Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
ema ema R eP(
ε- Khk Mih)
TMr MMgT Lei;
emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ,
M T;
jema Aud Lei,
-ä Kra;
imä Võn V;
äma- Mih1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu;
Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka;
senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg;
Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh;
`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai;
oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm;
esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk;
aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha;
see tüdar o emase tuln, ema nägu;
naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh;
ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir;
mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var;
ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih;
minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud;
ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää;
minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei;
meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu;
te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama;
mu oma täis lihane ema VMr;
`tütred tulid emasse, pojad isasse Iis;
kirju ema (võõrasema) Trm;
pojad o `emmä lähnud;
näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod;
me oleme ühest emast Äks;
tädi on emä õde Vil;
mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls;
lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet;
`langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk;
ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl;
miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran;
emäst `olli mul ka joba `ammit Puh;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema;
kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust;
ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo;
emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam;
mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote;
ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass;
võt́t imä (endast vanema naise) Har;
mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu;
kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss;
eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas;
imäldä lat́s Se;
`särtse `oĺli vanul jemil laulusõ;
uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ;
`Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm,
ime3,
imi2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg;
Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv;
Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu;
`Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata =
`Eina `soadud Jõh;
Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel =
okk Jäm;
Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han;
Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää;
isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris;
Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks;
Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv;
Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl;
imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl =
villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg;
Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh;
Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm;
siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir;
Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää;
mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk;
olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ;
Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har;
imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu;
Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei;
kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib;
Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu;
Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal;
Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine;
Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis;
Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta;
Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott;
Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm;
Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik;
Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso;
Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg;
Kuidas ema nenda tüdar Emm;
oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei;
Kärme ema, laisad lapsed;
Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa;
Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku;
Isa sõna oo änam kui ema vits Han;
Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää;
Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür;
isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr;
sureb emä, sis sõgeneb isä KJn;
kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk;
paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä;
emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran;
Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv;
Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ;
Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu;
jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei;
leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä;
`Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg;
Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha;
Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han;
ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr;
emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo;
Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl 3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj;
teese pere ema `soatis `siia Muh;
Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig;
Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg;
nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd;
mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK;
Moori ema lõi oinas maha Lai;
Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo;
ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj;
vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig;
mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls;
kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo;
meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm14. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus;
pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa;
ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal;
mardi`sańtide emä KJn;
kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk;
esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran;
Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh;
Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo;
obone on `kolme `varsa emä Lüg;
lehm on kolme vassigu ema;
kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk;
utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi;
isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar;
sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg;
tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd;
üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä;
talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod;
vars igatseb nii emad taga MMg;
`taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel;
tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu;
tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas;
kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass;
imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka;
imä alonõ (imev) põrss Se ||
fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi;
sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo;
`immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu;
imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe;
emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg;
kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk;
ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär;
kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var;
erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb;
vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod;
mesiläste emä KJn;
mesilinnu emä Krk;
tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo;
vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har;
vana ~ noorõ imäga pereh Plv;
imä tege puja`haudet;
noorõl imäl om peenikene helü;
edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä;
`meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad;
kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima;
koerussid saab poole vähem kut emasid Muh6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig,
alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg;
küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul;
neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg;
maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk;
päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran;
maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh;
mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(
se)
tega ühte korvi Tõs;
metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd;
ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse;
`kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo;
näet see emä om, nii illuss kõva et San;
kardoka imä Vas7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –
SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm;
taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk;
`kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi;
paadi ema `olle tammepuust Phl;
laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs;
Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn;
paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud;
ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest;
Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää;
paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var;
emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud;
`venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm;
Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn;
`kookre august tuleb rooliema läbi Hää8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm;
jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa ||
naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas;
imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld;
ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld;
kalla om, lää‿i `immä;
võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass;
Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga;
kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm;
Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (
voki)
ema van ~
pesa u (voki kabi, süda) Ris;
mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod;
voki emä (rindpuu) Rõn 9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän;
jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor;
jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür;
`Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
istuma `istuma R(-ie Lüg; imps `issu- Lüg Jõh) eP(-o-), `istma Vig(`isma) Han Var Mih Tõs Vil eL(-e M; -št- Lei; -he Lut), (ma) istu(n) (-o-), (ma) `istun R; `isma, (ma) isson, -u- Kod; `estoma (-u-), (ma) eston (-u-) LäLo Kul; `jõstma, (ma) jõstu Khn
1. istuma a. istuvas asendis olema, istuvat asendit võtma `istu ja `puhka `jalgu Kuu; `kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä; akka `istuma; vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie; `Lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas; `istuti `lauda Vai; jalg sureb `istudes εε; istud sa meitel ka (öeld külalisele istet pakkudes) Khk; Kui [hunt] karja lisidale tuli siis `istus maha Krj; `istusid [seeliku] kurrud ää, siis ta‿s ole kena mitte, `pulmas tohigid `istu; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl (vööl) = `veski Muh; Esteks istu maha, lase suur rutt üle minna (öeld kiirustajale); Poiss äi istu, tahab veel püsut kasvada Emm; [luik] pidi just nende [peibutus] koeude `seĺtsi `istuma vöi kukkuma Noa; tetr estob `mändis; eso `otsas `estomast Rid; kahepoolega kiik `senna läks kaks kolm inimest `peäle `istuda Mär; `lõuka paaś oli, seäl peäl `istsid Vig; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (öeld kiirustavale külalisele); Varõs jõstn ~ `jõstun tillegrami pośti `otsõs; Lapsõd piäväd `mõistma lugõda, kui võevad süemä `aegõs lava `iäres `jõstu Khn; me `iśsime sauna põrmandul Saa; [kangaspuude] istelaud on, kus pial saab istutud Ris; Ei ma `korja veel ää [kangast pleekimast], istun ise vähe `aega üleval [ja valvan] Amb; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `naisi `iśsi rõõgu juuren; kos kasvavad `kapsad, nagu naesed issovad Kod; `istsin obesal `säĺgä Vil; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse; perse vajob ärä `istun Hls; õõd́sin tüdriku `isteve tule `vi̬i̬rde Hel; kui na tennuva tuld, siss soe `istnuva `kaugembale Ran; kos illuss aĺlass muru, sääl sai istutuss; `istke pengi pääle; vanast es tohi paari`rahva sängiveere pääle `istugi; üitskõrd siist `kukru takst nakass nii valutama, et ma‿s saa `istu es `astu; esi nii pikk `pisti, kui peni `istu ja temä tahab ka vi̬i̬l `istu (öeld lapsele, kui ta söögilauas istuda tahtis) Nõo; t́siga `iste ja `rü̬ü̬ḱe, söögi mano tulla es saa; tu̬u̬ kerk `istu Võn; `istsevä mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; sul kleit́ om `istõn `ḱortsu lännüʔ Kan; `rõiva om `ḱortsu istutu; ma jovva nüüd ülevän `istuʔ (istukil olla) Krl; Istuʔ `saiba `otsa kõ̭gõ uma võĺsiga (mine seenele) Rõu; är `istku‿i˽`taaha, peräkõrd jäät `suikma Plv; kae˽no süvveh ja `istuh tah ma `vässü nii ärʔ; lina ülnüʔ et kül˽minno leebitäss ja laabitass, `sõ̭sski ma istu `mõŕsa pää pääl (tanu on linasest riidest); üt́s näḱkü lavva otsah `istuv Vas; istu `tu̬u̬li; ku t́säika koh istusõʔ, siss sääl om kalla gaʔ; mi olõ parh·illa kõ̭iḱ `istuh (istukil, istumas); olt sa kaaleśänd mullõ, istut kõ̭õ̭ kaala pääl (oled koormaks või tüliks) Se; istutav ~ ištutav peńk (istepink) Lei; Istu sa ka istmahe; tsõ̭gand kulla siäh istuss = `katla; `veŕtinaga prääditäss, `kuut́slikeist kistäss, istutass `puukõsõlõ `pääle Lut; üles istuma istukile tõusma temä `olli sängin pikäli, ja `iste iluste üless Puh; nigu [nõid] är˽kai, nii `vankrin joba `istunu üless [lamav haige] Krl; ta‿m sängün jo üless `istunu Har || (võrdlustes) `Istub `nindagu `pulma tola Kuu; vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas; mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega) Lüg; `Istusin nigu tuliste sütte pial (olin rahutu) IisR; Istub kut kinninaelutud (ei viitsi liikuda ega tööd teha) Pha; `justku `nõelde `otsas estob (on rahutu) Rid; istub nago nońn (vaikselt) Mar; istub `nurkes nagu nui, ei tee egä reägi koa kedägi Juu; istub nagu va kütüss (laiutades) Trv; minijäss istub nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä; poesi `isteva nigu käo kapi pääl; ja siss ollu koolin, ja `istnu ku nui Nõo; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl; istuss ku vana nui, `mitte heĺlö `vasta ei ti̬i̬ʔ Kan; sa istut niu vana nuhi nulgan Har; tu̬u̬ lää es kohegiʔ, `istõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas; Istuss ku künä (tüsedast, lohakast naisest); Istuss ku muuk nukah (tegevusetult kodus) Räp; `istõm kui kaśs vakah: `kõ̭ikõ oĺl [küllalt] Lut b. sõidukis(se) istuma Küttejõust `istuta kõhe `massina `pääle Lüg; rong tuli Tapa poolt ja sis, `istusime `piale Pee; istin obuse piale (rekke) ja käisin `liugumas Iis; meie iśsimä oudu `piäle; nii kui provva. ukse alt issub obesele (sõidukisse), ja ukse `alla sõedab; edemält pruut́ ei `isnud peiu piäl (peiuga samas sõidukis) Kod; temä iśts `saani Hls; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle; poiss `iste [jalg]rattale `säĺgä; istu rongi pääle ja sõeda meele (meile) Nõo; `istnuva `pääle (saani) ja `sõitnuva tüki maad edesi Ote; jah kõ̭iḱ istusõ˽seo vana ri̬i̬ pääle, ei jääʔ `üt́segi `istmaldaʔ Urv; puśsilõ istu˽pääleʔ - - ja olõdõgi˽kotoh; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ (vankrisse) Vas; a ruih um, miä üt́s inemine istuss siäh, a luod́sikul või `istuʔ kümme Lut c. tr ennustamiseks rukkivihul istuma kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb; `istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all Lüg
2. (otsesemalt või kaudsemalt) istumisega seotud olukorras või tegevuses olema a. pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; aega kulutama, jõude olema nüüd on tükk `õhtat jo `issutu; `Istub sõrm suus, `pöial `perses (istub jõude) Lüg; jo tä kuus talvet ikka sεεl ää `istund (koolis käinud) Khk; [talvel karu] istub oma `koopas ja imeb käppa Krj; Inimene istub päeva `otsa külas, `asja ees teist taga Pöi; meks mool põle igäb üksibäni sii kodo `estodes Mar; kaks kuud `istsi `aigemaeas Tõs; `Jõśsimõ `sõprõga eele `õhta `kõrtsis Khn; istub aga voki ees (ketrab) alati Juu; `istusin kõige selle `õńtsa aa tuas kohe Kad; `iśsi lapse all (tegeles ainult lapsega) ja `maatas lass Kod; Ia istje oleme (mitu aastat samas kohas teenima) Krk; esi ütsindä istub oma nukan, serände `uḿne inimene; mia nooren es kärsi `istma konagi, nüid ole paegal; noh, vai miä jää latse `alla `istma, mia teeni iki edesi Ran; kona mina sedäsi `aiga saa `istu ja raamatit lugeda; sinul kotun looma ja sina istut `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; pirru pilak `oĺle keset tarrõ, siss naaśe `istõ˽voḱkega `ümbre Võn; kas ta enämb `kuhtuhäŕr ei olõ, ta‿m jo oma ao välläʔ `istunu Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ, ja ajava õdagudi jutta Vas; `täämbä ei olõ tü̬ü̬d, nüüd `muutku istu Räp; timä kõ̭õ̭ istuss, viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ Se b. intr, tr ühiselt aega veetma või käsitööd tegema puhet `istuma (videvikku pidama) Kuu; ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati Jõh; tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal Vai; [õhtul] minnasse korraks `teisse perese külatsema, ämariku `istuma Khk; lähme `vastlaba `öhta üles - - `istuma, sääl oli `vardakudumist, sääl `laulti ja sääl mäŋŋeti `pilli ja sääl tansiti Mus; keisid `teises peres ka ülal `istumas. ikka oma tööd tegid Kaa; Tüdrikud `jõstvad üläl ning kuduvad `vardu; kui juagupipää tuli, siis akkasime üläl `jõstma; `piäle jõolu, siis akati `jälle `jõstma, siis jõstuti sõnis (paastuni) `jälle üläl egä pühäbä `õhta ning neĺläbä `õhta Khn; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma [enne kevadpaastu] Se; `tütregu `ütleseʔ üt́stõsõlõ: sõsarõkõnõ tulõʔ mi poolõ `istma ~ `istmalõ (appi veimevakka tegema) Lut c. vangis olema, karistust kandma siel (kohtus) olis meid kohe `istuma `pandud Kuu; Kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä Lüg; siis tä istub `kinni kui tä oma `rahvi istub Khk; `Istus oma karistuse ää Pöi; neid oo küll, kis elma `süitä oo `kinni `estund Mar; mies läks pogrise `istuma Kos; `istus viis `oastat `türmis JMd; `istus iel`uurimise all JJn; `kińni `isnud on mõlemad Kod; kui si̬i̬ aeg neil sai ärä istutud - - tuĺlid nemäd `vällä (vanglast( Vil; mina pidi kat́s `aastet `kinne `istma Hel; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub Nõo; mu˽veli lät́s kah vańgi`toŕni `õigust `istma Har; vańg oĺl uma ao kińni `istnuʔ Rõu d. van tallu majutatud olema – Hel Har Rõu Plv ku es ole sõda, ku na (soldatid) `isteve, siss saadeti na `kreisi `mü̬ü̬dä laḱka Hel; Lõpupoolõ määräti Poolamaalõ `istma peremeeste manuʔ [soldatid]; vanaesä üteĺ et Tüŕgi sõa `aigu `oĺli soldani˽siihn `istman Har; `soldańni oĺliva `istmah talosit pite Plv e. klassikursust või õppeülesandeid kordama `toisess `klassiss oli [poiss] `jälle `istuma jäänd Kuu; Sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis IisR; Tei poiss jähi jälle istuma Käi; Kui `koolis ei viisi õppi, sis tuleb `istuma jääda Tor; sie jäi `õhta `istuma ~ jäi `kińni [pärast tunde koolis] Kei; ei sua `eksamid `väĺla, jäi `istuma teisest `aastast Kad; ta jäi `istma [samasse klassi] Krl f. (mune) hauduma kas one mõni kana `isman Kod; kolm nädälit piap kana munade pääl `istma Puh; pańni kana `istma Se; Kui noorõ kuuga kana istma panõt, saavaʔ kikkaʔ Lut g. vanatüdrukuks jääma Ku tüdrek mehele ei saa, sis üeldase, et jääb `istuma Tor
3. istumist meenutavas asendis olema (elututest objektidest) a. asuma, paiknema; (omale kohale) kinnituma `Istub `mustass `auguss, odad `väljä on päält punane, `leikad `katki on siest `valge = redis; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda; `Istub `nindagu tädi süles (öeld, kui mingi asi sobib omale kohale) Kuu; `riisusimma `einad `ninda kahep̀uold kokku - - sene `riaga `läksima `alle, taga ku titted `saadud puha `istusivad; ku oli kaks ehk kolm [linaseemne] `purna, siis `istusivad `niigu mehed rias VNg; `Istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse) IisR; [õllenõus] paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind, siis ta sönna ala `istund (settinud) Jäm; `Valjala istub `Pöide `körvas Kaa; murispuu, kus paarid piäl istuvad Var; esimäsed rattad `tõusid üles [liiga taha tehtud koormal], tagass `ku̬u̬rem `lanksi maha, siis `ütlesid, joba `ku̬u̬rem issob Kod; [vesiveskil] Ennem kriimi kinni ei valatud, kui piĺl kindlalt `istuma jäi Trm; [pesemisel pandi] need (puunõud) põhjuli `istuma Äks; kos kiiss istup (asub) Ran b. vees asetsema või ujuma (laev); (põhjas) kinni olema, (põhja) kinni jääma `Lieted-`potskad ott vett täüs - - `istusid `ninda mere`pohjass kui `vergudki; `Julla `istus juo sügävämäl [vees] Kuu; `istub `keula `alle pitte (laev ujub, vöör madalamal kui ahter); sie `laiva `istu sügavas (ujub sügavalt vees); `laiva `istu `kümme `jalga maas ~ vies VNg; lae istub `kuivas; lae istub siis pailu maha kui täda laaditasse Khk; Ta (paat) istub nii madalalt vees Pöi; meremees `vaatab kuda paat istub Rid; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liiva `sisse surutud Var; mitu `jalga [laev] laadungiga istub Hää; laev jäi `istuma (põhja kinni) Ris; sul om vene nii ku paŕv, istup ku pada vi̬i̬n; kiilukastist om nätä, ku sügävält ta (veesõiduk) sehen istup Ran; laiv istuss põrhõld kivi otsan Har c. (leotatud linapeosid, viljavihke, turbapätse) püsti kuivama panema mõni paneb `istuma [lina] pihud Lüg; linad olid `istumas Rid; piu `võetasse alt `lahti ja lüiasse `topsti `isma; siis `löödi piu `lahti ja istutedi maha; [turba] mättäd pannasse [kahekaupa] `istma. mättäd `istvad Vig; [lattidest suve]köögi `moodi või sedasi pannakse linad `istuma Pai; [oasarral] lat́id `pańdi `õkste `piale, ja `sinna vihud `piale `istuma Trm; kui [linad] oĺlid kõvas liust jäänd siis `istust nad `rohkem väĺlal SJn d. (kuu või päikese asendist) ku `päike vi̬i̬`pinda istub, siis on kell kaksteist Hää; kuu istub `õhtust (tõuseb hilja pärast täiskuud) Pee; kui kuu istub (on poolpüsti), siss tähendeb `aigust ja sula Hel; kuu luvvass `istuh (on loomise ajal vähe kallakil) Se e. kuskil olemas või juurdunud olema pää valutass, ma ei tijäʔ mis tallõ `sisse om `istnuʔ Kan; mul om nii suur valu, et turja pääl nigu istuss Krl
4. sobima, passima `istub iast nagu valatud (valmisrõivast) Jõh; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm; See asi äi istu (pole õige), sii oo midagi keereldi; Uks istub täitsa tipp-topp Kaa; Sa maitsed ühte ja teist, toit ikka öieti äi istu Pha; sene rätsepa tehet asjad `istuvad küll Käi; rätsep `voatas ja `proovis, kudas pintsak istub Kos; tomat minule ei `istund (maitsenud) VMr; Mõ̭nõlõ poisilõ istuss taa piḱk hiuss periss `häste Rõu
mälsä `mälsä Võn Plv(`mäldsä) Vas Räp(-ĺ-) läila, imal; magus; mage ei olõ ää, `väega `mälsä Võn; leib om `säärtse `mäldsä `maugaʔ; lihal, pudrol, `kartohlil ja kõ̭gõl või olla˽`mäldsä magu Plv; panõ no˽vi̬i̬l `veet́kese `tsukrot mano, saa `mälsäp; seo suṕp om `mäĺsä vi̬i̬l; voohopaadsal oma mustaʔ `mäĺsäʔ maŕaʔ; olõ õiʔ makõ joht, ta (tomat) om sääne `mäĺsä Räp
olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V); eitavas kõnes: pole, põle Kuu Lüg eP, põlõ Khn, pöle Sa Hi Ris
1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvata `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo