[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

haak aak eP(h- Phl; [v]ua-, [v]oa-, vaa-) TLä Kam, aaḱ M Võn Ote Rõn San V(h-), aek Muh Tõs, g aagi; aak g `aagi R(h- Kuu; n `aaki VNg Vai)

1. väike konks, hrl kinnise vms osana; selline konks koos aasaga a. (uksel, aknal jne) panen `ukse `haaki Kuu; veräv on `aagist `lahti, siis `luomad `lähväd `väljäle Lüg; karjamal `seoksed väravad, kos pole `aaki mette Khk; Tuulingu `külges keti `otsas [oli] oak, tiiva sihes oli oas, `kange tuulega päŕs üksi äi pidand, siis pani `oaki Pöi; veta uks `aakist `lahti Emm; `akna aagil koa aas Vig; aak on jämedast rauast `taotud Nis; oak läks kat́ti, oagi nokk tuli ää Juu; `kaśtidel õlid koa ennevanast vuagid, käisid vuagiga `kińni Kad; pane aken `uaki, ärä jäta uagiss `lasti Kod; aak pannasse ubaduse `sisse KJn; kergita uśs aagist `valla Puh; `värjäʔ haagiga kinniʔ Har; panõ kraḿp haagilõʔ Rõu b. (riietusesemetel, jalatsitel) `riide `haagid `panna `kinni Kuu; kamassi `aagid, `vaskised Lüg; `püksi `aagid - - `tõisep̀uol on aak, `tõisep̀uol on `vastuss Jõh; `kuubedel olid pisised mustad aagid; sest`saati, kut saabas `lahti käib, on aagid Jäm; `enni olid naistel `aakidega `saapad koa, `aakidega olid paĺlo paremad `kinni `panna kui `pussidega Mar; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; maśsil (kamassil) olid kummid, nüid on vaagid Nis; `kampsunite ies olid suured riad `oaka Hag; kuuel on oagid ja vastuksed JMd; `uaka one küll, aga vassuśsid ei õle Kod; i̬i̬st oli ta (pikk-kuub) kate aagiga `kinni Trv; kui mina `kasvi, siss ei ole üttegi `aaki es `amme `nöpsi Nõo; suurembil `rõivil ommaʔ nüüd ka kaala all aagiʔ Kan; mõlõmba˽piat olõma, nii immän haakkui ka essnn haaḱ Har c. muu konks; kida, kisk Minuti viis vai `kümme, `lüömäiel (enne löömist) lasid [seinakellad] kovast `haaki `vasta `polti Kuu; `aadri `rauval on ka `piskene aak sääl `vetro `külles; [kanga] `templi `aagid Lüg; varna `sesse `tehti aagid, viis-kuusteissend `aaki, siiss ega lusik käis ühe aagi sees Käi; kaalkoogud on teina haak teise `otsas Phl; [meremees] lü̬ü̬b aagi [ankru] ket́i lüdist läbi, siis on `kergem vidada Hää; koĺgil piab uak olema, muidu ei sua obust ette `panna Hag; õngõ aaḱ Võn

2. hammas, sakk a. (vokilühil) vokkil on `lühvi `külles `traatised `aagid Lüg; lühü `ravva `küljes on lühü `aagid - - niit `juokseb lühü `aagi ehk `amba päält Jõh; oagi pealt lähäb lõng `värtne `peale Juu; aagi om voki siiva küllen, `väikese kõvõra traadikese Kam; pooli `pääle aagi `viisi lätt lang Urv b. (hobuseraual) raud sai `kapja järel ära `paśsitud, `aagid said `alle `lüödud Hlj; taliraud, nendel o vällap̀ol `ääres aagid Mar; obusele pannase talve iarauad `alla, tehäse raua `otsa ja ette vahedad aagid Tõs; obose raual kaks `oaki taga päka all Juu; aagid olid igal raual. kui teine aak `löödi teravast, siis oli talveraud Lai; obese ravval om aagi, käänets ruvidega ala; `talve pannass teräve aagi Krk; aagi om nüriss lännuva, ärä kulunuva, sepp lü̬ü̬b obese ravva alt ärä, siss lü̬ü̬b aagi teräväss. üits aak om i̬i̬n suur, ja kaits `aaki om taka Nõo; suvõravva oĺli ilma haagilda Har

3. konksuga tööriist a. vitsahammas aak, kenega puu vits pütti `pääle `panna VNg; varutamise `aagid Jõh; vitsutamise vuak Kod b. pootshaak silla jakk (jätk) `olli keśkpaegan sillal - - `lasti palgipaŕv läbi, jakk tõogati kõrvale - - `aakega juhiti `õkva Ran c. sõnnikukonks aagi ommava kolme arulise ja kate arulise, aaḱ ehk sitakonks Ote d. vahend rattarehvi pealetõmbamiseks akkad `rehvi `pääle `tõmmama, siis on aak, obose `ravva `muodi Lüg e. palkide kinnitusklamber `palgi tahumise aak, kui `palki tahutasse, et palk `sõisab `paigal Jõh; Tahumisel lüiakse paĺk oagiga `kinni Pöi f. tempel aaḱ, mis `rõiva sirun hoit Kan

4. sälk, täke `lõikata üht `riiet `sirgest, ei `lõika - - `aakisi `sisse Lüg; Niidu `aegu lõigati `lambale oak `kõrva, siis `tundis sügise oma ää Pöi; kivi läks vigadisse ja aak tuli tera `sesse Käi; Sarikatele ja ülemistele `palkidele raiudi aagid `sisse Rei

5. mõrra osa, külgmõrd mõrral oo karjaaead, aagid ja vesiaead; aagid nagu uksed, kaks keppi, teene teenep̀ool `ääres Tõs; aak oiab mõrra `kinni Hää

6. piltl a. (äkilisest suunamuutmisest) `ussid olid nii `kanged old - - et `vaata tie `aakisid, ei `joua `ussi iest ärä Kuu; jänis `viskab `aaki, püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; mõni vana lu̬u̬m ti̬i̬b `aake, `viskab `kõrva Hls b. (hambakuju muutumisest) obune `peale viie `aasta akkab `aaki `lõikama, `amba üks nurk kulub ära ja teine jääb pikaks Hag; uńdil `ambad uagin, siis ei sua osa (liha) `kuśkilt võtta Kod c. lätt tõõsõga `haake (tülli) Räp

hammas ammas g `amba S/h- Phl/ hajusalt L, HaId Jä ViK Iis Trm Ksi Lai Pil, `amma L Ha Tür Kod KLõ; ammass g `amba eL(h-, -śs V); `ammas g `amba R(h- Kuu)

1. hammas Tuleb vist `huonu `ilma, alumased `hambad `kiskuvad Kuu; `täied `ambad suus, `ühtki ei õle `välläs; `ambad - - pikkad ku `undi`ambad; sel kõvad `ambad nagu karul suus; `ambad `jääväd arast ja `elläst, kui `süömä - - appu `asja `liiast; magamisega jääb suu `lahti - - `ambad `irvili; õlen saand juo obose `ambaid kahele `kõrrale (hammustada saanud) Lüg; `Ammaste `kõhta `üäldi, et valuga tulevad ja valuga `lähväd; `ambad on `ristis - - räses suus; `ambad räsekkille; edimesed `ambad ehk iest `ambad on ies kõhe, ehk õhukkesed `ambad; tagumised `ambad on taga puol ja `suuremad; `Ambad kui `pärlid suus Jõh; liha läks `amba vahele; midä sie `itsidad `ambu. `ambad `itsikille Vai; `aige ~ `söödud ammas; lout `lambuid täis, punane kukk loulab `keskel = `ambad ja keel Jäm; kiristab `öösse magades `ambud; ülemise `amba igema sihes on ülemised `ambad; kui [laps] `ambud murrab, siis öötaste, et rot́t lihab sita koormaga läbi, jätab mulgu maha Ans; nii külm et akab `amba; koira ammas (hammustus) ep parane mellaskid Khk; Mo `ambad `kihkavad - - tea‿b mis tõbi nende sihes on; Vana aavil on - - `ambad naagu suured metslooma kihvad Pöi; aruksed `ambad; keel liperdab `ambu vahel Muh; `ambud `kriiksama ehk rägistama; `ambuni (üleni) märg Rei; laps `aige, kas akkab `ammod tegema või; nao va koer `ammad irebil suus; löö nõnna, et sool `ambad `kargavad `persi Mar; `ammad läind suust ää (haput süües hellaks muutunud); seal, kassil, ikke kihbad [ees], taga oo `purgmese `ammad Vig; ragistab viha pärast `ambaid Kse; ammas lõgiseb suus, nii `kange külma valu Var; `ammad puseriti Aud; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; ammas tuksub ja pakitseb Vän; Kole pikad `ammad - - `ammad ku rähä pulgad Tor; Kel arvad `ambad on, ni̬i̬ on targad - - aga kellel tihidad - - neil oleja `mõśtus `kińnine; sigar - - ammaste vahel Hää; puseriti `ammad on kasvand: üks väĺlapoole ja teene sissepoole; neli esimest ammast on all ja neli on peal; `andis `talle `vasta `ammaid Kei; ek‿su `ammad kulu äe, mis sa nii paĺlu räägid Hag; risus `ammad on mõni pikem või lühem, `ristis `räśtis, vaevased `ammad ~ räsas `ammad; taga on ikke purimese `ammad; `jäädavad ~ vanad `ammad Juu; obune aab `ambaid (piimahambaid) JMd; `aambrega tagusime kaḱki [pähkli] koore, muidu ammas ei võtt Ann; krigistab `ambaid valu pärast VJg; vanal on `ambad ära, tühi suu nigu lutsu suu; `amba töngad valutavad; `ambal on juur ehk töngas; mõnel on kahe`kortsed `ambad puseriti ja pialekute; `ambad kui püt́i lauad, õige laiad Sim; `ammass tunnusse, kui vana o obene, nuarel o `umne, vanal õõnes ammas; puremased `ammad on tömbad ja laiad Kod; `ammad kohutavad üles, kui `aiged on; sel on uśsid, kes `ammid kiristab; laps akab `ambit tegema, niriseb `ühte `puhku ja tihub; mõnel on `valged `ambad nigu luiged suus Ksi; `ammad ärä, ki̬i̬l pudi Vil; purimine ammass Trv; `päälmise `amba kurdave paigal; rü̬ü̬ḱs joba ennepist `ambit (kaevas hambavalu); lu̬u̬d (omad, loomulikud) `amba; ma pidi tal küll `ütlem, aga ma pitsiti `amba kokku, mitte es `ütle Hls; [valutavat] ammast sorgiti `pikse lü̬ü̬d pinnuge; sellel om kõvere `amba suhun, si̬i̬ om nõid; rõgiśt `ambit ku üit́s mürrin; mul olli nõnda irm, et `amba lõbissive suhun; ärä `vaate koera karva `pääle, `vaate koera `hamba `pääle Krk; kasu`vaśkass kaiass ku om katesse ammast, siss saa ää piimälehm, ütesse, siss om üli ää Hel; kel õredad `ambad, si̬i̬ om `elde, kel paksud `ambad, ni̬i̬ om kidsid Ran; ma‿le ilma ammastõda nigu süńdenu laits Nõo; lammass järä `ambit; läits ommi ammastega `auda Ote; taal om üts ammass `suhvõ tulnuʔ; magamise pääl mõni kriidsutõss `ambiid; ku latsõl ammass är˽katkõsi, siis pidi `viskamõ ahju pääle et, viruss`kuńdri anna˽mullõ raudammas, ma‿nna sullõ luu`amba Krl; mul om alumit̀́si `hambõid neli ja `päälmit̀́si neli; ma ei saa edemit̀́si hammastõga enämb medägi süüäʔ; poisi võt́ti kõŕdsin `viina - - sis `tükke `taplõmma ja `järri `hambõid; naar niu˽`hamba˽pill suust mahaʔ (kõvast naerust) Har; Mugu jüri `hambiid ja ai `kuŕja hellü; Tu̬u̬l vanamehel umma˽hobõsõ `hamba (suurtest, tugevatest hammastest) Rõu; ma sei aiah paĺlo `marjo, nüüd umma˽`hambaʔ ärʔ `vi̬i̬düʔ, ei saa˽`leibä süvväʔ; tagomatsõ purimatsõ `hambaʔ; `hambit jürrä õnnõ, nii vihass um Plv; latsõl `hamba tulõvaʔ, selle kõtust vallalõ; `hambildaʔ inemine; ku tälle midä `ütle, iintsitass `hambit õnnõ `vasta, ka taa mõni inimine; ma anna sullõ `hambahe (löömisest) Se; vaia hobõśsili `hambilõb `kaia, paĺlo um `aastakki; edimädse `hambaʔ ummaʔ piimä`hambaʔ, `minka sünnüss maa päle; kui jo kat́s `aastakka `puolõga, [hobune] nakass jo `hi̬i̬tmä `hambit Lut; mustad hambad lisahambad loomadel `mustad `ambad `murreda `vällä, `muidu tekko kipped, siga ei saa `süvvä Vai; Jusku sial mustad `ambad, ei sü̬ü̬ (isutust inimesest) Hää; lehmil ommaʔ musta `hambaʔ, hõõrutass soolaga ja villadsõ `kindaga Har; mustaʔ `hambaʔ, inämbüsi `põrssil, vaivaʔ ku nõglaʔ Vas

2. piltl a. kui sügise joba küĺm nakap tulema - - [öeld] talve `amba nakasse purema õege vaheste; [külm] aap `amba `külge nigu peni Kam; Taĺv `näütäss `hambiid (väga külm) Rõu | Suve nägü vade `talve `hambad (näiliselt soojast ilmast) Kuu; suve silmad on küll, aga talve `ambad JõeK b. `Rääkis iestpuold `hammaste (teesklevalt, oma arvamuse vastaselt) Kuu; (Sattusin vangi) ku `vaese inimise hüäks `oigust konelin. No sie tegi `hambad `helläks (ettevaatlikuks) Kuu; igä ühel on `amad oma `puole ja `küüned (omakasust); raha ei õld, `miska ma siis `õstasin, `palja `ammastega Lüg; Sa ühekorra eese suuaugu pruukimise eest ikka veel vastu ambaid (karistada) saad Kaa; Suu i̬i̬s sula või, seĺla pöörad, lü̬ü̬b `ambad `sisse (salakavalast); `Ambad kukuvad `väĺla (öeld lahtise suuga inimesele); ma loen su ammaste vahelt ära, ku vana sa oled (löömise ähvardus); Põle sa vi̬i̬l selle [talu] levasse `ambi ära `murdnu (vara kiita) Hää; nää teesed sõid eest ää, pühi nüid `ammad `puhtaks Juu; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; ma pitsiti `amba kokku (vaikisin), mitte es `ütle Hls; Kas sina kah nakad joba ambit murdma (kirjakeelt kõnelema) Nõo; `Hamba `vi̬i̬busõ ärʔ (villand) Urv; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭ss ma su˽`hamba terädä; Pini ei˽küsü˽`hambiid Rõu; Kulus ärʔ ku `haigõ `hamba pääle (väga vajalik) Räp | (naermisest) Va `hirvi`hammas, aeva igäl puol on tääl `hambad `paljalla Kuu; `Ühtälugu `ambad `paljad `jusku `kirstu`kaupme `kueral Lüg; Alati on lõbus ja `ambad `laiali Jõh; Aes moka amba pεεld εε (naeratas) Emm; Iridab `ühtelugu, `ambad `lahti Rei; mis sa kuevatad oma `ambu Tõs; Ää tehk oma `paĺju `ambu, kui teesed `kjõmpus ond Khn; `ambad alati iitsakile, muud ei ole kui `naermine Lai; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; Ütteluku `hambaʔ lajan, nigu˽koolu˽obõsõl, iŕvitäss pääle; mis sa naist `ambist `kuivat Urv | `Ambad irevile `taeva `puole (surnud) Kuu; sa õks nika taad haĺlitunut `leibä sü̬ü̬t ku˽`hamba ińdsile `jäässeʔ Har | (söömisest) `Voatab kust tüki ammaste vahele (süüa) soab Pöi; Sööb keik εε mes amba all äi karju (ablas) Emm; sü̬ü̬ʔ iks ammastõgõ (ruttu) Krl | Esimesed `ambad `liiga pikkad (lapsest, kes püüab hammastega ainult võid leiva pealt süüa) Jõh; `Ambad pikemad kui leib Hää | esimesed `ambad `saivad, tagumised ei `tiandki (vähe toitu) Jõh; Äi saand ammast kaevata Emm; Sihipu̬u̬l `ambi saab ikki, ku väĺlapu̬u̬l ei saa; Tagumised `ambad küsivad esimeste käest: mis te sõite Hää | Tulist suppi saab `süia pikka `ammastega (ettevaatlikult) Lüg; söi nenda `pitkade ammastega (isutult) Jäm; `eśte `võt́sin na pika ammastega aga nied (seened) ei old kibekad kedagi JJn; Ääd süüki süüd magusa suuga, alba pikki ammastega Nõo | (vaenulikkusest, pahatahtlikust rääkimisest, pilkamisest) `Hammast `päisi alade `toise küliss; `Meie nuor pere`naine näüt tänä oma tagumasi `hamba; minia `hambad suus Kuu; sene `ambad akkavad igäle `puole `kinni; võttab igä ühe `seljäs oma `ammastega; iad `amad - - igäst ühest piäb jago `saama; `ambad mokkas ja rusikas `sõlmes; mis sa taod oma `ambaid kokku `ühte `puhku, kui `lõugi `kinni et piä Lüg; Pia oma `ambad rahul Jõh; `Istub kodu ja kiristab `ambaid `meie `piale IisR; Ära narri `koera: koeral koera `ambad Hää; ta jo tige, `näitab `ammad Ris; lõksutab enese `ammaid möda küla Hag; Mis sa oma `ambaid minu kallal teritad Rap; temal nii pikad `ammad, need ulatuvad iga öhö kallale Juu; aab `ammad egäle `külge; `ammaga kokko (riidu) lähäd, (öeld vastasest) küll on `tihke ammas. tõreleb `vassa ja `riidleb Kod; `ambad sügelevad, (öeld) kui teisele kallale kipub - - närib teise kallal Lai; tema `ammad ulatavad igaühesse Plt; olet oma ammastege egäde küĺlen `kinni Krk; Nii äḱiline - - ku tõnõ midä `ütless, om silmä pilk hammastõga˽sällän Urv; tema `ambaʔ nakasõ `kõiki `paiku Krl; Purõlasõ˽ku˽pini ja kaśs, alati üt́s jõrisamine ja˽hammastõ kiristämine; Ku˽halv nainõ um, sõ̭ss tulõva hääle mehele ka˽`hamba `suuhõ Rõu; tal ummaʔ kõigil `hambaʔ küleh Plv; timä jüri hammast mu˽pääle Vas; jüräʔ no ni paĺlo ku tahat ummi `hambit, midägi saa aiʔ sa mullõ tetäʔ Se; hatt hauk, `hambaʔ tsilguzõʔ; `hauku‿iʔ `hambidega, olõ‿iʔ häpü määnestkiʔ Lut; hambad risti(s) ~ risus ~ räsus ~ tangis trotsides, pingutades; tige, vihane `ambad alati risus suus, on `teine alati vihane Jõe; Viha täis `ninda‿t kõhe `ambad `ristis Jõh; siis o viha `väljas, kui `ambad `tangis on Khk; Ambavalu oo seike et kannata nönda et ambad tangis suus Kaa; süda täis - - `ambad `risti ja räsos suus Mar; `ambad `ristis, jokseb kallale Sim; `ammad `riśsi tõese lasse `piäle Kod; `ammad olid ju `ristis, ei kõnelnud teine enam kedagi Ksi; tõmmass `amba `risti, aga es laosu sõnagi; mõladega mugu kisud iki `vasta tuuld, kisu nii et `amba `risti Ran; hamba alla saama maitsta, süüa saama tänä on `suure `ammeti pääl ja `omme ei õle `leivä palagi `amba `alle `panna Lüg; Juri`päevast on keik `otsas - - enamb iva `amba `alle ei `leia IisR; miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand Vai; ma‿s sa mette `amba alagid Khk; Äga sii pole toitu valitseda üht, εε kui aga midagi amba alla saad Kaa; täna ma põle veel iva `amba `alla saand, põle sugugi söönd Lai; ei olõʔ ütte terrägiʔ `hamba ala võttaʔ Plv || meil pole linu maas, lina `lönga saa mette `amba ala Khk; hamba järele ~ järgi sobiv, meelepärane, jõukohane süök on `mulle `amba järele, muus enämb ma‿i tahagi; sie toit akkab mulle üväst `amba, akkab `ambaga ja mokkaga kokko Lüg; sihandune `pehme asi on vanade inimiste `amba `järge Khk; Põle `amba `järgi, ei `mi̬i̬ldi Hää; Sääd umma hammast pite (oma tahtmise järgi) Räp; hambad varna(s) nälga jääma, näljas olema Ei õle midägi `süia teha, piab `ambad `varna panema Lüg; Kui suvel ei `viitsi `miski teha, siis pane sügise `ambad `varna Jõh; Kui leib lõppes, lau `ambad `varna IisR; `Ambad iga talve `varnas, sööb seda, mis armust tuuatse Han; eks siis `viska `ammad `varna, kui `leibä enäm `süiä põle Juu; Aga varakeväde pane joba amba varna, kõik [söök] om läbi laristedu Nõo; Löö hamba vaika San; Kui kõik otsah, pankõ hamba vakja Vas; a mes sa ti̬i̬t: `hambaʔ pu̬u̬t vaḱka? Lut; hambasse puhuma luiskama, valetama; salajuttu rääkima; (jutuga) ahvatlema, eksitama Lasi omale `ambasse puhuda ja `müüski `siene`inna iest `metsa maha IisR; puhus `moole muidu `amba; ia `amba puhuja mees Krj; Puhus meile jälle midagi `ambasse, pidi olema salajane asi Rap; hammas ei hakka peale ei piisa jõudu või võimeid millekski minu `ammas `sinne `külge‿i akka, egä minu `muistuss sedä üless ei võtta; tohutu suur ja jäme puu, minu `ammas tämä `külge ei akka Lüg; ühegi ammas ei akka temä `piäle KJn; taht toda talu `osta, aga ammass ei naka `pääle, raha `oĺli vähä Ran; hammas hamba vastu vastastikku vaenulikult, järeleandmatult, samale samaga vastates `ammas `amba `vasto, `eigä miä en `uoli ka Vai; ammas `amba `vastu ja silm silma `vastu Muh; tõrelevad - - `tõmmavad ammas `amma `vassa Kod; ammas `amba `vasta ja silm silma `vasta - - `tarvis - - kurjaga kätte `maksa Lai; na ommaʔ ammas ammast `vasta, kumb kummalõgi ei jätäʔ Krl; sai hammass `hamba `pääle, mõlõmbaʔ umaʔ lovkaʔ Lut; (üks) hammas suus väga vana; armetu, vilets Kie `niisikesele mehele lähäb, kaks `ammast suus, kaks `karva `perses; ei õle `ammast suus egä `karva `perses Lüg; Üks ammas suus ning kaks `karva `perss Khn; üks ammas suus ja kaks `karva `persses - - vana või vilets, kes `endast veel väga paĺlu `arvas Lai; hammas veres ~ verel meelepärast maitsnud, tunnetanud; tekkinud kihk, iha selle järele Rebäne sai kanust - - `hambad veresse Kuu; `kerra saa `ambad verega, ei siis enamb järele jäda (joodikust) VNg; Kõrra juo `ammas veres, mies `napsu saand, sis akkab imu `viina järäle Lüg; maigu sohe saand, `amba juba veriseks saand Khk; Poiss oo küla pεεl amba verele saand, niid ep taha änam kodu poolist seista Kaa; Äi tohi esmald ammast verista (viina maitsta) Emm; ammas verel, tahaks veel [viina] `soada Juu; Ku hammas om verdunu, siis ammatit änam ei jäta Pst; kui sai kala äste, siss nigu ammass sai `verde, vaea vi̬i̬ püidä Ran; No `saie˽tel `hamba˽`verde, no muidu ku käü tad õlut `lakman Urv; hammass oĺl `verden, sõ̭ss tuĺl mi `kilda [napsutama] Räp || (kättemaksuhimulisele, tülinorijale) Mis sa siin ringi `tuulad ammas verel, kes sind kardab Rei; hammast heitma 1. tõrelema, riidelma maʔ taha sukka hammast `heitäʔ, sõ̭ss mul saa süä rahu Se 2. nalja tegema see mees `oskab ammaste `eita Jäm; Viskanu ammast (naljatlenud) Hää; ka ko hiit hammast, `nalja pidä Se; hammast ihuma 1. viha kandma, kurja kavatsema Ihub `ammast minu `päälä, piab viha, käib `kaibamas Lüg; ihus `ambud taga`persse teise kohe Jäm; ammu ta ihvap ammast juba, aga ei saa mul midägi tetä oma vihaga Krk; ta igu ammast tal kätte tasude Hel || taa vana irvik um, üttelukku tõsõ küleh hammast (naeruvääristab) Plv 2. (midagi) himustama, endale tahtma `Selle `krundi `piale on ta alati `ammast ihund IisR; Ta ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; nakass joba ammast `ihkma, taht toda maad `endäle Ran; hammast kihkuma ~ kiskuma viha kandma küll sie oli `kange `ammast `kihkuma Hlj; kisub ammass, vihäne, ei lepi tõesega Kod; hammaste taga tagavaraks, varuks, oma teada ojab seda oma ammaste taa - - äb räägi Khk; jäi ammaste taha pidama (jäi ütlemata) Muh; si̬i̬ õli mul tiöti küll, aga ma oesin ammaste taga, ei ühelnud Kod; ma oisi [raha] `amba taga, nüid anna ta `siule ärä Krk; sul saisa aiʔ ka midägiʔ `hambide takah Vas; ullil om sõna huulõ pääl, targal om hammastõ takah Se; är pei `hambide `vaihhõl (ära jäta ütlemata) Lut; hammaste taga ~ tagapool hambaid söödud; omastatud midä taga puol `ambaid, sie on oma; Midä säälpuol `ammaste, sie on oma; Mis tagapual `ammaste, on oma Jõh; Mes seespool ambud, see oma Emm; mis ammaste taga see on oma Trm; mes taga `aḿbit, to‿m oma Nõo; Mis `hambidõ takan, tu̬u̬ uma Rõu; mis hammastõ takah tu̬u̬ uma Se; hammaste vahel (tagarääkimisest) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; naistel alati teised ammaste vahel Khk; tää oo siss `jahtond juba nende ammaste vahel (kuulujutt on vaibunud) Mar; muut ta‿i ti̬i̬, kui `tõisi `sõklap, tõne inemine iks `risti ammaste vahel Rõn; keel hammaste vahel 1. (vaikimisest) piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta Lüg; Oia ki̬i̬l ammaste taga, siiś käi saksast ja sandist läbi, ikki oled sõber Hää; säedse `aastat ma - - oesi ki̬i̬ld ammaste vahel Ran; `salva ki̬i̬l `ambide `vahjele Lei 2. kõigest jõust; pingutades; lõõtsutades ähib ja puhib [tõsta], `ninda et kiel on `ammaste vahel Lüg; jooseb keel ammaste vahel Ans; nii ju̬u̬sk kui ki̬i̬ĺ hammastõ vahel, nii kõvastõ Räp; (küünte ja) hammastega iga hinna eest; kõiki vahendeid kasutades; visadusega, ägedalt Sedagi rahakobika õlen `oidand `ammastega `kinni Jõh; `oidis küinte ja ammastega `kopkast `kińni Plt; esiʔ um jo˽vana inemise tüḱk - - a˽hoit vi̬i̬l elust `küüdsi ja˽hammastõga˽kińni Rõu; üle hammaste liiga palju, ülemäära Ega neid `küinlud üle ammaste põln, et igaüks võiks tarvitada Han

3. a. sälk, sisselõige; sakk, eseme etteulatuv tipp peli `ambad. `palli kukku `amba sise VNg; [vibupüssil] nüör `pandi `amba. lasi sene `nüöri säält `amba tagant `vällä, siis kuul (nool) läks; sarikal `ammas (sisselõige sarika alaotsas) käib `krapsi sise; `aspli`võlvi `külles on ka `ambad `paksust `tallanahast Lüg; keri`lavva `tiiva `küljes on kuus `ammast Jõh; puu varol on˽`ambad [puunõu vitsa otste ühendamiseks], `raudasel varol on `niedid; puulukku [on]- - `justku `riivi, pääl on `ambad - - sie [võtme] kiel `langi `alle `sinne lugu `ambasse Vai; [tuuliku ratta] `ambad keivad `värkli `pulkade taha, panavad `ümber `keima Ans; kuitsik pannasse `ambaga vörgu lina `külge Mus; kui ank sihes oo, siis üidasse `ambaga võti Muh; lõugetid, kaks ammast - - sees, [lina] peo oli seal vahel Lih; `riidepoomi `ammad, lõks köib ammaste `sisse Aud; `paĺki `ammaga `jätkama Nis; [ukse] lingid, kus käis sie link `ambasse, obadusesse - - sie (link) oli sialt `ambast `lahti [läinud] KuuK; [katuse] labidas, `ambad - - sies, kellega siis [õled] tasasest totsutati Kad; kuorma puul oli ammas sies, kus köis `kińni oli Sim; [voki] `aiskade pial `jooksis vända raud ammaste sees Trm; raud juhil oo `ammad, kos teĺlid juhi Kod; [jalase] puu otsad `pańdi [hammaspuu] ammastesse, et ta nõnna kõvera jäi; `ambad `pastlale ninasse lõigata, siis `tõmbab kokku Lai; `siantse `amba ollive sehen koogu ravval, tõsteti pada ülespoole ja `lasti `allapoole Pst; pane sua laat́ tõise `amba sisse Krk; Altpu̬u̬ld [kaevu] salvepuu pressitass `ambade kokku nigu pääldegi, titsiga lü̬ü̬t `kińni Rõn; ammastega truĺl olli ikls paremb Ote; Vits aeti piiuti `lahki, lõigati mõõdu järgi hammass `otsa ja painutõdi anumalõ pääle Urv; otsa päält om paĺk tõse otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hoonõ kokku; tala `lõikat `hambadõ, `lõikat tsälgä `sisse Har; lina`kolkmise maš́šina man ka om `hambaʔ; hammastõga rataśs Se b. (sae, sirbi jne) hammas käsi`saagidel `onvad `viltu `ambad; plokksael `onvad `õiged `ambad; sae `ambad ei õle jaos - - ei `leika enämb Lüg; sirbil linnu `ambad Jäm; tihe `ambaga saag - - `lihtimise saag Ans; ammastega sirp, sel on viiliambad `külges JJn; teesed on ammastega, teesed on liht sirbid Tür; sae `ammid murretasse Kod; sel sirbil ei oole `ambit suhun, tule `mü̬ü̬dä kõrt üless, `lõikass käe ärä Krk; [niidu] masina vikatit teritedäss, laseva vikati `ambit Ran; sepa löövä [sirbile] `ambid `sisse, kui ärä kuluva Ote; kui `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saa [saega] lõigadaʔ; `hamba `käändmise raud Har; `hamba `lü̬ü̬jä käävä küĺli pite inne rüä`põimu Se c. täke (terariistas) `vasta `õksi meniväd [kirvel] `ambad `sisse; `käia `ambad `vällä Lüg; lähäb vekatile ammas `sesse, siis ta on nüri Kul; `Kirvel nägu i̬i̬st ära, ku sa `kirve ära taud, `ambad `sisse Hää; nuga on nüri, kas `ambad sies või tera kahekorra VMr; nuga kulus `keskelt ärä, `ammad siden nagu sae; `ammga nuga - - ammas siden, tükk väĺjän Kod; kui `kirve terä pehme, siss ei saa raguda - - võtab `ambad `sisse Ran; taa mõist no vi̬i̬l mõ̭nõ vikahti tsakaʔ, tsaga vikahti `hambahe Plv || egäl rükkil on `jeesuse ammas (sälk rukkiorase lehel), mõnel one madalamal, tõesel kõremal. rükkil `jeesuse `amba jäĺg, nagu ammusset Kod

4. a. kida, eseme konksukujuline osa; pii pihi `ammad ~ mokad (pihinäpitsad) PJg; nisukesed `ambad `püśti [linaharjal] Amb; ei˽saa juust suki eiʔ, ei olõ kaḿmil `hambõid; no‿mma kaarsõlõ `vahtsõ `hamba `pantu, no˽kakk villaʔ periss puruss Har; ḱreebeni`hambaʔ; kamaśkil omma `hambaʔ (haagid), kaadsa haro kõ̭iḱ `kakva arʔ; pilaḱ - - pirru ots palass säl `haḿbih Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut b. (vokilühi) konks lühi `ambad ~ `aagid Lüg; oki `ambad. löng keib ammaste tagand läbi Khk; pluhi sees oo oki `ambad - - mõlemil pool `külgis Mar; Okil oo kua `ambad vahedad, raadist `tehtud Han; linase lõnga jaos on tihidad `ambad, takuse lõnga jaos arvemad Tõs; `ennem olid ikke lühi oagid, nüid on `ammad; lühi `ammad on suust ää läind Juu; `lõnga jagati ammaste `piale, kui kedrati, esimesest `ambast `piale, viimase `amba lõpuni Trm; pane lõng `tõise `ambasse, si̬i̬ ammass om täis Trv; ma kedräsi paaŕ ammast (hambatäit); koets paaŕ ammast, lastass lükä ärä Krk; `amba `väŕkna `siibu `küllen Ote || Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; kahrukaar oĺli rüä sisen, noil omma˽pikä `hambaʔ (ohted) Har

5. konksukujuline, hambaga varustatud ese mõnikord saab [vene tegemisel] `keskele ka ammas (kinnitusklamber) `peale `pantud: muidu läheb `lõhki puu Tor; ega sa [peergu] `ammasse (pilakusse) võind `panna ahju nurka, [tuli] läheb `ahtesse Ann; nõu vitsutemise ammass (vitshammas) Krk

6. a. hambakujuline kiri, muster (kudumisel, tikkimisel) `kenda kiri on ambolene, `ambad on sees Emm; suka `ambad ~ kaśsikäpäd Khn; triibulest `amlesed tekid `kooti, triibu `iäre `kooti `ammad, teene lõng `musta, teene punast Juu b. piste (õmblemisel) üvi pu̬u̬l õli `pitki `ammid täis Kod

7. pout, purjeka pööre asetumiseks tuule järgi – Ran

8. õige paĺlu `musti `ambid (tungalteri) Hls

kabli2 kabli Pöi Muh Hi vanast köiest või trossist harutatud keere või takk kablidest lahutakse triiv`värki. kablist tehakse köit koa Pöi; tegi kablist kööve Muh; Köis `raiude tükkideks, `panda suja vee `sisse liguma ja siis näpuvahel `kista kabliks. Törvase kövest saab parama kabli. Kabliga `triivida `laeva Emm; mehed keerutasid kablidest köve Phl

keeluss keeluss g -e „paadi laudade vahele topitav takk“ tõrva keeluss pandass sinnäʔ, kos lavva servä˽kokko lääväʔ, tollõga torostõdi veneh Räp

ketrama `ketrama (`keträmä) Rid Khn Saa Hls MMg Äks Plt, kedrata (kedrätä) Muh L Kod VlPõ eL(`keträme, kedrä|de, -te M San, `ket́räme Krl; `ketramõ Har, kedradõ Krl; pr (ta) `ket́räss Võn); `keträmmä Kam Plv Räp; `ketramaie Lüg, `ketrömä Vai; da-inf kedradaʔ, kedrädäʔ V; `ketrada, `keträdä RId(`ketretä Lüg), `ketra VNg Vai; kedrama (kedrämä) Noa Iis Kod MMg KJn, da-inf kedrada S L hv Ris, Jä ViK TaPõ Trm Pal Lai Plt, kedrata (kedrätä) Khk Krj Vll Mar Kul Han Var PJg Ris Amb JMd JJn Lai Pil; imps `ketre- R, kedre- Sa
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama

ketrus1 `ketru|s Muh Rid Kul Äks Räp, g -se RId Mar(-o-) Mär Vig Kse Mih Tõs Saa Kod KJn Trv Pst, -sse Lüg, -kse Vai; `ketru|ss g -se Trv Krk TLä Kam San, -sõ Har Vas Se; `ket́rü|śs g -se Rõu, `ketrü|ss g -se Plv; kedru|s Krj Pöi HJn Amb Ann Pal Lai, g -se Jõh Jäm Khk Kaa Vll Hi Aud PJg Tor Ris JJn Koe Trm Plt, -sse Iis, -kse JMd VMr VJg Sim, kedruss g -e Trm
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus

konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2

krass2 kraśs g kraśsi Trm Kod(g krassi) Lai
1. teravik, sakk; kare koht Kui augu servadesse krassisid jäeb, siis lööb [sepp] veikese käsivuamriga kraśsid tasa Trm; põle sileda servaga see plekk, kraśsid külles; kui laud oli lõigatud, põld ära silitud, siis olid kraśsid külles, kägarad, `tõmma kääd puru Lai
2. pej (asjadest või olenditest) nõnnagu va kraśs, ei sellegä sua `ki̬i̬gi läbi; näd mõlemäd poboli kraśsid; vanad ärä kõdunud `suapakraśsid; lapsekraśsid kua tahavad võid; obesed nagu kraśsid (lahjad) Kod

kräss7 Noa `otsas on kräss (sakk, hammas); Niidi `otsas on kräss (sõlm) Rei

laas|pakal peenike takk [tiheda] aŕja päält tuĺlivad laasiksed või laaś`paklad Saa; peenemad `paklad on laaś`paklad Vil; ni̬i̬ mis viimäti suiuts, om laas `pakle; laaś`pakle kootsel; Otspakaltest tetti kotikangast, laaśpakaltest suu`rõõva `kangid Hls; laaśpakeldest sai `ammit tett periss Krk Vrd laastakk

ladva|otsik pl ladva otsigu peen takk – Krk

ladva|raks ladvapoolne, jäme takk kigebäält tulev ladva raksi, ni̬i̬ `panti müügilinadel otsa `sissi; ladvaraksi `tõmbass mõni vi̬i̬l esi`paika; ladvaraksi saave `siśsi kudamese jaoss Krk

niki|näkk sakk, hammas nikinäkid olid `ümber, nagu `hambad `ümber Mar

nukk5 nukk g nuku Emm Käi Phl Saa Juu Trv Krk Hel; nukku Kuu

1. kera, viht siss võetse see niit ja keritse nukku Saa; maagelõng oĺl nukun; pannass lahupirru `sisse, lõigats kangas puruss ja käänets neli riha pulga vahet nukku Trv; keri lõnga nukku sõrmede pääl; õlekatuse `rästsä vihu köidets kokku `väikse nukkess, tiĺlep ku rüä vihu Krk

2. sakk; narmas; ääris veere `ääre `tehti `veiksed sakid - - nukud Emm; üks suur söba olle , `senna `pεεle `pandi `narmad ja `riide tükid, `hüiti nuku tekk Phl; meeste särgile tehti `värvle `otsa nukud Juu

nuks nuks g nuksu HJn, nuksi KJn

1. sälk, sakk nuksud on `ambad, kuhu sualaad́ käib `peale HJn

2. (väikesest loomast) `veike obose nuks KJn

nõks nõks g nõksu Pöi Mar/-o/ Mär Aud Hää hajusalt Ha(-o Ris), JJn Sim Iis Trm Kod Plt KJn SJn Trv Hls Krk Puh Nõo Krl Rõu, `nõksu Lüg IisR; nöks g nöksu Jäm Khk Kaa Vll Emm, `nöksu Kuu

1. järsk liigutus; nõksatus, nõksak `tiema viel ühe `nõksu, siis on oma koha pääl Lüg; Käis üks nõks ja akkas `irmus valu, luu `paigast ära IisR; veel üks nöks, küll ta akkab `liikuma Khk; Korra tegi [reha] pisikse nõksu ja vars oli `katki koa Pöi; liigu `nõksugi mette Mär; Esimese nõksuga akkas koorm `liikuma Jür; kui jäid `seisu, käis valus nõks läbi JJn; niigu obene selle nõksu tõmmas, nõnna ta õli muan Kod; ühe nõksuga oli paegalt ärä KJn; nihute edesi - - vi̬i̬l üit́s nõks Krk; põĺv tegi nõksu Rõu || niks pistab kää `pihku, `ütleb tere, aga `nõksu‿i tee Juu

2. (kaval) võte Ei `tunnetud viel neid - - `nöksusi, kuda `jälle `muoturile elu sise saad Kuu; See nõks tal küll läbi ei lähe Jür; Kui üits nõks ei avita, siss om täl jälle tõistsugune nõks valmis Nõo

3. luks nõksod keivad aga `piale Mar; kui lapsel küĺm on, sis koa nõksud akkavad `käimä Juu; teine räägib taga, kui nõksud käiväd JõeK

4. sakk, sälk vms kanna külles on pisike nõks - - mis vikati lüe `sisse panid Sim; `koormapuul on pulk öhe otsa sees ja teeses `otsas veeke nõks, kost köis ära ei tule SJn

5. hüüds ku kirbu kätte suab, kõhe suhu nõks Kod

näkk3 näkk g näki Muh Käi Mar Kse Kad Kod

1. sakk, sälk, täke mo siilikul oo `pissed näkid paljast all Muh; kui tagid `tehti, siss jäid `väiksed näkid `otsa Kse; vajotasin näki `piäle, luku näkk one si̬i̬ õts, mes `sisse käib Kod

2. nukk, serv istub vanni näki pial Kad

pakal1 pakal g `pakla Saa Kod KJn Vil M(`pakle) T(`pakle San) Plv; pakaĺ (-õĺ) g `pakla (`paklõ) San V hrl pl takk pakaldest `tehti lina puńdi `köitmise `lońte Saa; parem paha lõng ku üvä pakal Kod; kot́id on kõik pakaldest KJn; otsiku ja laasiku `pakla. otsiku `pakla om `tonklisema ku laasiku `pakla Trv; `pakle om juśt ku `samle; peenikse `pakla `koeti linastel `siśsi ja tetti `ammit Krk; kui pind käe ehk jala `sisse läits, siss kakati `väĺlä ja `laśti `pakla `suitsu `sinnä `pääle; temäst ei ole tegijät siin ei sääl, nigu kana `paklin Ran; pakal om jo ull, ku sa‿i kae, siss lähäb lang `toḿpe täis nigu igävene tombi puru Nõo; `paklist sai jämme lang, tollest tet́ti kot́irõivast Kam; `otsmatsõ˽`paklaʔ omma nu̬u̬ʔ, mis edimätsest haŕast˽omma˽läbi `suituʔ, `otsmatsõ˽`paklaʔ omma˽`hõelambaʔ Kan; `pakla˽kraabiti `kraaplige `vällä, puhass lina jäi Krl; ne `oĺli halva˽`paklaʔ, naist saa `końtlikanõ lang Har; tulõkipõń lapahtu `maaha `paklidõ `sisse ja riih `paĺli `maani˽`maaha Rõu; annaʔ `villu, siss ma vinnüdä, anna˽`pakliid, siss ma t́okuda Vas; õdagu oĺlit üle pää `paklih Räp; maio ka sammõldõdass naide `paklidõgaʔ Se; kapõrdõlõs ka˽kui kana pakaldõ siäh Lut

peen|takk hrl pl peenem takk otstakkud oli, mida `este sugesima, pientakkud olid siis, mida teistkord sugesima VNg; pientakkudest `tehti `kõige `pienemb `särgi `riide Lüg; `Kõlbasivad pientakkud ka `lõimedest IisR; Peentakk sueti tihi arjaga Jür; nied pientaku kued ajan `kangale `sisse Iis

pärk pärk g pärgu takk; takune lina pärgu, mis pudeve, purutse, katik lääve. ku alva kasunu om, ülearu är ligenu, om pärk kähen; mis kolbitse ja roobitse ala maha sat́te, õigati pärguss. `pärkest keerudide `lońte Krk