[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 130 artiklit, väljastan 100.

hagema agema Jõe Kuu SaLä Pha Vll Kse Ran Nõo Ote Rõn; agõ|ma Kam Krl Urv Lei, -me San, -mõ Krl Har/h-/; hagõma, da-inf hakõʔ V(ma-inf hagõmadõ Har)

1. hurjutama a. noomima, manitsema tiä kadunukõnõ `eĺli, sõ̭ss iks hagõsi naid `lat́si, nüüd ei olõʔ kedägi inämb, kes neid vi̬i̬l hagõ Kan; Sinnu piat iks alati hagõma, hae˽nigu pińni; Ei jõvva˽ma sinnu hagõdaʔ, sullõ ei˽mõo inäp vits kah Urv; minnu ka um haet iks, ku˽halvastõ˽tei, siss jäl˽`haeti; ma˽hai kül˽tedä, a mitte ei˽`kullõʔ Rõu; hagõgõʔ ummõt tõõńe tõist, mis ti `müĺlät; kui tõnõ nakass tõist tõrõlõmma, sõ̭ss tõõne nakass `vasta hagõma Räp; hae no umma last veid́okõnõgiʔ Se Vrd haagama2 b. hüüetega eemale peletama, ära ajama tõsõn kaŕan `kuuldu jo sutt `haetavat Kan; susi näet tu̬u̬d hagõmist peläśs, sõ̭ss lät́s ärʔ Urv; sutt ja marupińni õks `haetass - - hõõ hu̬u̬, hõõ hu̬u̬, nii ̀haeti; mi˽haḱki kül˽hulgasna˽kaŕusõʔ, õks susi lät́s umma ti̬i̬d; kui susi sinnu enne näge, siss jääss helü kińniʔ ei saa `haeda eiʔ sutt Har; lät́si iks `perrä nurmõ pääle hakõn, lät́si iks ja hai Rõu; suśsi `haeti: tõ̭õ̭ĺu-tõ̭õ̭ĺu; susi taht hagõmist, raha lugõmist Se; kõik hagõvaʔ soe pääle Lut
Vrd hagima
2. nõutama, hankima `leiva `vilja pidi `suurest maast agema; ma `käisin külas jahu agemas Jõe; kui sul ei ole [midagi], kaet `kostegi agõda Kam
3. haarama, (kokku) ahnitsema ma age siit omale süle tεis Jäm; mis sa aged teiste eest εε puhas; see ageb nönda tiiusti `asju kogu; ageb `süia Khk; mes sä nii paĺlu aged, jätä tõestele kah; tahass terve ilma `endäle ageda Ran; temä ageb `endäle `kõ̭iki, mes `kostegi vi̬i̬l saab Nõo; hagõgõ kokko noʔ `kraamiʔ Se
4. taipama, aru saama; meelde tuletama ku nakkad `mõtlema ja agema, siss tule `mi̬i̬lde Ote; Inemisel ei ole üits agemise raas Rõn; Ta jo hää suur lat́s, ta nakkass jo `mutsu hagõma Urv; nakass `hińdä hagõma (ennast kokku võtma) Räp
5. korrastama Agõ˽no sa˽kah innäst ummõtõgi, nu̬u̬ŕ `tüt́rik Urv; sul oĺl mullõ nii pallu `kośti pant, ma `õkva `heitü, ku ma `naksi `lauda hagõma Plv; tsia suluʔ är lagonoʔ, `tahtvaʔ hakõʔ; nakass `hińdä hagõma (ennast kokku võtma) Räp

ahi ahi g ahju (-o), ahu (-o) eP(n ahe) eL(g ah́u, -o), `ahju R; n, g `ahju, -o Vai, ahu San Urv Krl Har Rõu; ahj g aiu, aju, ahja Lei

1. seade, ehitis, milles kütuse põlemisel eraldub soojus pane tuli `ahju, `leiväd on juo `kerkined; `kergita tukkid `ruobaga üless, `liiguta ahi segamini; magu ies ku ahi Lüg; Mis sie ka tieb, kodu `ahju taga `istub IisR; `kilgid, nied on tuvas `ahju vahel Vai; ahi löi nönda `umpseks, kaaruda natuse, siis puud akkavad pölema; kahe `laega ahi (kinnise kerisega reheahi) Khk; ea `veoga ahi, pöleb nii et müriseb Mus; Nii aruline inimene, kas aja oort ahju pεεle (öeld haruldase külalise tuleku puhul) Kaa; Kõige vanemad ahud olid ilma keriseta, kui `kööti, siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd; Lehm kut ahi (suur) Pöi; poisslaps upitati ahu otse `kohta, et levad ep pakata ää mette Muh; ahju suu all sääl `kolde pääl kiededi vanast, sööd `veedi ahjust `kolde Emm; Ahju otsale `panti märjad `kindad ja sukad `kuivama Rei; ahu‿päl kasund (kitsa silmaringiga) Rid; ahi oo tüdind, ajab `kangest `suitsu `sesse Mar; kui ahi süsal oo, siis kraabitakse ahi `puhtaks roobiga Mär; ahe oo kulun Var; vana rehe ahe oli suur, kuus suurt `leiba läks `ahju Mih; mõni `mõisa või ahjutäüs `voŕsta (asi on tühine) Khn; `lahtise keresega ahi, lage ei ond, suits tuli poha tuppa PJg; ahe küdeneb Vän; kas panid tule `ahju Nis; kummiga ahi Juu; vanal rehetubadel ahjud olid mua `sisse `tehtud KuuK; ahi akkab `lõeskama Amb; liiguta `ahju, siis ta põleb `äśti Ann; kui pańdi ahi kińni, siis pańdi kriiskad peale Kad; vommiga ahi; ahi on käre, põöetab leevä ärä; talvel `pańti piärud ahju õtsele, jõõlu piärud `seisid ahju õtse piäl Kod; ku on ka mädad puud, si ti̬i̬b ka nõrga ahju Äks; ahi oĺli ju rehe tuas, ja egä sis ei olnd - - ust i̬i̬s selle ahjul KJn; tuli `tuĺli ahjust `väĺlä linade `sisse ja põles elumaja ja tare kiik (kõik) ärä Vil; keresege ahi om ilma `lõõrede; aage tuld `ahju, tuba om külm; mis sa kurvasted, egä sul mõni mõis maha põlenu ega ahjutäis `oŕste ukka ei ole lännu Krk; ta om `mitmast ahjust `leibä söönu (palju kogenud) Ran; vana `tu̬u̬re puu, ahi mugu `viśsub enne; siä `ahju, `tõmba ahju perä üless, siss palava tuki kõik ärä Nõo; nüid om ää küll ah́o kõrval `maata Võn; me ollime üleväl ahju pääl, sõeme sääl käḱke ja lämmitime Rõn; ta om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San; panõ aho uśs kinni, ahi `miiltüss är Kan; ahu om `oige, leeväʔ ei küdsäʔ äste ärʔ Urv; ku ahu `vaĺmiss sai, siss `vi̬i̬di kaaliʔ [ahju] Har; ahi `pańti kińniʔ ja hüdse˽jäiʔ `ahjo `hõ̭õ̭hkumma; mi˽`peĺksi tu̬u̬d vanna `ahjo, et vaest `kuigi˽pudõnõss Rõu; t́sia jago `vorstõ tet́ti arʔ, sõ̭ss kuivati ah́oh üle, et muido haĺlitõdasõ arʔ; no‿m tubli naańõ ku ahi Vas; Ku leeväʔ ah́ost `vällä `võet́evaʔ, sõss `ahjo tühäst es jätetä, `ahjo visate kas halg vai paaŕ puid; küdseti mito ahjotäüt `leivä, ku ütest ahjotävvest es saaʔ Räp; must siga ahjus tuli ahjus kustunud `sandid puud, ei akka põlemaie - - juo must siga `ahjus Lüg; Must siga `ahju läinu Hää; muss siga ahjon Kod; lastel `käśti tuld teha, isa `vaatas - - et nääh poiss, must siga sul ahjus juba Lai; must tsiga lät́s `ahju Rõu; vesi ahjus häda käes; nutt varuks `Enne ei `mõistand `õiget elu elada, nüid kui vesi `ahjus, isa ole ia, `aita IisR; Poisil võttis ühna vee `ahju Pöi; Lastel oo vesi üht`inge `ahjus, kui kurja sõna nendel `ütled Han; sellel `olla vesi `ahjus old nõnna et Juu; nüid oo vesi ahjun. akab `aelema, ei nähnud `enne ärä tehä Kod; Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega helligu, nigu˽midä `ütlet, nii um vesi ahun Rõu || (sünnitamisest; lapsesünnist) tia kus säält maja pere`naine on. no sial lagunes ahi vist `vällä Lüg; meie ahi kukkus tänä `sesse Mar; ahi ära lagunud, akavad katselised `käimä Kod; aho suu nakass `maahha sadama Se
2. (tehnoloogiliseks kuumutamiseks) `terva `poltamise ahi Kuu; kalk ahi, sääl `ahjus on kolm `ahju, `miska `lupja põledetta; sie õli `umbinane ahi, kus `enne `tõrva põledetti Lüg; kala suitsetamise ahi Muh; enne ku tind́did raha `maksid, siis kuivateti neid `ahjudes Trm; savikõdan õlid kivi põletamise ahjud, siis `teśti teliskiva ja pot́tkiva Kod; lubja palutamise jaoss - - `korgõ perve sisen oĺl ahu Har; savikua ahi Se
3. ahju meenutav kivihunnik angerjapüügiks Aŋŋera ahjud`lauti kevade `valmis - - suu `jääti `lahti, aŋŋeras puges `päävaks `ahju, kivi kergitati tasakesi öles ja aŋŋeras `võeti pisikse ahinguga ää Pöi

ahnitsema ahnits|ema hajusalt eP, TLä, -eme Hls Krk Hel Krl, -õmõ San Krl, -õmma Rõu Vas Räp Se; `ahnitse|ma Kuu Hlj, -mma Vai ahnena endale haarama, enda valdusse ahmima `ahnitseb ikke üht ja teist `asja Vai; muudkut ahnitseb aga omale ede, üks köik, kas teised saavad ka vöi mette Khk; [ta] Oo seike omapoole kiskuja, et ahnitseks keik oma perse Kaa; küll see ahnitses `mitmest kohjast Muh; ahnitseb igald poold Emm; ahnitsemesest põle kaso kedägi Mar; ahnitses kõik oma ette Tor; Kis palju ahnitseb, sie vähe soab Rap; ahnitseb kunni surmani vara kokku Juu; mis sa ahnitsed, ega `sulle `auda `kaasa `panda jo JMd; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; isa oli sihuke koi - - ahnitses omale kõik Plt; temä oma eluaa ahnitsanu Trv; si̬i̬ taht kikke omale kokku ahnitse Hel; kiśk ja ahnits `endäle sedä varandust kokku Ran; si̬i̬ `ahnuss om mõnele nigu `küĺge `süńdenu, temä ei `saagi ahnitsemada elädä Nõo; mõni om `säärdene inemine, käü ahnitsõn San; tsia ahnitsive süvväʔ Krl; Kül tä ahnitsõss varra kokko, viimate läts kõik tuuldõ Vas; kõ̭õ̭ iks hangõldass ja ahnitsõss Räp; nimäʔ kõ̭ik ahnitsõsõ, neil sääne `mu̬u̬dgi om Se Vrd ahnitsama, ahnutsema

hallitõdama haĺlitõdama hallitama t́sia jago `vorstõ tet́ti arʔ, sõ̭ss kuivati ah́oh üle, et muido haĺlitõdasõ arʔ Vas

hand hand V, and Hel T Urv Krl Lei, g (h)anna

1. saba ku arak kadsatess - - kos pu̬u̬l and om, säält tuvvass `käsku Hel; `kange kuumaga lehmä võtiva anna `säĺgä ja joosiva tanumide; egä peni kergitäb oma `anda - - kes ennäst väega kitt Ran; kuri puĺl tulli ussest `sisse, nu̬u̬ lehmä sarve olli ummeldu pääkoti `külge, vana viht olli annass `pantu (pulmanali) Puh; ja kui kana `anda soputana, siis tulna `võ̭õ̭rit; tuule`veskil om nii et, kui ää tuul om, siss tuleb jahu ku obese annast; last vihuti siss laaleti et, at́a at́a anna pääle, tsopu tsopu tsooru pääle; töbi annaga peni; nüid om [koeral] äbi, tuleb and sorun ja pää norun; `rätsepä obene ravvane, and om taka linane = nõel ja niit Nõo; lõõgaśsi kodu poole minekit nigu and `õigõ takan Võn; kas vai neli viiś obest `pańti `anda üitsütele [rehe tallamise ajal] Ote; Kui and `küindusi końdi manu, pidi ää nüśsilehm olema Rõn; Tuli om nigu pini anna otsah [tulenäitaja ei pea pirdu paigal]; Üt́s iiŕ, kat́s `anda = pastel Urv; no˽timäl om suuŕ juuss nigu hobõsõ hand; timä `tallass õks alasi tõsõ hanna pääle, timä taht alasi `tõisi tüssädaʔ; kasi˽kaśsi hanna alaʔ sõim Har; kas susi soe hanna pääle kunagi˽situss (kelm ei reeda kelmi); T́sia hand hoiõti kesvätegijäle; Hopõń näüdäśs `handa ja˽kattõ (jooksis ära) Rõu; taa sääre hadak um, taa nigu kana hand tuulõ käeh (kerglane inimene); `lamba hand saa kaŕussõlõ [süüa]; vana `loikam [koer] tulõ kodo hand `jalgo `vaihel Plv; jobi hannaga pini; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas; mis teil om müvväʔ, hobõsõ `handu vai haŕaśsit vai `ńartsõ; pini höörätass `handa, hannagaʔ; ku hädä om olõ õi `härgägi hallõ, a kui hädäkõrd `mü̬ü̬dä lätt, siss om `handagi hallõ Se; kaśs situ‿iʔ är umma `handa; hüäl tsial kõõ kõvvõr hand; mõnõl [lehmal] um padi hand ka kui luud - - mõni um harva hannaga Lut || piltl kibu anna all (rutt, ajapuudus) Urv; Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um (rase) Rõu; ei olõ nail nooril häpü ei˽`handa; hanna ku̬u̬h (vabaabielus); Lahke hannaga inemine (kergete elukommetega); om ta mineke kiim, hand `kukro pääl, annaʔ joostaʔ õnnõ kohe taht Räp; kiä `uhkõ om, `viskass hannaga Se; ligõhha hannaga, hüä olõ‿i·ʔ Lut; hannan, hannah jõrel, kannul sa olõt nigu `väikene lat́s imäl alasi hannan Har; Taa pinitüḱk `tirkass ka‿ks alati sul hannan Rõu; oĺli ma˽ka iks suuril hannah `valvma minneh Vas
2. riietuseseme (alumine osa) kördi and Hel; võta and üless, ma anna sulle `vitsu; praḱk (kuub) `olli poolõni `perseni, praki and `olli `lahki; ta‿m talulaits - - om `uhke - - lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdriguannaga maha Nõo; laits om nigu tila emä anna küĺlen Ote; pane oma poig vai anna `sisse, mia ei pane tost tähelegi Ran; imä nõśt säŕgihanna (kuuesaba) üless; kat́s `tuisku väläh, üt́s tõst `handa, tõõnõ aja lummõ `persehe Vas; Kattõ `mu̬u̬do siidi omma, pääsiidi ja hannaʔ - - Nuu˽hanna˽köüdetäse˽`taadõ, naasõ˽`köütva˽linige `küĺge, `tüt́riku˽vanigõ `küĺge; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah Se
3. tarberiista osa, käepide, vars üits aenumane annaga pańn `oĺli, ku vahel liha küd́sätedi, siss `pańti `ahju Ran; `lapju and läits `katski; pöörä annast kääneti pü̬ü̬r ette, siss `olli uiss `kinni; kos vanast olli olusa kopa, `handul kõ̭iḱ naśade taka ja Nõo; `luitsa `pańti `andu piti `varna `pistü, egä üt́s tuuś oma ärä; pää ari `oĺle `öörgune, and `oĺle iks takan Võn; villkopa kõru `olli madalamb ku kipi kõru, säält kõrvast läits and läbi Ote; Üle lapjuhanna ja roobihanna ei tohtev minnä, siis minnev au ahju San; ss‿võedass kas vasara hand vai, mia taht, `minkä˽nii t́ä [kips] peenikesess hõõrutass Urv; vigla and oĺl ka parass piḱk ja jämme, iks hää `peiu võttaʔ Krl; tooli hand om tooli sällä takahn Har; timä näḱk mi̬ ilma hannaldaʔ rihhu, tah́t hinele kah Rõu; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; Hummogo niidete hain `maaha, sü̬ü̬m `aigo `leivä˽naaśõʔ riha hannaga˽haańa ülest vai kaari˽laḱka; prenneĺ, tol hand peräh, puust hand Räp; a tu puu, mis `perrä läbi tsusatass, pulk otsah, tu kutsudass meil ratta hand vai lankhargi hand Se; hand kua um tsiŕbil, lüvväss `vardõ Lut
4. vilja idu; ohakas; lehe, marja, õuna varreke kääneti lade `ümbre, et põhjan mõni konds om `tervess jäänu, kesväl mõni and `persen, uhak küĺlen Ran; `müimise kesvä iväti, et siss lähvä anna takast ärä Puh; kesvil jäi `andu, `keśviga olli tu sõda, kaaral ja rüäl ess jää `andu; anna olliva uhaku kandsu, terä `küĺge jäänü Kam; kesvä anna om vällän, kägu ei kuku siss Ote; lihel om hand, taast timä kasuss Har; ma idudi kardokit, kardokil umma˽jo hanna˽takahn Rõu; keśvil hõõruti hobõsõga hanna˽takast `maaha Räp
5. järve sopp, maatüki ülemõõduline osa Üle jäŕve anna `tuĺlimõ San; hannaga vakamaa, suurõmb kui vakamaa Har; `Uutsõh om üts järvehand Se
6. ühisest töörindest mahajäänüd tükk, tööjärg ku mõni `põimja jäi `taade, siss üteldi et, kae tu̬u̬ jäi `anda, t‿om vana laisk `põimja, lähme kuseme ta anna pääle; tõese `põimja avitiva siss tu̬u̬l `anda `jääjäl ärä `põima, tu̬u̬ `olligi tu̬u̬ anna pääle kusemine; mõni kes äste kärmäss `olli `põimma, laśk `endä `i̬i̬ga minemä, ja tõese jät́t `anda Nõo; kuiss sa nii uma hannaga `perrä jäät Har; tuu jäi `handa uma `i̬i̬gaʔ, niku˽hand jääss `perrä, niku˽siba; timä om kõõ hannah Vas; tää tügüss kõ̭gõ hanna pääle `jäämä Se
7. rida, rivi kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn; Kurõʔ `lindasõ katõhn hannan Rõu; kala˽puhaśti ärʔ, ja `su̬u̬lśsi, siss salid́si `handa Vas; hahe hand ĺätt; sibulahand, `handa saĺlidsa (nööri otsa lükin), ar saĺlidsa sibula `handa (kuivatamiseks) Se
8. kraasimisel saadav villarull(ike) oi õigõʔ mitu `handa `villo sai taast pügüst; Es kraasita˽küll˽sääntsiid nigu noʔ kraasitas `kerrä, siss kraasiti iks hannaʔ Kan
Vrd händ

andma `an(d)ma üld(-me M, `andmõ Krl Har, `andmadõ Har), `anda|ma R(-maie Lüg) Sa; da-inf `anda Hi Mih Khn K I Trv Hel T, `andaʔ V, `andada R SaLä, anda Sa Muh L Äks VlPõ M, andaʔ VLä Se Lut Kra; (ma) anna(n) eP eL, `annan R

1. ulatama, pakkuma; kellegi kätte(saadavusse) või kasutusse toimetama (ka söömiseks, joomiseks jne) `ansivad `toine `toisele käppä (kätt) Lüg; tule `siie mie `annan `siule omena Vai; pere`mamsel `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud Jäm; loomale piab kääst `anma (lisatoitu), väljal nii vähe `süia Khk; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; üks annab rihalt [rukkivihud] kätte, tene ahab parsile Lih; neĺlaba ja pühaba andeti liha [süüa] Var; anna lapsele nisa suhu, laps tahab imeda PJg; üle ukse ja üle aia ei tohi `leiba anda, siss tuleb riid - - kätt ka ei tohi üle ukse anda Saa; ole `terve molle `süia `anmast Juu; karjatselle sai oma leivakot́t `kaasa `antud `lõuneks Amb; kas nad `uostelle einad ette `ańtsid Koe; `kanga kätte `ańmine (niidepanekul lõngaotste ulatamine) Kod; anna kuradille sõŕm, võtab terve kää Plt; anna tuld piibu `piäle KJn; ku sa `kangest `kohkut, siis ei pialatsele `rinda `anme; ken aus inimene, si̬i̬ and kätte [leitud asja] Krk; ei ole eläjile midägi `anda Ran; angõ vanembide kätte si̬i̬ kiri; kanadele `anti liha `eiten võti kätte, siss enämb neele `süvvä es anda (toitsid end väljast) Puh; tolle kätte sai raha `antuss; ańd kańepi karaskiga mulle `jihvtit Nõo; ku sa üle läve annat, sõs annat tulu ja jaku ärä Krl; taalõ tulõ soodad `sisse andaʔ, vaest siss saa `terhvess Har; vahepalla andass nii `lõuna vai õdagu vahepääl; ma‿i anna˽sullõ terehkätt kah Rõu; ańni linno maš́šina ala Se; t́šukõr `oĺli `andmi tõvitsõlõ Lei; jumal`armu andass pääle patu parandamese - - tulõ śjonds jumalarmuga ni pand jumalarmu `suuhhõ Lut; kätt andma (kiriklikult) kihluma, kirikus ”lugemisel käima” keisid krikus kätt `anmas Mar
2. (kinkides, annetades, laenates jne) loovutama, teise omandusse või kasutusse siirma; millestki loobuma `Kergemb `anda kui ottada Kuu; mina küll sedä `aśja kääst `vällä ei `anna, sie lähäb omal `tarvis Lüg; `Sandid `käidi pered `müädä, siis inimised ikke `anneti mis kenegil õli Jõh; Andija tüdib, saaja äi tüdi Kaa; ei ta `eese `õigust kääst anna Mär; Egäüks mehem `võtma kui `andma Khn; vanaisa `ańdis siis pärast koha pojapojale Aud; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast) Hää; ma olen ikka teistele and, kui ma `andja olin Kei; `pulmas `antakse `ańdisi Juu; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿bolt mul lehm Pee; kas sul `täidib mulle natukene raha `anda Kad; egä si̬i̬ sõda tulemata ei jäe, mine `mine `väĺjä kodoss, anna (ohverda) oma elo Kod; akad oma tütart mehele panema, teisele ära `anma Ksi; ta ei täü raha `vällä anda Krk; kas ta om `õige, ma pääd `anda ei saa Ran; ma anni tälle `ulka `langa, aga tagasi es massa; ärä `endä `tarkust anna `tõesele Nõo; `anma ta virk om, aga `tahtma ta‿i lää; ja ańd uma vana saanikõsõ i̬i̬st elu Rõn; anna˽perse tõsõlõ sittu, eś lasõ läbi küĺgluiõ Krl; massa˽ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ; ku `kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭ss mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ma `andnu˽sullõ üsägaʔ, a mul om raha kotoh; ei anna aamõtit käest Vas || anduma, sugulisse ühendusse astuma (naisest) `päiväl vanamor ei `kuule, aga `üöse `kuuleb küll. ma sohistan, `anna `mulle, siis on kõhe `kuuleb iast; Lits kes `annab, mies kes saab Lüg; poistel juba `mitmed εεd korrad `andand, kεε kεind riist (lodevate elukommetega tüdrukust) Khk; kui mina tahan ja tõene annab, muku las käiä Kod || piltl `kulbiga annetud, `molliga `võetud (vähese aruga) Lüg; ep saa akkama mette – `anti undi paśs (lasti töölt vm lahti) Vll; poolest suust (vastu tahtmist) `anma Mar; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga (võimu naisele) Mär || (ihnsast) südä `andaks, aga käsi ei `anna VNg; ei `andand suhu egä `silmä, pala egä `pauki Lüg; Annab näpuotsast (vähe) Kaa; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; mitte mahasadanud `marja ka‿i täü tõisele anda Hls; sikke `seante, kes tõisel ei anna pala ega pu̬u̬lt; ta ei anna küüdse suurust `aśja kah, `seante kidsi; sii ei anna mitte `tingu ka kõrva veerest enne ku ta leeme `vällä lutsiss Krk; temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle, ta‿m nii tihnuss Puh; näpu värisevä, ku `tõesele midä annap; annab `väega veedi nigu eńgvi̬i̬rd jälle Nõo; ihne inemine - - ei anna oma näpu vahelt `pulka kah `perste `pistä Kam; kes ei anna annakust, si̬i̬ ei anna aidast kah Krl; nii sikkõ, et - - ta ei anna tõsõlõ nü̬ü̬p`nõkla kah; ta is annaʔ sullõ mitte musta küüdse väärt kah Har; anda as `siĺmä `piśtä ei suuhõ tsusada Rõu || (heldest) näpidega võtab, kamaluga annab Trm; eĺle ja `lahke, ta annass või `süäme päält ärä asja Krk; ta‿m `elde `anma, annap vai `viimätse ärä käest; mul `kalge süät ei ole, mia anna vai suutävve `pooless Nõo; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; anna antust, murra murtust endale saadust paku teisteleT V emä ütel ike et anna `antust, murra `murtust. kui sa `tõesele annat, siss `tõese annava sulle Nõo; annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust; anna `antust `antut, ala˽võttu `võetut Har
3. tehinguna loovutama, kellegi omandusse või kasutusse siirma a. rentima, müüma, laenama jne aleduse pärast `anneti `puole `innaga Hlj; `ansin oma `lehma `süöma `pääle VNg; vana Jaap ands `meile `eini `võlga Lüg; ema tegi `möisa metstes `eina, etr ärra einamad `andas Kaa; kala müüja tuli, antsid raha eest ja vahetasid vilja `vastu Pöi; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; `aapteegist pidi iad `rohtu `antama Mär; riik annab `lainu Aud; ta `ańdis koha poole tera `peale; `ańtsin selle [maja] `väĺla (üürile) Juu; mõned `ańtsivad talud käest ära, `jät́sivad kõhad maha Pal; and talu rendi pääle `vällä Krk; ega tu̬u̬ `müüja `uupi ei anna kellekile, ta jao`viisi annap; anna mulle odavambaste, mul ei ole niipaĺlu raha; pu̬u̬l ilma ma `vaśkat ärä ei anna Nõo; ańd `kapstõid mullõ, ma˽`koiõ neli `paari sukkõ Har; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ, vaest andasi hopõń tagasi Vas; kaupmi̬i̬ss ańd meehele tu̬u̬ hääteo i̬i̬st kotitävve rahha meelehääst Räp; tü̬ü̬d andass `vällä tetäʔ Se; `võlgu `andma Lei; poolõ `pääle (pooleterale) `andma Lut b. maksma, tasuma keväde `võeti `vilja `lainust, `anti kasudega kättä sügise Lüg; külmediga (külimituga) sai `suilistel `palka `antud Jäm; sihantse mihele‿p tohi ede anda (avanssi maksta), siis ta‿p tee änam Khk; sa pidid ju raha ka kupu `laskmese eest `anma Var; mis `ańti karjatselle, `ańti püt́t rukkid, teine odre Ann; `ańti elu`aegne paiuk Lai; mis sa mulle tasuks annad Plt; `rü̬ü̬vlele andass `rü̬ü̬vle palk Ran; nüid `antana raha palk, egäle ütele tü̬ü̬ `perrä Puh; mul ei ole midägi `söögi i̬i̬st `anda Nõo; taalõ mia palk andass, kõ̭gõ ju̬u̬ `persede; timä ańd raha mullõ veidemb tagasi ku `õiguss oĺl andaʔ mullõ Har; ei ole vald minole abiraha `annu vi̬i̬l Räp
4. a. suunama; kellegi kätte, hoolde jne toimetama, usaldama tämä on ravitsejate `uole all. `tohtrite uolest `antud Lüg; annab teise oiu ala oma raha; `andas oma `tütre `tääle naiseks Khk; Kes teise abeme ää rikkus, see `anti `kohtu `alla Pöi; tädi `ańdis mind karjatses Aud; käisin `ańtsin oma töö üle, sain `tehtud Juu; ega ta‿ss naĺla asi koa põld ikke jo, laste kätte oost `anda Pee; mea anni oma poja sepä selliss Krk; tüdär `antu sugulase kätte kasvate; egäst vallast pidi vallavanemb kaits mi̬i̬st `andma Hel; katekümne `aastani `oĺli alt `iäline, siis `anti `tälle inimese `õiguse kätte Ran; ei sedä suurõmbat [last] ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ Har; teil ka vaja uma sõsaŕ mehele `andaʔ Se b. (hrl koos refleksiivpronoomeniga) kellegi teenistusse hakkama, alluvusse minema; kellelegi või millelegi alistuma, kellegi või millegi mõju alla sattuma on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä; `andas `ennast `Erra `valla `alla, läks siit `vallast `vällä Lüg; ken joomise `sisse `andand on, oma `riide ilbud joob seĺjast εε Khk; kumma `puole ma enese annan, selle `puole ma pian eale koa `andma Hag; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; mine tõiss surmass `piäsmä ja anna ennäss `surma Kod; nüid sa annat ennäst eluaa orjass; si̬i̬ om jumala maha jätten, ilma kätte esiennast `anden; mea nende sekkä ei eidä ennast, nende `parti ei anna Krk; ma ole tü̬ü̬ `kilda `andan ennäst Hel; ta `olli metst `väĺlä `tullu ja esi `endä miilitside kätte `annu Nõo; vana om henne `ju̬u̬mise `hu̬u̬ldõ `andanuʔ; mi ei anna hennest śaksa alaʔ, mi˽`Hitleeri ala õi˽tahaʔ Har; alla andma 1. alistuma, järele andma, vastupanu lõpetama, taganema Sõnast `alle ei `anna, minuperast kasvai kõripite kokku Jõh; Ei anna vanaduses koa `tööle `alla Han; tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; `vaene piäb iks rikkale `alla `anma, `vaene om rukka ru̬u̬g Nõo; naane mehele ala anna aiʔ Se 2. alla jääma, viletsam olema Tehti - - karduli jähust voi rugi püülist lögri valmis - - anna poe kliistrile alla ühtid Emm 3. alanema, tagasi tõmbuma, alla vajuma nagu pakku õts õli jäme (paistetusest), nüüd on juo `alle `andand Lüg; päräst [leivataigen] annab `alla (vajub pärast kerkimist); meri annab `alla Mar; järele, järgi andma 1. nõrgenema, raugema, vaibuma sadu `annab järele juo Lüg; ilm külmale `järge `anma Khk; töbi annab järele Käi; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; kui ise järele ei and tõbi, sisi tuli `surra JJn 2. alanema, tagasi tõmbuma vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle, teeb `kuiva Khk 3. lõdvemale, lahti tulema, minema või laskma; lahti hargnema; mitte vastu pidama minä en õle `jätkust järele `andand, kas munn maha; ega vikkast ise veni, nide `annab järele Lüg; see nii mäda köis, see annab `järgä Khk; Anna köit üks sutike järge Kaa; kõva sõĺm, ei anna järele Tõs; laug [lõng] annab `järgi, keerd `järgi ei anna Plt; `ankur annab järgi Ran 4. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema Järele ei `anna, kas `raiu vai tükkidest IisR; targem annab ikka `järge Vll; süda ei and järele, ma pidin seda teesele ütelda `soama Juu; kes järele annab, sie järjel istub Iis; ei anan järele, võta vai pia MMg; sina anna `järgi, temä om vähep, rumalep Krk; maha andma alanema, mõõnama meri on maha `andand Jäm; perra, päri andma 1. nõrgenema, raugema valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo; tõbi and `perrä Se 2. lõdvemale, lahti tulema või minema võrk om londin, annap `perrä Ran; mul om vana jala, ei anan `perrä, ei saa `astu nii valiste Rõn 3. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema mina annan `perrä, parem tükk tigedälle Kod; kes serände pehme, annap `perrä kõegile; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä Ran; latsele ei või `perrä `anda, ta nakap siss `jonni `amma Nõo; anna no uĺlilõ peri Rõu; ei annaʔ `perrä, rago nigu `rauda `vasta Plv; tagasi andma 1. nõrgenema, raugema, alanema; taanduma Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Kuu; külm `annab tagasi Lüg; valu jääb `soiku, annab tagasi Khk; ilm annab külmast tagasi Kei; ei anna sugugi sinu käsi tagasi (valu ei vähene) Kod 2. endisesse olekusse minema, viima külm on `kartuld näpistand, see `kartul annab tagasi (magus maitse kaob) Mus; Ein küüni pannes oli üsna kui, aga nüd oo tagasi andand, vaada et läheb palavaks veel Kaa; Ära `tömba seda köit nii tebevasti, anna vähe tagasi Rei; vikat kõba, tab tagasi anda Vig; ma ei taha viha kanda südames, ma annan ruttu tagasi Mih; [kõva vikatit] seda põletadi - - see `ańdis tagasi Ris; [heinad] on tagasi `anden `nätskess, ei saa `kuhja `vaĺmi tetä Krk 3. taganema, loobuma mena oma sönast tagasi äi anna, olen `ütlend, olen `ütlend Emm 4. alanema, mõõnama tuulega on meri loe, kui vaaks jääb, siis annab tagasi, mered `andvad tagasi Khk; meri akkab `möönma ~ tagasi `andma Rid 5. kajama Mets - - oli nii suur ja tihe naagu müür, selle sammu pärast `andas ka ääle tagasi Kaa; alkain un aĺlass kivi and eĺü tagaž́di Lei; üle andma raisku, ülekäte minema see (tüdruk) on üle annond `eese jo; üks üleannond ing, kes kedägi ei kuula Mar; ümber andma muutuma elm annab `ümber, ta lεheb solags Emm
5. (saada) võimaldama, (osaks saada) laskma, lubama; millegagi varustama; millegagi mõjustada laskma a. (objektiks hrl käändsõna) lase `alla pidi tuuld [paati] , anna `rohkem tuult Jõe; siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; külm ei `anna `viljale `kasvu VNg; `anna sina `põllule sedä midä põld tahab, põld `annab kõhe `üeksä `vasta; sie jutt ei `anna `kuskilgi `üömaja (ei aita) Lüg; ähk annab völaga `aega (pikendav tähtaega); leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand; `siaste sai [põllule] vähä sönnigud `antud; rehele annad kaks kütti Khk; anna sa `jooni, ma kiigu Mus; Antku jumal εεd ingamist (surnust rääkides) Kaa; lehm äi anna `piima käde Jaa; `Mootur oli `kinni `kõrbend, pole `õigel ajal määret `antud Pöi; mäda puu ei anna valu mitte leva ahule Muh; anna liigendel `sooja Käi; ilm olli nii `sompus et pole näin laevale `koosi `ande Phl; tääl ike terbist `antud Mar; ei tale `anta seal `õlpu `ühti; `ańti `ruĺli ja `jälle äket et tä (muld) `peeneks läks; Anna perse pinki (istu) Mär; aeg annab arutust Han; na ea põli `antasse veel vanainimesele Mih; amet́ kõik mis `leiba annab Aud; ega ned parmud ka anna asu selle lehmale Amb; pool `pääva `ańti siis `teenijatele pühaks Ann; `rahval kõik lu̬u̬g vede siden, ku annab `lu̬u̬gu si̬i̬ ilm; anna mina juassa (lase minul joosta) lehmile järele; naene tämäle mitte uśsi asu (rahu) ep õle `annud Kod; kui tuld kivedast `antasse, siis pada `ästi keeb Äks; pannasse aod `siśse piśtakille si annab alt `õhku kuhjale Ksi; `siia `maale on tervis meil `antud SJn; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; `antke - - tekke `ruumi; ullul ja rumalal anna maad (anna järele); ilmast `ilma sõnutiv, na es anna teśtel ka rahu; ma lää `rätsepa manu `mõõtu `anme Krk; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult pääle ~ kätte tüirist Ran; temä varast paĺlu, toda es saa jo `andiss `anda; amet kõ̭ik mes `leibä annab (ülalpidamist, sissetulekut) Nõo; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; Anna iholõ mis iho nõud; Kolmõlõ asälõ piat tiid anma: haanä kuurmallõ, palgi perä riile ja vanalõ tütrekulõ Räp; kas śoolõ põllulõ tiʔ sitta ka olt `andnu Se; d́ummal `andaga `terrüst un öüä ikä Lei || impers (vihma- või lumesaju, ka tuule ja ilmastiku kohta) akkas pagiti lund `andama Mus; Las aga anda, `vihma lihab taris Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; annab ead `ilma Rid; seal põh́a all annab tugevad `vihma kohe Kse; `Andis `vihma nagu uavarrest Han; `Vaata, kudas `pilvi `vasta tuult kisub, sisi ta ilust `ilma ei taha anda Hää; küll annap vutakit (hooglikust tuulest) Ran; pilve lońdikõnõ, and paĺlo `vihma, lummõ Vas b. (objektiks da-inf; ka impers) laskma, võimaldama; võimalik olema `Annan sulle jau peräst `ingedä Kuu; nüüd `annab `niitä juo küll, on juo `täiest `kasvand; sinu pää ei `anna `sinne `mennä, akkad `enne `õksele Lüg; jumal ei `anna `ennast `pilgada Vai; mu rind ei anna εnam loulda Jäm; kui tuul külje pεεlt, kui annab purjuga kaksi pidi joosetada Khk; `kõrkad o `pehmed nagu piitsa keeled, `andvad ühna veanda Muh; õlle nõud andvad koa ikke ingäta pea `luhti mette Mar; ega lammas `rohkem ei anna `niita ku kaks `korda Kul; Võtab kust võtta annab Han; kui põld akkas `anma teha, siis `tehti küli Aud; anna leida `endele kaĺlis tervis kätte Hää; kõva südamega inime, tema sugugi ennast `murda ei anna Juu; valitsetud puu oli, kes `ańdis `piergu `kiskuda VMr; nuga peab nõnna terav olema et puu annab `vesta Kad; kruu ei anna `koŕki maha jättä, tuleb ühen `väĺjä; südä ei `annud sedä ärä üheldä Kod; kas sääl om enäp Ämmusteʔ – annab `olla, ma ei tää sääl muud nime oleva Trv; kuḿm annab venüde Hls; ega ädä ei anna äbenedä Ran; ta (naise) südä ei anna `lüvvä ja käsi ei lü̬ü̬ kah Puh; si̬i̬ om `jaksa, annap võtta Nõo; nüüd `ańti vi̬i̬l omile siĺmile nätäʔ Võn; ni `kaugu iks elä, ku `päivi elläʔ om ant Urv; ädä ei annaʔ äbende, tühi kõtt kõrgistõ Krl; ku käsil ja jalul `liiku andass, siss võit õks elläʔ Har; sul jo `andõ˽`vaĺmiʔ, ku kosilanõ tulõ, sõ̭ss anna˽minnäʔ inne Rõu; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõ̭ikõ tetäʔ Lut c. mingit olekut, tegevust jne võimaldama; mingiks olekuks või tegevuseks suuteline olema võib `jätkädä `inglis tappiga [palki], siis tämä enämb ühest ärä ei `anna Lüg; reha `seljatäis - - vottasid nii pikkald [heinu], kui reha `andas; kisendi kovast nii pali ku kori `ansi Vai; `veised `kargavad tuhat `nelja nii pailu kut `andvad; tald oo nakkidest lahti `andand Khk; Antku, et seda‿p juhtuks Krj; enne põln inimestel `priiust mette, päräst `anti priiks Mar; `meeste säŕk oli kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; liigetega nuga, mis `kinni `ańdis Mih; `kańdis kõik ää, mis `lahti `ańdis Tor; minul sie sõrm ei anna `sirgesse Amb; [lõpetamisel] paneme [kanga] ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür; kui aeg `ańdis, siis kedrasid päe läbi Plt; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na ei anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass Ran; kõnõlnuʔ, no kiiĺ anna‿iʔ ńoid sõnnu Lut || (koos ma-infinitiiviga)R eP vie riist on `kallakal̀li, `annab `ümber menemäie; minu kiel ei `anna `ütlemä, kuda sie tuleb `üellä Lüg; ükspuine, `kange seĺjaga, `pöörma‿p anna ennast Jäm; siis nad (linad) olid niikaua leos - - kui nad `ańdsid juba `murma ennast `kat́ki Kei; ega tema ennast `paenduma anna (uhkest) Koe; aśspakk, tema annab `kierama alt VMr; juba annab `nihkuma Kod; kui on vanund ja tükkind vill, ei anna kraas `käima Plt || kokkusaamist või lähenemist võimaldama, lähedale laskma siel on pikkeld [meri] madal ja - - egä `sinne `ühtä maa ligemäss voind `andada - - et `liiga `ranna ligi ei `andand Kuu; kits ei `anna `püssimehe ette, on üks arg luom ja `erkos Lüg; metstuid ep anna nõnna elude likki mitte Muh; Vana kaśs ei annass mio `piiri Khn; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; ta‿mm nii `uhke, ta‿i anna ligigina Nõo | id ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi IisR; ära anna ennast mu `silmi Rei; oia, et sa enam ennast mu `siĺma ei anna Juu; Ku [võla] `masmise aig, es anna˽siĺmilegiʔ; tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; kinni, kätte andma kinni võtta laskma `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (lastest); kui üvägä kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; obo ei anna `kinni Mar; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; virutanu lehmäle takast pengiga `perrä vi̬i̬l, noh, lehm kätte es anna Nõo; tsiga anna‿i kellegi kinniʔ Se; kokku, ühte andma kokkusaamist võimaldama, endaga kokku laskma mihed `kardid neid (sõjalaevu) ja ei `tahtund `laevuega `ühte `anda Kuu; `emmä `andand kokko `tõine `tõisega, õles `menned `riidu Lüg; redutas eest ära, ei annagi kokko Pil; temä ei taha kokku anda, paep ärä i̬i̬st Krk; kudass tu naene temäga kõnelep, ta‿i anna naesega kokkugi Nõo; is `näütägi˽hennest - - is anna˽kokkugi is Har || ulatuma, küündima Jakk jäänd `kitsukaseks, ei `helmad `anna `vaelukute enämb Kuu; [võrk] äi anna sõnna [juhtmete] `kaela mitte, lühike Pöi; luuk (look) oo ää `õigun, ei anna `piäle Var; sured pikad puud mes ülese ikka `antsid puude `peale Kir; Kael pial nagu ärjal, rae nööbid anna kua änam `kinni Han; kangid olid kohe sedasi et (palju) - - ei and kerstu uks `kinni Tür; kas sie palit annab `sulle `kinni VJg; rõivass om liiäst naṕp, ei anna `ümbre Puh || piisav, küllaldane olema Jämmuselt annab möödu täis, aga pidusest jääb veel puudu Kaa; Ikka `kerge veel, äi anna `koalu käde Pöi; see on `raske asi see vist annab kaalu täis küll Juu; välja andma 1. piisav, küllaldane olema enesel ei õle `riiestki `ninda pali, et `vällä `andases Lüg; See paĺk äi anna jämmuselt välja Kaa; `Riśtisi nii pailu [kindakirjas] kudas siĺmad `väĺla annavad Hää; karva piält ańd kualu `väĺja Kod; rõivass ańd `laiusest `vällä Plv 2. kujult, omadustelt jne sobiv või kellelegi, millelegi vastav olema `vöedags üks köver puu, mes obose plaani `välja annab, laigadagse pεε ja körvad veel `senna `otsa Käi; abemega mees annab plaani `väĺla Kei; sõss `anvet moodu `vällä, ku mehel piip suhun ja naisel laits sülen Krk || (vee, õhu jm) liikumist võimaldama; läbi imbuma pane kork `peale et `luhti läbi ei anna VNg; ahi `engäb - - kui praod sies on siis `annab `luhti `vällä Lüg; mattab `inge `kinni, ei `anna `rindust läbi `tulla Jõh; vikk on kiha pεεl, koest ta `inge annab Khk; paat́ lekib, annab vett läbi Tõs; Panõ kaabõlkoi luuk `piäle, iest akkab üle `andma Khn; tegi tugeva paisu, mis mitte vett läbi ei anna Hää; neil (viiskudel) augud olid sies `ańtsid `õhku ja Amb; kuur piab olema, et annab tuule `õhku läbi Tür; puud vajovad `litso, ei anna tuld läbi, `liikta näid Kod; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; ru̬u̬ katuss ei pidänä `vihma. ru̬u̬d om kloredad, annava läbi Ran; iä `lahkõss - - and `luh́ti mano, sõ̭ss ei lõpõ˽kala ärʔ [järves] Plv; prezenta all `kauplõsõ prezent anna‿i `vihma läbi Se
6. karistusena, sunnivahendina või ergutusena osaks saada laskma; lööma, peksma; taguma, kolkima; löögiriistaga töötlema a. hüüds ans kere `pääle Kuu; rabavad rukki vihud `reie tuas `vällä, `viskavad üle `ukse `riiala, sääl siis `annetasse `vartudega `selgä `neile Lüg; Võtta `vemmel ja `anna `ninda‿t kusi kieb Jõh; tεεp killele selle `nuaga oleks `andand siis Jäm; andas körva `pihta nda‿t lärtsatas Khk; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega Jaa; ma annan sool `vasto `vahtlemest Käi; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; [linade] rooge mõõk. sellegä peksetse ja andase Tõs; leili auru sees sai viht `pehmeks `tehtud, siis oli sellega ea `anda, peksa kere nii tuliseks et Juu; saba `alla `andma Koe; annan sulle põrna `piale Sim; `ańdis `kämliga `mööda `kõrvu Ksi; ega ta muidu ei kuule, tulep tupe `piale `anda Lai; `poeskesed ańnid kividegä; nõnna ku [hobune] tagass üles ańd, nõnna jäed mõlemad tagumased jalad `vankri õtslaada `piäle üles Kod; vaade ku ma - - `vastu `ambit anna; ma annass täl nõnda ku puru jut́t taga Krk; `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; molli otsa pääl tõlvatedi, `anti tõlvaga kui plagsub (pesupesemisel) Ran; `anti naha `pääle, ega `vasta‿s tohi `aada; ti̬i̬b mugu `koera ja võldsip, serätsele anna `kaikaga Nõo; ma anna sulle üle kühmä Rõn; [rukki rabamisel] `ańti jäl˽`pinki `vasta, nii et pää˽säält tüve seest `vällä lät́siʔ; Mi‿sa˽lasõt latsõl nii `kirsu anna˽perse˽kuumass Urv; Anna˽tõsõlõ nii et avitass Har; ma anna sullõ suuhõ, mis sa porrat Rõu; anna˽`tallõ ihho pite; ma anna sullõ `hambehe Se b. tr `anna `vitsa tämäle, küll ta siis akkab sõna `kuulamaie Lüg; odan `utja ja `annan `siule `peksa; `andasivad - - `pussi (pussitasid) Vai; `antsi pesule natusse `nuia Khk; laba on seal kos patsud `antakse (viheldakse) Rid; kui töö põlnd easte mette, sis `anti keppi Mar; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; kus `tarvis `raiu, seal andeti kirvest Kse; [vihkudele] sai `varta `pihta `antud Mih; kellu kaks läksi ommiku - - rihile. vart kätte ja valu `anma Tõs; `ańtsin talle `tuupi; kui `jõulus `vihtlesid, siis `ańti `sulle `pliksu ja `plaksu `persse nõnna et, `ańti `jõulu anisi ja `neäri anisi Juu; ühe siraka sain `anda, oligi `kalpsti üle aa Kad; `kange naine teinekord `ańdis mehele tappa ka Plt; ma anni tal üte ää kõrva kiilu Krk; Maasikule ma `andsi suvel küll tappa, karja man `sinder mitte es seisä Hel; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; anna latsele `irmu ja `armu; minule ańd esä puu `luśkaga serätse kõlaku, et silmist lõi tuld Nõo; ma anna sulle üte tsähvi Rõn; `lasknu - - kat́skümmend viiś `välki `andaʔ Urv; taalõ piat `malka `andma, ega taast muud́u inemist ei saaʔ; taheti ka joonikat́si `pükse `andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || tulistama patarei·d - - `antsid `sönna `taamale tuld Ans; Paugu `andis oli jänes kää Pöi; tuid, sai testele `püśsi `anda, siis kadosid ää Lih; olass `meitel äkilene `juures olnd, olass tääl öhö põraka and Mih; tuli riista, nendege andass tuld jänestel Krk; pihta andma kõvasti töötama, [tööd] rabama anna aga `pihta [tööle], küll lähäb Mar; nigu lumi kaoss, andass põllu `teole `pihta Krl; tagant ~ takka andma kedagi tagant sundima, kiirustama; ergutama, ässitama pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; `talvel muutku `ańtsime vokile takka Kos; anna `jalgadele valu, anna valu takka, mine kärmemini JõeK; mina `vitsisin ikke vokile tuld taga `anda Amb; Tüü om kige paremb rohi ku süa valutess - - Mudku anna takka Hel; kas tu̬u̬ ei ole patt, ku mina luba `endäle `otsa tetä, vanatońt annab `u̬u̬gu takast, et ti̬i̬ `otsa Nõo; kül ma anna hõrru takast siss piät iks minemä Plv; annaʔ täĺle kõva käru takast, kül taa siss tü̬ü̬d tege Räp; tu om sääne kärmäss mi̬i̬śs - - and tõõsõlõ valu takast ja esi ka tege [tööd] Se
7. (hrl sg 3 p, koos da-inf) pingutust, vaeva, jõudu, aega jne nõudma; jätkuma no eks sield `Suomest `anna ige `tulla ka juba souss (sõudes) Kuu; `annab `piŋŋutada `enne kui [kivi] üles saab Hlj; `kaŋŋas pidi õlema kõva et `andas pida Lüg; Nii iad inimest `annab `otsida IisR; see eina taridus annab üsna labu `peele upita Kaa; Igavene kuhja mürakas et annab `otsa vaadata; Sügisene öö ön nii pitk et annab ösna öle ajada Pöi; tehasse üks ühessa kümme `leiba, see annab närida Muh; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; küll and `summi läbi lume Kod; kodu`kootud `riided ike annavad `kanda Plt; Tetti lina iki oma terve nuŕm maha, ańd kakku Hls; si̬i̬ aab ańd põdede kah Krk; Kari oĺl mõtsan hajuvilõ, andsõ `otsi inne ku kokku sai Urv || kõlbama, väärt olema sai södise kööringu, ät annab määleta Mus; `Sandle `möisas `andis `teenida küll Vll; kaśs ajab nii kena nuru, εt annab kuulata Krj; Sai keretääve [peksa] et annab maiguta Pöi
8. a. tekitama, põhjustama, esile kutsuma; mingi tulemuseni viima kolm lina `kiskupihu kuas `annab pihu VNg; `Viiburi tikkud, nied `andasivvad kõhe tule üless; `vilja kõlud, ei õle `tuuma sies, ei `anna `kaalu ei kedägi Lüg; ega kõik [vikatid] ei `anna üht ääld Jõh; tee `kεimine annab `sooja Khk; ölut annab verd, viin söögi isu Pha; naised `värvisid vahest viherbo koorega, `andas rugi sina `riidele Kaa; See okk annab [lõngale] `keerdu küll Pöi; päŕt annab `viimse viha umala käbadele Muh; seep ei anna sugugid `vahtu Rei; umalas annab vihatse maegu õllele Vän; köömel `anda ead söögi isu Juu; sie (armastus) piab nii iad mõnu `andma mehele ja naesele Kad; sõna saba annab sõnale teise tähenduse VJg; püśsi kukk - - lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu; `kiissel ei `anma `rohkem jõudu, kui üle aia karata; `mäńni puu annab kõege `rohkem nõge Kod; eläjess and sammasspoolikut, kui `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts; `lahke suu annap `sõpru Krk; kõjopuu tuhk annap `nilbust - - kajo vesi om `väega kale Rõn; kel verd veidikene oĺl, nu̬u̬˽pidi alasi nõgõsõ suṕpi `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ ańd inämb verd Urv; olgu ua vai `herne, kanõbi vai `kapsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ; `ju̬u̬skjõilõ tähile and päiv `valgusõ Har; ju̬u̬ `viina, tu̬u̬ and `julgust Räp; piĺliʔ `andva helü Lut b. (küljest eraldama, levitama okkaspuu `annab sädemeid VNg; karv `annab `vällä ~ `annab `karva Lüg; silm annab tuld (tugeva äralöömise puhul) Ans; [korsten] lagub ää, annab aga peale kild aavalt ääres Pöi; ju keris nõnna `umne oo, ei anna `sooja mitte Muh; värb annab pealt ää Mar; maa oo `niiske, annab `niiskust üless Lih; tulekivi kui raiutse annab tuld Tõs; sai `muśtjas sinine [värv], see maha ei and Pär; tuamikad annavad ead `aisu `väĺja Kad; lumitand moa annab koa ivake valukuma Trm; pada annab sine, tuleb sadu Kod; se riie annab pealt ää (muudab värvi) Plt; kardulevarre annave kah rohekat `värmi Hel; siĺmäkiviga värviti `villu sinitsess, sis `oĺli nii `kińdel ja tu̬u̬ `väŕvi es anna Ran; kui liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä Nõo; keede oĺl `pehme põhjaga [maa], ańd põhja vett `väĺlä Kam; ahi and `karmu Urv; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and lämmind Rõu c. tootma, saaki või toodangut võimaldama; tulu, sissetulekut, kasu tooma küll sie one üvä `rieska `loipu, sie `anda `piergu VNg; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret; nied jahud `annavad pali `leibä `vällä, nie on `kuivadettod rukkid Lüg; kakssada kolm kilo [lõhet] , kolm `kruoni kilo. noh sie juo `anda `kruonisi Vai; neĺja tahuga oder - - nee `andvad änam `järge kut kahe tahalised Khk; lammas annab `aastas kolm `villa Muh; neli `andvad, neli `kandvad, üks on parmu piits = lehm Rei; kui ea ruki oo, siis annab ikke kuus seemet Mar; Tomingate `õitsmese `aegas `tehtud küli annab ilusad linad Han; paiu - - pihelgas - - raag remmelgas annab mett Kse; vahelene leib `pandi seokst peenikest aganad, `olle `pandud [hulka], siis `andis `rohkem järele Var; talu ei anna `sisse JMd; tänavu kehv `väĺla `anmine, rukis annab vähe `väĺla VMr; mõni uassa annab [kask] `rohkem mahla Kod; keerutavad seda juttu, panevad omalt poolt `juure - - mis nisuke keerutamine annab Lai; mes tost kasu, et lehm paĺlu `piimä annab, ku‿da jalaga `ümbre lü̬ü̬b (raiskajast inimesest) Nõo; lammas and talvõĺ paari pokokõìsi; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna `piimä kätte Kan; tiiä˽paĺlu ta˽rüǵä `vällä `andnõss Har; suurõʔ `valgõ kaaraʔ - - `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu Lut
9. a. teatavaks tegema, teatama (ka märkidega, käitumisega jne); (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama; arvamust, suhtumist väljendama `kester `annab `laulu `viisi kättä, `rahvas akkavad `laulamaie Lüg; tämä `oskas igä sana pääle `vastust `anda Vai; mine anna Ansule aru (teata), et teed minnasse tegema Khk; külakubjas tuleb `käsku `andma Vll; udusireenid `andvad `siknaàli Var; `Seuke vihane - - siĺmad pärani vahib `otsa - - akkan sõnu `andma (sõimab) Hää; `praegu nad (neerud) ei anna `märki et nad `aiged on HMd; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; karjane `ańdis seal [karjamaal] pasunad [kui aeg oli lüpsma tulla] Juu; `mõisnikud nemad ei taht talupojale `õigust `anda Kos; aga ma `ańtsin `talle äid äpakaid (pilkamisest) Jür; minä ei `annud `tiädväski, et minä `ütlesin Kod; enne Türgi sõda `naksive undi pardin ulume, neile viśt iks `ańti `tundmine Hel; ku vanast pulma `oĺlivõ, siss `ańti pulma sõna (kutse) San; külävana pidi tiiu edesi `anma `rahvalõ Har; sa mullõ toona ańnidõ aadresa Se; teada andma 1. teatavaks tegema, teatama nad es taha seda tiada anda mette et muhulane nendel `tienijaks `olli Muh; annab suu sõnaga tiada Hag; eks anna `mulle kaa `tiada, kui `linna lähed Lai; ku˽sullõ mid́ä `halva sünnüss, sõ̭ss sullõ andass tu̬u̬ joʔ ette teedäʔ Rõu 2. sõimama, etteheiteid tegema annab teisele tääda, sihantsid sönu `andas tääda Khk; Ma `ańtsi talõ sedäsi tiädä, et śõttus `mieles seesäb Khn; mõista ~ tunda andma (kaudselt, ääri-veeri) teatama `ańtsin seda neile `mõista ~ mõistu tiel tiada - - ei taht just nii lausa teda `väĺla ütelda Hag; minä esin annagi ennäss `tunda (iseendast märku) Kod; võib-olla mõnele andass ka tuta, konass ta kooleb Nõo; kätte andma millestki, kellestki teatama, edasi rääkima suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, missa tõise pääle olet kõnelnu Krk; kätte ańd ärʔ [varguse] Se; välja ~ ära ~ üles andma [millestki, kellestki] teatama; registreerima; reetma egä Uo`nurmes üksteist `vällä ei `anna, nie `onvad ühe`nõulised mehed; `niisuke kahe `kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä Lüg; Varas varast ää ei anna Han; `peimis ja ruut läksid kiriku `juure üles `anma, `üeti `kihlama läksid Mih; kui üks ehk kaks `tińti on [teiste kalade hulgas], ei nää, aga ais annab ära HMd; siis `talle `ańti ülesse, et ta kolib mõisast `väĺla VMr; anna `vargus `väĺjä; suu `anmisegä ańd Juudas `Jeesuse ärä Kod; kellest südä täis, seda suu `andev `vällä Trv; sedä piap üless `andme, et sedäsi sa näit, sedä ei või jättä salussess Krk; `ankõ `vällä, kost tu̬u̬ jutt um `vällä tulnuʔ Rõu || avaldust, tellimust jne ametiasutusele esitama; (kohtus) edasi kaebama meil on ka `palve `sisse `annetud, kas saab `juure maad ehk Lüg; see kes teise [kohtusse] `sisse annab, on `nöudja Vll; lähvad [abiellumiseks] sooviavaldust `anma Lih; oĺl luba kuhut edesi andaʔ. siss kaavass `kuhtu `ümbre Har || ütlema, vastama, soovima (eriti tervituses, soovimistes) `andas jöudu ja teritas ka Mus; ons must siga `vastu tulnd, ep möista tere anda Pha; kes teisel vaderiks oln, see annab terit: tere vader Muh; Anna levale jätku Rei; `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua Vän; ti̬i̬ aga ärä, `aiti·magi ei anda selle edess Kod; timä ańd mullõ söögi i̬i̬st suurõ tenu Har; lakkõ˽`luidsa ärʔ ja `ankõ `ait́umma Rõu; lää śjondsa manu, annam hüä päävä ~ hüvvä `päivä, timä võtt `vasta Lut b. õpetama, juhatama; ülesandeks tegema kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen jõute Lüg; eks sa anna siis juhatust kui ma‿b `oska mette Vll; valitseja annab kubjale ette, kubjas `töölistele Aud; tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi koo `lastel [selgeks] HMd; õpetajaproua tuli kirjutamese `kamre ja akkas siis `töösid `anma, ikka `suĺga noppima Nis; igaühele `ańti oma pośtivahe [vilja] leigata Ann; latsele piab iks õpetust `andma; ei või amatit kätte anda (harjutada) Trv; vanast `anti mõistutada, pögsin kasvap, juurikass taga - - to‿m pähel Puh; maad `ańti vakkalõ `järgi tetäʔ Har; `ańde `plaani, kuiss maat pitäʔ Räp c. omistama, määrama sie one `toisele `kange süüd `andama, iseenese pese `puhtast VNg; seoksele asjale ma tean anda tähenduse PJg; pindad ehk vardad - - kaks nime võis `neile `anda Ann; mea ei tää, mis sel tulep vigass anda Krk; `Klaoss `ańde mullõ üte kuu [vangistust] Võn; sääräst eläjet ma ei olõ vi̬i̬l nännüʔ, taalõ ei mõista ma nimme andaʔ Har; üldäss, et vere `perrä andasõ˽priĺliʔ Vas || impers (ette) määrama kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ku ta miu õnness om ant, sõss ma saa ta Krk; kas ta om `mulle nüid `nuhklusess `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; ni`kaugu iks elä ku `päivi ellä om ant Urv
10. a. korraldama, esitama, ette kandma õppetaja `annab `este oma `tunni, siis `annab `kester Lüg; ni̬i̬ musta mihe `ni̬i̬gri annive `kontsert̀i Hel; śjondz lätt `altrõ manuʔ ni pidä `pallust. ni and jutust (jutlustab) Lut b. õiendama, sooritama, vastama kaks `matsi `andasime eksaà·meni ärä, `vonnid kukkusid läbi Lüg; kes es mõesta päätükke `pu̬u̬ĺba ärä `anda, `anti viis jutti `vitsu sellele Trv; eksamit `anma Räp
11. a. mingis suunas olema, asendama; mingile ajale langema, kalduma kas üks inimine ehk luom on `rasked, siis et sene aja `kõhta `annab sie [sünnitamise] aig Lüg; see pere nagu annaks `veske `kohta Jür; `ańdis nagu `Mustve `kańti Iis; asi annab senna `poole Plt b. kellegagi, millegagi sarnane olema, sarnanema, millegagi võrduma, millelegi vastama `annab emä nägo (lapsest) Lüg; tütar annab emasse Plt Vrd anduma

anum anum g -a PJg Hää(-i) VJg Kod KLõ hrv M(-e), hajusalt T, Lei; annum g anum|a T V(-o-, -ḿ; -e, San Krl)

1. anum, (tavaliselt suurem) mitmesuguse otstarbega puu- või plekknõu Nüid ostetaks `kõike, aga enne `tehti isi `kõike anumi, `oĺlid ummikud, ja laudadest `tehtu nõud Hää; suuremaid anumaid ta ei teind, see püt́tsepp. neid tegid avinurmikud Lai; kolme`jalgne anum `oĺli [puunõude küürimiseks] Vil; anom om veereni ~ silmini täis; anuma vitsa lätsivä pääld ärä; ja `olli niipaĺlu ku `olli, kõ̭ik seevä ütest anumast; illuss alumiini anum, mes ei rostita; täl jutt jooseb nigu `ernit valetass anumadõ Nõo; `kapstit lähätädäss, anumahe pandass Kan; Vanast oĺliva˽puuanumaʔ, nu̬u̬˽tuĺliva˽`liivuga `mõskõ; Kat́s anumatäüt vanna `rasva (tatisest ninast) Urv; no˽pandass karratsõidõ anumõidõ `sisse `piimä Har; Anuma˽tet́ti alt pu̬u̬lt `laembaʔ sõ̭ss oĺl päält hüä `vitsa pääleʔ aiaʔ; Ku üt́sipuu anumalõ tu̬u̬ põh́a `pandamine `hüäste õnnat́, sõ̭ss tima sai kõ̭gõ kõvõmb puu annum Rõu; kaasõga annoḿ länik kohe sakõ sü̬ü̬ḱ `pańti kui `kaugõppa `mińti [tööle] Plv; tsia söögi annom Räp; `laudul peetäss anomit; annoḿ olgõ siss kauśs vai pańg vai läńnik vai `tõrdu; soola annoḿ Se; `võismelüüvä annum (koorekirn) Lut
2. paat, vene vinneht üldäss anomass ni loodsikut; `hainu `veetäss anomaga Se

hari2 ari g arja, p `arja eP M T Krl; hari g harja, haŕa, p `haŕja V(haŕä Se); ari g `arja R(h- Kuu)

1. hari (puhastamiseks, pühkimiseks, kammimiseks) `pintseldamise ari, `miska `tõmmatasse `liimi; obose sava jõvedest tehässe `saapa `arjaid; `antakse `kõrtsi `arja (peksa) Lüg; tihe ari; vale ari (suure piivahega) Khk; obuse sugemese arjaga suketse ja kammitse obust Muh; veta ari ja `arja ennast `puhtaks Rei; [luige] `tiivad `tehti `jälle sure tolmu arjadeks Nõo; `enne olid sia `karvadest arjad - - pigiga `tehtud. siis ikke `sueti `juukseid VMr; soe `riided arjaga `pustass; vanass riie õli kare, ku aŕjaga võtab sul ihu piäl Kod; lehmä anna otsan om ka pikä jõhvi, jõhvest tetäss `arju Nõo; vanast `kammi es olekine, vanast `olli pääsugimise ari Ote; pää`suitev ari om tsia arjassist Krl; kui kõhvahuta˽haŕagaʔ [lehma] - - sõ̭ss `jalga ei liigudaʔ Rõu; tarõ `püh́kmise hari Vas; pääsugimise hari Se
2. tööriist linaharimiseks a. metallpiidega linasuga linakiudude sugemiseks jäme arja takud ja `peeni arja takud Muh; lina arjal on kaks `arja, teina on arvem, teina tihem `otsas Emm; soetakud o arja pealt läbi köin Vig; lina`suitse ari Saa; kahe pesaga lina sugemise arjad Kos; ari sidotasse pingi `külge - - perenaene issub arja pinnude vassan; kahe terägä ari. tõene o sõre terä, tõene `tihke terä Kod; lina sugimis ari, kate poolega ari Krk; harvõmbast haŕast `suitu `paklaʔ omma ot́sik `paklaʔ, paksust haŕast laaśk paklaʔ Plv b. paksust (lauast) ja sellesse kinnitatud noa- või vikatiteradest koosnev vahend linade kupardamiseks, linaraats `kuprimise `arjad. `kupritasse lina `siemi Lüg; ari `tehti vana vikatitest ja, aga parem õli vitsa rauast - - aga `raske on sugeda Trm; vanass lina pihu `pańti pulgade vahele pingi `piäle, puu tämäle köödikitegä kaala `piäle. arjaga `raisid tämädä, kõvera terägä ari õli Kod; arja pääl kraabiti peod `puhtass kugardest Ran; linahari. tu̬u̬ haŕjal omma˽nii˽`säärtse˽väidse˽seen - - nii ligi üt́stõist. sis `tu̬u̬ga˽kistass kublaʔ mahaʔ Har; Lina `vi̬i̬d́eväʔ sarra mano kokko - - ja `suit́evaʔ - - haŕaga kukuʔ otsast Räp
3. okaspäitsed varsa või vasika võõrutamiseksKam Vas Se Lei varsale pandass ari nõna `ümbre, siss ei saa `märrä imedä. `puule om nagla `sisse `lü̬ü̬du - - köedetäss `kapluga kaala `taade `kinni Kam; vasikale ka tetäss sääne hari nõ̭na `pääle ravvanõ ja nõglaʔ, miä `t́suskasõʔ Vas

harjas1 arja|s g -se Sa Hi(h- Phl) L hajusalt K, Pst Hls, -kse Ha VId, -tse Hag Juu Tür Plt, -sse Mar Vig VMr; arja|ss, -sse Muh TaPõ Vil Trv/-ssa/ Hel T(aŕass Võn; -ssõ San); haŕa|ss, -sõ V([h]ara|ss Krl Har, haŕäss Se, haŕaśs Lut, aŕjass, aŕdass Lei; g -ssõ Rõu Plv); `arja|s(s) R(h- Kuu), g -sse Lüg Jõh IisR, -kse Kuu VNg Vai

1. (sea)harjas, turjakarv; oga, okas Hiuksed o kohe `jusku `harjaksed - - `püstü pääss kohe Kuu; midä ramus luom on sie kihutab `arjassed maha `seljäst Lüg; arjastest `tehti muiste pea `arju ja kiŋŋissepp paneb raadi `otsa Krj; kaśs on vihane - - aeab arjase `püsti Vll; Siga `ingab iga arjase vahelt = keris Hää; kuer `aukus küll, arjased olid `püśti sedasi Ann; sia arjas oli [kingsepal]- - nõela asemel VMr; `põnta `pialne ein oli sia arjase `moodi - - juśs ein Sim; siilu arjassa Trv; ain om nigu arjass jälle (vilets); kähärä `päga `poiske aab metsast sigu `väĺläʔ = t‿om sia arjastest pää ari, arjasse om laḱka Nõo; haŕjukõsõ `ośti˽t́sia haŕjassõid, `veie˽Vennemaalõ Har; t́siga `pussass läbi vereviide haŕastõ = sanna keress Rõu; haŕa haŕasõʔ kakutivaʔ inne ärʔ, `vi̬i̬ga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile; siili haŕassõʔ `tsuskasõʔ halusahe Plv; eś‿om ku haŕass, a vaa `küĺge aia tõõsõlõ, vaa tüĺüskelläʔ (väikesest armetust inimesest) Se || `Arjastest (pintsli või harja karvadeks) `kõlbasid obuse `jõhvid ehk sia `arjased ehk `niine kiud ehk rogusk. `Niinest `arjassed olivad enamast üle `tõrvatud IisR; `latvajal (oskamatul niitjal) jäävä kaari `alla lihi vai arjasse Kam; harjas(ed) kohevil ~ püsti, harjaseid kohevile ~ püsti ajama, tõmbama vihane olema; vihaseks saama, vihastuma Mes sa aeva alade ajad `harjaksed `püstü Kuu; Harjaksid selga tõmbama Hls; Juba `läksivad `jälle `arjassed `püsti Jõh; Süda äi anna veel `järge, arjas nii `püsti ~ kohevil; Vana `tõmmas arjase kohevile ~ `püsti ja pidi kohe `äigama Pöi; Näh-näh, vöi arjast `püsti ajamas Rei; Mõnel eluaeg arjased `püsti, süda täis Han; sul ju süä säläh - - haŕassõ `piśtü Se | Poiss laisk äi taha midagi teha - - ajab arjased vastu (hakkab vastu, tõrgub) Pha
2. hrl pl vistrik (imiku) ihul `Rinna `lastele tulivad `arjassed, nisikesed tasandused `ütlesivad mõned IisR; arjase `vistrad, must pea peal, `muljudes tuleb `valge ide `välja Pöi; kui lapsel arajssed oo, siis puperdatse sea pesas kolm `korda Muh; vinnide sees oo `pissed ussid, arjase `visked Tõs; ku jämme paaba immist pess, saavaʔ latsõl haŕasõʔ Lut; harjaseid võtma pärmihautise ja vihtlemisega nahalt vistrikke kaotama Lapsel `võeti arjatseid - - tõin nisu jahu, panin natuke `pärmi `ulka, panin lapse narsu `peale, lapsele `ümmer - - `vihtlesin tesip̀idi, pidid arjatsed maha tulema Juu; `endäl ole arjassit `võtnu. sannan `määrsi näo `maarja`jääga kokku, siss läbi linatse `rõiva `vihtsi, siss tulliva nigu peenike kribu näo `pääle Ran; vanast üteldi vaja om `sanna küttä ja latsel arjassit võtta; ega üttegi arjast es näe - - mugu `panti taenass latsele pähä, siss vihaga soputedi lava pääl Nõo; haŕaśsit `võeti nii, `vi̬i̬di lat́s `sanna ja, siss `võeti mesi ja siss taa `maaŕjaiä, kõva `maaŕjaiä `hapnik, siss tõmmati lat́s seebiga kokko ja vihuti labal last - - noʔ um ka haŕaśsit paĺlo lat́sil, suurilgi inemisil suu pääl Rõu; ku [imikul] haŕasõʔ ummaʔ `kiskmada siss jääss `rindu `sisse, rogisess Plv
3. kala (selja)uim kiisk, `arjassed `seljä pääl `püsti, `seljä luud Lüg; ahvenal on suur arjas seĺjas Khk; aŋŋerad oo ilma arjasita Rid; Avi eläb, näe arjased tõstab üles Kod
Vrd arjane1, arjus1

harjuke arju|ke(ne) Saa Kad Trm/-ŕ-/ KJn M(arjuk) T(-kõnõ; -ŕ- Võn), g -k(e)se, -k(õ)sõ; (h)aŕo|kõnõ V(haŕu- Urv Rõu, arjukõni Krl, [h]arju- Krl Har, harjo- Rõu, haŕö- Se), g -kõnõ, -ksõ; g haŕjokasõ Räp

1. = harjusk arjuksed müisid juuda sitta ja `pergli `paska KJn; vene arjukse - - käüsive rät́tege `kauplemen, sitsi rõõvast, vasiku `nahku `viisive seĺläge - - [müüsid] `liikvert, `pantsriivi, lagritset, sika verd Hls; arjuk pand latse `kasti (öeld laste hirmutamiseks) Krk; arjukese õegassiva, `ostke `suuri `nõklu ja sõrmussit, ange `vannu `arju ja arjassit Nõo; aŕjukõsõʔ ańniva `kraami `mitmõt `mu̬u̬du. ku oĺl tsia `karva vai `vaśka `nahka, sõ̭ss vahet, ku es olõʔ, sõ̭ss oĺl raha iist müük Võn; pakõʔ, aŕokõnõ tulõ Kan; vanast meil harjukõsõ `kävve, siss nuil oĺl uma nelläkańdiline kaśt tett lõhmusõ koorõst ja kablaga `ümbre `pantu et `säĺgä sai võttaʔ. sinna `pańti uma paḱk `sisse rõõvast ja tsit́sirät́te ja `raudanõ `küündrepuu kaasõ pääle kabla alaʔ Har; haŕokõistõ maalt Velikko takah ja koh nä oĺlivaʔ, `Pihkva takast kävevä Se
2. liikva, eeterHar

harjusnik harjusnik Vil, aŕusni|k Võn, haŕusni|ḱ Urv, `haŕsni|ḱ Plv, g -ki harjusk haŕusniḱ koŕaśs t́sia `karvu ja kõ̭kkõ säänest `kraami. tel oĺl ka esi˽kõ̭kkõ `kraami, peeńkest `kraami Urv

armetude armetude Puh Nõo Rõn, armõtudõ San Har

1. vaeselt, viletsasti, kehvalt `ku̬u̬lmine om kalliss, aga es neid ei panna armetude kah `auda Puh; `väega armetude `anti `süüvä meeĺe Nõo
2. (üli)väga, palju, tohutult; kõvasti, tugevasgti ta röögip `säĺgä nii armetude - - säĺg valutap, ei saa `sirgu `aada ennäst kudagi Rõn; tel oĺl kahju armõtudõ San; tsia˽söövä˽tammõ `tõhvu armõtudõ; armõtudõ müriśt ja˽päĺgäśs; nee haina omma nii koovaʔ, naa `hõ̭ngasõ armõtudõ; armõtudõ teḱk hallu; siss raisat́i armõtudõ taad `mõtsa Har
Vrd armetult

ema|ihu
1. (hrl sisekohakäänetes) emaüsk emä ihust `ilmale tuld Kuu; emaihos surnd (surnult sündinud) Käi; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem Phl; ma ole ninda puhass, ku emä ihust `sündünü Krk; nu̬u̬ perätse om nigu t́sia mass, emäihon latse `ümbre˽ta om Võn; emäihu `sisse sõkkõnu latsõ jalaluu `kat́ski, sääne äbemede mi̬i̬ss; emaihust | saadik Jäm Khk Emm Mar VJg ~ saanti Krk ~ saandõ Krl ~ saani Har sünnist peale; kogu aeg tä emäihost saadik oo nehoke va `kuulmata `tölner olnd Mar; si̬i̬ emä ihust `saantigi jo vigane Krk; ta om jo imäihust saandõ `aigõ Krl; taa om nuid imä ihust saaniʔ avitanu Har
2. ?päramised; ?emakas imäeho tuĺl `vällä, nigu latsõ `aigu, siss tulõva sääntse kińnitüse Se
3. kaasasündinud nahk mul põle õma `süńdinud emäiho `koskil. kõik ärä peksetud Kod
ennemi enne|mi Kuu/`e-/ Var, -mbi Trv Hel T Har, -bi Trv Hel San(-n-) ?Krl; innem|bi spor V(-bi Krl)
1. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini `Ninda et nämäd siss oppined lugema `ennemi `kirja ku trükki Kuu; mine ennebi, mis sa vahid Trv; ku temä ka jõvvassi aṕpi, siss `saaśsime ennembi õdagule Nõo; vanast `laśti iks t́sia ennembi `väĺlä [kevadel] Rõn; Naputuuśt lät́s ennembi˽`kat́ski; võta vett ka pääle siss lätt ennembi kaalast `alla Har; tulnu innembi üless Rõu
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti Talu`poigiks `hüüeti `ennemi näid, kenel `suuremb maa Kuu; ennemi `viidi karjatses [lapsi] Var; ennembi `autedi vi̬i̬l keväde nõgessid lehmile Hel; tu̬u̬ (sipelgapesa) olli ennembi `kõrge, nüid om periss `väiksess jäänu Puh; Ennembi oĺliva puu`pulkega ägle Rõn; ennembi `rahvil `oĺli˽küll õpõtsõ˽sõlõʔ San; innembi oĺl tan vana raba su̬u̬ õnnõ Urv; kos sa ennembi oĺli? Har; innembi oĺl hüä sõbõŕ, no es taha˽tundakiʔ Rõu || Ennembi aigu (vanasti) käisime koolin, kapluga suvva jalan Nõo
3. pigem(ini); meelsamini `poisse [sakutati] iks ennembi vi̬i̬l Ran; [linaluud] kaku `väĺlä, ja `viska maha periss, ennembi kui langa `siśse lasõ Kam; Is olõ˽piḱk miiśs, oĺl ennembi lühelik; ennembi kannat kõtuga˽punna, ku˽sälläga˽naala; ma˽taha õks hapund `piimä ennembi ku `rõ̭õ̭ska Har; viiś `kahru oppat innembi ärʔ ku üte naisõ Plv
Vrd ennem, ennemini
hernes ernes S(h- Phl) L KPõ Iis IisK hv KLõ, spor M/ -ss/, `e- spor R(h- Kuu), ern Lüg IisR, erne VMr spor TaPõ VlPõ M, T(-eʔ San) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erne RId hv JõeK Äks, g `erne (`h- Kuu Phl V; -ŕ- V); pl `erned Lai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, -õ, `järneʔ Lei; ärnes g `ärne Tõs (1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge)
1. hernes a.  taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes Lüg; suurdele ernestele pannasse `roekad Khk; ernestel ikka veel lestad pääl Krj; `erne üva ehk tõra Rid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksud Vig; kanad oo `ernis Tõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad kohe Rap; `ernel olid kärbised Ann; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes VMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedud Sim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike erne Pal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutata Lai; `ernile tahava kärbussa `sissi panna Trv; siga läits `erness Hls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage üless Krk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veeren Ran; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mä Puh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬dä Nõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ Ote; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtro Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺlo Räp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõ Lei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔ Lut || fig Tüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel | (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää elu Krk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen Krl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas b.  (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka Lüg; rohelised `erned on ka Khk; iiri allid, kure kirjud `erned Rei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaks Kos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valged Trm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `erned Pil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valge Krk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näi Kam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitse Ote; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneid Har; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maad Räp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herne Se; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔ Lut
2. (vili) a.  hernetera, -seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvada Jõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest Lüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `erned Vai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaun Jäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse maha Khk; `ernid `poetama Muh; ube `ernid `pandi koa leenisega lekesse Mar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisse Hää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb maha Juu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakse Amb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast kohe VJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täis Trm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `erned Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad on KJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kirivene Krk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erne Nõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulse Kam; puhetu `erneʔ Urv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔ Har; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõga Rõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõ Plv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔ Räp; herneht süvväss ni upa süvväss Se; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siäst Lut || fig `Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõu b.  (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `erned Khk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `välja Muh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatud Juu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad maha Ksi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täis Ran; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernit Puh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälle Nõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔ Kan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernit Rõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se
Vrd ermes
3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett Lüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabe IisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut; hernel Lüg Jõh IisR ~ hernes Saa Lai ~ hernen Trv Hls Krk hernetera taolise moodustisena, piiskadena; hernele hernetera taoliseks moodustiseksIisR kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel Lüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapääl Saa; igi jooseb `ernen Trv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsan Krk
3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies Vai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬pi Har; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsiga Rõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔ Vas
4. hrl pl rõuged a.  rõugehaigus; hv rõugevillKam Ote V `ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔ Kan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔ van ~ pokaʔ hrl Urv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińti Har; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ Rõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbi Plv; lät́s (jäi) `hernehe Vas; lat́s om `herneh Se; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lut b.  kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱ Har; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandma Rõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõtta Se
esi|paigan -paigan spor M, Har eraldi, lahus; omaette suuŕ pada võlliti müüri `sisse `kinni, nüüd om suuŕ pada esipaigan müüri sehen Hls; esi paigan tuba; ka te `väimeg üten eläde, või esipaigan olede Krk; meil omma tsia laudan egaüt́s esi paigan Har Vrd isepaigas
ihu1 ihu üld (iho; eho Mar Se; jiho Lut) (1. ja 2. tähenduse piir pole alati selge)
1. keha, -ehitus; ant hing a. keha, kere Las nie `karklevad kel ihu `elpu täüs ja kere `kerge Kuu; `aigus lüöb ihu Lüg; männi kasudest `tehti patti - - keige ihuga (üleni) vöis ka `sisse `menna; naiste kasugad [on] ihu `moodi änam kut meestel Jäm; see on nii `peenise kebja ihuga Khk; Kui ing akkas ihust ää minema siis `pöörti inimene seliti; ihu on `aige, väriseb `ühte `jooni Krj; Ajas vanal ihu imelikuks (tekitas vanamehes sugutungi) Pöi; surm `öetse ikka lisemal olavad kut säŕk ihu peal; ma tahaksi `sooja ihu `soaja (sugutungi rahuldada) Muh; ihu nii `raske kõik kohad nii väsind Mar; ega siiss eńg ukka lähä, kui ihu arida saab (öeld peksust) Mih; üle ihu käis kohe jume Sim; kuuled õnnetuse `aśja - - siis nagu ihuss käib läbi Kod; üle ihu kõik valutab, kõik ihu on äda täis Ksi; korbi ihuga obone KJn; temä oid oma ihu - - temä ei taha oma ihu vaevade mitte, ta ku ojoss tü̬ü̬ man; ku värin üle ihu lääp, siss surm `mõ̭õ̭tvet avva aset; miul käis ihust luiest värin läbi; ma magasi väsümise ihu si̬i̬st `vällä nüid Krk; kaku sõna`jalgu ja mässi `ümbre ihu [kui ristluud valutavad] Ran; kae `jalgu sehen ei ole nii paĺlu `võimu, et ihu üless tu̬u̬b; ame om ligi ihu, surm vi̬i̬l ligembäl; vanainimese `ütlivä, ku näil jäi vü̬ü̬ `vü̬ü̬le `keitmädä, et ihu om nigu `valla; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kõ̭iḱ temä ihuvoŕm ja nägu, kõ̭iḱ `oĺli nii iluss; `põrsa `süńduva kõ̭ik `paĺla ihudega, es ole `karvu säĺlän Nõo; nätäl `aigu vi̬i̬l tu `erne supi imu `tuĺli ihu `siśse Kam; poisi `vaht́va varikusta, kośjamehe kuusikusta, kas om ihule iluse rhvl San; iho om ni rammõtu ja väsünüʔ Kan; ta om laja ihugõ – laja sälläge, laja tuharõʔ, lajaʔ `nimmeʔ; `hinde ihu, tõsõ hilbuʔ Krl; lihm pańd uma ihu `rõuku Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst; Uma hamõʔ um õ̭ks umalõ ihulõ kõ̭gõ lähemb Rõu; vanast tet́ti kõ̭iḱ käśsiga `rohkõp - - kõ̭iḱ tet́ti uma ihogaʔ (ihurammuga); ülevält oĺl särk iho pite; taa hamõh om läḿmi ja ihho ligi Plv; taa `kuldo sullõ nigu kamśs ihho pit́i (parastavalt); anna˽`tallõ ihho pite (anna peksa); piḱä ihoga mi̬i̬śs kui rügä olõ konn; suuŕ iho ku hobõsõl; eho saĺli‿iʔ, rinnaʔ saĺli‿iʔ [suitsu] Se b. fig (väidet tugevdavalt) Täna sai pääva otsa loogu veetud (võetud), nõnda et ihu-ing armas sehes Kaa; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; Tuul leikab ju ihust-ingest läbi; ära minegi Jür; kisendä kas ińg ihoss jäägu Kod; oless ma ihust eńgest (üldse) `mõistnu aemata, et tä serände suli om Nõo; lät́t `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält; oh sa eho-hingekene, oh sa `taiva tuvikene (sandi tänu) Se; ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t), ihust (ja) hingest jne kõigest väest, innukalt; täielikult Mes sa siel nii ihust `hingest tied, ei ole `aiga `süömägi `tulla Kuu; tien ihu ja `eŋŋe puold tüöd Lüg; Ma joosi küll otse ihust iŋŋest Kaa; `püiab ihu hinge `vasta Rei; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tegi kõegest ihust ja ingest tööd Kos; Ihu ingega oiab kinni (kadedast inimesest) Trm; kisendäb kõhe iho ingegä; minä saen `vandu iho inge pualess Kod; ma avitess kige ihu ja hingega tedä; ihuld engeld püünäb tüdrukut Trv; sellel ma os lännu ihul engel Krk; ihust ja eńgest oless `tahtnu Ran; küll om suur tuul, puu ka kõ̭ik värisevä kõigest ihust ja eńgest Nõo; teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihuhingegaʔ Har c. sõim `saatana ihu eng Hää; Kuradi iho Võn; oh sa kuradi `saadani iho hing Plv; Oh saʔ igäväne nuheldava iho (oh sa mait) Vas; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se
2. keha välispind, nahk; nahaalune lihaosa Kävin `ehtul `saunas, sai `jälle ihu `puhtaks Kuu; `õrnas ja paha ihu, kärn ja kõik akkab `mulle `külge Lüg; vedel liha ehk vedel ihu Jõh; nii `valge ihuga inimine Ans; `veise ihu nii märg Khk; rons on latika `moodi, `koltse ihuga Vll; `Vassil võttis vana `pinsaki, aga teised läksid - - ihu väel (palja ülakehaga); `varsti võib ihu `väele tõmmata [sooja ilmaga] Muh; soe särk oo ikka ea õdos `panna iho `peale Kul; roosi `aigus seesab ihuga ühe`tassa Kse; Särk sihes ~ all, ihu pial = küünal Han; [pärast pesu] `lamba ihu läks laarise ja; nahk ja ihu `õhkab, kui määritse õliga Tõs; nii kaltsased `riided, et paljas ihu paistab Ris; ihu kipitab ja kiheleb Kei; [põlevast majast] mees sai ingega `väĺla, aga ihu oli põlend Ann; (elitingil( siis `aitab viel kui tule `rauda `raiuda, nii et sädemed läksid rinna piale kohe ihu piale VMr; nõel `torkas ihusse Iis; ihu `järsku kuevab ja kadub ärä Kod; inimesel on ihu, loomal `üeldasse iki liha Ksi; käsa `puhtaks ei saa, nigu ihu `sisse läheb [mustus] Plt; suur ihu seĺlas, reśsib `jalgel ka `pääle Vil; sigu om ka `pehme lõdva ihuge Krk; küĺm nakass, ihu `oĺli kõik kananahan; kui ta kõvaste sü̬ü̬p, tulep ihu ka `säĺgä Ran; kae minul läits sääl joba likess ihu minekiga Puh; kõ̭ik ta puusa ja ihu värisi säĺlän, ku‿ta `kõńse, ta‿lli nii liha täis; noorel kuul ei massa `sanna minnä, ihu nakap `süitmä; mõni ti̬i̬b tü̬ü̬d, nigu igi joosep ihu `mü̬ü̬dä maha; täl ei ole `õiget rõevastegi säĺlän, tüḱk ihu, tõene `ilpu Nõo; pahepäädi – ligi ihud tu̬u̬ pu̬u̬ĺ Kam; nu̬u̬ kriim`pääga [lamba] nu̬u̬ läävä edesi ja, `piävä ihu kah Rõn; meil umma˽ni `hirmsa kiholasõʔ, kõ̭iḱ ihu um ar˽pant Rõu; Täl rassõ iho (liiga paks), jõvva‿i inämb tü̬ü̬d tetä Räp; iho libisess säläh nigu haava leht́, kui midä `hirmut; kõhnal mehel olõ‿i mänestki ihho; virgal hobõsõl jala˽hanguh, laisal iho säläh Se
3. (keha sisemus) a. kõht keik aas [loom] ihuse, mis sa tale ede `antsid Khk; joo see ölut veel ihuse Vll; See piim juba ihus Pöi; Sie suutäüs `viina läks `terven ihus(s)õ Khn; ammut́ `hindäl iho täüś Kan; pasandõss nii et ti̬i̬ takan – vana ihu iks päsess (kõht lahti) Krl; t́sia laŕbeva nii uma iho täüs Plv b. emakas, üsk kas piap siis mi̬i̬s olema `armsamb ku mul ihust `süńdenu laits Puh; niipaĺlo oĺli˽`põrsa rammuh seeh, et maha as iḿmise ihost `vällä tulõma Vas; nigu latsõ `aigu, sis tulõva `sääntse kińnitüse, ku eho tulõ `vällä Se c. soolikas; pärasool iho käüse `vällä – tu perss-soolik tulõ `vällä takast; nakaśs iho `vällä `käümä - - `naate kala`kliime `sü̬ü̬tmä. vanarahvaśs arstõva – käänete `katla kummalõ - - ja `persega sinnä pääle `istma. [või] ägeĺ jäl põha poolõ `kaartõ ala, ossõga ala, siss ägli pääle `istma Se; jiho tulõ `ussõ, kiä lätt tuulõ `pääle sitalõ Lut
4. koorealune sisuosa; viljaliha; niin, mähk lepp on nii punase ihuga Khk; [kase] ihoga parandasse `katkised aabad `terbeks Mar; viinapunased kartulid [olid] kollase ihuga JJn; kesä (kartulisort) om päält `valge, kõllatse ihudege Hls; seene ihu [jääb järele] ku jala alt ärä võtat; miu arust si̬i̬ õun om lahepe ihuge. piŕn om tehepe ihuge; su̬u̬ kuuse om lülütse ja kõva ihuge; [puu] sisimin küĺg kutsuti koore ihu Krk; oodenvaldi om - - `sińkjä koorega ja kõllatse ihuga Ran; aga suurdel [õuntel] om südä `väike, saab ihu paĺlu Nõo
ilusalõ ilusalõ Urv(-llõ) Krl Rõu, -õlõ Urv Krl; ilosalõ Se Lut
1. meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti päiv paist nii ilusallõ kui; rüǵä häidsäśs ilusallõ Urv; vesi ilusõlõ loogõldõss järve veerel Krl; Ma täĺle ilosalõ seledi Se; laul ilosalõ; [hobune] ilosalõ sõit, kõvastõlõ, `hüäste vii `jalga Lut
2. korralikult, hästi taa ilusallõ kasuss ta˽kaar; midäss ti˽kütä eiʔ ilusallõ `sanna õiʔ Urv; piat `ostma õks t́sia ja piat hu̬u̬lt ka ilusalõ `kandma Krl; Mi‿sa˽hünisät, kõ̭nõla ilusalõ Rõu
Vrd ilusasti
istutama istutama eP(-o-; -da- Emm Rei) eL(-mma V; -eme M San; -õm[m]õ Krl), `i- R(-mma); estotama (-u-) LäLo Kul Kir; jõstutama, imps jõssutassõ Khn; issutama Kod(-o-), -mma Se; `issutam(m)a van RId(-da- Vai); `iusatam(m)a Räp; tud-part estutud SJn, `iustõt Plv; tgn istuteje Pha; tn istutõmine San
1. kasvama panema a. (taimi, noori puid jne) istutama ja `kapsad `istutetta vana kuus ja `kaalid `nuore kuus Jõe; `issutettu `metsäd Lüg; `Issutamise aeg ei tohi `issutajale `anda `jõudu (taimed ei lähe siis kasvama) IisR; istutud ~ istut mets Jäm; änamasti o `keikidel pakki (tubakat) istudud Mus; eks neid `roośa istutakse Mär; `kaapsa jada, kui `kaapsad jõssutassõ Khn; oo kuu kaduv aeg – siss ei istuta puid Tor; siin `ühte marja `oksa ei old istutud Kei; ikke `enne püöri`pääva olgu `kapsad istutud Amb; `kändas juurtega puud on ia istutata Kad; kui issotad `kapsid, ärä issota kapsass nõnna, et `puutub tõese `külge Kod; vanaisa istutand kase, kui poeg `süńdis Pil; mina nägin kui seda `metsa istuti SJn; kolmabe es istuded kapustit, sõss kasvass tuhapäid Krk; põhja `tuuli `vasta istutime selle kuuse eki Ran; ma istuti nu̬u̬ murdenu `kartuli idu maha; vanast üteldi et, kui pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd; põhja tuulega istutedi `kapsta, siss ei ole `maokesi ja mardikit `kapstil pääl Nõo; naa ommava minu istuteduva Kam; ku tsia om üless `tsońgnu [puhma], siss iks istutedass `kartulid Ote; puu om är istutut; `kapsta omma ärʔ istutudu Krl; hulga `maaśkit oĺl istutõt Rõu; ku esä istut́ `uibuʔ, siss esä teḱk `ümbre pistülise aia; oi˽`heldekene, kos na˽noorõ˽mõtsa˽kõ̭iḱ istutõdasõʔ Vas; ploomiʔ `iustadass aid`vi̬i̬re pit́i; `Iustõt mõts Räp; pad́astõ ala istutu Lei; mitägi või eiʔ kuu smeenal istutaʔ Lut Vrd issundamma, istama b. kartuleid panema Ku no˽naid `kartold nii`viisi edesi istutõdass, sõ̭s saa õi˽naa˽joht sügüseni˽mahaʔ Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda Vas; Keväjä om kardohka `iustamine Räp; ku kartohka ar ommaʔ istutõduʔ, siss `aetass [vagu] kińni Se; istutama ubinit Lei; `buĺbit istutass `virksile Lut c. seemneid mulda tippima kevade istutati üks [oatera] `seie teine `seie [vao sisse] KuuK; keväde saeme sääld seemet ja istutime seemet `metsa; kui istutime sedä `mõtsa siss, temä kajoss `audu ja, mia panni `si̬i̬mnit Puh; Neegre (türgi oad) oma ärʔ iustõdu Räp d. fig (ehal käimisest) poisid läksid türa `varsi istutama; türa `varsi istutamas `käima Kaa; tamme istutama tiritamme kasvatamaNõo Har Rõu Plv Se `poiske istutab `tamme, aab jala `piśti ja pää `alla, saesab pää pääl Nõo; jala˽`piśtü ja˽pää alan. tu̬u̬ om `tammõ istutamma Har
2. asetama; korda seadma a. paigutama, panema kae, kohe ma uma toosikõsõ olõ istutanu Har b. (hrl leotatud linapeosid; hv ahetud viljavihke või turbapätse) püsti kuivama panemaL spor , VMr spor TaPõ, KJn SJn Trv Hel u Ran Ote San ruki istodadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg; siis tuuasse näd (linapeod) merest `vällä, ja estotasse söödi maa `peale maha, eloste `püsti Mar; Pandi neli pätsi püsti ja viies peale. See oli turbaistutamene; tegime selle maa eest libedamas ja siis istutasime raba (turbapätse) õuesmaale [kahekaupa kuivama]; lenad tulevad jõest `väĺlä, sis istutasse maha nad Vig; naa paelo sai neid `vihka `senna (partele) `pandud, istutud Mih; linad istuti maha [peode kaupa] Vän; istutati linu, `löödi peo laiali, ladva ots jäi ülesse, side lükati ladvasse Pee; meie `ümbruses siin on ikke `rohkem näha istutud [kui maha laotatud] linu Koe; linapihud issutatse mua piäle, perse laiali; `talgusega kisuti linu. issotasid linad `auna ja akasid sugema; õdra vihud issuta kahelt kõrralt paŕsile Kod; nüid istutatasse linu Lai; sõss `võeti [linad leost] `väĺlä ja istutide maha. sidema tõmmassit ladva poole, sõss istutit maha Trv; peo istutedass `püsti Ote c. võrgulina püügikorda seadma võrk om vaja ar istutaʔ – pandasõ nu lõstuʔ `külge ja kiviʔ `külge; ni istutadass nigu võrk nõud, mõ̭ni jago kolmanda jao pääle (nt noodal 20 m võrgulina, selist 14 m), mõ̭ni poolõ pääle (meresil 20 m võrku, selist 10 m); määne võrk, nii piät issutamma, kuiss parembihe kalla võtt; noot istutadass [selle järgi] kui kos kalla om, ku om hõrrõmbast kallo, siss kolmanda jao `pääle; suurõlõ kalalõ piät nõrgõbahe issutamma Se
3. istuma panema [nad] istutasid mu sial kohe `vankrisse HMd Vrd issitama
jahe|roog jaheliha pühi `aigu oĺl jaheru̬u̬g tu̬u̬ pääsüüḱ. tu̬u̬ keedeti keśvä `su̬u̬rmist ja˽sisse `pańti t́sia jalaʔ Rõu; pulma ja pühi `aigo keedeti jahed `ru̬u̬ga; jaah`ru̬u̬ga `sü̬ü̬di külmält Vas
jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b.  (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha andaPil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvumaVig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b.  (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b.  sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a.  hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e.  kividest alus, millele tuuliku kere toetubPöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördubS Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j.  võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k.  purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr
joonikane joonika|ne Ote/pl -tse/ San Krl Rõu; joonika| San, g -tsõ V(-dsõ Har; pl joońkatseʔ Se) = joonik kebetka olliva - - musta ja joonikatse Ote; illuss joonikanõ prońts San; Vanast oĺl joonikatsõ aluss`ündruguʔ Urv; ma koi joonikatsõ teḱi; timä oĺl hobõst nii pessänüʔ et puus oĺl periss joonikanõ; sullõ taheti ka joonikatśi `pükse andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; püdäliʔ ummaʔ joonikatsõʔ ja mustaʔ Rõu; joonikanõ rõivas Vas
jorin jorin Kuu IisR Khk Vll Mär Han Tõs Hää Ris Kos JMd Trm Lai KJn, jorrin Puh V(joŕrin Har Se, jorriń g jorinõ Krl), g jorina
1. ühetooniline pidev häälitsus (urin, ruigamine jne); ebaselge laulu- v jutukõma `kuulsin üht jutu jorinad, ei saand aru kedagi `ühti Mär; oli üks jorin, ei tea mes ääl see oli Ris; aavad suure jorinaga juttu JMd; ma ku̬u̬li jorinat, lät́si `kaema, noʔ `oĺli tsia unikude tükkünu, jorisi pääle Har; joŕrin kuuluss, tiiä‿i kes tulõ, tulõ suurõ jorinaga; saa‿i `arvo tuust jutust, jorinat aasõ Se
2. pikalt kestev tüütu loba; pahur, torisev, näägutav jutt ma‿p taha su jorinad ilmast-`ilma kuulda Vll; `nende vahel on `ühte`puhku üks torin ja jorin JMd; ei ole rahu, joriseb, `tüitab teise ära oma jorinaga ~ jorisemisega Lai; kas ta umma jorinat jätt, aja päälegi Har || toriseja, viriseja ajab `piale oma jorinad. on üks va jorin KJn Vrd jora, jori, jurin, jõrin, jörin
juut1 juut (juut́) g juudi eP(juud Kaa) eL(pl kom `d́uudidega Lei), `juudi R(n `juudi VNg) Ans Khk; n, g `juudi Jäm
1. juut Õli `juudi`muodi mies, ei õld `valgenahaga, must Lüg; juudid on konoka ninägä Kod; topsi tiku vai `juute tiku, `paprest topsi, väävel otsan (juudid käisid müümas) Hls; vanast olli katus`lü̬ü̬ja juudi, `kenksepä ja `rätsebe juudi Krk; juudi kannive naestele `värmi ja rohusit Hel; arjukset ja juudid müisivä rõevast `küindrega; kes tumedat verd, mõni ütel juudiss Ran; käńksepä ~ `saapa juudi; üits armeè·nläne `petnä ütessä `juuti ärä ja üits juut `petnä viis `kreeklast ärä Nõo; Ennembi täku`lõikaja käesiva `ilmapit́ti nigu `rõiva`müija juudi vanast Rõn; meil Petsereh om kat́s `juut́i, nä `ostva hobõsõ `handu ja t́sia haŕaśsit Se; Valge juut (tüssaja, pettusega äritseja) Räp || lastehirmutisPär Sim Hel Kan juut́ tulõ, `võtvaʔ `panvaʔ latse kotti Kan
2. fig sa olid `lotsis nagu `juudi tuop, `tahtsid nii magada Jõe; Otsas nagu seitse seepi juudi habemesse (kasuta kulunud) VNg; `kaupleb nagu juut `viimase vere `tilgani Lüg; Otsin sinu nõnda ku juut vana õbeda otsib Jõh; nenda kut juut – tiŋŋib poole `inda muha Vll; Kaupleb kut juut vassika naha kallal Pöi; Maksan su kinni nagu juut vasika naha Kul; sula `eestlane aga must nagu juut Var; kui sügelesed oo, kui ää paranevad, sis nahk `kestab kõik nagu juudi kuub PJg; sa oled ku igavene juut́ Hää; Laseb ümber nurga nagu juudi püssist HMd; teab nii paĺlu ku juut sea lihast Kei; sa loodad ta `sisse nagu juut́ tühja tõrre `sisse; pale `iilgas piäs nagu juudi toop; luud on nagu juudi abe Juu; Ei usalda, kui juut tagumisid rattaid Koe; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; Kaval kui juudi hobune (vigurimehest) SJn; Ta tege jala juuti (varastab) Trv; Usmade ku juut Hel; Siäb ja sordib nigu juut loeb oma kasu kopikit; Ehib ennäst nigu juudi jõulupuud; mina ei ole `valgõt `varblast `nännu ei `ju̬u̬bnut `juuti Nõo; ta om tõte ku juudi kohupiim Ote; `ilkass ku juudi muńn Urv; juut́ oĺl `kauplõmma, a˽härrä oĺl `masma Har; Esi värisi ja hüdisi nigu˽juut́ unigu otsan, a˽`tarrõ ka‿s tulõ Rõu; Ta om kui juut, söö kübärägä Vas; Tiid niisama pallö nigu juut tsialihast; [segamini] Ku juudi pu̬u̬t́ Räp; must ku hüdsi, `valgõ ku lumi, ni `täńtäs ku juut́? = harak Lut | Ennem saab juudi persest peeru, kui su käest midagi saab Jäm; [kui küsimusele – kellest te rääkisite? ei taheta otseselt vastata, öeld] Juudist ja tema pruudist Amb; Juut sünnib (öeld, kui seltskonnas ootamatu vaikus tekib) Kul; [kui mõni teisele ütleb, et ta valetab või petab, vastab see] Jumala pärast juut ei petta Hls | śjoost kiŕäst ei sa juut ka `arvo (segasest kirjast); Habõnidega juut́ke jõvvaiʔ ärʔ seletäʔ Se; selle töö juut mingi töö tegija, oskaja või tundja, millegagi tegeleja `Suitsu ja `viina pakutakse, sis `ütleb et ei õle sene tüö juut; mina sene tüö juut ei õle elädes õld Lüg; mina üksite selle tü̬ü̬ juut õlen Kod; mina ei õle sii tüü juut́, ei tia nime MMg || juudi(le) palka ~ pearaha ~ rehknut ~ võlga maksma (ekskrementeerimisest) tämä `maksab `juudile piaraha, on oma `asjal Jõh; kus‿sa köisid? – juudi piaraha `maksmas PJg; Lähen juudil `võlga `maksma Hää; Käis juudi pääraha `masman Trv; ma käve juudilõ massi pää raha ~ `võlga Krl; juuti nuiama ~ peksma ~ pooma id `Este ei õld juo `kemmergu, sai `käiä `lauda taga, `metsas, `juuti `nuiamas Lüg; Kuhu sa lähäd? – Lähän `juuti `peksama Jõh; `Oota ma liha juudi jutule id; Juut vöttis kohe jutule (kõht oli korras, sai ruttu toime); Juudiga on jutud aetud (kõht käis läbi) Pöi; [peab minema,] juut ei lepi ju muedu Muh || siss jäät juudi `hõlma magama, ku˽kangast kodama nakat ja ei kua rõõvast ütte `kõrda `rõiva `võlla `ümbre Har Vrd juutlane
2. lehma nimi Juut́ oĺl iks inäp must: juudiʔ musta `ńäogaʔ Rõu
jõrama jõra|ma, -da hv Hää, Juu Koe Trm Kod Lai M(-me, -de) Puh Kan/da-inf -daʔ/; pr (ta) jõrra Plv, jerra, eŕrä Se; `jõrra|ma, jõrra|ta Lai Kam Rõu/-da/; -me, -te San; jõrra|ma Nõo Võn, ipf (ta) jõrraśs Urv
1. nurisema, mitte rahul olema, torisema; riidlema; lorama millaski ei kuule tämä suuss üvä sõna, ilmass `ilma mugu jõrab ja `riidleb Kod; alb peremis jõrab; mõnel mehel ei kõlvand söök, siis `jõrrab `pialegi Lai; mis sa iki miu seĺlän jõrad Trv; mis sa `jõrrat – lorit ja võlsit!; ei taha `käskü `täitä, `jõrrap mugu `vasta Kam; mis sa tan jõrat, nakaʔ paremb `rõivile `pandma Kan; kavvas‿sa jerrat joʔ, jätä jo `maahha Se
2. jõrisema lähän jälle [käsi] kivi jõrama Trm; täl tulõ [langetõbi] pääle, ni satass `maahha, nakass `peslemä ja suust vattu aja `vällä, ilotohe jerra Se a. nutma, töinama, virisema kui laits ei ole oma `tahtmist saanu, ikep vai `jõrrap, siss emä tõrelass: „jätä oma `jõrramisele `järgi, kavva sa iks `jõrrat siin!“ Kam; lat́s muidö kui jõrasi ike `terve `üüke läbi, es lasõʔ imäl magada egäʔ tõistõl Kan b. vinguma siad kah, kui söögi aeg iĺjemast jääb, siis `jõrravad Lai; tsia joba `jõrrava – tulep süvvä `anda Kam c. mürama, käratsema, lärmitsema lapsed, mes te jõrata, kui vagasess etä õle Kod; pulmalised jõrasid üü läbi KJn
Vrd jörama
3. (aplalt) sööma, järama jõrab piäle nagu koer końdi kallal; läksin suurt `saama, jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn Vrd jõrima
jõuline `jõu|line g -lise Kuu Lüg Khn/`jõo-/ Hää Kos JMd Iis u Kod, Äks Lai Plt Hls Krk T Rõu Räp; -lene g -lese Kul Var Mih Tor JMd Koe Plt KJn; jõõduli|ne g -se Kod; jõvvuli|ne Ran Nõo Plv/-/, `jöuline Khk Kaa
1. tugev, jõudu täis seal pidid üsna `jõulesed inimesed olema, kellel ikke `jõudu oli Mih; tugev ja jõõduline mi̬i̬s Kod; kui sa `jõuline inimene oled, võim käes, ei olegi töö `raske Plt; purik om suure jõvvuline, `kange `lahkma, läbi `lü̬ü̬mä [kalest] Ran; kes om jõvvuline anipoig, tu̬u̬ ti̬i̬b koore `katski Nõo Vrd jõulik1 || (millegi) tugevune, (nii ja nii) tugev meil oli ikke `viie obuse `jõuline masin sies (traalidel) Kuu; ema oli vana inimene ning ma üksi oli tääve `jöuline Khk; Lappaja [paat] on ka `mootoriga, kümne`jõuline mootor sehe Hää; kaheobose `jõulene; täie`jõulene mi̬i̬s KJn
2. lihav, rammus; lopsakas, elujõuline, hästi kasvav `astrad `lammad suured ja jõõdulised Kod; mõni elläi om äste `jõuline – kes rammun om, illus; sääl tsia kõik jõulise Kam; `jõuliseʔ eläjäʔ ummaʔ liha täüs Rõu; jõvvulinõ orass Plv; Ku `väŕskelt rammutõdu maa pääle kesõv külvete, sõ̭ss külvete inne kuu täüś `saamist, ku vana `jõulise maa pääle, sõ̭ss külvete täüś kuugaʔ Räp
3. jõukas, rikas `jõulene mees, kel varandust kogutud Plt Vrd jõulik1
4. (millekski) võimeline, suuteline tä ikka selle `jöuline oli [et võlga tasuda jõudis] Khk; kes olid kiriku `jöulised (so jõudsid kirikusse minna) Kaa; massu `jõuline, ken `massa jõvvab Hls
jüvä jüvä Võn V(üvä Krl Har[h-] Räp Se[g üv́ä]; d́üvä Lei); üva (üvä) Jõe VNg Vai Jäm Ans Khk Käi Rid Mär Pär Vän Tor ?MMg Pil Võn Kam Ote Rõn San/ h-/; öva Hi; üba Emm Noa LNg(übä) Rid Mar/g üä/ Lih Kul Kir Ris Pil; n, g öa (öä, üä) Kuu/üä/ Phl Mih Vig Tõs Aud, üa Khk Mus Muh Käi Rid PJg
I. viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk
1. a. teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahha Vai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üa Muh; uppe üba; `erne üba Rid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki teräd Mar; looma tahtva üvvä kah Ote; rügä um joba jüvän Rõu b. (tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgi Ote; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisen Har; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüś Rõu; rüä teräl üvä jo seeh Se; `pähmel um ilma makuss jüvä Lut
2. tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapsta Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammun Urv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraami Plv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüd Se
3. jahurokk a. leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistu Kam; rabandleib ja jüvä oĺl teol üten Urv; vanast oĺl piimä iist jüvä Plv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üväga Räp b. rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvvä Urv; ańd tseolõ jüvvä Vas
4. jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔ Võn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonu Kam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbi Se
5. toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega kägu Kam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔ Kan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔ Räp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvvä Se; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädä Lei
II. Muid tähendusi
1. midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita üba Emm; sii o paĺlo üväsid Mar; kaks üba püus, mul mustikad püus Ris
2. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käind VNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandki Käi; Pole sii änam öva röömigid Rei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõ Vas; saa as üvvä `hamba ala Se; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majah Lut
3. terav ots, teravik a. (oherdi, vindla) lõiketera uherdi üva Jõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe ots Jäm; vanast olid `üäga uherdid Vig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üva Tor b. hanguharu ots vigla üa VJg c. kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvad Jäm; `öngedel on ka üvad Khk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üa Mus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koa Muh
Vrd iva
kaala|nääre kaala `näärme valutava - - üless aanuva Ran; katsi`pooĺge vai kaala `näärme Kam; kaalanäärme ommava paistetedu, aava üless Ote; tsia kaala `näärme San; kaala `näärmeʔ ummaʔ üless `aanu Plv Vrd kaalanaarma
kamar1 kamar g -a Kuu Sa Mär Hää K I M(g -e) Ran Nõo Har Rõu Plv, kammar g -a Rei Ris Juu, g kamara T(-õ San) V(n -ŕ; g-u Räp); kamaras L Hls
1. maapinna rohujuurtega läbikasvanud pealiskiht; murupind juured kõik kamaras koos Khk; Paljas must muld, seal (karjamaal) pole kamart koa änam peal, see koa juba `loomade `nahkas Pöi; soo maal `pandi kamaras enni [uudismaa harimist] põlema Vig; maa`kirvega raiuti kamaras piält katti Var; sead `tönguvad keik maa kamar pahampidi Ris; kui kamara suad piält ärä, on `kergem `kruavi lõegata Kod; ka (kas) vili om pääl või om kamaren Krk; taani adral `oĺli sahk i̬i̬n, tu̬u̬ lõegass kamara veere ärä Ran;`lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte Nõo; [adra] nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs Ote; riśtkhaina söödül om kõva kammaŕ Se || (paakunud maast) maad jäävad kamarasse – maale `tõmmab nagu nahk `peale, kui `vihma tuleb ja siis tuleb jälle äkitselt `kuiva VJg; maalõ om põvva peräst niuʔ kammaŕ `pääle tulluʔ Krl || külmunud maapind, õhuke jääkirmeKuu Vrd kamarik1, kamarus2
2. seisvale veele tekkiv (roheline) kord; rabalaugaste, kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind urda augud - - kamaras pial sihuke roheline Kse; `veele tuleb `turvle kammara kord `peale Juu; pää on tõmmand kamarad vie `peale VJg; paks kamara kõrd järve piäl Kod; aga raba ei `kesta, sial lä˛äb kamar `kat́ki Lai; kamare `pääle läät, vesi ki̬i̬ss üless Krk; suured puud om `järve sadanuva ja kasvapegi järvele kammar pääle Ran; ku läbi kamara `mülkäs vajud, siss säält ei pääse Ote; lätt tu kammaŕ `kat́ski ja võit sinnä˽`sisse är˽ka uppudaʔ Plv; kinnikasuja jäŕv, kammaŕ oĺl joba `pääle kasumah Räp
3. seanahk sia lihal nii paks kamar, `ambad äb aka `pεεle Khk; sea lihal on üksi kamar, muudel lihal ei ole Mär; karb `võetasse peält ää keebä `veegä, kamaras seäl all Vig; Ei ma saa enam kamarast jagu ühti Tõs; miul küll `ambid ei ole, aga kamara ludin ikki ära Saa; vanal seal on paks kamar Plt; midä vanep siga, sedä paksep kamar Krk; kammar lõeguti peki küĺlest ärä, tollega keedeti kapustit Puh; me keedäme kamardega suṕpi, ega me kamarit ärä ei `viska; ku `rasva tetti, siss lõegati kamara ärä, kamara rasva masinast läbi es lähä Nõo; Kamaraga˽liha hoiuss suvõss paŕõmballõ alalõʔ Urv; tsia lihal um kammaŕ, muul eläjil um nahk Rõu || pekiliha laih lihakõnõ oĺl õnnõ, es olõ es kamarat suurõst Räp || inimese `kohta ikke öetasse koa - - naha kamar `katki. põle sügav aav `ühti PJg || fig sul on õite paks kamar kaela peale `kasvand, et sa nõnna vastaline oled VJg
kamm1 kamm g kammi üld (ḱemm Lei); `kamma Vai
1. kamm a.  juuste, habemete korrashoiuks `kammiga `sueta `juuksi siledäst ehk täid maha Jõh; olivad `vaskised `kammid `ennevanast Vai; arvad ja tihed kammid, peenikesega suketse täid maha Muh; `Kaḿma vanaste ei oln, pia ari oli kammi eest Han; vanasti oĺlid vasest kammid Hää; peab olema peenike kamm, kellega täid maha tulevad Juu; pää `suitev kaḿm Krk; `juussit pöeti `käärega, `panti kaḿm `alla Ran; pääsugidõ om kaḿm, vanast oĺl pääsugimise ari San; ei olõ kaḿmil `hambõid, paĺlass `luukõnõ. omma maha˽kakõnu kõ̭iḱ Har; kaḿm ostõti, haŕa˽tet́ti esi˽t́sia haŕaśsist Vas; riia kamm sõrmed lahe ma `tõmman riia kammigä piä siledäss. kü̬ü̬ned one riia kamm Kod b.  loomade puhastamiseks ja kammimiseks muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega, kenel paĺlu elajad on Ris; kammiga suab sitta maha `suetud Hag; obesa kaḿm Trv
2. kangareha `enne `pandi `kammi - - siis `kammist pakkule Hlj
3. linaraats; linahari olivatta `kammid, `miska linu `kuprata VNg; läbi kammi raatsitasse `kuprad ärä Vig; kaḿmiga kaḿmiti `kuprad maha Lai; lina kaḿm, kellega lina silutse Hls
kandma `kan(d)ma eP eL(-me M -mõ San Krl, -madõ Har); `kandama R/-ie Lüg/ SaLä; da-inf `kanda Hi K I T, kanda Sa Muh Kse M, `kandaʔ V(kandaʔ Krl Har Lei), `kandada R; (ma) kanna(n) eP eL, `kannan R
1. ühest kohast teise toimetama; tooma, viima a. füüsilise jõuga kel ei õle obost, piäb kää `õtsas `kandamaie; kui `saavad jo `rohkem `kärgi `sisse, siis `akkavad [mesilased] magusa `kandama Lüg; rotta oli `kandand pabud `eini `sisse ja teht omale pesä Vai; Kaśs `kandas `εεse `poegi suus ühest kuhast `teise Kaa; pisike vähike kannetav kot́t `olli `selgas Muh; mis sa täst (lapsest) süles kannad Mar; rääts on `vitstest `tehtud põhu `kandmeseks Tõs; Käe suõnõd venüväd `korvi kandõs ää; `Kandug mtõ üksi, udu·tt ma `aita kua Khn; Jusku kaśs kannab `poegi Hää; peremees ei jõund külimituga `sisse `kanda niipaelu kui perenaene põllega `väĺla `kańdis Juu; karusipelgad kannavad suured pesad Kad; anguga sai kuared kokku `kantud Sim; ku `surnud `väĺja kannetasse kerikuss, kanneti kuńni `surnu`aida Kod; ära söö nii palavalt nagu kokad sulle ette kannavad Ksi; suurt `sarja `kańtsime kahekeisti Lai; siin `veikses `luhtades kõik ein `kańti `väĺla Plt; kannab varanduse laiale Trv; õlbastega om ää vett kanda Pst; otspakaldest tetti `kõlkakanneteve `rõõvit Krk; pisuand `kanna (kandvat) `kraami, ütest aedast `kanna `tõisi `aita Puh; üits tei `rõuku, kaits tüḱki `kanseva Nõo; minge ti˽kah `kantkõ nuid `vihkõ kokko, siss saa ennembi är˽kannõtuss San; puuḱ kańd varandust Kan; vanast kannõdi `sü̬ü̬ki `mõtsa nurmikidõga Rõu; hobõnõ ütelnü, et innembä ma viis viä ku kat́s sälän kanna Räp; ku tsia˽`põhku `kandva, saa halv ilm Lut b. fig jumala `süämess `kandama Kuu; Ühega läks `altari ette, teist kannab südames IisR; äga üks kannab oma `koorma ise Khk; egaüks kannab `sorma `pöues, sorm on lesemal (ligemal) kut särk Käi; igäühül oma rist kanda Tõs; iga lind kannab oma suled Kad; kis palju `riśsi kannab, sel oo palju mõt́tid Kod; seda `aśja piab mõttes kandma, siis saab täielikult ära tiha Ksi; om paarirahvass - - tõene kooleb ärä, jääp tõese `ku̬u̬rma ka tõese `kanda Puh; miä niikavva ku ma elä, kanna jumalat `endä `süämen Nõo; tä kand jumala `riśti Se; kätel ~ käte peal kandma väga hoidma ja hellitama nii armas, et kannass kätel Pal; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; käe peräh `kandõgi, nii hoit timmä Se; viha kandma vihkama, viha pidama `teine inimine `kannab viha `teise `luomade `pääle Lüg; [kartsin] et akkavad `mulle viha `kandama Jõh; surmani kannab viha, ep lepi millaskid ära Khk; `üeldasse et teine inime kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi su enese või luoma seljas Kad; si̬i̬ kand õige pikkä viha Krk; ta kannap miu pääle viha, nüid om mul täi säĺlän Nõo; Ku˽tõõsõtarõraa (naabrirahva) pini käü su uss`aida sitalõ, sõ̭ss tiiät et nimä˽`kandva su pääle viha Rõu c. loodusjõudude jõul (tuul, vesi, voog, vool) paigast teise liigutama tuul kannab `kaarnad `randa Jõe; `Terve pikke üö olid juo [ajupüügil] `tuule ja vuo `kannetava Kuu; jooks kannab, nii et võrgud on `sirged Pha; vee joosk kannab võrgud edasi Rid; vesi kannab `liiva `ümbre Ran; d. teadet, juttu jne suust suhu edasi andma; kaebama, laimama õli `selle `ämmäga nõus ja suualune, `ninda `kandas ette kõik Lüg; kes tale seda ede `kandand, ju ta seda isi `täädis Jäm; `Roksab, `tüh́ja juttu kannab Hää; `kanvad jutto ta peal `ilma`aegu Ris; kannab niisukest `tühja juttu teise `piale, mis `õige põle Hag; külakubjas, kes `käsku kannab VJg; mõni vanana (vana naine) on `kannud edesi sedä juttu meie päevini; kiälik ja salalik, kannab kõik kõned ette Kod; kittä inimene ta‿i ole, ta tükip `ki̬i̬li `kanma Puh; temä ei ole su̬u̬remb asi inimene, ta kannap `tühje jutte Nõo; om üts keeleviskaŕ, kiä kand küllä piti `albu juttõ Urv
2. midagi (altpoolt) toetama, üleval või püsti hoidma; millegi najal püsima sured `lieted on pial [ajuvõrkudel] ja `pullud `kannavad `vergud ülesse Jõe; jalad ei `kanna kehä üles; `lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub Lüg; miu jalad enämb ei `kanna Vai; sülla joompuu on suur palk, mes sülla üles kannab Emm; oripuu kannab lage Käi; Äga lind `kõrgemal `linda kui tiivad `kanvad Han; jalad oo seukst, et ei kanna änam Aud; kui vaevased jalad on, ei kanna üleväl mis paks kere on Juu; silla `kańdjad puud Ksi; ahjul on võllid, kelle pääl kannab `päälmäst jagu Ran; oripuu om `risti jõge, ta kand [silla] `tõisi puid Ote || millelegi pidama jääma, toetuma`senna `pandade `peale jäid eenad,`kandma, tuul sai alt läbi `köia ja ein ei saand na `kergeste läppoma `minna Mih; [kukkus jääauku] jäi `õlgade peale `kandma Trm; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma; ratass lääp nii sügäväde, et rumm tu̬u̬ kannap vi̬i̬l, tu̬u̬ `piatap `vasta Ran; ega `kõrgembale ei saa lennätä ku siiva kannava Nõo; kaela ~ pead kandma 1. pead püsti hoidma `estest [laps] ei `kanna juo `kaela, `noksib `pääga VNg; `lapsukene akkab `kaula `kandamaie Lüg; Ta kannab `kaela, ta ajab isi pääd `püśti Hää; laps on kaela`kańdja Juu; kui võtad [lapse] üless, om kaal kõva, joba kannap pääd Ran 2. töövõimeline, tööks suuteline olema Nüid ju kõik [hakkavad] mihaanikuks, kis `kaela `kanma akkavad Hää; nigu `poiske `kaala nakass `kanma, nii `panti ta sia`karja joba Nõo
3. (peal lasuvat) raskust välja kannatama ei old jääd viel ja ei old sula ka, `üöldi: ei `kanna `e(i)ga `katke Kuu; sada viis`kümmend `tündri `kandas (laev) `kardulid Hlj; `märtsis akkas lumi `kand(a)ma IisR; Pöld juba kannab, oome oomiku lähme äästama Kaa; `Sõuke `korkene lumi, jänese kannab `peale, koera võtab `sisse Pöi; ea oo nõrk, ei kanna Muh; ta (heinamaa) [ei] kannagi `suuri masinuid Vig; `seoke va raba maa, ei tä kand oost, ei tä kand `ärga Mih; ei sie kiige `kannud mjõnda rhvl; Laõ (laev) oli, `kolmõ `sülda vist kannaskid (ei kandnudki) Khn; sii (sild) piab `kandma obuse, `vankri ja `kõiki Hää; `vaese turi tugev `kandma Ris; ea küpse küĺm, se paneb kõik kohad `kanma Juu; mülgas soo, `pehme, kis ei kanna Tür; õhuke jää kirmatis, mis ei kanna viel VMr; ti̬i̬ one rõõdane, ei kanna ei `katke Kod; kevadi läksime, kui lumi pial `kandis - - `õue `lindu `mängima Pil; nüid on ta sihuke raba et ei kanna jala inimest ka pääl Vil; `tolli kümme olliva talad, nii et kanniva, ärä es vajo Ran; mõni soenatuss olli mädä, es kanna läbi minnä Kam; mädä maa, tuu ei kanna varest kah pääl Ote; taa sild ei˽kanna enämb üle minnäʔ Har; inne oĺliva `venneʔ, kes kuuskümment `puuta kańnivaʔ Räp; kas ta sild kand üle minnaʔ; korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ Se; et sinno `maakõnõ kannu‿ss inäp! (sajatus) Lut || veesõiduki püsivusest tuul oli niipaĺju kagust vägev - - paat́ ei kanna purjet ka Jõe; Rank laev äi kanna änam purju ja leheb kergesti ümber; Täiesti rank laev äi kanna änam mastisi ja nee tuleb maha raiuda Emm; Rangal `pantaks `parlasti `sisse, muidu tüh́jalt ei kanna Hää
4. taluma, (välja) kannatama; vastu pidama `raske tüö on, minu jõud ei `kanna sest üle `üksi`päini Lüg;`verko ei `kannagi nii pali kalo Vai; pεε‿b kanna nii `kanged `leili; mo süda‿b kanna seda εε, see tuleb tagasi; mis sa selle pärast muret kannad Khk; üks äda teise `pεεle, ema peab `köike seda `kandama Mus; ma ei kanna valu `välja Muh; vana inimese veri, see äi kanna änam medad, alati on sii ja sεεl `aige Emm; ma kannan laasi `viina ära Mih; leib oo na pude, ei kanna näpu vahel võtta Tõs; temast küll meremi̬i̬st ei saa, ta‿i kanna ju merd Hää; ma olen kõik tornide ots käind. ia pia oli, `kańdis `iaste Nis; mol nii paelu muret `kanda; ma olen kahju `sisse jäänd, ma pean seda kahju nüid `kandma Juu; `pehmeid `koarlaid sai `süia ike nõnna kui kere `kańdis Juu; kui mulle rist on `peale `pandud, eks ma pea teda siis `väĺla `kandma; kõik pidid tööd tegema, kui aga jõud `kańdis Kos; villast `lõnga `jälle lehelesega ei kanna `keeta Tür; talve vili `kańdis talve ära Trm; tämä piä ei kanna [viina]; tõene muretsab ja `aitab muret `kanda; ei `tastnud äbi `kanda et läks uarass Kod; süda tal nigu ei kanna teese verd näha, minestab ära Ksi; kes `kurptust kand, kuivass ärä Trv; miul om paĺlu muret kanda Krk; mina kanni niisama `viina nigu mõni mesterahvass; ku esi `vaiva olt nännu ja kulu `kannu, siss tiiät oeda kah Nõo; kah́o kanname mõlõmba üteliisi Võn; ärä `lõika `liiga õhukõsõss, et ta (vikatitera) luisata kand Kam; mu käe es kanna˽nipaĺlu `tü̬ü̬teʔ; `aigõ olt, siss ei˽kanna˽ nipaĺlu `kõńdmeist; sann võtt nõrgass ja vanainemine ei˽ kanna `vällä Krl; sa mine ni˽kumma vii `sisse nigu kihä kand; siss lät́s nii `virka minemä nigu `astu kańd; taad murõht ei joua enämp kanda eiʔ Har; süä ei kannaʔ mul `liikvat; raud um nii huba, et ei kannaʔ hobõsõ `rauda käändäʔ Plv; hobõsõl löövä hiireʔ, kanna ai `sõitu Vas;`olku˽`pääle, mina jõvva `kandaʔ Räp; a määne süüd, sääne `kanminõ Se; timä pää ei kanna setä `vällä Se || (karistusest, vastutusest) kui sie süü `kannab, siis saab alema `ammeti, kui ei `kanna, siis saab `järsku `lahti Lüg; siis kui sa trahvi ää kannad, siis soad `lahti Juu; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kandma; `kańdis oma `nuhtluse ära VJg; ess ta siss oma trahvi kannap, kui `nõudmine tuleb Nõo; mul jäi nulgah `saismallaʔ ja koolitrahp̀ `kandmallaʔ; uma suu sulg, uma säĺg kand – suu `ütless, sälg vastutass Vas; määne süüd, sääne `kanmine Se
5. suutma; võimaldama, lubama sie kruńt ei `kanna sedä `vällä Lüg; tama maa `rohkemb ei `kanna `lehmi ku kaks `lehmä Vai; mo süda‿p kanna seda `vastu vötta Jäm; mo jõud ei kanna `rasked tööd tehä Tõs; nii vaśtik rohi oli, et süda ei kand seda võtta Juu; kui aru kannab, siis `vastan; sie koht ei kanna `välja nii`palju kui temast taheta VJg; näie `õigus kannab nõnna Kod; pia käib ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; anna nii paĺlu ku su `elduss kand; ma tule, ku mu aig kand Krk; meele mõttege lääss `vihtu `tu̬u̬ma, aga `tervuss ei kanna; ti̬i̬ ku‿su jõud kannab ja ku‿sa ei jõvva, siss jäägu ta tegemädä Nõo; mul om jo˽vana pää, taa ei˽kanna änt (ei mäleta) San; mu joud ei kanna taad `nõsta; tu̬u̬d ei˽kanna süä kõnõlda eiʔ Har; tu̬u̬ kotus ei kannaʔ tuud `vällä Vas; `ihna ai süvväʔ, `ihnuss kanna ai; kas aig kand minnäʔ Se
6. (rõivaste, ehete jne kandmisest) `meie `kandis `kanneti `saare `kengi ja `saapaid Lüg; tüdod `kandad `elmi `kaulas Vai; mõni akkab ju nii noorelt `prillisi `kandma Vll; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; siilikud nee oo `paergu veel `kantavad Muh; küit kuub `olle, ma ise pole mitte kannund Phl; naesed `kantsid renna peal õbe `sõĺge Kul; need ju õige `kantud `riided Mär; `salli ike `kaelas kandase Tõs; mia teda (vööd) põle teenud, põle kannud ka Hää; ta on oma `riided nii ää kand, nii räbalaks läind Juu; sis `talvel akati `viĺtisid `kanma KuuK; miks sa seda vanemad palitud ei kanna VMr; vanami̬i̬s küll ei `kannud `prilla; kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannab (omatehtud riidest); naesed `kańtsid `juuksed nuian Kod; ma olen isi küll kand jätkuga `säŕka Plt; lind kand oma sule ärä ja sa ei jõvva oma `rõõvit ärä kanda (etteheide sellele, kes palavaga lahti riietub) Krk; rät́te mina oma`koetusi es kanna Ran; om sel ihu küll, kes seda karedat amet kannab; sitt kannab `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan Nõo; mis isatanu ei sü̬ü̬ ja mis alastõ ei˽kannaʔ Ote; mehe˽`kanva˽kah siŕmiga˽kübärit Kan; `paklist oĺl `koetu päternäʔ, mis `tsu̬u̬gõ asõmõl kannõti Urv; nu̬u̬ (saapad) omma jo kannõduʔ Har; sõss kańni jal˽`tõisi sukkõ Vas || `kannab pääd `luogas (hoiab püsti) Lüg
7. omama a. muu lu̬u̬m ei mäletä ku `paĺjalt ni̬i̬d kes `sõõrga kannavad Kod; b. (nimest, nimetusest) nied `kannavad `ilget nime - - sitta `siened Lüg; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; üks kale·ndär `kandes neme servelauad Käi; `raandas oli puust. plekist akkasid `ämre nime `kanma Lih; sülg ja ila, see kannab `kahte nime Ris; arjuklased akasid juba kaupmehe nime `kanma Kod; kahessa ühessa `kuuni `kańdis [siga] ikke kesiku nime Lai; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab; siin ommava `väikese ojakõsõ, ni̬i̬ jõe nimme ei kanna Kam; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni, olõ õss et virk vi̬i̬l oĺli Vas c. põdema Mina ole saja`jalgse ära kannud Mus; vilu `aigust, seda ole ma ise ko `kandand Pha; närvipõletik, seda ma `kantsin varem ka Kul; ma ei oole `aigust midägi `kanden; ei˽ol mea `maalisi `kanden Krk d. (menstruatsioonist) naiste`rahva riiet `kandma Muh; kolm `päävä piäd `kanma kuu `riidid Kod; kuu`kirju `kandme Krk
8. kasvatama, saaki andma see on εε maa, see kannab ikka `vilja Khk; kui ta (põld) saab rammutud ikke, eks ta siis kannab `viĺla küll Mär; Kirsipu oo kuuse juurikate peal, ei kanna `marju Kse; küll need puud kannavad nii kaua kui elan Juu; õunapud kannavad tänavu `easti Tür; egä pajod kõik ei kanna `urve Kod; esä kaneì mis `äitsnep, ei kanna teri Krk; vaja `aaderd `laske `uibule kui ta ei kanna, siss nakap `kanma Ran; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah Kam; rüä `tolmase, muidu na ei kanna kui na ei `tolma Ote; `kańde `kümne võrra seemend Plv; [toomingas] kand `maŕju; ti maa `piasi hüp̀vä `viĺjä `kandma Se
9. rase, tiine olema kui ema `kandamise ajal vahib `viltu, sis laps ka vahib VNg; `lammas `kannab kaks kümend kuus nädälä, - - siga `kannab kuus `tõistküme nädälä Lüg; kiidetse ühössä kuud olema seda lapse `kanmese `aega; oled sa `kanmas Mar; `kandmise ajal ei tohi `looma `peksa ega `lüia Mär; ta oo `kanmas, käima piäl Tõs; kis last kannab, se oo `raske`jalgne PJg; lehm on tiine, nüid kannab Juu; kannab juba neĺlat kuud Koe; ärgvasikad kannab lehem `rohkem, lehemvasikad kasinam Kod; eks lehm ja naine kanna ühe võŕs `aega Ksi; siga kannab neli kuud Lai; mis miul muud om ku `talve kanna, suve oia (sagedasest rasedusest) Krk; kassi toova jo suvel kolme poja, kaits kuud kannap ja `jälle tu̬u̬b Puh; ku‿sa last kannad, maka kah, siss om laits ää laits Nõo; kuu vahepääväl `sündünü naistõrahvass ei kannaʔ suku Plv; last `kandõh piat `veiga õhitsama; kua naane imetäss ja kand, tu̬u̬l olõ õi kuu`rõivit Se; puusa all `kandma (viimaseid kuid rase olema) Lut || poegima noor lehm, tuleb esimest `korda `kandma Khk; lehm akkab `kandama tulema Mus; Meite noor kiri lehm tuleb enne jöulut kandma Kaa; ohva, - - mis pole veel kannund Krj; `meite lehm `kandis täna Vll; on‿s su lehm kannud Muh; lehem tuleb `kandma Rei; pügälist `olli nätä, mitu kõrd lehm om `kannu Nõo; `Vahtsõst `kandma saanut [lehma] `nüsti kolm `kõrda pääväl Urv; tu̬u̬ lihm saa pia `kandma, tu̬u̬l om jo utar suuŕ ja piim nisan Har; lehm sai edimätsel piimäl `kandma Rõu; lehm om `kandmah (lüpsma tulnud) Se; ilmale kandma sünnitama ema‿o ammu `audas, kis‿o mind ilmale kannud Muh; emä oo näd (lapsed) elmale kannund Mar; olen kuus last ilmale kand Kos; mes tä noist lastest nii `paĺlu `ilma kannap Nõo
10. veetihe olema see `kange tuul kuivadab laivad puhas εε, nee‿p kanna `ükskid änam mette Khk; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; puu nõu kui tä ää koevab, egä tä siis kanna mete Vig; katus ei kanna änam (sajab läbi) PJg; see nõu kannab vett, ei lase läbi Juu; tä õli ärä pigitet sidess ja väĺjäss, et ta vett kand Kod; vaat ei kanna vett KJn
11. kanduma kos ni̬i̬d vanad `maakesed su̬u̬d on, ommikute kannab udu Äks; tulekahju kannab sinnap̀oole KJn; [tulekahju] kand iki sinna selle talu pääle; ma ole kuulu kõne äält, ei tää kas `kanti miu `kõrvi Krk || sattuma ku lu̬u̬s kańd kavede [siis läks nekrut järgmisel aastal uuesti loosi tõmbama] Krk
12. hoolt kandma hoolitsema, muretsema ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi Vai; ta piab nüid nde laste eest oolt `kanma Khk; kannab teese eest oolt Tõs; eks iga üks pia oma eest oolt `kandma Juu; kui isa ema ära surevad - - siis piavad vaderid selle lapse iest uolt `kanma VMr; kańd õma pere ette u̬u̬lt Kod; sul om latse, kes siu i̬i̬st oole kannava Nõo; sa ei oleʔ tuu asja iist uult `kandnuʔ, olet ukka `lasknuʔ minnäʔ Krl; ku̬u̬ kikõŕ`puhma i̬i̬st hu̬u̬lt ei kannaʔ, siss lääväʔ maŕaʔ mustast Räp
12. see lähäb mehe `moodi, akkab ikka mehe nime `väĺla `kandma; see juśt ei kanna suurt süid väĺla (ei ole nii suur süü), seda võib `andeks `anda Juu; kuld tu̬u̬ `kandõ alati (oli püsiva väärtusega) Plv; ei tiiäʔ kas tälle kand (on mõistlik, mõttekas)`vitsu `andaʔ; timä ei kanna `piutust (ei anna mõõtu välja) Vas | aa, juba tõbine kannab tervet, aige one jo `tervemäss suanud Kod; nätä et paranes, `aige kand tervet Trv; ei sure si̬i̬ kedägi, joba akkass tervet `kanme Krk
karja|tanum karjatänav karja tanum, kost kari lää, tetäss aid katele poole Hel; kaŕa tanomõʔ, t́sia˽seivä˽tanomidõ pääl Kan; karja tanumõʔ roovikuist pant, et eläje `viĺla ei saaʔ Har
kasinõ kasi| g -tsõ tõbine, vilets, kõhn kasitsõ tsia Se
katkuma1 `katku|ma Vai(`katko-) eP, `katkma Khn Kod, kakku- Hää Saa Juu TaPõ VlPõ TMr, -me Hls; `kak|ma VlPõ M(-me), T/-me San/, V(- Krl, -madõ Har); (ma) katku(n) eP, kaku(n) Hää Saa TaPõ VlPõ eL
1. välja kiskuma; välja tõmbamaa. (umbrohtu, lina jms) kitkuma linu katkudaste pärdi ajal Jäm; Mede naesõd `õuni (kartuleid) `katkmas Khn; malts kasub üle porgandite, põle `aega `rohtu `katku Vän; `pi̬i̬ndrad tahavad ära kakkuda, ein on sehes Hää; minu ema `rääkis, nemad kakkunuvad odra, kuiva `aaga kakutud odra Äks; ku tulli lina `kakmine, iki `aeti miu `mõtsa lina `kakma Pst; esä kanepe kakuts `vällä Krk; kaali ja peedi piab ajald ärä `kakma, nu̬u̬ kasvava päälmaa, ku̬u̬r om paĺlass Nõo; tatrik põimeti tsirbiga ja mis lühike olli, tu̬u̬ kakuti Ote; latsõ, ala˽tii `porknõid üless kakkuga Har; mi lasõ [linu] kakku peo päält (peode arvu järgi tasustades), siss näʔ rutubahe `kakvaʔ Se; kabõheisil `vaia `oh́tjit koŕädaʔ ni kakku `juuriga `ussõ Lut b. (karvu, harjaseid, sulgi jm) eemaldama `ehmed o sulud, mis kanade ja `lindude seljast ää katkudasse Mus; katku karvad koonu otsast ää Muh; seal saab `tapmise `juures `karvu katkutud Tor; ma laśkin `väĺjä `katku aĺlid karvad Kod; akkam `karvi `kakme. kuuma `vi̬i̬ge kakuts; ani kakuti kuivalt, kana sule `võeti `vi̬i̬ge Krk; `amba om kõ̭ik ärä kakutu suust Nõo; vanast oĺliva suurõ arjassega t́sia, ku t́siga ärä tapõti, siss kakuti turja päält kõvvu arjassit, noist tet́ti pää `arju Võn; haŕa haŕasõʔ kakutivaʔ inne ärʔ, `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; sa olt kui kakut kana (närustes riietes inimene) Se || fig (tülist) nendel on kana `katkuda Jäm; meil tuleb tõene tõesegä ani `katku Kod; `kiisleva ja `kakleva, mes kana näil kakku piass olema, tollest ma aru ei saa Nõo c. heinakuhja (~ koormat) siledaks tegema kuhi tuleb ilusti ärä kakku, mud́u ei ole tal `mu̬u̬du ja einä lääve mädäneme kah Hel; `ku̬u̬rma köödete päie orrõga˽kõvastõ kińniʔ ja riibute ja kakute alt `ku̬u̬rma `häste ärʔ Räp
2. (millegi küljest) kiskuma, rebima, korduvalt tõmbama mine too‿si söńn ee, mis‿si katkub muidu seda köit säält Khk; `katkus `karvu, karvustas mind Tõs; Lae katkub keti otsas sedäsi, et pill üsä nagisõb ning raksub Khn; vasikad akkand seena pialt `rihmu kakkuma SJn; opetaja - - kaḱk tu̬u̬d mi̬i̬śt hiussit pite Vas; `väega `lüügeless [loom], kakk `hindä vallalõ lõ̭ia otsast Räp; `haigõ päält kakut `nahka. kakuku‿iʔ, `putku‿iʔ, las eiśs tulõ tu nahk `maahha; lat́s tükke suud `kakma, na (rõuged) `väega süüdäseʔ Se || (oksendamisel) `õkva võim lähäp mant selle `irmsa ossendamise ja `kakmisega; südä nii kuri et, kaku vai `süäme soone `väĺlä Puh; süänd kakk niipaĺlo, et lökkelemmä nakat Plv|| pakitsema; mäda kiskuma Pani [haavale] küpset sibulad peale, see riu akkas nii `kangest `katkuma Pöi; `kaśvjas pakitab ja katkub mädä Kod || fig (maaharimisest) kos väega kehv maa kotuss, sääl kah inemine `eĺli, `kakse sääl kah `endäle leevä `väĺlä Kam; Tu̬u̬ puu äägel oĺl olnuʔ `väega hüä äestäʔ, tu̬u̬ oĺl kõ̭ik `turba˽puruss `kaknuʔ Rõu; haŕk adõr oĺl tu̬u̬ riist, kellega kakut́i `vastnõ maa üless Plv; a. noppima sui pidid aga kakkuma `lehmile `rohtu ette ja `raiuma kat́ti ja `suĺpi tegema Pil; mia `kakse sääld `erne `kõtru peo täis Trv; sai lehmäle `ainu kakutuss Ran; mia kaki serätsel `väiksel `uibul `äelme küĺlest ärä; si̬i̬ `väike kakup jäńestele `ainu joba; kui kõtt valutama nakass, kaki jälle `kü̬ü̬mnit, pisti suhu Nõo; Kliḿbi tet́ti püügijahust, lütsikä tet́ti kesväjahust, kastõti kõva tahass, kakuti `käega patta Har | sulgi rootsudest puhastama sule`talgusi `tehti. sulede `katkumise aeg oli kaks kolm `tundi ja siis `löödi pill `lahti Tõs; `suĺgi kakutass välläʔ, tetäss `pi̬i̬nüss Har b. lahutama, harutama; kraasima Vanad tõrvaköied kakutaks `lah́ti takudeks, si̬i̬ värgitaks `jälle laeva `praude vahel - - ikki naised käisid `värki kakkumas; kakutse kakkumine `oĺli enne lastel igapäevane tü̬ü̬ Hää; `kraase tõmmati peripidi ja `vastapidi, kakuti vill lahedass Ran; kakussõ om `rõivalaìpest kakutu villatsõ langajupi, `kraasega kraasiti lahedass ja tetti lang Nõo; Innõ `ku̬u̬t́sli `kakmist horgutõdi kolga ilusahe ärʔ nii et nu̬u̬˽lina hinne˽kõ̭iḱ tüḱüst är˽lät́siʔ, sõ̭ss kakut́i kohe lavva pääleʔ Rõu c. lõhkuma; katki rebima; räsima ma ole `katkun tεta küitsakatega Muh; mis on torm võtt, ei see tule, ta katkub ära, lõhub võrgu ära Rid; Suaru puõlt võtab vähemäks: laenõ katkub ärä Khn; kaśsil oĺl ka õ̭nnõtuisi, külä kaśsi˽kaḱi˽`kaska ärʔ, no um tõõnõ silm ka verine; susi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; vesi um jõ̭õ̭ ar `kaknuʔ; `tuhkri ot́s `säntse hüä kotusõ, kost vesi maa alaʔ um mulgu `kaknuʔ Rõu; Manda poig kaḱke mul taa saina ärʔ; lontsatuss um sääne haud, mis vesi esiʔ um `niitu `kaknuʔ Plv; haugaśs oĺl jänesepujal silmä˽pääst är˽`kaknuʔ; tuuĺ `väega kakk, tiiä‿i mis ta tuuĺ kakk. tuuĺ kakk `vihma Vas; Mä kaku sul munaʔ persest (ähvardades); kahr oĺl Jaagu ärä˽`kaknu, kõiḱ sälä soonõʔ ja Räp; pini kaḱk˽är imise; häŕg mürrä ni kakk maad Se
3. katki kulutama Hinnel oĺliʔ alasi ńapu˽kirstu põhahn, jovva õss nii˽paĺlo tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakut́i Rõu; seeni˽ku `tütrik mehele saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas; ko paĺlo `ḱaumist oĺl, siss kakit mito `paare [viiske] ar üte pääväga Se
4. energiliselt midagi tegema Muasillahn `eĺli vanast Tõrva-Ants - - tü̬ü̬d kaḱk timä `hirmsahe Rõu a. kiiresti minema, ruttama vanamiis `naksi `nuia habahõllõma, pini kaḱk minemä Har; Kakuʔ niguʔ jalaʔ `võtva kodu poolõ; Kahr kaḱk õ̭ks edesi mõtsa `sisse, a Juhań lät́s kodu riiht sikkama; Es kae˽kohe poolõ tä kaḱk; Kaḱi ega üt́s umalõ poolõ˽laḱka Rõu; naaśs mi̬i̬ss põh́a poolõ `kakma t́sial peräh, et kos tä lät́s; inemise˽`kakva˽`tüühhü mineḱit Vas; Susi nipsaśs leevä kõ̭gõ väädsega ärʔ ja kaḱk `mõtsa minekot Räp b. (vihastamisest, tülist) Kakub süät nigu äŕg kui tõist ärgä näeb Nõo; küll kaḱiva viil tõnõ tõsõlõ sõńno Plv c. (naermisest) `kaknuva `naaru Plv; Esi kakk naaru, `hambaʔ intsile, ei saa sõnnagi suust; Noʔ kül‿sai naatuss naaru `kakma, ess jovvagi inämb pitä Vas
kelt2 kelt g keld|o Plv Vas(-a) Räp(ḱ-) Se, -u Räp; kält g käldu, kõlt g kõldu Lut kuivatatud kala kesä künnu `aigu, sõ̭ss kõ̭nõĺdi jo keldo kalost; säreʔ umma nigu keldoʔ ärʔ `kuionuʔ Plv; panõʔ keldaʔ küdsämä Vas; ärä kuiunu säreʔ omma kelduʔ Räp; inne oĺl `säärtseʔ keldoʔ ku `kindaʔ, a nüüd säre pujakõise saa; `paastu aol süvväss `kelta mi˽pu̬u̬l; säreʔ kuivatasõ päävä pääl, siss nu kutsutasõ kelt; olut joosõ, `kuiva `kelto sööśe; naase mi̬i̬ĺ kui keldo liiḿ, tu̬u̬ lät ruttu üle Se; nii paĺlo ku käldul kiilt, nii paĺlo havvõl miilt Lut || taa nu mõ̭ni inemine, nigu kelt ärʔ `kuionu˽kokko; mul taa t́sia kelt um tah pahah; kuiv kui kelt Plv Vrd keldokala
kemmerg kemmerg g -u Pöi Käi Phl L spor K, Hel San VLä(ḱ- Lei); `kemmerg g -u Jõe, -o Räp, -i Kan; n, g kemmerg|u Mär HaLä, -o Hi Mar, -a Räp, `kemmergu Kuu Jõh, kämmergu Muh; kemmer|k g -gu Amb Vas; `ḱembeŕk g -i Lei; kimmerg g -u Kaa Rei KJn spor T, Har; n, g kimmerg|u, -o spor Sa Hi, `kimmergu VNg Lüg, kimmerka Plv; kemmelg g -u Vig PäPõ I Ksi VlPõ Trv Ote Urv; n, g kemmelgu Muh I; kimmelg g -u spor M(-k Hls) T(-a Rõn); n, g kimmelg|u Krl, -a Rõn Kan; n, g -ka Se; kimming Phl, kremmelg Kei, g -u, n, g kremmelgu Juu väljakäik meil oli siinpuol verav kus `meie `kemmerg Jõe; siel kus `kemmergu on Kuu; `tahtus `menna `kimmergu VNg; `kimmergu on `paskamise kõht Lüg; `kemmergus on `kraami `paljo Jõh; kimmergu on oone nurga taga Ans; Metssead `kartvad kemmergu kraami `aisu Khk; kimmergust keib söduke ais `välja Krj; pane kämmergu uks `kinni Muh; kimmergu on peenem söna kui peldik Rei; laeval on ka kimming, `välja käima koht Phl; igäs peres ei ole kemmergod `ühti Mar; `linnas oo palju kemmerguid Mär; läks kemmergusse `aśsu õiendama Kse; läks kemmergu Var; ma taan jo kεmergusse `menna Mih; kemmergud oo igas talus Tõs; kemmergu raam oo inimese sitt, turvast `ulka `pandud PJg; mis sa iki kükidad säl kemmergu augu päl; kui kemmelg aiseb, siss lääb ilm sulale; nüid on küla `uusi kemmelgid täis; läksin nende kemmelgude juurest `mööda Saa; ega siis polnd kremmelguid ega kedagi; tuli kemmergust Kei; si mual kua kemmergud nüid Juu; kemmergus käiakse ommiku ja `õhta Kos; peĺdik on vana sõna, kemmerg on nagu pienem natuke `üelda Koe; eks seda sibi `mulda mõni `üelnud kuńts sõńnik, `aises kua, ta ju kemmelgust `võetud Trm; ku Saksa valitsus tuli, siss pidi igaüks tegema irmuga kemmelgu Ksi; kemmelg on seande `laudest `tehtud urtsik SJn; nüid üteltse kimmelg, enne olli peldik Pst; kimmelguss minnäss musta asja peräst Krk; kimmelgut tulliva `ilda, es tohi enämb seda`viisi elädä, pidi tegema kimmelgud Ran; kimmelgut es ole, sia `pilsiva inimese upakeli, kui na `kossegi saena veeren sitteva Puh; `paĺla jalu läits `alla kimmelgude; ma oesi iks `tolle kimmelgu `puhtass; kimmelgit puhastadass ka villkopaga Nõo; kimmelgat es ole, t́sia `oĺli vanast kimmelga i̬i̬st Rõn; sib́i om tu̬u̬, kes kemmergit puhastass Kan; mõ̭ni `viskass kemmergallõ [päramised] Urv; kimmelgu, sinna käüdäss `sisse sitalõ Krl; kimmerg om mul täüs saanuʔ, noʔ om vaia `ussõ vetäʔ Har; kimmelguh ei olõ˽kõrralist papõrd Plv; nigu kõtt mürähhüse är˽teǵe, nii um kimmelguhõ mineḱ kah; lät́s vei kemmergohe Vas; nüüdsel aol ommaʔ kah maale joba kemmergoʔ ehitet Räp; ma taha kimmelkaheʔ minnä Se Vrd kemmerik, kemps
kera1 n, g kera VNg Jõh eP, ḱera Lei, kerä R Rid Vig Tõs Juu Kod KJn eL/ḱerä, ḱeŕä Se/
1. palli kujuline keha a.  lõnga-, nööri- vm kera Kass `mängis sen kerägä, `tiie `kusse sen `vieret Kuu; `tohto kerin keräle Lüg; kes tahi, keris [lõnga] keradelle; lõng keriti kera Jõh; suga `vardad pane kerä sise Vai; siidilöŋŋa kera ning seitse `ouku pεεl = inimese pea Jäm; `peenine nöör keritässe kera Khk; Suur koti täis `viltsid kerasi oli Pöi; Kera kikid (põhjad) saeda ümargese puu otsast Emm; nõel turgatasse kera `sesse Mar; kerä `põhja paned mättä tüki, teed ümmärguses Vig; [lõngad] `pańdi `keri`laude `peale, keriti nad keradesse Mih; kerib lõnga keräse Tõs; ma kerisi talve suure kera `lõnga Hää; mul on nii paĺlu kerasi Ris; keräd `veeresid vakkas Juu; viiul lõngale `sisse ja siis keriti kerasse Ann; ema käis ikke `uastas korra villa`veskil, lasi villad keradesse VMr; kera akati kerima `sõrmede `piale, ehk `pańdi paberi tükk `alla Trm; kerad on ära `mässanuvad Pal; iga `lõnga keritasse kerasse, olgu linane või villane Plt; lõngal om kerä, aga kangas om latakun ja rullin Krk; tõi kolm kerä okass`traati Ran; mia lase keriden keräl peon kävvä Nõo; ma keri langa kerrä Krl; kerä um, kohõ lang keritäss Lut b.  kerakujuline ese, kogum; fig olend moni (vasikas) on pisukene kera vaid, aga `suure kohuga VNg; eest ora, `keskelt kera, tagant tambi lasn = kana Jäm; koer nii nobe minema, nda‿t kera leheb Khk; Pisike `pörsa ing, pisike lühike kut kera Pöi; tuul aas võrgod `ühte kerasse, `ühte krutti kokku Mar; jumala `salgaea oo see, kis `ütleb, et jumalad põlegi, maa`i·lma kerad oo muidu õhu peal Mär; Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; võt́tis sieliku üle pea ja korraga lüönd `pikse kerad rüppe (keravälk) Jür; tulima kaŕjass, viisukerä seĺjän Kod; vanast om ollu punane kerä, ku putud või nimeted, jääd `aigess; `panti kerä (juuksekrunn) `kukruss või `panti pää lae pääl `kerrä Hls; `lamba leive `kerrä kokku, lääve mütsäkuss üit‿tõiste `kuhja kokku Krk; siss läits `taiva all nigu üits sinine kerä, nigu tule tüḱk `olli, üteldi et pisuand Puh; vahel `oĺli suur kauśs täis noid tömbi `keŕri (oatambi pallikesi) Nõo; kerä i̬i̬h, haro takah, keskpaigah hiire`keldre = kass Vas; vanass `loeti taivaśs, keräst es tiiä siss `kiäki midägiʔ Se || teene `jälle venis nõnna et, jüst nagu kera persses, ei soa moast üless Juu; tal kerä `persen, ei kurda üleven (imikust, kes ei istu) Krk c.  munand kerad `miestel, sada nime neil keradel; sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga Lüg; Nouga vεεda kassilgid kerad maha Emm; `ruunaja `tõmmas kerad takka maha [hobusel] Kei; oinal koa kerad Trm
2. rull, rõngas `võrke - - `aeti `trulli vai `kerrä, võrgu keräd vi̬i̬l üteldi Ran; mia `mõt́li et päälindi kerä, aga `oĺli suur uśs Nõo; tsia teokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit, veśke sulu veerehn oĺl. noid kutsuti kunnakarbess Rõu; timäl um mitu `rõiva kerrä; sääl oĺl `hammõ`rõiva keŕri ja ṕugsi`rõiva keŕri Vas; tu̬u̬ saań oĺl kerä `pääga jalastõga Räp; rõivaśs mähitäss `kerrä; võrgu keerotat kerä pääle; aŕmi püḱsiʔ - - `tuĺti ar ḱüläst, sis `pańti jalʔ `kerrä ja `paika Se; `ümbre `tsõ̭iri sõglal um kerä, tuu um säet haaba puust Lut; kerra, keras(se) kõveras(se), rõngas(se) `ussi oli keräs Vai; koer `tömbas eese kerase; siili siga tömmab ennast kaa kera Khk; siil `tõmmab enese kerasse Mar; kui `öövlega `lükkad, siis loastud lähvad kerasse Juu; uśs `tõmmab ennäss keräje, on ilosass keran nagu ki̬i̬rd Kod; `üüvle `laastud joosevad kerässe KJn; kaśs om `kerrä `kiskun; uisk oo kerän Krk; siug `oĺli mättä pääl kerän; [tuul] keerut kõik prahi ja liiva nigu `kerrä kõik Nõo; kui ussi omma kerän, ei ole põllu tegemine ää Kam; tu̬u̬l oĺli˽`sääntse suurõ˽kerähn sarvõʔ (oinal) Rõu; [laast] `kerrä `juusknu Plv; siug um keräh Vas; siil - - ku vihanõss, kisk `hindä `kerrä Se
kink3 kink g kingi Ris Krl Lut; kińk g kingi Trv Võn, kińgi Har Rõu Plv Se, kingu San sink, kints iga [pulma]laua peal oli kaks `kinki; pulmapoisid `leikasid `kinki ja `laulsid Ris; vanast ollu `pulme ajal sia kingi lavva pääl Trv; ta ańd mullõ `terve tsia kingi Võn; vanast kuʔ `Riiga `mińti `pańti kińk liha leevä `sisse küdsämä `ahju, siss `pańti `Riiga üten Har; oĺlivaʔ imäle ka `annu˽kińgi lehmä lihha Plv; põlvõni om jalg, a mäe pu̬u̬lt `põlvõ om kink Se
kinnitama kińni|tama, kinni- L(-tämä Khn) K(-tämä Juu KJn) I(-tämä Kod); kinnitama S(-dama Hi[kini- Emm Rei]); kinnitämä T(-mmä Kam; -ńn- Võn; kińniteme San); kińnitä| V(-mmä; `kintämä Räp Se; kinnü|tämmä, (ma) kinnüdä Se; -tõmmõ Krl; ḱińnitama Lei); `kinni|tama R(-täm(m)ä Kuu Lüg Vai; -ńn- IisR)
1. millegi külge kinni panema (köitma, naelutama jne), midagi millegagi ühendama sie on `pienike nüör mis `vantide `külge `kinnitud Jõe; obose `rauda `loksu jalas, `tarvis sebäle `männä `kinnitämä Vai; kinnitab [rattale] `vitsa `peale Muh; Varna peab seina külgi kruudega voi naeldega kinidama Emm; kepid kahe `võlla vahel kinnitud (kalatarjal) Var; kangast kinnitati kinnitis`kaikaga, et `lõime poom paigale jäi Aud; kinnita komps aga tuugevaste `kinne Ris; kui kangast kińnitad, siis paned tagant lõngapakku `kińni, et ta enamb järele ei jokse Sim; ku obeseraud `lahti, kińnitän obese ravva ärä Kod; lätsit `paĺla `pääge, `juuse olli kinnidet Krk;`veśke `siibu kinnitädäss `kiilegä ja klammõrdõga Ran; ma kinnitä lille nöpsi `küĺgi Puh
2. pingutama, pingumale tõmbama kinnita `koorma köit; ma kinnita eese püksi `rõhma Mar; kińnitan koormast kõbaste `kińni Tor; minä kińnitäsin [kududes] kinnass õege kõvass Kod; ammasrattaga kińnitatasse [kangast] parajast kuda kududa saab Pal; ku oki nü̬ü̬ŕ ärä venüss, siss ta taht kinnite Krk; kui [kangast] kõvass `tahtsit tõmmata, siss kinnitit nii `sirgu ku‿śa `tahtsit Ran; siss kińnität [õlgkatuse] vitsa kõvastõ kińniʔ Har; kińnitäss `kuurmat orrõgaʔ Plv; kińnitä vü̬ü̬ ärʔ, vü̬ü̬ om nõrgah; ma˽kinnüdä vü̬ü̬d Se
3. kinnistama `Enne`keideti verk katehhu viess ja peräst `kinnidetti kruom`kaali ja vase `vitruli lahuss Kuu; mõned `väŕvsid koa maa`väŕvega - - `soola `sisse, mud́u ei kinnita `peale Vig
4. veenvalt ütlema, rõhutama, toonitama; hoiatama Tämä `kinniti `mulle et mina tulen VNg; ma `kinnitasin tämäle, et sie on `õige Jõh; Eks ta tüdrukulle `kinnitand `muidugi, et võttab ära IisR; kinnitab teist, ära olg koua ära Jäm; kinnida `lapsi et nad mette‿b lehe külmaga `oue; ta kinnitas mind äga nönda εε (edasi rääkimast) Khk; ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh; Mees kinidas mütu korda, et oli vargut pεεld näind Emm; ma kinnitasi tä ää, et tä seda `asja mette `teistele ei `eerda Mar; Mjõnd kinnitätti, et selle oma tiädä pidäde Khn; ma kinnitasin teda küll, et äe sa sellest kellegile nüid reagi, aga ta ikka oli `reakind Hag; `köster kinnitas, tuo `talle linnast siidi `vinti viiuli kieleks Jür; kinnitas mitu kord, et tule tagasi JMd; si̬i̬ kińnitäs kõhe, et piäb tõsi õlema Kod; `neile oli kõvast ära kińnitatud, et mitte pihu täit ei `tohtind võtta Lai; ma ei või periss kinnite ka ma tulla saa Krk; ta kinnit, et ma `nimme tuless Puh; täl om siss ärä säält kotust kinnitedu, et ärä sa `ütle kellekile Nõo; kolm kõrd kińnitänü et, ärä sa ust kińni toogaku Võn
5. tõendama, õigeks tunnistama a. tä kinnitas seda jumala nimel Mar; ta siis ika kińnitab ja `tõendab, et sie on tõsi Hag; mõlemad kińnitasid küll, et ta oli nõnna, aga ei old Lai; kińnitäs jumala nimegä KJn; sääl piap tunnisteje oleme, kes kinnitep, et si̬i̬ om tõsi Krk; tiä kinnitõss `õkva jumala nimel Krl; kinnit́ uma sõ̭nagaʔ, et ka sedä me ei olõ `tennüʔ Se b. kehtivaks tunnistama `Notaa·rjus `kinnitas `selle `testameńdi ära IisR; selle (kinkeakti) peaks ikka `kuskil ää kinnitama, siis ta on ikka sääduslik Pöi; nüid ristitakse kodo ja kirikärra kinnitab Juu; sie (pass) kinnitati kihelkonna `kohtus ära Kad; tõstamenti kińnitämä Puh
6. kellegi valdusse andma; kinnistama `kinnitäb `krundi `naise nimele Lüg; miä `kinnidän sene maja sinu nime `pääle Vai; tεε‿p kuidas see kuha kinnitamise asi nendel läks Khk; Kui sa koha mulle kinnitad, siis ma tule sulle toitijaks, muidu mette Kaa; `kontrat oo mo nime `peale kinnitud Mar; kui talu `kondrahed kinnitud saavad PJg; lähän kinnitan oma nimele krundi Iis; kõht (talukoht) ei õlema ärä kińnitet Kod; talu ärä poja `pääle kinnitanu Trv; (neid ei võetud soldatiks) kelle `pääle `oĺli talu kinnitedü Ote; ku talo ostõti ja kińnitedi, sõ̭ss käve `mõisahe pu̬u̬lt `reńti tegemä Räp; kundrak oĺl kinnitämäldäʔ, nüit kinnidi kundragu äräʔ Se
7. kindlustama kui tule`kassas `kinnitad, saad `poliisi `vasta Lüg; Ma mötle, et kas peaks ka eese elu ää kinnitama Kaa; elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; maja kinnitatse tule eest Tõs; maja kinnitase tule `vasta askurańti Tor; ma kińnitan su elu ää Juu; me `uoned on kinnitud JMd; Minu elu `aigu om `u̬u̬nit kinnitedu Rõn; maja oĺl `kaĺlistõ kińnitet Urv || tähtima `kinnidetod kiri Lüg; See kirja peab ää kinnitama Kaa; kińnitud kiri Kos; minule tuleb kiri `Taĺnass, kińnitet kiri Kod
9. vastu pidama, kestma, kannatama tεεb kinnidab see köis nii suurt `kandamad, leheb `katki `viimus Khk; nii vana inimene, ep kinnita änam [haiglasse] `viia end Mus; See vana rakk kinnitab küll, pole veel `jooskama akkand; Paigatud riie kinnitab uie ea Kaa; Nee rihaltse poarid oo jo päris mädad, ähk ühe `oasta kinnitavad veel, kui titsid `alla `panna Jaa; Vahel `polla [leib] kinnitand ahjust ää võtta, lagund ää Pöi; nee päti tallad ep kinnita `kuigid kaua Muh; Ma karda, et ta äi kinida mitte kipudadagid Emm; Supp äi kinidand teist `korda `soenda, läks apuks et kihises; Sa‿p kinida jo `rääkida, pistad kohe `karjuma Rei; [lõng] äi kinnita `kangel vidada Phl; nii abras et ei kinnita änam `ühte Rid; küll ma veel kinnita ikke tööd teha Mar; mu pea ei kinnitand [kiikuda] Kul; tema (vesipaju) vösad ei kinita `korvi teha, ei kinita teda `murda Ris; kas tä kinnutäss vil `kävvü Se
10. tugevamaks tegema, jõudu andma a. (söögist) `kiissel ei `kinnita inimist Lüg; Noh, `suksu, `tõmma ka vähe `inge tagasi ja `kinnita keret IisR; `kinnida `oige oma `kohtu Vai; Lähme küüni juure keha kinnitama, siis peame löunasöömani vastu Kaa; ma kinnita `enni ennast leibaga Mar; soolane kinnitab südät Tõs; piab `enne tee piale minekud keha kińnitama Trm; nüid võib tü̬ü̬d tiha, süda on kińnitetud Äks; sii süük kińnitäs kehä KJn; t́sia liha om vägi, ta kinnitäp süänd Rõn; ma˽lähä ka siss kihä kińnitämmä Har; ma˽kinnüdä kõttu, oodaʔ Se b. kinnidaks jumal, et elu pitkem oleks Khk; jumal o mind kinnitan, ma ole ju vana puru Muh; jumal kinnitas mo `terbist Mar
11. end pingutama; pressima, väitama lehm kinniteb enne ku ta sünniteme akkab Pst; ku kõtt `kangest `kinni om, siis tulevet peräsoolikse ots `vällä selle kinnitamisega Krk; kui ma midägi kinnitä temäga (käega) vai tõsta midägi, siss nakap valutama Puh; kinnitäp kaits kolm `kõrda ja om laits käen Nõo; kõtt om joba tõist `päivä kińniʔ, sa kińnide˽kui taht, mitte midägi ei˽tulõʔ Krl; lehm kinnit́ õ̭nnõ, nii kinnit [vasika] `vällä Rõu; suure kinnitämise `sündügi iĺlośs suur lehmvasiik Räp; piät hinnäst kinnütämmä perämätsest joust; kinit́äs imäkua `väĺlä, sis jovva ai kuigi ar tassoʔ sannah Se
kints1 kints g kin(t)su eP(kinss Tõs; g kintso Ris, kindsi Mar) M(g kindsu Hls Krk) Kam, g `kintsu u Kuu(-ns-) VNg Lüg Jõh, kindsu T(kins San; g kinsu Nõo) V(-o Plv Räp Se[kińts, ḱints])
1. reis (inimesel) ta üsna `paĺlalt särgilt ning paĺlaste `kintsudega Jäm; On meest ja on `kintsu koa, kints nii jäme kut mo kere Pöi; nii lahjaks jäänd, kindsid keivad üsna vaheleti Mar; `taksed püksid `õeruvad kinsud `katki PJg; koer `kargas `kintsu `kińni Juu; kasuja aas kintsu `pääle Vil; jooseb pallaste `kintsega Trv; temä vedäśs tõist `kintsu perän, käis kepige Krk; laits om vist penid `suśknu, nüid om peninagel kindsu pääl, kints valutab; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; lühikse pöksi olluva jalan ja, no‿s `oĺliva kintsu `paĺla Kam; kui valluss mu jalg om kindsust, ei lasõʔ inämb `liiku Krl; tu̬u̬l (tüdrukul) olõ õss muud, ku säĺgru̬u̬ds ja sinidsõ˽kindsuʔ (väga kõhn) Rõu; śjool om `kintso piteh tettü kaadsaʔ (kitsad) Se; kintsu kaapima fig lipitsema, lömitama Midä sa `toise `kintsu `kaabid ja `toise ies lömitäd Kuu; `Püssi krahv tahi `kintsu `kaapimist Lüg; tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar; `kaapas ärrä `kintsu Trm; kaaṕ küll opetajal `kintsu Puh
2. looma (taga)jala reieosa sandi obuse `kohta `eetasse ka, kuulab kinsud vaheliti, p‿suuda `keia Khk; suitsetab ühü sea kinsu ää Tõs; si̬i̬ lammas olli musta `kintsega Saa; jõuludest sai [karjane] kolm `lamba `kintsu ja kolm `vorsti VMr; sink on kinsu liha Pil; veli tõi suure kindsu sia liha Nõo; `naksiva sõ̭ss liha `kaema, üt́s tagumine kints oĺl joba är˽`kaonuʔ Urv; Liha `raoti˽ja lõiguti tüḱes: kindsu esiʔ, lapõ esiʔ, sälärihm esiʔ Rõu; suuŕ t́sia kints oĺl pant `kapstidõ `sisse Vas; kana ḱindzoʔ Se
3. fig kasutust Mis seda `kintsu viga `tõsta, `kerge nagu õle tuust (kõhnast inimesest) Han | Ühel nõul kui kints ja kalts Koe | kes `väikse [heina] kaari lü̬ü̬b, lääb ütte `kintsu pidi (külg ees), kes sipsib, si̬i̬ om `õige `niitmine ku keerutep Hls; mis sa ütte `kintsupidi läät Krk; kui muidu ei saa [eespool niitjale]`perrä, siss laśk ütte `kintsu piti, aga üten lät́s tõśtõka, kaar kül `ahtamp kui tõsõl Kam | miu poig tõmmati si̬i̬ pühäbä ütte `kintsu pidi üless (kuulutati kirikus esimest korda maha), tuleva pühäbä tõmmats tõist `kintsu pidi Krk | uma kitt lätt kõ̭iḱ läbi `kintsa `vällä Se | Kindso löövä püüdlet (kardab) Räp
4. ais adral om kait́s `kintsu raudpuu küĺlen Krk; [voki] kindsuʔ Kan Urv; [vokiratta] kindsõʔ Se
Vrd kint
kirjutus kirjutus Jäm/-d-/ Vll Pöi Rei/-d-/ L spor K, I KJn Hls Krk, kirjotus Mar Ris Kod, `kirjutus VNg Lüg Vai, g -e; `kirjudu|s Vai/`kirjo-/, g -kse Kuu; kirjutu|ss g -se Trv T; kirutu|ss Krl Har, kirotu|śs VId, g -sõ
1. kirjutis, kirjutatu; kirjutamine; registreerimine Mul olid `kirjuduksed siin `nurga lavasimmel, ei `tiie, kuhu `pandud nüüd `jälle Kuu; `pliiatsi kiri on `kustund, sulega `kirjutus `sõisab; akketi `kirjutust õppetamma Lüg; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kas on kirjotus või lugemene, `enni olid ikka koa ned kõik `koolis Mar; mul kirjutus käsil Kse; mea ei taha neid kirjutusi lugede Hls; tütärlastele kirjutust es opeta, üteldi: mes nemä teevä kirjutusega Ran; miä näe toda kirjutust ilma `prilledä Nõo; tu̬u̬l oĺl kirutuss ja rehkendüss `seĺge Har; `mõŕsa lät́s Võrolõ kirotuistõ (registreerima) Rõu; om kirotuist `oṕmah `Verskah Se || käekiri tämal on ilus kirjutus Iis; kiruda täppe `mü̬ü̬dä, siss saa õgvõmb kirutuss Har; Sul taa kirutuśs um ku˽t́sia ti̬i̬rada Rõu
2. tikand Ammõ veereʔ `oĺli˽puha kirutusi täüś Har; Tet́ti naasilõ˽kerikun käügi säŕk, miä `rohkõp oĺl kirutuisi, tu̬u̬ oĺl ilusap Rõu
Vrd kirjutis, kirjuts
kiuhh, kiuhk kiuhh Se Kra, kiuhk Rõu Plv Räp Se, g kiuha kihv tsial um kiuhk Rõu; pinil ka om `kiuhu Plv; tsia kiuhaʔ ommaʔ pikäʔ ja krõ̭ńksi Räp; tsial om kat́s `kiuhha, kiuhagaʔ lü̬ü̬; `kiuhhõ ei murrõtaʔ; hõbõsõl omma ka kiuhaʔ Se || ta naanõ om `kiuhhõgaʔ (tige) Se || pl vuntsid Kiuhkega miis Räp; täl suurõ kiuhaʔ Se
kohruvalla kohru|valla Võn V(-vala Kan, -vallaʔ) kohevile; kohevil; koredalt kahrõ juus om kohruvalla Võn; ku võ̭õ̭ra˽t́sia˽kokko saavaʔ, sõ̭ss ajavaʔ haŕassõ˽kõ̭iḱ kohruvalaʔ Kan; taa haina ruga om vi̬i̬l kohruvallaʔ, hommuguni om ta kokku `vaonu Har; Prundseline alosündrek hoit päälmise ilosahe kohruvalla; ku om lumi kohruvallaʔ, huba lumi Vas; haańa kuhi ei olõ ilosahe kinni sõkut, om hõrguvallaʔ ja kohruvallaʔ Räp; keväjä vaĺatõdi [põldu], et maa om väega kohruvallaʔ; kikaśs `tõmbass `hindä kohruvallaʔ Se Vrd kohru1, kohrulõ, kohruvalõ, kohruvil
koodsi pl koodsi, kuod́siʔ
1. uhmris surutud tangud, mida keedeti jõululaupäeval kuod́siʔ kiedetäseʔ kuod́sipäväl, nimäʔ süvväseʔ kuod́sipävä õdagu. kuod́siʔ ummaʔ `säedüʔ keśvist, surbuduʔ surpterist; külm, külm, tulõ süüʔ `kuutsõ (öeld jõululaupäeval külmale) Lut
2. ar situsõʔ koodsiʔ `ku̬u̬tsle (mõned panid viguri pärast tsia sita `ku̬u̬tsli `sisse) Lut
kotun kotun Krk Nõo Võn Ote Rõn San VLä Rõu; koto|n Võn Lei, -h Võn VId(kotuhn, kotohn Rõu) kodus [surnud mees] olli käinu kotun, naise käest `küskin `leibä Krk; pirgutab pähle, ei tiiä mes täl sääl kotunegi `süvvä om; oma kodu ei `väärä `kiäginä, kotun om kõ̭ige paremb Nõo; tol (naisel) ollo koton nisaline lat́s Võn; t́sia omma˽kesvän ja sa‿lt kotun Urv; haraga käävä jo˽kotun (maja ~ toa juures), no˽lätt ilm sulalõ Har; Periss `kõ̭iki `aśju saa õs õ̭ks esi˽ka˽kotuhn är˽tetäʔ Rõu; ma oĺli kaŕah, imä oĺl jäl˽kotoh ollõj Vas; ma olõ rahu uma elogaʔ, mul˽om süä kotoh Se; lambaʔ om d́o koton Lei; Vrd kodun, kotu1, kotul
krobeline krobeli|ne Lüg Jõh Vai Emm Mär HJn KuuK I Puh San, -le|ne Mar Var PJg Hää Ris Juu JMd Koe Plt, robeli|ne Vll Mär Kse Trv, -le|ne Han Aud KJn SJn, g -se; krobõlinõ Rõu; pl krobälised Jõh, krobõlitsõʔ Har ebatasanea. kergelt konarlik, kühmuline `männi kuor on krobeline Lüg; tie on krobeline et ei sa `kondi Vai; robelene mulla parand Aud; sanglepa koor on `mustjam, krobelesem ka PJg; maa on köva krobelene Ris; leevä kooruke lähäb koa vahest krobeleseks Juu; olid nad (omavalmistatud küünlad) muidugi krobelisemad kui pue küinal on HJn; leevä kuarik o krobeline, ahi lõhub Kod; aru kasest tehasse `vihta, `äśti krobelese koorega Plt; kasel ja pajul on `seake paks robelene ull koor SJn; t́sia kõrva saia, krobõlitsõʔ nigu hu̬u̬ nisa Har || fig tahumatu krobeline inime Iis b. jämedalt kare eks tüöst jää käed krobelisest Lüg; `kuera`nästikud vai, pialt `niisised krobälised Jõh; karduli `võtmesega oo [käed] krobelesed Mar; robeline riie Kse; Laste jalad - - robelesed `paĺla jalu `köimesest Han; `raspel on nigu lai viil, suure toimega, krobeline Lai || fig pane mõni krobeline (vandesõna) `peale, kohe töö läheb HJn c. kärnas pea kat́ti puhas - - pea oo krobelene puhas Mar
Vrd krobaline, krobiline, krobuline, krõbeline
krutsutamma krutsutamma, (ma) krutsuda kortsutama taal omma `rõiva vällä krutsutõdu, noʔ omma nigu tsia ossõ Har
krõnksi `krõnksi Nõo Kam Ote San Har Rõu/--/, `krõ̭nksi Urv Vas Räp/--/ Se(-e) kõveras(se), konksu(s); kühmu Ta om kah vanadusest nii `krõnksi jäänu; peräst lähvä nu̬u̬ `si̬i̬mne sedäsi `krõnksi Nõo; lehm `tõmbass ennäst külmägä `krõnksi Kam; Tõmmaś sõrmõ `krõ̭nksi, üteĺ via `õigõss, `kaemi˽kumma sõŕm kõvõmb om Urv; mõni soŕt tsiku om `krõnksi nõ̭nagõ Krl; ta nagla pää om taha `krõnksi lännüʔ Har; jalg um `krõ̭nksi tõmmanuʔ Rõu; tsia kiuhaʔ ommaʔ pikäʔ ja `krõ̭ńksi Räp; Tä um tah lauda man `krõ̭nksi jäänüʔ; ma tõmsse `hindä `krõ̭nkse, ma kisi hindä `kerrä Se || kangeks põlvõ `istmisega jäävä `krõnksi Nõo; `istmine tegi `krõnksi San Vrd kronksi, krõnksu, rõnksi
kubõrlikanõ kubõrlika| g -dsõ Rõu, -tsõ Plv krobeline, muhklik vana pedäjä ku̬u̬r oĺl kubõrlikanõ; kubõrlikanõ rõivass, mis oĺl `mitma `nit́sega koet, es olõʔ sille; tsia rahuʔ ummaʔ siledäʔ, `vaskal ummaʔ kubõrlikadsõʔ Rõu Vrd kubõrlik
kuivama2 `kuivama Jäm Kär Kaa Krj V(-mma); kuiuma Har Rõu; `kuima Khn; pr (ta) `kuivab, kuevab Kod; imps kuevati Vil; ipf (me) kuuvassime Võn
1. kuivatama si̬i̬ tuul `kuivab akka (viljahakke) Kod; [tael] `pesti mullast `puhtasse, kuevati ära, tambiti nuiaga `pehmesse Vil; kui kala˽kodo saivaʔ - - sis aime˽nööri `taade, kuuvassime Võn; jummal `hämmess, jummal `kuivass kah; ma naka `kuhvi `kuivamma, saat pühiss `kuhvi tetäʔ Har; ta hain um nii `ramsa et päiv ei˽`kuivaʔ Rõu; avidi tal `haino kuivadaʔ Plv; voŕsti˽kuivati `pirda pääl ärʔ, ah́oh kuivi arʔ; t́sia kussõḿ oĺl är kuivat Vas; kuivato `muśtikõʔ pruugitass kõtu roohost Räp; päiv väega `häste `kuivas (kuivatab) `haina; [hernevarsi] kuivati kärbigu otsah Se || fig (naermisest) mis sa naist `ambist `kuivat Urv
2. suitsu(ta)ma kuivat leha on ju ära `küpsend Kär; lihad olid ülal `kuivamas Krj; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; ma panõ liha `sanna kuiuma; kuivat liha parembadõ sais, ei lähä halvass; kuivat liha [on] paŕemb süüä˽kah Har; Ku˽tu̬u̬ sika liha jo˽veidükene `su̬u̬ldu, sõ̭ss `pańti tu̬u̬d liha õdagult puu vigla `otsa ahukuḿmi ala˽kuiuma Rõu; meil ka hüä sann, toona˽kuivati sääl lihu Vas
kurrutama2 kurrutamma Rõu; kurutõmõ Krl; pr (ta) kurrutass Se
1. sigu, põrsaid kutsuma ma˽kurudi küll iks, kurr-kurr, kurr-kurr - - kurudi külʔ, a mõ̭ni põrss jäi iks mahaʔ Krl; ku˽kodu mineḱ tuĺl [karjast], sõ̭ss kurrudi kurr - - sõ̭ss pańniʔ [tsia] ku˽mat́in kodu poolõʔ Rõu Vrd kurritama
2. kurisevalt häälitsema (loomast) kaśs kurrutass; tuvikõnõ kurrutass õ̭nnõ Se
kusem kusem g -e VNg San; kussem Nõo Võn; kussõm (-) San Lei, g kusõma Nõo Urv Har Rõu Se Lut, Krl Rõu Plv Vas Se(-e), kussõm|e Kan, Räp, -i Vas; `kussõm g -a Lei; kusim g -e Kod KJn Krk, -i Krk Ran; kussim g kusima Ote Rõn
1. põis sia kussõm puhuti `õngu täis, kuevatedi ärä - - tetti mestele tubaku kot́t Nõo; egäl loomal om tu̬u̬ kussim, kos kusi sehen om; serände nigu kussim, serände oĺl tu̬u̬ ploomi kest kah Ote; tsia kussõmist teti vanast tubaka kottõ Kan; Puhu kussõm `hõ̭ngu täüś, saa mõ̭ni herneterä `sisse `pandaʔ - - latsõl hää kõristaʔ Urv; kusõmõ man `paistuss sisen Krl; taaga˽mäńgi˽nigu kaśs kusõmagaʔ Rõu; t́sia kussõḿ oĺl är˽kuivat Vas; vanaʔ mehe teeväʔ iks viil kussõmist tubaka kottõ Räp; latsõ˽panniva `hernet kusõmõhe, sis `piĺlivä pääle tõist edese-tagase Se Vrd kusirakk, kusserm
2. (emaslooma) kuse-, suguelundid `lehma kusemed VNg; kusim one obesel ja lehmäl, kuda sa moeto `ütled, one `natke parem üheldä Kod; kiim tükiss `lehmil kusimi manu; siit kusime mant läits paisteteme, es saa kusede Krk Vrd kusimus
kuut1 kuut (-) g kuudi Mär Aud Tõs JMd Kad I KLõ eL, `kuudi R(n `kuuti Vai) putka, kong, sulg ega kana ei taha jo `kuudis maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale; kuer magab `kuudis Lüg; vanal ajal õlivad `kuudid toas, kanad õlivad sies Jõh; aja kanad `kuuti Vai; Kuut kummuli, kuudil munad kurgu all = leivad ahjus Tõs; uits `kuuta (siga lauta!) Kad; kuer on kuudis Iis; kuut́ one kaśt, końg, kosa siga vedäväd Kod; koer magab kuudin Trv; vanast es olõ küll ütelgi penil `kuuti Ran; ü̬ü̬penil `oĺli iks oma kuut, `laudust tettu Rõn; sann oĺl tan tsia kuudi i̬i̬hn Har; kuudiga `viidi t́sika kuĺdi manoʔ Rõu; aiass kanno: kõśs `kuute, kõśs `kuute! Se || varitsusonn kuut, kus mies võis `õlla - - `tetre jahi kuut, `kuuse agust, `oksist, `lauditud `varju alused Lüg Vrd kuudik1
kõhnalik kõhnalik Har Rõu Räp Se kõhnavõitu, kõhetu Inemist kia om sääne kõhnalik, üldäss `kuivlass Har; tiiä‿i˽kiä täl üts t́sia är˽`kaehtanuʔ olõ õs söönüʔ, `saigi kõhnalik tappaʔ Rõu; sääne piḱk, kõhnalik mi̬i̬śs Räp Vrd kehnälik, kõhnakas, kõhnlik
kõik kõik g kõige (-õe-), kõigi Pöi Muh L K I Trv Hel/-/; kõik, kõ̭ik, -ḱ g kõge, kõ̭- spor T(kõkk Ote Rõn; g kõõge Nõo), kõgõ, kõ̭- Võn Ote San V(g kõõ, kõ̭õ̭, kõkõ); keik g keige Sa Hi Noa Rid Saa Ris HMd hv Jür Amb Trm Vil, `keige R(n keig Vai); köik g köige u Sa Rei Phl LNg (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. a. (substantiivselt) igaüks, viimane kui üks ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke; Kõik `lähvad üht tied `mulla`toidule Lüg; Äga me‿b vöi keik kodund ää `minna Khk; Keik oo ikka keigiga igatipidi nöua Kaa; Kõik jähid nii vagusi just kut kaera küli aeg. `Kaeru külitakse vaa ilmaga, sellepärast `öötakse nönda Pöi; kõik ei ole saama päävad Kul; `lindudel `kõikel oo pood (pugud) Vig; kõigidel [jääradel] sarvesi ei ole mette Tõs; Mio päräst `kõikõl `ruumi elädä Khn; keigel korraga `puhkus Ris; linased [kangad] olid enamani kõik kaks`piilised Amb; ikke kõik `seĺtsis said mihed ja naesed [sõnnikukoorma] piale ja se läks `koormaga väĺlale Pee; varessid arakid no neid on mud́uki, kõigidel `tuntavad ja `tiada ja Äks; ja sis pruudi pult pulmalest üheskos läksid kõik laalatselle ja KJn; kõegil `oĺli süia ja juua Vil; sa‿let nigu kõ̭igist põletu Ran; miu lastel om kõ̭igil mehipuid Puh; me jäeme `vaesenlatsen maha, aga meist kõ̭igist `kasviva inimese Nõo; Siss `oĺli laia säńgi, kõik magasiva üten Rõn; nii ütte `vällä kõ̭ik tegive˽tüü San; kõik ummaʔ ärʔ `lännüʔ Krl; Nu˽nakaśs kõ̭igil hirm ja kõ̭iḱ pagõsi˽tarõst `vällä Rõu; timä oĺl kõ̭igilõ `helde `andma Vas; Vaihhõl pakute ka toobiga kõ̭õ̭gilõ [juua] kõrrast läbi Räp b. (adjektiivselt) kõik luam jo ot́sib [toitu], kui tal kõht tühi on Hlj; `ülpad ära keik asjad Ans; Keik pulmalised puhas kenad, ruudi vend pole üksi olnd, oli vana laul Khk; sügise läkku köik kuhad täis Krj; Köik linnud `lindast ää `louna`maale Rei; taal keivad kõik viis last korraga `koolis LNg; Vanaema oo köntsis jään, kõik asi võtab ta kää pailu `aega Han; `Kõikõl tüdrikätel `käüäjäd Khn; ät́t tõmmas keik lauakaśtid peräni Saa; Alt einam, küla kõigi peredel HMd; kõik obused olid kodo köie `otsas Kei; `olla nii kit́sik kõige aśjaga Juu; [kevadel] kõik kohad `oistuvad ää Amb; kõik kolm suurt õle `virna põlesid ää Ann; aga aru soab kõigist jutust Tür; niisukesed kõik ned `juhtumised on old Koe; [juudasitta] `antasse kõigi `luomadelle Sim; kõegiss kõhuss õli lumi ärä suland Kod; kas meie ei saa paremad `leiba, kõik test naaravad meie leva kanikad Vil; kõ̭ik `lamba ja lehmä ja `vaśka lännuve `järve Ran; nu̬u̬ kolm tütärd nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paiku Nõo; [jäätükid] `lü̬ü̬di `katski, siss sai lämmi kõ̭gile küllile manu; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuva Rõn; kõ̭ik inemise `ütlese˽tuda et, ta‿m `mõistlik mi̬i̬ss San; ja sõidõti minno `tramvaigaʔ `kõ̭iki kotussehi Vas; aga no mõtsanõ kotuśs siss väega heläśs `kõ̭iḱe `paiko `vasta kah Räp; siss timä tennüʔ riśti põh́a ala kõigilõ anomillõ Se; kõigel ~ kõiges ~ kõigil(e) pool(e) ~ kõigilt poolt ~ kõigist poolist kõikjal(e), kõikjalt końdid ei `oigagi mitte, aga `nõrkus on keiges pool HMd; kõigilt poolt viisid kivid [ära]; [tänapäeval] on kõegel pu̬u̬l nuad `kahvlid ja KJn; ni lämmi, et vesi kõ̭egil puul [lume] all Ran; kärmäss inimene, tedä saap kõ̭igile poole Nõo; nii ku lätt kõ̭igist poolist - - ka ku vesi `ju̬u̬skma Lut Vrd kõikipooli
2. a. (substantiivselt) kogu kõne all olev, kõik mõeldav, võimalik `kärruga `aeta `keiki, mis paned `kärru `peale Jõe; Kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema Lüg; ages oma käde keik Jäm; Keik äi ole mette kuld mis `iilgab Khk; Noh, niid keik see mees maast lahti, vikatid käde ning ärjabed äigama Kaa; kui [hoone] `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakil Pha; iga `laupa sai keik `puhtaks `küirida Vll; Rugid, nisud odrad kõik kogu oli kaks vakka; Seal pole `kahtlust, poiss pani ise selle (raha) akkama ja see on kõik Pöi; ää aa `kõiki suust `välja Muh; keik on tösi mis rahvas rεεgib Emm; keik oli ni `plaakas puhas Rei; kuuled ükskord [hanede] äält natuke ja on sellega keik, nii ää ermutud et Noa; mis `nüitse aa inimestel viga oo, vabrikud tegevad `kõiki Mär; suured `vaangad ja kõik oo `puhtas `tehtud Kir; võta kõik Kse; Kui raha ond, siis suab `kõiki `osta Khn; ega mul `kõikega tegimest põle Vän; ma ei saa aru õieti keigist, mul jääb `paĺlu `kuulmata HMd; ei anna teisele kedagi, ehk tal küll `kõiki on Nis; ma usun `talle `kõiki `rääkida Kei; [tal] oli ea laulu eal, käis `kõrgesse üle kõigi kohe; üks on alam ja teene ülem, se on kõigist ülem Juu; ära jäga `kõiki oma kääst ää, jäta omale ka Ann; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; kõik pistetud `nahka, `mulle jäend kedagi Kad; jumal tenätud, `kõike one Kod; pika `veoga, `kõike teeb pikka `mööda Plt; lehtain tapeti kõik ütte kokku raudaenaga, tolle vahet es teta Ran; mul ei ole `kõ̭iki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; [ta] om ää jutu mi̬i̬ss, ta võip vi̬i̬l kõnelda kõ̭igest ja kõ̭igest Nõo; raseda viĺlä koti olliva, kõ̭iḱ nõu `kaudu temä ütsindä `puńse Ote; ma˽kai et, tel om kõkõ külänt San; ta murõtass henele talvõ jaoss kõ̭gõ `vaĺmiss Har; na ummaʔ `püüdligu inemiseʔ, `püüdvä iks kõgõst `saaki; `Talguliisilõ `ańti mõ̭ni võidleeväkõ̭nõ ja tu̬u̬ oĺl kõ̭iḱ Rõu; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ Vas; kõ̭iḱ om otsah vara, hää Se; kõik ja puhas kõik viimseni; kogu Nee panid siit minema keik ja puhas; Kokk oli ja öde oli ja üks sanitar, see oli keik ja puhas [haigla personal] Rei; ma pani sealt mõnekad õunad `taskosse, see oo kõik ja puhas Mar; see oli kõik ja puhas mu palk sügise (väiksest palgast) Kul; kõik kui kõik keik ku keik räägib ära, räägib viimase ku söna mis teab Mus; ta rεεgib keik kui keik asjad ära Emm || ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja, üits `juudass kõ̭ik (ükskõik) Nõo || (rõhutavalt) meil olid `valged `riided `seljass, `valged `püksid jalass ja keik Jõe; `maarjapäiv oli - - peris püha päiv, kerikus `jutlus ja keik; ja siis nägivad `tontisi ja, ise olivad nie `tondid ja keik VNg; si̬i̬ oli me ü̬ü̬ `korter ja kõik Ksi b. (adjektiivselt) kogu, terve keik minu särk ja keik `saivad kala sodiseks Hlj; ei sie `keiget `aastat õle siin; siis `tantsisivad kõik sie üö Lüg; männi kasudest `tehti patti, `vanni, keige ihuga vöis ka `sisse `menna Jäm; Kui oostega rehte tambiti, siis pidi üks mees keik see aeg rehe äärt ülespoole tõstma Kaa; taal (loomal) o magu, kus ta köik pöhu sööb Jaa; Kes köik könsid könsib, see köik marjad maitseb Pöi; Meidel on juba keik `kardulid ülal Rei; kõige see `õńtsa kebade oli `aige Mär; sedasi ta on kõege minu määlestuse aea `otsa olnd Vig; kui mina lapselik oli, kõik vald `peksis [käsitsi reht] Kse; kõik vili loob Tõs; Keväde akkab kõik `süemine vähäks `jäämä Khn; kedagi kärsub, kõik ilm `aisu täis Hää; keik vili leigati käsil Ris; kõik nahk oli punasetipuline KuuK; keigel ajal (kogu aeg) JJn; kõige `õhta `keśtis [pulmas] sihuke raha `loopimine Ann; seisavad vahel teised (linad) kõige sügise muas Koe; kõik pääv tuli `olla `leikuväilal küirakille VJg; kui sügise `küńti, siis jäi ta (põld) kõigess talvess `ingama Trm; oh sedä juttu ja elinäd kõik ilm täis Kod; ma olin kõik selle öö `otsa elevil, ei soand magada Pil; kõ̭ik kraam piap elämise jaoss `ostma; ma ole kõ̭ik si̬i̬ aig kotu ollu Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (taltsutajal) küistega TMr; siin na võtava, et kõkk maailm rägisess; plu̬u̬ḿ (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote; ja ku‿ma säält kodu tuĺli, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ hirm `kaonuʔ Urv; Ma üt́li sa‿lt sõ̭s õ̭ks `tolvań külʔ, ku‿sa˽kõ̭gõ raha telle ärʔ annat Rõu; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; hõõratass kõkõ ihoga; Kõ̭gõl küläl oĺl sitt `talgedega˽veetüʔ; kõnõĺ kõ̭gõ ü̬ü̬ Räp; voki pink mink pääl vokk sais, kõik vokk ta pingi pääl sais Lut; kõik viimane iga viimane; kõik viimseni võt́t˽seo raha kõik viimäne omale San; Ja mi˽tei innevanast käsitü̬ü̬ ja koi kõ̭kkõ viimäst Urv; tu `mõistsõ kõkkõ viimäst tetäʔ; Taal piat kõ̭ik viimäne värmit olõma Har; noh sõ̭ss nii sõ̭ss `naksit kõ̭kkõ viimäst tegemä Plv; säĺg oĺl timäl kõ̭iḱ viimäne `pestü arʔ `haudlikatsõss, hanguga oĺl kõ̭iḱ tuu säĺg `haudlikatsõss arʔ `pestüʔ Vas; kõigest hingest ~ jõust ~ väest ~ kõige ihu hingega ~ kõigelt jõult kõigest väest, innukalt `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi εs jöva Khk; Keigest vääst tuleksi sulle abiks Kaa; tegi küll keigest jõust Ris; `vehkle sääl [tööl] kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa Ran || `karjusid kõigest kõrist Plt
3. igasugune, igat laadi, liiki ouvi kalast sai ning ahvenast ning `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; `keikidel puudel on `mähka mis `kasvavad Khk; ta on `keikes `asjas ni viisakas Rei; keik `töösid tegin, mis majas `tehja `olle Phl; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; plekk plaskuga tuuakse eli ja kõik niisukest `aśja Mär; see rohi pidädä `kõike `kärne vasta olema Vig; `Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suaja Khn; meil käis `enne talu perenaene (ajakiri), sial `mustred sies keik HMd; ta on `liiga eidand, kis `kõiki `tühja reagib Jür; `kõiki suppi võib piimaga `keeta Ann; `kõike `marju oli, jõhvikaid neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; kõik asi aĺlitab, nagu piim, leib Kod; noh `peigme emäle `ańti niisammati ka, ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Sellege (mõrraga) saap `kõike kala võtta, paĺlast kiisa lääve läbi Trv; sul om rõevast `kõ̭iki ja, `süvvä ja `juvva, tõesel ei ole Ran; tulilind laolap kõege keelde pääl Puh; temä sõõmass miu kõ̭igess ja kõ̭igess Nõo; siin om nüid kõ̭kke, istutamist ja kõ̭kke seräst tü̬ü̬d; Nüid tetäss kõkke `mu̬u̬du, puukatusse, kivikatusse ja plekk-katusse Rõn; tõnõ om kõ̭gõ tüü man `väege virk San; `täütäga määritäss `saapit, hobõsõ `riistu ja kõ̭kkõ säänest naha `kraami Kan; neil oĺli alati kõ̭iḱ rohu˽kotun Urv; ta `naarõ neid rumalass ja uĺliss ja venne paṕpi ta sõimaśs kõ̭gõss Har; [männist] saasõ `paĺke ja lastupakka, kõ̭õ̭d `eh́tüss`materjaa·le Räp; ośt `leibä `kõ̭ike rõõvast, `lehmi, `kõike Lut; kõkõ `karva (mitmevärvilisi asju) om Kra || mitmel viisil, kõigiti sa `ütlet tõesele rumalit sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat tõese läbi Puh; tiä oĺl jo inemine, kõ̭gõ mu̬u̬ ala olõss olnu abi Urv; `reńti inne sukatass `pääle kõ̭gõl mu̬u̬l rahaga ja viĺaga; peremi̬i̬ss sõ̭ss, [karjast] pingut́ kõ̭gõ moodo ala, söögiga ja Plv
4. üleni, tervenisti, täiesti üsna kilu`meeter maad oli keik lahve vee all Vll; See `sõuke `aigus, suu `lõhkus kõik ää, keele kida valutab koa Pöi; särgi piht oo kõik tahmane sool Mär; Puust aid oo nagu räätsakas, kõik maha kukn ja mädan Han; aeab naha maha, `kestab kõik PJg; õue kõik `parka täis Hää; kerstul on pial põen, üks laud `kõrgemal, aga `kohvrel on kõik üks sile kaas; kää nahk kõik maraskil JJn; jalad on kõik paestetanu ja ihu on mul `raske Äks; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn; ti̬i̬ om nii `õige kõ̭ik ja siledä Nõo; tu̬u̬l `pernaasõl oĺli valu sitaga kard kõ̭iḱ ku̬u̬n Har; lasõ no˽hiĺlokõìsi, mud́o lätt `ku̬u̬rma kõ̭iḱ `ümbre Räp; üle kõige üleni, täiesti ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav one Kod; serände nahuk `tulli [vihma], et ma‿lli üle kõ̭ge like Nõo; ma palasi üle kõ̭gõ, kõ̭iḱ mu `rõiva˽palasi Urv; siiĺ om üle kõ̭gõ uhakanõ, ta nõelaśs nii et Har
5. koos, ühes läks keige oma kraamiga Jäm; `tuhlid soab keige koorega moal keedetud Vll; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis (sajab ja tuiskab vahetpidamata) Pöi; mine köige oma mehega Rei; ma nägi põdra kõege vasikaga Aud; tule keige perega Ris; kõege oma `tütrega oli seäl Juu; ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiema JJn; ümmargune mätas kõige rohuga, `süötind maa pialt `võeti Sim; `tõmmas [ohaka] kõige juurega `väĺja Trm; obene läits kõege ri̬i̬ga [vette] `siśse Ran; põrut `akna `kõiki `raamega puruss Nõo; siis see püt́t `ańti pruudi kätte kõege viinaga TMr; lepp `pańti `kõ̭iki `ossega aiass Kam; kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskä San; ussõ `leie kõ̭iki `piituga mahaʔ Har; `kohvri `võeti är˽`kõ̭iki rättegaʔ Rõu; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; ma jäi ti̬i̬ pääle kõõ kraamigaʔ; opõtaja tuĺl kõ̭õ̭ naaśõgaʔ Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp; kõ̭gõ `tütregaʔ Se Vrd kaikine, kigen; kõige täiega ~ kupatusega täielikult, koos kõigega ning teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupatusega ning, koorm `ümber ning Khk; keige täävega läks [koorem] `ümber Vll; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; tuul `tõśtis küini kõige täiega üless, `viskas - - puruks Sim; mi taśs sattõ kõ̭gõ täüvega põrmandu pääle maha Urv || säńg `paĺli kõ̭gõga `puhtass Urv; (ilma) kõigita ~ kõigeta lisanditeta siis sai `jälle `panna [pesu] lopputuse vesi, `ilma `keigita VNg; me Miinaga joome `kohvi ilma piimätä ja kõ̭igeta Nõo
Vrd kaik, kiik5, kikk10, kõikse
kõre|luu kõre- Ote Rõn, kõrre- Kam, kõrrõ- Kan Urv Räp Se kõhr, krõmpsluu kõrreluu om lõõr, tsia lõõr Kam; Sia kõrvan om kõge paremb kõreluu Rõn; kõrrõluu om süldi seen väega makuss Kan; nõ̭nal om kõrrõ luu, `väega saa `haigõt ku lüvväss Se Vrd kõhreluu
kõrvuss kõrvu|ss g -sõ Lut; pl kõrvusõʔ Har Lei
1. hrl pl kõrvarõngas ommavaʔ kõrvusõʔ `kõrva `pantuʔ Har; kõrvuss um kõrvah, um hõbõhhanõ ni kullanõ ni vasinõgi; vinne hataʔ, kulladsõʔ kõrvusõʔ kõrvah Lut
2. looma lõualott lihast kasusõ˽tsia kõrvusõʔ; mi `lambilgi umma˽kõrvusõʔ mõ̭nõl; kõrvusõʔ rapusõʔ ni tilbatasõʔ Lut
kõsnits kõsnits g -e rasvakõrne Tsia ja `lamba maorasvast saap kõsnitsit, kui tu rasu ära sulatadass; Kõsnitse om krõbeda süvva Rõn
kärss1 kärss S Kse Tõs Tor spor K(-ŕ- Koe), IPõ M T Krl Lut/ḱ-/, kärs Kuu Hlj Rei Vig Var Mih Iis San(ḱars) V(-ŕ- Rõu Se, ḱ- Har Se), kärts Mar Kul Mär Vig Khn Juu Kos Tür Ann Kod; g kärs|a (-ä) Sa L K I eL, -u Emm Rei(-i) Mär Ann, `kärsä Kuu, kärss|a Kse Kad, -ä Khn, -i Ris, kärts|a Kul, Vig Juu; n, g `kärs|ä VNg Vai(-a)
1. a. sea koonu ots sia `kärsa `oieda, senega `määridä `külmedäne `varba Vai; `vinguril seal paiguliste äda, puhu kärss `aige, teise maa jεεs, äi saa `tönguda Khk; `Voata et sa‿b löö kärsa `pihta, siga on kärsast ellik Pöi; pani `rönga `kärssu Rei; traet `aetasse kärsäst läbi et tä ei saa `tõnguda mette Mar; kärts oo kõva krõmps, et nuga ei `lõika tädä Kod; siga olli kärsäge kiḱ maa segi `lõhkun Hel; latsõ `tahtsõvõ `ḱarsa, t‿oĺl sääne kõrrõ San; `Mäane `kartuli`võtja künd kärsägõ? = siga; tennüspääväl süvväss tsia `kärsä Rõu || hum koon Ma löön sene ilusale valge hülgele kärsi pihta Rei; kärsä ajama isutult toidus sonkima lää‿i süüḱ `kõrda, siss aja no tah `käŕsä; kõtu kaŕah täüś sööńüʔ, siss aja pääle `käŕsä Se b. pej inimese nina on sellel küll `kärssa pale täis Ans; ḱärsnõ̭na, sääne tsõõrik nõ̭na kui kartoh pääh; śjool om hüä kärs, tu nuhutass kõ̭iḱ `vällä Se; kärss püsti (ilmutab viha või solvumist) sel on jo kärs `püsti Hlj; kui midagid on, siis on kohe kärss `püsti Khk; sa `tõmbad kohe kärsa `püśti Trm; ega `sulle ei või midägi üteldä, siss om `õkva kärss sul `piśti Nõo Vrd kärsnä
2. fig siga mene `ütle `kärsäle, las `kärsä `tulla `oue Vai; onu u̬u̬t aia all, käse `kärssä `käimä tulla (hunt ootab siga aia taga) Krk Vrd kärssnina, kärsäk
körnats körnat́s g -i Ote Kan(-ä-) = körn tõse tsia läävä edesi, üits om ku körnat́s Ote
külg külg g külje S(küĺg Sa; g küĺje Ans, küĺle Jäm) Tõs Khn Hää Kod, `külje (`külle) Hlj RId(n `külge Vai), küle Jõe Vai, küli Kuu, külle (-ĺl-) JõeK KuuK JJn Pai Kad VJg Lai Plt KJn M; küĺg g küĺle (-ll-) L(küĺje Var, küĺli Vän) K(küile JMd) Iis Trv Hel T spor V(küle), külje I(-ĺe; küĺje Kod); ḱüĺg g ḱüĺeʔ Lei
1. elusolendi kehaosa küled on `aiged Jõe; `külle `piale kukkusin maha Hlj; miu `külge on `aige; ei saa maga sene `külje pääl `eigä `toisele `küljele ei saa ka `kiera Vai; söńn `aelab lehma `külgi kattu Khk; See param küĺg on kõik valu täis Pöi; ma kukkusi üsna külje `peale Muh; pööra teise külje `pääle Emm; ma `niitsi [lambal] juba külje εε Käi; loomad poolest küllest saadik virsa sees Mär; üks külg oli magades ää vaon Tõs; Küljess törgib kui `engäd Khn; pöörab teese küĺli ja magab edesi Vän; eeda ükskord ühe küĺle pääl, teenekord teise küĺle pääl Hää; `käänsin `ühte ja teist `küĺge Saa; kala oemud on küĺle `kõrvas Rap; [haige] oli ühel küllel, vata teisele küllele ei `kiera JJn; valu on mul küljesse löönud Iis; kuda si̬i̬ teie obese külg kärnäne one, piitsa voŕmid siden Kod; `mińti obusega läbi [jõe] ja obusel poolest `küĺgi vesi Kõp; seĺlast sü̬ü̬b ja küllest situb = veski Hls; pugal `külgige lehm Krk; käänän küĺle, lövvä küĺmä; küĺled ja luud kondid jäävä nii `kangess Ran; anniva karule `külgi `mü̬ü̬dä Nõo; plu̬u̬m (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote; lehm maka külle pääl Krl; mul om hään küllen `haigõ Har; käänä iks ütte `küĺge ja tõist `küĺge, mitte und õi˽tulõʔ; suur mulk oĺl kaksat voona küle `sisse Vas; külg külje juures ~ kõrval ~ vastas lähestikku; tihedalt koos talud olid ligistikku, keik külg `külle `korvas VNg; `kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni Lüg; Nendel on seal nii kitsas, küĺg külje `kõrvas magavad Pöi; nad `seisvad külg külje `vasta Rei; Laevad `seisid külg külje `kõrvõs kai `iäres Khn; küĺg küĺle kõrval rubiva minnä Nõo; külg küljega kokku ~ koos ~ külg küljes kinni tihedalt alejel `laatasse aod maha, külg küljegä kokko Kod; rahvast täis, küĺg külles kińni Vil; miʔ elämmeʔ ütstõõsõgaʔ küĺg külega ku̬u̬n Rõu; külje all(a) 1. (magamis)asemeks, asemel(e) pane sie `riide `külje `alle Lüg; pea tanu peas, ää jättag mehe külje `alla mete (öeld noorikule) Muh; mul pole midagid külje `alla `panna Rei; noid (kalmuseid) `panti põhu `sisse külle `alla Ran; panni vana `kaskaturgi küĺle `alla, sängi põhi om `katski Puh; `väike õlekotike pää all ja pikä õle küĺle all ja magati; mul ka‿ks om palajass küĺle all, kirbu om sehen Nõo; mis tetäʔ, uma˽kirbu˽küle all, egäl uma `murreʔ Vas 2. lähedal(t); naabruses(t) elab sii `meite külje all, aed vahel Khk; ei `kästa naist koa oma küĺle alt võtta, siis lähäb ikke ää tene Juu; oli suur looma luat linna küĺle all, `üiti `Paide `vainul Pai; kõŕts olli `mõisa küĺle all Krk; Verevi jäŕv om `Elvä küĺle all Nõo; tunnõ külh, ta eläss sääl mu külle alh, talu `lähkün Har; mööda külgi maha jooksma 1. raisku minema Ega iad õppetust või `lassa `müöda `külgi maha `juossa IisR; Seikest santsu‿p vei lasta kaudu külge joosta Kaa 2. ükskõikseks jätma Vai se (maius) `multki `müöde `külgi maha `juokse Kuu; Tämast `juokseb kõik nigu `müöda `külgi maha IisR; Kellele see `kiitus mööda `küĺgi maha jookseb Trm; teist külge käänama ~ pöörama (edasi) magama; põõn(ut)ama Ta pöörab täna kodu alles teist `küĺge Pöi; `matsabε ussid pöörn teese külje Muh; Sa˽kääni vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l oĺli Rõu || halvast tujust Oled pahema küli päält üles toust Kuu; sie täna tire (tõre), paha külle pialt üless tõust JõeK || see kisub ühna kaht `külge pidi (töötab agaralt) Muh
2. a. eseme, ehitise, loodusliku objekti vms välispool, külgmine osa `ahju `külgide päält tuleb ruov üles; `õhta puol külg `vuodab [katusel] Lüg; `Vankri `külled `võisivad `olla kas redelid vai `lauvad IisR; `pooles määs sedasi alt üles tulemas oled mää küĺles, küĺle pεεl Jäm; löhverdab nönda‿t keele küljed `villis Ans; külje peal `ollid [kapetal] pisikesed männad Muh; [lihtritega] söidedagse laeva külje `alla Phl; lüdi puu oo teist `küĺge pidi kõva, teese küĺje piält `pehme Var; Kivede otsõs lei laeva küljesse augu Khn; Teĺledel on kaks `küĺge, küĺle otsapuud on `sambad Hää; lapsed olid `mäńgin [kõrtsi]oovi küĺlel, lapsed olid väĺlapol Ris; küĺle plekk on suani küĺle pial Hag; kleidi külle pial [on] voĺlid Amb; vesi on süönd mää küile `urbseks JMd; iired raiuvad kot́i küĺjed puru; kõege küĺjede piäl on `narmad `ümmer tekil Kod; ronisin `külge `mööda ülesse, sain mää `otsa; `küĺgi pial olid [saabastel] kummid Lai; `teĺgel om kaits `külge Trv; ru̬u̬tsri̬i̬l om `keskmine jagu paĺt, ilma `küĺgede (külgedeta) Pst; seemel (sõimel) `olli neli `tulpa, vitsust palmitsedu külled; keelel om ots ja perä ja küĺled Ran; `uńdrigu küĺg om karvale `õõrdenu Nõo; verevide `küĺgiga ubina Võn; oru `küĺge `mü̬ü̬dä lätt jalgrada Ote; noʔ omma `varba `vaihe ja jala külle˽kah veridseʔ, no˽käü vai käṕile Har; `Hammõ küleʔ ummõĺdi üle veere kokko Rõu; saabass um tõsõ küle päält `katski; tu `ku̬u̬rma kukati sinnäʔ rihe külele `maaha; siss nigu˽püŕstiga `tõḿpsit iks [saunaviha] üte külega ja tõsõ külega Plv; pät́s um `küĺgi päält `lahki küdsänüʔ Vas; puupulgalõ tette otsast mulk `sisse, küle `pääle lõõgutevaʔ t́sälgäʔ Räp; ku kuu luvvass küle pääl, sis om paĺlo tõṕitsit Se b. riide, naha jms alus- või pealispool `toised küled `kieredä `pääle `puole Vai; kalugane riie oli teinepoolt sile ja teinepoolt küljest karune Mus; Teise korra keera teine küĺg, muidu üks küĺg saab pailu (rauda kuumutades) Pöi; kui [tahvlil] sai üks külg täis saand, sis sai teine pöördä Mar; mis `vasta liha, se sile küĺg, liha `poolne küĺg, mis liha küĺlest `võetud on Juu; lätsid `kaari pidi, leid rehägä alumatse külle üless, käänid `ümbre Ran; `käänke tõne küĺg linal San || fig ma `katsusi `asja igast küljest Rei; igal aśjal on mitu küĺge VJg
3. suund, kant `kange `loune küĺje tuul oli olnd Ans; Mere `poolne küĺg on `lahti (jäävaba) Pöi; tuul oli pardaste `külge pidi Mar; ega suul (sul) põln tuuld iga küĺle pialt võtta mette Tõs; kui tuul kõrvalt puhub, siis on ta külle pialt Lai; vanast om kaasiteje ollu, ürjäsive nõnda ää külle `järgi Hls; timä `korti̬i̬ŕ om sääl tu̬u̬ külle pu̬u̬l, muru (õue) pu̬u̬l Har
külje|lape pehme kondita küljeliha küĺjeluud `lõikad ärä, küĺjelapped jääväd järele Kod; küĺlelape om peḱk ja lahjat kah Pst; tsia küĺle lape, kaits lapet Kam; tsia küle lapõʔ, kat́s lapõt oĺl Rõu
laba|luu, laba|luu|kont hrl pl abaluu jaki `piŋŋutab laba`luie päält Kuu; labaluud on `seljä `külles Jõh; kergita mo labalud, labalute vahel on `aige Jäm; labalu taga valutab; mis sääl abu taga on, nee on labalu kondid Khk; Abu taha `siia labalute `alla võttis eile `aige ja äi `kaugi ää; Labalo kondi all pistab just kut `noaga Pöi; `valge utet-talle võtn [hunt] abude `peale, siia üles labalute `peale; labalu kondid o ette `aiged Muh; Labaluude ja kaelasoonde piigustamene paneb vere `köima Han; sii labaluu taga `seĺgas, `siia löön valu Tõs; `Kainlu auk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s Hää; seĺg sügeleb labaluu vahelt Lai; piht om säĺlätagune kos nu labaluud om Ran; labaluu om `sände lapik luu sial, nigu vaŕs om taka; labaluu küĺlest piäp väedsega `kaapma toda liha, sa‿i `saagi tedä sääld ammastega kakku Nõo; timä oĺl ni˽halvastõ maha˽satt (sadanud), labaluu vällä˽põrutanu Har || kämblaluu labaluu końt ehk käe laba luu Var; kae näpuga siit käe säĺlä pääld, siss tunned ärä ni käe labaluud Ran || säär, sääreluu labaluu one `lamma jalaluu Kod; labaluust um jalg paks; ma keeda är tsia labaluu Plv Vrd labal(a)
lahja n, g lahja eP(excl Muh; laeha L) Hls Krk Hel, `lahja R Hi, laha Muh spor L(lah́a); lahi Jõe Kuu VNg, g lahja Trv Hel T(p `lahja) spor V(n lahj Urv Krl); laih g laiha V(g lahja Har Plv Vas, lah́a Kan Plv Vas, lah|e, Lut)
1. kõhn (olendist) paremb `lahja `laudas, kui lihav `metsäss; lahi inimene ja luom Kuu; luom on `lahja kui krobi Lüg; `Lehmad `lahjad kui `kolgispuud IisR; lahja nagu luu ning nahk; lahja kuivetand `näuga inimene Khk; keerenskid, suured lahjad tursad Vll; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks, seisab ikka lahja Jaa; Lahja kut `kuivand tursk Pöi; nii lahaks jään nagu va lõuk Muh; `lahja obu, nii `lahja kui plank Emm; küll oo lah́aks jäänd, nagu sur‿luu`painaja Mar; lehm üsna laehas läind Kse; närv loom ei söö `easte ja jääb lahjase Tõs; nii lahja et nahk piab końdid koos Ris; nagu va kõõbus teene, `kangeste lahja Nis; põle `näindki nii lahja `lehmi Amb; näust lahjaks jäänd JMd; tema jo `ongi nõnna õenukene ja lahja Kad; eks si̬i̬ kaŕjamu tee eläjäd lahjass, kui one kaŕjamua üvä, eläjil `sü̬ü̬miss paĺju Kod; kõik võevad `olla söömitud, lahjad Plt; mis ma teen nende lahja `loomadega KJn; Lahi lehm ei anna jo piimä kah Nõo; tu̬u̬ oĺl jo lahj t́siga; lu̬u̬m om laih, tedä ei ole `äste söödõt Krl; taad ei massa vi̬i̬l tappa, ta vi̬i̬l `väega laih Har
2. a. vähese rasva või rammuga supp lahja, vähe liha sees Khk; `linnas lah́a piim Rid; lahja `ärne suṕp, vedel `kangeste, vähä `ärni sehes Tõs; soo ein on vilets, tema on lahjam, aga aru`pialne ein, tema on parem, kosotab `rohkem Tür; sinä teed pudru, paad liha ja `rasva, tõesel ei õle kedägi `piäle `panna, one lahja toit Kod; kel lahi sü̬ü̬k, nu̬u̬ om ärä isunu, söövä `paĺlu Ran; mina olli ää `sü̬ü̬jä, mina paŕge toda lahjat suṕpi, ädä `suńde, kõtt `oĺle tühi Võn; lehm ei anna `lahja `piimä, [nad on] piimä ärä `tsoĺknuva Kam; timahalt jääss külh tsialiha `väega lahjass, üttegi peotäüt üvvä ei˽saa söögi `sisse pandaʔ, ei˽piimä`tsilka ei medägi Har; Kihä es jõvva˽nii paĺlu `vasta võtta˽ku süä tah́t, sü̬ü̬ḱ oĺl nii laih Rõu; `pankõ iks laih piimäkene kohopiimä pääle, olõki ei˽hüä Vas; otav kala, tol om alati laih li̬i̬m Räp || puraviku torikosa võta päält tu peḱk, lahi `viska ärä, lammass ka‿i taha toda lötäkut Nõo; ärʔ sa taa laihagaʔ ajagu taad puraveḱki, võta˽laih puravekil alt ärʔ Plv | (taelaosa) tagla lahi visati maha, peḱk `mõsti `puhtass, `aeti nööri `perrä ja `panti tuule kätte kujuma; kui tu̬u̬ tagel nätäl `päivi `olli ligeda tuha sehen saesnu, siss `tulli peḱk pääle nigu `sammel ja lahi tuli esi tuha sehen `valla Nõo b. mitte kange, nõrga kontsentratsiooniga mies `tombas pudeli `välja riest ja `kallas `meile `kruuki, aga no sie oli lahi, pani vie `ulka [piiritusele] Jõe; kas siis oli [seep] `kange vai oli `lahja, siis `pandi `suola `juure ja. ja kui oli viel `lahja, siis `pandi kivi ja tuli ilus siep `välja VNg; olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas Vai; vett on nii `ölpsast saada, ölu nii lahjaks jäänd nalj Mus; aga nee `ollid nii lahad nee `samblad, neid pidi aga sehuke `paarisobuse koorm olema kui sa neist [värvimisel] midagi said tiha Muh; kui ta (õlu) viĺlä poolest oli lahja, sis‿ta ei `läintki vägä `kangeks Mär; lahja vesine õlu, paĺlas umala vesi; kiri jääb nihukeseks vesiseks, siis on nõnna lahja ull tińt Juu; lahja virre JMd; `estest kui `juoksma akkas, siis oli ta (viin) lahja ja pärast jäi kua lahjast, aga kess`paika oli ikke kaheksakümmend viis `kruadi VMr; mina lahja `kohvi küll ei taha Iis; lehelist katsud keelega tilga, kui ta lahja on, ei ole kibe; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; lahi õlu Trv; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; ennemb `rüipä märä kust, ku toda `lahja `viina Puh; üteldäss, et mata [õlu] `kinni, muedu `lahtub ärä, lähäb lahjass Nõo || liiva `pandeva˽pottsepä˽savilõ `sisse, liiv tege savi lahjembass Kan || hele, nõrk (värvitoonist) ele pruuń on lahjem [kui tume] Lai
3. ant rammus a. väheviljakas, kurnatud (maast) Kus ei `kasva `rohtu, sie on `lahja maa Jõh; krömm - - lahja ning `kölbmata maa Jäm; linad ning sega`erned pidavad keige `kangemad olema `pöldu lahjaks tegema Khk; pöldkuused, neid oo sii küll lahjade maade sees Vll; lahja maa ei taha `kanda kedagid `kraami Lih; muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; raagoblikad kasuvad laeha `põlde peal Tor; kõikse lahjem põld `võeti, aga `sõnna siis `vieti paks taĺli sõnik Koe; põld ei saand sõńnikud, maa jäi lahjast Sim; lahja `maasid on küll, kos ei kasvata `rohtu ega `viĺja Trm; si̬i̬ om lahi maa, sääl ei kasva midägi Hel; kui maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; lahi maa ei anna `põldu, ei tasu `künmise `vaiva; liiva tsośs, tollele ei avita sitt kah, tu̬u̬ om alati lahi Kam; utt maa laihass, ei `väütä˽maad Kan; taa `kapsta maa om ka lahjass jäänüʔ, mitu ajast`aiga ei olõ sitta saanuʔ Har; laih maa anna‿i määnestki `viĺjä Se; lahõlõ `maale vaa andaʔ hingädäʔ Lut b. nõrga toimega tsia sitt oĺl lahjemp, sulutsia sitt, tu̬u̬ oĺl jälle vägevamp Kam || Nee nii lahjad prillid, äi nää mina Rei c. nõrk, vilets (viljast) vili on üsna `lahja Rei; see kaer on nii kesine ja lahja Juu; tänävuade õli õege lahja vili Kod; sial (kesal) oli `kasvand viimane vili, kõige lahjem, kas kaer või Lai || ant eredalt, tuhmilt põlev `aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjule Vai || õege lahvatun ja lahjan `riiden käib (vaeselt riides) Kod || Seda korda jääb palk tükkis lahjaks Kaa || ühel emäl old `oige sanagas tüdär, `ühtegi sana pole `lahjaks jättänd (ei jäänud vastust võlgu) Kuu
4. tailiha; taine puhass peḱk pidi olema, kui `lahja `küĺge jäi, siss rasu es saesa Puh; ega sääl `lahja es oleki, valu peḱk; mia `tahtsi vägevät liha, lahi jäi ammaste vahele `kinni; kapst ei `kõlba lahi, `kapstale piab meheste `rasva panema; `vaśka liha om jo `väega lahi Nõo; oĺl tu̬u̬ liha siss väḱev vai oĺl laih, kõ̭ik `sü̬ü̬di ärʔ Plv; latsõ `tahtva iks `rohkõmp laiha ku vägevät lihha Räp Vrd lahjaliha
Vrd lahe2, lai2
lahja|liha tailiha Taluliha ja lahjaliha, kudas `ki̬i̬gi tahab Hää; Ääd lahjaliha, saab `kotletti tetä Trv; mia `lahja liha ei taha; `lambal om lahi liha; lahi liha om ää küll, aga miul ei ole `ambit, mia taha vägevät Nõo; timahalt tappi tsia `aiksõst maha, sai lahja liha Har; ma˽taha `laiha lihha ja praadituisi `kartoĺt Plv; väkev liha joht `mi̬i̬ĺdö‿i mullõ nii ko laih liha Se Vrd laheliha, lai2
laide laide g `laite I(n laede); n, g `laide IisR; pl `laide T(n laie), `laidõʔ San V(n laieh Se), `laiteʔ Se, laieʔ Lut rõhtlattidega suletav aiamulk; aialatt Kes siis viel `laidet `lahti tegi, `tuetasid reha `piale ja üppasid üle IisR; luamad on `laitest `välja lähnd Iis; laedet vaja kõbida Trm; mine üle `laite, siäl one madalam Kod; `laidest `olli ää üle kävvä; sügise ku aia`kraami nakati ärä vedämä, siss `võeti `laide maha Nõo; tsia olliva `laide maha `lahknu Ote; kas omma `laideʔ üles pant, eläjäʔ tulõva `vällä San; `laidõ oĺli˽madalamba˽ku aid, sält oĺl hää üle keksataʔ Kan; sääl oĺl üts lehm, kes kõ̭iḱ `laidõʔ vallalõ võt́t Urv Vrd laiat
lape2 lape Äks Pst, g lape Aud Iis, lappe Jõe/n -pp-/ Tõs Tor Kod Ksi Lai Plt Pil KJn M TLä Kam Ote; lapõ Võn, lapõʔ San V(lapõh Plv Vas Se), g lappõ; lape- Hää Hel, lapõ- Krl Lei sea vm looma küljeliha lape lõegatse `końte pealt ää ja pandasse `suitsu Tõs; änam ikke sigadel o lapped Aud; tapetud sea lape - - kaks lapet teene teese pool; lapped jäävad `terves Tor; küĺjeluud `lõikad ärä, küĺjelapped jääväd järele Kod; küĺle `końtide päält `võetasse lape, lape on rasvane Äks; sea kints ja `lamma lape Pil; pani `terve lappe patta KJn; mia `ostsi üte tüki lapet Hls; üte`ainu lappe sai keväje `suitsu panna Hel; aedan `oĺli vi̬i̬l kolm lapet alali; lappit `panti kah `suitsu Ran; lappõst solatedi väḱe vai lõigati niisamadõ kah söögiss San; [kui] Kõhn t́siga om, sõ̭ss om lapõ˽lahja lihaga läbi kasunuʔ Urv; `lõika mullõ säält tsia lappõ mant üt́s tükükene liha, ma˽taha `su̬u̬śti tetäʔ Har; lappõʔ `vaia ärʔ rasvass tetäʔ Rõu; nimä oĺliva˽tõsõ lappõ `äŕki söönüväʔ Plv; pańni kat́s suurt t́sia lapõht vaŕo alotsõhe; `küĺgi päält ilma `luudaʔ lappõʔ hoietass suvõss Vas; ja jää äs tsiast muud üle ku viiś lapõht ja kolm `kintsu; hüä lappõ pala Se; lapõʔ, määnestki `laiha olõ‿i man, um väkev liha Lut || ploomirasv lape om si̬i̬ kige parem rasu Pst; rahurasv oĺl lapõʔ Krl
lape|rasv ploomirasv lapõrasv om tsia sisel Krl; lapõrasu am ää rasu, am `küĺgi päält Lei Vrd lapperasv
lappe|liha (sea) külje- või vaheliha lappe liha on vaheliha, [mis] on sisikoǹna, `kopsu ja südame vahel Jõe; lappe liha [on] küĺle liha Tor; lappeliha one pekine liha - - one kubeme liha Kod; kinsu liha ja teene on lappe liha; lappe liha ei taha `soolduda Pil; siä lappeliha lõegati kõik tükkides KJn; nüid om lappeliha, mõni `ütleb lape, aga vanast üteldi vaheliha Nõo; lappeliha [on] tsia küĺleluie pääl Kam; lappõliha iks kõgõ parõmb liha Plv; t́sialiha om kõrdlikanõ, kõrd `valgõt, kõrd verevät tu̬u̬ lappõliha siseh Se || seakamarLut Vrd lapeliha
laulu- laulmise `surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä; siis tuleb `laulu emäga (laulva mesilasemaga) sie pere `vällä; pidudel ku läks igavast, siis `tehti `riŋŋi`mängu ja `lauleti, sie õli `laulumäng Lüg; Kui akkab oma `laulujoru ajama‿s pane kuhe `kõrvad `kinni IisR; laulu nuru kui pole nii vali mette, jöru ikka aeab, omaede laulu nuru Khk; Poisid `ihkuvad, laulumärg (õlu) on ea olnd; Üks ajas eile `õhta sii küla vahel laulu jõru Pöi; [õlu] Vetab meele röömpsaks ja aeb loulutuurid pεεle Emm; tedrekuke jaht kevade lauluaeal Noa; väga ea lauluańd oli Kaiel Vig; aeab laolu inet Tor; `õhtate oli laalutuńd [leeris] - - siis oli `köster sial `laulu õpetamas Koe; `köster leeritas, õpetas sial oma laulu `saĺmisi ja `kat́iki∙smust Pee; laalulehed one, vü̬ü̬l`möldrid müüväd; `niske kõla ehk laalu kaja Kod; jorises sial - - aeas laulu jora Lai; nagu laalu saĺm `ütleb KJn; lauluümin om kuulda Trv; `väikest laulu inni ai Hls; taa om kah tubli laulutekkij; ma‿i taha˽ti laulujorru kuuldaʔ; päähelü om laulupõhi Har; tsia lauluaig (sead nõuavad hommikul süüa) Plv; `viina `ütless mõni laulumõdust, võta määnest tahat, iks aasõ `laulma Räp; laululat́s - - tu mõist laulta väegä ja ilotõllaʔ Se
liimik|maoke vihmauss liimik`maoke om mulla sehen, tsia `ruhve all - - ja kos na pesitave Rõn Vrd liimikas1
lina|kugarm linakupar ei mäletä, kos nu tsia kurja pääle lätsivä, siss `võeti linapeo, `tu̬u̬ga lahuti perst piti, linakugarma om `väega valusa Ote
lina|seemne|agan lina`seemne aganud sõeluti rukite `sisse, naa et leib lagunes käte ää; mina olen lina`seemne agana `leiba söönd Vig; lina `siemne aganad `võeti sigadelle Sim; sia aganad õlid lina`seemne aganad, söödeti `siale Trm; lina`si̬i̬mne agane, kugurte küĺlest tule Krk; obese `juńne seḱkä `panti lina`si̬i̬mne aganit, tu̬u̬ `olli sigade sü̬ü̬k Ran; kui lina`si̬i̬mne agana `tünni `panti, siss valeti kuum vesi pääle, et siss na lähvä `pehmess, muedu om serätse kaleda Puh; lina`si̬i̬mne akan olli tsia akan Kam; Lina`si̬i̬mne akań sai ku˽jahu peenükõnõ Rõu; välä `tseolõ havvuti sü̬ü̬m lina`si̬i̬mne aganist Plv
luine `lui|ne g -se R Käi Phl HJn JõeK Iis; lui|ne Sim Äks Lai Kõp, g -se Khk Vll Pöi Muh spor L, Juu(loe-) Rak Trm KJn M TLä Ote, `luise Amb JMd Koe VJg; lue|ne g -se Kul Mär /luõ| g - Khn/ Kod(loe-) Puh Nõo(luedse) Rõn, `luitse Nõo Rõn; luinõ g `luidsõ, -tsõ San V(`luinõ Plv); pl luesed Kos Lai Kõp TMr, luidse Kam, luidsõʔ Rõu Se, `luitsõʔ Lut
1. luurikas, paljude luudega a. (kaladest) `Luine kala sobib `amba ala `panna, aga `oiget kohu`täüdet küll ei saa Kuu; möni kala nenda luine Khk; Särg on va luine kala, paljas roo puru, mis see ahven param Pöi; Kiisk kolõ luõnõ Khn; ogaluud oo luised PJg; särg ja koger on luised Saa; ahvenid on ka luised kalad, ma ei `tiagi `teisi nii `luiseid olema Amb; karused elavad tiigi vies, `ästi luised Rak; kiissad on kole luesed Lai; luine kala ku üits rämps Krk; kiisa kala om `väega luidse, pańni leevä vahele, aga es `audu ärä Kam; Pärepü̬ü̬r om `luitsõmb ku säŕg Vas Vrd luitane b. (linadest) niisugused takkused ja `luised linad Kuu; `arva `arja pääl vottad - - `luisemad takkud, `luisemattest sai jämedamb niit VNg; luine lena ja kondine kala ja kuevetand inimene Mar; luised linad `võtsid sõrme otsad `katki Tõs; need otsa takud olid nii ullud luised, ei soand ead `lõnga `ühti Juu; takud on luised, saab puistatud luud ää Ann; mes luine lõng või kare, siis pulgaga keriti Trm; Ku ää sikke lina olliv, läits vähemp kokku, ku luise ja pudeve lina olliv, tulli enämp `paklid Hls; ravike olliva serätse luidse `pakla Nõo; ega linapunna es tohi `luidsõ ollaʔ Krl; Ega noid müügi linnu kiä peris `puhtas es `ti̬i̬kiʔ, ladva pu̬u̬ĺ tet́ti külʔ, a tüve ots jäteti `luitsõs Rõu
2. lahja, kõhn, kondine mõni inimene on `luine, luu `unnik kõhe Jõh; nenda luine käsi, pole liha `poolestkid Vll; see oo kore luine obu Muh; luesed loomad, kehvad loomad PJg; nõnna loene ja końdine kui końdi akkjalg Juu; `irmus luine tüdruk JMd; väga `luised kääd, ei ole `prisked VJg; luesed ja näĺjäsed linnud näd (kiivitajad) one Kod; küll om ta luine, luu `püstü ku kärbuss Krk; kobi miu `kintsu, kae kui luene Nõo; ma‿lõ `väege luinõ - - ei olõ liha suku San; ta va luinõ t́sia rõibõʔ Urv; Ku peremehe näpp puinõ, sõss hopõn luinõ Krl; `täämbä eleki `õigõt eläjet laadal, kõ̭iḱ omma `luidsõʔ Har Vrd luitane
3. luune, luust Punane kuer `augub `luise aja taga = keel ja hambad IisR; luine asi peab kaua `vastu Vll; säh kilk, ma anna soole puise [hamba], anna sa moole luine Muh; viruss`kundra, nah sullõ luinõ hammass, anna mullõ ravvanõ; [ta] võt́t `luitsõ `kreebeni (kammi) Se; ma sul umblõ kolmõ kängäʔ, üte luitsõʔ, tõõsõ puitsõʔ, kolmadaʔ kirivalõ `kerkulõ kävväʔ Lut
Vrd luune
luukene dem < luu
1. a. kont kana `luukeised VNg; need `väikesed `luukesed võivad sulle `kurku `minna Mär; lapsel on pisikesed `luukesed VJg; jala `luukene `murdus `kat́ki Iis; `veike kala `luukene läks `kurku Trm; latsel om `pehme `luukse Hls; laku säält `luukõist; tii˽säält tsia jala luukõsõst üt́s huńn Har; mehevele `luukõsõ˽kõ̭iḱ murrõĺdi `kat́skiʔ Vas || kammiselg ei olõ kaḿmil `hambõid, paĺlass `luukõnõ, omma maha˽kakõnu kõ̭iḱ Har b. fig kõhn loom obõsõ `luukõnõ `tu̬u̬di Ran; tal ei ole muud, kui üits lehmä`luukene Kam; tuu [lamba] `luukõsõ är mat́t Lut
2. luuvilja kivi toomõ`maŕju sisen ja kiŕsi`maŕju sisen ja ploomi`maŕju sisen omma `luukõsõʔ Har

lähike(ne) lähi|ke, lähi|kene g -kese, -kse Saa VJg hajusalt I(n `lähke Kod) KLõ, M(n lähik, -ük Krk, lähüke Trv) TLä Kam; lähüke|ne San Rõu, `lähke|ne Plv Vas, g -se; lähükõ|nõ Võn, lähükõ|ni Krl, g -sõ lähedane õige lähikene mua VJg; see on lähike moa, mes viga `minna Trm; meil o kerik irmus `kauge, õles ta lähike siis Kod; omiku ia lähike `minna siit Plt; lähiksed talud KJn; selle lähükse maa pääl ei väśü ärä Hls; võti `pańti puie vahele, sääld `oĺli ää lähike võtta, ku `aita `mińti Nõo; mõnen paegan `oĺli sääl (kõlguses) tsia sulg, et lähikene `oĺli tsika `sü̬ü̬tä Kam; ta `elli lähükese maa pääl San; `Lähkene külä Vas || (lühinägelikkusest) temäl om lähik nägemin; mia olli lähik nägije Krk

lätsutama lätsutama JMd Kod Ksi Lai KJn Ran Rõn Lei, -eme Krk; lät́sütämä Ote/-ts-/ Plv Räp

1. nätsutama; matsutama mõni luu suun, närib ja lätsutab Kod; lätsuta aga iast, siis on parem mekk; siga ka lätsutab Lai; `ambit ei oole, lätsude palimidege iki, `paĺle palime suhun; lätsudet pääl sedä liha, sikke Krk; lehm järäb ja lätsutab Ran; mul `ambit ei ole, siss mugu lätsütä `sü̬ü̬ki suun Ote; Peni varast tare mant tsia massa, olli temä `väĺlä vedänu ja ärä lätsutanu Rõn; Mis sa lät́sütät kui ei süü Räp || põrsaid kutsumaKrk Vrd lätsitämä
2. platsutama (vastu maad, vett)JMd

lööma `lööma (-mä) S L/`lüemä Khn/ hajusalt K(-üe-), IPõ, `lüöma (-mä) R(-mäie Lüg, -üä- Jõh) KPõ Iis, `lü̬ü̬mä (-ma) Hää Saa ILõ(lüämä Kod) hajusalt KLõ, eL(-üü-); da-inf `lüia () eP(`lüüa, lüia; `leüä Khn, lüädä Kod), `lüüä (-a) R(lüä Lüg, `lüvvä Vai), lüvvä Vil M T(`lüvvä), lüvväʔ, lüüäʔ V(löüä Lei)

Tähendusrühmad:
I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne b. müntima c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma d. (tulelöömisest) e. (viske- või löögimängude mängimisest)
2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama b. katma, vooderdama c. (katusetegemisest) d. kokku klopsima
3. raiuma, lõhestama; tahuma
4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) b. pesukurikaga lööma c. linu ropsima
5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma b. kloppima; loksutama c. pumpama d. tuksuma e. üles lööma (hobusest) f. takti lööma g. risti ette lööma
6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma b. patsi lööma c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma d. (puksimisest)
7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma c. tolmu kinni lööma (vihmast) d. (muud juhud)
II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma
2. helistama või helisema (kirikukelladest)
3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama b. (pillimängimisest) c. (seinakella löömisest) d. (nutmisest)
4. (rääkimisest, lobisemisest)
III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema b. piltl heitma
2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) b. (silmade liigutamisest)
3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) b. mängima; kaarte taguma c. pidama
4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama b. külvipinda teist korda läbi kündma
5. a. (kanga- või vöökudumisest) b. (nööri, paela jne tegemisest) c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama d. üle ääre õmblema
6. ehitama, püstitama
7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima b. tanutama
8. (hooga) panema, asetama
9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama
10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma b. vaenlast tagasi lööma c. välja viskama
11. raiskama, ära kulutama
12. varastama
13. vahetama
14. (kahjurite tegevusest)
IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama
2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema b. kellekski hakkama
3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma b. ilmnema, ilmsiks tulema
4. (järsku) hakkama
5. a. puhkema, avanema b. lõhki minema c. (millegi küljest) lahti minema d. paistma hakkama
6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema
7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma b. eralduma (pilvedest)
8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema
9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema b. (rahareformimisest, devalveerimisest)
V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama b. (laine loksumisest) c. ära viskama, ära heitma
2. läbi tungima
3. a. ületama, üle trumpama b. (petmisest, tüssamisest) c. teist endale võtma
4. jätkuma, piisama; vastu pidama
5. palka, hinda madala(ma)ks suruma
6. vastumeelne olema, vastu hakkama
7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma
8. alla langema, alla laskuma
VI. piltl 1. (eri väljendites)
2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) b. (aistingutest)
3. (erinevates ühendites)

I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne vene `saapad olid jalass, `kanna`rauad löid `aina `vasta kivide Jõe; lei `metsäs `ussi `surnest, tappis `vällä; sigä lei `süögi künä `kummuli; ta tahi minuda lüä; `naulad `lüässe `aambriga `kinni Lüg; `kirves on `lüädud `seina; `Tehti siis soust, `õtrajahu soust ja siis `lüädi muna `ulka Jõh; Kes oma isa vai ema lüöb, sel `kasvab käsi `auvast `välja IisR; löi `kirvega `jalga Vai; sa pole täna mette `pulka `persest εε löönd (pole midagi teinud); `öige vihane, lööb `jalga `vastu maad; poiss, mis sa teind, sa löönd `kirve silma `luhki Khk; [tuleb] poisi kere üle `lüia Mus; laps löi `varba `vastu kivi ära; Löö lehma vai kövasti maha, et ta ep kisuks seda üles Kaa; Mis sa loomast ilma asjata lööd; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele; Akkasid seal oma vahel `lööma (kaklema); Pomm oli `pihta löönd, kohe `surnuks; `Kange mees oli `naelu `sisse `lööma, kolm `oopi ja oli sihes Pöi; eida piitsale sõlm koa, siis ta oo valjem `lööma; mõrra nuiaga lüiasse merese mõrra `vaiu Muh; Üks äi löö teist üle örre (üks ei ole teisest parem) Rei; lõin sõrme `lõhki; lehm lööb piima `ümber Mar; lõi ninast vere `väĺla Mär; puĺl lõi tä `raavi Vig; tuled uksest `sisse, et pead löö ää (vaata, et pead ära ei löö); vaiakas lüiatasse maha, kus pannatse veis `köide Kse; köis `mõesas teol, saand kubja käest lüia; lähän `lenna, lüiatse mu nahk `lahti (antakse peksa) Mih; Mia lei pimedäs `vasta puud muhu otsaede; Ma‿mtõ taha su `lõugu `lõhki `leüä; Aug lei mut́i `lõhki ning pani minemä Khn; küsija suu `pihta ei `lüia, aga `võtja näpude `piale lüiasse PJg; `lü̬ü̬mene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed; [tuleb] Aru `persest pähe `lüia Hää; löön lõuad `kurku Kei; lõin käe nii `vasta `lauda, et valus kohe; ko teene lööb `vasta `silmi, [siis] silmäd `kargavad tuld; akkasime `rammu `katsuma ja ma lõin ta nii jalust maha; sepal poiss ikke koa `kõrves, `aitab `lüia; poiss lõi `kamre `akna `sisse Juu; [lehm] ei lase `lüpsa, `ämre lüönd laiaks Tür; ära mine, obune võib `lüia Koe; poiss lõi uue vikati vasta `kandu purust VMr; tuo `mampsel `seie, ma lüen vaia kõvemine `sisse Kad; lõin ta kuker`kuuti seilali maha VJg; löön sul sańdil jalad `taeva `alla Trm; kel käed, si̬i̬ lü̬ü̬b, kel suu, si̬i̬ `sõimab; minu käsi ei lüänud õma `lapsi vitsaga; minä nägin mi̬i̬ss, kellele kakssada `lü̬ü̬ki `lü̬ü̬di; `villu lüädud kepidegä, siis vanutasid villad vat́ti; lapulised õma`keskis leid vahel õege tolmu maha (kaklesid) Kod; laśk siŕbile `ambad lüia MMg; [hein] tuleb anguga `ümbert `ringi kõvasti kokku `lüia [kuhjategemisel] Ksi; `ambad lubati `kurku `lüia Lai; kui lehm täis aab, siis sealt tühimuse kohalt `löödama `sisse Plt; `tempel lüiässe kirja `piäle KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja; sel om kondi `perrä lü̬ü̬d, tublist tappa saanu; vasare vaŕs läits katik lüvvän; `mustlin olli obese üless löönü (peksnud, et teda erguks teha) Krk; siss aga tulli sääl (kõrtsis) ette väedsege `sisse `lü̬ü̬misi Hel; [vikati] terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist - - ja kui `kivvi lü̬ü̬d, no siss muidugi lü̬ü̬d terä katekõrra; obesele andass oosikuga, lehmä `lü̬ü̬mist ma‿i tiiä; tapime kuan kana, Jaan kadunuke lei `kirvega ta `pu̬u̬lde`vinna, kana läits `lendu; kui uśs `riśti pooless `lü̬ü̬dänä, siss kasunava pooled kokku ja om jälle uśs; kuhja `lü̬ü̬di päält terävämbäss - - tu̬u̬ lei, kes kuhja otsan `olli, peśs `kuhja pääld kokkupoole; `lü̬ü̬di käśe `lämmäss, `vasta `pihta Ran; miul om kõ̭ik ameti `seĺgess opitu - - tulep `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, mia ti̬i̬ kõ̭ik läbi; lü̬ü̬ si̬i̬ saevass maa `sisse; ole ää laits, lü̬ü̬ mu `säĺgä (vihtle); pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits; `minti sepä manu, sepp lei sirbile `amba suhu Nõo; ei olõ `lü̬ü̬düski kellestiki inemisest saanu ja mina esi kah es lü̬ü̬ mitte kedägi Ote; Pinil om jalg `perrä lü̬ü̬d, no likatass `jalga; naiseʔ pidiväʔ `põuda `lü̬ü̬mä (mullapanku purustama); `akna kruut oĺl jäl˽puruss `lü̬ü̬dü Urv; virut́ kunna `vasta maad, lei `ku̬u̬luss `õkva Krl; `leie käe välläʔ, ku `kirvõga puud lät́si raguma; ala˽lüü˛ü˽tõist; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle ei˽lüüʔ, ku˽`võtma lähäde, siss lüüäss päkki pääle; vassaŕ `lü̬ü̬di jo mahaʔ, medä sa vi̬i̬l pakut (oksjonil); nuia `otsa om naal `lü̬ü̬d, et `iäga ei nilvastu mahaʔ; tu̬u̬ lü̬ü̬ vasarõga `pähkne `kat́ski Har; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ; oss lei `silmä, lei silmä `kat́skiʔ; lehmäle ei˽tohe˽lüvväʔ kooridu vitsaga; Nii kõvastõ pidi nu̬u̬˽`kapsta kińni `lü̬ü̬mä, et vesi pääle˽tuĺl; sattõ iä pääle ja päänaha lei `kat́ski Rõu; ku külm ilm talvõl, sõ̭ss mine˽`mõtsa, lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak, sõ̭ss kuiuss ärʔ Plv; paĺlo siss muido taad `lü̬ü̬mist ette tulõ, a iks suu peräst; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d; oĺl löönü˽tu̬u̬ ussõ `maahha Vas; lasõ hobõsõl umma `tahtmest `peŕrä tökotadaʔ, löögu‿i·ʔ piidsagaʔ; hüd́si `pańti paku pääle, sõss [poisikesed] leiväʔ `kirvõsilmäga sinnä˽pääle, sõss ańd suurõ paugahusõ Räp; lüvväss rusiguga `rindu, et jummal lasõʔ ar mullõ patuʔ Lut; maha lööma ära tapma, surnuks lööma lihunik lei `luoma maha, `kirvegä `lüöväd Lüg; Lüö vai maha, `inge taga mul koppika `rohkemb ei ole IisR; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; se `löödi üsna jala pεεld maha Emm; saand ussi maha `lüia Mih; Sie siis `undrehti kua praõgu, kui `sioksõ aśja päräst maha leüässe Khn; Ära lase ennast koera pähe maha `lüia Hää; see koer tahaks maha `lüia, temaga ei `tehta kedagi Juu; oleks tema nüid obuse ette pand ja minema läind, siis nemad oleks ta ikke tee pial maha löönd Ann; neid vanu `ärgi ika nagu obune, lüiakse maha sigadele Koe; lei ühe kana maha Kod; ku ma ta kätte saa, ma lü̬ü̬ ta maha Krk; ku ma oless väli tark ollu, ma‿less `saibaga tu `varga maha löönu Puh; lü̬ü̬ vai maha, ta ti̬i̬b ikke oma koomuskit; ollu `ulka raha, aga `lü̬ü̬du maha, ei ole `lastu tulla tedä tolle raha`ku̬u̬rmaga; `uhke `rõiva säĺlän, lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdrigu annaga maha Nõo; pini om maru kuri, ma õks ta üt́skõrd mahaʔ lüü Har; Mõ̭ni lehm vai puĺlikõnõ `lü̬ü̬di mahaʔ Rõu || piltl tuul lüöb tulukese `surnest (kustutab ära) Lüg; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (taganesime), sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran b. müntima riik lüöb raha, ei muu lüö `kiegi Lüg; linnas lüiasse raha Trm; `pääle Rimmi sõda, ku ni̬i̬ kulla ja õbe om kokku korjat, sõss olli `kuntru ja `kaupme esi rahasit löönü Krk c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma otti ahingi ja läks kala `lüöma VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas Lüg; [ta] oli ühe kina `ülge löönd Jäm; maa äärest mennakse `lööma - - nuiaga lüiakse Pha; lahe `ääri kade saab ahingaga lüia Kse; kui meri oli plank vaga, siis nägid kus‿ned angerjad olid, said selle siis ää `lüia Tõs; Terve üe läbi sai müttä `leüä, aga olõs ühe siia suan; Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga `leüä, et murdn varrõ ää Khn; ahingiga soab kala `seĺga `löödud Rap; avi `lü̬ü̬mine, muud kala ei sua lüädä, muud kala tulussega ei lüädä ku avi Kod; tuli põleb lootsika otsa piäl, tule `valgel `västregä lü̬ü̬b KJn; kala `lü̬ü̬mise väster, kisakse otsan Trv; mi̬i̬ss sais `västrägä `vennen ja kui kala näi, lei ärä Ran; kui sügise om nu̬u̬r iä, mes pääl kand, siss poesikse leivä `vempega `lutse Kam; `haugi lüvväss `västrägäʔ Plv d. (tulelöömisest) `taelasse `lüödi tuld, linase `riide `pulber oli, `pulbriga sai tuld `vuetud Jõe; tuleraavaga lüiasse tuld pölema Khk; köbjas, sellega sai ju vanal ajal tuld `löödud Vll; tael `pandi tulerava vahele ja `löödi tuli `külge Muh; tulerauaga `löödi kibi `vastu ja siis tuli läks taela `külgi; ega naised osand tuld `lüiä Mar; taela ja tule rauaga `lüödi tuld JJn; ega sie tule `lüemine `kerge ole Sim; mina olin laps ikke - - kui isa tuld lõi ravvast Pal; vanast tikka ei olnud, siis löödi tuld Äks; taala tüḱk `panti ravva `küĺgi, kui tuld lüvväs Vil; tagel - - `panti kivi `pääle ja ravvage `lü̬ü̬di tuli üless Krk; räni küllest `lü̬ü̬di tuli `väĺlä pessi `külge Ran; räniga tu̬u̬l tulõssõl lü̬ü̬ tulõ vallalõ Har e. (viske- või löögimängude mängimisest) `meie `mängisime siga, siis `tõine lei mõnikõrd kive `tõise iest `vällä Lüg; see o poiste amet, `kurni `lüia Khk; poisid löövad kalidega ketast; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta igaüks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; Poisid läksid mere `ääre `lutsu `lööma; Ega pühapäe on suur palli `löömine Pöi; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `kurni `löödi Mar; Poõsid `leüäd tanavas `kjõtsu Khn; `enne oli julga `löömene - - kepigä `löödi `julka; poisid läksid muna `löömä Juu; meie lüöme ikke siŕgat́sid, poisid lüövad siŕgat́sid ja tidrukud mäńgivad kiva JõeK; vede`tilpu lüäväd kividega vede jäären Kod; lõeme `kuŕni. nüid ei ole enäm kuŕni `lü̬ü̬mest KJn; lapsed löövad `kat́skid SJn; nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä; ku ma vi̬i̬l `väikene oĺli, sõ̭ss sai tõistõ lastõga pini`pulka `lü̬ü̬düss Kan; `poiskõsõʔ lööväʔ `paĺli Plv; kumanit̀sa `lü̬ü̬di - - tetti tu puinõ tu muna sääne, s‿tud `aeti sinnä imä`hauda; `kirpu `lü̬ü̬di õks ińne kodo minekit vai magama minekit Se
2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama tahab `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä Lüg; tall (tald) lüiasse nakkidega `alla; nüid lüiasse nahk naeltega `seina Muh; Et ta (vikat) äi lönguks, peaks `vaiu vahele `lööma Emm; `jeesus `olle `risti `löödud Tõs; Mia lähä `varna seenä `külge `lüemä; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; põdra sarved `löödas `seina varnaks Hää; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; soabastele tulid pooled tallad `alla `lüia Tür; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni Kod; teĺle ei seisä muidu kogusin, ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; lü̬ü̬ mõni vagi `seinä Krk; miu esä lei puu `pulkega paenatuse `kinni, kui ta `vastse ri̬i̬ `teie; ku obene kolme `aastasess saab, siss `lüvväss raud kabjale `alla; ma pia `sahvri lakke üits raud konk `lü̬ü̬mä, kos ma leevä `otsa pane Nõo; kaariʔ lüvväss `nakloga ja puu `puńnega põh́alavva `külge kińni; saina oĺl `lü̬ü̬dü puu varn, kos mulgu `luitside jaost Võn; lät́s hobõst `rauda `lü̬ü̬mä (rautama); ku hobõsõl neli `jalga tahat `rauda lüüäʔ, siss piat kol˽kümmend kat́s hobõsõraua `naala `ostma Har b. katma, vooderdama `enne õli `latrun `karraga (plekiga) `lüödod; mõnel on `pilli`ruoga `lüödod `seinäd; mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa Lüg; maja on `laudoga päält `vällä `lüödü Vai; See oli kena maja, `laudadega oli `löödud ja värvitud oli Pöi; pulmamaea seenad olid kangastega `löödud, `ümmer seena, kus pruut́ `istus Mih; lagi on papiga ära `lüödud Ris; see maja sein on `laudega `löödud, teene on paĺlas Juu; arilikule uksele on `lü̬ü̬dud vi̬i̬l `vu̬u̬der `piäle; suań ehk sõedovanger `lü̬ü̬di karraga sidess ärä Kod; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud Lai; `laudege lüvväss äräde, lavva lüvväss `pääle seinäl; luśtoone - - kasetohuge olli ärä lü̬ü̬d ja kasetohukatuss kah Krk; `lü̬ü̬di edimäld `lauduga `veśke kihä ärä, peräst `lü̬ü̬di `laastega üle vi̬i̬l Ran; mul tsõdsõpojal om tarõ papõrdõga sisest vällä lü̬ü̬d, noo‿m nigu härrätarõ Har c. (katusetegemisest) `ennevanast `lüödi kattust puha pikki `piergudegä Lüg; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; katost tegevad, suure labidaga lüüasse ülesse tätta Mar; [ta] lõi oma toa katuse joba `peale Juu; katus on `vaĺmis, ärä lüädud; õlekatuss tehässe, aga `sindrikatuss lüädässe Kod; ku maja on roovitud, siis akatasse katust `lü̬ü̬mä KJn; katuse `lü̬ü̬mise nagla Krk; laastu katust `lü̬ü̬di järjest kõrra `viisi Ran; jät́t mul katusse löömätä Rõn; ma võt́i Masa `rahva elumaja katusõ lüüäʔ; ma olli - - laua katust löömän Har d. kokku klopsima lööb kapi kogu, teeb ta `valmis Khk; löö see kaśt kokku Mar; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; asemed olid puust `tehtud, lauad kokku `lüedud JJn; kaśt [oli] neljast lauast kokku `lüedud VMr; kravat `oĺli `pośtest ja `laudust kokku `lü̬ü̬du Nõo; suuŕ kaśt oĺl lavvust kokku lü̬ü̬d, kon rüä˽sisen Urv
3. raiuma, lõhestama; tahuma lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis; `lõipu `küljest `lüödi `särmed `kirvega Lüg; suured alud, nende küljest sai `löödud, letsiga `löödi `piirgu Kär; Löö mõned aad; `Sitke puu oli, aga `lõhki lõi Pöi; löö `pilpud ja pane tuli pölema Emm; `löödi `piirgo ja `pandi süsi kahe piiro vahele; puid lüüasse suurest laastost ää - - siis akatasse - - vähiksi laastosi `lööma Mar; löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; jäme puu alg - - ei lähä `ahju, löö `lõhki Tõs; `piirgu soab `löödud ikke kase lõmmust Juu; lõin pakupial agu; `teiba ots tuleb teravast `lüia, muidu ei lähe maa `sisse Amb; `lüedi kahe sõrme `paksused pieru alud VMr; oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud Lai; saare pakud - - kõik oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud; vanad rehe toad on löömätä `paĺkidest `tehtud KJn; kase lõmmud oĺlid ärä kuevatud, säält `lü̬ü̬di `pi̬i̬rgu Vil; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel; kas `olli tarviss `lenki tetä, vai tala - - `tuĺli paĺk `kanti lüvvä; võsast `lü̬ü̬di agu; vene kirvess om raguda ää, aga `lahki lüvvä ei saa Ran; [laetalad] `oĺliva ümärigu, kes‿si neid `lü̬ü̬mä nakass Kam; Ega ennembi `paĺke es lüvvä, pua ümärigult `pańti `saina Rõn; tu̬u̬ om vana `liipri miiśs, tu mõist `liiprid lüüäʔ; lüü˽sa taast pedäje plukist lõmmu puid kah Har; pluḱk um ilmä `lahki löömäldä puu, halg, tu̬u̬ um `lahki `lü̬ü̬düʔ Rõu; mõtsameheʔ löövä `pruusõ mõtsah Plv || kaatriga lõikama `laudu lööväʔ ni `lasta lööväʔ; oli lippe löömäh Se
4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) `pääle `püöramist `lüödi [vihud] `kolma `kerda üle VNg; `lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä Lüg; viho `latvad `lüödi `vasta `seinä, siis sie `vilja karises sääld `vällä Vai; mis tuast ikka vihk tuli, see `löödi korra läbi Ans; parssil kuivatud ruki vihk `löödi `vasto `seina LNg; laed `pandi maha, siiss akati `varta `lööma Mih; mina ole `varta küll löön Tõs; lau pääl `lü̬ü̬di pindadega, `pinta `ańti Hää; kaks `korda sai üle `lüödud, vardaga ei jõund jo läbi `lüia Amb; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; meil oli kahe jalaga pińk - - selle `vasta siis `lüedi ladva `plartsti, `plartsti JJn; `korda lüüasse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; koodiga tuli ühe korra `lüia, trämps trämps trämps, `taktis lõivad Trm; ku ladvad o ära rabatud, siis lüätse tüvikod kua kõrd vassa `seinä Kod; ku sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; lade oli maas, koodiga sai terad `väĺla põrutada Plt; i̬i̬st`otsa `lü̬ü̬di siss sedä tüve `vastu `penki, oĺlid tüve`lü̬ü̬jäd Kõp; lätsive `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä `tarre; valla inimese rabanu rügi rehen, mõni löönü vähä ja jätten teri vihu `sissi Krk; taren rabatass rükki, väĺlän lüvväss tüve; tüvelööjäl `kästi kolm kõrra `lüvvä kõvaste - - siss olli õĺg lahe ja puhass nigu suĺg Puh; `lü̬ü̬di `vasta `peńki, ike üle pää si̬i̬ vihk käis TMr; edimäne kõrd `lü̬ü̬di `tassa, muidu oless pää otsast ärä löönü, perän `lü̬ü̬di kõvõmbide Kam; tu̬u̬ `ku̬u̬tõga `lü̬ü̬mine, tu̬u̬ `olli rassõ, obõstõga sõkutamine, tu̬u̬ oĺl nigu paremb Ote; `takti pedi `lü̬ü̬mä `ku̬u̬tõga, siis oĺl illuss kullõlda, ku ärä `vaśsu Har; ku `lü̬ü̬mä `naksit, siss külä kõllass inne Plv; koodiga ka‿ks saa ai˽lüvväʔ ku mõista aiʔ Vas; neli inemist lü̬ü̬ `pääle, nela tõlvaga taktin `lõiõ Lei b. pesukurikaga lööma lüö kurikaga `pääle, siis lähäb pesu `puhtast Lüg; sai [kangad] jõkke `viidud, sial sai virutatud kahe kurikaga - - `korda sai `lüia viel Koe; kangast lüiasse laksulaua pial kurikaga Ksi; villast kurikuga ei `löödud, aga linast `löödi kurikuga Plt; anna kurikaga `seĺgä, küll sõss `puhtase läävä Trv; kate tõlvage `mõsti `rõõvit, `lü̬ü̬di lugu `vällä Krk; [kui] kirikule lännuve, `mõsknuve `rõõvit, tõlvadege `lü̬ü̬nuve ku üit́s plakin Hel; kui kangast nakati `mõskma - - `panti likku, nakati tõlvaga läbi `lü̬ü̬mä, es panda `si̬i̬pi ei Kam; tulõ mullõ appi `rõivõid `ussõ `lü̬ü̬mä Har; lööge innõ tõlvaga, siss pankõ `ki̬i̬mä Rõu c. linu ropsima mõned `rookvad lenad kohe ää. mõned lööväd `enni suurest luust ää Mar; lähme linu suurest luust `lööma Lai; emä `lät́se linnu rabama, mina lät́si ka üten, lät́si suurest luust `lü̬ü̬mä Võn
5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma tuna`mullu `läksimma `eina `lüöma. küll olen `eina lüönd, jo `neljatoistküma `aastasest `saate VNg; ei sada `suurest, udutab vahest, lüä saab küll, aga `luogo ei saa; rukki vikkastimmega `lüödi; lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis Lüg; `lähmo vigastiga `otra ja `kaura `lüömä Vai; nüid pole vigadid `saaja mette, kas löö rohi roobiga maha Khk; Küüniesine sai kohe `lahti `löödud, pärast läks niidu järg `kaugemale; Nee löövad `õhtaks omal [heina] maha küll Pöi; kui oli tugev ruki, nagu mõisa põllal, `andis ikka `lüia Kse; sie `kange `eina maha `lüöma; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; lõin selle nurga teinep̀olt ekki ära JJn; lähme `eina `lüöma - - omiku vara on ia `lüia Sim; ia ulk sai täna maha `löödud Trm; `valge juśs on kõva nigu sia arjuss, ja kui sa teda lööd, siis kärsub Lai; keda sa lü̬ü̬d, kui sa ei ole `süia saand, ei jõund kedagi `lüia Pil; `Õhtuse om vakamaa maha kah `lü̬ü̬dü Trv; no olliva `vahva poesi, leevä õdaguss tolle tüki maha Ran; ku ma `säitsmä`kümne olli, mia lei `aina nigu mi̬i̬s Puh; kes ommava vana `lü̬ü̬ja, noo lööva ilust Ote; Riśtk`aina `leime õdaguss kolm valangut maha Rõn; i̬i̬rootsuga `lü̬ü̬di rügä Har; kõŕs om vaĺmiss ja kuiv ja sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; tuu mi̬i̬ś lüü ni kõvaste `kaari, õt hamõh säläh likõ Se b. kloppima; loksutama lüöb `leiväd üless - - kie on tugev `naine, `peksäb nii et `taigen vahutab Lüg; läks obustele rokka `lööma Vll; Vana `istus `kolde `aukus ja lõi võid kogu, koor oli kausi sihes, koostaga ööritas `ömbe`rinki Pöi; või `putkus oo suur `visper, misega ületsi alatsi lüiasse Muh; `oostele saab rokka `löödod Emm; vasikatele `löödi enni ikke rukki jahu rokka Mär; `Si̬i̬pi lõigati vi̬i̬s, `lü̬ü̬di `vahtu Hää; kui või ei lähe kokku, saab pudelisse `pandud ja kokku `löödud Kei; kui muna `kooki teevad, siis löövad muna `lommi, `easte vahule Juu; `ankrud kua said kividega `lüedud `puhtaks JJn; `lüedi rokka uastele - - poisid mõlaga tagusivad Iis; mine - - löö või kokku, kui akas minema, siss läks ruttu kokku Äks; obustele `tehti rokka, `löödi rukki jahudest `valgest kui piim Lai; Ei tohi levä juurt `lendu lüvvä, siss leib aap nõust `vällä Krk; kui pütti `lü̬ü̬di, pesseti katele poole - - vesi ja kivi ja liiv sehen Ran; `ankrude `panti väikse kivi `sisse ja kivedega `lü̬ü̬di `ankru `puhtass Nõo; vanaemä tei võid, `leie pöörüssega koore anuman kokku Ote; Sõ̭ss saava˽hää˽koogiʔ, ku muna`valgõ om vatulõ lü̬ü̬d Urv; `lü̬ü̬de kirnoh `võido nigu patsin õnne; lü̬ü̬˽taa ku̬u̬ŕ kipõstõ soomilõ, muido lätt võiuss Räp; `võismelüüvä annum (võikirn) Lut || välja raputama kilud `lööda [võrgust] `välja Emm c. pumpama tämä lei pumbaga vett Kod; olli pombaga kajo, `lü̬ü̬di `lauta ka vesi, suur simendi tüńn `oĺli laodan, `sinna `lü̬ü̬di vesi `sisse Nõo; nakatass vett `lü̬ü̬mä Har d. tuksuma `tohtrid `katsuvad, kas pulss lüöb. pulss lei Jõh; süda lööb Lai; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil Plt; pane käsi `pääle, siss tunned, kud́a [süda] lü̬ü̬b Ran; ku `lambal ruttu pää ärä `lõikat, siss `tõmbab `õkva kõveride kaala, nu̬u̬ soone löövä vi̬i̬l Puh; südä - - tõenekõrd pessäp nii kõvaste, lü̬ü̬b nigu vasaraga; mia vahel kae `endä käe su̬u̬nd, lü̬ü̬b vahel üits, kaits, jääb vakka, aga mõnikõrd tuksub, ei jõvva lugeda Nõo; taal lü̬ü̬ elusu̬u̬ń vi̬i̬l `kõvva­ Krl; ma rapudi tedä, täl süä `liikõ, sõ̭ss nakaśs `lü̬ü̬mä Rõu e. üles lööma (hobusest) moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless VNg; obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält Lüg; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega, vahel lööb aiste vahel tagant üles Jaa; Obu oli tagant öles löönd ja vana kukkus seljast maha Pöi; obo lööb takka ülesse, üsna siu ja säu Mar; sel obusel koa nii luśt, lööb eest ja takka ülesse Juu; sie luom on üks viguritäkk, lüeb aga tagant ülesse Sim; kui obused täkka ot́sivad, siis inguvad ja löövad tagat üless SJn; si̬i̬ om `siande obene, et nii kui sa piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üless Hel; sa˽`ku̬u̬rma päält maha minnä ei saaʔ, taa hopõn lüü `persega üless Har f. takti lööma kes `laulu juhatab, lööb `takti Vll; ku̬u̬l`meister annab jäält ja ise lü̬ü̬b `takti Kod; peremiss - - `olli `sände naĺlak, tu̬u̬ lei `taktit, siss tõese laoliva Puh; `takti lüvväss ku juhatadass `mängu vai `laulmist, siss juhataja lööse `taḱti Räp g. risti ette lööma vene usul on see alati, et näd lööväd `risti ette, söömä `alla ja söömä `peale lööväd Mar; mede usus oo see, et `peäme `risti ette `lööma Tõs; arjakas löönd `risti ette ja läind ukst `väĺla Nis; veneläse löövä kõ̭ik `risti ette, ku na `keŕkun om Nõo
6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma `juasse `tervisse `liikusi `pulma ajal, siis `lüässe `klaasid kokko Lüg; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku ja `soobvad `õnne Mar; `talve olime - - varrul, lõeme seal nõnna kloasid kokko et kõlises Juu; siss ku nakati `mõŕsalõ `müt́si pähä `pandma, siss `ju̬u̬di `viina ja `lü̬ü̬di `laaśõ kokko Har b. patsi lööma kui isa `andas `saia vai `kompekki, siis laps pidi ikke `patsi `lüömä, lõi kõhe, et `plaksus `vasta pihu Lüg; lüö onolo `patsi Vai; Lapsed `tahtsid `kangeste `patsi `lüia Han; `pat́si `löömesega laps tänab Kei; löö `pat́si, siis õled üvä laps Trm; `väikõni lat́s lü̬ü̬ `pat́si Krl c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma lapsed lõivad `paśsi jõulu`lauba `õhtal, keerutasid `õĺgedest paśsi HJn; jõulu pühäd‿al `lü̬ü̬di `passi. õle tetti kablass, jämme junniss, `lü̬ü̬di tõisel `pihta Krk; jõolu`lauba `tu̬u̬di õlet `sisse ja pikäd õlet `tarre maha, siss latset `mäńgsevä sääl ja leevä `paśsi TMr; paśsi `lü̬ü̬mine - - toda `naĺja tet́ti `pulmõ pääl. tuĺliva noorõmehe kokko ja `naksiva `paśsi `lü̬ü̬mä Võn; vanast `lü̬ü̬di `passi, tetti õlist köüds ja märräti Ote; `paśsi `lü̬ü̬di vanast. jõulu `puulbä `tuudi olõʔ `sisse, kääneti `kuŕsti ja `naati üt́stõsõlõ `lü̬ü̬mä Plv d. (puksimisest) jäärud löövad `puksu, panevad sarbed kokku Mar; `oinad löövad `puksi Mär; ema`lambad lüevad vahel koa `puksu JMd; `õinad lüäväd `puksu, nõnnagu sarved plaksuvad Kod
7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne siin on `praegastki midagi `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, aina lüöb `senna Jõe; välk lei `sisse, tuld keik kõhad täis; välk lei `metsävahil siä `surnest Lüg; kou löi maja ära (lõi majja sisse) Jäm; ea pool löi eile `öhta `välku Khk; Suur kena puu oli, aga kõue lõi öhe sui `sisse Pöi; `pitkne lõi kohe majase; kõueke lõi maa põlema Muh; Kui müristab ja `valku lööb, siis vanapagan `silku sööb Rei; tänä oo üks `kange valgu `löömene Mar; `pikne lõi `sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oless majasse löönd Kir; `kuiva `välku lööb Var; `pikne lööb `alla äkki säuh ja säuh Tõs; Juba lei `valku, varssi akkab müristämä Khn; ära vahe `akna all, `pikne lööb `sisse kah Vän; `pikne lü̬ü̬b puu ära Hää; `pikne oli möda vahart ala lüön Ris; `pikne lõi tuppa ja lõi `tütre `kamresse `surnuks Juu; väljas lüöb `välku JMd; kuuskümmend `aastad kui `pikne lõi elumaja põlema - - põles `maani maha VMr; sialsamas `lüöndki välk mõlemite `pihta Rak; välk lei uksess ja `aknass; lei `välku, tuli `ju̬u̬ksi silmiss `mü̬ü̬dä Kod; `pikne lõi kõrtsi põlema; kui `pikne lü̬ü̬b põlema, siis ei kustuta `keegi Pal; ma olen nähnud, kos [pikne] lööb kuuse puru, `algudest kohe Lai; käis kõva kärgatus, lõi kusagile `sisse Plt; `välku lõi sihva-sahva KJn; `pikne `lü̬ü̬magi `tamme, temal on laialdased juured SJn; piken lei karjal sekka - - lei kolm `lu̬u̬ma ärä, sinitse juti käisiv üle küĺle Pst; ku aamtaladel `risti otsan ei ole, siis lü̬ü̬ pikken ärä Krk; päĺk lü̬ü̬b nüid kõik viĺlä valmiss Ran; vette `piḱne ei löönä, nõnda na kõneliva; vanami̬i̬ss ai pää `aknast `väĺlä ja välk lei poole pää seest elu ärä, tõese poolega eläss vi̬i̬l mitu `aastat Puh; vanast `panti iks prügi `suitsema - - et siss ei lü̬ü̬ väĺk `sisse; illuss kõjo, aga `piḱne lei ladva ärä; välk lei mehe kooluss, aga maja palama‿ss lü̬ü̬ Nõo; `piḱne võip `lüvvä `kivvi ja maa `siśse ja - - kohe taht Kam; ega˽minnu `piknõ es lü̬ü̬ʔ, tu `kangõ mürrin, tu̬u̬ lei mu mahaʔ; nigu `piknõ löönüʔ, nii tuli joosnu `auda ja kirst palama; `piknõ lei ku˽tsärätäss sinnä˽tsiŕbi pääle Urv; `piḱse om mäel kõo `puhtass puruss pinnõlõ löönüʔ; välgü lei periss tarõ `aknõst `sisse Har; sääl mäe takahn lei [välk] suurõ pedäjä purulõ; mõ̭nõ um `piḱne löönu˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ; `piḱne lei mineva suvõl `lehmi, surmaśs mitu tüḱkü Rõu; pühä `piḱsekene, lü̬ü̬˽no minno purus, jahva˽jahuss Vas; `piḱne lei ärʔ poisiʔ; `piḱne lei talo palama. inemise˽saa as hukka, a no elo `paĺli ärʔ Se || `poisi suu lüöb `välku (naerab) VNg b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma tuul lüöb `vilja maha, siis ei saa `niitada Lüg; rahe löi rugid maha Khk; vihm lööb kaunad `lõhki Muh; rahe lõi kõik viĺlad puruks Mär; `väetimad linad, ega sedä vihm maha ei löö, aga mis vägev lina, selle lööb vihm maha Vig; Raeterad löövad lihavad lehed kõik risus maha Han; rae oo tämmu ruki ära löön Aud; rahe lüön rukis puoleks kui ruĺliga Ris; `raske vihm lõi rukki maha Kei; lüend rahed kõik purust rukkid VMr; rahe lõi kõik sodist, aedviĺlad ja Äks; kui `kange tuulega `vihma tuleb, siis lööb viĺja maha Lai; mõtsan marja ka är löönü, kus‿si rahe jut́t läits, säält tei puha lagess Krk; rahe lü̬ü̬b rüä kure`põlve Ran; räese tegi jäĺedät kahju, lei mul kõ̭iḱ rüä puruss, `kapsta lehe ka lei `mulke täis; ta‿m `maaline ain, vihm om maha löönu Nõo; räise lü̬ü̬p `erne ja viĺlä ja `kapsta ja kõ̭iḱ aia kraaḿ lähäp Ote; lumi oĺl kat́s `päivä maahn - - hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; räüsäga lei ar rüä. orasõlõ vil ŕauss tähendä‿i· midägiʔ, a kuʔ `vaĺmi viĺä lüü ar, siss olt leeväst ilma Se; jegä lüü rüäʔ `põĺvi (murrab kõrre pooleks) Lut c. tolmu kinni lööma (vihmast) vihm lüöb `tolmu `kinni. tuli küll vähä, aga lei `kinni Lüg; tuleks `niigid pailu `vihma, et selle tolmu `kinni lööb Khk; las `tulla [vihma], lööb tolmu `kinni Tõs; üsna ea, vihm lõi tolmu `kińni, nüid tee ei `tolma `ühti Juu; nüid tule `vihma, lü̬ü̬ tolmu `kinni Krk; vihm lüü tolmu kińniʔ Har d. (muud juhud) tuul lõhub pesu, lööb `lõhki, ku ta `vaĺlu virutab Aud; nii suured raheterad tuld, et lõi `akna kruudud kat́ti Juu; tuul visass `akna `vasta `saina, lei kolm `kruuti `katski Nõo; vana `hu̬u̬nõ oĺl kokko löönüʔ tuuĺ Plv
II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma `mõisas käis `küögi`tütrik kloba `lüömäs; õli pere kell, `sengä `lüödi `lõunele; lokk lei `õhtalle juo Lüg; kui loga `löödi, siis teu vaimud said `sööma; rapp lööb, siis `kuultesse, koes loom on Khk; `Mõisas oli kell, pere kell oli missega pere `sööma `löödi. Tükk raua lapakad oli `kuskil ölal, kubjas virutas vasaraga `sönna `pihta Pöi; kui õnnetus ehk tulekaho oo, siis akatasse kloba `lööma Mar; mõisa ärg oli nii tark, et kui keskommiku `löödi kola, jäi `seisma Kul; kutsutse kojo, lüiäse lokki Tõs; lõi `klaśsi - - siis täisvah́t tuleb tekki, laeva kamandu on siis kõik jalul Hää; `löödi karja kola omiku, kui kari läks `väĺlä. lauad rippusid karja väräväs puu `küĺgis, `löödi plau, plau Juu; `lüödi kola, et pere `süöma tuleb Koe; kes näeb tuld, lü̬ü̬b kola; leid kola pruudile järele, et meks ei and `viina. tõid pada ja pańnid `väĺjä, leid kola Kod; ku `mõisates kolad lõevad, siis läksivad talurahvass ka `sü̬ü̬ma, keskommukut pidama Äks; `mõisas `löödi `kolku, kubja naine ikke oli se lööja Lai; kell katese lüvväss `valla, `kümnest lüvväss `kinni Krk; kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel; ku kell kõlatap, siss piap ruttu võrgu `väĺlä `tõstma Puh; ma olli ka iks künnipoiss, ku vi̬i̬l `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `mõisan oĺl kelläaig, `lü̬ü̬di uma koĺk, sis oĺl kat́s `tuńni söögi`aigo Võn; `Mõisa loṕp `lü̬ü̬di, siss lätsivä talurahvass kah Rõn; mõ̭nõn talun oĺl kloṕp üless pant - - oĺli `puudsõ vai rauadsõ vasarõʔ, nuidõga `lü̬ü̬di laua pääle, ku `kaŕja kodu kutsuti Har; ko koh tulõkaih om, sis ka lüvväss kolla Se
2. helistama või helisema (kirikukelladest) kerikumies läks `kellä `lüömä, õppetaja akkab juo tulemaie; kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; ma‿s olegid nii kaua sihes, kut kirk `välja `löödi Khk; lõi `surnole `kella Kul; lüiakse kirikut `sisse ja `surnutele `kella. ma käesin koa ükskord `tornis, peab ikke õppind olema, et sa nad `löödud soad Juu; püha lüedi `sisse Kad; vene kerikun kelläd lüäväd Kod; si̬i̬ nädäl pääle lihade `lü̬ü̬di `kellä. olli vahet, raasikse aa peräst `jälle Krk; rikkale `lü̬ü̬di kate kelläga eńge`kellä, `vaesele `lü̬ü̬di üte kelläga Puh; pühäbä ommuku siss `keŕku kellä löövä, inemise lähvä `keŕkude; ku surnuga `mińti, siss kell lei niikavva ku kabelide saeva; eńge`kellä `lü̬ü̬di egäle ütele, kedä mateti Nõo; pühäpääväl ku kolmass kell lüüäss, siss lätt kerik `sisse Har; oĺl sõ̭ss matõt är˽külʔ, a ilma kellä löömädä ja kõ̭gõdaʔ aet `hauda; `keŕko`kellä joba `lü̬ü̬di, ku `keśkmäne kell jo ärʔ um lü̬ü̬d, siss tulõ `sisseminegi kell Plv; keistri lüü `keĺli ni lätt är kerikulõ Lut || möni lööb `kella alati küla kattu (kannab jutte edasi) Khk; kis `tühja juttu tieb - - lüöb `kella Hag
3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; õli külm `nõnda kõva, et puud ja `seinad `praksusivad, `leivad `nõnda ku `püssi `paugid; `üöbik lüöb `metsäs oma lugusi; poiss on `kange vilet `lüömä; emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska; `lapsed `juoksevad - - ja `lüöväd kila Lüg; `lüömö `laulu `lahti; `kissa lüöb `nurru Vai; konnad `akvad kevade vara `pεεle `kürru `lööma Khk; [särgede] Kudemise aeg on käe, juba akkavad `laksu `lööma Pöi; kõik aja `teibad löövad `plõksu Mär; lõks`aspled, nee lööväd `lõksu, kui kuuskümmend `lõnga täis oo Vig; Ku pääsuksed `õhta i̬i̬s madalasti `lendavad ja vit́ti löövad, tuleb teine päe `vihma; `peidlatega lü̬ü̬d `nipsu Hää; ei müno mokad änam vilet lüö; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu Ris; löön `sulle `lipsu (nipsu) nina `alla Juu; kui tedre poaritamise aeg on, siis lüöb `sihku Jür; külm lüeb `tiksu VJg; sõidab nii et maa lööb `põrri Trm; vü̬ü̬rihmaga lüäväd `laksu; viligä lü̬ü̬b laaluviisid `väĺjä Kod; kellele ülekohut `tehti, see lõi lärmi `lahti Lai; isi läind lammastega Jõgeva `poole - - ja löönd `laulu Plt; kaśsi vurrud `püśti, kaśs lü̬ü̬b `nurru KJn; kala lööve `laksu ännäge; lööme üit́s laul `valla Krk; vahel `oĺli kõva küĺm, lei aid`saiban `plaksu; pahand lastega, lei `mürtsu Ran; tule säält tule veerest ärä, ao nakava `plõksu `lü̬ü̬mä; ku ta täis joonu om, siss lü̬ü̬b `larmi ja pessäp kõ̭ik segi Nõo; tõne päiv satap `vihma, tõne päiv om küĺm, lü̬ü̬p `tiksu ja `plaksu Kam; tsisaśk lei `laksu Rõn; mul ka˽mõ̭nikõrd oĺl tan haina rit́sik `sisse tulnuʔ, tu̬u̬ lei kui Urv; mihe nakasõ `laulu `lü̬ü̬mä, ku˽`viina saavaʔ Har; setoʔ lööväʔ lekorit Plv; lü̬ü̬ `laulu küllä piteh ja käü `ü̬ü̬se `tüt́rikka man Vas b. (pillimängimisest) lüöb `kanneld; `köster on `kange erilaid `lüömä; lüö üks lugu `vällä, üks `tantsu tükk Lüg; `Rummi ta oli vali mees `lööma Pöi; ma akka sari `luike `lööma Muh; kaks surt preilnad tulnd tuppa ja `tantsima, ise löönd lugusid Mar; `köster - - lööb orilud Vig; trumm lüiatse pillile `kõrva Kse; ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga ma ei taha täna `lüia Mih; siis `löödi pill `lahti Tõs; poisikesed löövad `rummu Tor; lõi toru`piĺli Hää; löö nüid lugu `piĺli Juu; siis oli ike torupiĺlil ka lugu selle järele, ega ta sis iga tükki lüend Kad; kanle lüäjäd - - õlid vanal ajal Kod; vanad mehed peris lööväd lehe `piĺli KJn; `rommi lüvväss kate otsa `pihta Krk; mu˽poig - - opiss `kandlõ `mäńgmist. üte lugu lei jo välläʔ Har; hädä ei˽tulõ˽toro`piĺli lüvven ega˽pahanduss piibarit `puhkõn Rõu; ma lää lõõdsa `piĺli `lü̬ü̬mä Plv; jarmonit lööse; `kiika lei Se; õdakudsõl üül tulõvaʔ ni `kiikoga ni barabaǹnõga ni bubinidega ni `kõikiga lüvveh (nõidadest) Lut c. (seinakella löömisest) kell lei kolm, aig on juo `karja `mennä Lüg; onts kellu kümme εε löönd Khk; Kellu akkas juba `kuute `lööma, kui ma `ärkasi Pöi; kell lõi jo kolm ää Tõs; seni ta müras, ku kell südaü̬ü̬d lõi Hää; kell lõi üks, pean nüid `lüpsma minema; ta lööb küll, aga ega ta `õigeste löö Juu; kell lõi parajast kaks Trm; kellä `lü̬ü̬mised one segi Kod; kell om kol˽vällä löönüʔ Har d. (nutmisest) `kaotas oma raha `vällä - - lei `pilli `lahti; Paha laps, `ühtälugu lüöb lusi`pilli Lüg; laps akkab aga `peale `irri `lööma `jälle Muh; mis joru sa nüid lüöd JõeK; laps lüöb õige `luĺli Iis; kül‿tä lei `luĺli - - siĺmist ju̬u̬sk vesi maha, esi lei `luĺli Kam; Ka‿kuʔ uma piĺli vallalõ lei, sõ̭s laśk ku˽passuń Rõu
4. (rääkimisest, lobisemisest) küll sie - - lüöb sedä mokka; `räägi jutto, lüö üks lugu Lüg; sie on üks tühi kielekõlksu `lüömine Hag; küll ta lüöb oma ead kielt, jahvatab VJg; ia jutu lööja oli - - `alba juttu ei saa `lüia, lõi iad juttu Lai; lü̬ü̬ sedä `lirti nõnda paĺlu ku tahat, siu lirdist ei `vaate `kennigi (keelepeksust) Krk
III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema nüüd pisikesed `lapsed lähävad `puodi - - `lüövad letti `pääle rahakotti `lahti ja `ostavad `saia VNg; iga `tüöle lüön `kinni (teen kõiki töid); luom lei `põigite `augu `pääle, `tõine ei `pääse `aiast `vällä; `lüödi raja kahe `krundi vahele, maa `mõõtjad leid; lüö `raamat `lahti; kie ikke `ambad `külge lei ja `ammustas, sie suri kõhe Lüg; `laiva `seilid `lüödi `lahti; rotta löi (jäi) äkkiste `seisoma Vai; `löödi uus kaev Khk; ma löi tagatsi, `pöörtsi tagatsi Pha; ma tule löö `käia `ümber Vll; Ole mees löö pudel `lahti Pöi; rebane tuleb ja lööb ennast `istuma Noa; kui roogitud, siis löö keerd `sisse, pane pengi `peäle ja `tõmma `kinni Vig; obused lõid kolmekesi `püsti orijalade `moodi Tõs; lüön paela `sõĺmi Ris; lõin `õues `riided `lahti, `voatasin, kas on `koitama läind; lööme jutud `lahti, mis me mud́u tumma `moodi seesame; `enne sai `linnes turul `käidud, siis `löödi või `vankre eäre peal püt́ist `väĺla ikke klõmps-klõmps Juu; [nad] pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; lõi õlmad `lahti Trm; vana Kustale lüädud sõit `sisse; leid `kińni selle pud́eli (jõid ära); ei `aita kedägi, mu‿ku lü̬ü̬ palve `lahti; lü̬ü̬b müt́si `kukla taha Kod; kui ooletult akki lõid (tegid), tuul `lõhkus ära Pal; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; ära karda, me oleme veel noored inimesed, küll ma löön `poegi kah sul; `teisi `tõmmab nagu ull koer lööb `ammad `küĺge (tagarääkimisest); oli nõus ja lõi `peaga (noogutas) Plt; lei raamatu `valla Hls; lü̬ü̬ perä`airu kõvasti, siis saame ennemp. muidu kannap nooda loomusse päält ärä Ran; ommuku jälle `lü̬ü̬di tuli [pliidi] `alla ja keedeti Nõo; ma˽kääni - - mõtsati̬i̬d `sõitma, ni hopõń lei äkki `riśti; kana˽leivä vao paheldõ; lüü no `õkva täüe `jouga pääle (tööd alustades); enne oĺl tuuĺ põhjast, no˽lüü jo `lõunõ pu̬u̬lt; ku [jänes] minnu näḱk enne, siss lei kõtulõ mahaʔ Har; sängüʔ olliʔ üless `lü̬ü̬düʔ; ku mul häü `tunmist ei olõss olnuʔ, sõ̭ss ma‿lõss tu̬u̬ livvatävve `vorstõ kõ̭iḱ kińni˽löönüʔ (ära söönud); mul um taad `lü̬ü̬mist (tegemist) paĺlo Plv; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; seto˽`korssiva nu räbälä ärʔ, Räpinäl oĺl papõri vabrik, `veievä˽sinnäʔ, `lü̬ü̬di papõrist; kaŕuśs lei `hindä haańa `sisse `lõsso (peitis ära) Räp; `püüd́lit `lü̬ü̬di kivi man; `lü̬ü̬di `piĺti (pildistati); lööse mullõ vi̬i̬l peräkõrra naasõss (hakkab mulle viimati naiseks) Se || meni `talvel raha `lüöma (teenima), meni `metsä `tüöle Lüg b. piltl heitma `päike `töusis, akkas puna `lööma Pha; hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se
2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) lööb `varbad `arki Khk; Vahest lööb [musträstas] änna `tiivade vahele `püsti kut pöial Pöi; lõi pea maha ja jäi tukkuma Kei; `uhkust täis, lõi nii pea `seĺga ja lähäb Juu; ahju kõrval one lesing. ku külm one, lü̬ü̬b jalad `sirgu `sinna Kod; titiluu om kiisal `seoke ku nõgel, ku tõine kala tahap tedä `ni̬i̬lä, sõss temä lü̬ü̬p selle `püsti Trv; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi Krk b. (silmade liigutamisest) lein `silmäd siis ülesse, `vahtisin ka, et midä nägu [peigmees] on Lüg; Akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha Jõh; Lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles IisR; surnu lõi silmad `lahti ja `tõusis `istu Muh; ta löön silmad `akna poole ja aan enese asemest `vällä Kse; lõin silmad tagasi, `vahtisin tagasspidi Juu; tämä ei lü̬ü̬ `silmi maha kellegi eden Kod; nii ää uni `olli, lei siĺmä `valla, siss ma‿lli nii lahe, nigu `nu̬u̬russ oless vi̬i̬l ollu Puh; Võõraga kõnõldõh lüü siĺmäʔ maaha Vas || huvituma, valmis vaatama käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle, `tõine kõrd tuon `vällä Lüg | (järele) vaatama löö vahest `silmä mo `loome `piäle koa, `vaata mo `loome `järgi koa Tõs; nigu `tohter siĺmä pääle löönu, ütelnu: latsed om ärä `näĺgenu Ran
3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) `poisid `käivad - - `lipsu `lüömas (ehal) Jõe; `Lastel on `oite hüä keväjäll mää pääl `hundiradast `lüüä Kuu; `lüödi ikke `tantsu toru`pilli järele VNg; nuor luom on `kange `lusti `lüömä; `Naine akkas keil`panni `lüöma - - `tõise mehega; en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli; pian akkama `jalga `lüömä (minema); kalad `lüövad `endid viest `vällä, üppäväd üless; lüöb `tõisele ihu (seksib) Lüg; `Teised `piavad tüöd tegema, sina tahad aga `lillat `lüüa IisR; mies alalde lüöb `trilli ja `tralli Vai; `tantsivad natuse `aega ning löövad `lusti Jäm; akad sa `jälle sii `kelmi lööma (nalja tegema); talled `akvad `köpsu `lööma Khk; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; sellel pole tehja midagid, lööb `elka-`pulka `peale Jaa; `Sõukest `nalja lõid kas või naera ennast `katki; See riu lõi noorelt öle aisa küll; sui läbi löid `loodrid Pöi; tüdrik ei viisi tööd teha mitte, `tahtis paljast kink-`kõnku `lüia; lööb aga luusikara `piale sii päevad `otsa Muh; Akkas üsna litsi lööma Emm; lapse löövad kuker`palli Rei; mis sa siin `luuskant̀i lööd, eks sa või vekatiga `niita Mar; uńdiratast `löödi - - mehed `laśsid käppade peal Mär; talled löövad `lulli Kse; See oo suur tüdrik, aga lööb kenderlent̀i Han; noored loomad koa `lusti täis, lööväd `lusti Tõs; lööb aga `laiskust Tor; külade sihis lüüdass `simmanni Hää; kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast Juu; lapsed lüövad kemu Jür; lähme `vainule `naidu `lüöma Amb; nuored talled ja vasikad lüevad kebu; lapsed lüövad piller`kuari JMd; tüdrukud lüevad linna peal `litsi VJg; mis `lõõri sa lüed Iis; talleke akas `keksu `lü̬ü̬mä; lei sedä `kemmo, kui nüid vants (laps) käen; kalad leid `lipsu, sabaga lüäväd ülesi. nõnna kava peksäb sabaga, kuńni kõege kehägä lü̬ü̬b `väljä; mugu leid kuńa, pääv `õtsa; kerbud leid eeĺa `leiki, na `kärmed õlid; küll tä lei `lipsu tulen (madu vingerdas) Kod; `terve päeva lööb `löödorid Pal; vasikad olid `koplis, lõid sial `kendu; jätab teise `kaela tegemise - - lööb luppi; siis `peeti `õhtaline ära ja akati trau `lööma Lai; kes nisukestega akkab lattarid `lööma, need mõned tüdrukud või aśjad; poeg on ikke täitsa töö mees, aga tütar akkab libu `lööma Plt; lööme `tańtsi kui `trõĺli KJn; kõneldi, et sinna om matet rootsi sõa ajal soldati - - siss luu lõiva `vurri sääl Trv; `kepsu lüvvän tullim `alla; näe, meast tirilil̀li ta lü̬ü̬; inimese lööve jõppi küĺmäge (lõdisevad) Krk; noore looma löövä `õlpu; tahab `keŕgeld elädä, `paĺlald `luikari lüvvä; nüid löövä sedä vana polkat Ran; kui vanger koliseb ja joosep `kivve `mü̬ü̬dä, siss puu alu ka `vankrin löövä `sõtsu (hüplevad üles-alla) Puh; sul midägi amõtit ei olõ, käüt omma lekerit lüvven San; mugu lü̬ü̬p `luikari, kaep kudass ta `kergembide läbi saab Rõn; Noorõ˽käävä˽pitõ `mü̬ü̬dä, löövä˽tirilit́ti Urv; ta lei `loodõrit, ta is tii mitte medägi; latsõ löövä˽pilla`kaari, ku˽latsõ `hullasõʔ; tii ei mi˽latsõ medägi, käävä niisama `pringu lüüen; śuug `naksi husisamma ja `lu̬u̬ka lüüen mu˽poolõ tulõma Har; Mõ̭nikõ̭rd lei˽`lauta pite hummugult jo˽`prõssu Rõu; ta lööse üttelukku `luisku, ei taha˽midägi˽tetäʔ; üte tõsõ mehegaʔ lei `tilpa Plv; sulanõ ja `tüt́rigu lei˽sääl prõ̭ngulit, minnu es avida˽`kiäkiʔ Vas; lääme üttekokko `luśte `lü̬ü̬mä; mäńgiʔ noʔ, miʔ lüü kaśatsokat Se b. mängima; kaarte taguma `enne olid jua `kanged `liisku `lüöma. `võeti kepp maast. kelle käsi `piale jäi, sie sai Hlj; `lüöväd `marjaa·si Lüg; löövad tuurakad Vll; Nii pea kui `õhtaks läks, kukuti kaardid `lööma Pöi; lähme turakad `lüöma Ris; akkame `trumpi `lööma Juu; sirepit `lüätse, `pantse tõene käsi tõesele `piäle. kumma käsi `piäle jääb, si̬i̬ one siis `võitja; lähmä `ässä `lü̬ü̬mä Kod; lööve turakud Hls; lõevä nelläkesti kõśsat Ran; tõese lõevä `mängu, aga temä läits tühü Nõo; tu̬u̬ om tsia jala seere`luukõnõ, minga latsõ `huńni lööväʔ; kas sa no `kaartõ `lü̬ü̬mä jäl lähät Har; kaartit lüvväss, raha‿päl löövä t́suraʔ; lei nimä hummogust õdaguniʔ `mängu Se c. pidama mõni mees ja naine löövad `ühte`puhku kodus lahingud Trm; sääl (kõrtsis) oli `lü̬ü̬du kakelust nii et Trv; ma‿le temäga külländ lahingut löönu Nõo || lein `arvo (pidasin aru), kust ma saan huost Kuu
4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama `einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti `kuivamaie Lüg; Kui oli `vihmane suvi, pidi vahest mittu `korda `einu `lahti `lüöma IisR; ma löö kaare `ümber Vll; löö eese `juused `lahti, nad oo üsna märjad Mar; eena ännad oo täna juba kaks korda ümmer `löödud Mär; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud - - et ta ää koevab; sa löö se ein ümmer, oome paneme `saadu Vig; naised `võtsid [linapeod] käde ja lõid laiali Mih; `viljä lüiäse koa `ümmer, kui teri kuivatatse; eenä kubud `tahtvad `lahti `lüiä Tõs; lööme koared `lahti, siis soab ein `kuima Juu; `taŕvis `minna `einu `lahti `lüöma. saavad veikesed uńnikud `tehtud ja teinebä `lahti `lüödud JõeK; `kaarded, niidu aal sa võisid vikati lüsiga neid `lahku `lüüa VMr; märjad einad, ei saand `saatu `panna, siis `pańdi nukku, nukkusi oli `kerge `lahti `lüia Sim; kui paks loog õli, siis `lü̬ü̬di `lahti Trm; kõhe rehägä lü̬ü̬d lu̬u̬ `lahkess, lü̬ü̬d lu̬u̬ ülesi; mehed lüänud `villu `lahkess Kod; einä kaari tahave üless lüvvä Krk; korguta ain üless, lü̬ü̬ kaarid `valla; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre Ran; edimätse päevä lei laḱka aena, tõese päevä pańd üless, nüid om `aige; ain saesap kaarin, kellelgi ei ole `aiga minnä laḱka `lü̬ü̬mä Nõo; `lü̬ü̬di riha `pulkega tu̬u̬ latem üless (pöörati ümber), latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; minge lööge haina kaarist laḱka, siss saava kuiuma; lüü˽taa tuli laḱka, siss kistuss rutõmbadõ välläʔ Har; Ku hää põud ilm oĺl, sõ̭ss sai hain kuivass jo paari kõrra üles`lü̬ü̬misegaʔ Räp; hainaʔ ommaʔ `veit́kese `peh́meʔ, löögeʔ viil üt́s kõrd `üḿbre Se b. külvipinda teist korda läbi kündma odre lüiasse `ümber, tehasse `ümber lööma küńd; nädali `aega pärast küli `kündi meni lööb `ümber Khk; Olete te eeste odra juba ümber löönd Kaa; Odra küli `löödi siis `ömber, kui odral sakk `järges oli, nõnda kolme päeva pärast; Kui küli moas oli, siis akati odre `ömber `lööma Pöi
5. a. (kanga- või vöökudumisest) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; Sööstipuuga löödi kude kanga sisse Rei; kaks `korda löön kollast [triipu], siis löön `musta JJn; kui kirju kangas, siis neli viis surnukad pidi olema `vaĺmis, kellega sai `triipusi `lüia VMr; piiritsaga ehk mõegaga lü̬ü̬d `kińni [vöökudumisel] Pal; süśtikuga visati lõng läbi, `löödi sua `laega `kińni; oli linane lõim, villast kudus `sisse, süśtikuga lõi villast `ulka Plt; piäb oma `tundmuss olema, arupidämine, mitu `langa sa kedägi `värmi lü̬ü̬d sinna [kangasse] Ran; temä kuab, lü̬ü̬b äste kõvaste koe `kinni, saab rõevass äste tiht Nõo; Noolõ nõ̭narätele˽`koeti vi̬i̬l verevä˽maagõlanga `vi̬i̬rde, tu̬u̬d `lü̬ü̬di põĺlilõ˽ka˽`sisse Rõu; kolm verevät `langa är leit, sis lü̬ü̬t jäl üte `valgõ Räp b. (nööri, paela jne tegemisest) täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine Vll; paela`löömise massin oo, võrgu `paelu ja `köisi, `kõiki lüiasse; raebakud `löödi vahel kööveks Muh; kodo `löödi ikke `enni `köisa Mar; roogetakud, nendest `löödi `paela Tõs; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; lüiakse `kausta, kellest rangi `roomasi tehäkse ja telga `rihmasi - - kahe mehega lööväd Juu; keids tetti pöörägä - - tõene ki̬i̬l `olli pulga pääl, tõene pöörä pääl, siss `lü̬ü̬di kokku, kolmass ki̬i̬l `lü̬ü̬di peräst `pääle, kui kaits ki̬i̬ld `olli kokku `lü̬ü̬du Ran; `sirduse lüvväss `köidsess Ote; tet́ti `väega peenükese˽kablaharuʔ, siss `lü̬ü̬di `hanka pääle, siis `lü̬ü̬di kokku ja `lü̬ü̬di sõlme˽`sisse. sai hää valluss `lü̬ü̬pse piitsk Har c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama mul on `präigus `vuodis `saari`aigane tekk - - `mustad `ruosid on `linnas `ümber `lüödu VNg; mul oĺl õks ostõt jaḱk ja taa lü̬ü̬d pruńts Har; Vanaimäl oĺl liinah lüüdü ündrek, pruun valge kiŕäline Vas; lüvväʔ vei `rõiva; vanast `tu̬u̬di Võrolõ vai `Tartohe lüvväʔ rõivass; sińenik (värval) lei kirä pääle, `värme arʔ, sis jäi t́äṕiʔ `sisse Se d. üle ääre õmblema Keik `õmblused lüö ilust üle`äere IisR; [särgi] `värvlitel olid siis - - nisuksed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad; pead `riide ääre ää `lööma, siis ei `argu Plt; `kańgla latiʔ tetti `kańgla ala kummutustega inämbüsi, mõ̭ni lei ka är üleveere Kan
6. ehitama, püstitama lei `uuve maja üless Lüg; Saun `veike asi, `selle `lõivad ülesse `paari `päevaga IisR; nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis Vai; `mustlased löid telgi üles, üks vari, koes all nad elavad Khk; Löi eese uie maja ühe suiga üles Kaa; Ma akkasi oma `aida `lööma; Silmapilk lõi maja öles ja sügise kolis `sisse Pöi; poja lõi seinad üles Lih; omingu `löödi pood ülese Tõs; välis küögid olid - - `laudadest `lüödud KuuK; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud (halvasti tehtud) Amb; `seia onga `alla lööme ośmi üless Trm; lü̬ü̬di `laagred üless [heinamaal], rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli, vanger ja obeset ja Ran; om üte ubriku üless löönü Ote; `lü̬ü̬śsi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp
7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima No küll o lüönd henesä tänä muhingesse Kuu; See on ennast täna nii öles löönd Pöi; `uhked pulma põlled, `litritega ja kudrustega ja `kõikide suurte `värkidega `lüödud Muh; Lõi enese üles nagu noor poiss Han; lüö ennast ülesse, `vuata, mies kohe armastab Koe; vata kui nakki enese lüeb Kad; küll ta `olli toredade `endä `väĺlä löönu Puh; sa‿lõt henne nii üless löönüʔ nigu moodu unik Har || hauda korrastama om vaa kabelide `minnä, `auda üless `lü̬ü̬mä; kabelivaht lei avva üless, aga temä ei ole `masnu kabelivahile Nõo b. tanutama ruut `löödi pulma `aegas tanule; lapsele `anti punased paelad tanule `löömise eest; põle nüid εnam laulikid ega tanule `löömist `ühti Muh
8. (hooga) panema, asetama vanamor meni sigudelle `õlgi `alle `lüömä; `lüöme `kaura vihud `auna; nüüd lähäd - - `puodi ja säält lüöd omale ülikoǹna `selgä; `laagris `lüödi `püssid akki Lüg; älä lüö `ninda kovast ust `kinni Vai; jakk, veśt ning püksid, see meiste ülikond - - lööb palitu vöi `mantli ka `pεεle Khk; `Niitand, löönd vikati `oksa (pani oksa külge rippuma), läind minema Krj; `Sõukse suure `koorma müraka lõid `peale et oli Pöi; Kevade löödi laev purju alla Emm; ma lõi kerstu kaane `kinni Mar; poiss oli maksujõuetu ja `löödi `kinni Var; parama jalaga üks samm ette ja vasak jalg [tuli] sedasi `juure lüia Mih; lööme nüid rahad kokko, soame öho `liitre `viina kätte Juu; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; `lüödi sial kohvikatel ülesse ja ikke jõid seal `kohvi Koe; `pietasse teda (lehma) ka ühe koha pial, ei `lüüa edasi VMr; nuarem sõsar lei vanema tõrre alla, nuarem läks `enne mehele Kod; [mõisa] taĺli ette `löödi pingi `piale ja laduti kätte, mis oli mõistetud (ihunuhtlusest) Lai; lööme ilbud kokku (abiellume) Plt; lõin priĺlid ette Pil; mea ole iki ta suu `liikme löönü (olen talle söögipoolist andnud) Krk; viis kuuskümmend `puuta lei kalakaupmi̬i̬s `ri̬i̬le `pääle Ran; sis‿ma lätsi kavalambass, siss lei raha kõrvale; vanast `olli `erne ja ua suṕp, `lü̬ü̬di apu piim `pääle, ja `amba saesiva kah suun Puh; lü̬ü̬d [tule] palama ja iks näed Nõo; siss `võeti `lü̬ü̬di `jälle obene ette ja‿s `lü̬ü̬di minu `pääle‿s `viiti `linna KodT; kui kangass ärä keedeti, siss `lü̬ü̬di `ki̬i̬mise vi̬i̬st läbi Kam; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi Rõn; ku ma uma hiiro saani ette lü̬ü̬, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; lehmäl ummaʔ tuliraiaʔ - - tulinõ hüdsi `lü̬ü̬di koorõga kokku, `tu̬u̬ga määriti; Sõ̭ss `kańti sälägaʔ nuu˽vihu˽kokku ja `lü̬ü̬di haḱki Rõu; oĺl löönüʔ `hindä `uhkihe `rõivihe Plv; `t́seituni `lüüdi (pandi ajalehte) Se
9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama `minga‿päle nie `löivad kätt VNg; `lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad Lüg; kauba tegemise ning mene kihl väu juures lüiasse käsi Khk; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Kui teisele oli midagi lubatud, kui käed olid `löödud, siis änam taganeda äi saand; Vädasid sii `kihla, ma lõi käed `lahti Pöi; löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; keisid kirikus `kässa `löömas (kihlamas) Mar; mis me `vaidleme, lööme käed, jo näeb, kel `õigus oo Tõs; käed lüiaks ää, kosilane oli `körves ja kaup oli `vaĺmis Ris; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; lüädässe käed, et kes on nii `julge poiśs, et lü̬ü̬b ühe märgi ehk tähe `surnu`keldri ukse piäle Kod; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; Me leime käe, Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; na lei käe kokku joʔ, nail om kaup `vaĺmiss Har; midägi lepütäss, siss lüvväss käsi Se
10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma lüö `karja `vasta, `lähväd juo `vilja Lüg; löö `lammad `kapsust `vasta Mär; löö loomad siält `vasta, aa loomad `vasta Tõs; isa viis `eśtiks seda `karja - - seletasin tal keik ää, kus kohast pidi `vastu `lööma ja kus ei pidan `lööma Ris; `veised lähvad sõnnap̀ole, mine löö nad sealt `vasta Juu; lüö kari `vasta Koe; eläjäd lähväd kuŕja `piäle, lü̬ü̬ `vassa Kod; sel karjussel oli ka koer, koer `aitab `vasta `lüia Äks; lõin loomad viĺlast tagasi Plt; Kari sei vakka, es olegi mul vasta lü̬ü̬mist Nõo; mine ruttu, ruttu lüü˽tu̬u̬ lihm `vasta Har; mehitse sülemelle lüvväss `vasta Plv; liema um `lamba - - naid veide löüä tagaž́di Lei b. vaenlast tagasi lööma `kumbas änam mehi on ning tuplimad, nee löövad `vaenlase tagasi Vll c. välja viskama `kõrtsmik lei `rahva `vällä, lei `kõrtsi `tühjäst Lüg; Akkas `riidu `kiskuma, `lüödi tuast `välja IisR; `Sõuke inimene [kes varastab] löö kohe majast `välja Pöi; suvel `lü̬ü̬di vanamur `väĺjä Kod; ma `leie ta majast minemä Har
11. raiskama, ära kulutama küll sie mies on pali raha `surnest lüönd; sie on `kange läbi `lüömä, ükski asi ei pia `vasta Lüg; mis ta teenib, selle lööb vastalt läbi Khk; lõi palju raha joomaga läbi Muh; Löi aega surnuks Emm; `raiskas ja lõi raha läbi Mär; teeb koera teud `vaĺmis, lööb raha `surnuks Kse; Lõi isa raha ühü õhtaga `sirges Han; naene ostaks ikke tarvi `aśju, mees lööb kõik raha läbi Juu; lei varanduse läbi Kod; mis sa lööd `surnust aast (aega surnuks) Lai; ega temäl ei jää `seisme kedägi, ta om kiḱk läbi löönü Krk; mes mul siin viga lebedäld olla ja `aiga surnuss `lüvvä Nõo; tu `leie uma raha kõ̭gõ läbi Har; tä lei nii läbi, ku nuusaśs arʔ Se || si̬i̬ om `autu tüdruk, au maha lüänud Kod
12. varastama Lau `pohja jäi moni kodiline `heini, `läksin ära `tuoma, joba olid üle `lüödüd Kuu; lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab; sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab Lüg; Lasi - - pienjahu kotti `vankri `kastist üle `lüüa IisR; üvä `asja oli, aga üle `lüödi Vai; pulma lagu taheti üle `lüia Mus; [tal] Oo see va ülelööma viga küĺges Kaa; mool `löödi metsast kaks vikatid üle Vll; Kokk lõi liha `kõrva Han; on käppa löönd (näpanud) PJg; see asi on küll üle `löödud, seda põle kusagil enäm Juu; ta on mu `kirve kõrvale lüönd JMd; sie poiss on `kange võerast ligi `lüema Kad; raha leid `kińni mehel, võtid sala ärä Kod; seni angeĺts naistege, ku leive `puhtess ta Krk
13. vahetama `lüöme `saapad `ümbär Lüg; vii oben laadal, lü̬ü̬ ümmer Krk; sa olõt ka uma vana märä `ümbre löönüʔ; raha vaia vallalõ lüüäʔ (peeneks vahetada), mul om vallalist raha vaia Har; hobõsit lüvväss `ümbre Plv
14. (kahjurite tegevusest) Koirohi riiete vahel oli, äi siis pole koi riiet ää löönd Pöi; iired leid peso kõik räbäliss Kod; koi är löönü, villast rõõvast lööve Krk; koid löövä väegä ruttu villatse läbi; puu om `koitanu, koid om läbi löönuva temäst, alt tuleb koi `tuhka `väĺlä Ran; langa om koil ärä `lü̬ü̬dü Nõo
IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama mei küttame `rohkemb seda `suitsu`sauna. `suitsuga lüöb alt `suemaks Jõe; lei kõhu `lahti, minä igä `toito ei `kannata; [tüdrukul] lei vie `lahti (pani nutma), kui `kuulis, et poiss ei taha [teda]; lüön südäme kõvast, enämb ei `anna oma tüö `riistu `tõisele Lüg; akab juba koidu piiret `lööma Ans; [vihm] löönd köik kuhad läkku Khk; Lõi piima `lahti (tegi rasedaks); Põllu on juba rohekaks löönd Pöi; tuul löönd mokad `lõhki Mar; külm lööb aja irred `lõhki Tõs; virmalest lööb `taeva `koltsese kõik Pär; se vihm lööb küll `lainesse kõik Vän; täna tuli nii paelu `vihma, et on tee vedelaks löönd Tor; [kui] Märg vili rihituppa üles sai, `esmalt lõi tua läppu täis Hää; löö süda kõbaks ja tee tükk läbi, mis sa veel kardad Juu; lumi `autab ära, lüeb aĺlituse orakse `piale JJn; kuda sa `paĺla käsi võid ometi `olla, külm lüöb su `lõhki VMr; `kange leitsak sies, lüöb inge kohe `luksti `kinni Sim; ma panin kivile tule `piale, tuli lõi kivi `lõhki Trm; vihimä tuleb, lü̬ü̬b mua mädäss; riśsikein lü̬ü̬b lehmä ja `lamma `lõhki; kui ei `julge, lü̬ü̬ südä `rindu, lü̬ü̬ südä külmäss ja mine Kod; kapuste `lehti kasvateve ja päid ei lü̬ü̬ kokku Hls; siss tulli küll suur u̬u̬g `vihma, si̬i̬ lei küll maa ligesse Hel; kos ratass om `sõiten avva `sisse löönu, sinna tulep vesi `sisse; `tuĺli suur sadu ja lei mul `rõiva säĺlän ligedass; voḱk lei langa kõrvale `lonti Ran; vahel kui lü̬ü̬b kõtust `valla, siis situ kas vai ärä `endä; ku pälgib, siss lü̬ü̬b `taivaalutse `valgess Nõo; rasu `kange küĺmägä lü̬ü̬p poti `lahki Ote; kuum vesi om purgile löönu mõrja `sisse Rõn; ku ta uma `süäme kõvass lüü, siss ei lausu ta sullõ mitu `päivä sõnnagi; ilma lüü külmembäss Har; Tu̬u̬ neh keśkü̬ü̬l tuĺl ja keeletüss lei Rõu; tu̬u̬ kardoka `ku̬u̬ŕmine lei ka `käśsi, no‿mma˽käeʔ `haigõʔ; pääśokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm vesi lööse keresse `lahki Räp || kui kõva tuul, siis laev lü̬ü̬b vede `lõhki (lõikab vett) Kod
2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema `luomal on vaev, ta lüöb `märjaks Jõe; löi `kahvatunneks Kuu; `laine tuleb - - äkkitse lüöb `valgeks piald Hlj; `paise löi mädale VNg; muld lüöb `panka; võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi; `õtra lüöb verele - - akkab juo `küpsenemmä; süö `kapsa suppi, siis põsed `lüöväd punasest; kas juba lüöb tüdimusest (kas tüdimus tuleb peale); ilm lüöb `tuulele, akkab `vihma `kiskumaie; uss lei `luoka mättä `õtsas; poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti; `taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli Lüg; rohi lüeb `aljast Jõh; `silmäd `lüöväd vesisest; `kartuli `varred `löiväd `mustast, siis kui `külmä on näbiständ Vai; vili `küpseb, pöld akab `valgeks `lööma; lehed löövad `koltseks Jäm; jalg ikka valutas `pεεle, `viimaks löi pεεlt `lammu Khk; tume must pili - - taevas lööb `kangeste mustaks; Äi see mees löö kessegid ees verest välja (ei kohku) Kaa; taimed köik löövad nii `tirki Vll; Märjaga porgandid löövad maa sihes `lõhki; Vihma akkab tulema, raudkivid löövad `päikse ees märjaks; Tuba lõi kohe särama, kui - - lamp põlema `pandi Pöi; odr akkab juba `punga `lööma; `järsku jähi `aigeks jälle, lõi äkist `aigeks Muh; `talve lööb puud keik `valgegs, lööb uude `pεεle Käi; vilja pöllud löövad `aljaks Rei; kui laps ei imend ää, siis piim lõi pähä, läksid rumalaks; ma ehmatasi nii `kangeste, süda lõi üsna külmaks sees Mar; puud lõid eila `ärma Mär; `Silme ies lei mustaks; Põĺvist lei `jarsku nõdraks Khn; kesspaik lööb na nõrgas juba (kõht on tühi), kas lähme `lõunele PJg; `Lõuke, si̬i̬ on si̬i̬ põllulind, mis kevadilt kohe `siia tuleb, ku mättad mustaks löövad Hää; `järsku lü̬ü̬b lõõnast sinises, akkab müristama Saa; mets lüöb iirekörval Ris; ilm annab külmast tagasi, ilm lööb `pehmemaks Kei; kui ehmatasid, siis lõi jala või käe sinise triibuliseks Juu; `õhta tuli kätte, akkas videvikuks `lüöma JõeK; mets lüeb mähele Amb; vanames teeb niikaua `eina, kui jänese perse lööb `valgeks Ann; kääd lüevad `komparasse (konksu); `omme vist lüeb `suemalle, lähäb `suemalle; lüeb kohe kot́t pimedast pialt pääva `luoja; titte lüeb (läheb punga) VMr; muhk aab ülesse, lüöb sinisest Kad; kanad lõid `ergu (muutusid kartlikuks) - - vist nägid `kuĺli Iis; meel lööb `nukrast; tuli lõi lõkkele; `juuksed löövad lokki Trm; külm ei `kõlba maja õlema, lü̬ü̬b rõsisess; kõrvad lüäväd lukku; ku katus mäda one, siis akab katus `samle `lü̬ü̬mä; aken lü̬ü̬b igisess, pada aur eedäb `akna `piäle; mul lei südä külmäss (ehmusin); `eeste lei nõnna tõsisess; plekkasi one lupi `sisse lüänud, one `lossi lüänud; no mes sina nõnna `norko leid, enäm ei tańtsi; kui angervaks `varde lü̬ü̬b, ei sü̬ü̬ `uńtki Kod; `enne lina ei `kista enne kui kupar lööb pruunist; udar lõi `paiste; ara vereline kardab `kõiki `aśju, lööb verest ruttu ära Lai; nägu lööb vihaseks; `silmade ees lõi `kirjuks; süda lõi pahaks Plt; õhk lü̬ü̬p jahemass Trv; tuul o `u̬u̬ksepess löönü; lõng lü̬ü̬ `särgä, ülearu keeruss aet; või akass kokku `lü̬ü̬mä joba; ihu lü̬ü̬p rassess, une ramatse tulli `pääle; ilm lü̬ü̬ vagapess, ei `tuiska ääp ninda; puri lü̬ü̬p lippi kohe Krk; ärä‿ss tolle peräst vi̬i̬l arass lü̬ü̬, mes sä sitast `peĺgäd; kaala rahud - - aeva üless, kas veri tükki lõi; kae mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla; maa löönu `aina täis; põvvaga lü̬ü̬b vili kõllatsess Ran; kui kala om `lõpmisel, siss ta lü̬ü̬b jo `loiku Puh; taevass lü̬ü̬b joba lahedass; edimält läits küll suure õhinaga `riibma, peräst lei `lönti Nõo; vihmasadu lätt üle, siss lü̬ü̬p ilm kuivass Kam; `kapsta omma ka nüüd `arku löönüve San; ei näe medägi, tähe lüü tükkü Har; kuum aig, siss lei jala mädänemä Rõu; `verdelle lööse, `verdümmä nakass vili; rõivass um jo lõhvele löönüʔ (õhukeseks kulunud); silmänäǵemine um kehev, kõ̭iḱ lööse haĺliss Plv; [ta] lei minijäle `väega˽kuŕass Vas; edimält lei sinitses, `arvssi, et tulõ [vihma] Räp; jahu löövä ḱakku, ku är hämmusõʔ Se || naisõʔ löönüvä (tundsid) `hirmu, et üt́s kropin oĺl Kan b. kellekski hakkama `leigi mõtsavahiss Võn; peremi̬i̬ss - - lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa Ote; tu̬u̬ `leie `usklikuss; mu˽poig lei ka timahalt sulasõss; egass toole is `julgu `käemihess lüüäʔ; [võõras] pini lei sõbrass mi˽pinnega Rõu; poig teḱk `sääntse tembo, lei kaupmehess Vas
3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma kaks`kümmend kaheksa `paiset löi ühe`korraga ihu `pääle VNg; `tõine kõrd lüöb üle kehä rakkud `külge; mina‿i tia, mis asi sie õli `õmmetegi, et siekõrd `piimäle `ussid `sisse lei; `aigus lüöb ihu, võttab `pitkäli; `kartulid akkavad juo `alle `lüömä (mugulaid kasvatama); vikker kaar lüöb `taiva; kui on kuiv, siis `õhta lüöb `allatus maha Lüg; Palav igi lei `õtsaette Jõh; Koid olivad `leivajahudelle `sisse lüönd IisR; vesi lüöb `silmä; `lieted `lüöväd `külge Vai; vahel narr lööb kää `rande `liikme `sisse Ans; lööb `täisid täis; löi moole suure villi jala `pεεle Khk; pölend `aigele lööb tulelaasid, kärnad löövad Kär; puuga pask lööb kivi `pεεle vöi seina `pεεle Mus; `oolmed löövad üles, paisetab köhu üles Krj; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa; mul lõi südamest läbi, et - - nüüd on juba kaevatud, et mul `raadio on Pöi; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; mo liigendesse löi `kange valu Käi; karu uhak, teraba, lilla höied, nupp lööb `otsa Phl; karduled pakatavad, kasumisel löövad praod `sesse; `paergo lööb kohe lõngale sõlme `sesse Mar; `võile lõi kibekas mekk `sisse; ku ta `keema akkab, lööb leemel vahu `peale; kramp lõi `jalga; rabandus lõi `sisse Mär; kui vee lööb eenämasse, mis sa tääle teed Vig; üks mõte lõi pähä, tuli pähä kohe Tõs; Südämesse lei valu; Ristluudõssõ lei `juõksva sisse Khn; kui virmalist `taeva löövad, siis tuleb `vihma teese päeva Aud; ku vee pial puĺlid löövad, `öeldakse: see oo pikaldane sadu PJg; suurest joosust lööb `püstaja `sisse; sańdist verest lööb `paise ülesse; `aigus kord nagu paraneb, a lööb uuesti jälle Vän; Kui [supp] `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; ku küĺmavalu akkab tagasi andma, siis lööb küüntesse `kange valu Kei; mul vahest lööb nagu must pank `siĺme ette; `jõele lööb juba jää korra `peale; kripist lööb vahest kopso põletik Juu; `pilved lüövad ülesse HJn; valu lõi lõua `luusse JMd; põleks seda `vähki lüend, aga see oli jo `tapja tõbi JJn; palavaga lööb jo kramp `sisse, kui `järsku lähed `külma vette; tema noorelt jäi ka vigaseks, särlad lõid `jalgadesse Ann; `õhta lõi küll paksu udu kohe maha VMr; kui nüör on liiga kierd, siis lüövad kuurud `sisse; nisuke korba kord lüeb pähä, siis kui pia on `kärnas Kad; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse; piimale lüeb kuar `peale; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse, ein on siis kõva VJg; ehmatamisega veri lüöb näkku Sim; puu `riistade `külge lüöb aĺlitus, kui ei saa `õige kuivast IisK; lõi musta `pilve ülesse Iis; lina `ulka lü̬ü̬b tutar; lahed pihuss nisuteräd `kluasi vede `ulka, tilk lü̬ü̬b `õtsa, nagu `erme terä lü̬ü̬b õbedane tilk `õtsa; vahel lü̬ü̬b valu südäme `alla; nõnna tusk lü̬ü̬b vahel ja igäv one; vamm lü̬ü̬b `niiske kõha `piäle; ru̬u̬ś lü̬ü̬b vihassamisess; taud lü̬ü̬b rahava `piäle - - perede `viisi võtab maha; kui külm keväde, lü̬ü̬b rükki karu`kaara täis Kod; [õllele] lü̬ü̬b vahu pääle, kui `käima akkab; teesele [puu] unikule löövad kohe seened `otsa Äks; aavale lööb koore `piale Ksi; `vistrikud löövad näo `piale; `piale `vihma - - kui [maa] `kuivma akkab, lööb lõhed `sisse Plt; peeniksel lõngal löövad tenekord kuurud `sisse SJn; põletnik kätte löönu Trv; ku `liiga ruttu lina kakud, siss lü̬ü̬b kidsi `sisse; nagu virvetep `siĺmi ehen, lü̬ü̬b varju ette Hls; last ei tohi äkitseld eedutada, võib mõni ädä `küĺge `lüvvä; mõnel lei kõõmet pähä Ran; ku valu `sisse lei, siss võti `kü̬ü̬mnit, läits valu üle; krambi lei jala `sisse Nõo; leib vanass lännü, alle `küĺge löönü; lü̬ü̬p serätse viirastuse siĺmä ette Kam; nii väkev piim `oĺli, et ku ta `nüsse, siss lei nigu või kibena pääle tolle piimäle; Egäkõrd ei paranegi obene ärä, lü̬ü̬p vi̬i̬l `pousslaki `küĺgi Rõn; hallõʔ om löönüʔ piimä pääle Kan; mi˽`mõśki ja puhasti külʔ, a iks `leie täi˽`säĺgä Krl; [maja ehitamist] alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lüü naid prussakiid; ku kauõmbadõ kaet, siss nigu udsu lüü `siĺmi ette; nigu langa lõimõ päält maha võt́i, ni lei kuuru `sisse Har; tuhaperä um `kapstile `pääle löönüʔ; `vi̬i̬le um karsõtuśs pääle löönüʔ; Esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naaʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu; iho pääle um löönüʔ kublaʔ Plv; ku iks `su̬u̬ldunu liha om, siss `vaklu `sisse ei˽lü̬ü̬ʔ; hobõsõl löövä hiireʔ, kanna ai `sõitu; tõbõ lei `külge Vas; ku rüäl om paĺlo mesikastõt, siss lööse paĺlo tungõĺterri Räp; vasigõlõ leiʔ veimeʔ `säĺgä; kui sula om, lööse lumõ‿päle kirbuʔ Se b. ilmnema, ilmsiks tulema Kus sa neid vigu `varjad, nied kippuvad ikke `välja `lüöma IisR; Vana `aigus lõi `jälle `välja Pöi; Ju tal oli `aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei `vällä Khn; kahe nädala pärast pidi se `aigus `väĺla `lööma Juu; ku `aigus lööb `väĺla, sis‿on ike parem Plt || (sarnanemisest) tea, kelle nägu see laps lööb, kas isa või ema nägu Juu; kas ta ei olõ vahest Alatarõ sulasõ Jaani sõ̭sar, ta lüü nigu `õkva Jaani ńakku Har
4. (järsku) hakkama lüöb `kartama Hlj; põhud `lüöväd `allitamma; lein `arvamaie, kas saan või en saa; lüöb `mõtlema; `ihmised `lüöväd `kohkomaie; `luomad `lüöväd pasale, kui akkavad `metsäs `sieni `saama Lüg; Nied pahad viad on `talle pärast `külge lüönd IisR; kääd `löiväd `külmetämmä; jogi löi vahotamma; puud `löiväd palama Vai; oli va ara verega mees, löi `kartama Khk; Ma lõi selle jutu öle kohe `kahtlema Pöi; ilm lööb `lahkuma, kui `taevapilved `seĺgivad Rid; lõi üsna `kohkuma Mar; karduled lõid mädanema Kul; lööb ikke vähä paranema juba Mär; `Jalgealune lööb `kõikma Han; mõtted lõid piäs `liikuma Tõs; rukki põld lööb kolletama; süda lõi värisema Tor; Põõsas lõi `närbuma; lõi näust punetama Hää; võtan öhö napsu ää ja juba lööb pähä Juu; kualikad jäid ummuksesse, lõid `pehkima; palitu on juba vähekese `kolkuma lüend Kad; ihu lõi ~ lei üsna värisema Trm; äkitse tuli lü̬ü̬b põlema, ku kuumass lähäb, lü̬ü̬b põlema Kod; õlu lü̬ü̬b kobrutama Äks; ammas - - lõi `tuikama Plt; iho lü̬ü̬b `tuhkama KJn; `käisse suu karvendama löönu Trv; lei joba `kahtlema, sis‿ma julgusti tedä; lume lobjak om - - väĺlä pääl kah sulama löönu Ran; lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh; kui ma tu perämätse krehvi ärä `võtse, lei pähä, nigu ma `sängi lätsi, oĺl uni pääl `kauhti Ote; ma lei ka `pallõmõ (hakkasin paluma), ja `õkva nigu tuulõst tuĺl abi; iireʔ lööväʔ `väega kasuma Krl; ma˽näi, et sa˽lei `kahtlasõss, sa olõt õks `süüdü; haina löövä joʔ kopitumma; `lamba `pańni `ju̬u̬skma, eläje lei kõ̭iḱ `vah́tma; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ, ei˽sa taad enämb `ümbre ei käänäʔ; sa olõt no˽siss löönüʔ raha kokku ajama Har; taivass lööse seletämmä Plv; piim om haĺlitumma löönüʔ Se || sa olõt poolõterä pääle löönüʔ, nii saat kah terä˽poolõss (hakanud rentnikuks, kes jagab teisega saagi pooleks) Har
5. a. puhkema, avanema `Heided `lüövad `lahti Kuu; `paise lei `lahti, akkas `juoksemaie; aav lei `lahti, õli juo `tervest `saamas; `puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti Lüg; edermed löövad kevade `lahti Khk; `õitsed alles `lahti löömata Muh; kui lehed põle veel `lahti löönd, siis puud oo alles `pungas; paese pakitab, akkab `kat́ki `lööma Mar; paese lõi `lahti. umb paese kaob mud́u viimaks `ummes ää, ei `löögi `lahti Mär; paiu `õitseb ka, urmad löövad `lahti PJg; löövad iga üks oma õied `lahti, akkavad `õitsema; jalg lõi `lahti ja mäda tuli `väĺla Juu; `aige koht - - ikke mitu nädalad `enne `kasvas, kui `lahti lõi VMr; ruasid lüend õiled `lahti VJg; `este ajavad `veiked pungad, siis `lüövad lehed `lahti IisK; õõnap̀u eelitsused `eeste `punnavad, ku `laśti lüäväd Kod; õunapuu `äitsne om `valla löönü Krk; `uibu häiermä löövä jo laḱka Har b. lõhki minema Terava `vorsti `pulgaga `torgiti `vorstile `augud `sisse - - `muidu lei `vorstid `lõhki Jõh; Ta (lehm) paugib ennast nii täis kas lööb `lõhki Pöi; nied olid nied `kuivand käbid - - `kuivand ja nisuksed `lõhkilüönud käbid KuuK; urb lü̬ü̬p `lõhki, säält tulep lehe pung Krk; Küdsäp leivä iluste ärä, es lü̬ü̬ pääld `lahki `leibu ei Rõn || piltl rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran c. (millegi küljest) lahti minema [seep] oli `katlas nii`kaua ku `jahtus ära ja siis täma löi `katla `küljest sedamodi `lahti VNg; tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs; raud vits lei `jatkost `lahti; `akna värv lei päält `lahti; `luoma karv lei `lahti Lüg; kui lina kiu `lahti lõi, `toodi merest ää, `pandi tuppa parsile `kuima Han; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; kiudu küĺjess lü̬ü̬b luu `lahti Kod; murak lü̬ü̬p `valla lülü küllest, ku ta `valmi om Krk || tõbi joba lei `lahku (haigus läks üle), joba aa `silmi `valla Krk d. paistma hakkama tänä lei päiv `lahti juo, sadu meni üle Lüg; lõi pääva `lahti Tür; ku päävä lü̬ü̬b `laśti, tuleb soe Kod; `täämbä om sääräne ilm, et lüü õks `päivä ka vallalõ vahel `piĺve vahelt Har
6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema vahel löid pere `nuored siis kogu - - `lüödi nii kahe `kolme `pääle siis `kampa ja `viedi [võrgud] merele Kuu; lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi Lüg; `löivad kahe `keste `ühte `nousse Vai; `lambad löövad `ühte `rumma Khk; löö end ka teste poiste troppi Rei; must`rεstad akkavad `parve `lööma ja ära minema Phl; kui varesed `salku löövad ja `lähtvad mere `peale, oo sula `lahti Rid; ta lõi nendega `ühte `meśti, mis ma änam sain teha Mär; lõime `seĺtsi ja akkasime minema Tor; poisid lõid `kampa kokku ja läksid `kõrtsi Saa; mina nende `vargate `kilda küll ei löö end Juu; rahvas löönd ennast tõlla `ümmer kokku Kos; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama Koe; `sinna `kilda ma ei lüö, ei eida VJg; `piäskest lüäväd troppi; vananaesed leid kerikun nagu vede laene kokko; minä lü̬ü̬n teie `nõusse Kod; kalakajakad - - sügise löövad nemad `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; tal oli `õigus ja kõik lõid tema `poole Plt; `lamba leive `kerrä kokku [kui hunt karja tuli]; `mõisniku lööve `parti kokku, om ütel nõul puha Krk; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa; kudu `aigu löövä kala `parve Ran; nemä `noore inimese, lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh; löövä `endä `tilka ja ajava juttu Võn; ku varesse tsähmäkude löövä ja vaaguva, siss üits rõebe om näil sääl maan, ega na muedu tsähmäkude ei `lü̬ü̬vä Rõn; kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan; lüü˽sa˽ka mi˽`seĺtsi, leki õdagult `kõŕtsi; üt́s salk ollõv `rü̬ü̬vlid kokku löönüʔ, nu̬u̬ käävä varastõn ja `rü̬ü̬vin; tu naanõ `leie tõsõ mihega kokku ja võt́t tõsõ naasõ käest mihe välläʔ; sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä; ma is lüüʔ timä manu selle, et timä is tiiʔ kirjalikku `kaupa mukka (minuga) Har; tsirguʔ löövä `paari; `kärpseʔ umma˽`hindä nukka `turbahe löönüʔ Plv; süĺlem lööse `kahha haańa `pääle vai puu ossa `küĺge; löömi˽katõ`keske kokko ja teemi äräʔ Räp || asuma `leeri lüvväss, siss pandass püssü˽haḱki ja teĺgiʔ üless Räp
7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma kruppist `leima `lahti ja akkasima kahe`keste [heina] tegemä; lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka; lüön `ennäst tüöst `lahti; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; `löiväd eri `leibä Vai; löid kevade `lahku, teine läks `teise tükki `leiba Khk; Lõi ennast teisest perest `lahku ja elab üksi oma ede Pöi; ma löö eese nendest `lahti - - ma nende `kampas änam ei kei Mar; lõi eese teenistusest `lahti Kul; `tahtis ise tükki `lüia, ühe laual ei maho `süöma Ris; lõin sealt pereme juurest `lahti, nüid lähän uut `ot́sima; lõeme `lahku, iga üks läks oma `küĺgi Juu; tema lõi ise `leiba VJg; mesilasse pere lü̬ü̬b `laśti, emä tuleb eden `väĺjä, tõesed taga järel Kod; sulane lõi perest `lahti Plt; lööb tõśtest `lahku Trv; peräst kahits küll, et ta Jaanist `lahku lei Nõo; oĺl ka umast esäst eräle löönüʔ, no süü ega üt́s uma laua päält Har; [ta] lei umalõ söögile Rõu; ma lei `hindä vallalõ Plv b. eralduma (pilvedest) `pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast Lüg; taevas akkab pugalaks `lööma - - pilved akkavad `lahku `lööma Nis; pilved lüövad juo `lahku, nüid tuleb eina ilm Koe; `vihma tibab küll vähä, aga si̬i̬ jääb `varsti `järgi, piĺve lööve joba `lahku Hel; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ Vas || (terendamisest) Metsad ja `sõuksed `kõrgemad kohad löövad moast `lahti, just noagu `õhkus ripakil Pöi
8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema ehk lüöb `külma tagasi; `paisetus lüöb `alle juo; vesi lüöb jões `alle; kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle); `aigus lüöb juo `kontidest `vällä Lüg; jumal oo külmä tagasi tänä löönd Mar; silmanäu paistetab ülese, vahel lööb tagasi Aud; jää plaksub - - nüid akkab küĺm tagasi `lööma Juu; valu lõi tagasi VJg; põhja `valgus vahel `eitleb, on õege suur, siis lü̬ü̬b `jälle tagasi Kod; maa akkab küĺmetamisest tagasi `lööma SJn; siis akas juba `rohkem ingäta `saama, lõi tagasi, paśtets akas vähänema Kõp; küĺm akkass joba tagasi `lü̬ü̬mä Krk; üits pitsit ütte, tõene tõist ja valu lei tagasi; kõtt kõva ja nii `räńkä täis et `lahki minekul, ku saad, et tulep `pi̬i̬ru tirdsuke, siss lü̬ü̬p tagasi Ran; nüid om ilm küĺmäst tagasi `löönu, om joba `lämmämb; emä `oĺli kidsi aŕst, ei tiiä, mes ta posiss sinnä pääle, siss lei tagasi Nõo; vihm lü̬ü̬p joh tagasi San; ku jummaĺ külmä tagasi lüüssi Plv; mä ka lei `perrä (andsin järele) Se || (kuu kahanemisest) säntsel pääväl lüvväss kuu `alla, ku jääss jo vähäbäss Se
9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema lei tagasi `kaubast, taganes `vällä; mies lähäb naist `õtsima, pruut lüöb tagasi, ei tahagi tädä enämb; kaup on `kindel, enämb ei saa tagasi lüä; lüö oma miel `ommete `ümbär ükskõrd (muuda arvamust) Lüg; pärast oli ta kaks kuud kihlatud ja siis löi tagase ennast Ris; tämä pidi `tü̬ü̬le minemä, aga ei lähnud, lõi tagasi Kod; rokulü̬ü̬r (prokurör) lü̬ü̬b `ümber `kohtu otsuse Hls; ku ta ütte naist luba võtta, ei võta, lü̬ü̬p ümmer, võtab tõise Krk b. (rahareformimisest, devalveerimisest) rahad `lüödi `ümbär, `tõise `numbri `pääle Lüg; kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer Vig; rahad `löödi tühjäs Var; löövad `ühte `puhku raha `ümmer Juu; Nüid om - - üttelugu tu papre raha odavass lüümine Nõo || piltl (poolearulisest) `mõistus oli `ümmer `löödud Var
V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama vihm krabiseb `vasta `akna - - `tuulega lüöb `vasta `akna; lõks lüöb `kinni, kui iir `pääle lähäb; tuul lüöb kalad `randa; püss lüöb tagasi, kui on pali `rohto Lüg; tuul löi ikkuna `lahti; `püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti Vai; tuli raksub korra, lööb sädeme `välja Khk; lammas löi (kukkus) ülekaela vee `sisse Kär; Nüid on neid vähe - - sahk lööb marivarre juured segamine, kaduvad ää; Tule `sambad lõid öles taeva `poole Pöi; seal on tuld keik kohad täis löön Phl; `vankri ratas `loopab all, lööb `vällä Mar; tuli lõi `räästast `väĺla Mär; regi lööb `ümber lebeda tee peal Kse; Tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; kui vurr on mee `väĺla löön, on kärje puru täis; tasa keeb - - `puĺla lööb üles Var; suur tuli, lööb `leeki Tõs; Kui `trummõl `jästi juoniss ond, siis lüeb vilja `vällä Khn; Vahest `tehti vallatust, `lü̬ü̬di `vahtu üksteśel `kaela Hää; vesi löi paet kummuli Ris; meres lüöb ummikas paadi `ümber JõeK; tuleliegid lõid majast `väĺla JMd; kaev lõi [pumpamisel] jäätükka `väĺla JJn; tuli lõi lõkkele Trm; kui sopitsad ei õle, lü̬ü̬b `venne `riśsi; `kange laene lü̬ü̬b kalad järve `jääre `väĺjä Kod; suur tuul lõi leegi metsa poolt `vasta ja kõik põles ära Plt; `suitsu lõi `siśsi Vil; regi lei `lihvi, vedäśs obese ka `risti ti̬i̬d Krk; no tuul lei siss agana ja kõ̭ik `väĺlä, ja terä jäevä `sinna `tuulme pääle; kõrva`kuulmine ka om alb, nigu laḱka lü̬ü̬b selle eli, ei saa aru, mes tõene inimene kõneleb Puh; aava puu `praksnava `väega, löönävä tulekibenit kõ̭ge tuha ja tolmuga pliidisuust `väĺlä; vibupüśs `olli serände looga `mu̬u̬du, kabel `olli küĺlen - - kablast tõmmati, kabel lei tolle nooli `väĺlä Nõo; No ku leib kütse oĺl, sõ̭ss `leie `tarrõ lõhna üles Urv; ku kiä edepu̬u̬l `piipu `tõmbass, nii lüü sau˛u taga`tarrõ Har; näile lei tu̬u̬ tulõ lõhna `kurku, siss läppüʔ ärʔ; tu̬u̬ maru lei aia küllülde; `pernase lei poḿm `kü̬ü̬ki poolõ elogaʔ Rõu; `lainõga lei loodsigu `ümbre Se b. (laine loksumisest) oli kova `laine, kui löi `ruoli `rummust üles VNg; laine lööb `vastu laiva `külge Khk; laane lööb `vastu `paati Rid; lokse tuli ja löön `vasta kuuri `seina, `tõmman adra ja läin sellega Aud; laene loksob `kaldalle - - lü̬ü̬b nagu nõks ja nõks; `veiksed `lained, madalalt lüäväd Kod || Ta on `kõrgeks kasunu, `luh́tab tuulega, jusku `laini lü̬ü̬b Hää c. ära viskama, ära heitma pütt lei `vitsa `vällä Lüg; kiha löi vitsa pεεlt εε Khk; Nendel õlle nõu oli põha alt ää löönd, läind kõik Pöi; `taargas lõi vetsa ää pealt Mar; pudel lõi korgi pealt ää Kse; `Toorid löövad vitsad ää Han; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangeste Tõs; ing lööb pudeli puńni ää Tor; õlle punts lõi vitsad pealt ää Juu; maŕjad ei `kõlbama `ki̬i̬ta, `lü̬ü̬mä puńnid pudelil piält ärä Kod; `tu̬u̬re om vitsa är löönu päält Krk; pańgil ärʔ um vitsa päält löönüʔ Plv || magamise pääld lü̬ü̬b une ärä ja tulep tu õnnetu elu `mi̬i̬lde Puh
2. läbi tungima vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast Lüg; [vihm] löi labud läbi Vll; `pealmesed `riided lõi kõik läbi see vihm Mär; Vihm lei luuni läbi Khn; eenad olid koredalt pääl, vihm läbi löön Aud; `kange sadu o läbi lüänud eenä suadu Kod; ädal akab läbi `lööma (tärkama) Plt; nüid lei [vihm] maa läbi Krk; `tuĺli mitu `u̬u̬gu järjest, lei sarrad läbi Ran; ma `pilse rüä vihu laḱka kujuma - - vihm oĺl läbi löönü Kam || hakkama saama Täma lõi egast poolt läbi Pöi
3. a. ületama, üle trumpama oli üks vägev `meister, kes neid [triivpaate] tegi. se lei `Tallina mehed üle vel oma `teuga VNg; üks lüöb `tüögä `tõise üle, on `kangemb tegemaie Lüg; Ramu `puolest lüöb kõik mehed üle; `Laiskusega tahad `teisi üle `lüüa vai; Magamises lüöb keik üle IisR; tursa lööb [särg] mitu `korda üle (särg on tursast parem) Jäm; Löi teda kui rannamiis rotti (võitis jooksu veenvalt) Pha; kui `valged [kartulid] tulid, siis nied lõid punased üle VMr; sa olõt Lüüsi `Ańdre üle löönüʔ, olõt tu̬u̬ pruudi henele võttanu Har b. (petmisest, tüssamisest) löi selle kaubaga teise nönda üle Krj; `mustlane lööb sind egal aeal viluks Vll; `Katsus ikka teist öle lüüa, kõik ikka omale Pöi; lõid ta `persse läbi, taale jäänd mette kedagi Mär; lõid mehe `kuurmaniss Vig; kabalad inimesed oo - - kes `oskavad teist üle lüia Var; Lõi teise naha nõnda `lõhki ku, teine ei saanu mitte midagi Hää; lõid mu `persse viluks Rap; tema on niisugune `lambapia, et laseb alati oma naha üle lüia VJg; si̬i̬ naene laheb ennäss - - läbi lüädä, suab `lahti varandusess Kod; nüid või ta minnu vaest kolmesaja rublage üle lüvvä Hel; ma˽lasi hennest pettäʔ, is tiiäki tu̬u̬d, et tõnõ su üle `leie Har; ta lei tõõśõ üle, nigu˽silmä joosiva, aga midägi tetäʔ es saaʔ Se c. teist endale võtma ilus [tüdruk], aga sen `lüöväd `viimaks `toised mihed üle Kuu; Oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase IisR; See mees oo kange teiste meeste naisi üle lööma Kaa; Oli teise mehe naise öle löönd ja nüid elab sellega Pöi; tüdrikud ja naised ja, löövad üksteise mehi üle Mar; lõi üle tüdruku Kad; nika ta meelüt, ku lei timä õks üle Har; [ta] Oĺl Väinol pruudi üle löönüʔ Rõu
4. jätkuma, piisama; vastu pidama leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; `Kauvas sie palk `vasta lüöb; Nüüd on siga `astis `suolas, sie piab nüüd `aasta läbi ette `lüöma IisR; Kas meitel ein kevadeni ikka vastu lööb Kaa; Ninaesine äi löö änam ede (toitu kipub väheks jääma) Emm; Kui raskid - - töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; eks seda `oeti kokku - - et ta `iasti ette lööb Nis; see pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; [kui viinavabrikus] oma karduled `vasta ei löönd, sis `toodi Venemaalt `maisi Kos; puadi sukk ei lü̬ü̬ kedägi ette Kod; ega see kevadine lumi kedagi `vasta ei löö, nagu se pääv `väĺja tuleb, on kohe läind Lai; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midäg leib vastu‿i lü̬ü̬, tegu teo `järgi; kavass si̬i̬ tal ette lü̬ü̬, temä lõhk ta `varsti maha (virgast kangakudujast) Krk; liha, ku sa tedä tü̬ü̬ manu üten võtat, ei lü̬ü̬ midägi `vasta, tu̬u̬ om pia `sü̬ü̬dü Ote
5. palka, hinda madala(ma)ks suruma `palgad `lüässe `alle, aga kraam on `kallis; `innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä Lüg; See lõi [õunte] inna `alla, et väljast nii pailu `sisse `toodi Pöi; lõid inna na madalase, ei maksa `looma `müiä Tõs; tal `löödi see palk alamaks, põle nii `kõrge enäm `ühti Juu; lina inna om maha lü̬ü̬d, ei ole si̬i̬ ind, mis enne olli Krk; `tü̬ü̬lisi palga omma `alla `lü̬ü̬dü Har
6. vastumeelne olema, vastu hakkama toit lüöb `vasta, on `vasta `tahtmist Lüg; ei ole üvä `toito, lüöb `vasta Vai; mõni kõrd südä lü̬ü̬b `vassa, ei taha `minna; sedä ei taha, si̬i̬ lü̬ü̬b nõnna `vassa Kod; ku ma tütärd `kandse, siss ma‿s taha peenikest `leibä, miu südämele lei tu̬u̬ `vasta Nõo; mõnikõrd ku sü̬ü̬t, lü̬ü̬p `vasta sul - - nigu osse tükip pääle Rõn; vaist sul ka üit́skõrd `vasta lü̬ü̬, et änänt ei taha San || vana lähäbegi midägi tegemä, joba kõ̭ik kondi löövä tagasi, nigu `vasta om kõ̭ik Ran
7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma lüöb tüöst `kõrvale, ei `viitsi tehä Lüg; ma lõin sellest jutust üsna `eemale Mär; lüöb tüöst `kõrva Koe; ku näd `sõimleväd ja `tapleväd, lü̬ü̬n kõrvale kõhe Kod; `meie oless kõrvale löönu ja ärä lännu TMr; kõrvalõ lööse arʔ tu̬u̬st tü̬ü̬st Se
8. alla langema, alla laskuma suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; õhk muudab siis kui suits maha lüeb Amb; täembä lü̬ü̬b suetsu maha, tää, kas ilm sulale lääb Trv || kui leib maha lööb (tainas alla vajub), siis sõtkutasse maha Pär
VI. piltl 1. (eri väljendites) `tõine lei rusikaga `kaula `pääle (keelas), vat, ei `saagi sedä `asja Lüg; obu olnd `valges `vahtus, jεi `öue, siis `löödi külmaga (külmetas) Khk; nüid ma löö aga sarved `seina (ei tee enam midagi) Muh; ta ikka `nohke teist `viisi, `jüsku mütsiga `löödud (poolearune) Var; saab [sõjas] lüia Mih; kõik nagu ühe vetsaga `lüödud (sarnased) Koe; olid nagu sõgedusega `lüedud VJg; kiŕjutas `vekslile `alla, õli pali `lü̬ü̬miss (vaidlemist), `enne ku aśjass `lahti sae Kod; läme (sooja) leivaga pähe `löödud, see oli loĺlakas või topakas; ta on nigu pimedusega `löödud, ei taha nigu nähagi; `kange rahamees - - lõi tummast selle aśja (maksis vaikimise kinni) Lai; täl löövä küll nüid pögsi `püidlit (on hirmu täis); t‿om `kahtlik asi, kas ta võtapegi toda Reenet ärä, lü̬ü̬p `tüt́rigu `perse õredass (röövib süütuse), jätäp siiä `paika ja lähäp oma ti̬i̬d Nõo; `küindlepäevä `aigu lüvväss küĺmäsüä `lahki, siss nakava ilma joba `pehmembäle mińemä Kam; om kavval, lü̬ü̬ `endä `aigõss (mängib haiget), siss ei sunnitõ `riibma San; ma kuuli, et üt́s oĺl `autu alaʔ jäänü, siss lei mul nigu väidsega `süämede Har; noidõ juttaga lei nigu põõna ette, es tulõ˽tu̬u̬ `umblõja inäp siiäʔ Rõu; löödud rõhutud meeleolus `Enne ikke tegi `nalja ja `rääkis, aga senest ajast jäi nagu `lüädud Jõh; kui inimesel mõni suur mure `süäme pääl, siss ta om `lü̬ü̬du Ran; Om sul suur pahandus, et nii lüüdü olet Vas
2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) nii väga läksi `vastu ust et, silm löi tuld; läks nda‿t tallad löid `välku Ans; ma sai ete söhuse oobi, et üsna - - silmad löid tuld Khk; lõi `moole nii kõbaste `vasto `silmi, et silmist lõi tuld Mar; Lähvad, mis jalad löövad tuld Han; Siĺmad löövad üsna tuld, piad ü̬ü̬d ja päevad `lat́sis olema Hää; nüid ta lähäb nihukese valuga, et kannad löövad `valku Juu; kui midagi vasta `silmi lähäb, siis silm lüöb tuld, tuli lüöb silmist `väĺja Sim; kui sa oled `irmu täis, siis silmad löövad tuld Plt; lätsive ninda ku kanna lõive tuld Hls; ku inimese om `väĺlä puhanuva, siss na lähvä niidävä nii et vikati löövä tuld Ran; nooren sai alati `käiduss `paĺla jalu, mõnikõrd jala talla leivä tuld; minule ańd esä puu`luśkaga serätse kõlaku, et silmist lei tuld Nõo; ju̬u̬sk nii, et jalaʔ tuld lööväʔ Har; nii häpe sai ku silmäʔ lööväʔ tuld Se b. (aistingutest) kõrb lööb `pilli, ilmad `lähtvad sulaks Mar; `surnud peavad `tahtma inge `armu, kui körvad pidid `pilli `lüöma Ris; Mu kõht on kohe nii tühi, et sooled löövad sees pilli Jür; ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har
3. (erinevates ühendites) käega lööma ükskõiksust väljendama; loobuma, pooleli jätma lei `kääga ja tuli tulemaie; lei `käägä sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; ää pane tähelegi, mes näd `rääkväd, löö `käega takka ja Mar; `Kääga ei või `lüia, kui `alguses mõni töö ei lähä Han; vahest soab `kääga `löödud, et ei temast sitast `aśja soa Juu; pärast lõin kääga, ei tia mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; mõni on `vintske kui koera liha, `vasta panija - - teine lööb `käega Plt; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; külge ~ ligi, serva lööma flirtima; ligi tikkuma üks taht igä Valeville ligi `lüüä Kuu; `poisid `lüöväd `tütriguile `külge Lüg; `Ilma `asjata `katsub `külge `lüüa, `teine ei võtta vedu IisR; Vene poiss akkas seal kohe tüdrukutele `küĺge `lööma; Nii kena noor tüdruk oli, oleks veel noorem olavad, oleks veel `serva löönd Pöi; [see on] nüüdseajal, [et] löövad üheteisel `külgi Mar; ilus, kenä tüdrik - - mis sa `ootad, löö `külge Tõs; `tahtis `mulle ligi `lüia KuuK; eks ma teise `tütrega `tahtsin `sõrva `lüia Kad; `kange tüdrukutele ̀küĺge `lööma, sehvti poiss Trm; naene `lü̬ü̬mä `servä tõessega Kod; nüid ju tüdrukud ise löövad poistele `küĺge Ksi; vanast oĺl `häüläse inemiseʔ, `tihka is poisõlõ nii `küĺge lüüäʔ nigu no noorõ˽tegeväʔ Har; nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp; risti mitte ette lööma kõigeks valmis olema `kartamata mees, see‿p löö `kuskil risti ede Khk; ma ei löö - - ühügi asja ees `risti ette Tõs; tu̬u̬ `oĺli äste südi poiss, süäk ja `kange, es lü̬ü̬ `kossegi `riśti ette Ran; vedelaks lööma kartma hakkama, araks lööma Pühabe öhta - - pidi Loona meestega löömaks minema, aga meite poisid löid vedelaks Kaa; Lõi vedelaks - - jättis `ostmata Pöi

lümäle lümäle Kam Urv sodiks, puruks väegä ärä keenu, paksuss, lümäle keenu Kam; tambit lümäle tsia sü̬ü̬ḱ Urv Vrd lümo

madise|päev madise- Lüg Jõh Pöi Rid hajusalt HaLä, Tür Koe Plt KJn Hls Krk, madisse- Lüg Mar Hää Trm Kod, madisõ- Rõu Vas, madikse- hajusalt R, VMr VJg madisepäev a. kevadine madisepäev (24. veebruar) madiksepäiv `andab kanale vottime käde, noh madikse`päiväst pi˛id juo kanad `saama siis juo `oue; madikse`päiväst akkab `külmäl üks silm vett `juoksema Kuu; `Talvel madisse`päiva ajal vahiti, kust poolt tuul on, siis `selle järel `külveti kevade vili maha Lüg; madikse`päiväl ole kors akka lund `vihkama Vai; Madise päevast `murtud `talve selgroo ää, siis akkasid ilmad `pehmemaks minema Pöi; `talbe kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli, sest vaadati kala `saaki Rid; madissebä omingo, siis pühitasse `pühked korbi `sesse, viiasse ää `kaugele, siis `tulla `kärpsid mette Mar; madisepäe `ööltse, et kui sa siis puid metsast `õue tood, et siis `tulle ussid `õue, et madisepäe ei lubata puid vädada Tõs; kui madisepäe lund sadade, siis sadade kõik mut́ikad ja mat́ikad maha, et siis teese `aasta söövad kõik vilja ää; kui madisepäe päe (päike) paiste kas või naa paelu, et saab `ratsa obuse `seĺga `istuda, siis oo ilus sui Aud; kui sa madisebä `õmled, sis näd kohe `uśsi Juu; madisebävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs, kõik maa loomad Tür; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes. kui tie oli suland `kraavi, siis `jälle nõos VMr; talvel - - one madissepääv. siis `pühki laadass `ämliku võrgud ärä, siis ei õle suvel `kärpsid Kod; `piale madise`pääva akkab kõik lund `vihkama Plt; madise päeväl mardikidel ja mutukidel luuvvass eńg `sissi Krk b. sügisene madisepäev (21. september) Madise`päiväl `mihklikuus [aeti] siad `lauta Lüg; Meil `peetasse `rohkemb - - sügisest madise`pääva Jõh; kui sügise madisepäe on, siss võetse kanadelle võt́i ära, siss andasse kanadelle peris söök, siss kanad änam väĺlast ei saa; viimase madise päeva aig akkab siil omal talve`kortelt korraldama, `lehti kokku `raaṕma Saa; T́sia˽tapõti jäl˽madisõpääväss ärʔ Rõu

Vrd madis1, madusõ|päev, matjus1, matsa|päev, matse|päev

magale magale Mär Rõn San, -lõ Kan Urv Krl Har Plv; makale Ran Puh Kam Ote Rõn San, -lõ Ran Rõn Krl Räp magama paneme lapse magale Mär; `suurgi inimene johub karja man makale `jäämä, mes siss vi̬i̬l latse; läits tü̬ü̬ manu makale (laiskleb) Ran; neil (kanadel) vist `varsti makale minek Ote; T́sia seivä ärä ja lät́siva `riiala magale Rõn; `anti mulle süvväʔ ja tetti ase ja `eitsi magale San; pini õigõ `ainu `sisse magalõ iidänü Krl; haigutõllõt, nakat jo˽magalõ `tahtma Har; hammas kiivõndass, saa ei makalõ jäiäʔ Räp

magama maga|ma, da-inf -da R(-maie Lüg; da-inf maga Hlj VNg, makka Vai) eP M(-me, -de) T, -daʔ Urv Rõu, `maada Nõo Võn V(maada, -daʔ, `maata, -taʔ); magah(h)am(m)a, da-inf `maadaʔ hajusalt V(maadaʔ Se Kra); makama Rõn Se, da-inf `maa|ta Võn Räp(magada), -daʔ Plv; maga|mõ, -dõ(ʔ) San Krl; makkama Kod Ote, da-inf `maata Võn; (ma) maga(n) R eP, maka(n) Muh hajusalt L, eL, makka Hls Krk Puh Rõn; tud-kesks `muatud Kod, maet Krk; impers `maetse Hls, maets Krk

1. unes olema magas `lounani Jõe; Magavad `nindagu `porsad pääd jalad kuos; Ega magaja `kassi suhu hiir ei `juokse ‑ ‑ ken laisk on vai alade magada `tahtub, on `ilma `kaigist; Ken `kaua magab, kuer `kinged süöb Kuu; täma ei saand maga, süda valutas `poigide pärast, mere pääl kes olivad Hlj; kanadega magama, sigadega ülesse (pikalt magamisest) VNg; sie mies on oma une `täieste maganud, nüüd on `selgest saand unest; mene nüüd magamaie ilusast, siis `kasvad `õige `suuremast; tuul magab [öeldi], kui vagasest jäi; Tegija saab ikke `tehnest, magaja ei `marjukest; Ei magades saa `meistriks ega `suikudes seppaks Lüg; nuor inimine ei tõhi `pääväl magada; `juodik mies magab pia `täie; magab `jusku sukk, siis ta on vagane, magab sügäväst Jõh; `Lastel on `kolmekeste `vuodis `ninda vähe `ruumi, et magavad nigu `põrssad, ühe pia, `teise `perse IisR; kui olivad üväd `ilmad, siis makka ei saand, siis kaed `kolmed `sutkad `ilma magamatta; `tarvis `männä `aia nämäd magamast üles; tämä maga sirukille `vuodes; `lehmäd olivad `loune ajal sääl, pidiväd `louned, magasivad Vai; vana olnd ülal suve`kambri elu‿pel einte ala pettand ennast ära ning `pöönab sääl magamist Jäm; `öösse magades kondid nii `kangest ää `vaibund; mis sii pikka magamist, magas oma jänu ää (magas une täis); ega mees ei maga, ase magab [öeldi, kui] teeb magama ennast, teeb kavalust, kuulab, mis teised `rääkivad Khk; magab nagu päevakoer, kes ei viitsi midad teha Mus; Kui meite vana magama jääb, siis ta magab kut vana kasukas, mette pööra teist külgegid; Loo tegi [vihm] ligeks, niid pole muud kut lähme küüni ning magame ilma kuivaks (kuni sadu üle läheb) Kaa; kui sa `päikse kääs magad, siis sa vötad pääva `pötku; kanad lähvad juba `öhta `valges magama Pha; uni ei anna `uuta `kuube, magamine `maani `särki Vll; se ull pöönutab magada `ühte `jooni Jaa; Kus vanasti `sõukest magamist oli kut nüid, `päike läks `õhta `mõisas `looja, omiku enne päeva `tõusu pidi `jälle `mõisa `õues olema; `Uinusi ää, jähi kauaks magama `jälle; Tuuling magab (ei tööta) Pöi; ta makagid εnam seal, ta köib külas magamas; `lambad o mere `eares liiva sehes magan; ta mõts (mõtles), et ma pidi magama, aga ma es maka `ühti; päe magatse ikka üles, siis mennasse põllale Muh; see magab nii `pooli `silmi (poolavali silmadega); Magab omal saba taa (magab lõpmata kaua) Emm; ahju `körvas pole mette magadud; ma pole täna `öösse `ültse magand Käi; magad nii `raskest, teine silm äi nεε teist Phl; küll ta makab aga magosad und; mes sa nii kaua makad, sa makad eese üsna laisaks Mar; aga laps magab täna eloste; laps makab `kät́kis Kul; kedass ma magasin, see oli vähä `aega, ma `saantki magada; magas une täis, nüid võib ülevel `olla; magame kaua ja kasume jõude, kasume õlepea pikemaks, kasume tangu tera targemaks Mär; ma öö `otse ülebel, egä ma tööd tee, et ma maka Vig; ei see maeal ei tahtnd magada kui süles, aga see makab kibi peal koa (lastest) Kir; Sui ma maka loudil; Kui inimene `ühtevalu maas makab, kudas tä siis `leiba teenib Han; ühes kanadega `tõusvad üles ja ühes kanadega läksid magama; vanal põle magamesest lugu `ühti, eluaja magada küll saand Mih; nüid magatse, `päike juba ülal `kõrges; eele ma magasi kaua Tõs; Tänä `üese vähä magat Khn; Kas sa makad juba, ma mõtsin, et oled veel ülal PJg; Mõni inime oo `siuke, et ku ta makab, sis sedase, et kisa või lase suurestükki, aga üles ei `ärka, ikki magab ku rońt Tor; `Veimevakka tegid siśs, ku pererahvast magama läksid; `Siadega magama, kanadega üles ‑ ‑ si̬i̬ on usin inimene ‑ ‑ aga laisk läheb kanadega magama ja `siadega üles; Must koer, `valge kurgualune, kuus `päeva magab, `seitsmendal augub = pastor Hää; magaja on malga väärt ja töötegeja palga väärt Saa; münol jäävad magamesega nee luupäkse końdid kibedaks Ris; magas kui `surnu tee `ääres Kei; aegutab ja aab `lõugu laiali, tahab magada; kes alati magab, egä see kellegi uni põle, se on patu uni; magab va `laiskuse und, magab nagu va laisk voŕst moas, ei vitsi kedägi tehä Juu; ma ei saand `üösse magada, `aelesin ja kierutasin Amb; `kanged kolajad (töörühkijad) ja vähä magajad inimesed, kolasid `õhta iĺja ja ommiku vara; rehetuas elati - - vommil magati ja partel magati; ei ole tegemas ega magamas (töö juures laisklemisest) JJn; kui laps magades aab `riide pialt ää, siis tal akkab külm Ann; magab muas nõnnagu vana mauk; magasid nõnnakaua kui auk maa sies oli VMr; nõnna tosus `näuga, üsku magamast tõust; sain mua pial magades ohatuse; nüid magab kõhutäit `jälle (pärast sööki puhkama heitmisest); magab kui kot́t, tia kedagi muast ega ilmast Kad; magas nagu `tossas VJg; ia on `püeningil magada, ku vihm katuksel sabiseb; jääd asemelle ja ei jää magama, siis maalutad und Sim; tüdrikud magasivad `aitades Iis; tõõse üles, kavva sa makkad; sae `õigel aal magamass ülesi; magaja suhu iir ei juakse; ti̬i̬b, aga ei ti̬i̬, mugu jolgotab siin, ei tegemän, ei magaman Kod; tüdrikud vanass magasid ońnin MMg; inimesed magasivad `riideaedas Pal; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull, pani kohe ära (ehal käimisest); mõni on `erka unega, ei tahagi magada, teine magab `ühte `puhku; magamesest sai küll Ksi; `palja õlede pial maganuvad; paĺlu magas, magas augu maa `sisse; magasid nõnna et `perssed `tossasid; magasin kui seitsekümmend meest, `lõunani Lai; `kööti ahi ära, magasivad ahju pial ja parte pial Plt; teeb rebast, [on] üleval, teeb magama ennast Pil; tegijal tü̬ü̬d ja magajal und SJn; vai sääl magaside ü̬ü̬d; magajale kassile ei joose iir `perse Trv; siss tetti suure aseme maha, aga egä magade es saa; mia enist `ü̬ü̬si es maga, satte `kangest Pst; Vanami̬i̬s makkab, et seinä värisev, mea küll nõnda ei makka; makka raasike, mia makka kah; laets, kun `maetse pääl, mud́u makka maan (kui sängi ei ole); ega magamisest `putru ei keedete Hls; makass seni ku söögivahe `mü̬ü̬dä; me rahvass magasiv `täempe kava puha, päe olli suuren `kõrgen joba jo; nüid ma magasi üte pikä puhu küll, sai `tahtmist `mü̬ü̬dä magade; sai üte ää päätävve magade; uni võtap uvve kuvve, magamine `maani särgi Krk; Magaja `silmi ja peni `ambid ei või `usku Hel; na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahava; mia jäti küll tõese siĺmä valuma, et las tõene makap, aga magasiva mõlemba; ku sa `kanmise `aigu esi ei ole `sände rübelejä, `rohkemb makat, siss makap laits kah, om rahulik; las ta sadada, siss saab magada Ran; makap laoda‿päl, ütsindä makap; kõ̭ik olli vagane, tõese magasiva vi̬i̬l, lätsi mia ka tagasi magama; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu, om sü̬ü̬k tettu ja `sü̬ü̬du ja magatu kah; Magaden unetat kõik ädä ja mure; `talve magasi `tüt́rigu suedsutsen rehetaren, kapst`maarjapäevän lätsivä ilma `ääle, siss võis `väĺlä magama `minnä; nüid ihu nõvvap `perrä toda, mes tu̬u̬kõrd magamada jäi; makame veedike, ku me siss tühü nakame, siss ei ole u̬u̬ ei oobi vahet; kas miä keeli tedä magamast, maganu, mes tä es maka; makap ku kraas (sügavalt) Nõo; sa tulõt siiä `sisse makama, aga obõne välän `küĺmäss ärä Võn; küll ma nüit põõnassi magamist; uni ei anna `uute `kuube, magamine `maani `särki; tegijä saap `tengä, magaja ei saa `marjagi Kam; ma tõmmassi `endä sängi ka truubi kõrvale, et siss om `lämmäp magada Ote; vahi, nüid `panti pää miu jala pääle ja makatass (koerast) Rõn; ommugu om är `maatu `mõistuss pääst, olt `sääntsess tuimass jäänü San; ku küländ `säńge es olõʔ, sõ̭ss `maati raami pääl; ku sa makadeʔ, olõt hummogu jälʔ terve; ma ei saa˽`maataʔ Kan; magasimi säl kottõ pääl; sai õdak, mi̬i̬ss jäi magama nigu kahisass; Lat́s maka, är˽no `rü̬ü̬ḱüʔ; kolm neli `tuńni iks `maati Urv; mõni maka nigu˽t́sirk suigatõss; nüüd makat pia nigagu `valgõniʔ; tegijäl teräʔ, magajal tühä˽munaʔ Krl; ta om sääräne inemine, ta ei˽makaʔ, ta ei püüsü˽magaman õiʔ; ma olõ mitu ü̬ü̬d magahamada; riih sai maha˽`pestüss, siss `lät́si `kaŕja, maadaʔ is `saakiʔ; inemise magahasõ mitund `mu̬u̬du: mõ̭ni maka habinaga, mõ̭ni nuhinaga ja˽mõ̭ni kroosatõn; muud́õ sulasõ naasõl om nii rassõ uni, et oĺl `maatõn latsõ vällä˽pit́sitänü Har; makat ü̬ü̬ ütte, pääväʔ kokko, om sul tu unõkõnõ Rõu; peremi̬i̬ss magasi iks umah sängüh; misa taah remmeldät, ei lasõʔ tõistel `maadaʔ Plv; tah olõ õi˽pinil ka, koh `maadaʔ; kell neĺli inemise˽kõ̭iḱ vi̬i̬l magahhasõʔ; ma makaki‿i˽paĺlo, ma olõ `virgõ unõgaʔ; rehetarõ kõrval oĺl `kambrõ, koh peremi̬i̬ss ja `pernaane magasiʔ, kaŕüss magasi paŕsil Vas; Haańa `aigo `tuĺti jo inne `päivä üles ja `mińte ka peräh `päivä makama; mina es olõ vi̬i̬l `maanuʔ, es olõ vi̬i̬l mõtõlnugi makamise `pääle; tu̬u̬ oĺl nooril mehil naĺa sõna: las sadada, saab magada Räp; kirbu sööväʔ, ei lasõ `maadaʔ; herra vi̬i̬l magahass; õga jumala öi makaʔ, saa no inemisõl `maadaʔ, puhadaʔ; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval; tulõ ei pätś (leib) pähütsehe `maatõh Se; tuu taht änäbä `maadaʔ; [ta] oĺl `maanu kińni (oli vangis olnud) Lei; tsia paht, kon tsiaʔ magahhasõʔ Lut; ära magama 1. magades surnuks muljuma, lämmatama Ei `veiked last tohi oma `juure `vuodi võtta, kes on `raske unega, magab `lapse ära IisR; naine magand lapse εε, paljas tite lośs olnd veel Khk; Emis magand kaks pörsast ää Kaa; Tönu Tiiu oli oma lapse ää magand Vll; magas oma lapse ää Mär; siga magab `põrsad ää, magab `põrsad `surnus Tõs; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi HMd; mis sa nii pisiksest [lapsest] oma `juure võtad, sa magad selle ää; seda tuleb `ühte `puhku ette, et emis magab `põrssa ää Juu; naised magavad oma lapse ää, ommuku mutku küĺle all `vaĺmis. siga magab koa oma pojad ää VJg; emä magab lapse ärä, jääb `riide nukk suu `piäle ja `lämmub ärä; puĺl magas `vaśka ärä Kod; emmiss `põrsa ärä maganu Trv; siga om poja är maganu Krk; Siss peäp `jäŕgi `kaema, kui joba `sündenu, et emmis ärä ei maka `põrsit Rõn; tsiga magasi ar pujaʔ Vas; mine mant, mä maka su küle all ärʔ (poisikesele, kes täiskasvanud neiu juurde tikub) Räp 2. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama su käsi oo ää magat Muh; ma magasi eese käe ää Mar; ei saa sa visata `ühti, sul magatud käsi, poesid oo `öösse su kää ää magand Mär; magasi käe ää, käsi jäi külje `alla jah Tõs; Ei sina saa pihta ühti, sul käsi magatud, üteldakse siis kui teine teist viskab ja pihta ei saa Vän; oh sa ull, käsi jäi küĺle `alla, magasin oma kää ää, käsi nii surnd; vahest akkavad `viskama kedagi ehk raiuvad, iga täke lähäb isi `kohta [siis öeldi:] ei sul põle kellegi käsi, so käsi on nii ää magatud Juu; magasin kää ära, käsi surd; ei sua otse visata, poiśs on su kää ära magand VJg; käe õlin ärä maganud, valus, käsi õli küĺje all; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess [öeldi], et ärä magatud käsi, tüd́rikud one käe ärä maganud Kod; kui [keegi] puid lõhub ja `viltu lööb, sii `ööldasse, et ära magatud käsi, last käe ära magada Lai; ää magatud käsi, ei sua tööd teha Plt; käsi om är maet; ma magasi käe ärä, käsi olli küĺle all ärä koolu; ku tüdruk kõverti `viskass - - ütelts: poisi man käe är maganu Krk; käsi um ar maat Vas; är magasi käe Lut; targaks ~ lahedaks ~ (pead) selgeks magama kaineks magama `juobund mies maga `endast `targast VNg; `juvva täis mies piab `ennast `targast ~ `selgest magama Jõh; mine maka ennast targaks, siis räägi, mes sol `rääkida oo Mar; `joonud inimesele saab `ööldud: mine maga oma pea `selgeks Mär; maga ennast targaks Ris; `purjes mees magas [end] targaks Kei; eeda magama, maga targaks enese, mis sa toarutad Juu; mine eedä magama, maga ennäss targass, ärä tüki `riidu Kod; maga ennast targaks, siis tõõse üless; magab pia `seĺgess Ksi; makka end nüüd lahess viinast, kasi ruttu magame Hls; ku ta lahess makkass ennäst, viin är kaoss pääst Krk; mine maka hennest targass, siss saat sa muka üten tullaʔ Har; välja magama 1. magades end korralikult välja puhkama tahan `menna magamaie ja magada `endast `välla, et enamb en taha magada Lüg; uni saab `otsa, siis on `vällä magand Vai; kas sa oled nüid `väĺla magand VMr; õlen `väĺjä maganud, õege ära puhanud Kod; ku sa‿lt `väĺlä maganu, siss sa‿let `sände kaŕsk, kuraa·s om ää ja kõ̭ik, mes sä ti̬i̬d, lähäp `kõrda Ran; ku lu̬u̬m ei ole iluste `väĺlä maganu, siss temä‿i taha `juvva ei `süvvä Puh 2. kaineks magama sai viina peast `väl´la magand, ei omiku olnd parem `ühti Mär; Kui `joonud pia `väĺla magatud, siis naine tuleb tuulpiust `väĺla Han; mis sa sii `müüräd, mine magama, maga ennäst `vällä Tõs; õled `väĺjä maganud, viina piäss ärä Kod 3. magades surnuks muljuma, lämmatama magas `lapse `vällä, `lapsi jäi tämä küle `alle Vai 4. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama käsi on `välla magatu ja surd, veri jääb `sõisamaie Lüg; maha magama magades või laiseldes aega mööda saatma; õiget aega mööda laskma `terve pääva magas maha Ans; Pooled päevad magab maha, mis `palka ta veel tahab; Magasi `õige minemise aja maha Pöi; magas selle aa kõik ää, kus ta pidi minema, kõik on maha magatud Juu; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; [kui] `miśki aśjaga iĺjast jäi, siis magas maha selle aea Lai
2. piltl a. surnuna puhkama, surnuna lamama mo mehed ning pojad olid magamas; ta on nüid `ammu magamas Jäm; mu kasuvennad on köik magamas Pha; kaks last makavad `audas Muh; miu poeg magab juba mitu `aastad mere`põhjes Hää; Kuŕsi Mari juba ühe ü̬ü̬ mullan ärä maganud Kod; sedä me änäp ei näe, si̬i̬ makass juba ammu mulla all; jumal tääd, kui paĺlu neid mättit om, kus ni̬i̬ tapet latse all makave Krk; kui nüid nu̬u̬ inimese üless tõsessi, kes viis-kuuskümmend `aastat mullan om maganu, na‿i tiiäss midägi, mes üits vai tõene asi om Ran; näet Rood́si rahvass siin magahasõʔ, mi˽maa seen Rõu; `aeti kõ̭iḱ sõtta, ni sõ̭ah tapõti, kolm tüḱkü jäi Saarõmaalõ magama Vas; är lät́s `maakõsõ ala magama Lut; magama panema 1. tapma, elu lõpetama, surma põhjustama Meil oli vana tark obune - - `truuvist `tienind, isa pani täma `vaikselt magama; Sie on küll `mõrtsuka `muodi, võib inimesegi `külma südamega magama `panna IisR; odra okas pani loomad magama kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni, makku `kińni, kivistas ää Trm; si̬i̬ om tõise igävest magame `panden Krk; pańni ta mehe makama, tuu taṕp arʔ Se 2. midagi tulutult kulutama, raiskama Kas vähe viel oled `kõrtsis raha magama pand IisR; Paneb tühise asja peale raha magama, mis üldse elus vaja ei õle Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; mis sa nüid selle rahast `sinna magame pannit Krk; joova raha maha, paneva niisama magama, aga esi ei saa `rõivitegi `säĺgä Ran b. kellegagi seksuaalvahekorras olema; ehal käima poisid selle `juures küll magand; ega öösse magas `juures, ma `itli küll, [et] ära lask `poissisid `juures magada Mus; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ta peab tüdroku juures `käima magames Ris; teised ei tahand jälle neid tüdrukuid, käevad aga mud́u `toŕkimas, ega nad kõik magand Kad; Sa oled karjatse poja juures maganud (öeld sellele, kellele lõkketule suits peale käib) Kad; meie Valba ei maganud poosiga, muku juttu ae lavva juurin; maha jääväd `muatud neiod Kod; enne är maet, enne ku võets, siis sünnüp laits varep; makass tüdruku man ku üits äŕg kunagi Krk; mõ̭nõ magahhasõ väega noorõst [poistega] Se c. lamandama, lasudes rikkuma Mene `tosta sie `rauakolu sield `ouest `aia `pääle, magab jo maa ärä Kuu; ang rugi εε magand Khk; Sügise oli suur paks oras, `talve tali magas ää, magatis kohad sihes Pöi; anged magand tänakond kõik rukid ää, kõik ruki oras oo nende all maas Mar; lume ang magas viĺla ää Mär; Lumi puud maha magan, kõik arud `luõkõs muas Khn; sügav lumi magab orakse ja eenamuad ära JMd; rohi one ärä magatud, ärä pöherdet; lumi ‑ ‑ on õrassed ärä maganud; siäl ep õlegi `einä, vesi ärä magand eenä Kod; orass on rikutud, anged on orasse ärä magand KJn; madale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten Krk; `talve om lumi ärä maganu puu, om puu kõ̭ik `lu̬u̬ka lännuva Nõo; lumi magasi haina arʔ, hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; vesi um vilä ar `maanuʔ Vas; lumi om är `maanuʔ, tühäʔ pälveʔ ommaʔ nurmõ pääl Räp d. lamama; lamakil, maha laotatud olema kaks kuud magasin `aigemajas VNg; need va ropsitakud magavad siin risuks, `tarvis õte ää eietada; ein magas kolm nädalt maas Ris; linaʔ magahhasõ viil maah Lut e. väga aeglaselt midagi tegema; tegevusetu olema anna obusäl `pihta, minä kaudu, mis sa muidu sii taga magad (tasa sammu käid) Khk; olid laisad, vähe tegid, magasid töö juures Lai

matskna `mat́skna San VLä Rõu Plv Vas matsumine käve `ümbre sängu ku `mat́skna inne Urv; ta sü̬ü̬ nigu `mat́skna kuuldaʔ Krl; ma˽kuuli mis‿tu `mat́skna oĺl. lähä `kaema: muide Jaań and hobõsalõ nuiaga `säĺgä Har; T́sia˽söövä˽tammõ `tõhvu nigu˽`mat́skna; Ku˽vesine oĺl, sõ̭ss oĺl laudaläve esine nigu˽hapatuss, lehmä˽lät́si˽läbi nigu˽`mat́skna Rõu; Sü̬ü̬ nigu `mat́skna Vas

mauk1 mauk Jäm Mus Tor Hää Puh, g maugu Khk Kul Mär LäEd PJg Vän K/maugo Ris/ Pal Lai M Nõo/-ao-/ Võn Räp, `maugu R(`maugi Lüg), maugi Kaa Krj Muh Rid Mar hajusalt TaPõ/maagi Kod/, KJn Kõp Nõo TMr KodT, maogi Ran Kam, mauga Plv Räp; maok g maogo Mih

1. jäme (tangu)vorst (ka vorstipudruga täidetud magu); verikäkk, -leib Küll oled aga jämejäd `maugud `valmis tehnd Kuu; Mauk `tehti odrajahust, verd ja liha `sisse IisR; `Maugud, mis ei lähe `köhtu, seda pistan pärast öhtul koju `minnes `taskusse Khk; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; Mardipääva aegu saime maukusid süia PJg; tegi ead `mauku, `ästi ea rasvane oĺl, võta `lõika ja söö - - mauk on verest keedetud või küpsetud leib Vän; jõuluks teeme `mauka Hää; [veri] sai mauguks `tehtud, änämesti igä pühäbä lõona oli mauk ja `kapsa supp Juu; keige jämedama sea suole `sisse `tehtud tangu vorstid on maugud JõeK; `viska koerale mauk `kaela nalj VMr; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse `tehtud voŕst Äks; `aeti sia magu `tangu täis, siis `üeldi kua mauk. vorsti kraam `aeti mao `siśse, auk nõeluti `kinni Ksi; tangu `voŕsti `ööldi maugist, kui jäme soolikas oli Lai; meie emad `rääksid, et kui jämeda vorsti tegid, si on mauk, jäme jurakas on mauk SJn; laits paks ku mauk Trv; sia umbsoolik `aeti vorsti`sü̬ü̬ki täis, tu̬u̬ `olli nigu pu̬u̬l leevä `pätsi, toda kutsuti jõolu mauk Nõo; mauk - - tsia peräsoolikust tetti, siss sai ää jäḿme Kam Vrd mouk1
2. piklik heina, põhu vms hunnik, vaal, vall; esi õled said rehaga [pahmatud viljast] `vällä `puistatud, said `mauku `pandud. mauk sai `aŋŋuga lakka ajada Lüg; obosega `viäti `einad `einalau `juure. obosel oli `köitega puu taga, obone läks `eina `mauku `müöda Vai; kui üks mauk oli puestatud - - siis peremes `korjas sedasi selle [kõlka] maugu `sülle ja viis lattu - - kui maugud said ää, siis `jälle pahmas kergitadi anguga, pööräti `ümmer Juu; `aeti kas kaks ehk kolm `mauku - - tüdruk tegi oma maugu, sulane tegi oma ja peremes oma maugu Kos; ohra reie `puistamise `juures `kõlkad tõmmatakse `mauku Jür; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; mauk pannasse oheliku või sideme `piale ja viiasse lakka Koe; põhu maugud, pikad üle reialuse põranda VMr; `mauku lähäb mõni kümme `seilatäit odre ehk `kaeru VJg; iga üks võt́tis oma maugi, vei lakka. teine teise `mauki ei lähnud `kanma; Kui õlid sasid kõik `mauki puistatud, siis veedi mauk ära Trm; rehe rehägä pudissatse ja tehässe maagid; `mauka rehalne täis Kod; kui rukki sasi sai puśtata, siis sai tiha ka neid `maukusid Pal; `mauku `löömene - - rehadega lüiasse [põhk] kokku, siis saavad nisukesed seljatäied või maugud, siis viiasse sao `piale Ksi; [pahmas] `Võeti jalatäite `kaupa `maukidesse KJn; egäl rehitsejäl `oĺli oma mauk Ran; põhk `pańti nigu `mauki, pantasse nisukse pia`kõrguse nigu sisaliku Võn; tõmmake [vili] äste `mauki, siss om ää obestel sõkku; [hein tuleb] üless `mauki tõmmata, siss tuuĺ ju̬u̬sk läbi ja päiv kah paśtap nońde `mauke `pääle, siis ain kuevap Kam; haańa vaalate, `aet́e mauga `mu̬u̬du kokko; olõʔ rehiti `mauka. `väikene riihealonõ, kat́s `mauka `saiegi; inne panõt [heinad] `mauka, siss võtat `säĺgä Räp
3. madu; uss, tõuk Togisin `suure `ussi`maugu vigastimme `kannaga `surneks Kuu; `luomidelle ajavad muhud `selgä, sääl on `ussid sies - - neid `üellässe `maugid Lüg; puu sees oo koa maugid Mar; veiksed maugid või tõugud KJn; Lämmäl aal lääva make liha sisse ruttu maugu Hel
4. mingi jäme asi, ebamäärane kogu (hrl võrdlustes) Magab `nindagu mauk maas Kuu; tuleb `vastu kut suur mauk, ei terita (tervita) ei kedad Jäm; Ats oo linnas igaveseks maugiks (paksuks) läind, ma es tunne teist äkisti äägid. Noh, ta naine oo ka seike sama mauk Kaa; kõht nõnna täis nagu suur mauk; `olli nagu suur mauk lõksu vahel (suurest rotist) Muh; põrsass, suur jäme kõht, on `mauki läind Rid; `Pähklitel na suured tuumed nagu maugud Han; aas enese täis, nagu mauk oli jäme Kad; pikali maan ku mauk; i̬i̬n kõtt ku mauk Ran || kirumissõna oh sina mauk oma tegudega Krj; mädänd mauk (vallatust poisist) Mar
Vrd mõuk

mold moĺd g moĺli LNg Mar Mär Vig hajusalt K, Kod MMg TMr Võn hajusalt V, molli SaLä Kaa Muh Kse Var Vil T Har Rõu Plv Räp; mold g molli Käi Rei, `molli R(n `moldi VNg Vai), `moldi Kuu Lüg; moĺl Ris MMg, g moĺli JMd Iis Trm, molli Jäm Khk SaId Han Trm Trv; moll g molli Emm Rei Kod

1. (lühike) küna `Porsale jääb see mold jo pisukaseks; siga on oma `süömä `molli taha `seinäle ajand Kuu; kuus `verku oli mereld, siis kolm sai `kummagi `moldi Hlj; `taadi nokk norotab `eide `moldi = `kaivo nokk (konksuga puulatt kaevust vee võtmiseks) ja kaiv Lüg; mis sa kurivaim karjud, `eesel söömaaeg `alles `mollis Khk; too kassi molliga `juua kanadele Vll; `kalla söömaaeg `moldi ja lase sead laudast `lahti Muh; Siga paneb jäla `molli, kui sööb Rei; vesi pannasse moĺli `sesse Mar; Siad aavad mollid sõnnikud täis, ei ma jõua neid `moĺla puhastada Han; Käiä moĺd tühi, mine tuõ `ruandaga vett Khn; jumal oo loĺli loon ja loĺlile koa moĺli loon Aud; sia mollid olid, `kirbega sai tühas `raiuda `moldi PJg; Pää oli alles tõust, aga tal olid juba piimapüt́id moĺlil (liivakünas) küiritud ja kaevu pial `kuivamas Amb; kui karduld [viinavabrikus] liivast ära `pesti, sie oli niisken moĺd, käisivad pulgad sies, mehed aasivad `ringi, siis kardulid luobiti `sinna `sisse VMr; moll on `veike, aga künä on suur Kod; mollin `mõsti [pesu] ärä - - molli otsa pääl tõlvatedi; siss olli leevä tegemine, `olli piḱk moĺd, nigu obeste ruhi, serände piḱk, kaevetu `väĺlä, ega lavvust es ole tettu Ran; `lehmile piäp vesi `moldi panema, mõtsast tuleva, tahava `juvva Puh; vanast `võeti aava pakk, kajoti sehest `väĺlä ja `oĺli suur moĺd käen; `lambile `anti `ainu ja kaara liblu, `panti `moldi ja `panti molliga ette Nõo; `olli `säände moĺd, sääl mollin tsaeravvaga `tsaeti toda `rasva Ote; moĺlin `mõsti vanast puuanumid Urv; ilma moĺlilda om õks tsia `sü̬ü̬tmine `väega vilet́s Har; keväjä ińne `külvmest `pandass vilä teŕri kausi `lohko vai `moĺde idanõma, et kaiaʔ, kas kaussõʔ Räp || mollitäis mehe `vorgud olivatta kolm `moldi (ühte moldi mahtusid viie võrgu kivid), `juoksu viis ühe `molli menemä VNg
2. paat, veneNõo Vrd molt
3. moldpill oort tulad molli kallale Ans

muda- Ega‿t sa voi üsige `pääle `mennä, ku tä‿o muda`kolgass, sis kohe vaju Kuu; `keŋŋal ole muda `ranti VNg; `metsäs on `niisuked - - muda `allikad, enesel on külm vesi sies, aga muda täis; kus on kaiv `kaua puhastamatta, siis kogub `prahti `põhja, vesi on siis muda`mauga; kel nenä must on, sene `kõhta `üella mudanenä; `juonud mehe `kõhta `üeldi, et sa õled üks mudaorikas Lüg; sügava `põhjaga muda suo IisR; muda`vatsa ka elä mei jues, niisamane kui karuss, muda`maitsene; joevesi tuob muda, Joesuu `juoma `ääres on muda`pohja Vai; mujaunnid (hunnikud) vähigesed, aŋŋuga kogu `aatud Jäm; `körked kasuvad mere `ääres muja `aukudes; muja parras - - pitk, mere `ääri `kautu (mudapeenrast); Et muda köikidele peredele jätkuks, siis jaotati mujarand vördsetes osades ära Khk; merivähiks kutsutasse, elab mudalintsi sees, neid on aŋŋerjas `kange `vötma Krj; Paljas muda auk, mõnes kohas nii `pehme, et äi kanna varest ka peal; Muda kiht on teab mütu `meetrit paks; Kevade ajas [põllule] muda korra `peale, see on naagu `väetise eest; Kaju veel on muda maik sihes, see on seal ega kevade; Seal on `sõuke `pehme muda põhaga maa; Muda ravi `olla `jooksja `vastu ea küll Pöi; mere `eares oo suur muja laḿm Muh; moda ouk, kos sa oled `sisse `vaibond Emm; lained pahisesid vastu muja `valli Rei; muda vannid oo `Aapsalu `lennas, muda pannasse `sesse. kis `aiged oo, need keivad muda `vannis; `aukode sees ja `tiikide sees oo muja vesi Mar; seäl mudavees peän `tihti `suplema Vig; uhemõegad oo pikad laiad, kasuvad `kraavide sees ja muda`aukude sees Kse; küll oo mujane tee, muja `auka täis Mih; kaanid imustavad mudavees ika `olla HJn; vesi oli suoaugust kõik ära kuivand, üks muda loik aga oli `keskel‿vel Kad; mudakaanid, mustad, muda `aukudes VJg; muda`loimades on vingerjad ikke sagedamast Trm; viiskümmet `süldä one sedä muda `ju̬u̬ma; muda sammas ajab järvess `kõlda üles, võrgud jääväd muda `samba `kińni. muda sammas ike `kaugemal, kos püietässe Kod; kogril on `kange muda mekk juures Pal; kaanid on nisuksed mustad, pikemad loomad, elavad muda vetes Lai; mudaein kasvab soos Plt; temä kikk ma‿i·lma är käinu, Saaremaal muda lohun (mudavannis) ollu Hls; Kuuma ilmage tsia `pü̬ü̬rvä ennast muaaugun Hel

muru1 muru Kuu RId Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Mar Mär LäLõ Ris Juu Kos Jür Amb JMd Koe VMr VJg Sim I Äks Plt KJn SJn M T(mo- Nõo Kam) Urv Krl Har Rõu Vas Lei, muro Ris Kan Rõu Vas Räp Lut, moro Nõo VId; p murru Hel hajusalt T(`m-), V(murro, morro) madal rohi; madala rohuga koht, taluõu `lapsed `juoksevad murul Lüg; pani ennast muru `pεεle `pitka Khk; ula all, kus on kare, on muru Vll; Seaste on muru `õues nii kena roheline Pöi; muru `kuivis korra ää Muh; vahel saab sigadele `niita muru õuest Mär; lähme murule `mängima Kse; eedä muru `piäle maha, ilus muru `õues Tõs; Täna `üese vesi murusõ tuln Khn; pańtabe, koone `otsas ja lõuade `ümmer, pisike abe nagu muru PJg; väĺlal üks ilus peenike ein `öeldass muru Hää; muru lööb `aĺjaks Juu; `viska ta muru `piale maha JMd; meie ukse eden ei õle `pitkä muru, luamad `tallavad muru ärä Kod; teelehed kasvavad kõvema maa pial muru ulgas Plt; las na (kanad) süvvä muru kõtt täis Hls; obese `lasti muru pääle `lahti `vähkreme Hel; jänesskapst om mõtsa all, kasvap nigu muru jälle Nõo; nu mätta, mis `viidi matusse `aida, `võeti ka morust, `kostegi vaba kotusse päält Kam; kae, tüdruku `pühkvä murru, ei tiä, kas kosja tulõva San; muro pääl om haina unik Kan; kammõr, ait, tsiapaht - - kõ̭iḱ olli üte peremehe `hu̬u̬neʔ üte muru pääl Har; mõ̭ni kana käü `kloḱsih murro piteh Vas; soeʔ kõńnõva siist üle, Ämälohvi morost kõńnõva üle; minä läd́si `mü̬ü̬dä - - ja `näie, et pühevä morro Räp; `laskõ t́sia moro pääle `śüümä Se; muro muhinõss, haańakõnõ nakass jo kasuma Lut

muru|hain 1. madal rohi looma söövä moru aena ärä. kui ei lase süvvä, võit `niita kah Kam; kiaki ain nii paksun puhmun ei kasva, kui si̬i̬ muru ain Ote; lasõ˽tsiaʔ muru pääle, tanh om muru`haina, tsia˽söövä˽tu̬u̬d häste Har; kost käu ui, siss sääl kasuss hain, morohain Se Vrd muru|hain

2. kummel morohainaʔ - - näit pant t́sääju sisse, ki̬i̬v vesi pan‿pääle, saa t́säi Se
3. teeleht Morohainaʔ `kuivaʔ arʔ, ku kõtt `lahti, siss juu sedä `li̬i̬mi Se

must1 must g musta eP eL, `musta R; n, g `musta Hlj VNg Vai; most g mosta Käi Phl; muss g mussa Kod; (loomanimedes:) muśt Hls Puh Har Rõu Se, g musti (-ś-) Nõo San Krl Plv Vas

1. a. musta värvi; tume, tõmmu ei mina `muste obusi ei taha; mida `musta `juustega oli, siis `üeldi, sie on `musta verega VNg; ilm viab tõist `karva, vesi lähäb `mustast; meil `musta kesä ei õle, kõik maa on `vilja all Lüg; `Silmide ies läks `mustast Jõh; `Juuksed `mustad kui pigi `teisel IisR; `mustiged tekköd suu `mustast Vai; ahi on pailu äre, tömmab levad saiad mustaks pεεlt Jäm; suur must pili `töuskis vesigare poolt üles; punased `antspärid ning mustad `antspärid olid Khk; mustad linnud (musträstad) söövad kurgid ära Mus; Kukkusi nii önnetult, et jala luu läks katti, oli valus, vettis silmad mustaks Pha; Kui piiberlehe ein `vihma sai, siis `tõmmas mustaks kut va karu sitt oli; Rehetuba oli - - sihest nii must kut öö; Oli omikuid, kus rand oli must (kala ei olnud) Pöi; paakspu marjad `lähtvad mustaks Muh; Mustlase juuksed on nii mustad kui süsi Rei; `lämmab nii `mosta `suitsu `välja Phl; need mustad `rõuged olid mustad `vesked naha peal, nagu suured kobarad Mar; ike mustad olid meste `riided Vig; tä `sohkse musta veregä inimene, mustad `juused ja mustad silmäd Tõs; Ühe musta `lamba piäks kua `lauta panõma Khn; Must kaśs vahelt läbi `ju̬u̬snu (on tülis) Hää; musta kaśsi nahk oĺli kurgu rohus, kuivatadi ära ja sellega mäśsiti kurk `kińni Saa; [leeripühal] keik olid musta `kleitis ja mustad rät́ikud pias HMd; nad on mustad kui kerikuakid Kos; must üstku `erne irmutes tene JMd; `rõuge `aigusesse suri mul omal laps ära, mustad `rõuged olid Tür; nüid ei taha `saiagi `süia, kui `musta jahust on Pee; mure mustaks tieb ja tõbi tieb tõmmumaks inimese Kad; sie lammas oli ise must kui sit́ikas Sim; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned [on] päris `valged; pärast sõda tulnud must surm (katk) Trm; sügävus võtab vede mussass; pada naarab katelt, ühed mussad mõlemad vns Kod; isa `vaatas `ahju, `naeris ja `ütles, et nääh poiss, must siga sul ahjus juba (tuli on kustunud) Lai; kel mustad `juussed, see on kõva verega; must kesa, see jäi `puutumata (sinna ei külvatud) Plt; ku `musta liblikut näed edimelt keväde, saad muret; ää sööjä, temä sü̬ü̬p maa mustass puha Krk; ma `väŕmsi villa mustass Hel; vaśk näru säräsi kah nigu kuld jälle, ku ärä õõruti pääld tu must Ran; ku `kartolipäälisse musta om, siss om joba vaja `kartold `võtma nakata; lehm olna `õkva must `parmest Nõo; `väega suur must piĺv õdagust `tuĺle ja lät́s ommogule Võn; meil omma oaʔ mustass `lännüʔ nigu `lamba sitaʔ; ku sa paan tsia kardulid keedät ja - - siss pudru tu̬u̬ `paaga keedät, tu̬u̬ om must nigu üü Har; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ (mustadest rõugetest) Rõu; kaaraʔ rooviti kivi man arʔ, siss sai puhass `valgõ `kiisla, ru̬u̬v́malla jahvõst sai `kiisla mustõb; must piḱksäŕk oĺl, kel sinine oĺl, tu̬u̬ oĺl `uhkõ Vas; mustaʔ tsiaʔ Lut; musta lehma piim (veest) `kaivost saab `musta `lehma `piimä, `selle iest raha ei õle `nõutu Lüg; kui `piima põle, eks me söö musta lehma `piima Lai || (piimata, rammuta toidust) `piimä es panna kedägi manu, rüä jahust ike tetti `musta rokka Hls; jumalest must sü̬ü̬ḱ keedets, päälist sääl pääl kübent ei ole Krk b. (lumeta maapinnast) jädan sene tüö `musta `maale VNg; `katso, ku nied lina`västrikkud `laulavad, kui jo `musta maad akkas nägemaie Lüg; Sie `aasta tulivad `mustad `jõulud IisR; ega see `musta maad ep nää änam (ei ela kevadeni) Khk; Sellepärast on ka `õhta nii püme, et must maa on, lumi maas on, kohe tüki `valgem; `Muutlik aeg - - täna on lumi maas, oome must maa Pöi; Ega `mustade `jöuludega pole seda `röömu, mis siiss, kui maa on `valge Rei; kui talve mõni `aige oo, siis ütleb isi: tiä, kas ma näe veel `musta maad või Tõs; ehk ta no `viskass raasikse vi̬i̬l lume manu, kos sa selle mustage läät Krk; meil omma timahalt keväjelt eläje ni kõhnaʔ, ei tiiä, kas `musta maad nägevä vai ei näeʔ Har c. valguseta, pime kige mustepe ja pimepe aa, kate ämärikse vahe Krk; miä küll ei `julgess ütsindä läbi mõtsa minnä, ta‿m `ü̬ü̬si `pimme ja must Ran
2. a. määrdunud; pesemata, kasimata vai ne `lapsed siis `tiesid `hoidada, nie `läksid `vastu `seina ja `nühkisid `hendäs `jälle `mustaks, ku `pestud said Kuu; pesovied on `mustad, `tarvis maha `viskada Lüg; Käed `mustad kui sia jalad IisR; tämä suust `musta (roppu) sana ei kuuld Vai; nägu nönda must, koes sa kεind oled Khk; Särk must kui söö kot́t `selgas Kaa; Nende maja on ikka nii must, et ösna irm `sisse `minna Pöi; riie oo mustaks läin Muh; εε vaada, mo padjapüir na must Käi; pang oo musta vee jaoks Kul; viska see must vesi siit riistast maha; ihu pesu ja aseme pesu koa oo juba must Mär; Vanamehe kael must nagu käristi võĺl Han; laps enese mustas tein - - mine ari `puhtas Tõs; musta `veega `peśsin `siĺmi, aga `puhtas läksid Tor; põll läind‿ni mustaks Juu; ega ei ole kauat `aega vaja, et [tööd tehes] mustaks `saada JJn; ei mina taha su `muste käsa näha VMr; sa oled just nagu kerikse topp, must ja nõgine VJg; tule `õhta kodu, õled must kui siga, kui obusega `äästad Trm; jakk on mussass lähnud Kod; põrandad pesemata, mustad Lai; ära musta pluusega küll mine, nigu rehelene Plt; [lüpsiku] tiba si̬i̬st must ja piimäne alle Vil; ihu om nõnda mustas lännü, vaja mõsta või `vihtu Hls; nägu olli nõnda must ku paa põhi Krk; siiä `tarre ma eedä küll, aga `sinna `musta `komkade ma‿i eedä Ran; ma mõssi ubina ärä, et vaśt tolmuga om vai musta Puh; pliit `muste `mõskmada anumit täis, ja `kärbläse man `õkva kuhjan; ku ma laits olli, siss `olli `väega must ja ropp kõ̭ik tu̬u̬ `sü̬ü̬mine ja elu Nõo; meil om prõlla ka mõni tõlu alali, om ää meeste jalarät́te vai `muste `kartuli kot́te `mõske Ote; kusnu `musta `pańgi, mes i̬i̬st sa `puhta pangi ärä `tsoĺkset Rõn; latś om tennü sängü mustass Krl; mul musta˽käeʔ, naa‿m ar˽`paŕkunuʔ Rõu; sul umma˽kül˽naa˽kaadsa˽`väega musta˽`keŕkohe minnäʔ Vas; tä oĺl must ku hüdsi, kui tä reht `pesmäst tuĺl Räp b. kasimatu, puhtust mittepidav möni inimene nönda must, pole `puhtust üht Khk; Va must inimene, ta äi pese ka ennast Pöi; `Siokõst `musta inimest [on] vähä nagu tämä ond Khn; kõik said mukid ja kõik said kekid, ma sain musta ja rumala PJg; sie on must ja ropp inime Koe; loderik on laisk ja must Sim; must inimene - - ei korista `endä Ran; küll ta mõnit miu kõ̭igess - - et mia olna laisk, ei `viisnä tü̬ü̬d tetä, nii must ja ropp olna Nõo; üteldäss küll, et tsiga om kõ̭gõ mustõmb lu̬u̬m, aga ega ta tarrõ ei roojasta Võn c. määriv, määrdunuks tegev `Sõnniku vedu, rehepeks ja `kartuli`võtmine on `mustad tüöd keik IisR; Lina lougudamine on üks va must ja tolmune töö Rei; sepäl om must tü̬ü̬, aga `valge leib Hel; `rõiva säĺlän läävä mustass, mõne mustemba tü̬ü̬ jaoss `kõlbava küll Ran d. erilisi oskusi mittenõudev Ju kohegile musta töö peele ikka saab Kaa; ega amet meest ei riku, olgu ta või kõige mustem töö Lai; musta tü̬ü̬ tekij, nii `ti̬i̬ńve odavembe palgage Hel
3. piltl a. rõõmutu, raske, sünge (ka negatiivse emotsiooni tugevust rõhutavana) `musta `päivade jaust ikke `oia ka - - ära `vällä `raiska Lüg; Minu süda on küll `musta muret täis `selle `asja pärast IisR; katsu `kaugele sa seanduse musta eluga saad Khk; Tuulingud olnd sii juba vanal mustal orjaajal Pöi; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; mustad päävad on mul `paerga Lai; ka kõege mustemb mure kaob `valge liiva all Ran; Küll oĺl süä `musta murõt täüs, ku˽poig är˽`ku̬u̬li Rõu; sis tulõ vi̬i̬l tu sinine paast ja must murõ, olõ ei sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔ Vas b. süüga koormatud ärä `viska tõese pääle kiviga, kui sul `endäl süd́ä must Ran c. Tema ti̬i̬b su nõnda mustass (laimab) Trv
4. a. mustus suu `nurgad on `praakas, on keik `mustaga kuos Jõe; Poiss `rääkis, et tämäl on obose jalas preid, sie `aitab, ku `küinealuse `musta `päälä `panna Lüg; ärge ajage `musta tuppa Mär; tuha `leelsega keedeti kangast, siis kees `musta `väĺla HMd; `musta ja `kõntsa ja `prahki on kõik kohad nii täis Juu; `enne olid pesud lios, sialt liost `võeti ära, siis oli must `lahti Plt; lehmä lüpsi must [haava] `sisse lähäb - - aab kohe umsi ülesse Vil; rahvass olli musta ja pimedus‿sehen `eĺlev Krk; kui [pesule] must `siśse kasunu, tahab `rohkemb tõlvatada; ku jalg om ärä `suśkenu, siss kaste ja must lääb jo `sisse Ran; olõss `sanna kütet, sõ̭ss olõss lännu˽taa must säläst `maaha Plv; `valgõ tund `musta `väegaʔ, nigu midä t́silgahhass pääle, nii om nätäʔ Vas b. väljaheide kanad on `talvel sies, et ei tie `musta igale `puole Jõe; laps tahab `mennä `mustale Lüg; aĺlid pasknärid - - mutkui tema must jääb maha VJg; Kes teda ei saĺli, siis ta - - ti̬i̬b kõhe `musta `sulle `sängi (kassist) Kod; Tema naĺlalt muale musta es ti̬i̬, kui pallalt sinna tolle koti pääle Nõo
5. must värv Mustalepa koorega naised `värvisid `ruuni riiet, vanad `musta `pandi ka meni kord sega Kaa; seeliku `musta oli enne küll Mär; silmakibi oli ja `vaiku - - pandi pata ja sai `musta Vig; Eks `musta saand vana mustaga värvitud, apteegist sai `tu̬u̬dud KJn || (nõiast) Sel inimesel‿o must `kiele all Kuu
6. musta värvi olend a. (hobusest) `vuorib vana `mustaga igä päiv vedädä Lüg; Vana must juba teist `päeva aiste vahel Pöi; koes sa tu̬u̬ musta olt `pandnuʔ, ar olt mööńüʔ vaih Se b. (veisest) pailu must `piima annab Jäm; mõni must äŕg õigats muśt Hls c. (koerast) mine minema, sa suur muśt Puh; ega‿s muśt `mu̬u̬du ei jätä, ei arinu eläjäss ametit Nõo; Ega˽must ei jäta˽`mu̬u̬du, innembi aja karva ärʔ Urv; Jätä õi˽must `mu̬u̬du Rõu d. euf kurat `kiuslik inimine - - sie on `jusku vana must ise Lüg; vana must um suur mi̬i̬śs Lut || (vandesõnadest) no mis sa sest va mustast siis nii palju üiad Khk; paneb paar `musta ää Ris; siss akasiv musta tuleme Krk
7. (püsiühendites, väljendites) a. mitte sõnagi, mitte midagi en mälestand `musta ega `valget Lüg; Tämalt ei `kuule vahel `terve päev `musta ega `valget IisR; ta‿s lousu moole mitte midad selle `pεεle, `musta ehk `valged Jäm; läks `mööda, äi es `inga `musta ega `valged Khk; Muistnd mette musta äga valged ütelda Emm; oli üsna vihane, `lausund must‿ega `valged Mär; Ei sellest pole änam musta ega valged kuulda Han; Ei see tia `musta ega `valged, ää tema kääst küsigi Jür; koer vagane, üks muss ei laasu; ei laasu `mussa ei piäss ei `persess, vahib ku tumm Kod; ei räägi mehele `mustagi Ksi; es lausu mitte üits must Trv; ma‿i ole `lausnu tälle mitte üits must ei `valge Nõo; esä `õikab: ko‿sa läät, es laosu `mustagi Rõn; ma˽kõneli pikkä pulga, timä is lausuʔ `musta is `valgõt Har b. (kirjutatust, paberile kirja panemisest) panema nüüd `musta `valge `pääle Lüg; nεεd sa kohes must `valge pεεl seisab, pole valeks aida midad Khk; Äi saa ta sest änam lahti, sii seisab must valgel Pha; `musta pannasse `valge `peale Mar; mõni tahab teist pettä, teesel `konraht, `ütleb: loe, sii oo must `valge piäl Tõs; Mis ikka must `valgel kirjas, ei seda valeks aa Jür; kõik ärä seĺjetänud (seletanud), seesäb muss `valge piäl Kod; oss ma mõistass `musta `valge pääl panna, siss ma kirjutess kiḱk üless Krk; Inne maʔ õi usu, kuʔ must om valgõl Se c. (vandumisest vm erilisest ägedusest, rohkusest) ajab `musta `kurja suust `vällä Lüg; möni mees vannub `musta pümed `kurja; vannub `musta ning `valged kogu Khk; Mees vihastas ning kirus `musta `kuiva Kaa; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva Vll; Siis akkasid `musta `kuiva kjõruma ning `vandma Khn; oh sa must issand oma valega Hää; vanamis `põhjas sind, et mua must Sim; Mees `vandus, nii et ilm õli must Trm; sõemass nigu ilm must Ran; esä vańd, nii et maailm mustass läits, aga ratta olliva iki virilä Nõo

mõtsa|tsiga metssiga vanast `oĺli katõgese velleʔ lännü `mõtsa mõtsa tsika `tapma ja‿s oĺl näet üt́s veli saanu maha `laskõʔ tu mõtsa tsia Har Vrd metsa|siga, mõts|tsiga

nahane naha|ne Trv, g -se VJg Lai, -tse Nõo Kam Ote San; naha|nõ Har Se Lut, g -tsõ Rõu Plv, -dsõ Urv Krl Rõu Vas

1. nahkne, nahast suidsete ohilik `olli ka nahane, nahk rihmast tettu Nõo; lakatsil olli nahane siŕm; timäl olliva serätse nahatse tuhvi jalan Ote; esäl oĺl nahanõ lõõts [sepikojas] Har; t́sia nahadsõʔ oĺli˽põllõʔ olnuʔ sepil i̬i̬hn Rõu; täl ummaʔ seemuśk nahatsõ kängäʔ, paŕk nahatsõ tsuvvaʔ Plv; koodil om nahanõ pannõĺ Se; tubinit́s um sääne nahanõ kinnass Lut || lahja nahanõ elläi Rõu
2. pilves, hall ilm om nüid serände nahane Nõo; No lätt vaest piḱäle `saolõ, ilm om sääne nahanõ Urv; `ü̬ü̬se oĺl `seĺge, a nüüd um säändsen nahadsõn pilven Rõu
3. kaene silmäʔ ommaʔ nahadsõʔ, ei olõʔ sellätüst silmäl Krl

nahin nahin Kuu IisR Vai Jäm Khk Pöi Muh Mar Mär Kse Juu VJg Iis KJn Trv Puh San/g -e/ Har, nahen Tõs PJg Tor, g -a; nahhin g nahin|a Har Rõu Vas, Krl kahin, sahin; nohin `Üöse pimedas on `kuulda igasugu nahinaid IisR; siad `süöväd, nahin taga Vai; See (vikat) käib nõnda rohust läbi et nahin taga Pöi; sõi nagu nahin Muh; Ainult väike nahin oli veel puude latvades Mar; Oli vähä nahenad kuulda teene pool seena PJg; `vihmä tuleb nõnna et nahin taga Juu; sea võtave ku nahin `kartulan Trv; ku nahhin `eńgäss läbi nõna Krl; kerikun keeleti kõvastõ kõnõlamine välläʔ - - nigu nahin oĺl ennedä; kuuli, et riihhe alh om nahhin, lähä `kaema, tsia teräunigu otsan Har

nahk nahk g naha üld(n `nahka VNg Vai)

1. inimese ja looma keha õhuke tihe väliskate [riided] `hierusid `sääred nahata Kuu; siin `reie pääl emä `tuodud `nahka ei õld (sündimisel saadud nahast), `sõnniku `aŋŋu vars õli kõik ärä võttand; uss ajab küll `nahka Lüg; nahk viab `volti, siis on vanadus Jõh; igine `nahka sügelö Vai; nii paks nahk kasund püu pesa (peopessa) Ans; kui sa teo `leiba olid ära `sötkund, siis `tεεdsid, et nahk oli märg `selgas Mus; Sai ikka ka mehemoodi tööd virutatud, nönda et vötis naha leemetama Kaa; Lutsu ja aŋŋeral on paljas nahk, soomust pole Pöi; nagu ane nahk ihu peal, nupilene Muh; ärgu nad joogu suja nahaga `külma vett, jεεvad `aigeks Käi; Mul oli nii külm, et nahk läks - - siniseks Rei; päe põletas `kangest ää, nüid aeab `nahka Mar; nahk on mõraskil Kul; nahk on pealt narmaskil, läks robelise kibi `vastu Vän; tandsivad nahad palavass Hää; kää nahk vähä `kat́ki - - nahk on `nilges Nis; on nihuke kueva nahaga inime, tema ei akka `kergeste igistama Juu; ära aa oma `nahka soojaks JMd; sie tüö võtab naha märjaks Koe; üht kubeme kõhu `nahka oleme (oleme sugulased) Kad; `tüetasin nii, et nahk `auras VJg; jala nahk on paks Sim; uśs aab naha maha. ma ise õlen nähnud uśsi `nahka - - uśs lähnud ärä, muku nahk muan Kod; mägra nahk on nagu siili nahk teravate okastega Äks; `tööga tuleb pihu pesasse ka nisuke paks nahk Lai; nahk `oĺli `kipra tõmmand Vil; nüid akkab `terves `saama, nu̬u̬ŕ nahk `pääle kasunu Hls; vana inimese nahk, mitte veri `väĺlä ei tule Ran; mul om nahk kõ̭iḱ köbrän joba Ote; nahk om ärä `audunu Krl; noʔ olõt nädäli `aigu [puid] `lahkunuʔ, noʔ om `sõŕmil nahk paksuss lännüʔ Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd Rõu; nahk um `lämmäss lännüʔ Plv; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; luts keedetäss kõgõ nahaga Se
2. a. kilejas kattekiht, koor, kest `Kiedetud `piimale tuld juo nahk `piale IisR; neil (kooreta munadel) ei ole muud kui `nahka vaid pääl Vai; rugi `üigesel on nahk `ümber Khk; siis keedetse, et `ernel nahad pealt ää tulavad; ma pane nee `tuhlid nahaga `sisse, mis sa viletsad koorid veel Muh; ploomil‿o nahk, tä oo õhudam kui õõna koor Vig; Supil, kui `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; odradel ja kaertel on kesi ehk nahk pial, sial sies on tuum IisK; nahk on igal teral pial - - õdrateral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm; muage vesi, `sinna `tõmbab `piäle nõnnagu kullanaha; aĺlituse nahk tuli `väĺjä lüpsike naa (toru) sidess Kod; sial pidama i̬i̬s olema nisuke nahk, si̬i̬ minema `kat́ki (neitsinahast) Ksi; süĺt ei ole vi̬i̬l `üibenu - - om veedike nigu `nahka pääle tõmmanu; `voŕstel `oĺli nahk õhuksess lännu, lätsivä laḱka nigu `lardi Nõo; puul om nahk jo kinni, päält `pi̬i̬tri päävä, sõss om nahk kinniʔ Har; `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä (rabarberist); Ku sõ̭ss `sü̬ü̬mä `naati, sõ̭ss ega üt́s tõmmaśs esiʔ umal `kartolil tu̬u̬ naha mahaʔ Rõu; liivamaa pääl ei kasuʔ kańepel `nahka `pääle; ploomi pääl om nahk, ubinal õks um ku̬u̬ŕ Räp || (õhukesest jääkirmest) nahk on üle juba Kuu; `suures `väinas koa nahk üle Muh b. silmakae seeniʔ ju̬u̬śk silmist vett `pääle, ku nahk `pääle `kasvi Krl; mõ̭nõl kasuss nahk silmä pääle, ei˽saa enne, ku `tuhtri vällä `lõikass Har c. laeva välisplangutus Mõnõl `tehti ennemä relling `vaĺmis, siis akati `nahka tegemä; Vana lae oli - - sellel oli viel korra `viisi uus nahk `ümber `tehtüd Khn; si̬i̬spul on `karneelik, väĺlapul on nahk Hää d. (ühtlaselt pilves taevast) ei ole pilve vahet, ühes `nahkes puha Hää; taevas tõmmas `ühte `nahka, ei tää, kas lähab `saole või Saa; taevass om üten nahan, nüid‿i `läägi [vihm] üle Krk; veda ilma nigu `nahka Har; nakkas `nahka vidämä - - tä õks saa meele ka jo `vihma Se || ku ütte `nahka (vahetpidamata) satass, siss ei saa õ̭ks rükä ka pandaʔ Har
3. looma keha väliskate nülituna, pargituna või esemeks töödelduna kui tappasin `miski `luoma, siis võttasin naha maha Lüg; `Tuorest `nahka pidi `enne puhastama - - siis panivad - - puu `piale `kuivama Jõh; mänin rebo `nahka `müömä `linna Vai; perse oli nahast, nee olid siis `ratsapüksid Jäm; nahad said `parki `viidud Vll; Noorde üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; lõhmuspuu koordega tehasse `nahku `pehmeks; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; Sureb obu, maksab nahk (pole halba heata) Emm; mõned `niitvad `nahke pealt vellad ää Mar; Natuke `nahka, nael `rauda, sületäis puid = vokk Han; pargit `nahkest `tehti `saapu Tõs; Koid `nahkõssõ läin Khn; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku (merehaigest) piltl Hää; mõned, mis `kaĺlimat `seĺtsi nahad, need tehäkse `kraedeks Juu; mu isa tegi (parkis) `nahku Ann; `suapad, mes tehässe linnan, one üäveldet nahass, nahk üäveldätse `üstläsess ja piänemäss Kod; `pastled olid `parkimata nahast Lai; tõhu nahk on `jälle kaĺlis nahk KJn; naha karvapu̬u̬ĺ om kõvep, ihupu̬u̬ĺ om lõdu Krk; latse olliva `nahku `sisse mähitu, et `sõiten ärä ei `küĺmä Puh; ku `kaska `nahku `pesti, siss `olli aput `aisu kõ̭ik ilm täis Nõo; näpitsa vahel om nahk `kinni, siss om ää ummelda Ote; vanast es liigutõ `üit́segi t́sia päält `nahka, a nüüd kül‿võets t́sial nahk sälläst San; naa kablahaŕusõʔ koodil ei pia `vasta medägi, ma `saiõ angõrusõ naha, ma˽panõ tu̬u̬st Har; Ku˽paŕk är˽`jahtu, sõ̭ss `pańti sinnäʔ eläjä nahk `sisse Rõu; `tarva nahk [oli] kaalan Vas
4. piltl a. mes `preksu (maiusrooga) sa `oite `arvasid minu `keitämä, et sie toit naha vahele ei käü; minul oli kogu aja irm nahas, et täna küll elusalt kodu‿i saa; eks meil old samate oma nahk `kaige `kallimb; Ega minugi `seljäst kaht `nahka saa Kuu; ku akkab `riidu norima, siis `ütlen, et mene siit oma `terve nahaga `õige `välla; sie [hunt] jäi ikke nahale, `tõised kuus tükki `lasti ikke maha; eläb ikke vana `kombe järele - - elab vana naha sies Lüg; Mis sa selt nahalt võttad, sie on `paĺjas kui `paĺjas (vaene); Sul omal oli nahk `irmu täis, siis nägid säel `uńti ja `tońti; Nüid oled küll `nahka vedand, akka ükskord `tüöle IisR; `laiskus naha vahel, ep viitsi ennast liiguta Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa Pöi; õpetaea `noomis su naha - - ete tümäks, et sa‿ik parunite sõna pead `kuulma Mär; Kõik läksid [mõisa], nahk `irmu täis Trm; mees on nii `uhke, et ei mahu oma naha `sissegi Pal; `kange irm mõlembil nahan; ma ole toda oma naha pääl `tunnu Ran; papide `ürrämine oĺl irmu `nahka aanu Kam; ku hõel vikat́ om, sõ̭ss lits naha pääle (paneb higistama) Urv; tõsõ sai laadan tappaʔ, mina `päśsi teŕhve nahagaʔ Har b. (väga kõhnast olendist) Mis sa sealt tapad, omal siga kut nahk Pöi; [ta] Oo naa ää kuin, nagu nahk veel järel jään; Oli `aigemajas ühna nahas läin Han; üks tükk `karva, teene `nahka, ädäpäräst kondid ühüs `seisvad Tõs; sü̬ü̬b, mes tä sü̬ü̬b, ühesugone nahk alate Kod; mis sa nende `nahkege tegem akkat (kõhnadest loomadest) Krk; mes sä noist `nahkust `kisku lased (öeld emale, kes suurt last veel kokkutõmbunud rindadest imetab) Nõo c. (halvast, kadedast inimesest; ka halv üleajateenijast) [need] on `piiri`valvuriks üle `teenind nahad Jõe; Ta on `irmus nahk, koppika käest ei `anna; Oli paha inimene - - igavene nahk IisR; Juhan pidada nahaks `jääma Kaa; sa kuradi nahk - - si̬i̬ paab juba `sõitma eden Kod; Sa oled vana üibenu nahk, ei viisi midägi tetä Nõo; mis seräst `nahka kõnelda Kam d. (kõhust, selle täis või tühi olemisest) kui on jo `süödü ja `juodu, siis on nahk täis Lüg; `Vaatab, kuda oma nahk täis `saada IisR; Nüid on nahk täis, pole muud kut magama Pöi; Küll on nahk ele Vig; juba obuse nahk täis, mine too tä ärä Tõs; no koerake, kas ladisid nüid oma naha ka täis Sim; pane nahk täis, sõss mine ja lü̬ü̬ `einä jälle Krk; virut naha kõvaste täis Ran; no om nahk täüs, no võit jäl elläʔ Har e. (peksa andmisest, peksa saamisest) tulid võttid mul kraest `kinni ja sugesid naha täis Jõh; `Parkisid naha `poisil täis IisR; saa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta Khk; Tee sool naha korra tümaks, siis sa tead Pöi; lüiatse mu nahk `lahti Mih; Ma uhmõrda sellel naha läbi Khn; ut́sita sul naha täis, ku sõna ei kuule Aud; sugesin tal naha kuumast VJg; Küt́tis naha palavaks Hää; vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; soomitse su naha läbi Ran f. (kurnavast tööst) eina töö mo naha `peale kεib Mus; `Tõmma nii, et nahk jala talla all `ki̬i̬rdus Hää; `tõmba ommukust `õhtuni, nõnda‿t nahk nuriseb seĺlän Krk; obesed `sõksiva ladet, `sõkmine ańd obestele naha `pääle küll; kissime `vasta tuuld, nii et nahk nurisi säĺlän Ran g. (väljendab laadi või liiki) Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand Kuu; Mis `nahka mies sie on, pettis vai aus mies IisR; See, kes sääl valmis saaks, peab juba teist nahka mees olema, kut ma ole Kaa; minu `nahka, korralik inime Rid
5.  ei saa ~ ei tule head ~ suurt ~ õiget nahka kellestki või millestki mitte asja saama Egä senest `poisist enämb iad `nahka ei saa Lüg; Kui `ninda `eĺlitab, kas ta‿s `luodab `poisist viel iad `nahka `saama IisR; laps oo ka ukkas - - saa‿p saa εεd `nahka tast Khk; Poisist äi tulnd ead nahka Emm; Ega sellest nisust head nahka saa, põld jõudis juba üles koostuda Mar; Neist `purlakidest nüid ääd `nahka saab Hää; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; õdra `jäigi `kängu, ei suand `õiged `nahka Trm; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka, aga ega sialt sügise suurt `nahka saand Lai; sest kuradist suurt `nahka ei saa, ta ei viitsi õppida Plt; las ta ellite pähle, ega sellest ääd `nahka‿i tule Krk; ega temästki `õiget `nahka‿i saa, ütte `viisi saesap nigu `ürbunu jälle Puh; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; kogu ~ kõige naha ja karvadega täielikult, kõige täiega Vasdudad keige naha ja karvdega Emm; Ta `pistis sene kogu naha ja `karvadega `nahka Rei; Kõige naha ja karvadega - - pihugi ei jäänu [midagi] Hää; luu ja nahk ~ nahk ja luu (väga kõhnast olendist) obu on paĺjas luu ja nahk Vll; läbi `aetod ja ää tapetod juba nao üks va luu ja nahk (kurnatud hobusest) Mar; ni‿vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk Juu; tämäl ei õle muud ku luu ja nahk Kod; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; vai mul muud om, nahk ja luu Ran; liha kõ̭ik `luie‿pält kadunu, `paĺlad nahk ja luu Rõn; ta om sääräne kõhna mi̬i̬ś, nigu luu ja nahk Har; ku ma seo lehmäkese ośti, siss oĺl tä luu ja nahk Rõu; mitut nahka võtma liiga palju nõudma Vettis selgast mütu nahka Emm; `vaese seĺlast `võeti mitu `nahka Sim; Mõ̭nõ `tü̬ü̬lise käest tahetass mitu `nahka Rõu; naha peale andma, naha peale saama peksa andma, peksa saama Ah et said `jälle naha `pääle Kuu; Tädi õli `kange naha `päälä `andama Lüg; anna poisile naha `pεεle, küll siis vahe vahele saab Jäm; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ärgu ta suitsedama mette öppigu, siis saab naha pεεl Käi; vanal aal olid `mõisade sees inimeste valitsejad, kui sa‿i jõund mette, said naha `piale kepigä Mar; Mina ei ole kellegil naha pial ann, äga põle isi kua saan Han; minä jäen `terve nahaga, tõesed saed naha `piäle Kod; `mõisas kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; poiss tei `kurja, sai naha `pääle Ran; esä küll ois mu, aga emä ańd naha `pääle Nõo; sa ei kuulõ sõnna sukugi, ma anna sullõ naha pääleʔ Krl; naha peal elama ~ liugu laskma kellegi kulul, arvel, kellegi tööst elama Kaua sa mo naha peal ikka elad Pöi; teese naha pial tahab elada Aud; Laseb teiste naha pääl - - `liugu, ega `ki̬i̬gi `seukest `paari ei `võtnu Hää; Teise naha peal liugu laske, iga üks ei sua sellega akkama Trm; [peremees] üteĺ umalõ vellele, et sa elät mu naha pääl Har; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; nahas ~ naha sees olema kellegi olukorras olema või ennast sellesse asetama Noh, Leika nahas niid - - küll äi tahaks olla Kaa; Katsu korra mo naha sees olla Emm; ma‿i tahaks küll nende õnnetumate nahas `olla VMr; nahast välja hüppama ~ kargama millelegi tugevasti reageerima Sa hüppäd kohe nüüd nahast `väljä, ku peigmihelt `kirja said Kuu; üppab kas või nahast `väĺla - - ia meelega Sim; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väĺjä Kod; rõõmu pärast üppab kas või nahast `väĺla Lai; `kargass vai nahast `väĺlä, nii ää mi̬i̬l Ran; nahast välja jooksma ~ kiskuma ~ pugema ~ ronima eriliselt pingutama, mingi eesmärgi nimel vaeva nägema Emä, isä kisuvad vai nahast `välja, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; Sie nisuke rebane, ülemate ies pueb nahast `väĺja IisR; [ta] Roniks kas vei nahast välja, et teistest eese töödega ede saaja Kaa; väga püiab, `töötab, jookseb nigu nahast `väĺla Plt; Nüid om ädän, jooseb vai nahast vällä Nõo; nahka hoidma millestki kõrvale hoidma igäüks vähä joba `oskas oma `nahka `hoida ka Kuu; Kambajömmiks egaühte äi veteda, kui nähta, et mees rohkem oma nahka ojab Emm; oiab oma `nahka igast aśjast kõrvale Aud; kis ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; Mõ̭ni hoit õ̭ks paĺlo umma `nahka Rõu; nahka maha nülgima ~ võtma 1. (karistamise ähvardusena) Nüüd enamb ei `aita, nüüd võttan `poisil naha maha IisR; ära mängi, poiss, võtan su naha maha Mär; Kui karja kurja pääle lased, siss sul nahk maha võetass Nõo 2. petma, tüssama Saand söukste meestega kampa, kes ta naha maha nülind Pha; nahka silmale ~ silma peale saama uinuma; uinuda, magada saama ma ei saand `nahkagi `silmade `pääle Lüg; ei ole silmale `nahka saand, `ühte valu sai tööd teha Pha; Juba teine öö pole `nahka silma `peale saand Pöi; ma põle `nahka silmä `peale saand, naa `kangesti karivad küläs Mar; une `nahka pole ka silma pääl saanu Hää; alate õle virvetusel, ei sua mitte `nahka silmä `piäle Kod; mitti `ü̬ü̬se silmä pääl `nahka es saa Krk; nahka turule viima millegagi riskima, end ohtu saatma `Kelle süü on, kui vied oma naha turule Jõh; Ma oma `nahka turul ei vii, ma oia sest aśsast `eemal Han; nahka üle kõrvade tõmbama 1. petma, tüssama `Tembas `toisel naha üle `korvie Kuu; Mina omal `nahka üle `kõrvade `tõmmada sel pettisel ei lase IisR; Olid suured sõbrad, aga üks `tõmmas teisel naha üle `kõrvade Han; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä, tõmmass naha üle `kõrvu Nõo 2. (karistamise ähvardusena) `Lastele `üäldi, et `tõmman su naha ülä `kõrvide Jõh; See enne‿b jäta [tüli norimist], kui öhes kohas nahk öle `kõrvade tõmmatakse Pöi; nahk lubati üle `kõrvade tõmmata - - mõne alva või kurja teo eest Lai; on paks nahk, paksu nahaga (kriitika jms vastu ükskõiksest inimesest) Küll sa oled vade `paksu nahaga Kuu; Ta on nisukese paksu nahaga, äi teind väĺlagi Pha; Taal on nii paks nahk, ta äi karda kedagi Pöi; On senel aga paks nahk Emm; Ta nii paksu nahaga, et pane mite so ütlemist tähelegid Käi; Mul om paks nahk, mä ei pelgä sõimamist Räp

naljakas naĺjak|as (-l-) Khk(-g|as) Kaa Vll Pöi Muh Rei(-g|as) Kse Tõs Khn JMd Kad I, `naljak|as Jõe(-ĺ-) VNg Lüg Jõh, naĺlak|as Kaa hajusalt L, Ris Kei Juu JJn Koe Kad Sim Trm VlPõ Hls, naĺlak|ass Trv TLä Võn Ote San Krl Har/g -atsõ/, naĺak|ass VId, nailak|as VJg Sim, g -a; `nalja|gas Lüg, g -ga VNg Vai, -ka Kuu; n, g `naljaka Lüg naerma ajav, lõbus; veider, kentsakas eks sie ole ikke üks `naĺjakas lugu küll Jõe; [ussid] `talvel `ninda jääs `ninda ku tia mida `naljagad `asjad VNg; Minule `paistas, et sie mies on nattuke `naljakas Jõh; see suur `latside tegu on küll naljakas Khk; See on päris naljakas, elu aja üksi olnd ja nüid surma ees võtab veel naise Pöi; aab naĺlakast juttu Rid; küll oo naĺlakas, eks nää, mis sest tuleb viimaks Mär; need `teadad küll, et ma ikka naĺlakas olen, naĺla juttu räägin Mih; naĺlalaulud olid `seoksed laulud, kus naĺlakad sõnad sehes Aud; sulane on kańnist naĺlakas oma jutuga Juu; seĺg on na naĺlakas (imelik), vähä küll olen [alles] niit (enda tervisest) JJn; jaaniuśs, mis `üösse põleb, naĺlakas on, päris tuli kohe `üössel Kad; kangesti nailaka `näuga VJg; küll sa õled naĺjakas, ei taha naŕrikess kõhe suu `sisse `üeldä Kod; tegi naĺjakaid `tempusid Lai; nüid ma piän isi `kiitmä, nii `jõukass kohe, et se joba naĺlakas `oĺli KJn; ti pu̬u̬l om nii paĺlu naĺlakit inemesi Puh; kassikäpä om serätse naĺlaka, om `pehme nigu käpä jälle Nõo; kui kussim ärä `kuivi, siss `erne kõrisiva sääl sehen - - to‿ĺ lastel `väega naĺlakass Ote; küll om naĺlakass, ku harak üt́skõrd tsia sällän sõit Har; naĺakass mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se Vrd naljak

nuum nuum g nuuma eP M(nu̬u̬m g nooma Hls Krk) Võn Rõn San V, `nuuma R(n `nuuma Vai)

1. nuumamine `moisas `pandi kohe `terve `karja `nuuma‿päle VNg; mere`äärides `luomad `käisid - - sial õli üva roho - - õlid sial nagu `nuuma pial Lüg; `ansin sia `nuuma Vai; aned pannasse `enne `müima `nuuma Khk; `paergu `mütmel sead `nuumas Vll; vanasti `viidi mulikuid ühest mõesast `teisi nuumale Mär; pani sea nuuma `piäle Tõs; mitu sigä oli nuumal, mis meil sis nii vigä oli Juu; vanad ärjäd, mis juba vanaks jäid, need `pańdi `talve nuumale Kos; `pańdi [sead] nuumale `aeda, kolm kuud oli sie `nuumamine Amb; parun `ośtis nied (lahjaks jäänud härjad) omale ja pani talveks nuumale VJg; tööd ei õle, east soab `süüa, õle nägo nuuma peal Trm; sügise `panti [härg] nooma pääl Krk; ma pańni joʔ tsia nuuma `pääle Plv
2. (rendil olemisest, rendile andmisest või võtmisest) maa oo nuuma peäl Vig; lähäb maad nuuma pääl `saama Hää; ma võtan põllutüki nuuma‿päl Saa; eenama `ańti nuuma `piale Juu; võt́in tõese käess nuumamuad; eenämu `serväss tükk, mes ańd nuuma `piäle `väĺjä Kod; si̬i̬ and ärä `vällä nooma pääle põllu, ei viisi esi tetä Krk; mehiläne (mesilaspere) andass nuuma pääle Plv || nemä ośtiva koha nuuma pääle (kahasse) Rõn

nuumama `nuumama Plv, da-inf nuuma|ta hajusalt eP, Trv TLä Võn Rõn, -daʔ Vas Se(nooma-), `nuumada R; `nuumamma Rõu Räp, da-inf nuumadaʔ Vas, tud-kesks nuumat Har; `nuumame Krl/-mõ/, da-inf nuumate Hls Hel San; `nu̬u̬mame, da-inf noomate Hls Krk Hel

1. a. loomi rammusaks söötma vai siis `enne `palju `karduli oli, et `ümber`aasta sigudele `anda sai, `nuumamise ajal `annedi `karduli ja jahu VNg; luom on `vällä `täiest `nuumatu, nüüd `tarvis `vällä `tappada Lüg; `paergu `mütmel sead `nuumas, nuumatakse, et soaks ead raha Vll; `Mõisas - - viina raagaga nuumati [härgi] Pöi; ma `ütsi, et mis te tast `nuumate, see aeseb nagu ramp sii `aidas (rebasest) Muh; sead sõid põllalt `rohto ja siis üks kaks nädälid `võeti obose setta ja `pandi jaho `peale, see oli se `nuumamese toit Mar; siga pannakse `aeda, see tahetakse jõuluks ää nuumata Mär; vasikas nuumatse ja tapetse ää Tõs; `põrssaid `nuuma ike viĺlägä, keedä `tuhleid, pane jahu `peäle Juu; ma akkan nüid seda siga päris `nuumama JMd; [härgi] nuumati taĺv `õtsa, kevädel tuli kaupmi̬i̬s, `õssis ärä Kod; `puĺlisi ja `ärgasi nuumati, mõni `nuumas `oina ära Lai; nuumatud siad `müidi ju kõik ää, kus seda raha muidu sai Plt; lehmäd ei jõvva `kõńdi - - ülearu täis nuumatud KJn; meil o siga är noomat Krk; kaits siga nigu elevandi, kõ̭ik `puhta viĺläga nuumatu Ran; ta (kana) jo `munni egä päevi, kudass sa seräst `nuumat Nõo; `sinna om kanamaja ka tettu - - `nuumab noid kikkakõisi nüid Rõn; viläga nuumaśs tä t́sia, t́siga oĺl nigu liha unik Vas; tapueläjät vaja noomadaʔ Se b. rikkalikult toitma, liiga palju sööma (inimesest) kis sind jöuab nuumata Khk; mis sa enesest `nuumad nii `kangesti Mär; ku aidusiga ära `nuumanu ennast Hää; seda vanamest nuumatasse nägo mõnd parunid Trm; mes ma `nuuman suss, mes üvä sa teed Kod; ka näet, kudass si̬i̬ ennäst `vällä noomanu om, lot́t lõvva all Krk; no mes ma `nuuma ennäst, ega mulle toda liha `säĺgä vaja ei ole Nõo; ta‿m nii vällä nuumat, et tal liha hõĺluss säĺlän Har
2. a. maad rentima võt́tis einamad nuumata Amb; sain siält einämaad nuumata KJn b. maad puhata laskma maa lastas vahel engäte, si̬i̬ om `nuumamine Hls

nõiduma `nõiduma Pöi LNg Vän HJn JMd Sim Ksi, (ma) nõiu(n) Hää Koe VJg Iis Trm Plt, `nõiun Lüg, tud-kesks nõiutud Kse, `nõidutud Jõh; tud-kesks nõiutud Kad Äks, nõiutu Hel, nõjudud Saa; imperf (nad) `nõidusid SJn; tn nõiumine JJn; `nõidma Kod KJn Kõp Vil Trv T V, `nõidme Hls Krk, (ma) nõiu(n); `noiduma VNg Krj, tud-kesks noiutud Khk, `noiutud Jõe Kuu Vai, `noitud Jäm Pha; `nöiduma Vll, (ta) nöiub Rei nõidumisega tegelema `vergud on `noiutud ära, ei `saada kalu, `saadab `kammelaid [kiluvõrku] Jõe; ma olen sidä `tundend, et `piimä on `kennegi `noidund Kuu; `kutsusin `nõia `välla ja `ütlin, et tule `nõidu mu kanad `välla, et rebäne ei `puudu Lüg; justkut ää noiutud, et iga pühabe sajab Khk; Mõned `olla käind `ööse kellu kahe`teisme `aegu tee `ristide peal `nõidumas Pöi; nöiad `nöidusid loomad ää Rei; `nõidus teese `aigeks Vän; annekolladega `pestse `lapsi, ku lapsed nõjudud on Saa; pailu nisukesi nõiumise sõnu oli JJn; käib järel nigu ää nõiutud Koe; kui lehm nõiutud oli nii et piim venis, siis pani püssi `sisse `piima ja lasi seda `põhja `puole, sie arp `aitas siis Kad; `nõidus `mulle kõhuvalu VJg; mes minä nõiun, ei õle minul `nõidmise verd siden Kod; vana rahvas `kartsid, et vaadas teise `lu̬u̬ma ja `nõidus ära kohe Ksi; sel om vilbuss man, ärä nõiut Trv; ärä nõis mu lehmä piimä; nõid `nõidun `terve pulma `soendsess Krk; ta es saa muedu, ku ta es ti̬i̬ `kurja, es nõiu Ran; temä nõiup küll, aga mitte midägi ei avita Nõo; nõiad käevä üttepuhku siit õvvest läbi ja nõiuva piimä ärä KodT; timä lubaśs küll minnu vällä `nõidu ja `soendiss tetäʔ Har; Vanast naa˽hädäʔ ja˽`haigusõʔ `nõidmiisist `tuĺliʔ Rõu; tõsõ tarõ `pernane `nõide mu tsia ärʔ Plv; tä nõis är minno, ei elläv, ei kooluʔ Se Vrd nõidama

nõstang nõstang g -u San V(-o Räp)

1. kandam Eilä˽hummugu tuĺl, sõ̭ss oĺl iǵävene suuŕ nõstang `väŕskit t́sia liha Urv; `tõie mõtsast üte nõstangu `ainu Krl; tu̬u̬l oĺl suuŕ nõstang, oĺl suuŕ üsä täüś `kraami, ei˽tiiä˽kohe timä `veie Har; Vanast oĺl tõõnõ asi, sõ̭ss ku˽jõ̬õ̬ `vi̬i̬rde puttu, nii oĺl sul jäl˽nõstang kallu käehn Rõu; ańnivü̬ü̬ʔ, sääne nõstang vöid Se Vrd nõstak
2. jalase kumerus ää nõstanguge regi San Vrd nõstatuss

nüüstma `nüüstma, (ta) nüüstab Hää Pil; `nüüst|mä (-ś-) Kod Trv Hel V, -me Hls Krk San, (ma) nüüstä(n); `nüistma Hää, `nüistama Saa, (ta) nüistab; `nüistmä Krk/-me/, (ma) nüistä(n) KJn T hõõruma, nühkima; sügama juba ta (loom) `jälle `lahti `nüistnu [ennast] Hää; seĺg keheleb, tule nüista Saa; ärä nüüstä `riidid puru Kod; sead nüistäväd aida `vastu KJn; `põrse akkav ka `nüistme Krk; tsiga nüüśt Hel; vana orik nakass ennäst `nüistmä `vasta ratast, siss nüist nigu oless `trummi löönu Ran; kassirõebe om ütte `viisi jalun, nüistäb `endä ja õõrub Nõo; obõnõ nüist `aida `vasta perst Kam; tal ihu süidäss, siss peab `kiskma ja `nüistmä Ote; Põrmand taht kõvva nüistä, kui puhtass lätt Rõn; eläjä nakassõva ennäst `nüüstme San; Ku pirrulõ hüd́si `otsa `paĺli, sõss nüüsteti hüd́si ärʔ, näet sõ̭ss nakaśs jäl˽valusallõ palama Urv; tsia `nüüstvä vällän `vasta `saina Krl; pini `nüüste `hindäl vere `vällä Plv; Matsälka om sannah `minkagaʔ `sälgä nüüstetäss Räp || nuhkima Ega selle eest jää midagi varju, see nüüstab kõik kohad läbi Pil

ohvri|kivi püha kivi, millel ohverdati Oolutimäel on `ohvrikivid, seal `olla ohverdud Pöi; Ohvrikivil pöledati vanast ohverd Emm; `ohvrikibil oo augud sees Kir; oli ika öhö vana `ohvrikibi `väĺla `otsind Mih; kui inimesel midagi viga oli, siis `viiti `ohvrikivi `peäle lõnga `otsi või midagi Tõs; tu̬u̬ `oh́vrikivi oĺl lavva laḱkunõ ja ümärik, päält tasanõ; `oh́vrikivi pääle viid siss (tõnisepäeval) pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu

paar1 paar g paari S(paer Muh) L hajusalt KPõ I, Äks Ksi VlPõ Krk T Lut, `paari Kuu RId(n `paari VNg Vai); paaŕ g paari Vig Hää Ris Amb Tür Rak KJn Kõp eL; poar g poari Jaa Pöi Muh LNg Ha Trm Kod MMg; puar (-ŕ) g puari Vll Var Khn(puär) Juu Kad VJg Kod Lai Plt

I. subst 1. a. (millegi või kellegi kahekaupa koos esinemise, kasutamise või tegutsemise kohta) `lueti `paarije `viisi, niimittu sada `paari vai kakssada `paari vai, kaik kalad `lueti Kuu; `kuuvve `paariga `pekseti `enne sedä `reie Lüg; `Õige nüüd `leidsid paar parajat, keda metsa `palki `tuama `saata IisR; kui ma ühekorra ka ruut oli, siis mool oli viistesend `paari sörm`kindud Kär; Pani seikse vardiga minema, et naakut oleks teeb mütu paari jalgu all Kaa; Sealt tuleb üks poar inimesi veel Pöi; kakskümmend viis `paari `vihtu teeme Muh; kaks `paari `härge `kündsid Phl; võtan öhö paari `saapud Mar; pand seda mette tähälegi, see oo silma paari vahel jäänd Mär; Ühe `suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puär olõma Khn; ma kudusi ühü talve üle kolmekümne paari augulisi ja kirjadega [kindaid] Aud; teine paar läks iel `vartadega, teine paar tuli järel `pintadega Kei; `leeris ma käisin karguga, se kellega ma kõrvu `istusin, ei taht minuga `poari `tulla Juu; `tiumes käis obuse ehk ärja poariga HJn; `tehti vanad katuksed, suured nupuga vareksed (harimalgad) olid ungaste pial, üks puaŕ JJn; võtt punase äärega nahk`kindad, paari `paslaid ja vüö VMr; mi̬i̬s läks vanass keriku, viisud jalan, tõene puaŕ puusa piäl. egä ühe puarigä ei sua keriku ärä käedä Kod; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; `seotasse sukad `ühte `puari Lai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; käo `kuksive kolmelt neĺlalt paarilt Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (kooskõlata abielust) piltl Krk; mesi ollu potiga ja või länikukesega, `keitnu nu `paari ja visanu üle ola, üits i̬i̬n ja tõene taga Ran; suur `veski, neli `paari kivve `oĺli Nõo; siis pidi pruut́ `andma selle isäme naaśele üt́s paar sukke TMr; `poiskesil oĺl paaŕ tsuvva `kaplo tettü Võn; ma osti üte paari `põrsakõisi Har; ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv; seeni˽ku `tütrik mehel saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas; paar `langu lappõ pand ni sukka pand paar Lut b. (paarisarvust) `Laulis kukk `õhta magama `minnes liiad suutääved, siis `ööti, et `tulla ea ilm, poarid, siis tuleb teise päeva paha ilm Pöi; `kangas köivad paarid lõŋŋad Muh; kui `toimne kangas oli, siis pidi ikka paarid lõngad olema Rid; liig või paar ~ liiad või paarid (arvamismäng) `pähkne `muistatamine oli - - `ütle, liig vai paar - - siis sai ärä `luetud, kui oli paar, siis said omale Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst, on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb paarid, aga on liiad, sis paneb ühe `juure, et paariks saab Khk; küsiti, kas oo liig või paarid, kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma, kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä, liig või paaŕ Krk
2. a. abielu- või kooselupaar; pruutpaar `vaesed, neid ka sii möned paarid Vll; nee on kogu akkand poar Pöi; see on sene paari tütar Emm; va türu paar, neil pole last `ühted Phl; üks paar tahab tänä abielosse `astoda Mar; täna oo kaks kolm `paari laalatamas Mär; `nüitsed paarid ei oska ju eläda Vig; Ärmäl `pieti `pulmõ kahedõ puärõga korraga Khn; see paar läin lugema Ris; me olime neĺla paariga laalatada Kos; täna oli `jällegi pailu `puarisi kirikus maha `üelda JMd; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; näid `puaŕa on ike Kod; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi Nõo; `pu̬u̬lpa olli laulatedu üits paaŕ, vana pruut olli ollu Ote; tõnõ paar eläss iluste, tõśtel ei sünni elu, `kiisleva ütte `viisi Rõn; sõrmussid olõ õs ja jäi paaŕ laulatamalla˽tu̬u̬kõrd Vas b. tantsu- või mängupaar `riŋŋi `mäŋŋud olid `jälle `lauluga, siis `jälle sies `paarid `tantsisivad Lüg; tagumine ~ viimane paar (lahti ~ välja) (jooksumäng) `paaris õlid poiss ja `piiga`lapsuke, üks, kaks, kolm, tagumine paar `lahti Lüg; `seisasid `paaris, üks, kaks, tagumine paar `lahti, kaks akkasid `juoksema, `kolmas `iest `püüdas Jõh; lapsed `mängvad `paera, tagumine paer `välja Muh; kes `paaris äi ole, see üiab, et tika, taka, tagomest paarid `välja Käi; Akkamõ tagumist `puari Khn; see oli lapseias, ku me viimast `paari `mängisime `välles HMd; üks seeśäb eden ja `õikab: tagumane puar `lahti, tagumane puar juakseb ja tämä püüdäb. ku kätte suab, jääb üksik `õikajass Kod; väĺlas suve aeal `tehti tagumest `paari, `joosti Plt; joosime määst `alla tagumest `paari SJn
3. kangaviga niidel‿o paarid sehes Muh; paarid, öhö niie `peale on `pandud kaks `lõime Mar; `kangal paar sees, egä sedä tohi olla - - tehässe niiele uus siĺm, parandasse ää Vig; kes `niide pannes paarid `sisse pani, ju siis tuli viga Tõs; jäi kaks `lõnga `kõrvu ja siis on paaŕ sees, riie on kohe rikutud Tür; paaŕ ühes niies, see on kaksik kangas Rak; `paare oĺl kangas täis pant Trv; sõkut paari `sissi, ku üle `niitsme sõkut Krk; kui kaits [lõnga] `kõrru, siss tuleb paar `siśse Ran; kos sul om paarõ pant, halvastõ `nit́sede vai sukka `pantu Har
4. kaelkoogud; kaks pangetäit kaelkookude otsas tuon `paari kaks vett Jõh; ku `einamaal `süia `lähtaks `viima, siis `võetaks paaridega `seĺga Hää; karduled tõime metsast paariga kodu Saa; paaridega tu̬u̬d vett Pal; suur talu ja kiḱk vesi tule paarige kanda Krk; sigadele kanni pangi `paarega seĺlän Ran; `paĺlu ei ole vaja, ku paar `paari tu̬u̬d, siss avitass Nõo; noorik oĺli säält lännu söögipaariga - - `rahvale `vi̬i̬mä TMr; võta kaalpuu ja mine tu̬u̬ üts paaŕ vett Ote; Ku˽sü̬ü̬ḱ `vaĺmis sai, võt́t supi paariga˽`säĺgä ja latsõ`vankri perrä Urv; Lehmile kannõti `ju̬u̬ki alasi paariga Har; `Paarõga õ̭ks om rassõ vett vinnata Rõu; vi̬i̬ paariʔ umma rassõ `kanda, `õkva olaʔ võt́t `kangõss Plv || kandepuud `paarid oli `tehtu, kahe puu `pääle on `lauad `pantu Vai; siis tuĺlid tüdrikud ja viisid `kõlkad kõlgussisse - - kańnid ka `ohjega ja `paaŕega Vil
5. a. hrl pl sarikas Majal on paarid pεεl Jäm; murispuu `piäle köiväd paarid Var; kui paarid piäl oo, sis pannasse kadaka nuust paaride otste vahele ja peremees piäb viinä pudeli `sinna `tooma Tõs; Puärdõks lähäb pitkemi puid taris Khn; paarid on `pantud, nüid roovime Hää; puarid tehässe muan valmiss, siis tõstetse seinä `piäle Kod; paari tugi, teine ots pannass paari `küĺgi, teene seinä `küĺgi Vil; `paaride `pääle pannas lati ja lüvväs katus Hls; paari om neĺla jala tagant, viie, kuue tollitse. paar köüdets mahan kokku ja siis aiass üless Krk; sõled oiava `paare ku̬u̬n, paarile lõegati sälgud `siśse, `sälke `siśse `panti sõle otsad Ran; katuss `palli, `õkva elu tuli `olli, paari olliva maha sadanuva, paĺt saena jäevä üless Nõo; tõmmatass tõselt pu̬u̬lt tõne paaŕ üless, pandass ari pulk `siśse, siss peńn `panti vahele Ote; vinütüseʔ ommaʔ joba pääl, vaja `paarõ ala `pandaʔ Kan; rańtshirre pandasõ paarõl pääle Har; Paariʔ ommaʔ `liuhka vaonu Rõu; ku hoonõʔ oĺl viisstõisskümmend `jalga laǵa, sõss `pańtiva kümme `jalga paariʔ Räp; paaŕe küleh ommava sõĺkpuuʔ Se b. tala, aampalk `Vilja kuivadetti toa `paaridel Jäm; meite lammaslauda paarid on nii alaspidi köveras Khk; `Valmis londid pisteti siis `kamri paari vahele Krj; Rihaltsel oli neli viis `paari Pöi; `peastlased tegavad pesi rehalse paari `külge Muh; `katla ahelad olled paari `külges Phl
II. pron kaks, kaks-kolm, mõni ligidal küll, aga paar kolm maja õli vahet; `anna paar `karpi tuletikku Lüg; puju on paar `jalga `pitkut, `kuuse puust Vai; omal olnd paari `räimid paŋŋi `pöhjas Khk; nad‿o paar `aastad `paaris olnd Mus; Kuivastus ma keisi poarid korrad Jaa; Sii oli enne poar maja Pöi; paer tükki oo meil ikka `ankrumi koa Muh; paar ainust akki jäi veel `välja Rei; akkab paari nädäli päräst `õitsema Mar; poea`poegi oo paar tükka Mih; Lüe puär muna kua pańni `piäle Khn; paar `piiska tuleb ja ei tulegi `rohkem Hää; üks poar `puuda oli neid teri, mis ma sirbiga `korjasin Kei; poiss, lüe sa viel paaŕ `pulka [pliidi] `alla‿t `kiema akkab Amb; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; isänd ja emänd - - ärrä ja provva one [neist] puar `vaksa `kõrgemad Kod; ma käesin ikke `aastas ka kõrd või paar [vanematel külas] Äks; napsata puar `korda Plt; sis oĺlid paar `purjus mi̬i̬st lähnd kirikusse Vil; anna paaŕ `kartuld vi̬i̬ĺ Trv; pussak ulat́ paaŕ `tiiru `ümmer ja siss sai vi̬i̬l `sõlmi sidude Pst; paar ao `ossa `olli kokku keedetu, `väike tuustikene Ran; sa võta nõgel ja niit, `suska paarist kotussest `kinni ja käib külländ Nõo; `vihma tule paaŕ tibakõst Ote; vai sa mullõ kah paaŕ `tu̬u̬põ `piima Har; paaŕ `päivi sais tu jalg muro pääl, pu̬u̬ĺ t́sia jalakõist Rõu; mul om tälle paaŕ sõ̭nna üldäʔ Vas; maka paaŕ `päivi Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur