[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

oda n, g oda Jõe VNg Vai Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Hää Ris Juu JõeK JMd Tür Koe Kad VJg Sim Iis Trm Plt KJn Trv Hls Puh Nõo Urv Krl Rõu Vas Lei Lut, õda Lüg Jõh Kod, oja Krj; oda g oja SaLä Vig Mih Tor, oa Trm Krk Võn San Kan Rõu Vas, ua Kuu Rõu Plv; p ota hajusalt V

1. a. viske- ja torkerelv odaga `torgi, `torgi `toine läbi VNg; viie vöi kuue sülla taga olnd mees ning suured ojad ning suured piigid käe (hundijahist) Ans; `soldadid läksid, odad `püsti Khk; Vahest `öötakse mõne pitka peene vahe asja kohta, [et] just kut suur oda Pöi; odadega tapeti uńt maha Muh; eks sõjas olnd ikke odamed (odamehed) koa Mär; oda oli eest lai ja läks `kitsamase Tõs; suured pikad odad ja piigid, üks polk `olli neid odamehi Hää; odaga läbi pistetud Ris; sõjamestel on odad, kellega nad sõdivad Juu; mehed `võitlesid vanast odadega JMd; odaga torgatasse inimesele `sisse Iis; õdad one vanaaeksed sõdariissad Kod; teräv kui oda Trv; sõ̭a `aigu susatu `vainlane odaga läbi Nõo; `soldań `tuĺle `uagaʔ, `pü̬ü̬rse `perse `muagaʔ (lorilaul) Rõu; sõjah oĺlivaʔ vanast uaʔ Plv; tsiga ving, oda säĺäh Lut b. tääk püssi ots oo oda, sõja aeges `aetase odaga läbi Tor; püss ja püssi otsas oda VJg; panõ oda püssä `otsa Vas
2. (tähtkuju) `meie `lähme `oue plikkaga sügisi, `aine `vaatan ja `näidan `taeva `vankri ja `taeva `suela ja oda ja Jõe; ju õda ots on `kieränd `koido `puole, päiv tuleb Lüg; oja tuleb poolest ööst koidu ees maakare poolt Krj; `vardad ja odad, põhja täht seisab paigal, tema ei liigu JõeK; õda õlema `taevan kua Kod

piik1 piik g piigi Jäm Khk Vll Pöi Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod KJn Trv Hls Puh Rõu Plv, `piigi R(n `piiki VNg Vai), piiga Muh Hää, piigä Tõs; piiḱ g piigi Trv Krl Har; peek g peegi Mar Mär

1. muistne torkerelv kui mina `tienisin sõaväes, siis `kassakatel õlivad `piigid, õli `varre `õtsas üks kolm `mietri pikk Lüg; esimine rida ikke oli `piigigä, tagarias, siis ei old `piiki Vai; piigid oo ühed söariistad ka Khk; peek oln suur pikk, nendega olid inimesed läbi torgand Mar; piigäd olid suured sõja mõõgad Tõs; Koĺlati piigi vaŕs oĺli nõnda jäme kui mede lõnga poom Saa; sõjamestel on odad - - odad ja piigid Juu; piigiga tapeldi vanast Iis; piigigä raiuti `vaenlase piä maha Kod; pikä piigi kähen Trv; ku `sakslasõ - - `sisse `tuĺli, siss piigiʔ ja mõõgaʔ nu̬u̬ `välkü ennedä Har; tu̬u̬ pagõnu jõkkõ ja `haino ala ja siss‿oĺ ot́situ ja piigiga oĺl timä jala si̬i̬rt haavatu Plv
2. tuur mei `käime siit kolm-neli kilu`mietri ära `tursa`oŋŋel, kui jää on, siis `raiuta `augud `jäässe `sisse `suure `piikidega Jõe; `muidu ei saand juo `auku `sisse, `piigiga pidid juo `raiuma Kuu; piigaga raiutass jääd Hää
3. raudpolt, -varb Paĺgid on `piikidega kogu `löödud Jäm; Neid `piikisi ollandi [tuuliku] `sisse tiab kui pailu äi läind Pöi; Piikidega kinnitakse laeva välised plangud kaarte külgi kinni Emm
4. oga, astel `tääglid on niisugused kalad, neil on teravad `piigid `küljes Jõe; `Pistligu `piigid kohe `torkivad `jalgu Kuu; örelaisel on piik taga, teräv nuel kohe VNg
5. pl okaspäitsed pane `piigid nina `piale Jõe; `varsal `panna - - `piigid nenale, et ema `alla `tissima ei saaks VNg
6. kitsas ruum laeva ahtris ku mõni mi̬i̬s `vasta akkab või `riidleb, siis `pantaks `piiki Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur