[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
ees1 ees, ies eP(eess Muh); ies R(-ss Kuu hrv Vai); i̬i̬s Hää Saa Trm Pal Äks Ksi KJn Vil(-ss); ihes Pal; eden Kod; ehen M Ote San, i- M San; i̬i̬n Krk T VLä(iin) uus Plv; i̬i̬h Ote VId(iih); i̬i̬hn, iihn Har(iinh) Rõu Vas Lut
I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses `Naine vedänd `verku ja [mees] ise pidänd iess (istunud paadi ninas ning hoidnud sõudmisel paati vastu tuult ja lainet võrkudest õiges kauguses) Kuu; `meie `jälle taga kahe hobusega `kündasima ja täma ies `külvas VNg; `lõikavad `mersäs puid. `talvel on kõhe tuli ies Lüg; ees kurna all on pεεvili Jäm; Ma ole küll 70 aastane, aga mool on paergu veel [silme] ees, kudas papa sõjase läks Pöi; lammas seisab nii vagusi ees Phl; toal oli kaks aket. teine oli ees, ja teine taga Mar; ees ea, aga taga `persse siis `lõikab `kaela Mär; sa `olle ees lipe ja takka kipe Mih; siss `sõitis ruudi veime kirst kõege ees PJg; mul on tee ees `kińni, ma ei soa `minna Juu; ilp ies, tallukas taga (näruselt riides) Kos; mülgas soo - - `jalge all vaob ja ees `kerkib Tür; ikke `rohkemb parem jalg oli ies [külvamisel] VMr; ebäjumal - - kel tuli eden põleb Kod; kis `püśti ropsivad linu, neil on igäl oma lõugut́ ees KJn; tõne käsi ihen (teine kangaäär hõredamaks jäänud) Trv; ka siul ti̬i̬ `püstü aet om ehen, et `minnä es saa; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬ nig `keträme, egäl oki ehen Hls; üits suigunui, kõnnip pähl, pää ehen mahan; vaade raamatust, sul om kiri ehen jo Krk; vanast poosi `naarsiva latsetoojat naist et, aap kõttu i̬i̬n Nõo; lita joosep i̬i̬n, peni takan Kam; lehmil om `ruhve i̬i̬h Ote; Üt́s `niit́se i̬i̬h, tõõsõ˽kaariga˽takah; kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa [äralennul], imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn Rõu; tal om tuli i̬i̬h valu takah (väga kiire) Räp; käut pümehhüisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; i̬i̬h `sõit́ja [pulmas], nu `sõitva i̬i̬h, takah sõit kosilanõ Se; vikat́ lätt nõnaga iih, lahutass `haina Lut; asja ees (ega) teist taga põhjuseta; tuluta Ei ole `asja ies ega toist taga [külaskäigul] Kuu; kes käib öhest kohast `teise - - äi `asja ees, teist taga Emm; Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu - - `asja i̬i̬s, teist taga Hää; käisin seal `aśja ees, teist takka, ei sest tuld kedagi `ühti Juu; kõneleb, ei `aśja eden, tõiss taga Kod; si̬i̬ `putrass `pääle, `asja ehen ega tõist taga Krk; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; `Asja i̬i̬h, tõist takah, a terve ilm `kärrä täüs Räp | Suu jooseb kui `tatra`veśki, `ända i̬i̬s ega teist taga Hää; kõnõlass `endä hüppä juttu, `aśja iihn ei˽takan Har; hupalõss pääl. ei tiiäʔ midö i̬i̬h, tõist takah Räp; asja ees kut ~ kui taga id Ärgudab ja ärgudab ühe asja kallal, `asja ees kut taga Emm; Mi‿sa sii klööberded, `asja änam ees kut taga Käi; ja koer läin kurva meelega kuju [pärast luhtunud kohtuskäiku]. änam `asja ees kui taga Phl; ees või ~ ehk taga (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem sie päiv nüüd ies ehk taga Lüg; Vai sel `juodikul `miski `asjast `kahju, tämal üks lehm ies ehk taga IisR; selle `ümber tä ikke on, see nüid `aasta ees või teine taga Mar; mea õienti enne `tärmenit ärä. `massa ta taht - - päe ehen ehk taga Krk; tu̬u̬ kolm rubla i̬i̬n vai takan Rõn; üt́s päiv nüüd iih vai takah Plv; ees ja taga igal pool (tegemas, nägemas jne) Tee peel keies olga sul silmad ühtelugu ees ning taga Kaa; kui ise ää suri, sis ma pidi igal pool ees ja taga olema Jaa; See oo ia küll, kui ees ja taga kõik ää tihatse Han; õlivad ikke `tienijad ies ja `tienijad taga Iis; emä tege ehen ja taga kiḱk ärä Krk; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; timä om iihn ja˽takan - - üt́s virk inemine Har | sel on silm ies `toine taga (näeb kõike) Hlj; kui sa kasvatad last teised silmäd ees, teised taga Mar b. söögiks, joogiks (laual, sõimes jne) kas `lehmädel on `rohto ies jo Vai; pidavad sool ägabe pulmatoidud ees olema Vll; tal oo `süöki küll ies Ris; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; kas obesel oo eden kedägi või näĺjän nasama Kod; lehmil om põhk ehen Hel; obene ollu saena küĺlen `kińni - - mitte üits aena kõŕs i̬i̬n Nõo c. aiste vahel, rakkes nuor obone kie ei `õska ies `käiä, `utsitan ies `käimä Lüg; kui kaks hoost on ees, siis on `pitsis Phl; obuse masinad olid, neli obust olid ees Rid; Obo üsä vahul ies Khn; `enne oli obone aestega [äkke] ees - - nüid on `trengidega ees Juu; ärjad `küntsid, kaks `ärga ees Ann; kaks obess `surnu`vankril eden Kod; saksamaa adra, kaks ovest ees käib Äks; [hobune] egä päe ehen, ommukust `õhtuni rangi kaalan Krk; siss `oĺli obese ku lina`si̬i̬mne `kandmistel i̬i̬n Rõn; häŕäʔ i̬i̬h kat́s tükkü Vas; hopõń om i̬i̬h ja naanegi jo ri̬i̬h Se d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalust, tüliks `püssi kuul lüöb tagasi, kui raud asi on ies Lüg; [jääs] prago ies. obone ei saa üle Vai; nee roosid on `akna pεεl nii ees Khk; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; Jõmbakud puid oo `raske `lõhkuda, oksad ees Han; lage vesi oli ees tie pial. ei soa läbi Nis; kana tuol oli aseme all, sial oli redel ies, et `väĺla ei piast Amb; sa kuer, oled mul jalus ees Ann; vahel ku riibovad naesed `einu, paksult one `einu eden Kod; mõni lääb olgu seal mets ehk meri ees Plt; siin on riips i̬i̬s, egä siit või üle `minnä KJn; silmad on `selged, aga suits on [vaatamisel] i̬i̬s Vil; seisä eläjil ehen Trv; sõss olli - - ku pulk ehen (jäi vait) Krk; tõesel `olli joba `raskemb `riibu, `olli joba i̬i̬n tõese aenad Ran; ma‿less võenu `ammu jo mullan `olla, nüid `viugle siin tõestel i̬i̬n Nõo; ei tiiä˽mis putatuss täl i̬i̬n võisõ ollaʔ et, tä es tulõʔ Kan; sa olõd siin ku vana risu meil iih Vas; sa mul jaloh videlet, käut iih Se
2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni), olemas `polled olid ies `ennevanast jah VNg; krae `kaelas, lips ees Jäm; sool oo rillid ees; see (kirves) oo nii nüriks εε peksetud - - pole tera ees änam Khk; sellel üle`ü·ltse särgil `nöörisi ja tuttisi põlnd ees Mar; meil oo sii kahed `aknad ees Mih; jaki nööbid on sandist i̬i̬s Hää; vanger on obuse järel, aesad ees Nis; pöörad olid enne `pükstel ees Hag; nii nutune nägu ees teesel Juu; ühtlugu suits ies HJn; adradel põld `õigeid `sahkasigi ies VMr; ku viäre eden, siis `aitab [käimisest] Kod; uks oli ihes Pal; mul `olli lukk ihen, aga oli läbi lauda tullu; kihva või `seantse om ihen [netsseal] Trv; nägu kimman ehen, moka mutti Krk; mõnel om `ahtake nõna - - nigu `kirve terä i̬i̬n Ran; mulk om `kinni - - `laide iluste i̬i̬n Kam; kas aidavõt́i om iihn Har; reṕp om i̬i̬h Se || (muust tasapinnas) kõrgemal, etteluatuv `lapsel kõht suur ies Lüg; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; söönd kõhu täis, kõht `õĺlis ees Mär; suur kõht ees [rasedal] PJg; magu ies ku itaari tõŕss VJg; kanapojal veeke pugu nagu puńn eden, muku lähäb Kod; kõtt om punnin ehen Hls; käis nii `uhkeld, pää säĺlän ja rind i̬i̬n Ran; [paksul inimesel] kõtt nigu `vaeseme tare i̬i̬n Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss tal om kõtt i̬i̬n Urv; kõtt punnilõ i̬i̬hn Vas
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, varem `teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Rumala tükki tegid ära kahekeste, üks ies, `teine taga IisR; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; Naar ees, nutt taga Emm; üks teeb ees [niie] `aasasi, kera kää Mär; läks `siemnetega ies väilale VMr; viina pit́s käü ehen ja saia pala pääle; kudass kand ehen, nõnda võrsass taga `järgi (öeld vanematest ja lastest) Krk; latse lätsive [linna], üt́s ihen, tõse `perrä Hel; mul omma lehmä `nüsmädä, ma lähä i̬i̬n kodu Ote; Jovva õs ni˽paĺlo [riideid] tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakuti Rõu; `õndsa inemine hinele näge surma kolʔ `tuńni ja iih; iih `äestäss ärʔ, pääle ḱulb `siimne pääle Lut Vrd eehnä b. varem kohal, olemas, ootamas; nähtaval `Koipse mihed tulid jälle va˛est `siie, siis olid siin `süömäd ies Jõe; `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama`kõrda Lüg; siul on üks naha täis ies `suolas juo Vai; koes sa lihad, sεεl vahib töö ees, silmad `pungis pεεs Jäm; `umne tee - - mette jäĺje vermestkid pole ees Khk; riipsud `väätse ette, külirinnad o ees Muh; nüid on igäs kohes kiri ees (kohanimeviidad) Mar; ma olin eese roovetega ees Mär; üks `Kurksi mies - - oli [kõrtsis] ies Ris; üvä tegemine ehk õlgu kuŕja tegemise löiäd eden; ti̬i̬ one vi̬i̬l eden, aga `kangess ummine (tuisanud) Kod; vana kulu on i̬i̬s, seda on `raske `niita Äks; ti̬i̬ olli `seante, es oole iire `jälgi ehen Krk; es saa `täämbä jahvatada, jahvatust olli paĺlu i̬i̬n Puh; kiä [saunas] i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ [tervitajale vastu] et esi˽ka˽sekkä Vas || varuks, tagavaraks mõnel on `kolme `aasta leib ies Lüg; sääl oli vana järg ees, mis sääl viga elada Jäm; Talu meistel oli sii köigil ikka oma `aastane leib `salves ees; Tüki kaks `valmis tahutud tiiva `aerdammi katsuti koa i̬i̬s oida Pöi; `Pehmet `leiba `süia ei `antu, ikki üks tegu `seisis i̬i̬s Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad pisut suhu Ann; vana jäŕg [viljast] vil i̬i̬n Puh c. tulemas, tulevikus (oodata) üks jägu `aastad veel ees Ans; Päris õige einaaeg on alles ees Pöi; `oomnepäe oo ees Tõs; õrge surge ära viel, meil tuleb viel ia aeg ies KuuK; kõik mis eden tuleb, kõnelnud ärä Kod; taĺv om vi̬i̬l i̬i̬n, ei tiiä kudass läbiu saab Nõo; sul on elupäevä i̬i̬n, mul om lõpul Kam; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) eespool, kaugemal `kuoliga on ka miust ies Vai; si‿`asta on rugid nisudest [kasvult] ees Khk; Kiś ees, see mees Han; nad on oma `tööga juba natukene ees Juu; minä rabasin `tüügä eden `õlla Kod; miʔ ollõv muidõ `rahvaga lina˽`kakmisega üten rinnan, ei olõ miʔ iihn Har; ke i̬i̬n tu̬u̬ külen Lei || normaalsest kiirem (kellaosutitest) kell on ies Lüg; selle kelläst om ehen, ma jätä ta paigal Krk; tuńniʔ `lätväʔ i̬i̬h Lut
5. käes, tegevus- või mõjusfääris [leeris] `Ommiku `kestril ies kaks `tundi, sis õppetajal Lüg; rohi üsna laŋŋeb [vikati] ees Vll; Siis teeb [uduvihm] viimati märjaks koa, kui sa ees oled Jaa; `Keskmine ilm, võib ikka ees `olla (väljas liikuda) Pöi; saa as väidsega lõigadaʔ [leiba], kõ̭iḱ `murdu i̬i̬h Se || hoolel, karjatada sool on äga suur kari `lambud ees Khk; Poisil oli lambakari ees, läks teistega kupatas Emm; `lambu karjane, tal oli viis, kuuskümmend lammast ees Ann; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; üits lehm magass sääl vi̬i̬l mul i̬i̬n - - `teisi ei ole üttegi enämb Ran
6. käes (tööks, normiks, teha); kavatsusel, teoksil; arutusel `enne `käisivad `mõisudes [tööl]. õlivad oma jaod ies; sel ajal kui minu asi õli ies (kohtus arutusel) Lüg; Igal niitjal oli oma rind ees Kaa; mool oo ikke see tee ees ja ma pea ikke `sõnna minema Mar; taal oo suur lai ee ~ rind ees (väga laiast kaarest) Kse; igal ühel oli jägu ies [vihusidumisel] Sim; aga nüd oĺli [asi] `kohtu pääl i̬i̬s Vil; paĺlu tallitusi vai toimetusi ihen Hel; lina `kakmise ja rüä `lõikamise man om igal oma esi ehen Ote; rüä põimu `aigu oĺl egal ütel uma esi i̬i̬hn Rõu
7. (kellegi asemel) tegemas, tööl ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; kui tä (isa) ikke ees sool veel tegemas oo Mar; parunil olid valitsejad ees Aud; Sul piavad ikki tańtsikud i̬i̬s olema (vastatakse, kui kästakse midagi tuua) Hää; täl oo emä eden. `kerge kodo õlla Kod
8. (eelnevalt) eeskujuks, matkamiseks `Peidlakońdiga mõõdeti [pikkust], ku teist sukka i̬i̬s ei olnu Hää; minä laalin jäälegä eden, tämä laald piĺligä järele Kod; mis sa (kirikuõpetaja) ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; ku ta ehen ärä lauĺds, tõise lauliv taga `järgi Krk; nigu emä ~ esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ Har; ja mis tu vana nainõ tegi iih, tuud tegi poiśs kah takah Se
II. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses Ihasalu ies olen `nuota vedand, Kaberneme ies olen; Igäkerd ei old siin külä iess kalu Kuu; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset [arstimisel] Jäm; kui ma oli lapsene veel, siis ma pidi `jälle ärja ees `käima Ans; tuul kuristab körva ees Khk; Midagi naagu korra `silmade ees vilksatas; `Kallid pühad on `jälle ukse ees (lähedal) Pöi; `öötasse ikke, et estob aga oki ees `peale (ketrab) Mar; uśs vingerdab jüst `jalge ees Vän; surm just suu ees; minu körvade ies on vahest nisuke umin ja kumin Ris; ta käis täna `kohtulaua ees Juu; inimesi läks küll mu ees Jür; üks teene vanaisa oli sial aas ta (voodis lamaja) ies juttu Amb; `kolda oli ahju ies Sim; saana i̬i̬s on kaev Pal; uisk - - meie läve ihen elänu Trv; oolik karjane kurdab `püsti eläjäde ehen Hls; rinna luu om siin rinna i̬i̬n, üleväld `alla; `leibä ei ole vaea, kui joba uba nõna i̬i̬n (laual) Ran; mõ̭ni om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n; `tütrik om peelde i̬i̬n, koda kangast Kan; sääl pliidi iihn omma jo puu˽ka `vaĺmi Har; mis sä taah muḱetat `hińdä ja säet `pi̬i̬gle i̬i̬h Räp; `kõ̭iki iih kasusõ hu̬u̬nisaʔ Lut || ei ole `uidu `otsa ees Kuu; elu`juoni one `otsa ies VNg; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu otsa ees Mus; suur muhk õtsa eden Kod; igi om `ernen otsa ehen Hls; tati rida rinna i̬i̬n Ran b. aiste vahel, rakkes obone on rie ies Vai; Ärjad olid adra ees iges Pöi; kui sa `talve öpeta [noort hobust] siis `olle ree ees, sui `olle `vankri ees Phl; obu oo `vankre ees Kse; kaks `ärga olid saha ees Rap; nu̬u̬ ärjad olid adra i̬i̬s ja künneti Äks; kaks obest `oĺli neil kae·śsi i̬i̬s Vil; valla obõsed olliva [mõisahärral] tõlla i̬i̬n Ran c. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalus, tüliks ära `sõisa ` valge ies Lüg; üks va maias loom, kedrustab `pεεle teiste ees Khk; Mia ei põlõ `teite ies Khn; sapp on `päikese ies, et nüid tuleb `vihma KuuK; ma olen neid `lehmasi näind küll, kis käisid karjas, laud silma ies Amb; trihinnud naarta, käsi suu eden; `silme eden nõnnagu vari, ei näe üväss Kod; mets on tuulte ees ia soe Plt; topuss `olli lõhna augu ihen Krk; kui inimese `vihtnuva olliva, siss `oidsiva viha käpäga kõtu i̬i̬n, nii et äbeduss es ole paĺlass Nõo; kartohka i̬i̬h aid, `naaridõ i̬i̬h aid Se
2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni) vana pries õli `särgi ies; `kardinad `onvad `aknate ies Lüg; öle tuuśt käib sauna leili augu ees; pöör keib ukse ees Khk; rukknööp, `leitide ees Mus; aesad oo adra ees Lih; `kalja astjaste ies on kraanid Ris; kaĺja `aśtna i̬i̬s õli vanast ike naga Trm; vanast `olli puu pü̬ü̬r pögsi i̬i̬n Nõo; `ammõ rinna i̬i̬n oĺl meestel viiś, naistel neli `nüpsi Kan; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ; t́jooklaʔ (prillid) omma `siĺmi i̬i̬h Se
3. (ajaliselt) enne, varem ku olivad `suured `päävad lihavotte ies, suur `neljabä ja suur `riede VNg; minu ies vast läks `vällä Lüg; joulu ees Käi; `toomapääval keisid mehed `toomaks, just jöulute ees Mus; `Erned `pandi `keetmise ees ligu; Toa koristamine see oli ega `aasta `rehte ees; Ega ilma ees olid omad [taeva] märgid Pöi; sööma ees, kui `sööma akedi, ikka loul Rei; pilve pagi `tõusis müristamese ees Var; üsna pühade ees `tehti vorstid `valmis Tõs; Oli `sikõ `õhta ies aeg Khn; pioleo karjub vihma ees PJg; suure maru ja tuule ees mängivad kalad Ris; sõja ees Tür; `õhta eden laps `väśsi ärä Kod; minu ees oli vi̬i̬l õde ja vend ära `surnud Äks
4. käes, tegevus- või mõjusfääris `Auku`leibi - - `küpsendetüd sütteägejä iess Kuu; kohevel - - maa - - lammub kää ees ära Jäm; mul on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; sepa löötsa ees ep saa vabrigu tööd teha Khk; Raand oli ju `aasta `ömber kaju `otsas ilma ees Kaa; panime [nõu] koira pütiks, nüid ta koira ees käib Vll; Kenad `päikse ees kuivat kalad olid; Mis see pisike sitsi`riide niru `söukse vihma ees on Pöi; ma ole tukkun sii soja päeva ees Muh; Sa äi läbe isegid `vaata, kis koera ees on (kelle peale koer haugub) Rei; mis sa koa mehe löögi ees oled Mär; nägu elletab, `päikese ees ja tuule ees Ris; küll `lambad kuppasivad `juosta nagu ullud kuera ies Kad; enne on vagane vesi, siis tuule ies jo akkab `liikuma Trm; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä Kod; kulu ei taha vikati ees maha `minna Äks; poisid käisid sõa ees aga tütar suri ää sõa `aegus Plt; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; ku `meh́tseʔ oma löönüʔ `kahha koh́e madalahe päävä`paistõlõ, sõ̭ss hoiõtass külealotsõ rõõvast päävä i̬i̬h, et süĺlem - - pakko es `läässeʔ Räp || valgel, valgusel piiru tule ees öppisi lugu Kär; Sügisene töö see käis puhas tule ees; tat́tnina ees saab ikka midagid ära ka `tehtud Krj; lambi tule ees sai `rehte rabatud Pha; ma nää pääva ees lugeda Vll; `Matsabest pole änam tuld öles `vöötud, istuti natuke koi `valge ees ja `mindi magama Pöi; leedu tule ees `pärssisid juusskullid nõnna et, `tahtsid `juuste `sisse menna Muh; `meestel `olle ka tööd, pidid tule ees tegema Phl; kuu`valge ees `lõikast `mõisas koa Mar || hoolel, karjatada Kes pidas oma ede karjast, kessel köisid küla karjase ees Pöi; lehmad ja muĺlikad olid karjas, karjatse ies käisid. `lambad käisid `jälle ise karjatse ies Amb; igas talus kus olid ike loomad nied olid ühe karjatse ies Kad
5. a. pool, läheduses (jutul, asjaõiendusel jne); juures(olekul), silma all; kuuldes, kellelegi (rääkima, kõnelema, teatama jne) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies; `vandus jumala ies VNg; laps piäb oma isä ja emä ies ikke alandlik õlemaie Lüg; kuninga ies nämäd `ninda sama `rääkid Vai; akkab sadama, koer söi `rohtu, ega ta‿p tohi mo ees valeta mette Khk; ega te‿p akka seda `kordama (edasi rääkima) kellegi eess; `olli isa ees üteln et, ma nägi Kuramal nii suure koera kut obuse vars; ega ma‿p `kaiba seda vanamate eess; siis köisime `uurija ees Muh; pahu`rahva `jütlust `ütles öpetaja, luges nende ees Emm; kis Senkpussi ees nuttis, see sai keik Phl; Neid `lapsi `lastakse vanainimeste ees jurada, et võtab kõrvad kurdis Han; kεisin Talinas arsti ees PJg; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; ta on üks salauśs mutku vusistab ühe ja teise ies Sim; laheb püksid maha `sakse eden Kod; kui sa papi i̬i̬s ära käid, siis akatasse kirikus maha kuulutama Ksi; kül ta mukitab ennäst pośte ees KJn; `kaemen ~ `katsel käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra Hls; su oma ehen võletess Krk; etsitäp pośte i̬i̬n, tahab mehele Nõo; Õt neide `tütrele äste˽suuŕ `veimevakk saasiʔ mud́u `võidsõ tütär pulmalõistõ iinh häppü ka jäiäʔ Har || teenistuses, alluvuses `ninda `nuorelt juo `võõra ies [teenimas] Lüg; vana [mõisniku] ees ma tööl ei keind mette LNg; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimes Kir; kolm `aastad oli `võera ees (teenisin võõrast) Tõs; Mina `kasvasi pereme i̬i̬s, mul põlnu `aega epitada Hää b. võrreldes, suhtes; vaatekohast, silmis nii vähäses `väärtüsess sie `rannamies ige oli `neie (maameeste) iess Kuu; miul ei ole siu ies saladust kedägi Vai; tahab teiste ees tark `olla Khk; elä küll nagu tahad, eks sa õle ilma eden äbemätä; egä tä ei `piisa kedägi tämä eden (ei jõua kaua teistega võrdselt töötada) Kod; me olem puha patutse jumale ehen Krk; mia ei oless julenu noid `tüt́rige naesess võtta, mia tuusi et ma noede i̬i̬n olli `liiga alatu Nõo
6. mis selle ees (sel viga) on, et see‿b `aita Khk; näd ikke oma `tööga `meite ees (kaugemal). näd jo `peale `niitvad Mar
Vrd iil2
III. prep 1. (ruumiliselt) eespool, -otsas iess `silmi on üvä, aga taga `perse kade Vai; kõnnib, ees minu läheb tua ette KJn; kos tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kae, kari tulep säält, sääl kit́s joosep i̬i̬n `karja Kam; i̬i̬h essä tuĺl lat́s kodo, `mänǵih tuĺl kodo Vas
2. (ajaliselt) enne, varem Lagle on merelind - - `öeldi i̬i̬s tormi siś nad lagistavad Hää; tütär läks eden sedä mehele Kod; minev`aaste tei [heina] ehen sügise; ehen lõunat, enne katte Krk; i̬i̬n õdagut jääp tuul vakka Kam; om üte `aastõgõ iin minnu pernaanõ olluʔ Krl; ta käve iihn meid siihn Har; i̬i̬n `aigu šündünu; iin `ielat (üleeile) Lei
ilm2 ilm g ilma eP(e- Käi Rid Mar Var; jõ- Khn; g `i- hv Mär Tõs, Kei HJn JMd spor ViK, KJn) eL(ji- Lut); `ilm(a) g -a R (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. maakera, -ilm sedä `ilma `luodust ei saa inimise `lapsed kõik `muutada; `piigalaps ei õle viel täis`kasvand – aga tiab juba kõik `ilma `asjad selitada Lüg; Ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd Jõh; `ilmas on pali `rahvast Vai; Kõik ilmanurgad on täma läbi `pahmind Pöi; ise ime, ise pime, ise üle ilma tark = margapuu Muh; Üle ilma look (vikerkaar) Han; Laseb ühest ilmaservast `teise, tü̬ü̬d ei viisi teha Hää; ilma `algusest olid `antud talumeestel pahemad maad ja mõisal paremad Ris; rehendand - - `mitme pääva ja `oastaga võib ilma `ringi `sõita Kos; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn; kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ilma ori (vana ja jäme puu) Koe; kolmas koht mul on elada `ilma pial VMr; vahest käis unes puole `ilmad läbi Kad; kas sugulaisi one ilmas vai ei õle Kod; ku paĺlu selle aa si̬i̬s on ilm arenand, `riided ja söögid Vil; üt́s põĺv kaoss, tõine akkass eläm jälle, ilm tühjäss ei jää; ku okki es joole ilma pääl (olemas) - - iki kindsu päl lükäti `käege [heiet] Krk; mes‿ma rahasitast oia, ilmast `saadu, `ilma lähäb kah; oh saab `ilma miu täis kah, jääb ülegi, mes‿mä nii paĺlu ahnitsa; sa `kõ̭ike ilma tü̬ü̬d ärä jõvvat tetä; kui kavva sina jõvvat sedä `ilma ülevän oeda; kajatava nigu `pu̬u̬lde `ilma (väga kaugele) kuulda; tu̬u̬ `oĺli küll vanamut́t ilman, küll tu̬u̬ vi̬i̬l `paĺlu `tiidse Nõo; ilma pääl süńnüse suurõ muudatusõ Krl; üle `õiguse ei olõ ka ilmah midägi; ilm um täl nüüd vallalõ ja toorõss (mõtleb, et saab kõike, mida tahab) Plv; ilma veereh lätt maa ja taivass kokko; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ; no om seo ilm nigu `ümbre˽pü̬ü̬rt, olõ õi˽nii nigu innembüsi oĺl Vas; oh ta om nii `uhkõ, olõss ilma `ümbre käänäsi; kae no `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se; põld ravitsass `kõikõ `ilma, ni rahvast ni tõbrast Lut
2. (mitmesuguseis väljendeis) `Ilmal on `kurjad `silmäd pääss Kuu; `Lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta); `Ilma otsani (mitte kunagi) ma sinuga enamb ei leppi IisR; nee `jätsid see ilma jäuks (hoolitsuseta) Khk; Mütu `ilma (kui palju) teitel neid taarist on Kaa; [ta] eliseb nüid tühjä jutu käen et ilm seĺjän; loeb ku ilm seĺjän Kod; Piab `ilmast ku `ilma (alatasa) `ju̬u̬skma ja ratselteme, mis ta sest saab Hls; ka äbi mõne ärjä suurune om, või ärg mõne ilma suurune (vabandatakse häbiväärset tegu); mitu `ilma (kui palju) mea tat vi̬i̬l ärä sü̬ü̬; Kadril kikk ilm `nurkapidi seĺlän (koob paljudele) Krk; ega sa `ilma ei jõvva ärä `võita Ran; niida om si̬i̬ ilma asi, niida käip si̬i̬ ilma käsi Nõo; näe, kos mul `uńdrik om kui ilm (lai) Kan; ilm um laǵa, maa toorõśs Lut | (ahnusest, suurelisusest) võtass `endäle vai `terve ilma `säĺgä Ran; Egass kõ̭kkõ `ilma saa õi˽kõ̭rraga `suuhõ haardaʔ Rõu; Tä kraap kõ̭ik ilma kokko Räp; sa tahat `kõ̭ikõ `ilma kätte saiaʔ, sa pööräde kõ̭õ̭ ilma `üśkä [ahnusega] Se | (õppimisest, õpetamisest) Ilm obetab inimese, `raske `kuorem obuse Kuu; Küll ilm õpetab, lai väli `nuomib Lüg; Küll ilm koolitab Pöi; küll ilm õpetab ja kroono piits koolitab Juu; Ilm õpetab, küla koolitab Jür; raamat oppeb küll, aga ilm om suuremb ku̬u̬l`meister; ilm ei ole mitte elädä, ilm om oppi Ran; Ilma piits um halusap ku esä vits Rõu; Ilm oppass, vaiskanahk koolitass Räp; ilmapeal(e) 1. peavarjuta; kaitseta, hoolitsuseta kui aed `ümber, siis ika nagu natuke `peetust on - - muidu ole nagu `ilma peal HJn; eläjäd oo ilma piäl - - ei õle `lautu; taĺli sein kukub maha, obesed jääväd ilma piäle Kod; temä esi sedä samasi ilma pääl, ku `meagi ole, ei joole `nurka egä ulualust `kunnigil Krk; kui oonetel `aida `ümbre ei ole, siss om kõ̭ik nigu ilma pääl jälle Nõo; 2. (eitavas lauses) iialgi, (mitte) kunagi Seda ei õld `ilma pääl, et sa `tõhtisid `ilma luba küsimata `menna Jõh; Seda ta küll tegema ei akka, ei `ilma `pialgi IisR; `möistlik inimene poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus; seda ma änam `ilmaski ~ ilma peal ei tee Tõs; mitte `ilma pial põle niisugust `aśja old Kad; seda ei `juhtu `ilma `pialgi, et ta sellele mehele lähäb Lai; śeo olõ‿iʔ ilma `päälgiʔ Lut; ilm ja maa ~ maa ja ilm küllalt siin om maa ja ilm `ruumi; sedä om maa ja ilm Krk; siihn om ilm ja maa Har; mullõ maa ja ~ ni ilm sedä joʔ, paĺloss mullõ vaia Se | päe alle maan ja ilman (kõrgel) üleven Krk; ilmast ja maast ~ maast ja ilmast, ilma ja maad ~ maad ja ilma pikalt ja laialt, väga palju (rääkima, lubama) `Enne oli mies maad ja `ilma lubama; Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; räägib ilmast ja maast Jäm; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; räägib ilmad ja moad kokku Tõs; Kule, mia‿i `oskagi mis `ilma seletada Hää; riagib `ilmast ja maast kokku Trm; mõni `läträb `ilma ja muad, võĺsib kõhe Kod; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad; räägib teist taga, ilmast ja maast kõik `aśja Plt; sa kõnelet maast ja ilmast, aru `kunnigil ei joole Krk; timä ti̬i̬d maast ja ilmast, ega tel jutust `puuduss ei tulõʔ Har; võih timä paĺlo kõ̭nõlass, ilmast ja maast Se; ilmast ega maast ~ maast ega ilmast, ilma ega maad ~ maad ega ilma mitte midagi, kõige vähematki ei tia maast ei `ilmast Hlj; nagu siga juua täis, teä isi maast ega ilmast Vig; ei ma tea `ilmast ega moast mette Juu; mitte ei tiand ei `ilma ega maad (kaotasin teadvuse) Ann; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; magab kui kot́t, tia kedagi muast ega `ilmast Kad; ise ei tiä mitte muad ei `ilma, muko kõneleb; tämä ei tiä `ilma ei muad Kod; ei tää maast ega ilmast, mitti kedägi Krk; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä (purjus inimene) es tiiäʔ maast es ilmast Se; ööd ega ilma id enne oli pia `selgem, nüid ei tia ööd ega `ilma Tõs; tämä (minestanu) ei tiä ü̬ü̬d ei `ilma. ei `ingä kua Kod; [maja] teene kõrd põles `ü̬ü̬si. me‿i `tiadnud ü̬ü̬d-`ilma ega `pääva Äks; tu̬u̬ inimene ei tiiä tu̬u̬st ü̬ü̬d ega `ilma Hel; nüid ei tiiä mitte ü̬ü̬d ega `ilma näist (inimestest) Rõn; sa olt uĺl, tiiä‿i ü̬ü̬d ei `ilma; tiiä‿i ü̬ü̬st ei ilmast kost inemine om Se; ööd ilma ku(i) päeva pidevalt tat́tnina põleb ööd ilma‿ku `päeva Aud; ü̬ü̬d `ilma ku `päeva ole `lendus (töös, õiendamas) Hää; ü̬ü̬d`ilma kui `päeva tü̬ü̬s KJn
3. teat (lähem või kaugem) piirkond a. hrl lähim ümbruskond see püllub keik ilma juttu täis; keik ilm löi `silmade ees mustaks Khk; lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε Käi; ilm kolab üles Var; No küll ni̬i̬d `tiirgad tõmmavad ku ilm rõkkab Hää; veike inimesele paśtab see ilm suur ja lai JJn; ma vihastasin nii et kõik ilm oli must VJg; kõik ilm õli `taeva all `valge, tule kuma paessab Kod; Kui ilm lõuna poolt seljas on, tuleb sooja. Kui ilm põhja poolt seljas on, tuleb külma (fatamorgaanast) Plt; kabelin kõik ilm (kohad) inimeisi täis; ärä mine puretama koeraga, lehmäd lähväd siit ilmass (nägemispiirkonnast) `väĺjä Krk; [ma] röögi nii et `ilma kuulda om Nõo; [haigel] ilm nakas `kangest joba `ümbre `käimä ja kõ̭ik TMr; naaʔ ammõrdõsõʔ nii nigu ilm kumisõss Krl b. hrl (kodust) kaugem piirkond `teie `ulguta `ilma `müöda; Õles õld `tunnetud inimine aga mene tia kust `ilma `õtsast Jõh; lapsed `ilma kautu laiali [teenimas] Khk; Läks ilmast paramad `otsima; Elab tükkis teis ilma `otsas Pöi; kauda `ilma (taludes) käis `õmlemas Var; ei tia, kust lapse sai, jo ilma pialt sai PJg; laadade päält tulevad ilmald paelu kerjaki kokku Hää; maal (mujal) ilmas kahe köiega `panna kuorm `kińni JõeK; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse möda `ilmad `ringi VMr; piäd `ilma `uĺkma ja õmale `leibä `ti̬i̬ńmä; tämä `ilma õli `rohkem käänud ja nähnud; mino lapsekesed one kõik uih-aih ilma piäl Kod; `ilmast tuld ulgus Plt; ühessa last `oĺli, kõik on `ilmas (kodunt väljas) SJn; ei me oma `lu̬u̬me lase ilma `pääle uĺa Vil; üle ilma iluss inimene; si̬i̬ läit́s är tõise ilma `otsa; üle ilma satass `vihma, kigil pu̬u̬l om vihma u̬u̬ Krk; latse kasvive kikk suuress, `lätsive kikk `ilma Hel; ilma`karja (kodunt kaugele) minemä Nõo; `ilma näi ma `väega veidi, pidi kotun alati `tü̬ü̬tämä Ote; Suure karja`kaupa aeva eläjit kokku laadedelt ja kõgest ilmast; Ennembi täku`lõikaja käesivä `ilmapit́i, riistakot́t säĺlän Rõn; ta käu ku lõ̭õ̭ts `ilma pitehn (lehmast, kes ei püsi karjas) Rõu; ne `poiskõnõ `üt́less: ma˽lää arʔ ilma pääle Se; timä kõ̭õ̭ raha vii ilma päle; ilma pält tulnuʔ inemine; lät́s torbaga `jilma müüdä (kerjama) Lut; laia ilma, laias ilmas (kodust) eemal(e), võõrsil(e) läks - - `laia `ilma, Amee·rika Vll; Äkist öhe omiku on [kuldnoka] puur tühi, on `laias `ilmas, kõik `väljas Pöi; eks `laias `ilmas ole `palju `jöukad Käi; lapsed läksid kõik `laia `ilma Mär; ta lät́s `laia `ilma `õnnõ `ot́sma Räp | läks laia ilma piale Trm; no˽ma lää naa sõ̭ss kae nii et, mis ta laja ilma päl tetäss et Plv; latsõ˽laja ilma pääl Vas; kuhu ilma, kus ilma(s), kust ilmast kaugel(e), võõrsil(e), kaugelt, võõrsilt ei tia kus `ilmas sie elab VNg; kis seda tεεb ko˛es `ilmas ta on Khk; ei tea kus maal `elmas tä võib `olla Mar; loomad lähvad tiab kus `ilma HMd; koss ilmass ta oo tullud Kod; aga sinna jõkke tetti ka aid, mud́u sia lätsiv kus `ilma Pst; oben pääsess `valla, ju̬u̬sk kohess `ilma; päe (päike) suve kun ilman (kõrgel) üleven Krk; varess rü̬ü̬k, siss tuleva kost ilmast (väga kaugelt) kõ̭ik varõssõ kokku Rõn; jummaĺ tiid kuah ilmah tä om, ku tulõ õi `kostki `vällä Se; ilma taga ~ taha ~ tagast kaugel(e), kaugelt `sinna ilma taha akka `põldu tegema Kei; `aeti `sinna taha, tiab kus `ilma taha [heinale] JMd; marjad one ilma taga, vai näid lähiksen one; keśsi ilmataha nääle `sü̬ü̬miss viib Kod; kas sa `jõutsid ilma tagast `liiva vidada Plt c. (ebamäärsem piirkond) ei tea, kust `elmast need virukid (õlesidemed) `väĺlä `võetakse Mar; `kuśkil `ilmas `olla ei või, nii `irmsasti kihelevad [sääsehammustused] HMd; need (kaeralibled) on `kerged, lähvad tuulega kohe `ilma, reia alt `väĺja Trm; `uiskab sis kostab kista kui `ilmasse Lai; ku `küündlepäevän saa äŕg juuvva vett ilmast (väljast) sõss `maaripäevän ei saa mitti kukk ka juuvva; ilman (väljaspool alevit) suress neid, alevist viiäss kirst Krk; vana inimese `üt́livä, et peerul om paremb laian ilman, ku `kitsan kõtun, `pi̬i̬ru ei tohi oeda `kińni Ran
4. taevalaotus; õhk(kond) ilm `läigitäb (õhk virvendab palavaga) Lüg; päe lähäb elma piiri (horisondi) taha Vig; akkab vist `vihma tulema, ilm lääb `sõõna Lih; kadrid tulnu `kaugeld `maalta, üle ilma, läbi maa rhvl Hää; ilm on nii paks et puud ei liigu Ris; pane ahi `kińni, egä `ilma ei jõõda `ükski sojass küttä Kod; latsel om vällän ilma luhi sehen `raske uni `kangest Krk; ilm kisub `piĺve Hel; ei jõvva `ilma `lämmäss küttä (kõiki aidata) Ran; [pärast pööripäeva] nüid läits si ilm (taevalaotus) tõist `mu̬u̬du, nüid es nimitävä enämp naid `tähti Kam; ilma laśk `piĺve; nigu `nahka vedä taad `ilma (taevas kisub pilve) Har; ilma pääle nii jäi [haokood kütisepõletamisel] siss es palaʔ `häste ärʔ Vas; ilm nakass jo hämäräst minemä Räp || mis sa `ilma kisendad muidu Khk; Paneb oort koheilma (valju häälega) kisama Kaa; laps karjob ühnä `kohta `elma (meeletult) Mar
5. inimese tegevusega seotud keskkond a. maine maailm, maapealne elu(korraldus) oh sedä `ilma `lusti ja `rõemu Lüg; rabad sa sii `ilmas iganis vöi lased kot́tlohinal, `surnu`aida viiasse sind `viimaks ikka Khk; Äga see ilma töö `enni löpe kut kaks kätt rünna pεεl oo Emm; `ilmas oo `mõnda `nähtud ja `viimne veel nägämata; meite rahvas läksid ilma `pulma (laadale) Mär; `üsku ole üksi`päini `siia `ilma maha jään (omaealised on surnud) HMd; `enne oli suur lugeja old, nüid on `ilmas old ja kõik tükid on ää teind Juu; ela `ilmas kui `pulmas Kos; nõnnasama ilma lärä õpivad kualin; sedä ilmamammonad näväd koŕmitavad; `niiskene one si̬i̬ ilmakõrd, inimesed one `uhked ja suured Kod; si̬i̬ om jumale maha jätten, ilma kätte esiennast `anden Krk; nüid aap ilm noore inimese ukka Rõn; är˽koolõss, jääss kõ̭ik maha ilma pääle San; külʔ ta koonõrdass ilman Kan; hädälitsel olõ õi ilmahn `õ̭nnõ; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se; paŕemb śoohn ilmah paaʔ pakutõllaʔ, ku patuʔ tuhu `ilma viiäʔ Lut b. (inimese eksistentsist) mõni saap `taivade, mõni lääp `põrgude, mõni jääp kate ilma vahele Nõo; kahe ilma vahel fig nõutu, kahevahel kahe ilma vahel – p‿`tεεgid mis ta teeb Khk; `kahtleb ühes `asjas kas voi ei – on kahe ilma vahel Emm; ma ole ku kate ilma vahel kunagi, raaḿ `laokil laiali Krk; ma‿le nüid nigu kate ilma vahel, ei elä ei koole Nõo || (sünnist, sünnitusest) sie õli `ammu `enne kui minä `ilmale tulin; tal pole `perssetki taga, kus ta võib last `ilmale `saada Lüg; emis toi kaik oma `porsad üväst `ilmale Vai; kui `aega oo `ilma `tulla, siis o `mεnna koa Muh; tulid `ilma `vaatama ja kadusid `juonega (öeld, kui laps sureb kohe pärast sündimist) Ris; mõni lammas ei soa kudagi `moodi `talle `ilma Juu; olen kuus last ilmale kand Kos; mina veel ei `oldki `ilmas siis kui Indrekist vend suri ää Ann; niikui `süńdind `ilmasse, `puhta paĺlas VMr; `i̬i̬späne pääv õllud ku ma `süńdinud ja `ilma tullud Kod; ää nu̬u̬r lehm olli, es tu̬u̬ vasikut `ilma Krk; nõ̭na ots süüdäb, ei tiiä kas mõni ärä kooleb vai sünnib `ilma Nõo; sul om kaits tütärd vana ämm `ilma avitanu Rõn; jälle om üt́s inemine ilma pääle tulluʔ Har; minno es olõ viil ilman, ku esä lät́s Naha `küllä Räp; poig `sündü ilmalõ Lut || (surmast, suremisest) Tämäl (surijal) `toisess `ilmass jo `leiväkott `valmis `pandud Kuu; saadan so korade `teise `elma Käi; eks ta (vana ja põdur inimene) ole siit ilmast minija Han; tema on juba `teises `ilmas Vän; sured ärä, lähäd `sinna `ilma, `tõisi `ilma; tämä one ilmass ärä lähnud, siit ilmass `lahkunud Kod; ilmast ärä ängänu Krk; [ta] oĺl ka jo ilmast `vällä lännüʔ Har; noʔ piät tä `tõistõ `ilma minemä Rõu; är läts `tu̬u̬hhu `ilma, är läts śjoost ilmast Se c. surmajärgne maailm kudas teiss `elmas oo sedä ei tea Mar; taevas one tõene ilm Kod; mis sa siin külvät, sedä sääl ilman `lõikat Krk; kiä `viina om koolnu˽tuu saa tuuh ilmah vanapatu hobõsõst; tulõvatsõ ilma kohuśs om tulõmah; Rahha `pańte ka `tõistõ `ilma üteh, mehile tubago ja `naisilõ jäl’ saiarahha; Hummogotsõl ü̬ü̬l õks olõvat `kooltake˽paŕõp, siss tu̬u̬h ilmah jo˽kõ̭ik `u̬u̬tvaʔ Se; las jummaĺ anku taav́ast tu̬u̬hn ilmah Lut
6. rahvas, võõrad inimesed jo sie jutt one `ammugi `ilma kääs VNg; ons ilmal seda tääda tarist Khk; kes elma suud `kinni paneb Mar; ega kõik põle just na mette kudass ilm `arvab Kse; ilm ei tea mis ta teeb ehk Ris; ära `kaeva ilmal äda, ilm naerab seda Pee; sie jutt on juba `ilmas Trm; ilm oo nõnna ukka lähnud Kod; si̬i̬ `oĺli sel aal ilma (mitte kellelegi kuuluv) mets Vil; mea ole kige ilma naarusse Trv; sedä `tääve kiḱk ilm joba; esi ilman kasunu ei oole esät ei emät; egä ilmal amet `seĺgä ei saa `aia (rahva suud ei saa sulgeda) Krk; ärä usu `ilma, ilm aab puru `siĺmä Ran; serätse larule ei või jo kõnelda, ta `larrap kõ̭ik ilma `pääle Puh; mes sä larat tast ilmale Nõo; ilma arm om tühi põrm, imä arm om `õigõ arm Har; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ ärʔ; vaia mul ka pidämä `naadaʔ naid kińgitüisi rätte, muidu jätäʔ `ilma Vas; ma ei tiiʔ ilma `perrä, ma õ̭ks tii umma `tahtmist pit́e; śjoo (jutt) jo om `kõ̭õ̭lõ ilmalõ tiidäʔ Se
7. teat periood, ajajärk tia kene `ilma `aigane VNg; `Ärgadel akkasid mo `aegu ketid, nee `üiti siis uie ilma `kütked Pöi; Aga mine sa võta `kinni milla `ilma neid (leentoole) tegema akati; Kes teab kelle `ilma neid (raamjalgadega laudu) juba tegema akati Trm; ma `nüütse ilma aast ei tää sul kedägi ütelte; et si̬i̬ aigilm (elukord, aeg) ninda kitsass om Krk; vana ilma rahvass teesivä mõtsa rohusit, kedä kohegi tarvitava Ran; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; timmat ain om `vastse ilma `aigu tullu Kam; Kes no vi̬i̬l `õigõ˽seo ilma `aigu `ahju pühḱ Urv; vanailma `aigu oĺl alasi keriku man sańdiʔ Har; Vanast `ilma oĺl ka‿ks pruudil miŕdi krańts pään Rõu; tu̬u̬ ilma `aigu talo latsõʔ `tihka as `kleite `sälgä `pandaʔ Räp; ta (võrk) om ilmast `vällä lännüʔ (kõlbmatuks muutunud); peńn (rahaühik) om si̬i̬ ilma ajoline; A tu̬u̬ (ema) õks vi̬i̬l `ti̬i̬dse kõ̭nõlda õt sääńtse [sõbad] oĺliva üte ilma `aigo `olno Se
8. Ilm `oitku! Poleks ma seda mitte `uskund; Äi see käiakrenk `kölba änam `kuski ilma `poole, jälad mäead; Kui lehm punast kuseb, siis on `keikse ilma param, kui ussi`kihnu kusseilma poold (kuskilt) käde saaks Rei; `ilma tiada (kes teab) mis sa jamsid unes; Ega igaüks soand selle kuhjategemisega kuhu `ilmagi (toime) Kei
1. maakera, -ilm sedä `ilma `luodust ei saa inimise `lapsed kõik `muutada; `piigalaps ei õle viel täis`kasvand – aga tiab juba kõik `ilma `asjad selitada Lüg; Ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd Jõh; `ilmas on pali `rahvast Vai; Kõik ilmanurgad on täma läbi `pahmind Pöi; ise ime, ise pime, ise üle ilma tark = margapuu Muh; Üle ilma look (vikerkaar) Han; Laseb ühest ilmaservast `teise, tü̬ü̬d ei viisi teha Hää; ilma `algusest olid `antud talumeestel pahemad maad ja mõisal paremad Ris; rehendand - - `mitme pääva ja `oastaga võib ilma `ringi `sõita Kos; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn; kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ilma ori (vana ja jäme puu) Koe; kolmas koht mul on elada `ilma pial VMr; vahest käis unes puole `ilmad läbi Kad; kas sugulaisi one ilmas vai ei õle Kod; ku paĺlu selle aa si̬i̬s on ilm arenand, `riided ja söögid Vil; üt́s põĺv kaoss, tõine akkass eläm jälle, ilm tühjäss ei jää; ku okki es joole ilma pääl (olemas) - - iki kindsu päl lükäti `käege [heiet] Krk; mes‿ma rahasitast oia, ilmast `saadu, `ilma lähäb kah; oh saab `ilma miu täis kah, jääb ülegi, mes‿mä nii paĺlu ahnitsa; sa `kõ̭ike ilma tü̬ü̬d ärä jõvvat tetä; kui kavva sina jõvvat sedä `ilma ülevän oeda; kajatava nigu `pu̬u̬lde `ilma (väga kaugele) kuulda; tu̬u̬ `oĺli küll vanamut́t ilman, küll tu̬u̬ vi̬i̬l `paĺlu `tiidse Nõo; ilma pääl süńnüse suurõ muudatusõ Krl; üle `õiguse ei olõ ka ilmah midägi; ilm um täl nüüd vallalõ ja toorõss (mõtleb, et saab kõike, mida tahab) Plv; ilma veereh lätt maa ja taivass kokko; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ; no om seo ilm nigu `ümbre˽pü̬ü̬rt, olõ õi˽nii nigu innembüsi oĺl Vas; oh ta om nii `uhkõ, olõss ilma `ümbre käänäsi; kae no `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se; põld ravitsass `kõikõ `ilma, ni rahvast ni tõbrast Lut
2. (mitmesuguseis väljendeis) `Ilmal on `kurjad `silmäd pääss Kuu; `Lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta); `Ilma otsani (mitte kunagi) ma sinuga enamb ei leppi IisR; nee `jätsid see ilma jäuks (hoolitsuseta) Khk; Mütu `ilma (kui palju) teitel neid taarist on Kaa; [ta] eliseb nüid tühjä jutu käen et ilm seĺjän; loeb ku ilm seĺjän Kod; Piab `ilmast ku `ilma (alatasa) `ju̬u̬skma ja ratselteme, mis ta sest saab Hls; ka äbi mõne ärjä suurune om, või ärg mõne ilma suurune (vabandatakse häbiväärset tegu); mitu `ilma (kui palju) mea tat vi̬i̬l ärä sü̬ü̬; Kadril kikk ilm `nurkapidi seĺlän (koob paljudele) Krk; ega sa `ilma ei jõvva ärä `võita Ran; niida om si̬i̬ ilma asi, niida käip si̬i̬ ilma käsi Nõo; näe, kos mul `uńdrik om kui ilm (lai) Kan; ilm um laǵa, maa toorõśs Lut | (ahnusest, suurelisusest) võtass `endäle vai `terve ilma `säĺgä Ran; Egass kõ̭kkõ `ilma saa õi˽kõ̭rraga `suuhõ haardaʔ Rõu; Tä kraap kõ̭ik ilma kokko Räp; sa tahat `kõ̭ikõ `ilma kätte saiaʔ, sa pööräde kõ̭õ̭ ilma `üśkä [ahnusega] Se | (õppimisest, õpetamisest) Ilm obetab inimese, `raske `kuorem obuse Kuu; Küll ilm õpetab, lai väli `nuomib Lüg; Küll ilm koolitab Pöi; küll ilm õpetab ja kroono piits koolitab Juu; Ilm õpetab, küla koolitab Jür; raamat oppeb küll, aga ilm om suuremb ku̬u̬l`meister; ilm ei ole mitte elädä, ilm om oppi Ran; Ilma piits um halusap ku esä vits Rõu; Ilm oppass, vaiskanahk koolitass Räp; ilmapeal(e) 1. peavarjuta; kaitseta, hoolitsuseta kui aed `ümber, siis ika nagu natuke `peetust on - - muidu ole nagu `ilma peal HJn; eläjäd oo ilma piäl - - ei õle `lautu; taĺli sein kukub maha, obesed jääväd ilma piäle Kod; temä esi sedä samasi ilma pääl, ku `meagi ole, ei joole `nurka egä ulualust `kunnigil Krk; kui oonetel `aida `ümbre ei ole, siss om kõ̭ik nigu ilma pääl jälle Nõo; 2. (eitavas lauses) iialgi, (mitte) kunagi Seda ei õld `ilma pääl, et sa `tõhtisid `ilma luba küsimata `menna Jõh; Seda ta küll tegema ei akka, ei `ilma `pialgi IisR; `möistlik inimene poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus; seda ma änam `ilmaski ~ ilma peal ei tee Tõs; mitte `ilma pial põle niisugust `aśja old Kad; seda ei `juhtu `ilma `pialgi, et ta sellele mehele lähäb Lai; śeo olõ‿iʔ ilma `päälgiʔ Lut; ilm ja maa ~ maa ja ilm küllalt siin om maa ja ilm `ruumi; sedä om maa ja ilm Krk; siihn om ilm ja maa Har; mullõ maa ja ~ ni ilm sedä joʔ, paĺloss mullõ vaia Se | päe alle maan ja ilman (kõrgel) üleven Krk; ilmast ja maast ~ maast ja ilmast, ilma ja maad ~ maad ja ilma pikalt ja laialt, väga palju (rääkima, lubama) `Enne oli mies maad ja `ilma lubama; Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; räägib ilmast ja maast Jäm; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; räägib ilmad ja moad kokku Tõs; Kule, mia‿i `oskagi mis `ilma seletada Hää; riagib `ilmast ja maast kokku Trm; mõni `läträb `ilma ja muad, võĺsib kõhe Kod; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad; räägib teist taga, ilmast ja maast kõik `aśja Plt; sa kõnelet maast ja ilmast, aru `kunnigil ei joole Krk; timä ti̬i̬d maast ja ilmast, ega tel jutust `puuduss ei tulõʔ Har; võih timä paĺlo kõ̭nõlass, ilmast ja maast Se; ilmast ega maast ~ maast ega ilmast, ilma ega maad ~ maad ega ilma mitte midagi, kõige vähematki ei tia maast ei `ilmast Hlj; nagu siga juua täis, teä isi maast ega ilmast Vig; ei ma tea `ilmast ega moast mette Juu; mitte ei tiand ei `ilma ega maad (kaotasin teadvuse) Ann; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; magab kui kot́t, tia kedagi muast ega `ilmast Kad; ise ei tiä mitte muad ei `ilma, muko kõneleb; tämä ei tiä `ilma ei muad Kod; ei tää maast ega ilmast, mitti kedägi Krk; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä (purjus inimene) es tiiäʔ maast es ilmast Se; ööd ega ilma id enne oli pia `selgem, nüid ei tia ööd ega `ilma Tõs; tämä (minestanu) ei tiä ü̬ü̬d ei `ilma. ei `ingä kua Kod; [maja] teene kõrd põles `ü̬ü̬si. me‿i `tiadnud ü̬ü̬d-`ilma ega `pääva Äks; tu̬u̬ inimene ei tiiä tu̬u̬st ü̬ü̬d ega `ilma Hel; nüid ei tiiä mitte ü̬ü̬d ega `ilma näist (inimestest) Rõn; sa olt uĺl, tiiä‿i ü̬ü̬d ei `ilma; tiiä‿i ü̬ü̬st ei ilmast kost inemine om Se; ööd ilma ku(i) päeva pidevalt tat́tnina põleb ööd ilma‿ku `päeva Aud; ü̬ü̬d `ilma ku `päeva ole `lendus (töös, õiendamas) Hää; ü̬ü̬d`ilma kui `päeva tü̬ü̬s KJn
3. teat (lähem või kaugem) piirkond a. hrl lähim ümbruskond see püllub keik ilma juttu täis; keik ilm löi `silmade ees mustaks Khk; lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε Käi; ilm kolab üles Var; No küll ni̬i̬d `tiirgad tõmmavad ku ilm rõkkab Hää; veike inimesele paśtab see ilm suur ja lai JJn; ma vihastasin nii et kõik ilm oli must VJg; kõik ilm õli `taeva all `valge, tule kuma paessab Kod; Kui ilm lõuna poolt seljas on, tuleb sooja. Kui ilm põhja poolt seljas on, tuleb külma (fatamorgaanast) Plt; kabelin kõik ilm (kohad) inimeisi täis; ärä mine puretama koeraga, lehmäd lähväd siit ilmass (nägemispiirkonnast) `väĺjä Krk; [ma] röögi nii et `ilma kuulda om Nõo; [haigel] ilm nakas `kangest joba `ümbre `käimä ja kõ̭ik TMr; naaʔ ammõrdõsõʔ nii nigu ilm kumisõss Krl b. hrl (kodust) kaugem piirkond `teie `ulguta `ilma `müöda; Õles õld `tunnetud inimine aga mene tia kust `ilma `õtsast Jõh; lapsed `ilma kautu laiali [teenimas] Khk; Läks ilmast paramad `otsima; Elab tükkis teis ilma `otsas Pöi; kauda `ilma (taludes) käis `õmlemas Var; ei tia, kust lapse sai, jo ilma pialt sai PJg; laadade päält tulevad ilmald paelu kerjaki kokku Hää; maal (mujal) ilmas kahe köiega `panna kuorm `kińni JõeK; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse möda `ilmad `ringi VMr; piäd `ilma `uĺkma ja õmale `leibä `ti̬i̬ńmä; tämä `ilma õli `rohkem käänud ja nähnud; mino lapsekesed one kõik uih-aih ilma piäl Kod; `ilmast tuld ulgus Plt; ühessa last `oĺli, kõik on `ilmas (kodunt väljas) SJn; ei me oma `lu̬u̬me lase ilma `pääle uĺa Vil; üle ilma iluss inimene; si̬i̬ läit́s är tõise ilma `otsa; üle ilma satass `vihma, kigil pu̬u̬l om vihma u̬u̬ Krk; latse kasvive kikk suuress, `lätsive kikk `ilma Hel; ilma`karja (kodunt kaugele) minemä Nõo; `ilma näi ma `väega veidi, pidi kotun alati `tü̬ü̬tämä Ote; Suure karja`kaupa aeva eläjit kokku laadedelt ja kõgest ilmast; Ennembi täku`lõikaja käesivä `ilmapit́i, riistakot́t säĺlän Rõn; ta käu ku lõ̭õ̭ts `ilma pitehn (lehmast, kes ei püsi karjas) Rõu; ne `poiskõnõ `üt́less: ma˽lää arʔ ilma pääle Se; timä kõ̭õ̭ raha vii ilma päle; ilma pält tulnuʔ inemine; lät́s torbaga `jilma müüdä (kerjama) Lut; laia ilma, laias ilmas (kodust) eemal(e), võõrsil(e) läks - - `laia `ilma, Amee·rika Vll; Äkist öhe omiku on [kuldnoka] puur tühi, on `laias `ilmas, kõik `väljas Pöi; eks `laias `ilmas ole `palju `jöukad Käi; lapsed läksid kõik `laia `ilma Mär; ta lät́s `laia `ilma `õnnõ `ot́sma Räp | läks laia ilma piale Trm; no˽ma lää naa sõ̭ss kae nii et, mis ta laja ilma päl tetäss et Plv; latsõ˽laja ilma pääl Vas; kuhu ilma, kus ilma(s), kust ilmast kaugel(e), võõrsil(e), kaugelt, võõrsilt ei tia kus `ilmas sie elab VNg; kis seda tεεb ko˛es `ilmas ta on Khk; ei tea kus maal `elmas tä võib `olla Mar; loomad lähvad tiab kus `ilma HMd; koss ilmass ta oo tullud Kod; aga sinna jõkke tetti ka aid, mud́u sia lätsiv kus `ilma Pst; oben pääsess `valla, ju̬u̬sk kohess `ilma; päe (päike) suve kun ilman (kõrgel) üleven Krk; varess rü̬ü̬k, siss tuleva kost ilmast (väga kaugelt) kõ̭ik varõssõ kokku Rõn; jummaĺ tiid kuah ilmah tä om, ku tulõ õi `kostki `vällä Se; ilma taga ~ taha ~ tagast kaugel(e), kaugelt `sinna ilma taha akka `põldu tegema Kei; `aeti `sinna taha, tiab kus `ilma taha [heinale] JMd; marjad one ilma taga, vai näid lähiksen one; keśsi ilmataha nääle `sü̬ü̬miss viib Kod; kas sa `jõutsid ilma tagast `liiva vidada Plt c. (ebamäärsem piirkond) ei tea, kust `elmast need virukid (õlesidemed) `väĺlä `võetakse Mar; `kuśkil `ilmas `olla ei või, nii `irmsasti kihelevad [sääsehammustused] HMd; need (kaeralibled) on `kerged, lähvad tuulega kohe `ilma, reia alt `väĺja Trm; `uiskab sis kostab kista kui `ilmasse Lai; ku `küündlepäevän saa äŕg juuvva vett ilmast (väljast) sõss `maaripäevän ei saa mitti kukk ka juuvva; ilman (väljaspool alevit) suress neid, alevist viiäss kirst Krk; vana inimese `üt́livä, et peerul om paremb laian ilman, ku `kitsan kõtun, `pi̬i̬ru ei tohi oeda `kińni Ran
4. taevalaotus; õhk(kond) ilm `läigitäb (õhk virvendab palavaga) Lüg; päe lähäb elma piiri (horisondi) taha Vig; akkab vist `vihma tulema, ilm lääb `sõõna Lih; kadrid tulnu `kaugeld `maalta, üle ilma, läbi maa rhvl Hää; ilm on nii paks et puud ei liigu Ris; pane ahi `kińni, egä `ilma ei jõõda `ükski sojass küttä Kod; latsel om vällän ilma luhi sehen `raske uni `kangest Krk; ilm kisub `piĺve Hel; ei jõvva `ilma `lämmäss küttä (kõiki aidata) Ran; [pärast pööripäeva] nüid läits si ilm (taevalaotus) tõist `mu̬u̬du, nüid es nimitävä enämp naid `tähti Kam; ilma laśk `piĺve; nigu `nahka vedä taad `ilma (taevas kisub pilve) Har; ilma pääle nii jäi [haokood kütisepõletamisel] siss es palaʔ `häste ärʔ Vas; ilm nakass jo hämäräst minemä Räp || mis sa `ilma kisendad muidu Khk; Paneb oort koheilma (valju häälega) kisama Kaa; laps karjob ühnä `kohta `elma (meeletult) Mar
5. inimese tegevusega seotud keskkond a. maine maailm, maapealne elu(korraldus) oh sedä `ilma `lusti ja `rõemu Lüg; rabad sa sii `ilmas iganis vöi lased kot́tlohinal, `surnu`aida viiasse sind `viimaks ikka Khk; Äga see ilma töö `enni löpe kut kaks kätt rünna pεεl oo Emm; `ilmas oo `mõnda `nähtud ja `viimne veel nägämata; meite rahvas läksid ilma `pulma (laadale) Mär; `üsku ole üksi`päini `siia `ilma maha jään (omaealised on surnud) HMd; `enne oli suur lugeja old, nüid on `ilmas old ja kõik tükid on ää teind Juu; ela `ilmas kui `pulmas Kos; nõnnasama ilma lärä õpivad kualin; sedä ilmamammonad näväd koŕmitavad; `niiskene one si̬i̬ ilmakõrd, inimesed one `uhked ja suured Kod; si̬i̬ om jumale maha jätten, ilma kätte esiennast `anden Krk; nüid aap ilm noore inimese ukka Rõn; är˽koolõss, jääss kõ̭ik maha ilma pääle San; külʔ ta koonõrdass ilman Kan; hädälitsel olõ õi ilmahn `õ̭nnõ; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se; paŕemb śoohn ilmah paaʔ pakutõllaʔ, ku patuʔ tuhu `ilma viiäʔ Lut b. (inimese eksistentsist) mõni saap `taivade, mõni lääp `põrgude, mõni jääp kate ilma vahele Nõo; kahe ilma vahel fig nõutu, kahevahel kahe ilma vahel – p‿`tεεgid mis ta teeb Khk; `kahtleb ühes `asjas kas voi ei – on kahe ilma vahel Emm; ma ole ku kate ilma vahel kunagi, raaḿ `laokil laiali Krk; ma‿le nüid nigu kate ilma vahel, ei elä ei koole Nõo || (sünnist, sünnitusest) sie õli `ammu `enne kui minä `ilmale tulin; tal pole `perssetki taga, kus ta võib last `ilmale `saada Lüg; emis toi kaik oma `porsad üväst `ilmale Vai; kui `aega oo `ilma `tulla, siis o `mεnna koa Muh; tulid `ilma `vaatama ja kadusid `juonega (öeld, kui laps sureb kohe pärast sündimist) Ris; mõni lammas ei soa kudagi `moodi `talle `ilma Juu; olen kuus last ilmale kand Kos; mina veel ei `oldki `ilmas siis kui Indrekist vend suri ää Ann; niikui `süńdind `ilmasse, `puhta paĺlas VMr; `i̬i̬späne pääv õllud ku ma `süńdinud ja `ilma tullud Kod; ää nu̬u̬r lehm olli, es tu̬u̬ vasikut `ilma Krk; nõ̭na ots süüdäb, ei tiiä kas mõni ärä kooleb vai sünnib `ilma Nõo; sul om kaits tütärd vana ämm `ilma avitanu Rõn; jälle om üt́s inemine ilma pääle tulluʔ Har; minno es olõ viil ilman, ku esä lät́s Naha `küllä Räp; poig `sündü ilmalõ Lut || (surmast, suremisest) Tämäl (surijal) `toisess `ilmass jo `leiväkott `valmis `pandud Kuu; saadan so korade `teise `elma Käi; eks ta (vana ja põdur inimene) ole siit ilmast minija Han; tema on juba `teises `ilmas Vän; sured ärä, lähäd `sinna `ilma, `tõisi `ilma; tämä one ilmass ärä lähnud, siit ilmass `lahkunud Kod; ilmast ärä ängänu Krk; [ta] oĺl ka jo ilmast `vällä lännüʔ Har; noʔ piät tä `tõistõ `ilma minemä Rõu; är läts `tu̬u̬hhu `ilma, är läts śjoost ilmast Se c. surmajärgne maailm kudas teiss `elmas oo sedä ei tea Mar; taevas one tõene ilm Kod; mis sa siin külvät, sedä sääl ilman `lõikat Krk; kiä `viina om koolnu˽tuu saa tuuh ilmah vanapatu hobõsõst; tulõvatsõ ilma kohuśs om tulõmah; Rahha `pańte ka `tõistõ `ilma üteh, mehile tubago ja `naisilõ jäl’ saiarahha; Hummogotsõl ü̬ü̬l õks olõvat `kooltake˽paŕõp, siss tu̬u̬h ilmah jo˽kõ̭ik `u̬u̬tvaʔ Se; las jummaĺ anku taav́ast tu̬u̬hn ilmah Lut
6. rahvas, võõrad inimesed jo sie jutt one `ammugi `ilma kääs VNg; ons ilmal seda tääda tarist Khk; kes elma suud `kinni paneb Mar; ega kõik põle just na mette kudass ilm `arvab Kse; ilm ei tea mis ta teeb ehk Ris; ära `kaeva ilmal äda, ilm naerab seda Pee; sie jutt on juba `ilmas Trm; ilm oo nõnna ukka lähnud Kod; si̬i̬ `oĺli sel aal ilma (mitte kellelegi kuuluv) mets Vil; mea ole kige ilma naarusse Trv; sedä `tääve kiḱk ilm joba; esi ilman kasunu ei oole esät ei emät; egä ilmal amet `seĺgä ei saa `aia (rahva suud ei saa sulgeda) Krk; ärä usu `ilma, ilm aab puru `siĺmä Ran; serätse larule ei või jo kõnelda, ta `larrap kõ̭ik ilma `pääle Puh; mes sä larat tast ilmale Nõo; ilma arm om tühi põrm, imä arm om `õigõ arm Har; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ ärʔ; vaia mul ka pidämä `naadaʔ naid kińgitüisi rätte, muidu jätäʔ `ilma Vas; ma ei tiiʔ ilma `perrä, ma õ̭ks tii umma `tahtmist pit́e; śjoo (jutt) jo om `kõ̭õ̭lõ ilmalõ tiidäʔ Se
7. teat periood, ajajärk tia kene `ilma `aigane VNg; `Ärgadel akkasid mo `aegu ketid, nee `üiti siis uie ilma `kütked Pöi; Aga mine sa võta `kinni milla `ilma neid (leentoole) tegema akati; Kes teab kelle `ilma neid (raamjalgadega laudu) juba tegema akati Trm; ma `nüütse ilma aast ei tää sul kedägi ütelte; et si̬i̬ aigilm (elukord, aeg) ninda kitsass om Krk; vana ilma rahvass teesivä mõtsa rohusit, kedä kohegi tarvitava Ran; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; timmat ain om `vastse ilma `aigu tullu Kam; Kes no vi̬i̬l `õigõ˽seo ilma `aigu `ahju pühḱ Urv; vanailma `aigu oĺl alasi keriku man sańdiʔ Har; Vanast `ilma oĺl ka‿ks pruudil miŕdi krańts pään Rõu; tu̬u̬ ilma `aigu talo latsõʔ `tihka as `kleite `sälgä `pandaʔ Räp; ta (võrk) om ilmast `vällä lännüʔ (kõlbmatuks muutunud); peńn (rahaühik) om si̬i̬ ilma ajoline; A tu̬u̬ (ema) õks vi̬i̬l `ti̬i̬dse kõ̭nõlda õt sääńtse [sõbad] oĺliva üte ilma `aigo `olno Se
8. Ilm `oitku! Poleks ma seda mitte `uskund; Äi see käiakrenk `kölba änam `kuski ilma `poole, jälad mäead; Kui lehm punast kuseb, siis on `keikse ilma param, kui ussi`kihnu kusseilma poold (kuskilt) käde saaks Rei; `ilma tiada (kes teab) mis sa jamsid unes; Ega igaüks soand selle kuhjategemisega kuhu `ilmagi (toime) Kei
juurdes `juurdes Jäm Mus Vig Var Tõs Vän Kei Rap Juu HJn/juurdes/ JMd Pee
I. adv ühes, kaasas, ligi tõi kaks angerjast jälle, õnged ollid `juurdes Vän
II. postp
1. [millegi, kellegi] lähedal, ligi, lähikonnas, kuskil [paigas, ruumis sees] kanna `juurdes o jälle murre (hüppeliiges) Vig; künä `seisis kao `juurdes Tõs; seal mõesa `juurdes on sarabu mägi Juu || [millegagi] seoses surnuaea `juurdes `öeldi et liiva annus Vän
2. [kellegi] pool (elamas, teenimas, visiidil, asjaõiendusel jne) kui tä vabadik oo, sis tä eläb peremehe `juurdes Vig; esmasbä kõis veel `aige `juurdes Tõs; ma `tohtrete `juurdes olen käind küll Rap; poisid käisid lakas tüdrukute juurdes HJn; teese `juurdes vabadikuks; venna `juurdes sulaseks Pee
3. [midagi] tegemas v toimetamas; [mingi tegevuse, ülesande] kallal Ma ole laisk selle `juurdes olnd Jäm; nuga oo `leikamise `juurdes päris tüńts Mus; kui ikka `tööle läksid, siis ikke ia veśti sialt said koa töö `juurdes Pee
4. [millegi] jaoks, tarvis `ketruse `juurdes oo `koonlalaud Vig
Vrd juurel, juuren, juures
I. adv ühes, kaasas, ligi tõi kaks angerjast jälle, õnged ollid `juurdes Vän
II. postp
1. [millegi, kellegi] lähedal, ligi, lähikonnas, kuskil [paigas, ruumis sees] kanna `juurdes o jälle murre (hüppeliiges) Vig; künä `seisis kao `juurdes Tõs; seal mõesa `juurdes on sarabu mägi Juu || [millegagi] seoses surnuaea `juurdes `öeldi et liiva annus Vän
2. [kellegi] pool (elamas, teenimas, visiidil, asjaõiendusel jne) kui tä vabadik oo, sis tä eläb peremehe `juurdes Vig; esmasbä kõis veel `aige `juurdes Tõs; ma `tohtrete `juurdes olen käind küll Rap; poisid käisid lakas tüdrukute juurdes HJn; teese `juurdes vabadikuks; venna `juurdes sulaseks Pee
3. [midagi] tegemas v toimetamas; [mingi tegevuse, ülesande] kallal Ma ole laisk selle `juurdes olnd Jäm; nuga oo `leikamise `juurdes päris tüńts Mus; kui ikka `tööle läksid, siis ikke ia veśti sialt said koa töö `juurdes Pee
4. [millegi] jaoks, tarvis `ketruse `juurdes oo `koonlalaud Vig
Vrd juurel, juuren, juures
kaheksa|teist(kümmend) kaheksateist ma olen näind `kaeksateist `ülget siin Jõe; `suures `paadis oli ikke `purjed ka, senegä ikke `käidi ka kaheksatoist üheksätoist `süüli ja vett Vai; Riias `teenimas kaheksateisend sui Ans; ma oli kahessateisend `aastad vana Kaa; kaheksma `teisma `aastane Pha; Ta nägi ikka nii noor `välja just noagu kaheksa`teisme `oastane Pöi; räha oo kahessa`teisme `piiga Muh; olin kaheksma`teisme `aastane Käi; kahessa`teistme `pasmane suga `pandi siiliku `riidele `sesse Mar; kahessateist sajandi `algul; kahessa`teistna `aastane Vig; tämä kaheksatõiss tuhat ei `maksnud Kod; saand kahessateist vakka rukki teri; kahessateiss`kümne `aastane Plt; sel (õmblusõpetajal) `oĺli kahessateist õpilast kodus Vil Vrd kaheksateistkümme, kahessateisku, katsmetõist, katõssatõisku
kasu|põlv lapsepõlv minu kasupölve aea sees on Salme jögi ummistund Pha; kasupõlve `aegas [ma] oli `väĺlas (mujal teenimas) Aud; miu kasu`põlves `oĺlid nared Hää; kasupõli oli mul Seinapalu külas Pai; ku kate`kümne viie `aasten, siss om kasupõli `mü̬ü̬dä Krk; `näĺgä küll ess näe mina oma kasupõlven Ran || sugupõlv śjo kõ̭iḱ kasupõlv eläss ütte `mu̬u̬du Se Vrd kasvupõlv
keltima `keltima pr keldi(b) Jäm Khk Kaa
1. piisama, jätkuma sönna‿p keldi midagid, `teenivad küll, äga `puudus on nendel ikka; see‿p keldi `kuigid kaua; jo sest akab `keltima Khk; Seike paks tümpsis riie, see keldib üsna ulga aega keia; Kauaks sest natuksest rahast ka keldib; Mis sest pörmust ulga käde ka keldib Kaa
2. kehtima See vana raha äi keldi änam Jäm
1. piisama, jätkuma sönna‿p keldi midagid, `teenivad küll, äga `puudus on nendel ikka; see‿p keldi `kuigid kaua; jo sest akab `keltima Khk; Seike paks tümpsis riie, see keldib üsna ulga aega keia; Kauaks sest natuksest rahast ka keldib; Mis sest pörmust ulga käde ka keldib Kaa
2. kehtima See vana raha äi keldi änam Jäm
kirik kiri|k g -ku Jõe(-gu) Kuu(kirk g `kirgu) u Mus Jaa Pöi Rei, L(-ko Kul, -gu Saa) K(kirk Ris) M(-gu Krk); keri|k g -ku Hlj RId(-gu VNg) u Mus Pha Jaa Pöi Emm Phl, Ris Kei Kos VJg I Äks T(`keŕku TLä) Vas, -gu Hi V(ḱ- Lei, g -o Vas Se Lut), g -ko Rid Mar Vas Räp; keri|ku g -gu VNg Jõh, keri|ko g -go Vai(kirkko g `kirgo); kerk g kergu S(kirk g kirgu SaLä Muh); keŕk g `keŕku T(-o Võn, -ü San) Krl(-ü) VId(-o Plv Vas; ḱ- Kra)
1. pühakoda viistoist `virsta maad, `enne kui saad kirigu `juure Jõe; Kirik pole `ninda täüs, et papp sise ei mahu Kuu; siis neid `sakso oli se keriko täis; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; jöulube `öhta `mindi kirgule, kirk oli `noori täis Jäm; koes oli kirk, sääl oli köŕts ka; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse); kui kirgult εε tullasse, siis `antasse kirgu terisid teisele `kääga Khk; seitse `venda ei lubatud keriku ka `minna, siis pidi kerik `kaela kukkuma Mus; niid akkasid surmaga kergule minema Kaa; `Kerkude `juures olid koolid, papid ja `köstrid olid öpetajaks Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; Käist sa täna kergul ka Käi; poiss tikkos kirikosse Kul; lähme kiriku `alla `poodi Vig; pühaba omigu oli isal esimene töö kirikusse Mih; mede kirik on `veike Hää; `pańni rüvi `seĺgä, läks kiriguse Saa; olid kingad `jalgas ja läks kiriku Rap; tütarlaps vaadand neile näkku ja üöld, et ise lähäte `kirkulle ja naarate KuuK; ärge viige mind kiriku matta, ma põle seda veart JMd; kirikus ei `käidud `ilmaski `pastliga JJn; kihutand obusega kohe kerikusse Rak; siin kerikute juures on obesed väĺlas lasipuu külles Äks; kui on kolm `korda kuulutud, siis tulevad laalatused, lähvad pulmaga kiriku Ksi; peiu poiss viis pruudi kiriku KJn; `suuga tege suure linna, kätege ei saa `kärbläse kirikut (suurustamisest) Trv; `täämbe om lugeje kirikun Hel; loĺl saab `keŕkun kah `pessä Ran; `kaugembald sõediva obestega kerikude Puh; vanast tulliva `keŕkude, `suvva jalan; seräst `keŕkut ei olnagi, ku Nõo keŕk om Nõo; kui mina `keŕkude lät́si, siss ańd esä oma särgi Kam; kas sa mi `keŕküt nännüʔ olet San; sõ̭ss na˽kävevä˽kerikudõ `pihti Urv; vanast oĺliva˽kerikih `koŕjusskotigoʔ Plv; lihavõttõ pühi `aigu ma˽käve kerikoh Vas; keelega ti̬i̬t kerigo `maalõ, a kässiga saa‿i midägi tetäʔ (suurustajale); inemine lätt kerikohe, kerikost saa ai `vällä = kala lätt rihitsähe (mõrda) Se; kerik um `pallusõ paiḱ, kerikun riśtitäss, kerikun laulatadass Lut; kirik keset küla keskmine võimalus, kesktee Eks `tieme kirik kesk külä, siis on `kaigil üht`viisi Kuu; Noh, teeme kergu küla keskele: ma jäta obuseinnast viis rubla ala, pane sa viis `juure Kaa; Teemi kasu pooleks, teemi kerik kesk küla Emm; Einakuhi oo sedasi jägatud, et kirik keset küla Han; teeme nüid keŕk keset külä, siss ei ole `kummalegi midägi nurinat Nõo; No sai küll `õigõlõ, no sai kerik keset küllä Rõu; kirikut lõhkuma ehal käima `poisid `käivad `kangid `olma all kirikut `lohkumas Jõe; poisid läksid kirikud `lõhkuma, kang õlma all Koe; poisi lääve kirikud `lõhkme, kangi õlma all Hls || fig hobust sundima akkasin tämäle kua keriku `jalga `siśse `siädmä Kod
2. kirikumõis me olim sääl kirgul teul `seltsis, olim `suiliseks sääl Ans; Nee on `endised kergu majad Pöi; ma oli siis seal kiriku maeade sees ekke neid seal `teenimas koa Aud; meie õmadel tuleb keriku `juure kümme `kru̬u̬ni `maksa Pal; kiriku sigu söötma leeris käima on präägust `leeris, kirgu sigu `söötmas Jäm; kui sa es ole kirgu sigu ää `söötand mette, sis sa‿s ole veel mees mette Khk; nüid oo kergu siad söödetud, vöid mihele `minna Mus; siis sa said ikka täie inimese `öiguse, kui sa kiriku sead ärä `söötsid Vll
3. a. jumalateenistus ähk jövab `enne `kirku `surnu ajas `keia Khk; mεneva pühaba es ole `kirku Muh; jähi kirikuga iĺlaks, oli juba vana pime käes, kui kirikuga akkas Ris; katsu `enne kerikud õpetajaga kokku soada Trm; `õptaja tegi ilosa keriku lapsile Kod; nüid ju ei `lastud kerikid pidada Pal; Kui kirik läbi `oĺli, siis `loeti `jälle iśsämeie ärä KJn; jäime `sinna saksa kirikuss, `õhtse poolikun Krk; tu̬u̬ ollõv olluʔ `päivä `pääle kerigu Har; pulksti üte`teiš́ḱüme `aigu ḱerik alatass ṕetaʔ Lei; kirikut sisse ~ välja lööma jumalateenistust alustama, lõpetama kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; kirik elistab `sisse Ris; juba kelläd lööväd kiriku `väĺla Juu; kerik lüiasse `sisse, lüiasse `välja Trm; ku kirik lüvväss `vällä, lüvväss `neĺla `kella Krk; ku keŕk `sisse `lüvväss, siss nakava erilä `mäńgmä Nõo; ḱerik ṕeštass `š́iš́še, ḱerik ṕeštass `ussõ Lei || armulauale minema, võtma lähäb söömata `kirku Ris; `õptaja võtab keriku lierilapsed Kod; (õpetaja) tulli temät kirikuss `võtme, jumale `armu `andme Krk b. kirikukogudus; kirikulised kirk läks sise Kuu; kerigu on sies VNg; `Näet sa, kerik läheb jo `sisse, `jäimegi `iĺjast IisR; ta on Jämaja kirgu inimene Jäm; kui `jutlus läbi, sis kirk tuleb `välja, rahvas kirgust tuleb `välja Khk; Kerk lihab `sisse, kellad löövad Pöi; kirik on `väljas, kirikulised tulevad `vasta Rei; kirik läks `sisse, teenistus akkas `piäle; kirik oo sees, lähme ruttu; `preester õnnistatse ää kiriku `peäle Tõs; Ageri öpetaja sai `seie kiriku `piale laulatud Ris; kirik on kõik `väĺla tuld juba, lõppend kõik Juu; kirik läks `sisse ja jumala teenistus `algas `piale Koe; `piiskop on üle kerikite Kod; ei soand `õigest aast, juba kerik õli si̬i̬s Pal; joba kirigu inimese tulev, kirik om vällän Krk; kerik lätt jo `ussõ Har; kerik oĺl jo siseh Plv
4. (usutunnistused) kirgu usud; Torgu vene kirgu `järge on se kummardamine Jäm; ma ole ka katoliku `kerkus käind Vll; Luteri kergud ja luteri `surnu ajad, nee on vanad Pöi; see luteruse kirik oo ristiusu kirik ja vene kirik koa Mar; sii oo `õigeusu kirik ja luteruse kirik Tõs; `tiakoń on vene kirikus Ris; katoliku keŕk om liinan Ran; vene keŕk om `säetu targaste, sääl ei ole `peńke Nõo; katoli kerik kohõ `koŕjuzõʔ katoliʔ `pallõma jumalat, ljutari kerikolõ `koŕjuzõʔ ljutari rahvass; sidi kerik Lut
1. pühakoda viistoist `virsta maad, `enne kui saad kirigu `juure Jõe; Kirik pole `ninda täüs, et papp sise ei mahu Kuu; siis neid `sakso oli se keriko täis; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; jöulube `öhta `mindi kirgule, kirk oli `noori täis Jäm; koes oli kirk, sääl oli köŕts ka; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse); kui kirgult εε tullasse, siis `antasse kirgu terisid teisele `kääga Khk; seitse `venda ei lubatud keriku ka `minna, siis pidi kerik `kaela kukkuma Mus; niid akkasid surmaga kergule minema Kaa; `Kerkude `juures olid koolid, papid ja `köstrid olid öpetajaks Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; Käist sa täna kergul ka Käi; poiss tikkos kirikosse Kul; lähme kiriku `alla `poodi Vig; pühaba omigu oli isal esimene töö kirikusse Mih; mede kirik on `veike Hää; `pańni rüvi `seĺgä, läks kiriguse Saa; olid kingad `jalgas ja läks kiriku Rap; tütarlaps vaadand neile näkku ja üöld, et ise lähäte `kirkulle ja naarate KuuK; ärge viige mind kiriku matta, ma põle seda veart JMd; kirikus ei `käidud `ilmaski `pastliga JJn; kihutand obusega kohe kerikusse Rak; siin kerikute juures on obesed väĺlas lasipuu külles Äks; kui on kolm `korda kuulutud, siis tulevad laalatused, lähvad pulmaga kiriku Ksi; peiu poiss viis pruudi kiriku KJn; `suuga tege suure linna, kätege ei saa `kärbläse kirikut (suurustamisest) Trv; `täämbe om lugeje kirikun Hel; loĺl saab `keŕkun kah `pessä Ran; `kaugembald sõediva obestega kerikude Puh; vanast tulliva `keŕkude, `suvva jalan; seräst `keŕkut ei olnagi, ku Nõo keŕk om Nõo; kui mina `keŕkude lät́si, siss ańd esä oma särgi Kam; kas sa mi `keŕküt nännüʔ olet San; sõ̭ss na˽kävevä˽kerikudõ `pihti Urv; vanast oĺliva˽kerikih `koŕjusskotigoʔ Plv; lihavõttõ pühi `aigu ma˽käve kerikoh Vas; keelega ti̬i̬t kerigo `maalõ, a kässiga saa‿i midägi tetäʔ (suurustajale); inemine lätt kerikohe, kerikost saa ai `vällä = kala lätt rihitsähe (mõrda) Se; kerik um `pallusõ paiḱ, kerikun riśtitäss, kerikun laulatadass Lut; kirik keset küla keskmine võimalus, kesktee Eks `tieme kirik kesk külä, siis on `kaigil üht`viisi Kuu; Noh, teeme kergu küla keskele: ma jäta obuseinnast viis rubla ala, pane sa viis `juure Kaa; Teemi kasu pooleks, teemi kerik kesk küla Emm; Einakuhi oo sedasi jägatud, et kirik keset küla Han; teeme nüid keŕk keset külä, siss ei ole `kummalegi midägi nurinat Nõo; No sai küll `õigõlõ, no sai kerik keset küllä Rõu; kirikut lõhkuma ehal käima `poisid `käivad `kangid `olma all kirikut `lohkumas Jõe; poisid läksid kirikud `lõhkuma, kang õlma all Koe; poisi lääve kirikud `lõhkme, kangi õlma all Hls || fig hobust sundima akkasin tämäle kua keriku `jalga `siśse `siädmä Kod
2. kirikumõis me olim sääl kirgul teul `seltsis, olim `suiliseks sääl Ans; Nee on `endised kergu majad Pöi; ma oli siis seal kiriku maeade sees ekke neid seal `teenimas koa Aud; meie õmadel tuleb keriku `juure kümme `kru̬u̬ni `maksa Pal; kiriku sigu söötma leeris käima on präägust `leeris, kirgu sigu `söötmas Jäm; kui sa es ole kirgu sigu ää `söötand mette, sis sa‿s ole veel mees mette Khk; nüid oo kergu siad söödetud, vöid mihele `minna Mus; siis sa said ikka täie inimese `öiguse, kui sa kiriku sead ärä `söötsid Vll
3. a. jumalateenistus ähk jövab `enne `kirku `surnu ajas `keia Khk; mεneva pühaba es ole `kirku Muh; jähi kirikuga iĺlaks, oli juba vana pime käes, kui kirikuga akkas Ris; katsu `enne kerikud õpetajaga kokku soada Trm; `õptaja tegi ilosa keriku lapsile Kod; nüid ju ei `lastud kerikid pidada Pal; Kui kirik läbi `oĺli, siis `loeti `jälle iśsämeie ärä KJn; jäime `sinna saksa kirikuss, `õhtse poolikun Krk; tu̬u̬ ollõv olluʔ `päivä `pääle kerigu Har; pulksti üte`teiš́ḱüme `aigu ḱerik alatass ṕetaʔ Lei; kirikut sisse ~ välja lööma jumalateenistust alustama, lõpetama kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; kirik elistab `sisse Ris; juba kelläd lööväd kiriku `väĺla Juu; kerik lüiasse `sisse, lüiasse `välja Trm; ku kirik lüvväss `vällä, lüvväss `neĺla `kella Krk; ku keŕk `sisse `lüvväss, siss nakava erilä `mäńgmä Nõo; ḱerik ṕeštass `š́iš́še, ḱerik ṕeštass `ussõ Lei || armulauale minema, võtma lähäb söömata `kirku Ris; `õptaja võtab keriku lierilapsed Kod; (õpetaja) tulli temät kirikuss `võtme, jumale `armu `andme Krk b. kirikukogudus; kirikulised kirk läks sise Kuu; kerigu on sies VNg; `Näet sa, kerik läheb jo `sisse, `jäimegi `iĺjast IisR; ta on Jämaja kirgu inimene Jäm; kui `jutlus läbi, sis kirk tuleb `välja, rahvas kirgust tuleb `välja Khk; Kerk lihab `sisse, kellad löövad Pöi; kirik on `väljas, kirikulised tulevad `vasta Rei; kirik läks `sisse, teenistus akkas `piäle; kirik oo sees, lähme ruttu; `preester õnnistatse ää kiriku `peäle Tõs; Ageri öpetaja sai `seie kiriku `piale laulatud Ris; kirik on kõik `väĺla tuld juba, lõppend kõik Juu; kirik läks `sisse ja jumala teenistus `algas `piale Koe; `piiskop on üle kerikite Kod; ei soand `õigest aast, juba kerik õli si̬i̬s Pal; joba kirigu inimese tulev, kirik om vällän Krk; kerik lätt jo `ussõ Har; kerik oĺl jo siseh Plv
4. (usutunnistused) kirgu usud; Torgu vene kirgu `järge on se kummardamine Jäm; ma ole ka katoliku `kerkus käind Vll; Luteri kergud ja luteri `surnu ajad, nee on vanad Pöi; see luteruse kirik oo ristiusu kirik ja vene kirik koa Mar; sii oo `õigeusu kirik ja luteruse kirik Tõs; `tiakoń on vene kirikus Ris; katoliku keŕk om liinan Ran; vene keŕk om `säetu targaste, sääl ei ole `peńke Nõo; katoli kerik kohõ `koŕjuzõʔ katoliʔ `pallõma jumalat, ljutari kerikolõ `koŕjuzõʔ ljutari rahvass; sidi kerik Lut
kiriku-
1. kirikus või kiriku juures asuv, kirikuga seonduv Ta oli noorest peest kergukooris laulijaks Kaa; kergupakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad; Jaani Juri olnd veel köige `viimaks kergupakkus, see oli `süidlaste `tarvis Vll; Kergu `küünlad olid pisiksed `peened vaha `küünlad; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse [abiellujad] `kantslist moha Pöi; kolm pühabet `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; kiriku `kaakis `pekstud Rid; `enni olid kiriku `teendrid, need aasid kirikus kiriku kotiga raha; kiriku `säädus oo koa, et kui laual keid, siis laua eest maksetasse; kiriku kaak oo olnd kiriku värävas; mes tätt `rääkida, tä oo nüüd keriku kapast `juua saand (leeris käinud) Mar; kiriku `tiindred löövad `kella ja teenivad kirikud Hää; kiriku`laekasse `pańdi koa ikke raha, kui `käidi lauale kirjutamas; `Juurus on kiriku `õue paelu `surnuid `maetud Juu; [enne pühi] `jaetasse keriku `ańdid `vaesile, egä valla vü̬ü̬lmöl̀der jagab õma valla `vaesile; ku kerik `siśse `lü̬ü̬di, kell `sisse lõi, akas keriko tiänistus, siis keriko vaśt akas [hobuseid] `vaśtma, kihelkonnass makseti keriko vahi palk; keriku `samman peksetud vanass inimeisi, mes üks kuŕjategija õli ehk lapse ärä ukas Kod; keriku õues on rist, vanal aal `ümber keriku matetud `surnud; nüid on keriku õvv, aga si̬i̬ kiviriśt on ike alles kerikuõuves Pal; kiriku ussen om suur ein; obesit olli kiriku uśs täis; kiriku lipu viiass `vällä `jordani päeväl, lihade pühäde `ü̬ü̬si Krk; `lauba `õhtupoolen kiriku `teener lää kirikut koristeme Hel; `umbõss kellä kuvvõ `aigu `laśke `pri̬i̬stre kerikust pühäpiĺdiʔ, riśtiʔ ja `keŕkolipuʔ `vällä tuvvaʔ jõe`vi̬i̬rde Räp
2. pühapäeva-, esindus-, kirikuskäimise Sa võid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest; `Mispärast sis keriku`kinnas piab minema, kui labakuid võtta on; keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast Lüg; see mo keriku rätik, ää sedä pane Mar; kiriku seelikul oli siis lint all ja kard pial Tõs; Vanasti `tehti vi̬i̬l roosidega sukad, kengasukad või kirikusukad Hää; kiriku tanu oli `riidest, `valge pit́s oli `iares Hag; õmad keriku ilbud ikke one [igaühel] Kod; kiriku `põlledel olid pit́sid all Lai; kirigu`pastla `täŕkme oo peeneba, `kapla es `näeki, õhepa, et na ümmer jala `kińni kurdave. periss`parki [nahka] osteti kirigu`pastliss, nahk oli `pehme ku kädsisiʔ; ega `vastsit kirigu`rõõvit es panna `küllä `seĺgä Krk; Egas keŕku rõevast tüü man ei tohi ärä lörtsutada Nõo; keriko tanu oĺl liina`rõivast Kan; Tü̬ü̬ viisuʔ tet́ti paju koorõst, keriku viisuʔ koeti kõo tohust Urv; ärä putu ta mu kerigu pruńts Krl; Nu̬u̬ oĺli nu̬u̬˽kerigu ohaʔ, pulma sõita ja˽kośa `kävvüʔ; A˽kerigu˽`kinda ja˽käügi `kinda `koet́i suurõ kirägaʔ; Kerigu sukaʔ `oĺli `valgõʔ Rõu; No olõ‿i `vaĺget `rü̬ü̬de inäp sukuge, a kerigorüvvi õks omma˽vi̬i̬l `valgõʔ Se
1. kirikus või kiriku juures asuv, kirikuga seonduv Ta oli noorest peest kergukooris laulijaks Kaa; kergupakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad; Jaani Juri olnd veel köige `viimaks kergupakkus, see oli `süidlaste `tarvis Vll; Kergu `küünlad olid pisiksed `peened vaha `küünlad; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse [abiellujad] `kantslist moha Pöi; kolm pühabet `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; kiriku `kaakis `pekstud Rid; `enni olid kiriku `teendrid, need aasid kirikus kiriku kotiga raha; kiriku `säädus oo koa, et kui laual keid, siis laua eest maksetasse; kiriku kaak oo olnd kiriku värävas; mes tätt `rääkida, tä oo nüüd keriku kapast `juua saand (leeris käinud) Mar; kiriku `tiindred löövad `kella ja teenivad kirikud Hää; kiriku`laekasse `pańdi koa ikke raha, kui `käidi lauale kirjutamas; `Juurus on kiriku `õue paelu `surnuid `maetud Juu; [enne pühi] `jaetasse keriku `ańdid `vaesile, egä valla vü̬ü̬lmöl̀der jagab õma valla `vaesile; ku kerik `siśse `lü̬ü̬di, kell `sisse lõi, akas keriko tiänistus, siis keriko vaśt akas [hobuseid] `vaśtma, kihelkonnass makseti keriko vahi palk; keriku `samman peksetud vanass inimeisi, mes üks kuŕjategija õli ehk lapse ärä ukas Kod; keriku õues on rist, vanal aal `ümber keriku matetud `surnud; nüid on keriku õvv, aga si̬i̬ kiviriśt on ike alles kerikuõuves Pal; kiriku ussen om suur ein; obesit olli kiriku uśs täis; kiriku lipu viiass `vällä `jordani päeväl, lihade pühäde `ü̬ü̬si Krk; `lauba `õhtupoolen kiriku `teener lää kirikut koristeme Hel; `umbõss kellä kuvvõ `aigu `laśke `pri̬i̬stre kerikust pühäpiĺdiʔ, riśtiʔ ja `keŕkolipuʔ `vällä tuvvaʔ jõe`vi̬i̬rde Räp
2. pühapäeva-, esindus-, kirikuskäimise Sa võid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest; `Mispärast sis keriku`kinnas piab minema, kui labakuid võtta on; keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast Lüg; see mo keriku rätik, ää sedä pane Mar; kiriku seelikul oli siis lint all ja kard pial Tõs; Vanasti `tehti vi̬i̬l roosidega sukad, kengasukad või kirikusukad Hää; kiriku tanu oli `riidest, `valge pit́s oli `iares Hag; õmad keriku ilbud ikke one [igaühel] Kod; kiriku `põlledel olid pit́sid all Lai; kirigu`pastla `täŕkme oo peeneba, `kapla es `näeki, õhepa, et na ümmer jala `kińni kurdave. periss`parki [nahka] osteti kirigu`pastliss, nahk oli `pehme ku kädsisiʔ; ega `vastsit kirigu`rõõvit es panna `küllä `seĺgä Krk; Egas keŕku rõevast tüü man ei tohi ärä lörtsutada Nõo; keriko tanu oĺl liina`rõivast Kan; Tü̬ü̬ viisuʔ tet́ti paju koorõst, keriku viisuʔ koeti kõo tohust Urv; ärä putu ta mu kerigu pruńts Krl; Nu̬u̬ oĺli nu̬u̬˽kerigu ohaʔ, pulma sõita ja˽kośa `kävvüʔ; A˽kerigu˽`kinda ja˽käügi `kinda `koet́i suurõ kirägaʔ; Kerigu sukaʔ `oĺli `valgõʔ Rõu; No olõ‿i `vaĺget `rü̬ü̬de inäp sukuge, a kerigorüvvi õks omma˽vi̬i̬l `valgõʔ Se
kiä kiä Ote San V(keä Har Lei Kra), kink Rõu Vas; g kink V(`kinkõ Se), `kenka San, kinga, ki̬i̬ Har, kenne Krl; p kedä, ketä V, kidä San Urv, `kinkõt Se; el ki̬i̬st Har; ad `kinkal Rõu Lei; kom kinka Urv Kra, `kinka Rõu, kinga Urv Har Se, `kinkaga Har Se Lei. Pl puudub, excl p pl keti Har Räp; int-pron-le liitub sag küsipartikkel: n kiäss Vas Se; p kedäss Har, kom kingass Har Se, `kinkass Rõu Vas, kinka Kra. Sag esineb n kiä, teistes käänetes sõna kes vastavad muuted van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimuses hrl küsilause algul) kiä tu̬u̬ om, kes säält tulõ Kan; kiä kikka `jalguga om `perrele päävä söögi `ki̬i̬tnu Urv; ki̬i̬st ti˽sääl kõnõli, minust vai `ki̬i̬stki muist; ket́i sa˽tahat üle i̬i̬ viiäʔ `ruuhvõga; kedäss pini hauk?; tu setu ki̬i̬ĺ vai kink ki̬i̬ĺ tu om, vai `tartlaisi ki̬i̬ĺ Har; `kinkass t́ä aja tu̬u̬d juttu Rõu; `kinkass tiä `liina lät́s; kink hoolõ all timä um?; kiäss tuĺl Vas; kingas ~ `kinkaga sa tuliʔ?; kiä tuu näist alośt tapõlusõʔ; “las Ivvań süüt ar hobõsõʔ“ – “kiä?“; kink poolõ tä om `läńnüʔ Se || ketä (küsitakse, kui teise jutust aru ei saadud) Plv
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kiä tu vanalõ inemisele vi̬i̬l kirotass Vas; kiä no nüüd inämp `vahrõ [peas] kand, nüd `muutku ostõtass `kammõ Räp; ḱeä `ḱülma v́ett või d́oua Lei
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes latsõʔ, kiä `küĺmä `peĺgäseʔ `panvaʔ iks `ümbrele paĺlo Kan; tulõvaʔ `ku̬u̬ĺjat `kaema, kiä lähükesen olli; kiä `jaotõduss `saie, nu̬u̬ `lät́si egaüt́s `umma tühhe; ma‿i tiiä kink jao päl taalõ hainamaad ant Har; tu̬u̬ oĺl mu nimik, kiä mehele lät́s; hüä um tu̬u̬, kiä um ilma patuldaʔ Rõu; veri tulõ `siĺmä, kiä `väega ikk Plv; ka sa˽kuuliʔ, `kinkass tiä no `liina lät́s? Vas; ku tä peremehel tü̬ü̬h es olõ, sis oĺl umõl päävil, kiä aaśtaia `pääle ollivaʔ iks [teenimas] Räp; no sis `lõikaʔ sõŕm arʔ, sis kiä tulõ `mäh́kmä, tu̬u̬ om uma sõ̭saŕ Se b. (asjadest, esemetest) mis Sünnü˽ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔ um lõigat; Mood́o oĺl neh kirvõs, `kinka˽kõ̭ik tu̬u̬ suuŕ tü̬ü̬ tet́ti Rõu; kae˽koh om pää, kiä inäp sukugi [meeles] ei˽piäʔ Vas; lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pida Lei
4. ind-pron keegi ega sinnä liiva tsossi `pääle kiä midägi ei ti̬i̬ Ote; ega˽taha˽kiä olõ˽külünüʔ San; vai no vanast kiä puhast `leibä jouśs süvväʔ Urv; mine˽kae, kas kedä tulõ vai, pini jõrisass; is käüʔ kedägi is, ku is käüʔ kedä Har; Ku˽tedä kiä trehväss nägemä, nii timä oĺl õ̭ks luud Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ, ma panõsi `jalga Plv; timä jutust panõ õs kiä tähelegi; olõ õi ma˽`kińki˽`küĺge kätt `pandnuʔ Vas; vanast es tiiäke kiä taĺv nisust Räp; kiäʔ õks jäi kodo; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; olõ õiʔ kinka kõ̭nõldaʔ Kra
5. (distributiivne pron) üks... teine sõ̭s lät́si mi˽ka˽`kaema, kiä `aknõ manu, kińk ussõ pääleʔ Rõu; egal uĺlil uma lõbu, kiä ju̬u̬, kiä käü jahil Vas; kilõ ja kid́o, kiä kui kuts Se
6. (kontsessiivne pron ühendis) kiä ~ kink taht ükskõik kes, kes tahes sis lüvväss kõ̭ik maha, naisõ ja mihe, olgu˽kiä taht; tu̬u̬ nii kiä taht võõrass inemine San; `laulkõ kiä taht ah́o takah mis‿tu̬ mullõ putuss Plv; tulkuʔ kink taht Vas; las tulkõ keä tahtõp Lut
7. dem-pron ma näüdä paśsi: vot kiä ma olõ! Se
Vrd edikiä, etkiä, kiägi
1. int-pron (otseses küsimuses hrl küsilause algul) kiä tu̬u̬ om, kes säält tulõ Kan; kiä kikka `jalguga om `perrele päävä söögi `ki̬i̬tnu Urv; ki̬i̬st ti˽sääl kõnõli, minust vai `ki̬i̬stki muist; ket́i sa˽tahat üle i̬i̬ viiäʔ `ruuhvõga; kedäss pini hauk?; tu setu ki̬i̬ĺ vai kink ki̬i̬ĺ tu om, vai `tartlaisi ki̬i̬ĺ Har; `kinkass t́ä aja tu̬u̬d juttu Rõu; `kinkass tiä `liina lät́s; kink hoolõ all timä um?; kiäss tuĺl Vas; kingas ~ `kinkaga sa tuliʔ?; kiä tuu näist alośt tapõlusõʔ; “las Ivvań süüt ar hobõsõʔ“ – “kiä?“; kink poolõ tä om `läńnüʔ Se || ketä (küsitakse, kui teise jutust aru ei saadud) Plv
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kiä tu vanalõ inemisele vi̬i̬l kirotass Vas; kiä no nüüd inämp `vahrõ [peas] kand, nüd `muutku ostõtass `kammõ Räp; ḱeä `ḱülma v́ett või d́oua Lei
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes latsõʔ, kiä `küĺmä `peĺgäseʔ `panvaʔ iks `ümbrele paĺlo Kan; tulõvaʔ `ku̬u̬ĺjat `kaema, kiä lähükesen olli; kiä `jaotõduss `saie, nu̬u̬ `lät́si egaüt́s `umma tühhe; ma‿i tiiä kink jao päl taalõ hainamaad ant Har; tu̬u̬ oĺl mu nimik, kiä mehele lät́s; hüä um tu̬u̬, kiä um ilma patuldaʔ Rõu; veri tulõ `siĺmä, kiä `väega ikk Plv; ka sa˽kuuliʔ, `kinkass tiä no `liina lät́s? Vas; ku tä peremehel tü̬ü̬h es olõ, sis oĺl umõl päävil, kiä aaśtaia `pääle ollivaʔ iks [teenimas] Räp; no sis `lõikaʔ sõŕm arʔ, sis kiä tulõ `mäh́kmä, tu̬u̬ om uma sõ̭saŕ Se b. (asjadest, esemetest) mis Sünnü˽ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔ um lõigat; Mood́o oĺl neh kirvõs, `kinka˽kõ̭ik tu̬u̬ suuŕ tü̬ü̬ tet́ti Rõu; kae˽koh om pää, kiä inäp sukugi [meeles] ei˽piäʔ Vas; lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pida Lei
4. ind-pron keegi ega sinnä liiva tsossi `pääle kiä midägi ei ti̬i̬ Ote; ega˽taha˽kiä olõ˽külünüʔ San; vai no vanast kiä puhast `leibä jouśs süvväʔ Urv; mine˽kae, kas kedä tulõ vai, pini jõrisass; is käüʔ kedägi is, ku is käüʔ kedä Har; Ku˽tedä kiä trehväss nägemä, nii timä oĺl õ̭ks luud Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ, ma panõsi `jalga Plv; timä jutust panõ õs kiä tähelegi; olõ õi ma˽`kińki˽`küĺge kätt `pandnuʔ Vas; vanast es tiiäke kiä taĺv nisust Räp; kiäʔ õks jäi kodo; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; olõ õiʔ kinka kõ̭nõldaʔ Kra
5. (distributiivne pron) üks... teine sõ̭s lät́si mi˽ka˽`kaema, kiä `aknõ manu, kińk ussõ pääleʔ Rõu; egal uĺlil uma lõbu, kiä ju̬u̬, kiä käü jahil Vas; kilõ ja kid́o, kiä kui kuts Se
6. (kontsessiivne pron ühendis) kiä ~ kink taht ükskõik kes, kes tahes sis lüvväss kõ̭ik maha, naisõ ja mihe, olgu˽kiä taht; tu̬u̬ nii kiä taht võõrass inemine San; `laulkõ kiä taht ah́o takah mis‿tu̬ mullõ putuss Plv; tulkuʔ kink taht Vas; las tulkõ keä tahtõp Lut
7. dem-pron ma näüdä paśsi: vot kiä ma olõ! Se
Vrd edikiä, etkiä, kiägi
kroonu kroonu Jäm Hi u L(-o Mar Khn), HaId TaPõ, kruonu Ris(-o) Jä ViK I(-ua- Kod) Hel T(-o Võn) V(-o Räp Se); `kruonu R(-uu- Kuu, `kruono RId); roonu Sa Muh L(-o Vig PJg) VlPõ(-o Pil KJn) M
1. riik, riigivõim Paremb üheksa `sõrmega isa `leiba `süia kui `kümmega `kruonot `tienida Lüg; kroonu maad ning metsad Jäm; Vene roonu ning Saksa roonu akkana vist södima Kaa; kruono oma on mets ja maa Ris; kroonul `leiba küll, las sööb siin Lai; rautti `oĺli kroonu oma Ran; mes kroonu `kortinan viga om `olla, kroonu kõik parandab Nõo; sai kroonu käest käsi tüülisõ maa Krl || Ega sul `kruonu jalad ole (istu ometi) Kuu; Äga mool pole roonu jalad, `ütles mees ning `istus pingi `pεεle Kaa; Ma ei viisigi täna tü̬ü̬d `lõhkuda, egas mul kroonu `käsku seĺla taga põle Hää; (kui tööga ei pidanud ruttama, öeldi) ega see kroonu piits ole Kad
2. sõjavägi, sõjaväeteenistus `Ek‿se `kruunu old `hirmusast pikk aig; `kuidas `muodi läks sinu `tienistus `kruunul Kuu; `terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo Lüg; isased on roonud `teenimas Khk; kes roonust ää jooseb, on jooksik Vll; ma olin kroonust läbi mees Rid; oli kroonu peal pasunapuhujaks Mär; jumal oo vägev, aga roono oo veel vägevam Vig; kui nad kroonoks (sõduriks) olid, siis käün ise `püüdmäs kalu Khn; minul ka vend kakskümmend viis `aastad `ti̬i̬nis kroonut Hää; pueg tienib kruonud JMd; [poiss] läks `kruonu JJn; pueg tuli kruonust `väĺla Sim; täma lähäb `varsti juba kruonude Iis; vanass `jäeti esimesed pojad isäle abiss, ei võetud kruanu piäle Kod; poeg minema sügise kroonu `pääle Äks; kui poeg sõeas oli, kroono piäl, siis `ańti abi KJn; miu pojal om täo roonu pääle minek Krk; nu̬u̬r poiss ollu, es ole vi̬i̬l kroonun ollu Ran; Vanast oĺl piḱä`aoline kroonu Urv; tu̬u̬ `vi̬i̬di kroonu pääle, `vi̬i̬di `soldaniss Har; kroonu pääle mineki aig tuĺl kätte Vas
3. a range, karm, kuri mõni ärrä `oĺli `ti̬i̬ndridele väegä kroonu - - mõni `oĺli ää mi̬i̬s; peremi̬i̬s läits väega kroonuss Ran; Ta om kül lastele väega kroonu Nõo
1. riik, riigivõim Paremb üheksa `sõrmega isa `leiba `süia kui `kümmega `kruonot `tienida Lüg; kroonu maad ning metsad Jäm; Vene roonu ning Saksa roonu akkana vist södima Kaa; kruono oma on mets ja maa Ris; kroonul `leiba küll, las sööb siin Lai; rautti `oĺli kroonu oma Ran; mes kroonu `kortinan viga om `olla, kroonu kõik parandab Nõo; sai kroonu käest käsi tüülisõ maa Krl || Ega sul `kruonu jalad ole (istu ometi) Kuu; Äga mool pole roonu jalad, `ütles mees ning `istus pingi `pεεle Kaa; Ma ei viisigi täna tü̬ü̬d `lõhkuda, egas mul kroonu `käsku seĺla taga põle Hää; (kui tööga ei pidanud ruttama, öeldi) ega see kroonu piits ole Kad
2. sõjavägi, sõjaväeteenistus `Ek‿se `kruunu old `hirmusast pikk aig; `kuidas `muodi läks sinu `tienistus `kruunul Kuu; `terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo Lüg; isased on roonud `teenimas Khk; kes roonust ää jooseb, on jooksik Vll; ma olin kroonust läbi mees Rid; oli kroonu peal pasunapuhujaks Mär; jumal oo vägev, aga roono oo veel vägevam Vig; kui nad kroonoks (sõduriks) olid, siis käün ise `püüdmäs kalu Khn; minul ka vend kakskümmend viis `aastad `ti̬i̬nis kroonut Hää; pueg tienib kruonud JMd; [poiss] läks `kruonu JJn; pueg tuli kruonust `väĺla Sim; täma lähäb `varsti juba kruonude Iis; vanass `jäeti esimesed pojad isäle abiss, ei võetud kruanu piäle Kod; poeg minema sügise kroonu `pääle Äks; kui poeg sõeas oli, kroono piäl, siis `ańti abi KJn; miu pojal om täo roonu pääle minek Krk; nu̬u̬r poiss ollu, es ole vi̬i̬l kroonun ollu Ran; Vanast oĺl piḱä`aoline kroonu Urv; tu̬u̬ `vi̬i̬di kroonu pääle, `vi̬i̬di `soldaniss Har; kroonu pääle mineki aig tuĺl kätte Vas
3. a range, karm, kuri mõni ärrä `oĺli `ti̬i̬ndridele väegä kroonu - - mõni `oĺli ää mi̬i̬s; peremi̬i̬s läits väega kroonuss Ran; Ta om kül lastele väega kroonu Nõo
kuu1 kuu üld
1. a. taevakeha, Maa kaaslane kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu akkab täis `saama Jõh; `jaagop̀äiv `luodi kuu; kuu on jo nähus Vai; tere-tere noor kuu, mina nooreks sina vanaks, mina kulla karvaliseks, sina roua `roosteseks (nõidussõnad) Jäm; kuu nönda selja pεεl, see näidab `tormi Khk; kui kuu `kõrgest läbi köib, siis `tulle vali tali Muh; kui kuu seliti, siis tuleb `santi `ilma Rei; täna kuu kahaneb ää, oome luuasse `jälle Mar; kuu oo `tõusnd juba Mär; Kuu luu lääve all = kaelaraha kaelas Han; `kurja `ilma tähendab kui kuu `ümmer on tumedam ratas Mih; kui noor kuu oo seliti, siis inimesed `surre, kui noor kuu `püsti oo, siis `torma `tulle Tõs; kuu o vierend vana Ris; kuu, see poissmeeste pää (päev, st päike); kui kuu pesäs on (loomata), siis on eä linu tehä Juu; kuu kasvab kõhu täis Kos; kui kuu on sedasi nagu seilakille paśtab, sie `üiti kuri kuu olema Amb; kõik laut `lammid täis, kenä õenas `keskel = si̬i̬ one kuu ja tähed Kod; kui kuu om `püsti, siss tähendeb `küĺma ja `sündimist; kui kuu seliti om, siss tähendeb sula ja `surnud Hel; nägu nigu kuu pään Ran; nii illuss `poiske, pane kas vai kuuss (kuuks) `taivade Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss täl om kõtt i̬i̬n, om kõdran Urv; kuu om sällülde, siss saa `ku̬u̬ĺjit tu̬u̬l kuul, aga üless vaiva otsagaʔ, siss om `haigit Se b. kuufaas `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal, terävili `jälle `uuvel kuul Lüg; kui konnad `sorravad `kahte kohe (kuusse, st kahe kuufaasi ajal), siis tuleb kena kevade Khk; noore `kuuga raiuti vösa mis ep pia `kasvama Pha; `Noores kuus `toodi `püüsed `randa, siis `saaje kala Pöi; vanas kuus taheda `villu kedrada, siis koid ep söö ära end Emm; seinä palgid ja tarbis puud `võeti ikke vanas kuus, nii vana kuu `viimse nädäli sees Mar; Lehtpuu raiutse vana `kuuga, okaspuu noore `kuuga Han; kuude vaheaeg, kui veel uut kuud põle nähä, vana kadun Tõs; kui siga oo vanas kuus tapetud, siis liha lähäb `pissese, kui `noores kuus tapetud, siis lähäb suurese Aud; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siś arstiti, ku midagi ära `kautada taheti, nägu `paisi või `maalesi või Hää; kui kana kahe kuu sees (vana ja noore kuu vahel) `audub, siis poead säuksuvad vägä paelu Juu; noore kuu viht aab ihu kihelema HJn; vana kuus `jääti `ärgane vasikas `kasvama JõeK; `lambaid niidetakse noorel kuul, et siis vill kasvab Ann; `erne külvati täiel kuul, siis ei pidand uśsitama VMr; nuare kuu uni tuleb ruttu kätte Kod; okaspuu lõegata noorel kuul, lehepuu vanal kuul Äks; noorel kuul kästäss neid tetä, mis pääl maa kasuss, vanal kuul tetä kardult Krk; kui lumi tuleb vana `kuuge, siss ta ei tu̬u̬ `talve Hel; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig, kupu aava ei ole valusa Nõo; kuu om nellän jaon, `vahtsõkuu kaaŕ ja `vahtsõkuu läülä - - `siss tulõ vana kuu läülä, siss tulõ vanakuu kaaŕ Har; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś `kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, siss saa illośs Se; pööräʔ `kaplu vana `kuuga, noorõ `kuuga aja `ki̬i̬rdu Lut
2. ajaühik, kalendrikuu `aastas on kakstõist`kümme kuud Lüg; laps on kuu vai kaks vana Vai; ma ole kuude `kaupa seda `ootand Ans; saab kolm kuud vanaks Khk; Vassikas juba kuu kolmene Pöi; `öetse kaks kuud `aega vel menavad Muh; ösna `kuude `viisi olle sεεl Phl; mõrd `seisis sees (meres) kuud kaks Rid; viie `reedene kuu, et viis `reeded oo ühö kuu sees Mar; kui tä oli kuud paar ää `teenin, tuli tääle `aigus Pär; `kuude `kaupa teenib, ega ta öhös `kohtes paegal ei ole Juu; teese kuu oli kuiv, aga nüid on vihmane kuu Ann; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse (katuse) `alla Kod; `oktoo·bri kuud `ööldi lehe kukkumise kuu kua Lai; aprilli kuu om kige alap kuu Hls; nüid om august, nüid om si̬i̬ kuu, nüid puru kah liigup Ran; temä ütess kuuss `tulli, et siss avitap kotu ka veedike Nõo; mõ̭ni kat́s kuud saa iks tagasi, ku tä käve Urv; timä om jo˽`kuudõ `viisi `haigõ olluʔ Har; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; kuu ~ kuude peal(e) (teenistusajast) ta oo meil kuude peal Kse; kuudõ piäl sai `olla [teenimas] Khn; kuu `pääle tellit [sulane] Trv; või sõss `kuude või poole `aaste pääl ollit Krk; mõni poiss `olli kuu pääl `ti̬i̬nmän, sai kuu pääld palga Ran; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kuu pääle lät́s `ti̬i̬ńmä; kuu pääle palgat Se
3. fig (võrdlusi, väljendeid) Kel juo kuu `paistub, ei sie enämb `tähtiest `huoli; Mene kuu `pääle oma juduga Kuu; sie justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi Hlj; läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu) Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä taga Jõh; kadusid kut vana kuu `taevast Mus; Ah sa mine eige kuu pεεle eese jutu ning tahtmisega Kaa; Sind näeb [harva] nagu noort kuud Rid; [ta on] kadunud ku vana kuu `taevass Kod; send saab ka nähä ku vana kuud Vil; ku kuu päält `alla kukkun, sa ei tiiä midägi Hel; oled nigu kuu päält tullu ~ sadanu Ran; Sinno näet ka‿gu vanna kuud Räp
4. kuu ja päeva lilled ~ rohi – PJg Plt härghein kuu ja päeva rohi `õitseb pikalt, `mitmed `karva õied on Plt Vrd kuupäevarohi
1. a. taevakeha, Maa kaaslane kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu akkab täis `saama Jõh; `jaagop̀äiv `luodi kuu; kuu on jo nähus Vai; tere-tere noor kuu, mina nooreks sina vanaks, mina kulla karvaliseks, sina roua `roosteseks (nõidussõnad) Jäm; kuu nönda selja pεεl, see näidab `tormi Khk; kui kuu `kõrgest läbi köib, siis `tulle vali tali Muh; kui kuu seliti, siis tuleb `santi `ilma Rei; täna kuu kahaneb ää, oome luuasse `jälle Mar; kuu oo `tõusnd juba Mär; Kuu luu lääve all = kaelaraha kaelas Han; `kurja `ilma tähendab kui kuu `ümmer on tumedam ratas Mih; kui noor kuu oo seliti, siis inimesed `surre, kui noor kuu `püsti oo, siis `torma `tulle Tõs; kuu o vierend vana Ris; kuu, see poissmeeste pää (päev, st päike); kui kuu pesäs on (loomata), siis on eä linu tehä Juu; kuu kasvab kõhu täis Kos; kui kuu on sedasi nagu seilakille paśtab, sie `üiti kuri kuu olema Amb; kõik laut `lammid täis, kenä õenas `keskel = si̬i̬ one kuu ja tähed Kod; kui kuu om `püsti, siss tähendeb `küĺma ja `sündimist; kui kuu seliti om, siss tähendeb sula ja `surnud Hel; nägu nigu kuu pään Ran; nii illuss `poiske, pane kas vai kuuss (kuuks) `taivade Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss täl om kõtt i̬i̬n, om kõdran Urv; kuu om sällülde, siss saa `ku̬u̬ĺjit tu̬u̬l kuul, aga üless vaiva otsagaʔ, siss om `haigit Se b. kuufaas `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal, terävili `jälle `uuvel kuul Lüg; kui konnad `sorravad `kahte kohe (kuusse, st kahe kuufaasi ajal), siis tuleb kena kevade Khk; noore `kuuga raiuti vösa mis ep pia `kasvama Pha; `Noores kuus `toodi `püüsed `randa, siis `saaje kala Pöi; vanas kuus taheda `villu kedrada, siis koid ep söö ära end Emm; seinä palgid ja tarbis puud `võeti ikke vanas kuus, nii vana kuu `viimse nädäli sees Mar; Lehtpuu raiutse vana `kuuga, okaspuu noore `kuuga Han; kuude vaheaeg, kui veel uut kuud põle nähä, vana kadun Tõs; kui siga oo vanas kuus tapetud, siis liha lähäb `pissese, kui `noores kuus tapetud, siis lähäb suurese Aud; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siś arstiti, ku midagi ära `kautada taheti, nägu `paisi või `maalesi või Hää; kui kana kahe kuu sees (vana ja noore kuu vahel) `audub, siis poead säuksuvad vägä paelu Juu; noore kuu viht aab ihu kihelema HJn; vana kuus `jääti `ärgane vasikas `kasvama JõeK; `lambaid niidetakse noorel kuul, et siis vill kasvab Ann; `erne külvati täiel kuul, siis ei pidand uśsitama VMr; nuare kuu uni tuleb ruttu kätte Kod; okaspuu lõegata noorel kuul, lehepuu vanal kuul Äks; noorel kuul kästäss neid tetä, mis pääl maa kasuss, vanal kuul tetä kardult Krk; kui lumi tuleb vana `kuuge, siss ta ei tu̬u̬ `talve Hel; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig, kupu aava ei ole valusa Nõo; kuu om nellän jaon, `vahtsõkuu kaaŕ ja `vahtsõkuu läülä - - `siss tulõ vana kuu läülä, siss tulõ vanakuu kaaŕ Har; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś `kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, siss saa illośs Se; pööräʔ `kaplu vana `kuuga, noorõ `kuuga aja `ki̬i̬rdu Lut
2. ajaühik, kalendrikuu `aastas on kakstõist`kümme kuud Lüg; laps on kuu vai kaks vana Vai; ma ole kuude `kaupa seda `ootand Ans; saab kolm kuud vanaks Khk; Vassikas juba kuu kolmene Pöi; `öetse kaks kuud `aega vel menavad Muh; ösna `kuude `viisi olle sεεl Phl; mõrd `seisis sees (meres) kuud kaks Rid; viie `reedene kuu, et viis `reeded oo ühö kuu sees Mar; kui tä oli kuud paar ää `teenin, tuli tääle `aigus Pär; `kuude `kaupa teenib, ega ta öhös `kohtes paegal ei ole Juu; teese kuu oli kuiv, aga nüid on vihmane kuu Ann; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse (katuse) `alla Kod; `oktoo·bri kuud `ööldi lehe kukkumise kuu kua Lai; aprilli kuu om kige alap kuu Hls; nüid om august, nüid om si̬i̬ kuu, nüid puru kah liigup Ran; temä ütess kuuss `tulli, et siss avitap kotu ka veedike Nõo; mõ̭ni kat́s kuud saa iks tagasi, ku tä käve Urv; timä om jo˽`kuudõ `viisi `haigõ olluʔ Har; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; kuu ~ kuude peal(e) (teenistusajast) ta oo meil kuude peal Kse; kuudõ piäl sai `olla [teenimas] Khn; kuu `pääle tellit [sulane] Trv; või sõss `kuude või poole `aaste pääl ollit Krk; mõni poiss `olli kuu pääl `ti̬i̬nmän, sai kuu pääld palga Ran; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kuu pääle lät́s `ti̬i̬ńmä; kuu pääle palgat Se
3. fig (võrdlusi, väljendeid) Kel juo kuu `paistub, ei sie enämb `tähtiest `huoli; Mene kuu `pääle oma juduga Kuu; sie justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi Hlj; läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu) Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä taga Jõh; kadusid kut vana kuu `taevast Mus; Ah sa mine eige kuu pεεle eese jutu ning tahtmisega Kaa; Sind näeb [harva] nagu noort kuud Rid; [ta on] kadunud ku vana kuu `taevass Kod; send saab ka nähä ku vana kuud Vil; ku kuu päält `alla kukkun, sa ei tiiä midägi Hel; oled nigu kuu päält tullu ~ sadanu Ran; Sinno näet ka‿gu vanna kuud Räp
4. kuu ja päeva lilled ~ rohi – PJg Plt härghein kuu ja päeva rohi `õitseb pikalt, `mitmed `karva õied on Plt Vrd kuupäevarohi
kõblama kõblama Pöi Tür Kad VJg Trm Plt Pil, kö- spor Sa kõplama peenarde vahelt köblasid [rohu] εε Khk; läks `karduli maad köblama Pha; Kõblaga sai `tuhlid mullatud ja taimete sihest `rohtu kõblatud Pöi; ma kõblan ta üle ikkegi, kõblaga tuleb [rohujuured] läbi `lüia Tür; maal kõblavad juurikid, `teenivad raha kõblamesega Pil Vrd kõblima
laev laev g laeva Sa(laiva) Hi L(laeb g laeva, laeba) spor K, Iis Trm Kod M, `laeva Jõe Kuu Hlj VNg; lae Rei Var Hää, g laeva Khk(laiva) Mus Muh Emm(pl laed) Tõs Khn/laõ g laõva/; laiv TMr Kam Ote Rõn, g laeva TLä, laiva San V, `laiva RId(n `laiva VNg Vai), laav́a Võn
1. veesõiduk, laev minu pueg oli ka `laevade pial Hlj; `laiva mäni `tävves `vaardis `kivve; üvä `seilaja `laiva, tämä `lähtö üväst edesi Vai; sält laeva eest es tohi mette naesterahvas läbi `minna Jäm; laiva emabu, koes `külge `laeva tegema aketasse; laiva vagu jääb `järge, kut aurulaivaga läbi läheb; suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; `kess‿es taha `süia mette, nee `langesid magama, muist laiva pea `poole, muist laiva änna `poole Jaa; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pitk; `Õhta [lehmad] tulavad karjamalt ää, nii täis noagu laevad Pöi; suur lae `ankruga, purjud peal ja Muh; on lae kihal juba (kas laeva kere on valmis); kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis söösta `maale pläu Emm; `kaapre (piirivalve) laevad olid suured Rid; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; Muhu naised `paakisid oma tee maha ilma väsimata - - ostsid Lihula laadalt oki, `võtsid selle `seĺga - - ja läksid ühtlaselt kui laevad Han; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liivä `sisse surutud Var; laeva `väĺla`aamise `talgud olid, `aeti mai·lma rahvas kokku; kõik olid `väĺlas `teenimas, mehed olid `laeve pial ja Tõs; Kolmõsüllätse laõvaga võib juba `Riiges käüä Khn; laev on `ankru peal Ris; sie on üks laeva maśti jupp HMd; laev läheb saare `vaŕju tuulpagusse JõeK; kaheksa `laeva lastud põhõja; aluskleedid suured laiad ku laevad Kod; mere‿bäl sõidets `laevege; `ku̬u̬rme oo lai ja suur tett, juśt ku laev kunagi Krk; nädälde `viisi `laivuga mere pääl; mia ossendi laeva veere pääl, süda nii kuri et Puh; mõni lehm om suure kihäga nigu laiv jälle; `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; vanasõna `ütläss: kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde Har; vanõmb poig um mul Talinah `laivu pääl; hobõnõ ku laiv iih Plv; laiv uppu arʔ, `põhja `vaiu arʔ Se || paat laeva ema on pitk paĺk, mis paadi `pöhja `pandaste Jäm; kui lae [maal] seisab, pukid käivad täl külje ala; käsitsi lae oli lesta noodal, teine `söudis `laeva edasi Khk; meil `olli viie vaemu lae, võrgu lae; viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal Muh
2. fig a. veimekirst laeva `ostmene, laeva `müimene; aeomeed `sõitsid `vastu ja siis `kauplesid `laeba Vig; kui ruudi poolt pulmalesed läksid `peigme `poole, siss `sõitis ruudi veime `kirst kõege ees. `peigme maea lähädal `sõitsid `peigme mõned lähämad sugulased kirstule `vastu: lähme `laeva `ostma, laev juba `randas PJg b. (kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku IisR c. (lapse sündimisest) Laev maale tulemas Käi
3. pikk riba kiudpilvi ma ei olegi tänavu näind neid `taeva `laevasi Tür; kui laev one riśsi `põldu, siis tuleb vihimä, kui pitku `põldu, `kuiva Kod; kui laev teeśep̀idi `püüräb, tuleb `vihma KJn; pilve laev; laeva kisk `merre, nüid akkass `vihma tulem (pikk õhuke valge pilv pöördub otsaga läände) Krk; noa laev id Ku nua `laiva terävämb õts `merde lähäb, sis pidi `vihmale akkama Lüg; `taeva pial on kua nualaev, siis tulevad sadused ilmad Koe; kui nua laeva ots om `järve, siss iki tuleb `vihma, `õkva näed ku piĺv kasvab ja nakap sadama Ran; nua laiv om ka vehma poolõ `käändünüʔ, no nakass `vihma `saama Har; nua laiv, pilveʔ `sändseʔ, `päivä näüss kah Plv
1. veesõiduk, laev minu pueg oli ka `laevade pial Hlj; `laiva mäni `tävves `vaardis `kivve; üvä `seilaja `laiva, tämä `lähtö üväst edesi Vai; sält laeva eest es tohi mette naesterahvas läbi `minna Jäm; laiva emabu, koes `külge `laeva tegema aketasse; laiva vagu jääb `järge, kut aurulaivaga läbi läheb; suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; `kess‿es taha `süia mette, nee `langesid magama, muist laiva pea `poole, muist laiva änna `poole Jaa; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pitk; `Õhta [lehmad] tulavad karjamalt ää, nii täis noagu laevad Pöi; suur lae `ankruga, purjud peal ja Muh; on lae kihal juba (kas laeva kere on valmis); kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis söösta `maale pläu Emm; `kaapre (piirivalve) laevad olid suured Rid; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; Muhu naised `paakisid oma tee maha ilma väsimata - - ostsid Lihula laadalt oki, `võtsid selle `seĺga - - ja läksid ühtlaselt kui laevad Han; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liivä `sisse surutud Var; laeva `väĺla`aamise `talgud olid, `aeti mai·lma rahvas kokku; kõik olid `väĺlas `teenimas, mehed olid `laeve pial ja Tõs; Kolmõsüllätse laõvaga võib juba `Riiges käüä Khn; laev on `ankru peal Ris; sie on üks laeva maśti jupp HMd; laev läheb saare `vaŕju tuulpagusse JõeK; kaheksa `laeva lastud põhõja; aluskleedid suured laiad ku laevad Kod; mere‿bäl sõidets `laevege; `ku̬u̬rme oo lai ja suur tett, juśt ku laev kunagi Krk; nädälde `viisi `laivuga mere pääl; mia ossendi laeva veere pääl, süda nii kuri et Puh; mõni lehm om suure kihäga nigu laiv jälle; `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; vanasõna `ütläss: kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde Har; vanõmb poig um mul Talinah `laivu pääl; hobõnõ ku laiv iih Plv; laiv uppu arʔ, `põhja `vaiu arʔ Se || paat laeva ema on pitk paĺk, mis paadi `pöhja `pandaste Jäm; kui lae [maal] seisab, pukid käivad täl külje ala; käsitsi lae oli lesta noodal, teine `söudis `laeva edasi Khk; meil `olli viie vaemu lae, võrgu lae; viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal Muh
2. fig a. veimekirst laeva `ostmene, laeva `müimene; aeomeed `sõitsid `vastu ja siis `kauplesid `laeba Vig; kui ruudi poolt pulmalesed läksid `peigme `poole, siss `sõitis ruudi veime `kirst kõege ees. `peigme maea lähädal `sõitsid `peigme mõned lähämad sugulased kirstule `vastu: lähme `laeva `ostma, laev juba `randas PJg b. (kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku IisR c. (lapse sündimisest) Laev maale tulemas Käi
3. pikk riba kiudpilvi ma ei olegi tänavu näind neid `taeva `laevasi Tür; kui laev one riśsi `põldu, siis tuleb vihimä, kui pitku `põldu, `kuiva Kod; kui laev teeśep̀idi `püüräb, tuleb `vihma KJn; pilve laev; laeva kisk `merre, nüid akkass `vihma tulem (pikk õhuke valge pilv pöördub otsaga läände) Krk; noa laev id Ku nua `laiva terävämb õts `merde lähäb, sis pidi `vihmale akkama Lüg; `taeva pial on kua nualaev, siis tulevad sadused ilmad Koe; kui nua laeva ots om `järve, siss iki tuleb `vihma, `õkva näed ku piĺv kasvab ja nakap sadama Ran; nua laiv om ka vehma poolõ `käändünüʔ, no nakass `vihma `saama Har; nua laiv, pilveʔ `sändseʔ, `päivä näüss kah Plv
mäss1 mäss Lüg Rõu Vas, g mässu Jäm Khk Vll Rei Mär Kse Mih Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Trv Krk Ran Puh San Plv, mässü Krl, `mässü Kuu; n, g `mässu VNg, `mässü Vai
1. vastuhakk, ülestõus `mässu one `lahti VNg; tuhat `üeksasada `viiendel `aastal õli mäss siin Lüg; suur mäss oli söa aal Khk; mässu aal keik inimesed oo nenda ärevile Vll; lähvad - - `tõstvad `mässu Mär; vabriku sehes suured mässud, `tü̬ü̬lesed treegivad Hää; eks `ilmas ole pailu `mässusid old JMd; läksid `mässu (riidu) Iis; rahvas ti̮i̮b `mässu Trv; minu aea sehen om mitu `mässu ollu Ran; mässü `aigu inemise `mässäse Krl
2. torm, maru tuule mäss ja tuisk; ei õle enäm `mässu, on ilus ilm Kod
oni- onu- oni naene oo onieit Mär; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimas Kir; oni oo surnd, aga onipojad küll elabad Mih; isa onitüdar `rääkis seda [muinasjuttu] Hää
pastel pastel Var Ann Pai Koe, g `pastla Kir Tor Tür Äks Lai Plt Pil, `pastle Kul Mär Vig Ris Nis Kei Hag Lai Plt, `pastli Kaa Krj Rid Mar Han Äks; `pastel g `pastli SaLä Vll Pöi Ris Trm, `pasli Muh Rid Trm, `pastle Rid; pastal g `pastla Kse Pä JJn Pal KJn Kõp Vil M(`pastle Krk) Puh San, `pasla Var Mih Tõs Aud PJg, `pastli Var Võn Krl; passel Mär, g `pasle Juu Kos KuuK Amb(`pastle) Koe, `pasli Amb VMr Kad Iis Trm Kod/-śs- g -śl-/; `passel JõeK, g `pasle Juu HJn JMd, `pasli Hlj RId ViK(`pastli) Iis; n, g `pasli VNg Vai; g `pastla Emm, `pasla Kse, `pasli Kir; pl `pastlad Vig Lih Kei, `paslad VNg Kei Juu KuuK VMr Rak, `pastled Phl LNg Lih Vän, `pasled Mär Jür, `pastlid Lüg, `paslid Kuu Kse KuuK (jalanõu) mina `paslasi ei `kandand VNg; `paslid tehässe kõik park nahast, õlen küll tehend neid `pasli Jõh; siin pole sedist `pastli `möistrid, kes nad kenast `valmis teeb Jäm; sui äp saa ju `ilma `pastlita läbi Kaa; `pastlid `meitel pailu äi `tehta mette - - `meitel sii änamast pätid, ned‿`riidest `tehtud Pöi; kaks `poari `paslimi `anti koa moole `jalga, see `olli mo palk; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; `paslid, nahast `tehtud, ninad üleval ja `tärked `ääres Rid; lappis pastelt Kul; passel lähäb `jalges `lääpi Mär; vaja `pastluid vanuma akata Vig; pastal oli mul prii (teenimas olles olid pastlad tasuta) Tõs; Ei maksaks enäm sedä vana pastalt paegata Khn; `pastlega pidu `peale ei läind Vän; miul on kaks `paari `pastlid Saa; kase korbaga pargiti `pastled Ris; otsib oma pastelt taga Hag; sie passel - - sai tärgitud nii ära ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud Kos; küll on aga loĺlid inimesed, nemad tievad parknahast `pasled, aga raagnahast `pasled, nied pidid tia kui kõvad olema KuuK; taĺvised `pasled `tehti jälle suuremad - - senna `pańdi siis sokid `sisse ja Amb; ikke `laśsime pastaldega, olid iad `kerged jalad Tür; esimese talve käisin `paslidega VMr; ei ole passelt, ei saa `pasli `nahka ka `kuśkiltki Kad; ormad on `pastli jääre sees Sim; tarviss `passel ära nüöritata Iis; meie vanemad käisid `pastlitega kirikus Lai; akka `paela tegemä ja pastalt paelutama KJn; muud pastalt es oole, pargitud `nahka es oole, ku karva `pastlad oĺlid Vil; `pastlil kabla puruss minnu Trv; surma `pastla om täis `parki, na olli iki õhukse ja `valge, vasigu nahast, `valge pleegit kabla perän; vaja tetä `tõpre `nahkise `pastle Krk; maʔ `ütle tsuvvaʔ, noorõmbõʔ `ütlese `pastliʔ Krl || sõim mis sa kuradi `passel mu järelt kuomerdad siin Sim; sa kuradi pastal, mis sa `kiusat mut; vana pastal, `viskass maha nööri (vokist) Krk
pere|mees (põhisõna hrl lühenenud) 1. taluperemees Peremehe silm tieb `rohkem kui kahe sulase käed vns Kuu; peremes, ke käis `kauplemas, vei ikke oma `juure `karja Lüg; sulane teeb seda, mee peremes kässib Khk; Täna oo seike ilm väljas, et ee peremees äi aja koera ka öue Kaa; mitu tüdrikud oo suurel maal peremeste juures `teenimas Muh; mõned peremed `antsid eeste kohad koa rendile Mar; enne `maarja‿päva akkavad päävad pereme `poole minema (pikenema), peale `jaani, siis akkavad jällä sulase ja tüdruku `poole kippuma Mär; Jumalal `aega, peremel `leiba Han; vana peremees oĺli seante tośs, omaette `kopsis paĺt Saa; ta oli maa mies ja pereme poeg HMd; Peremees ikka `külvas, ega sulane nisukest `aśsa teind Kei; `arva, kel kasukad seilas olivad, sie oli siis pere`puegadel ja peremestel VMr; kui sureb talu peremi̬i̬s, tapetasse tämä `taĺtuse jaoss puĺl ehk õhõv Kod; mõned eläsid peremehe `vihtlemise saanas, need õlid saanarahvas MMg; peremees läks reia-aluse väravate `piale ja vilistas, ja teised `ütlesid, et peremees `pöörab tuult Lai; poiss last `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks, seda soldatisse ei `võetud Plt; tülisid tuĺli iki peremehega, kui ei saand igakord tü̬ü̬ss `minna Vil; ku tuulutedi, siis peremi̬i̬s olli sarja man Krk; mõni sulane om saanu peremehess Ran; tu̬u̬ om laesa inimese üteluss, et ku jumalal `päivi, küll peremel `leibä om Puh; peremiss `kitnu: päiv lähäb päevä `perrä, ei meie tü̬ü̬ saa `otsa Nõo; `saisva peremehe (pärisperemehed), näid ei saa `vällä ajada Ote; kui sa `tahtset `palka manu, siss peremi̬i̬ss ańd, ta‿s lase ärä minnä Rõn; üt́s vanamiiś `oĺli, käve peremihi `mü̬ü̬dä, teḱk `luudõ Har; ega˽tu̬u̬ peremi̬i̬ss kavva tallu ei˽piäʔ, kes ti̬i̬veere˽ja piiri`pindre üless künd Rõu; mõ̭ni viiś `popsi oĺl üte pereme maa pääl Vas; vana talo perremi̬i̬ss, `mitmõ põlvõ perremi̬i̬ss Räp; küĺest kaiaʔ külämi̬i̬śs, peräst kaiaʔ perremi̬i̬śs, `kukrust kaiaʔ kunigass Lut || (teat tähekogust) kui peremi̬i̬s ehen olli ja poiśs taga, [siis tuli hea vilja-aasta] Hls
2. millegi omanik või valdaja sie `laeva peremes oli nii `uoletu, et ei `vaatand järel `ühte, kas oli mast kova vai ei old VNg; `kelle jagu mets on, eks sie õle `metsa peremes Lüg; [ta] oli üks `riideäri peremes siin Vai; egal asjal oma peremes Khk; ma ole rännand, `teensin `võeraid peremid Vig; maja jääb `lonkama, kui põle `õiged peremeest Tõs; sial se masina peremes küsis: mis silmal viga Ann; iŕsnik õli nuada peremi̬i̬s, tämä ae irt Kod; olli kiḱk ärä jutusten maja peremele Hel; temä‿m `ulka `aiga sääl talul ollu, om mitu peremi̬i̬st joba ärä igänu Nõo; sa˽panõ lehmäle `sü̬ü̬ki veidemb, ala ollu ütepäävä perremiiśs Har
3. piltl valitseja, käsutaja, otsustaja vot `sakslane - - täma oli ühe‿kora `Suomes ka peremes sääl VNg; karu ikke õli siin `kõige `suuremb luom, sie siis õli `metsa`luomade peremes Lüg; see pärast nad isivad sii, nad `tahtvad Oosti mere peremed `olla Khk; mul on üks rot́t, täis peremis majan Kod; ma‿le esi `endäle `pernane ja peremi̬i̬s Nõo; ma˽kae, kavva sa siin peremi̬i̬st mäńgit Vas; ku kat́s perremi̬i̬st `taivah (kuu ja päike korraga nähtaval), sis õi istutõdaʔ `kapstit ja kardohkit, õi küĺbetä `viĺja kaʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|