pidi selle tüh́aks `jooma ja raha `sisse panema, see `üiti siis lapse `amma raha Mär; `künti üks puukaśt rahadega `väĺla, seal olnd sees kandelesi rahasid ja ümmargusi Vig; [surivoodil] `tahtis padja rahaga `juure võtta, et on raha veel auas `juures Vän; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; nuorik `viskas kiriko ukse ala raha Ris; ta `olla viind aĺlikasse rahasi, et `soada tervist Rap; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; siis olid jo teist‿modi rahad ja saksa kroonid Pee; Ennem esimist muailma sõda õli rahal ikke vähegi väärtust Trm; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod; rahad olid veerest ike põlenuvad Äks; kui tanu sai noorikulle pähä `pandud kodu, siis sai talle põll ette `pandud, siis kõik tõivad sinna raha `siśse Ksi; ańd titele ambarahass üte rubla Trv; miul vallalist raha ei oole, miul puha suure rahase; `rentski rahase olli, ku `rentski valitsuss olli (Kerenski rublast) Krk; vanad vene rahad, mes saari `aigu olliva, noist rahadest es saa mitte midägi Ran; kaupmehel om vaja paĺlu vallalist raha Puh; kõ̭iḱ olliva `vastse raha, mugu krabisiva kõ̭iḱ; si̬i̬ raha käib (on kasutusel), sellega saab `kõ̭iki `osta; sa pane raha puhu `karmani, sääld ei saa `keski kätte Nõo; võib olla et om kaevun si̬i̬ raha, kui ta om sinnä ää sõnaga `pantu, siss sa saad timä kätte Võn; makekahjaga korjati pulma`aigu pruudile raha Ote; mul ommaʔ `pi̬i̬nü rahaʔ, no või ma vahendaʔ Har; `koḿpveki puŕgi˽toṕiti noid vannu rahu täüś, niipaĺlo oĺl noid vannu rahhu Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ; viis-kuus rahha om külʔ mu iäh olnuʔ Vas; villakoŕvest oĺl `löütü rahho, sääl oĺl nii vanno rahho, mis `mitmit `vu̬u̬re oĺliva `maaha˽kuulutõduʔ Räp; raha oĺl pant `uiboaida Se
2. teat rahasumma; vara (rahasummana arvestatult) kui sai [kalad] `linna `viedud, siis sai rahaks `tehtud Kuu; Sel mehel on raha kui raba (palju) Hlj; minevä keväde `õstasin `uuve `sieme, `maksasin küll ka `kallist raha; õlen mina ka `mängind raha `pääle; Raha on ia sulane, aga paha peremies Lüg; `meie `tienisimma siis ikke iad rahad Jõh; tämä `mängis `toisilt kaik rahad `vällä Vai; ta `andas `moole oma ausöna, söna on änam kut raha; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; pole seda raha nenda pailu üht kut tarvis Khk; Raha kut ratsaobuse sitta (palju) Kaa; rahamees rahaga `kimpus Vll; `Kanged mehed olid, kohe raha `peale lõid käed, vädasid `kihla Pöi; kes nii palju raha `täidis raisata Muh; Raha tulgu ja mingu, aga ärgu vahet olgu; Äi nee muista rahaga ühes majas elada (raha kulub ruttu ärä) Emm; kellel suuremad kohad oo, need müivad iga sügise `villa ja siis näd kasvatavad sego ja müiväd `loomi, sedä `moodi näd raha saavad Mar; ta oo `moole raha `võlgo Kul; raha oo tuli tulema ja vesi minema vns Kir; täl oo raha `puudu Kse; lõi kõik raha läbi Tõs; mehed teevad omal rahal maja `vaĺmis Vän; paneme rahad `mängu Hää; raha on `raske `saada, aga `kerge on ära minema Saa; mine ärra `juure, maksa rahad ilusti ära HMd; Löödi mõni pütt võid kõrva, mõned munad ja pühapää tehti kiriku värava taga rahaks Kei; Kus raha loetakse, oia eemale, kus tööd tehakse, astu ligi Rap; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ega sie raha kuu pialt ei kukkund (on raske vaevaga saadud) VMr; kevadine [turba] `leikus makseti rahas ja sügisene `leikus makseti viĺjaga Rak; raha tämal millaski ei õld Iis; Poeg õli rahadega mees ja tõi Riiast jonstavi kivid Trm; minul viinatäis (viinaostuks vajalik) raha ike on; tämäl raha kisendäb taskun (kibeleb kulutama) Kod; kõik tuuvasse nüid raha pärast (eest) Äks; see ei olnd mitte valla ku̬u̬ĺ, see oĺli kihelkonna ku̬u̬ĺ, `sinna tuĺli raha `maksa KJn; lubamene oĺli suur, [aga] raha `andmene oĺli `veike; kui arjus sia `karvu sai, `andis sulle nõõla, riie `müiti iki raha i̬i̬st Vil; mis sa selle rämsust oiat, ti̬i̬ rahass; raha aap kikk ratta `ju̬u̬skme vns Krk; akass lihunikusse ja `varsti olli rahadege mi̬i̬s Hel; kui ää käe peopesä `süitnä, siss saana raha, a ku kora käe peopesä `süitnä, siss `anna `vällä raha; rahata `kõŕtsi ehk vihata `sanna, t‿om üits Ran; temä laseb kõ̭ik oma raha `tuulde, kõ̭ik lähäb lõõrist `alla ja tsoorist `väĺlä; pääasi ku maa kätte jääb, raha kaob raha `viisi; rahvass korjanuva raha kokku, et [ta] siss lähäb periss `õigede `kaema, kudass sääl Saratohvin tu̬u̬ elu om (ümberasumisest tsaariajal) Puh; temä angeldab kõ̭ige asjaga, kaeb kost raha `sisse tuleb; ku tare palama läits, siss said tulekassast raha; ega `aiga ei massa `viitä, aig massab raha Nõo; raha peräst taṕiva arjukese ärä Võn; ma raha pääl elä, mul ei ole kanna, ei `kaśsi nalj Kam; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote; sõ̭ss sai jo raha koŕatuss, sõ̭ss sai sedä tarrõ joba nakatuss `vaĺmiss teǵemä Urv; tu̬u̬ om `saisva raha, medä `vällä ei taheta andaʔ Har; mi oĺli kolmõgeśke sõ̭sarõʔ, miʔ jai ar˽tu̬u̬ raha; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Rõu; sõ̭ss teenevä rahha ja ośtiva liinast heeringit, siss sai ma˽ka `ku̬u̬li minnäʔ Plv; noʔ eläse˽kõ̭iḱ ilostõ, omma˽`sü̬ü̬nüʔ ja om raha kah Vas; linast `saadi rahha, muialt es olõ˽vanast rahha saiaʔ Räp; lainaʔ mullõ rahha; raha lätt ku vesi sõglah Se
3. a. kaelaraha suured jämed elmed `ollid kahede rahade vahel, ristiga `ruplad `ollid, kannad `külges Muh; need kannaga rahad olid `enni õberublad, `neile `lasti kohe kannad taha `panna, siis näd `pandi `kaela Mar; kodardega rahad olid `kaelas Vig; rahad `raksund kaelas, ku `kiikund VMr; kaalahn umma rahaʔ Rõu b. kaelas või rinnas kantav ametiraha kui kohot `mõisteti, siis õli [kohtunikul] ka raha `rinnas, `sellel rahal õli `riigi vapp pääl Lüg; `kohtumehel oli raha `ründas Rei; vallavanematel ja ammetmeestel oo rahad `rindes Mär; amõtimehil omma rahaʔ kaalah Plv
4. auraha neli `risti õli, raudrist ja vaskrist, õberist ja kuldrist, `tõisi rahasid ja `märkisid õli viel Lüg; nagu kroonust tulid, siis olid rahad `rõndus Mar; minu isa oli soldat, mul oo veel `paergu alles need rahad, mis tääle `ańti, ilosad lindid taga Mih; `soldanil om raha rinnan Trv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur