Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
ikke1 ikke R Lä PäPõ(
e- Aud)
KPõ spor I KLõ,
Nõo; (reduktsiooni tõttu) ikke hv Sa(
e- Krj)
Muh;
ike Mär Vig Vän Juu spor Jä,
ViK Iis TaPõ KJn(
eke)
M T;
ige Kuu ?
VMr; (lausefoneetiliselt) -ke Nõo Võn (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a. just, muidugi; teadagi; küll(ap), vist, ju jne eks `enne ikke õld pali `untisi Lüg;
`pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas Vai;
tuule `aetud puu - - seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult Khk;
maesema ein ike parem kui va soo ein Vig;
me ikke olime isi `leibas aga no ikke ühes koos elasime PJg;
eks ta nüid ikke ole surnd muedugist Hag;
ja, ja, ikke linad olid kõigil muas Amb;
villased sukad ikke olivad vist `jalgas Ann;
kui sul ikke maalapp kääs siis on maks ikke sul pial Pee;
küll ike tulen. aga `paerga ei sua;
kas one ilosadki? – eks ike Kod;
ühekõrra poesid laśsivad maha, et part, ikke part, aga kaur oli Äks;
sai elädä ka eke. `oĺli siss `kõiki `värkisi ka eke neil KJn;
surm võtab ike enämbide järjest, aga mõne jätäp vahele kah;
ma olli siss karja`poiske, pääld `kümne `aasta ike Nõo ||
isegi, koguni mõni (lehm) annab ike kuus, seetse `toopi `lüpsis Vig;
naa kõba oli [savipõrand], et võis ikke luuaga `pühkida Mih b. praegu; alles, veel elab tämä ikke viel `Maidlis Lüg;
sie piäd ikke sedä vana `taiga Vai;
kägi kukkus ikke veel, otr juba loond Kir;
mis sul, sa alles ikke kõbe Tür c. tõesti, küll, aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke `kaunikesest üväst saand Lüg;
sa oled ikke üks virin Mär;
ma˛i·lma suured pangad on ike küll HMd;
oli neil `sakstel ikke elu Tür;
on ikke ia patakas teist (paksust inimesest) VMr;
küll oli sie inimeste elu jo ike imelik Kad;
ole ikke mees küli ühe `käägagi Äks; [inimene] tunnistadass ulluss, mes sa ike tälle ti̬i̬d Nõo2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui `milla mina juo akkasin tädä nägema. ikke ühe sugune Lüg;
No tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas Jõh;
sa keid ikke alati küläs Mar;
millas obo peseb, aga ikke puhas loom Mih;
`aige soab ikke kord-korralt paramas Tõs;
mardipäävaks `tehti ikke `vorsti - - vorstid pidid olema KuuK;
tahaks `Paide koa `minna, upitan ikke `linna `minna Pai;
ikke passel jalas, talvel lumega ja ikke `paslid VMr;
kaks `ku̬u̬rmad sai ikke kuhjast Pal;
meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil;
ku̬u̬ĺ`meister ja koolivanemb `sõitsiva valla talu kikk läbi, vitsakimp ike üten Hel;
ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo;
noh, siss nakass [kingsepamängus] `suśkma. siss suśk ike toŕk ike sinnä ja tännä TMr3. siiski, ometi eks `ennemalt ige `ueti `rohkemb `silku ka ige juo, `kümmekond kilu ige peresse Kuu;
pime juo, kas selitäd viel? – no vähä `aavali ikke `katsun viel;
sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg;
jo niipallo raha tääl ikke oo Mar;
tule ike veel `meile Mär;
olas sedasi olad ikke et, `mõistus ikke sõnni seesab, kui elu olas olad Mih;
`reäksin küll - - tegi ikke sedasi kuda `tahtis Juu;
natukene `aimu ikke nägin Amb;
tema on ikke vahvam kui teene Pee;
küll sel oli viel ia nina, ikke `nuukis ülesse VMr;
tõuse ike üles Iis;
eks ilma piält ike `leibä sua Kod;
enne saab ike külla küĺlest kui nällä otsast Hls;
piab ike jakutama, ku sa `uupi võtat, siss jääp mõni ilma;
a om ike inimesi ka vigatsit külländ;
`jummal paraku, küll serätse päevä om ka‿ke `väega viĺetsä Nõo;
oh ei lähä ike viil `praegu magama KodT4. (hüüatustes) lähväd ühen. – noo-no ike (või nõnda) Kod Vrd ikka
kaara- 1. (kaera osadest) kaarakõlgastest `tehti `vańni kui seĺg ja ristluud oĺlid `aiged Saa;
soas kaara lidvesid ärä panna kohegi;
tõid kaara `õĺgi elä˛ille Kod;
kaara `lipne unik Trv;
kaara `lipne `pehme, eläjile söödets ärä Hls;
kaara aganit ja kaara `kõlkit eläje nüit tahave;
kaara`põhku sööve looma parepide ku keśvä`põhku;
kaara pöörüste `aigu ei lasta (kütita) jänessit;
tiisikul keedeti kaara `kõlkit ja `õlgi Krk;
kaara libeme;
kaara libled `pańti `puhtide kaartega segi (ja siis anti hobustele) Ran;
`vaesimbide padja om kaara `liplist tettu;
kaara põhk pandass sängi koti `sisse Puh;
kaara liblu `panti `moldi ja, `panti molliga [lammastele] ette Nõo;
kesvä päid korjati `koŕvega ja kaara pöörissit Kam;
kaara `liplust tetäss padi kah, om hää pehmekene Har;
tuuĺ ai kaara `liplõ `silmä Rõu;
kaara `liplist tetti `patjo;
kaara `oĺgi `aetass sängü kot́ti Plv;
Ni˽kuuĺd ku kahr kaara˽`pü̬ü̬rüseh tsädsüt́ Vas;
kaara `liple omma nii `pehme, kas vai pad́a `siśse panõ Se2. kaerte jaoks kaara aun one kolm neli `vihku kõrvu - - tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realt;
`multse (mulluse) kaaramua piäl one nisud Kod;
ike obesele võt́t kaara torga ja `endele levä [põllule kaasa] Hls;
obesel pannass kaara tork pähä Krk;
siga lännu `väĺlä kaara rõugu manu;
obese kaara `torbuss Hel;
kaara nurmekene om tare `akna all Puh;
kaits kaara kubu `panti `pisti ja sinna üits kubu `risti pääle seenigu piḱk kaara rońt sai;
kaarasaĺv sai kuhja `pääga täis;
enne kui nu̬u̬ kaara ku̬u̬ `rehte üless ateti, `võeti na `valla ja puśtati segi;
suur varesse paŕv läits üle kaara nurme Nõo;
mina ei saa minnä, minul om kaaravakk kuhjaga, kikass lahup maha (kiirest tööst) Kam;
kaara kukat́si andass obesele San;
kaarakot́t om vähämp ku viĺäkot́t;
Võta kaarakot́t kah üteh (piits hobusele); kaaramaad es kõrrataʔ, tu̬u̬d `äestedi paaŕ `kõrda ägliga üle ja külvete seeme pääle Räp;
täl vajä kaaramuulõ minnäʔ eläjidõgaʔ, sääl om midä süvväʔ;
Koosõri nurmõh om kaara põld kõ̭iḱ kõllatsõst tõmmanuʔ Se3. kaerast, kaertest valmistatud,kaeru sisaldav kümme naha `piale `pańdi kakskümmend `naela kaara jahu ja siis oli ta (pargitav nahk)apnikus VMr;
ku sügisesel ajal akas piim ärä `lõpma, siis `tehti kaara `ki̬i̬sa, `pańti pi̬i̬mäkördi `ulka;
kaara `püili tegid ja kaara`tangu ja;
`õptaja tüd́rikud ise tegemä armu`leibä, kaara`tummi `laskma voŕmi `sisse Kod;
kaara `suurmist ei saa `paksu `putru Trv;
kiriku leva üteltse kaara `pü̬ü̬glest oleved Pst;
kaara `tangest keedets `putru, piimäge ike tetäs Hls;
koṕpenu meḱk `olli man tol kaara kilel Nõo;
kaara `su̬u̬rma li̬i̬m Kam;
makekopp teti õllest ja kaarajahust Ote;
kaara kisla putr Krl;
Hummogus - - oĺl kaaraleeme peesütüs Rõu;
kaara `peestüss om `väega makuss sü̬ü̬ḱ Vas;
kaara kama teti paĺlalt kaartest. nüid pandass nissu. mõ̭ni pand rüä terri kah; [pulmas] hummogu söögis tetti kaara `peestüst;
kaaratuḿm keedeti kaarasu̬u̬rmist; `
säärne mäĺsä om kaara `suurma pudõr Räp;
`kiisla, kaara jauhõst keedetäss Se;
`kaara`keislat põrõda väidu `š́ü̬ü̬dess Lei Vrd kaera-,
kakru-,
kaura-