[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

iste iste g `istme S(g `isme Vll Pöi, `isna van Rei; pl `istnad van Phl) L(n istmes Kse) K I spor M T(n -eʔ San), `iste VJg Nõo; istõ, -õʔ g `istmõ Võn Krl Har Plv Vas, -a Rõu; `iste g `iste R(n `istme Lüg; g `istme VNg Lüg); isse g `isme Kod; (j)õstõ g `(j)õstmõ Khn; este g `estme LäLo
1. istumise alune, igasugune ese (pink, tool, järg jne) istumiseks mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere); sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl; `Einä`niidu`massinale - - `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati] Lüg; laste kiiga iste Khk; oh ää joose [tooma], ma saa ise estet ikke Rid; nüid panevad künä `estme `peale [mitte kraejalgadele] Mar; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; üks‿pä kukkosin `istmega tükkis maha Ris; [katuselöömise] `istmel on suur rauast konks `küĺgis Nis; istu `seia `istmele Kos; anna külalisele kua istet JMd; iste oli vommil ja `istme pial `vihtlesime JJn; tua `istmeid `juure VJg; pärast `pańdi `sinna (lõkke juurde) lauad, not́id `istmeteks Sim; kolme `istmega tõld Iis; ei õle isset `paknud Kod; iste om alb [vankris] Trv; ma lassi `vastse pengi tetä, et siss om ää `istu - - olgu vähämbäld istegi ää Nõo; jala om madalamban ja iste om nigu `kõrgemban Rõn; Suurõrihä istõ oĺl kõvast paksust plekist vällä pressitü Vas; kerikuh umma `istmõʔ kon istusõʔ esändä ni vanaʔ Lut; istet võtma ~ ottama istuma Oda `istet, siis tie `joudub (öeld teekäijale) Kuu; vöta `meitel istent koa Vll; võta istet Kos; `võtke istet ~ `istuge Trm Vrd istuk
2. (eri liiki iste) a. (õlg-, kõrkja- jne põhjaga) tool – S Rid Mar Kse Han Khn vanast oli istendel `ölgedega pöhjad - - kori oli taga Khk; vöta omale istend ka; `eitas püksid ära ja pani `istme `külge `kaela Mus; siis olid nee öle `istmed ning pingid - - jah öle pöhjaga toolid olid Pha; kui iste tehakse peenemini `valmis, siis on `tooli. ölgpöhaga on iste Jaa; `Kõrked `tehti nööriks - - ja siis nöörist `tehti istende põhad; Jänese `nahku pargiti `istme peal `perse all Pöi; `istme tulbad Muh; Istu `isna pääle Rei; Sukki `kindud uhuti õlepõhaga `istme põha `vasta Han; korjuga jõstõ Khn b. (väike) pink, järg Ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all Lüg; saŋŋaga iste Jäm; vεhe iste ~ poiss iste Emm; toolil oo ka kori seĺla taga. ei `istmel ei ole `korja Mär; tulejalg, kolmejalaga iste oli, seäl `küĺgis oli `seoke pikk puu, `istme sees Vig; iste `oĺli kolme jalaga; lakaga `istmel `oĺli `toetis seĺla taga Tor; kolme`jalgne iste Hää; auguga iste tehäkse lastele - - auk oli sees, `pańdi laps [sinna] `püśti Juu; `istmel on jalad, toolil `sammad Kos; `Aasta-paarine laps `pańdi `püśti `istme `auku `seisma, kańnid `ümmerringi `istme `piale, siis laps `mäńgis; Vanaste oli pisike `neĺla `nurka [lüpsi]iste, neli `jalga all ja saba taga Jür c. (mesipuul) iste oo mesipuu ees see pulk, kus mesilased `peale `laskvad kui `sisse lähvad Mär d.  [hobuserautamisel] kaks istent `pandi ning - - üks `söuke ümargune puu - - see `toodi ikka siis `sönna `istme `pεεle `pandi kesk`paika Jäm
3. istmik ku `istusin, siis oli [juukse]`otsad siit `iste all VNg; `tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid Lüg; `Einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi IisR; suured pikad `juuksed, allepidi istet kohe Kad; Suure isanda suud ja imeva lapse iste õtsa ei või uskuda Trm; tekk `pantse `isme `alla `vankri piäle Kod; Aańa märs mis - - ratastõ vai ri̬i̬ pääle istmõ alla pandass Võn; sul om taa istõ nii `väikene. ku inemist – nii istõt Har; ku ti̬i̬ veereh um, `viskass mõ̭ni [rukkivihu vankrisse] istm‿ala ja lätt Plv
4. istumine ää tü̬ü̬ nõvvap iki pikkä istet; vahet es pia, üte `istme pääl (ühe hooga) tei ärä ninda paĺlu tü̬ü̬d; mea kudasi suka talla valmiss, üte `istme pääl Krk
itse4 itse g `it́sme lstk toolKse
kardin `kardin g -a VNg Lüg kanaaedik, -tool tien kanudele `kardina VNg; kanad ja kukked õlivad `kardinas Lüg Vrd karsin
leen|tool leeniga tool `aigemajades ja `suuris `kõhtus on lien `tuolid Lüg; Leeńtoolis tuleb uni peale Han; leentool, kus tugi selja taga, kus võid selili `laska ja pikutada Var; leentooli peal `olla ea tukkuda, ei lähä küĺlele `ühti Juu; istu leen`tooli Trm; `pańdi mind sinna `istuma leentooli `piale Ksi; li̬i̬ńtu̬u̬ĺ üteldse küll San

puu puu üld

1. a. puittaim rönis ise `puusse ja kävi `klaasimas neid [oksi] Kuu; `raadas puud kõik ära Hlj; `räägi `justku `puule (kõnetatav ei kuula) VNg; mõni `räägib, et [ussid] `lähväd puu `poegima Lüg; Ajas `teise ära, `mingu kas vai `metsa puu `alle IisR; `värbläised `lendäd `puuhhu Vai; kui tuli üles puhe lεheb, siis ep saa änam kustuda mette Khk; kaśs läks `puuse Vll; Mis seal viga elada - - puud kukkuvad `õue (lihtne puitmaterjali saada) Pöi; puud akkavad iiri`kõrva menema Muh; kui ta `metsas `kasvab, siis on ta puu, aga pinus on alud Käi; metsakuivad puud oo nisuksed, mes `metsas ise kasovad, aga `lehti ei ole peal Mar; pahk kaseputel kasvab, aga teśtel putel ei ole Mär; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei `minna `koisse Kir; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var; `raagne puu, kui põle `lehti `küĺgis Tõs; Niidäme sõni kui puudõni Khn; ole üksi päene nagu puu Aud; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; kui sial oleks küined, ta roniks puu `otsa Hää; neil `kiśkligu puidel on oksad si̬i̬s Saa; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; pute lehed juba kukuvad maha Juu; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; mis `puudelt sie mahl tuleb, sie on paha mahl KuuK; ennem käis meil kägu, siin sammas nendes puudes kukkus Amb; `lehta veel puis ei old Ann; orav, see lippab ühest puust `teise Tür; oli viel kuus-seitse `õuna sial puus VMr; kuer aas `kaśsi taga, kaśs paneb `puusse Kad; tuule `murtud puud VJg; puie all õli üvä rohi Kod; soos olid sääl puite küĺles kiilid jah - - suure pika `siivadega Äks; siit läbi puie paśtab ära Lai; `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; tuul raputab õõnad puust KJn; linnu pesä om puide otsan Hls; ku sa unel näet, et puu maha lõigats, siis saa `surnut; oss neid puu otsast võtta ollu (rahast) Krk; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha (ei kuula) Hel; kos `äitsvät puud om, sääl tahab jo sisask laolda Ran; ega piḱk puu `taivade ei kasva, ta `murdub `enne ärä (uhkeldajast) vns Puh; `täämbä om suur tuul, küll sangutab puid Nõo; rebäne `vah́te puu all - - kaśs oĺl puu otsan, es `julge maha tulla Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian; om mehe ka saanu `sääntse, tõne tõist ei jätä puu `taade (hoiavad väga teineteist) piltl Rõn; haraka˽katsati˽puun Kan; kastõʔ om vi̬i̬l puiõ pääl Urv; kaŕjapoiss om üless `puuhhõ lännü˽nigu orrav; vihm pess maŕja ka mahaʔ puu mant, noʔ ei olõki enämb `maŕju puuhn Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless; inemine um `eslik, puu `oslik vns Rõu; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; `oktoobre kuu jo käeh, leh́t vi̬i̬l puuh Räp; olõ no ku jumala puu - - ütsińdäʔ Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei; puil ega mail ~ puis ega mais mitte kusagil laps ei `seisa puis egä mais Lüg; mõni laps on kohe nii kärssitune, et ei seisa puis ega mais Kad; ei saand rahu `kuśkil pool - - ei seisa puil ega mail Plt; si̬i̬ ei kurda puil ega mail Krk; lat́s - - püsü‿iʔ puil ei mail Lut b. puit; puitmaterjal `surnuk `tehti `õunapu puust, sie on `räŋŋäs puu; `tõised õlid või `karbid, `tõised `silgu `karbid, puust `painutattud, puu `põhjad all Lüg; Mis‿ned `lapsed `targemad [on kui isa], eks nad ole kõik ühest puust `tehtud piltl IisR; lahe puu, `lähtö üväst `lohki Vai; kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `maarjakask on kirju `puuga Khk; `Suitsund puu on nii kõva et kõliseb Pöi; mõni putk olli ühna `umsest puust `tehtud Muh; Kidast sa tuled petma oma puust rahadega (tüssata proovijast) Emm; tegid `puudest `toole Phl; vettind puud oo, ei taha põleda Mar; `murtsin puuri puu `sisse `kat́ki Mär; käsipuud olid taga [harkadral], nad olid ikke puust Vig; rauast `tehtud, põle puust `ühti Tõs; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; Eegel`nõelu `oĺli `osta ja isi lõigati ka puust Hää; küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga. mõnel oli puust `tehtud, puust pidi iga `oasta uue tegema Kei; pute puolest on sie maja sada `oastad Jür; [voki jaoks] tulevad varuda nisukesed puud, mis on `ilma `oksteta KuuK; vorsti tegemise juures on vaja `trehtelt ja puust `pulka Tür; puust pasunad, nied olid mäńni oksast ja valitsetud puust VMr; `ennemuine `tehti puiest kannud VJg; sie ia voolas puu, lähäb iast `lõhki Sim; visa puuss `testi `vankri telg Kod; vanast kõik olnud puust, kõik ukse lingid ja kõik olnud puust Äks; pane riist vette likku, siis puu `turdub täis ja kannab `jälle KJn; ni̬i̬ om vännä ni̬i̬ `puuse, nevä `äste `lõhki ei lää Krk; puust vi̬i̬ pangi vettusiva ärä, siss olliva raseda `kanda Puh; mõnele mehele sepp ütel: ni̬i̬ mõne ratta, `ulka ääd puud ärä raesatu Nõo; sularasu `vaiu `puule `väega `sisse, sa mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tuĺli võõrass lõhn rasvale manu Ote; talvõl `veeti mõtsast puuʔ raudtii `vi̬i̬rde `laagrõdõ, no˽`veet́äss jo rońgiga `liina Har; Ku är˽`kuivi, sõ̭ss tu̬u̬ toorass puu tõmmaśs `hinne kokko; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; puust ei saa˽`poiga, iäst ei˽saa˽tarrõ vns Vas; kausiʔ iks oĺliva˽savitseʔ, noid saa õs puist tetäʔ, puust tet́te `luitset Räp; `kuuĺja `kirstke kaivõtõ pedäjä `puuhtõ Se; um ahher puu, sääne um kõva puu, vaia rat́tidi manu; haĺlitõt puu, vana `kõonõ puu, `üöse sääne vallus, pümehhe `üüga Lut
2. puu tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud `ilma `puuta läbi ei saa Jõe; `aasta puud `piavad ikke ies õlema Lüg; Supp kole tuline, sie sul pesemata `puitega `kiedetud piltl IisR; `puiega küdedä tuba `suojast Vai; kis puudega jöuab kütta, puid pole nii pailu Khk; Nendel on `mütme `oastane puu ees Pöi; akata ahi põlema, puud‿o `ahjus Muh; läksid puid `tooma Käi; puud `praksuvad `ahjus Rei; mool pole peenid puid, mes ma paja `alla pane Mar; meie paĺlu puudega põle `ahju kütnd, meie kütame `rohkem agadega Mär; rihisid kütame jämeda puidega Var; lähän puid `lõhkuma Tor; `viska paar puud `ahju Hää; laudad põletasid ää puudeks HMd; puud raiutakse, pannakse `sülda Juu; mõis sai `puute iest `ulka raha Kos; vidasime kohale `koorma puid Tür; kas puudest `jätkub Sim; ahi põletab palju puid Iis; puie `soamine on `raske MMg; kellel oli puid, si̬i̬ küt́tis puiega Äks; läksin `vaksali puudega KJn; tõuvili kikk küteti turvastege, aga levävili küteti iki puiege, et `turba maik lääb leväle manu Trv; `õhtult olli uus puie panek [ahju] Krk; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; `mõtle nu̬u̬r inimene võtab pengi ja pengi pääl `isten lahup puid; si̬i̬ kapilogu ei `kõlba muuss ku tulõ puuss Nõo; `tukma lätsivä palama, siss läits tuli puie `küĺge Ote; ta om hoolikass miiśs, tal om puid muru täüś Har; puu˽ka pidi vanast `tioline `mõisa `kü̬ü̬ki `tu̬u̬ma Vas; miiśs ĺätt puiõga `liina, puist `saie mehele rahha Lut
3. a. teivas, latt vms esemena või selle osana Kanuje puu oo mend `katki Kuu; minu ema, ku mihele läks, siis lasi teha `uued puud (kangaspuudest); kui vene `maale `temmata, siis `toine mies on `toise voroti `kieramise puu `otsas VNg; `erned `pannasse `puie `pääle - - `kuivama; `pulmalistele `pandi puud tie `pääle ette, ei `lastu `sisse `enne, kui `anna pudeliga `viina Lüg; `puule `pandi `köied `külge, `tõmmeti [hein] obosega kokko; sai kuarm `valmis, siis õli vihupuu, sie `pandi `kuarma `päälä, ka `köisidega `tõmmeti siis sie puu kõvast `vasta `kuarma ja köis viel `kuarmale `ümbär Jõh; mei puol `kanneta ka nei (heinu) `puiga, `einä `kandamise puud `kutsuta Vai; tüiri ning aeru puu Khk; pingi jalad keivad aisa puude `sisse Kär; koogu puu keis üle abu, nii pitk oli kaelkoogu puu Pha; See on akende pealmine puu, mis öle akende käib Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; see `üita ukse alune puu, mis on ukse vahel Emm; reha puu [kuhu pulgad käivad] Rei; all oli puu ja peal oli puu ja niied olid puude peal Rid; rangil oo rangi puud ja puude all oo kaelossed Mar; pani puud `alla ja pani `puute `piäle, et `rohkem `einu `küini läks Mär; puud on sial kraavil pial, puude pialt saab üle `käia Lih; kolme `aastane kuĺt, kuie `aastane uńt ja kuie`kümne `aastane tidrek, nendest ei saa ilma `puuta mööda nalj Mih; Linad `alla ja puud linadele `peale Tõs; `siokõ ljõbõ puu oli - - torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; Puud `oĺlid `rasked, vajutasid pääl, tuul ei ajanu rõugu pääd maha Hää; `niite puu ojab niied üleväl Juu; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää, mis rie puuteks `pandud Jür; [kanad] läksid puute `peale magama HJn; mul on igivanad puud, minu vanaisa `aeksed või veel vanemad (kangaspuudest) JJn; kui pruutpaarid tulivad laalatselt, siis `pańdi puu ette, et taheti siis selleläbi `viina `saada Pee; meil oli `kuonla puu, sai panna voki laua `sisse; kukk lähäb vahest `lauldes `puule VMr; sia riputamese puu Kad; ajasid kangast puie `piale Sim; puu käib üle kraavi, mene puud `müöda üle IisK; sahkadrale `pańdi puu `sahkade vahele Trm; kodo aja puiega, üles ei sua nalj Kod; kui saadud kuivad - - `veetasse puiega Pal; puitega vedasid [heinu], kos mäda, kos obesega lähidalle ei saanud Äks; reha `puusse pannasse seitseteistkümmend `pulka Ksi; teerada läks üle kraavi, `pańdi kaks puud kõrvu kraavi kohale Lai; `värtna ees ja taga on `värtna puud Plt; kangass `panti puie vahele venima Trv; `lõõtsa tõmmati lõõdsa `puuga Ran; käevarre jämmune puu `oĺli, mille `ümbre tu̬u̬ likke kangass mähiti Puh; kui kolm puud ärä `oĺli `pantu siss - - keideti kolme vitsaga kokku, siss `oĺli kõva aid Nõo; pikä puu olliva `pistü ülevän, ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; paa-aludsõ puuʔ Krl; sääl om üts puu, `tu̬u̬ga tõmmatass üless `alla (sepalõõtsast) Har; `liuhka puist oĺl tett tu̬u̬ aid Plv; kuiss sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paĺjidõ puiõ pääle Vas; `ku̬u̬rmavedämise puid om neli tükkü Räp; `päälmädseʔ puuʔ ummaʔ nu, kuaʔ pidäväʔ `hinneʔ pääl kolopuu ni `nitsepuu Lut b. mesipuu, taru `sellest puust ma sain kolm `puuda mett Lüg; see puu `ańdis väga suure ja ea sülemi Kul; puu annab peret Amb; maa mesilased, ega tema `puusse ei lähä egä `kuśkilegi VMr; mesilasi saab suitsu lõõtsaga ka `teise `puusse ajada; `tühja puud tuleb loputada magusa `veega ja et ämeliku `võrku ei ole, sie võtab ema `kinni VJg c. tool, iste pane perse puu `piale (istu) Sim; no anna `võõrale puud Kod; võta säält puu Hel; tukõ˽taha˽puu `nõ̭alõ Plv
4. linaluu `ropsis puud `välja Vll; Kui puud nukerdades `lahti tulid, olid [linad] `valmis Pöi; linad‿o puid täis, puud ei tule `välja Muh; kui linu lougudeda, siis tulevad lina küljest puud ära ja kiud jäävad `järgi Rei
5. (muud juhud) Ei `rääkind mitte sõnagi, `istus, kui oleks `puuga pähe `löödud Hlj; sie jäi puust ja `paljast, `amba `allegi ei jäänd `raasukest Lüg; Oma puu vene `kielega ma saan `neie juttudest aru küll; Kõsilaselle pane puu `käisse (viska välja), kui ei `mieldind Jõh; Teeb, mis puid-maid teitel niid jägada oo Kaa; inimesi on nii palju kut `püsti puid Rei; ukseesine oo täis `naisi puu `viisi Mar; Jäi seisma jusku puuga pähe saanud, elud-majad maha põlenu, põlegi änam kodu Hää; nagu puu ja pakk, alate vihane Kod; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü - - es saa `kaastki `kińni Võn; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; tal om alasi nigu `puuga süä sällän (vihastab kergesti); ta sü̬ü̬ näĺlätsest pääst puuʔ ja luuʔ kokku Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur